24.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 78/60

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2016/445,

14. märts 2016,

liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2016/4)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 4 lõiget 3, artikli 6 ja artikli 9 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (2), eelkõige selle artikli 89 lõiget 3, artikli 178 lõiget 1, artikli 282 lõiget 6, artikli 327 lõiget 2, artiklit 380, artikli 395 lõiget 1, artikli 400 lõiget 2, artikli 415 lõiget 3, artikli 420 lõiget 2, artikli 467 lõiget 3, artikli 468 lõiget 3, artikli 471 lõiget 1, artikli 473 lõiget 1, artikli 478 lõiget 3, artikli 479 lõikeid 1 ja 4, artikli 480 lõiget 3, artikli 481 lõikeid 1 ja 5, artikli 486 lõiget 6 ja artikli 495 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 4. juuni 2014. aasta rakendusmäärust (EL) nr 650/2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise teabe vormi, struktuuri, sisu ja iga-aastase avaldamise kuupäevaga, mille pädevad asutused avalikustavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (3), eelkõige selle artiklit 2 ja II lisa,

võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (4), eelkõige selle artikli 12 lõiget 3, artikli 23 lõiget 2 ja artikli 24 lõikeid 4 ja 5,

võttes arvesse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 kohaselt läbi viidud avalikku konsultatsiooni ja analüüsi,

võttes arvesse EKP järelevalvenõukogu ettepanekut, mis kiideti heaks kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikega 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) pädevuses on vastu võtta määrusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 132. Lisaks sellele on EKP-le antud pädevus vastu võtta õigusakte, mis on vajalikud eriülesannete täitmisega seoses krediidiasutuste finantsjärelevalve poliitikaga kooskõlas aluslepingu artikli 132 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 34 osutusega EKPSi põhikirja artiklile 25.2.

(2)

Krediidiasutuste usaldatavusnõuete osas sätestab liidu õigus pädevate asutuste valikuvõimalused ja kaalutlusõiguse, mida nad võivad kasutada.

(3)

EKP on asjakohase liidu õiguse kohaselt pädev asutus osalevates liikmesriikides seoses mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete teostamisega ühtses järelevalvemehhanismis määruse (EL) nr 1024/2013 alusel krediidiasutuste osas, kes on liigitatud olulisteks selle määruse artikli 6 lõike 4 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5) IV osa ja artikli 147 lõike 1 alusel. Seetõttu on EKP-l samad volitused ja kohustused, mis pädevatel asutustel liidu õiguse alusel. Eelkõige on EKP-l õigus kasutada liidu õiguses sätestatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust.

(4)

EKP täidab oma järelevalveülesandeid ühtses järelevalvemehhanismis, mis peaks tagama, et liidu poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tõhusalt, et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse krediidiasutuste suhtes samamoodi kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet. Oma järelevalveülesandeid täites peaks EKP võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust, nende suurust ja ärimudelit ning liidu pangandussektori mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid eeliseid.

(5)

Omavahendite taseme, omavahendite liiduülese määratluse suhtes kohaldatava usaldatavusnõuetest tuleneva korrigeerimise ja üleminekuperioodil kohaldatava liidu õiguses sätestatud omavahendite määratluse vahelise kooskõla ühtsuse suurendamisel tuleb omavahendite nõudeid kehtestada etappides.

(6)

Krediidiasutuste usaldatavusnõuete järjepidev kohaldamine ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides on määruse (EL) nr 1024/2013 ja määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) erieesmärk, mis on tehtud EKP ülesandeks.

(7)

Määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt kohaldab EKP kogu asjakohast liidu õigust ja, kui nendeks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive riigisisesesse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused ja kaalutlusõiguse, peaks ka EKP kohaldama valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust võimaldavaid riigisiseseid õigusakte. Nimetatud õigusaktid ei tohiks mõjutada ühtse järelevalvemehhanismi sujuvat toimimist, mille eest EKP vastutab.

(8)

Valikuvõimalused ja kaalutlusõigus ei hõlma neid, mis on kasutatavad pädevate asutuste poolt, kuna nende kasutamise ainupädevus on EKP-l, kes neid kohastel juhtudel kasutama peaks.

(9)

Valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisel peaks EKP pädeva asutusena arvesse võtma liidu õiguse üldpõhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ja järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste õigustatud ootuste põhimõtet.

(10)

Järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste õigustatud ootuste põhimõtte osas tunnustab EKP üleminekuperioodi kasutamise vajadust, kui tema valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamine oluliselt erineb riiklike pädevate asutuste poolt enne käesoleva määruse jõustumist võetud lähenemisest. Eelkõige tuleks kehtestada kohased üleminekuperioodid juhul, kui EKP kasutab valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust seoses määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud üleminekuperioodidega.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) artikli 143 lõike 1 punkti b kohaselt peavad pädevad asutused avaldama liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesolev määrus sätestab teatavad EKP poolt kasutatavad valikuvõimalused ja kaalutlusõiguse, mis on pandud liidu õigusega pädevatele asutustele seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuetega. Seda kohaldatakse ainult krediidiasutuste suhtes, mis on liigitatud olulisteks määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 ning määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) IV osa ja artikli 147 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse mõisteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 2, määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artiklis 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 3 määratletud tähenduses.

I PEATÜKK

OMAVAHENDID

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõige 3: riskikaal ja finantssektoriväliste oluliste osaluste keeld

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 90 piiramata ning kapitalinõuete arvutamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osaga, kohaldavad krediidiasutused riskikaalu 1 250 % järgmistest suurima suhtes:

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõikes 1 osutatud ettevõtjate oluliste osaluste summa, mis ületab 15 % krediidiasutuse aktsepteeritud kapitalist, ja

b)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 89 lõikes 2 osutatud ettevõtjate oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % krediidiasutuse aktsepteeritud kapitalist.

II PEATÜKK

KAPITALINÕUDED

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõige 1: võlgniku makseviivitus

Sõltumata riigisisestest õigusnormidest enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldavad krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punktis b sätestatud riskikategooriate suhtes standardit „üle 90 päeva tasumata”.

Artikkel 5

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõige 6: maandatud positsioonide kogumid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 282 lõikes 6 osutatud tehingute puhul kasutavad krediidiasutused määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodit.

Artikkel 6

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 327 lõige 2: tasaarvestus

1.   Krediidiasutused võivad kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 327 osutatud tasaarvestust vahetatava väärtpaberi ja selle aluseks olevas instrumendis oleva tasakaalustava positsiooni vahel, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

riiklik pädev asutus on enne 4. novembrit 2014 võtnud seisukoha, mis võtab arvesse konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust, või

b)

riiklik pädev asutus on enne 4. novembrit 2014 kehtestanud omavahendite nõude väärtpaberite vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud riiklike pädevate asutuste meetodite kasutamist jätkatakse kuni EKP meetodi vastuvõtmiseni määruse (EL) nr 575/2013 artikli 372 lõike 2 alusel.

Artikkel 7

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 380: vabastamine

Kogu arveldus- või kliiringsüsteemi või keskset vastaspoolt hõlmava vea puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 380 tähenduses, mida EKP kinnitab avaliku teadaandega, ja kuni EKP poolt avaldatava teadaandeni, et teadaandes osutatud olukord on möödas, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

krediidiasutused ei ole kohustatud järgima määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 378 ja 379 sätestatud omavahendite nõudeid, ja

b)

krediidiriski määratlemisel ei loeta vastaspoole kohustuste täitmata jätmist makseviivituseks.

III PEATÜKK

RISKIDE KONTSENTREERUMINE

Artikkel 8

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõige 1: riskide kontsentreerumise piirmäärad

Sõltumata riigisisestest õigusnormidest enne käesoleva määruse jõustumist, peab riskipositsiooni väärtus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 tähenduses olema vähemalt 150 miljonit eurot.

Artikkel 9

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõige 2: erandid

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis a määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata selle määruse artikli 395 lõiget 1 80 % ulatuses tagatud võlakirjade nimiväärtusest väärtusest, kui on täidetud määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis b määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata selle määruse artikli 395 lõiget 1 80 % ulatuses riskipositsiooni väärtusest, kui on täidetud määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis c määratletud krediidiasutuse riskipositsioonide suhtes ei kohaldata artikli 395 lõiget 1, kui on täidetud artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused, mis on täpsustatud käesoleva määruse I lisas, ja kui usaldatavusnõuete subjektide üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (7) või samaväärsete standarditega muudes riikides, mis on täpsustatud käesoleva määruse I lisas.

4.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis d määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata artikli 395 lõiget 1, kui on täidetud selle määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused, mida on täpsustatud käesoleva määruse II lisas.

5.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktides e kuni k määratletud riskipositsioonide suhtes ei kohaldata artikli 395 lõiget 1 kui on täidetud selle määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimused; artikli 400 lõike 2 punkti i juhtudel kehtib vabastus kuni lubatud maksimumsummani.

6.   Krediidiasutused hindavad kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 3 ning käesoleva määruse asjakohastes lisades sätestatud tingimused konkreetse riskipositsiooni kohta on täidetud. EKP võib asjaomast hinnangut igal ajal kontrollida, paludes krediidiasutustel esitada käesoleva määruse asjakohastes lisades sellel eesmärgil osutatud dokumendid.

7.   Käesolevat artiklit kohaldatakse vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole kasutanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõikes 3 sätestatud võimalust teha täielikult või osaliselt erandi teatud riskipositsioonide suhtes.

IV PEATÜKK

LIKVIIDSUS

Artikkel 10

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõige 3: aruandekohustus

Ilma et see piiraks muid aruandlusnõudeid, peavad krediidiasutused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 3 esitama EKP-le riigisiseste likviidsusstandardite järgimise järelevalve eesmärgil riigisisese õiguse kohaselt nõutava teabe, kui see teave ei ole liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele juba esitatud.

Artikkel 11

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 420 lõige 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõige 2: likviidsete vahendite väljavool

Likviidsete vahendite väljavoolu hindamiseks, mis tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 artikli 420 lõikes 2 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodetest, kehtivusega kuni konkreetse väljavoolu määra kehtestamiseni EKP poolt kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikega 2, eeldab krediidiasutus väljavoolu määra 5 %, mis on osutatud selle määruse artikli 420 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 23 lõikes 2. Vastava väljavoolu aruandlus esitatakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (8).

Artikkel 12

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõige 3: 2B tasandi varad

1.   Krediidiasutused, mis oma põhikirja kohaselt ei saa religioossete tavade järgimisega seotud põhjustel intressi kandvaid varasid hoida, võivad 2B tasandi likviidsete varade hulka arvata äriühingu võlaväärtpaberid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustega, sh alapunktid ii ja iii.

2.   Lõikes 1 osutatud krediidiasutuste osas võib EKP perioodiliselt selles lõikes sätestatud nõude läbi vaadata ning teha delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punkti b alapunktidest ii ja iii erandi, kui on täidetud delegeeritud määruse artikli 12 lõikes 3 sätestatud tingimused.

Artikkel 13

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõiked 4 ja 5: stabiilsetest jaehoiustest tulenev vahendite väljavool

Krediidiasutused korrutavad hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud stabiilsete jaehoiuste summa 3 protsendiga kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 24 lõikega 4, kui komisjon on selle eelnevalt heaks kiitnud kooskõlas delegeeritud määruse artikli 24 lõikega 5, mis kinnitab, et kõik artikli 24 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud.

V PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 14

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 467 lõige 3: õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kahjum

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 võtavad krediidiasutused esimese taseme põhiomavahendite arvutamisel arvesse ainult kehtestatud protsendi realiseerimata kahjumist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 467 lõikega 1, kuhu kuulub kahjum seoses keskvalitsuse suhtes hoitavate riskipositsioonidega, mis on liigitatud kategooriasse „Müügivalmis”.

2.   Lõike 1 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)

80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 2 sätestatud protsendimäärast kõrgema protsendimäära.

Artikkel 15

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 468 lõige 3: õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 jätavad krediidiasutused esimese taseme põhiomavahendite arvutamisel välja kehtestatud protsendi realiseerimata kasumist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 468 lõikega 1, kuhu kuulub kasum seoses keskvalitsuse suhtes hoitavate riskipositsioonidega, mis on liigitatud kategooriasse „Müügivalmis”.

2.   Lõike 1 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)

20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 2 sätestatud protsendimäärast kõrgema protsendimäära.

Artikkel 16

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 471 lõige 1: kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamise korral kohaldatav erand

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018 on krediidiasutustel lubatud jätta esimese taseme põhiomavahenditest maha arvamata kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates omatav omakapitaliosalus kooskõlas riigisiseste õigusnormidega, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 471 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud.

2.   Alates 1. jaanuarist 2019 peavad krediidiasutused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates omatava omakapitaliosaluse esimese taseme põhiomavahenditest maha arvama.

3.   Käesolev artikkel ei piira pädevate asutuste poolt tehtavaid otsuseid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 1 alusel.

Artikkel 17

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473 lõige 1: muudatuste tegemine rahvusvahelises raamatupidamisstandardis 19

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018 võivad krediidiasutused lisada oma esimese taseme põhiomavahenditele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 473 lõikes 1 osutatud summa, mida korrutatakse järgmise teguriga:

a)

0,6 ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)

0,4 ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)

0,2 ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riiklike pädevate asutuste otsuseid või riigisiseseid õigusakte, kui need otsused või riigi õigusaktid ei võimalda krediidiasutustel ja kindlustusseltsidel lisada lõikes 1 sätestatud summat oma esimese taseme põhiomavahenditele.

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 3 punktid a, c ja d: esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete mahaarvamisel kohaldatavad ettenähtud osad

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 1 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

60 % ajavahemikul 1 jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)

80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)

100 % alates 1. jaanuarist 2018.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara suhtes.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 1 sätestatud protsendimäärast kõrgema protsendimäära.

Artikkel 19

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 3 punktid a ja b: finantssektori üksustesse tehtud oluliste investeeringute mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest ja tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 1 eesmärgil on artikli 469 lõike 1 punktide a ja c kohaldamisel ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)

80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)

100 % alates 1. jaanuarist 2018.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 2 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)

80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)

100 % alates 1. jaanuarist 2018.

3.   Erandina lõikest 2, kui riigisisene õigus sätestab 10-aastase etapilise kehtestamise määruse (EL) nr 575/2013 artikli 478 lõike 2 kohaselt, kohaldatakse järgmist protsendimäära:

a)

40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)

80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;

d)

100 % alates 1. jaanuarist 2019.

4.   Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata krediidiasutuste suhtes, kelle suhtes käesoleva määruse jõustumise ajal kohaldatakse komisjoni poolt heakskiidetud restruktureerimiskava.

5.   Juhul kui lõike 4 reguleerimisalasse jääv krediidiasutus võetakse üle või see ühineb muu krediidiasutusega restruktureerimiskava kehtivuse ajal ilma muudatusteta edasilükkunud tulumaksu vara käsitlemises seoses usaldatavusnõuetega, kohaldatakse lõikes 4 sätestatud erandit ka ülevõtva krediidiasutuse suhtes, ühinemise tagajärjel tekkiva uue krediidiasutuse suhtes või restruktureerimiskava objektiks oleva algse krediidiasutuse üle võtnud krediidiasutuse suhtes, samas ulatuses, milles seda kohaldati üle võetud või ühendatud krediidiasutuse suhtes.

6.   EKP võib lõigete 4 ja 5 kohaldamise läbi vaadata 2020. aastal nende krediidiasutuste olukorra jälgimise tulemusena.

7.   Juhul kui esineb ettenägematu lõigetes 2 ja 3 sätestatud mahaarvamiste mõju suurenemine, mida EKP peab oluliseks, antakse krediidiasutustele luba lõikeid 2 ja 3 mitte kohaldada.

8.   Kui lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, võivad krediidiasutused kohaldada riigisiseseid õigusnorme.

9.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud protsendimääradest kõrgemad protsendimäärad.

Artikkel 20

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 479 lõiked 1 ja 4: konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites nende instrumentide ja kirjete arvessevõtmine, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 kvalifitseeruvad konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena kooskõlas allpool osutatud protsendimääradega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 479 lõikes 1 osutatud kirjed kohaldatava protsendimäära ulatuses, mis kvalifitseeruksid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ (9) artikli 65 kohastele riigisisestele ülevõtmismeetmetele konsolideeritud reservidena.

2.   Lõike 2 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)

20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 2 sätestatud protsendimäärast madalama protsendimäära.

Artikkel 21

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 480 lõige 3: vähemusosaluse ning kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite arvessevõtmine konsolideeritud omavahendites

1.   Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 480 lõikega 3 on selle määruse artikli 480 lõikes 1 ettenähtud teguri väärtus ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 järgmine:

a)

0,6 ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)

0,8 ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 1 sätestatud teguritest kõrgemad tegurid.

Artikkel 22

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 481 lõiked 1 ja 5: täiendavad filtrid ja mahaarvamised

1.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 481 lõikes 1 osutatud filtrite või mahaarvamise kohaldamisel siseriiklikes ülevõtmismeetmetes ette nähtud järgmine protsendimäär, kui selle sätte tingimused on täidetud:

a)

40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016, ja

b)

20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

2.   Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2017 käsitlevad krediidiasutused summasid, mis jäävad alles pärast filtreid või mahaarvamisi kooskõlas lõikega 1, kooskõlas riigisiseste õigusnormidega.

3.   Käesolev artikkel ei piira enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud riigisiseseid õigusnorme, kui nendes sätestatud nõuded on rangemad lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Artikkel 23

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõige 6: piirangud varasemalt kehtinud nõuete ajutisele kohaldamisele esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete suhtes

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 kohaldamisel on ette nähtud järgmine protsendimäär:

a)

60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;

b)

50 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;

c)

40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;

d)

30 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019;

e)

20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;

f)

10 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.

2.   Käesolev artikkel ei mõjuta enne käesoleva määruse jõustumist kehtivaid riigisiseseid õigusakte, kui need sätestavad lõikes 1 sätestatud protsendimääradest madalamad protsendimäärad.

Artikkel 24

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõige 1: omakapitali investeeringute käsitlemine sisereitingute meetodi puhul

Omakapitali positsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodi erandit kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 495 lõikega 1, hõlmavad kuni 31. detsembrini 2017 kõiki omakapitali riskipositsiooni liike, mille suhtes kohaldati erandit sisereitingute meetodist 31. detsembril 2013 kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1556 (10) artikliga 2.

Artikkel 25

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2016.

2.   Artiklit 4 kohaldatakse alates 31. detsembrist 2016 ning artiklit 13 alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 14. märts 2016

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3)  ELT L 185, 25.6.2014, lk 1.

(4)  ELT L 11, 17.1.2015, lk 1.

(5)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuse tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(8)  Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(10)  Komisjoni 11. juuni 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1556, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse omakapitali investeeringute üleminekukäsitlust sisereitingute meetodi puhul (ELT L 244, 19.9.2015, lk 9).

I LISA

Riskikontsentratsiooni piirmäära erandi hindamise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktiga c ja käesoleva määruse artikli 9 lõikega 3

1.

Käesolevat lisa kohaldatakse riskikontsentratsiooni piirmäära erandite suhtes käesoleva määruse artikli 9 lõike 3 alusel. Artikli 9 lõike 3 eesmärgil koheldakse komisjoni rakendusotsuse 2014/908/EL (1) I lisas osutatud kolmandaid riike samaväärselt.

2.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis c osutatud riskipositsiooni vastavuse hindamisel riskikontsentratsiooni piirmäära erandi tingimustele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 3 peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmisi kriteeriume.

a)

Selleks, et hinnata kas riskipositsiooni, vastaspoole või krediidiasutuse ja vastaspoole vahelise suhte konkreetne eripära vähendab positsiooni riski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti a tähenduses, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

i)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 6 punktide b, c ja e tingimuste täitmine ja eelkõige asjaolu, kas vastaspoole suhtes kasutatakse samaväärseid riskihindamise, -mõõtmise ja kontrolli meetmeid, mis krediidiasutusele, ja kas IT süsteemid on integreeritud või vähemalt täielikult ühilduvad. Lisaks peavad nad arvesse võtma, kas esineb kehtivaid või oodatavaid olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi, millest tuleneks vastaspoole riskipositsiooni tagasimakse hilinemine krediidiasutusele, v.a piirangute kohaldamine finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse olukorras, mis on nõutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (2) alusel;

ii)

kas ettepandud kontsernisisesed riskipositsioonid on põhjendatud kontserni rahastamisstruktuuriga;

iii)

kas otsuse tegemise menetlus kontsernisisese vastaspoole suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks, selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (individuaalsel või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)

kas krediidiasutuse riskijuhtimismenetlused, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldab tal pidevalt kontrollida riskikontsentratsiooni kontserni ettevõtjate suhtes ja tagada selle ühildatus riskivalmidusega iga juriidilise üksuse tasandil ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil.

b)

Selleks, et hinnata, kas järelejäänud kontsentratsiooniriski saab maandada muude samavõrra tõhusate vahenditega, nagu direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 sätestatud kokkulepped, protseduurid ja mehhanismid, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti b, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

i)

krediidiasutus kohaldab usaldusväärset korda, menetlusi ja kontrolle nii individuaalsel kui kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil, mis tagab, et erandi kasutamisest ei tulene tema riskivalmidust ületav kontsentratsioonirisk ja usaldusväärse kontsernisisese likviidsusjuhtimise põhimõtete rikkumine;

ii)

krediidiasutus on ametlikult kaalunud kontsernisisese riskipositsiooni kontsentratsiooniriski osana oma üldisest riskihindamisraamistikust;

iii)

krediidiasutuses kehtib riskikontrolli raamistik juriidilise üksuse ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil, mis võimaldab piisavalt jälgida kavandatud riskikontsentratsiooni;

iv)

tekkivat kontsentratsiooniriski on hinnatud või hinnatakse krediidiasutuse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise menetluses (internal capital adequacy assessment process, ICAAP) ja seda juhitakse aktiivselt. Riskikontsentratsiooni juhtimise korraldust, menetlusi ja mehhanismi hinnatakse järelevalvealases läbivaatamises ja hindamismenetluses;

v)

on tõendatud, et kontsentratsiooniriski juhtimine on kooskõlas kontserni finantsseisundi taastamise kavaga.

3.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks võib Euroopa Keskpank nõuda krediidiasutustelt järgmiste dokumentide esitamist.

a)

Krediidiasutuse seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kiri, mis kinnitab, et krediidiasutus vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis c ja artikli 400 lõikes 3 kõikidele erandite jaoks sätestatud tingimustele.

b)

Õiguslik arvamus sõltumatu asutusevälise kolmanda isiku poolt või asutusesisese õigusosakonna poolt, mille on heaks kiitnud juhtorgan ning millest nähtub, et puuduvad takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, sh rahandusmäärused, või siduvad kokkulepped.

c)

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kinnitus järgmise kohta:

i)

puuduvad praktilised takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele;

ii)

kontsernisisesed riskipositsioonid on põhjendatud kontserni rahastamisstruktuuriga;

iii)

otsuse tegemise menetlus kontsernisisese vastaspoole suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks, selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (juriidilise üksuse või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)

kontsernisisestest riskipositsioonidest tulenevat kontsentratsiooniriski on arvesse võetud krediidiasutuse üldises riskihindamisraamistikus.

d)

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud dokumendid, mis kinnitavad, et krediidiasutuse riskihindamine, -mõõtmine ja kontrollimenetlused on samad, mis vastaspoolel, ja et krediidiasutuse riskijuhtimiskord, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldavad juhtorganil pidevalt jälgida riskikontsentratsiooni taset ja selle vastavust krediidiasutuse riskivalmidusele juriidilise üksuse ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil ning kontsernisisestele usaldusväärse likviidsusjuhtimise põhimõtetele.

e)

Dokumendid, millest nähtub, et ICAAP tuvastab selgelt kontsernisisesest riskikontsentratsioonist tuleneva kontsentratsiooniriski ja et seda riski juhitakse aktiivselt.

f)

Dokumendid, millest nähtub, et kontsentratsiooniriski juhtimine on kooskõlas kontserni finantsseisundi taastamise kavaga.

(1)  Komisjoni 12. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/908/EL, milles käsitletakse teatavate kolmandate riikide ja territooriumite järelevalve- ja regulatiivsete nõuete samaväärsust seoses riskipositsioonide käsitlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 359, 16.12.2014, lk 155).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

II LISA

Riskikontsentratsiooni piirmäära erandi hindamise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktiga d ja käesoleva määruse artikli 9 lõikega 4

1.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis d osutatud riskipositsiooni vastavuse hindamisel riskikontsentratsiooni piirmäära erandi tingimustele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 3 peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmisi kriteeriume.

a)

Selleks, et hinnata, kas riskipositsiooni, piirkondliku või keskasutuse või krediidiasutuse ja piirkondliku või keskasutuse vahelise suhte konkreetne eripära vähendab positsiooni riski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti a tähenduses, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

i)

kas esineb kehtivaid või oodatavaid olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi, millest tuleneks vastaspoole riskipositsiooni tagasimakse hilinemine krediidiasutusele, v.a piirangute kohaldamine finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse olukorras, mis on nõutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL alusel;

ii)

kas kavandatud riskipositsioonid on kooskõlas krediidiasutuse tavalise äritegevusega ja ärimudeliga või on põhjendatud võrgu rahastamisstruktuuriga;

iii)

kas otsuse tegemise menetlus krediidiasutuse keskasutuse suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks ning selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (individuaalsel või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)

kas krediidiasutuse riskijuhtimismenetlused, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldab tal pidevalt kontrollida riskikontsentratsiooni oma piirkondliku või keskasutuse suhtes ja tagada selle ühildatus riskivalmidusega.

b)

Selleks, et hinnata kas järelejäänud kontsentratsiooniriski saab maandada muude samavõrra tõhusate vahenditega, nagu direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 sätestatud kokkulepped, protseduurid ja mehhanismid, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 3 punkti b, peavad krediidiasutused arvesse võtma järgmist:

i)

krediidiasutus kohaldab usaldusväärset korda, menetlusi ja kontrolle, mis tagab, et erandi kasutamisest ei tulene tema riskivalmidust ületav kontsentratsioonirisk;

ii)

krediidiasutus on ametlikult kaalunud piirkondliku või keskasutuse riskipositsiooni kontsentratsiooniriski osana oma üldisest riskihindamisraamistikust;

iii)

krediidiasutus kohaldab riskijuhtimisraamistikku, mis võimaldab piisavalt jälgida kavandatud riskipositsioone;

iv)

tekkivat kontsentratsiooniriski on hinnatud või hinnatakse krediidiasutuse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise menetluses (internal capital adequacy assessment process, ICAAP) ja seda juhitakse aktiivselt. Riskikontsentratsiooni juhtimise korraldust, menetlusi ja mehhanismi hinnatakse järelevalvealases läbivaatamises ja hindamismenetluses.

2.

Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele peavad krediidiasutused ühisesse võrku kuuluvate piirkondliku või keskasutuse võrgusiseste tasaarveldustoimingute tegemise eest vastutuse hindamisel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktiga d arvesse võtma, kas piirkondliku asutuse või keskasutuse põhikiri või asutamisleping sätestab selgelt selle vastutuse, sealhulgas järgmise:

a)

tururahastamine võrgu jaoks tervikuna;

b)

kliiringu likviidsus võrgus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 ulatuses;

c)

likviidsuse lisamine seotud krediidiasutusele;

d)

seotud krediidiasutuste ülemäärase likviidsuse vähendamine.

3.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise kontrollimiseks võib Euroopa Keskpank nõuda krediidiasutustelt järgmiste dokumentide esitamist.

a)

Krediidiasutuse seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kiri, mis kinnitab, et krediidiasutus vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõike 2 punktis d ja artikli 400 lõikes 3 kõikidele erandite jaoks sätestatud tingimustele.

b)

Õiguslik arvamus sõltumatu asutusevälise kolmanda isiku poolt või asutusesisese õigusosakonna poolt, mille on heaks kiitnud juhtorgan ning millest nähtub, et puuduvad takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, sh rahandusmäärused, või siduvad kokkulepped.

c)

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud kinnitus järgmise kohta:

i)

puuduvad praktilised takistused piirkondliku või keskasutuse poolt krediidiasutusele riskipositsioonide õigeaegsele tagasimaksele;

ii)

piirkondliku või keskasutuse riskikontsentratsioon on põhjendatud võrgu rahastamisstruktuuriga;

iii)

otsuse tegemise menetlus piirkondliku või keskasutuse suhtes võetud riskipositsiooni heakskiitmiseks ning selle riskipositsiooni suhtes kohaldatav jälgimis- ja läbivaatamismenetlus (juriidilise üksuse või kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil) on sarnane kolmandale isikule laenuandmise puhul;

iv)

piirkondliku või keskasutuse riskipositsioonidest tulenevat kontsentratsiooniriski on arvesse võetud krediidiasutuse üldises riskihindamisraamistikus.

d)

Seadusliku esindaja poolt allkirjastatud ja juhtorgani poolt heakskiidetud dokumendid, mis kinnitavad, et krediidiasutuse riskihindamine, -mõõtmine ja kontrollimenetlused on samad, mis piirkondlikul või keskasutusel, ja et krediidiasutuse riskijuhtimiskord, IT süsteemid ja sisearuandlus võimaldavad juhtorganil pidevalt jälgida riskikontsentratsiooni taset ja selle vastavust krediidiasutuse riskivalmidusele juriidilise üksuse ja kohastel juhtudel konsolideeritud tasandil ning võrgusisese usaldusväärse likviidsusjuhtimise põhimõtetele.

e)

Dokumendid, millest nähtub, et ICAAP tuvastab selgelt piirkondliku või keskasutuse riskikontsentratsioonist tuleneva kontsentratsiooniriski ja et seda riski juhitakse aktiivselt.

f)

Dokumendid, millest nähtub, et kontsentratsiooniriski juhtimine on kooskõlas võrgu finantsseisundi taastamise kavaga.