(1)

Muu hulgas Korea Vabariigist pärit teatavate toruliitmike impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1514/2002 (2) („esialgne uurimine” ja „esialgsed meetmed”).

(2)

2008. aasta oktoobris pikendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1001/2008 (3) nende meetmete kehtivust alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel.

(3)

2014. aasta detsembris pikendati veel kord meetmete kehtivusaega komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1283/2014 (4) pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast teist aegumise läbivaatamist (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(4)

Kõikide Korea Vabariigi äriühingute ekspordi suhtes kohaldatav praegu kehtiv dumpinguvastane tollimaks on 44 %, mis põhineb esialgses uurimises kindlaks määratud kahjumarginaalil.

(5)

2015. aasta jaanuaris sai komisjon taotluse osalise vahepealse läbivaatamise korraldamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotlus piirdub Korea eksportiva tootjaga TK Corporation seotud dumpingu uurimisega ning taotluse esitas kõnealune eksportiv tootja. Oma taotluses väitis eksportiv tootja, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad. Eksportiv tootja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole kahjustava dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(6)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist jõudnud seisukohale, et on olemas piisavad tõendid, mis õigustavad eksportiva tootjaga seotud dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 18. veebruaril 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „kehtivad meetmed”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt, kusjuures läbivaatamine piirdub eksportiva tootjaga seotud dumpingu uurimisega.

(7)

Komisjon teavitas ametlikult eksportivat tootjat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha.

(8)

Uurimiseks vajaliku teabe kogumiseks saatis komisjon eksportivale tootjale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(9)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Asjaomase eksportiva tootja valdustesse tehti kontrollkäik.

(10)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(11)

Lisaks kõnealustele andmetele esitas eksportiv tootja ka 2013. aasta kulu- ja müügiandmed ning tegi ettepaneku pikendada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 2013. aasta lisamise teel, et liitu suunatud müügimaht oleks representatiivsem. Komisjon tegi aga kindlaks, et 2013. aasta liitu suunatud müügi lisamine ei suurendaks representatiivsust mahu (võrreldes kogumüügi või tootmismahuga) ega müügivormide (vt põhjendus 29) osas. Seega ei olnud komisjonil piisavalt põhjust teha erandit tavapärasest 12kuulisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodist dumpingu kohta representatiivse järelduse tegemiseks.

(12)

Pärast lõplike tulemiuste teatavakstegemist kordas eksportiv tootja oma väidet, et 2013. aasta tuleks lisada läbivaatamisega seotud uurimisperioodile, et muuta see representatiivsemaks. Ta väitis, et võrdlused selliste teguritega nagu tootmise kogumaht ei ole olulised ning et 2013. aasta lisamisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodile muutuks see representatiivsemaks täiendavate tooteliikide, müügimahu ja käibe seisukohast.

(13)

Alusmääruses ei ole konkreetselt märgitud, kuidas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi representatiivsust mõõta tuleks. Käesoleval juhul oli eksportiva tootja väidetav müügimaht liidu turul 2013. aastal vähem kui pool sellest, mis liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väidetavalt müüdi, samas kui tema kogumüük ja tootmismaht jäid mõlema aasta puhul samasse vahemikku. Seega on selge, et suhtelises arvestuses vähendaks 2013. aasta lisamine eksportiva tootja liitu suunatud müügi representatiivsust, kuid absoluutväärtuses pakuks see ainult piiratud täiendust.

(14)

Seetõttu kinnitab komisjon, et puudub mõjuv põhjus pikendada läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kauemaks, kui üheaastane periood, mida komisjon tavaliselt kohaldab.

(15)

Vaatlusaluseks tooteks on Korea Vabariigist pärit rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(16)

Läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas, et eksportiva tootja toodetud tootel, mida müüakse kodumaisel turul ning eksporditakse ELi ja muudele eksporditurgudele, ja liidu tootmisharu poolt liidus müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve.

(17)

Komisjon otsustas neid tooteid käsitada samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Kõigepealt uuris komisjon, kas eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht siseturu sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Sellest lähtuvalt oli eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul tüüpiline.

(19)

Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(20)

Järgmisena uuris komisjon, kas eksportiva tootja omamaine müük omamaisel turul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et enamik tooteliike olid tüüpilised.

(21)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(22)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(23)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(24)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(25)

Omamaise müügi analüüs näitas, et valdav osa omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(26)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või oli see ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(27)

Normaalväärtus arvutati, liites eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:

(28)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida omamaisel turul üldse ei müüdud, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaisel turul tehtud kõikide tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(29)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüs eksportiv tootja liidus vaatlusalust toodet vaid tühises koguses, mis moodustas 0,1 % – 0,3 % tema toodangu mahust (konfidentsiaalsusnõuete tõttu esitatakse määr vahemikuna). Pealegi ei suutnud eksportiv tootja teatavate tehingute puhul veenvalt näidata, et dumpinguvastane tollimaks on tegelikult makstud, mis tekitab kahtlusi selle kohta, kas kaup on lastud liidu territooriumil vabasse ringlusse. Lisaks sellele müüdi kogu kõnealune kogus kolmele kliendile konkreetsete projektide jaoks, kusjuures liitmikud pidid vastama erinõuetele. Peale selle toimus müük nn paketina koos teiste liitmikega, mis ei kuulu vaatlusaluse toote alla. Selle taustal peeti ristkompenseerimise ohtu märkimisväärseks. Eespool nimetatud põhjustel ei ole võimalik teha sisulist dumpingu analüüsi, võttes aluseks liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja müüdud vaatlusaluse toote.

(30)

Kuna liitu eksporditud kogus pole piisav, otsustati võtta ekspordihinna kindlaksmääramisel aluseks eksport muudesse kolmandatesse riikidesse. Leiti, et kõnealusel eksportival tootjal on neli peamist eksporditurgu, mille arvele langeb kokku 50 % eksportiva tootja eksportmüügist kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ülejäänud osa koosneb 39 muust ekspordisihtkohast, millest igaühe arvele langeb 0,1 % – 5 % eksportiva tootja eksportmüügist. Nende riikide ekspordihinnad väga erinevad, mis näitab, et need turud erinevad üksteisest põhjalikult. Paljud nendest erinevatest teguritest (näiteks konkurentsi tingimused igal turul) ei ole teada. Seepärast uuriti täiendavalt, kas üht eksportiva tootja peamistest sihtkohtadest oleks võimalik kasutada liidu turu asemel.

(31)

Araabia Ühendemiraadid (edaspidi „AÜE”) on eksportiva tootja suurim eksporditurg ja selle arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 % – 18 % eksportiva tootja eksportmüügi massist ja 15 % – 18 % väärtusest. Ent Araabia Ühendemiraatides ei ole vaatlusaluse toote omamaist tootjat. Seepärast on selle riigi majanduse struktuur liidu turuga võrreldes üsna erinev.

(32)

Määruse (EL) nr 1283/2014 vastuvõtmisega päädinud aegumise läbivaatamises peeti asjakohaseks analüüsida eksportiva tootja müüki Ameerika Ühendriikidesse (USA), mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suuruselt teine eksportiva tootja ekspordi sihtkoht. Uurimine kinnitas, et USA turg on suuruselt sarnane liidu turuga, kus on palju omamaiseid tootjaid, kuid kus ka impordil on suur osatähtsus. Samuti leidis kinnitust see, et USA turul olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalad imporditariifide määrad ja et Koreast pärit impordi suhtes ei kohaldatud dumpinguvastaseid tollimakse, mistõttu oli tegemist väga konkurentsivõimelise turuga. Pealegi on USA üldiselt Koreast pärit ekspordi peamine sihtkoht ja seda samuti asjaomase eksportiva tootja jaoks, kes müüs sinna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 % – 12 % oma tootmismahust ja 11 % – 14 % oma eksportmüügist.

(33)

Seepärast leiti käesoleva juhtumi omaduste ja eripärade põhjal, et selles konkreetses uurimises on ekspordihinna kindlaksmääramisel põhjendatud võtta aluseks USA, sest liitu eksporditud kogused ei ole piisavad. Seega kasutati ekspordihinna kindlaksmääramiseks eksportiva tootja USAsse suunatud ekspordi kontrollitud hinda, mis korrigeeriti tagasi tehasehinna tasandile, võttes vajaduse korral arvesse muu hulgas transpordi-, tollimaksu- ja muid maksukulusid.

(34)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas eksportiv tootja vastuväite, et tema müügitehinguid liidus ei saa tüüpilise ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutada õiguslikel ja faktilistel põhjustel.

(35)

Esiteks väitis eksportiv tootja, et komisjon saab ekspordihinda pidada ebausaldusväärseks, kui alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt on kindlaks tehtud, et eksportiva tootja ja importija või kolmanda isiku vahel on sõlmitud koostöö- või kompensatsioonileping. Kõigil muudel juhtudel oleks komisjon pidanud võtma dumpingu arvutamisel aluseks (liidu) ekspordihinna ja sellest loobumine tähendaks WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2.3 rikkumist.

(36)

Sellega seoses ei ole komisjon nõus alusmääruse artikli 2 lõike 9 kitsa tõlgendusega, mida ei toeta kohtupraktika. Tõepoolest ei sisalda alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatu midagi, millega nõutaks, et uuriv asutus peab võtma aluseks ebatüüpilised eksportmüügi kogused, mille hindade taset ei saa mingil juhul pidada tähendust omavaks tingimustes, mida on selgitatud põhjenduses 29 ja üksikasjalikumalt analüüsitud käesolevas punktis. Seepärast tuleks eksportiva tootja väited tagasi lükata.

(37)

Teiseks väitis eksportiv tootja faktilisest seisukohast, et tema müük liitu ei olnud tühine, osutades tehingute arvule, tooteliikidele ja liikmesriikidele, mis olid seotud väidetava müügiga liitu aastatel 2013 ja 2014. Siiski väljastas eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud müügi kohta vaid 14 arvet. Selle liitu suunatud müügi väga väikest kogust, nagu märgitud põhjenduses 29, eksportiv tootja ei vaidlustanud.

(38)

Kolmandaks väitis eksportiv tootja faktilisest seisukohast, et asjaolu, et tema liitu suunatud eksportmüük oli konkreetsete projektide jaoks, mille puhul kehtisid erinõuded, ei ole oluline ja et ta on esitanud tõendid selle kohta, et ristkompenseerimist ei toimunud. Sellega seoses tuleks juhtida tähelepanu sellele, et lõplike järelduste teatavakstegemisel märgiti, et liidu turule suunatud müügi laad tähendas seda, et oli olemas teiste toodetega ristkompenseerimise oht, kuigi mööndakse, et ei leitud tõendeid, mis tõestaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ristkompensatsiooni tegelikku toimumist või lükkaks selle ümber. Pidades silmas, et ristkompenseerimise küsimus tõstatati järelduste teatavakstegemisel vaid selle toimumise ohu näol, oli see vaid üks teguritest, mida komisjon võttis arvesse liitu suunatud müügi tüüpilisuse kindlaksmääramisel (vt põhjendus 29).

(39)

Neljandaks väitis eksportiv tootja faktiliste asjaolude seisukohast, et komisjon oli saanud tõendid selle kohta, et kogu kaup oli lastud vabasse ringlusse liidu turul ja et dumpinguvastased tollimaksud on makstud või tuleb maksta.

(40)

Pärast uurimistulemuste teatavakstegemist vastas eksportiv tootja komisjoni päringule, selgitades seoses komisjonile kättesaadavate alusdokumentidega oma seisukohta selles küsimuses. Esitatud dokumendid kinnitavad, et tehingute puhul, mis moodustavad ligikaudu poole liitu suunatud müügimahust, oli tollimaksude tasumise osas seletamatuid ebakorrapärasusi. Eelkõige neid tehinguid aluseks võttes, mille puhul ei suudetud esitada tõendeid 44 % dumpinguvastase tollimaksu tasumise kohta, ei ole kõnealused liidu müügihinnad mingil juhul usaldusväärsed, kuna selline müük on tõenäoliselt toimunud valel eeldusel, et dumpinguvastast tollimaksu ei pea maksma.

(41)

Viiendaks väitis TK Corporation, et vahepealne läbivaatamine algatati, kasutades esmapilgul usutavaid tõendeid liitu suunatud eksportmüügi kohta, mis osutasid madalamale dumpingumarginaalile, sest (dumpingu lõplikuks kindlakstegemiseks) pidi olema võimalik arvutada liidu müügil põhinev dumpingumarginaal. See väide lükati tagasi. Esiteks erinevad tõendid, mida nõutakse vahepealse läbivaatamise algatamiseks, oma olemuselt oluliselt nendest, mille võtab uurimisasutus aluseks oma lõplike järelduste tegemisel. Teiseks selgus uurimise käigus, et kõnealuseid müügikoguseid polnud võimalik kasutada kõigil käesolevas punktis kirjeldatud põhjustel. Tuleb ka märkida, et pelk dumpingumarginaali arvutamise võimalus ei muuda dumpingumarginaali alusmääruse asjaomastele sätetele vastavaks.

(42)

Järelikult ja pidades silmas asjaolu, et liidus müüdud kogused olid nii absoluutarvudes kui ka suhtelises mõttes vaadelduna väikesed ning et oli õigustatud põhjusi kahelda selle müügi märkimisväärse osa usaldusväärsuses muudel kui mahuga seotud põhjustel, lükatakse tagasi väide, et komisjon on ekspordihinna kindlaksmääramisel õigustamatult eiranud liitu suunatud eksportmüüki.

(43)

Kokkuvõttes näitavad põhjendustes 32 ja 33 esitatud järeldused, mida eksportiv tootja ei vaidlustanud, selgelt, et ekspordihinna arvutamine on toimunud vajaliku hoolikusega ja et USAd saab usaldusväärsete liidu hindade puudumisel pidada ekspordihindade kindlaksmääramisel mõistlikuks aluseks.

(44)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(45)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeeriti maismaa- ja mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid.

(46)

Eksportiva tootja puhul võrdles komisjon vaatlusaluse toote vastava tüübi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(47)

Sellest lähtuvalt on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 32,4 %.

(48)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrollis komisjon, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(49)

Sellega seoses näitas uurimine, et äriühingus TK Corporation on tõepoolest toimunud struktuurimuutused, mis tõid kaasa kulude vähendamise ja tõhususe suurendamise. Nimelt lasi äriühing aastal 2010 käiku teise tehase ja aastal 2012 kolmanda. Võimsuse olulise suurenemise tulemusena oli võimalik tootmisliinid ja laod tõhusamal viisil ümber korraldada ja kulusid oluliselt vähendada. Kulude vähendamine avaldas otsest mõju dumpingumarginaalile. Siin kirjeldatud asjaolud ei muutu lähitulevikus tõenäoliselt sellisel viisil, mis mõjutaks neid järeldusi.

(50)

Seda asjaolude muutust saab seepärast pidada püsivaks ja meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole enam põhjendatud.

(51)

Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee märkis, et vaatamata struktuurilistest muutustest, mille abil TK Corporation on väidetavalt kulusid vähendanud ja tõhusust suurendanud, ei ole TK Corporationi kasumlikkus (kogu äriühingu kohta) ajavahemikus 2012–2014 paranenud. Seetõttu väljendas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee kahtlusi muutunud asjaolude püsivuse osas ja nende mõju osas dumpingumarginaalile.

(52)

Komisjon analüüsis seda väidet. Esiteks tuleb märkida, et muutunud asjaolude püsivust on hinnatud võrreldes 2002. aasta esialgse uurimisega. Teiseks tehakse äriühingu kasumlikkus ja selle suundumus kindlaks erinevate tegurite põhjal, tõhusus on vaid üks neist tegureist. Kolmandaks on põhjenduses 49 nimetatud kulude vähendamine seotud vaid kuludega, mida saab seostada samas põhjenduses nimetatud struktuuriliste muutustega. Näiteks ei ole tooraine keskmiste kulude, tööjõukulude ja energiakulude suundumus otseselt seostatav kahe uue tehase asutamisega saavutatud suurema tõhususega. Pealegi toetus Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee oma väites TK Corporationi üldise kasumlikkuse arvudele ja mitte arvudele, mis on konkreetselt seotud vaatlusaluse tootega. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(53)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek eksportiva tootja suhtes kehtiva tollimaksumäära muutmiseks, ja neile anti võimalus arvamust avaldada.

(54)

Pärast läbivaatamisega seotud uurimist on TK Corporationi toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatava kavandatava läbivaadatud dumpingumarginaali ja dumpinguvastase tollimaksu määra suurus 32,4 %.

(55)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,