26.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 51/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/246,

3. veebruar 2016,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antavast riigiabist teatamise vormide osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, (1) eriti selle artiklit 33,

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (2) on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse vormi, sisu ja muid üksikasju seoses riigiabist teatamisega. Selles on sätestatud, et riigiabi meetme hindamisel määruste, suuniste, raamistike ja muude riigiabi suhtes kohaldatavate tekstide kohaselt vajaminev täiendav teave esitatakse kõnealuse määruse I lisa III osas sätestatud täiendava teabe lehtedel.

(2)

Lisaks on määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud, et kui asjaomaseid suuniseid või raamistikke muudetakse või asendatakse, kohandab komisjon vastavaid vorme ja teabelehti.

(3)

Pärast seda, kui komisjon võttis vastu Euroopa Liidu suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020, (3) on muutunud komisjoni kohaldatavad eeskirjad, mille alusel hinnatakse riigiabi meetmete kokkusobivust siseturuga. Seega on vaja asendada määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa III osas sätestatud teabevormid põllumajandus- ja metsandussektoris antavast riigiabist teatamiseks.

(4)

Määrust (EÜ) nr 794/2004 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 248, 24.9.2015, lk 9.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(3)  ELT C 204, 1.7.2014, lk 1, muudetud ELT C 390, 24.11.2015, lk 4.

LISA

Määruse (EÜ) nr 794/2004 I lisas asendatakse osad III.12.A kuni III.12.Q järgmisega:

„OSA III. 12

ÜLDTEABELEHT ELI SUUNISTE KOHTA SEOSES RIIGIABIGA PÕLLUMAJANDUS- JA METSANDUSSEKTORIS NING MAAPIIRKONDADES

Juhime tähelepanu asjaolule, et käesolev riigiabist teatamise üldteabeleht kehtib kõigis sektorites, mis on hõlmatud Euroopa Liidu riigiabi käsitlevate suunistega põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (1) (edaspidi „suunised”). Lisaks tuleb suunistega hõlmatud kõigi meetmete kohta täita ka asjakohane täiendav teabeleht.

0.   ÜHISED HINDAMISPÕHIMÕTTED

1.

Kas riigiabimeede vastab järgmistele ühistele hindamispõhimõtetele?

meetmega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele;

vajadus riikliku sekkumise järele: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada selgelt kindlaks tehtud turutõrget;

abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks;

ergutav mõju: abi peab muutma asjaomase ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil;

abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi tuleb viia miinimumini, mis on vajalik tegevuse ergutamiseks asjaomases valdkonnas;

liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju on piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne;

abi läbipaistvus: liikmesriikidel, komisjonil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele.

2.

Kas riigiabimeetmega kaasneks paratamatult Euroopa Liidu õiguse rikkumine, eelkõige seoses järgnevaga:

abisaaja peakontor peab asuma asjaomases liikmesriigis või abisaaja peab tegutsema peamiselt asjaomases liikmesriigis (2);

abisaaja peab kasutama riigis toodetud kaupa või siseriiklikke teenuseid;

abisaaja ei või kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis;

mõni muu Euroopa Liidu õiguse mitteeristatav rikkumine.

Kui ühele neist punktidest on vastatud jaatavalt, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 41 ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.   PANUS ÜHISE EESMÄRGI SAAVUTAMISSE

1.1.

Kas abi tagab elujõulise toidutööstuse ning edendab tõhusat ja säästvat ressursikasutust, et saavutada arukas ja jätkusuutlik majanduskasv?

jah

ei

1.2.

Kas abi on tihedalt seotud ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) ja kooskõlas käesolevate suuniste punktis 10 osutatud maaelu arengu eesmärkidega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 44 ei saa kõnealust abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.3.

Kas seoses põllumajandustoodetega vastab abi põllumajandustoodete ühise turukorralduse eeskirjadele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 44 ei saa kõnealust abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

Maaelu arengu eesmärgid

1.4.

Kas liikmesriik saab seoses maaelu arengu meetmega sarnaste meetmetega tõendada, mil viisil sobib abi kokku ja on kooskõlas vastava maaelu arengukavaga?

jah

ei

Kui vastus on jah, peab selline dokumentatsioon olema lisatud käesolevale teatisele.

Kava alusel antavat ja eraldi teatamisele kuuluvat investeerimisabi käsitlevad lisatingimused

1.5.

Kui kava alusel antakse abi eraldi teatamisele kuuluvatele investeerimisprojektidele, kas abi andev ametiasutus saab kinnitada, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning seega põllumajandus- ja metsandussektorile ning maapiirkondadele antava abi eesmärke? Selleks võib liikmesriik toetuda teabele, mille taotleja on esitanud ning mis sisaldab kirjeldust investeeringu positiivsest mõjust.

jah

ei

Keskkonnaalased eesmärgid

1.6.

Kas riigiabiteatis sisaldab hinnangut selle kohta, kas abi saanud tegevusvaldkonnal on võimalik keskkonnamõju või mitte?

jah

ei

1.7.

Kas abi avaldab mõju keskkonnale?

jah

ei

Kui vastus on jah, peab liikmesriik teatisega koos esitama tõendusmaterjali selle kohta, et abimeetmega ei kaasne kehtivate liidu keskkonnakaitseseaduste rikkumine.

1.8.

Kui teatatakse riigiabist, mis kuulub maaelu arengukava kohaldamisalasse, kas siis riigiabimeetme suhtes kehtib sama keskkonnanõue, mis kehtib maaelu arengu meetme suhtes?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 52 ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   ABI ASJAKOHASUS

2.1.

Kas teatatud abi on samal ajal ette nähtud asjaomase maaelu arengukavaga?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas liikmesriik saaks tõendada sellise riikliku abivahendi eeliseid maaelu arengukava meetme ees?

…

…

…

2.2.

Kas seoses investeerimisabiga, mis maaelu arengukava osana või maaelu arengu meetme täiendava rahastamisena ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) kohaldamisalasse, antakse abi vormis, mis annab otsese varalise kasu (näiteks otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega jms)?

jah

ei

Kui vastus on jah, peab liikmesriik tõendama, miks on vähem asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed või abivormid, mis põhinevad võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel).

…

…

2.3.

Kas abi kuulub metsandussektorile ökoloogilise, kaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel abi andmise raamistikku, millele on osutatud suuniste II osa 2. peatüki jaos 2.8?

jah

ei

Kui vastus on jah, peab liikmesriik tõendama, et seatud ökoloogilisi, kaitse- ja vaba aja veetmisega seotud eesmärke ei saa saavutada suuniste II osa 2. peatüki jagude 2.1–2.7 kohase maaelu arengu meetmega sarnaste metsandusmeetmetega.

…

…

…

2.4.

Kas meede kuulub ühe järgmise abiliigi alla?

abi turu-uuringute kulude katmiseks, toote väljatöötamiseks ja projekteerimiseks ning taotluste ettevalmistamiseks kvaliteedikavade tunnustamise eesmärgil

abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks

abi nõustamisteenusteks

abi põllumajanduslike majapidamiste asendusteenuste jaoks

abi müügiedendusmeetmeteks

abi loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise ja likvideerimisega seotud kulude hüvitamiseks

abi loomakasvatussektorile

Pange tähele, et abi tuleb lõppabisaajatele anda kaudselt, toetatud teenuste kujul mitterahalises vormis. Nendel juhtudel makstakse abi asjaomase teenuse osutajale või tegevuse teostajale.

3.   ERGUTAV MÕJU

3.1.

Kas abisaaja esitab liikmesriigile enne projekti või tegevuse algust abitaotluse, mis sisaldab vähemalt taotleja nime ja ettevõtte suurust, projekti või tegevuse kirjeldust, sealhulgas selle asukohta ning algus- ja lõppkuupäeva, projekti läbiviimiseks vajalikku abisummat ja rahastamiskõlblikke kulusid?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 70 ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui abi kuulub käesoleva üldteabelehe ühe küsimuses 3.6 loetletud kategooria alla.

3.2.

Kas abi antakse suurettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on jah, peavad abisaajad taotluses selgitama, mis oleks juhtunud siis, kui abi ei oleks antud (st vastupidine stsenaarium), ja esitama tõendavad dokumendid taotluses kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks.

jah

ei

3.3.

Kas tegemist on suurettevõtjatele antava investeerimisabiga standardite täitmiseks vastavalt suuniste punkti 148 alapunktile c?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas siis asjaomane ettevõtja peab tõendama, et ilma abita võib tekkida olukord, et tal tuleb tegevus lõpetada?

jah

ei

3.4.

Kui abi antakse suurettevõtjale, kas abi andev ametiasutus kontrollib vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ja kinnitab, et abil on soovitud ergutav mõju?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 73 kohaselt on vastupidine stsenaarium usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb asjaomase projekti või tegevuse kohta otsuse.

3.5.

Kas tegemist on maksusoodustuse kujul antava abiga, mida antakse VKEdele, ja kas on täidetud järgmised tingimused:

a)

abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning

b)

abimeede on vastu võetud ja jõus enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks ettenähtud töö alustamist (4)?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–73 ei kohaldata.

3.6.

Kas abi kuulub ühe järgmise suuniste abiliigi alla?

a)

Põllumajandusmaa ja metsamaa korralduse abikavad kooskõlas suuniste II osa jagudega 1.3.4 ja 2.9.2 ja metsandussektori abikavad keskkonna-, looduskaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.8, kui:

i)

abikavaga antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja ilma et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada;

ii)

abikava on vastu võetud ja jõus enne, kui abisaaja on kandnud suuniste II osa jagude 1.3.4, 2.9.2 ja 2.8 kohased rahastamiskõlblikud kulud ning

iii)

abikava hõlmab üksnes VKEsid.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

b)

Natura 2000 aladega seotud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) (5) tulenevate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks VKEdele antav abi kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.1.6.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

c)

Abi looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.1.7.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

d)

Abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.1.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

e)

Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.2.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

f)

Loomahaiguste ja taimekahjurite vältimise, kontrolli ja likvideerimisega seotud kulude korvamiseks antav abi ning kõnealuste loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju korvamiseks antav abi kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.3.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

g)

Abi hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.4.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

h)

Abi kaitse all olevate loomade tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.2.1.5.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

i)

Abi õigusaktides reguleeritud loomade metsades tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.8.5.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

j)

Investeerimisabi standardite täitmiseks vastavalt suuniste punkti 148 alapunktidele a ja b.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

k)

VKEdele antav investeerimisabi standardite täitmiseks vastavalt suuniste punkti 148 alapunktile c.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

l)

Abi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 1.1.1.2, välja arvatud üksikabi, mille suurus ületab 500 000 eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

m)

Abi müügiedendusmeetmetele vastavalt suuniste punkti 464 alapunktidele b, c ja d.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

n)

Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandus- ja metsandussektoris kooskõlas suuniste II osa jagudega 1.3.6 ja 2.9.1.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

o)

Abi külade, loodusmaastike ja kõrge loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks, taastamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks vastavalt suuniste punkti 644 alapunktile e, välja arvatud külade, maapiirkondade ja suure loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandiga seotud investeerimisabi, mis ületab suuniste punkti 37 alapunktis c sätestatud teatamiskünnist.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

p)

Abi maapiirkondade omavalitsuste ja külade arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamiseks ja ajakohastamiseks vastavalt suuniste punkti 644 alapunktile a.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

q)

Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, kahjuritest, loomahaigustest, katastroofidest ja kliimamuutustega seotud sündmustest tingitud metsakahjustuste kõrvaldamiseks kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.1.3.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

r)

Abi kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamine kooskõlas suuniste II osa jaoga 2.8.1.

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkte 70–74 ei kohaldata.

Eraldi teatamisele kuuluv investeerimisabi

3.7.

Kas eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi puhul peab liikmesriik esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab reaalselt investeeringu valikut?

jah

ei

Kui vastus on jah, täpsustage palun abi sellist mõju:

…

…

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 76 kohaselt peab liikmesriik põhjaliku hindamise võimaldamiseks esitama lisaks abi saavat projekti käsitlevale teabele ka põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mis põhineb eeldusel, et abisaaja ei saa abi üheltki avaliku sektori asutuselt.

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 76 ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

Kui puudub konkreetne vastupidine stsenaarium, võib ergutava mõju olemasolu eeldada rahastamispuudujäägi korral, st kui eelnevalt koostatud äriplaani alusel ületavad investeerimiskulud investeeringu oodatava tegevuskasumi nüüdispuhasväärtust.

4.   ABI PROPORTSIONAALSUS JA KUMULATSIOON

4.1.

Kas abisumma ületab rahastamiskõlblikke kulusid?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 82 ei saa sellist abi pidada proportsionaalseks ja seega anda.

4.2.

Kas abi antakse suuniste II osa jagude 1.1.3 ja 1.2.2 alusel?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 82 ei kohaldata.

4.3.

Kas abi ülemmäära ja abisumma arvutab abi andev ametiasutus abi andmise ajal?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et selline tingimus on sätestatud suuniste punktis 85.

4.4.

Kas rahastamiskõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste tõenditega?

jah

ei

Pange tähele, et abi osakaalu ja rahastamiskõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Pange ka tähele, et käibemaks ei ole rahastamiskõlblik, välja arvatud juhul, kui seda ei tagastata riigi käibemaksuseaduste alusel.

4.5.

Kas abi antakse muus vormis kui toetus?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas abisumma on abi brutotoetusekvivalent?

jah

ei

4.6.

Kas abi makstakse mitmes osas?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas abi väärtus diskonteeritakse abi andmise aja väärtuseni?

jah

ei

Pange tähele, et rahastamiskõlblike kulude väärtus diskonteeritakse abi andmise aja väärtuseni. Lisaks kasutatakse diskonteerimisel intressimäärana abi andmise kuupäeval kohaldatavat diskontomäära.

4.7.

Kas abi antakse maksusoodustuste näol?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas abi osad diskonteeritakse diskontomäärade alusel, mis kehtivad maksusoodustuse kasutamise eri aegadel?

jah

ei

4.8.

Kas tegemist on maapiirkondadele eraldatava investeerimisabiga?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suurte investeerimisprojektide abi ülemmäära tuleb vähendada kuni kohandatud abisummani, nagu on määratletud suuniste punkti 35 alapunktis 31. Lisaks ei saa suuremahuliste investeerimisprojektide puhul kasutada VKEdele mõeldud suuremaid abi ülemmäärasid.

4.9.

Seoses suuniste II osa jagudes 1.1.5.1, 1.1.8, 2.3 ja 3.4 nimetatud kulukohustustega, kui need on väljendatud määruse (EL) nr 1305/2013 II lisas sätestatutest erinevates ühikutes, võivad liikmesriigid arvutada maksed kõnealuste teiste ühikute alusel. Kas sellisel juhul tagab liikmesriik aastapõhiste suurimate summade järgimise?

jah

ei

4.10.

Tekkinud lisakulusid ja saamata jäänud tulu käsitlevate tavaprognooside põhjal võivad liikmesriigid kindlaks määrata abisumma suuniste II osa jagudes 1.1.5, 1.1.6, 1.1.7, 1.1.8, 2.2, 2.3, 3.4 ja 3.5 osutatud meetmeteks või tegevusvaldkondadeks. Sellisel juhul peab liikmesriik tagama, et arvutused ja vastav abi:

sisaldavad ainult kontrollitavaid andmeid;

põhinevad asjakohaste teadmiste ja oskustega määratud arvandmetel;

viitavad selgelt kasutatud arvandmete allikale;

on diferentseeritud, et võtta vajaduse korral arvesse piirkondlikke või kohalikke asukohatingimusi ja tegelikku maakasutust

ei sisalda investeerimiskuludega seotud elemente.

Eraldi teatamisele kuuluvat investeerimisabi ja teatatud abikavade alusel suurettevõtjatele antud investeerimisabi käsitlevad lisatingimused

4.11.

Kas eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi puhul vastab abisumma toetatavas piirkonnas investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et üldreeglina peetakse eraldi teatamisele kuuluvat investeerimisabi piiratuks miinimumini.

4.12.

Kas suurettevõtjatele antakse investeerimisabi teatatud kavade alusel?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas liikmesriik tagab, et täiendavate netokulude meetodi kohaselt piirdub abisumma miinimumiga?

jah

ei

Pange tähele, et abisumma ei tohiks ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi, näiteks ei tohi see tõsta taset, mis on vajalik selleks, et projekti sisemine tulumäär ületaks tavapärast tulumäära, mida asjaomane ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes, või selliste määrade puudumisel, et sisemine tulumäär ületaks äriühingu kapitalikulusid tervikuna või asjaomases sektoris tavapäraselt täheldatud tulumäärasid.

4.13.

Kui vastus küsimusele 4.12 on jah, kas liikmesriik tagab, et abisumma vastab toetatavas piirkonnas investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta?

jah

ei

Suuniste punktis 96 selgitatud meetodi kasutamine on piiratud abi ülemmääradega.

4.14.

Kas tegemist on eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabiga?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon teeb suuniste punktis 96 esitatud meetodit kasutades kindlaks, kas abisumma ületab projekti piisava kasumlikkuse tagamiseks vajalikku miinimumi. Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks.

4.15.

Palun tõendage proportsionaalsust dokumentide, nt suuniste punktis 77 osutatud dokumentide alusel. Nimetatud nõue ei kehti põllumajandustoodete esmatootmisega seotud investeerimisabi suhtes.

…

…

…

Abi kumulatsioon

4.16.

Kas teatatud abi antakse samaaegselt mitme abikava alusel või koos sihtotstarbelise üksikabiga?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas projektile või tegevusele eraldatud riigiabi kogusumma ületab suunistes kehtestatud abi ülemmäärasid tegevuse või projekti kohta?

jah

ei

4.17.

Kas teatatud abil on kindlaksmääratavad rahastamiskõlblikud kulud?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas kõnealust abi kumuleeritakse mis tahes muu riigiabiga?

jah

ei

Kui jah, kas asjaomased meetmed hõlmavad erinevaid kindlaksmääratavaid rahastamiskõlblikke kulusid?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 100 kumuleeritakse kindlaksmääratavate rahastamiskõlblike kulude põhjal antud abi mis tahes muu riigiabiga, mis on seotud samade rahastamiskõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad. Kas sellise kumulatsiooni tulemusel ületatakse abi ülemmäära või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse?

jah

ei

4.18.

Kas suuniste kohaselt lubatud abi kumuleeritakse mis tahes vähese tähtsusega abiga?

jah

ei

Kui jah, kas sel juhul kumuleeritakse abi samade rahastamiskõlblike kulude puhul ja kas sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abi osakaal või abisumma käesolevates suunistes sätestatud määra?

jah

ei

4.19.

Kas põllumajandussektoris antav riigiabi kumuleeritakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 81 lõikes 2 ja artiklis 82 osutatud toetustega samade rahastamiskõlblike kulude puhul juhul, kui sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abi osakaal või abisumma käesolevates suunistes sätestatud määra?

jah

ei

4.20.

Kas abi koos riigiabi andmisega toimub liidu institutsioonide, asutuste, ühisettevõtjate või muude organite poolt keskselt hallatavatest liidu vahenditest?

jah

ei

Kui vastus on jah, siis otseselt või kaudselt liikmesriigi kontrolli all mitteolevate liidu vahendite korral võetakse arvesse ainult riigiabi, et määrata kindlaks, kas teavitamise künniseid ja abi ülemmäära või abi ülempiire on järgitud, eeldusel et avalikust sektorist saadud toetuse kogusumma, mida antakse samade rahastamiskõlblike kulude katmiseks, ei ületa kõige soodsamat rahastamise määra, mis on sätestatud liidu õigusaktidega kehtestatud eeskirjades.

4.21.

Kas tegemist on investeerimisabiga põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis e?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et seda ei kumuleerita abiga, mida antakse suuniste II osa jagudes 1.2.1.1, 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 osutatud varalise kahju hüvitamiseks.

Pange tähele, et välistada tuleks suuniste II osa jagudes 1.1.5.1, 1.1.6, 1.1.8 ja 3.5 käsitletud kliima- ja keskkonnasõbralike põllumajandustavade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) artiklis 43 osutatud sarnase tegevuse topeltrahastamine. Suuniste punktis 724 ette nähtud läbivaatamisklausel peab samuti tagama topeltrahastamise ärahoidmise.

4.22.

Kas tegemist on stardiabiga põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, millele on osutatud suuniste II osa jaos 1.1.4?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et seda ei tohiks kumuleerida määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 27 ette nähtud abiga tootjarühmade ja -organisatsioonide loomiseks põllumajandussektoris.

4.23.

Kas tegemist on stardiabiga noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajanduslike majapidamiste arendamiseks, millele on osutatud suuniste II osa jaos 1.1.2?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et kõnealust abi ei tohiks kumuleerida määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 19 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iii osutatud noorte põllumajandustootjate stardiabiga ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks antava abiga, kui sellise kumulatsiooni tulemusel ületaks abisumma suunistes sätestatud määra.

5.   MÕJU KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE

5.1.

Kas seoses investeerimisabi kavadega, mis käsitlevad põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, metsandussektorit ja maapiirkondi, saab liikmesriik tõendada, et kõiki negatiivseid mõjusid piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks asjakohaste projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi?

…

…

…

…

5.2.

Kas seoses investeerimisabi kavadega, mis käsitlevad põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, metsandussektorit ja maapiirkondi, on liikmesriik esitanud temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised selleks, et komisjon saaks hinnata abikava tõenäolisi negatiivseid mõjusid?

jah

ei

5.3.

Kas seoses eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabiga, mida antakse põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ja maapiirkondades, ja selle negatiivsete mõjudega ning selleks, et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, on liikmesriik esitanud tõendid, mis võimaldavad komisjonil teha kindlaks asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning teha kindlaks mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad?

jah

ei

Kui vastus on jah, palun täpsustage.

…

…

…

…

6.   LÄBIPAISTVUS

6.1.

Kas liikmesriik tagab järgmise teabe avaldamise ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil?

abikava täielik tekst ja selle rakendussätted või üksikabi juriidiline alus või link sellele;

abi andva(te) asutus(t)e nimi (nimed);

individuaalsete abisaajate nimed, igale abisaajale antava abi liik ja summa, abi andmise kuupäev, ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja), piirkond, kus abisaaja asub (NUTS 2. tasandil) ja põhiline majandussektor, milles ettevõtja tegutseb (NACE rühma tasandil). Nimetatud nõudest võib loobuda üksikabi andmisel, mis ei ületa järgmisi künniseid:

i.

60 000 eurot põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate abisaajate puhul;

ii.

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, metsandussektori või aluslepingu artikli 42 kohaldamisalast välja jäävate tegevusaladega tegelevate abisaajate puhul 500 000 eurot.

6.2.

Palun kinnitage, et maksusoodustusena antava abi korral on teave üksikabi summade kohta esitatud järgmistes vahemikes (miljonites eurodes):

0,06–0,5 üksnes põllumajandustoodete esmatootmise puhul

0,5–1

1–2

2–5

5–10

10–30

30 ja rohkem

6.3.

Palun kinnitage, et:

selline teave avaldatakse pärast seda, kui on tehtud otsus abi andmise kohta

teavet säilitatakse vähemalt kümme aastat

teave on üldsusele piiranguteta kättesaadav (7)

Liikmesriikidelt ei nõuta sellise teabe avaldamist enne 1. juulit 2016 (8).

6.4.

Kas üksikabi andmise korral avaldab liikmesriik sellise abi andmise suuniste punktis 128 osutatud riigiabi veebisaidil?

jah

ei

6.5.

Kui vastus on ei, ei ole üksikabi andmine avaldatud järgmisel põhjusel:

see kuulub määruse (EL) nr 1305/2013 kohaldamisalasse;

seda kaasrahastatakse EAFRDst või mis eraldatakse selliselt kaasrahastatud meetmete täiendava riikliku rahastamisena;

üksikabi andmine on juba avaldatud kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 (9) artiklitega 111, 112 ja 113.

Sel juhul peaks liikmesriik suuniste punktis 128 osutatud ühtsel riigiabi veebisaidil viitama määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 111 osutatud veebisaidile.

7.   MUUD KÜSIMUSED

7.1.

Kas tegemist on abimeetmega kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse suunatud ekspordiga seotud tegevusele, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega, või abiga, mille andmise tingimus on kodumaiste kaupade eelistamine imporditud kaupadele, või abiga jaotusvõrgu loomiseks ja toimimiseks või abiga muudele eksporditegevusega seotud jooksvatele kuludele?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et selline abi ei ole lubatud.

Pange tähele, et abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või juba olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei loeta üldjuhul ekspordiabiks.

7.2.

Kas rahastamissüsteem, sealhulgas parafiskaalsed maksed, on abimeetme lahutamatu osa?

jah

ei

Kui vastus on jah, tuleb rahastamissüsteemist teatada.

8.   ABI LIIK

Suunistega hõlmatud abiliikide loetelu:

1.

Abi põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele

1.1.

Maaelu arengu meetmed

1.1.1.

Investeerimisabi

1.1.1.1.

Abi põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslike majapidamiste materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks

1.1.1.2.

Investeerimisabi põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamiseks

1.1.1.3.

Investeerimisabi põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamiseks

1.1.1.4.

Abi põllumajandustoodete töötlemisse ja turustamisse investeerimiseks

1.1.2.

Stardiabi noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

1.1.3.

Abi põllumajanduslike majapidamiste üleandmiseks

1.1.4.

Stardiabi põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele

1.1.5.

Abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimavaldkonna ning loomade heaolu valdkonna kohustuste täitmiseks

1.1.5.1.

Abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks

1.1.5.2.

Abi loomade heaolu valdkonnas võetud kohustuste täitmiseks

1.1.6.

Abi Natura 2000 aladega seotud ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks

1.1.7.

Abi looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

1.1.8.

Abi mahepõllumajandusele

1.1.9.

Abi põllumajandustoodete tootjate osalemiseks kvaliteedikavades

1.1.10.

Abi tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris

1.1.10.1.

Abi teadmussiirdeks ja teabemeetmeteks

1.1.10.2.

Abi nõustamisteenusteks

1.1.10.3.

Abi põllumajanduslike majapidamiste asendusteenuste jaoks

1.1.11.

Abi põllumajanduskoostööks

1.2.

Riskijuhtimine ja kriisiohjamine

1.2.1.

Abi põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele tekkinud kahju hüvitamiseks ja vältimiseks

1.2.1.1.

Abi loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks

1.2.1.2.

Abi loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju hüvitamiseks

1.2.1.3.

Abi loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrje kulude ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjude hüvitamiseks

1.2.1.4.

Hukkunud loomade eest makstav abi

1.2.1.5.

Abi kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks

1.2.1.6.

Abi kindlustusmaksete tasumiseks

1.2.1.7.

Ühisfondidele rahalise toetusena antav abi

1.2.2.

Abi tootmistegevuse peatamiseks

1.2.2.1.

Tootmistegevuse peatamine looma-, taime- või inimeste tervise huvides, tervishoiu-, eetilistel või keskkonnakaalutlustel

1.2.2.2.

Tootmistegevuse peatamine muudel põhjustel

1.3.

Muud põllumajandussektori abiliigid

1.3.1.

Abi loomakasvatussektorile

1.3.2.

Abi põllumajandustoodete müügiedendusmeetmete jaoks

1.3.3.

Abi äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele

1.3.4.

Abi põllumajandusmaa korralduseks

1.3.5.

Abi raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks

1.3.6.

Abi teadus- ja arendustegevuseks põllumajandussektoris

2.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) või täiendava riikliku rahastamisena kaasrahastatud meetmetena või üksnes riigiabina antav abi metsandussektorile

2.1.

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

2.1.1.

Abi metsastamiseks ja metsamaa loomiseks

2.1.2.

Abi agrometsandussüsteemide rajamiseks

2.1.3.

Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks

2.1.4.

Investeerimisabi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks

2.1.5.

Abi metsandustehnikasse ning metsasaaduste töötlemisse, varumisse ja turustamisse investeerimiseks

2.1.6.

Abi metsanduse arendamise, moderniseerimise või kohandamisega seotud taristusse investeerimiseks

2.2.

Abi Natura 2000 metsaaladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks

2.3.

Abi metsanduse keskkonna- ja kliimateenuste ja metsakaitse jaoks

2.4.

Abi teadmussiirdele ja teabemeetmetele metsandussektoris

2.5.

Nõustamisteenuste jaoks antav abi metsandussektoris

2.6.

Abi koostööks metsandussektoris

2.7.

Stardiabi metsandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele

2.8.

Metsandussektorile muu abi andmine ökoloogilise, kaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel

2.8.1.

Abi konkreetsetele metsandusmeetmetele ja metsandusalastele sekkumismeetmetele, mille esmane eesmärk on säilitada või taastada metsa ökosüsteemi ja elurikkust või traditsioonilist maastikku

2.8.2.

Abi mullastiku kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning puude tasakaalustatud ja elujõulise kasvu tagamiseks metsandussektoris

2.8.3.

Looduslike teeradade, maastikuelementide, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamine ja hooldamine metsandussektoris

2.8.4.

Abi teede hoolduseks, et hoida ära metsatulekahjusid

2.8.5.

Abi õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate loomade tekitatud kahju korvamiseks

2.8.6.

Abi metsamajandamiskava koostamiseks

2.9.

Põllumajanduse abimeetmetega ühtlustatud abi metsandussektorile

2.9.1.

Abi teadus- ja arendustegevuseks metsandussektoris

2.9.2.

Abi metsandusmaa korralduseks

3.

Maapiirkondadele antav abi, mida kaasrahastab EAFRD või mis eraldatakse selliselt kaasrahastatud meetmete täiendava riikliku rahastamisena

3.1.

Abi investeerimiseks põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemisse või puuvilla tootmisesse või mittepõllumajandusliku tegevuse loomisesse ja arendamisse

3.2.

Abi põhiteenuste ja külauuenduse edendamiseks maapiirkondades

3.3.

Stardiabi põllumajandusega mitteseotud ettevõtluseks maapiirkondades

3.4.

Abi sellistele maapiirkondade maahaldajatele ja äriühingutele põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks, kes ei tegutse põllumajandussektoris

3.5.

Abi Natura 2000 aladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks muudele maahaldajatele

3.6.

Abi teadmussiirde ja teabemeetmete edendamiseks maapiirkondades

3.7.

Abi maapiirkondade nõustamisteenustele

3.8.

Abi aktiivsetele põllumajandustootjatele puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega liitumiseks

3.9.

Abi kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks

3.10.

Abi koostööks maapiirkondades

3.11.

Abi ühisfondide moodustamiseks

1.1.1.1.   TÄIENDAV TEABELEHT INVESTEERIMISABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOODETE ESMATOOTMISEGA TEGELEVATELE ETTEVÕTJATELE

Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslike majapidamiste materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.1.

1.   ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

1.1.

Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.2.

Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   ABI PÕLLUMAJANDUSLIKU ESMATOOTMISEGA SEOTUD PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MATERIAALSESSE VARASSE JA IMMATERIAALSESSE VARASSE INVESTEERIMISEKS

2.1.

Kas põllumajandusliku esmatootmisega seotud põllumajanduslike majapidamiste materiaalsesse varasse ja immateriaalsesse varasse teeb investeeringu üks või mitu abisaajat?

jah

ei

2.2.

Kui vastus on ei, kas investeering on seotud ühe või mitme abisaaja kasutatava materiaalse vara või mittemateriaalse varaga?

jah

ei

2.3.

Kas abi on suunatud materiaalsesse varasse ja immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest energia tootmisega või biokütuste tootmisega põllumajanduslikes majapidamistes?

jah

ei

Kui vastus on ei, ärge vastake küsimustele 2.4–2.17.

2.4.

Kas investeering tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (10) kohasesse biokütuste tootmisesse?

jah

ei

2.5.

Kui vastus küsimusele 2.4 on jah, kas rahastamiskõlblike taastuvenergiat tootvate tootmisrajatiste maksimaalne tootmisvõimsus vastab põllumajandusliku majapidamise keskmisele transpordikütuse tarbimisele aastas?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.6.

Kas toodetud biokütust müüakse turul?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.7.

Kas investeering on tehtud põllumajanduslikus majapidamises taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergia ja/või elektri tootmisse?

jah

ei

2.8.

Kui vastus küsimusele 2.7 on jah:

a)

kas rahastamiskõlblike taastuvenergiat tootvate tootmisrajatiste eesmärk on rahuldada põllumajandusliku majapidamise enda energiavajadust?

jah

ei

ning

b)

kas rahastamiskõlblike taastuvenergiat tootvate tootmisrajatiste maksimaalne tootmisvõimsus vastab põllumajandusliku majapidamise soojus- ja elektrienergia keskmisele tarbimisele aastas?

jah

ei

Kui vastus kas punkti a või b küsimusele on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.9.

Kas seoses elektriga peetakse kinni oma tarbeks kasutamise aastalimiidist?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.10.

Mida loetakse keskmiseks aastaseks tarbimiseks, kui taastuvatest energiaallikatest energia ja biokütuse tootmisesse investeerib mitu põllumajanduslikku majapidamist?

…

2.11.

Kas energiat tarbivate või tootvate investeeringute suhtes kehtivad energiatõhususe miinimumstandardid riigi tasandil?

jah

ei

2.12.

Kui vastus küsimusele 2.11 on jah, kas liikmesriigis kehtib nõue järgida punktis 2.11 osutatud miinimumstandardeid?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.13.

Kas abi on suunatud eelkõige investeeringuteks rajatistesse, mille esmafunktsioon on elektri tootmine biomassist?

jah

ei

2.14.

Kui vastus küsimusele 2.13 on jah, kas need rajatised kasutavad toodetud soojusenergia minimaalset protsendimäära, mille on kehtestanud liikmesriik?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.15.

Kas liikmesriigis on kehtestanud eri rajatiseliikide jaoks bioenergia, sealhulgas biokütuste tootmiseks kasutatavad maksimaalsed teravilja-, muude tärkliserohkete kultuuride ning suhkru- ja õlikultuuride kogused?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.16.

Kas abi bioenergia investeerimisprojektidele piirdub bioenergiaga, mis vastab liidu õigusaktides, sh direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–6 sätestatud kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.17.

Kas rajatise tootmisvõimsus on suurem kui abisaaja(te) aasta keskmine tarbimine?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peavad järgima tingimusi, mis on kehtestatud keskkonna- ja energeetikaalastes riigiabi suunistes 2014–2020, (11) välja arvatud juhul, kui selline abi on teatamiskohustusest vabastatud (nt üldise grupierandi määruse (12) kohaselt).

2.18.

Milliste järgmiste eesmärkide saavutamisele on investeering suunatud?

a)

põllumajandusliku majapidamise üldise tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse parandamine, eelkõige tootmiskulude vähendamise või tootmise täiustamise ja ümberpaigutamise abil;

b)

looduskeskkonna, hügieeni või loomade heaolu standardite parandamine, kui investeeringuga soovitakse saavutada kehtivates liidu normatiivides sätestatust paremaid tulemusi;

c)

põllumajanduse arendamise, kohandamise ja moderniseerimisega seotud taristu loomine ja parandamine, sealhulgas põllumaale juurdepääs, maakorraldus ja -parandus, energia- ja veevarustus ning energia ja vee säästmine;

Palun täpsustage, kui mõni muu tegevus on selle eesmärgiga kaetud:

…

d)

põllumajanduslike keskkonnaeesmärkide, sealhulgas liikide ja elupaikade elurikkuse kaitsestaatuse saavutamine või Natura 2000 ala või muude kõrge loodusliku väärtusega süsteemide üldkasutusväärtuse suurendamine tingimusel, et investeeringud on mittetootlikud;

Palun täpsustage, kui mõni muu tegevus on selle eesmärgiga kaetud:

…

e)

loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste või loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite või kaitsealuste loomade põhjustatud kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamine ja nimetatud sündmustest ja teguritest tingitud kahju ennetamine ja riskide maandamine;

Palun täpsustage, kui mõni muu tegevus on selle eesmärgiga kaetud:

…

f)

esimest korda põllumajandusliku majapidamise juhina tegutsema asuvatele noortele põllumajandustootjatele, investeeringute tegemiseks, et vastata põllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavatele liidu nõuetele, sealhulgas tööohutusnõuetele;

Pange tähele, et seoses kõnealuse eesmärgiga võib investeerimisabi anda maksimaalselt 24 kuud alates juhina tööleasumise kuupäevast. Kas sellest tähtajast on kinni peetud?

jah

ei

g)

nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (13) (nitraadidirektiiv) rakendamine Horvaatias kõige rohkem nelja aasta jooksul alates ühinemisest, vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõikele 2 ja artikli 5 lõikele 1;

h)

põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liidu õigusaktidega ette nähtud uute nõuete järgmiseks;

Pange tähele, et seoses kõnealuse eesmärgiga võib investeerimisabi anda maksimaalselt 12 kuud alates kuupäevast, kui liidu õigusega kehtestatud uued nõuded muutusid asjaomase ettevõtja jaoks kohustuslikuks. Kas sellest tähtajast on kinni peetud?

jah

ei

i)

muu (palun täpsustage):

…

…

Kui investeeringul on muud eesmärgid, juhime tähelepanu asjaolule, et põllumajanduslikule majapidamisele ei ole lubatud anda abi investeeringuteks, mis ei täida punktides a–h loetletud eesmärke.

2.19.

Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised?

a)

Kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parendamine.

Kas ostetud maa maksumus on kuni 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

Kui vastus on ei, kas toiming on seotud keskkonnakaitsega?

jah

ei

Kui vastus on jah, võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel lubada määrata kõrgema protsendimäära.

Palun esitage teave seoses nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudega, et komisjon saaks asjaomast juhtu hinnata.

…

…

b)

Masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni.

c)

Punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Teostatavusuuringud võivad jääda rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktides a ja b osutatud kulusid ei teki.

d)

Arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine.

e)

Suuniste punkti 143 alapunktis d osutatud eesmärkide saavutamiseks tehtavate mittetootlike investeeringute kulud.

f)

Loodusõnnetuste, erakorraliste sündmuste või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite ja kaitsealuste loomade tegevuse tagajärjel kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks tehtava investeeringu korral võivad rahastamiskõlblikud kulud hõlmata kulusid, mida tehakse tootmispotentsiaali taastamiseks enne nende nähtuste esinemist valitsenud tasemeni.

e)

Loodusõnnetuste, erandlike juhtumite või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomahaiguste või taimekahjurite ja kaitsealuste loomade tõttu tekkida võiva kahju ennetamiseks tehtava investeeringu korral võivad rahastamiskõlblikud kulud hõlmata ennetusmeetmete kulusid, mille eesmärk on vähendada selliste võimalike sündmuste tagajärgi.

h)

Muu (palun täpsustage):

…

…

2.20.

Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised:

a)

tootmisõiguste, toetusõiguste ja üheaastaste taimede ostmine;

b)

üheaastaste taimede istutamine;

c)

loomade ostmine, välja arvatud investeeringuteks, mis on tehtud:

i)

loomade ostmiseks suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud eesmärgil

ning

ii)

aretusloomade ostmiseks karja geneetilise kvaliteedi parandamise eesmärgil; sellise erandi korral peaksid käesoleva täiendava teabelehe küsimuses 2.23 esitatud tingimused olema täidetud;

d)

kehtivate liidu normatiivide täitmiseks tehtavad investeeringud, välja arvatud suuniste punktis 148 osutatud erandjuhud;

e)

liisingulepingutega seotud muud kui suuniste punktis 144 osutatud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud;

f)

käibekapital.

Kui mõni neist punktides a–f osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.21.

Kas rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud eesmärgil tehtavaid investeeringuid?

jah

ei

2.22.

Kas rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad aretusloomade ostmist karja geneetilise kvaliteedi parandamise eesmärgil?

jah

ei

2.23.

Kui vastus küsimusele 2.22 on jah, kas on täidetud järgmised tingimused?

a)

abi võib anda ainult aretusloomade ostmiseks veiste, lammaste ja kitsede geneetilise kvaliteedi parandamise eesmärgil;

b)

rahastamiskõlblikud on üksnes investeeringud, mille eesmärk on loomade geneetilise kvaliteedi parandamine tõuraamatutes registreeritud kvaliteetsete (isaste ja emaste) aretusloomade ostmise kaudu;

c)

olemasolevate aretusloomade asendamise korral võib abi anda ainult tõuraamatus registreerimata loomade asendamiseks;

d)

üksnes aktiivsed põllumajandustootjad vastavad abi saamise tingimustele;

e)

ostetakse ainult loomi, kes tagavad teatud perioodiks optimaalse paljunemispotentsiaali; seepärast on rahastamiskõlblikud ainult emasloomad, kes ostetakse enne esimeste järglaste saamist;

f)

ostetud loomi tuleb karjas pidada vähemalt neli aastat.

Pange tähele, et punktides a–f osutatud tingimused peavad olema kumulatiivselt täidetud selleks, et kõnealusel erijuhul antav investeerimisabi oleks siseturuga kokkusobiv.

2.24.

Kas seoses uute ja olemasolevate niisutatud alade niisutamisega on täidetud järgmised tingimused?

a)

veepoliitika raamdirektiivi kohaselt nõutavast veemajanduskavast on komisjonile teatatud kogu ala puhul, millel investeerimine toimub, samuti muude alade puhul, mille keskkonda võib investeerimine mõjutada;

b)

veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 kohaselt veemajanduskava alusel jõustuvad meetmed, mis on põllumajandussektori jaoks asjakohased, on täpsustatud asjaomases meetmeprogrammis;

c)

on tehtud veemõõtmine, mis võimaldab mõõta vee kasutamist toetatud investeeringu tasandil, või tehakse selline mõõtmine võimalikuks investeeringu osana;

d)

olemasoleva niisutusrajatise või taristuelemendi parandamiseks tehtav investeering on rahastamiskõlblik üksnes siis, kui eelnevalt on hinnatud, et see annab vähemalt 5–25 % potentsiaalse veekokkuhoiu vastavalt olemasoleva rajatise või taristu tehnilistele parameetritele;

e)

kui investeering mõjutab põhja- või pinnaveekogumeid, mille puhul on asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et nende seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea:

i)

tagab investeering investeerimistasandil tõhusa veekasutuse vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeeringuga võimalikuks tehtud;

ii)

kui investeering tehakse ühes ja samas põllumajanduslikus majapidamises, on selle tulemuseks samuti põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutuse vähenemine kuni 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on tehtud võimalikuks investeerimistasandil; põllumajandusliku majapidamise kogu veekasutus hõlmab majapidamise müüdavat vett.

f)

ühtegi punkti e tingimust ei tohiks kohaldada olemasolevasse rajatisse tehtud investeeringu suhtes, mis mõjutab üksnes energiatõhusust, või veehoidla rajamiseks tehtud investeeringu suhtes või investeeringu suhtes taaskasutatud vee kasutamisse, mis ei mõjuta põhja- või pinnaveekogu;

g)

investeering, mille tulemusel suureneb niisutatud ala kogupind, mis mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogu:

i)

veekogu seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ning

ii)

keskkonnaanalüüs näitab, et investeeringul ei ole märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale. Sellise keskkonnamõju analüüsi peab tegema või heaks kiitma pädev asutus ning see võib hõlmata ka põllumajanduslike majapidamiste ühendusi.

Pange tähele, et punktides i ja ii osutatud mõlemad kriteeriumid peavad olema kumulatiivselt täidetud selleks, et kõnealusel erijuhul antav investeerimisabi oleks siseturuga kokkusobiv;

h)

punkti g alapunktis i osutatud tingimust ei kohaldata selliste investeeringute suhtes, mille tulemusel suureneb niisutatud ala kogupind, kui

i)

investeering on ühendatud olemasoleva niisutusrajatise või niisutustaristu elemendi jaoks tehtava investeeringuga, mille puhul on eelnevalt hinnatud, et see annab võimaliku veekokkuhoiu vähemalt 5–25 % ulatuses vastavalt olemasoleva rajatise või taristu tehnilistele parameetritele ning

ii)

investeering tagab investeerimistasandil tervikuna veekasutuse tõhusa vähenemise, mis ulatub vähemalt 50 %ni potentsiaalsest veekokkuhoiust, mis on investeerimisega olemasolevasse niisutusrajatisse või taristuelementi võimalikuks tehtud.

Pange tähele, et käesoleva punkti alapunktides i ja ii osutatud mõlemad kaks tingimust peavad olema täidetud selleks, et punkti g alapunktis i osutatud tingimust ei kohaldataks;

i)

punkti g alapunktis i osutatud tingimust investeeringute suhtes, mis tehakse uutesse niisutusrajatistesse, mida varustatakse veega olemasolevast veehoidlast, mille pädevad asutused on heaks kiitnud enne 31. oktoobrit 2013, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

kõnealune veehoidla on asjakohases veemajanduskavas kindlaks tehtud ja selle suhtes kohaldatakse veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 punktis e sätestatud kontrollinõudeid;

ii)

31. oktoobril 2013 kehtis kas veehoidlast koguveevõtu suhtes maksimummäär või veehoidla mõjutatud veekogudesse juurdevoolu nõutav miinimumtase;

iii)

käesoleva punkti alapunktis ii osutatud maksimummäär või juurdevoolu nõutav miinimumtase vastab veepoliitika raamdirektiivi artiklis 4 sätestatud tingimustele ning

iv)

kõnealuse investeeringu tulemuseks ei ole 31. oktoobril 2013 kehtinud veevõtu maksimummäära ületamine või mõjutatud veekogudesse juurdevoolu vähenemine allapoole 31. oktoobril 2013 kehtinud nõutavat miinimumtaset.

Pange tähele, et käesoleva punkti alapunktides i–iv osutatud neli tingimust peavad olema kumulatiivselt täidetud selleks, et punkti g alapunktis i osutatud tingimust ei kohaldataks.

2.25.

Kas liikmesriigi kehtestatud ja põhjendatud alasid, mida ei ole niisutatud, kuid millel hiljuti oli kasutusel niisutusrajatis, käsitatakse niisutatud ala netopinna suurenemise kindlaksmääramise eesmärgil niisutatud aladena?

jah

ei

2.26.

Kas alates 1. jaanuarist 2017 saab liikmesriik seoses niisutamisega tagada valglapiirkonnas, kus investeering tehakse, eri veekasutusviiside panuse veeteenuste kulude katmisel põllumajandussektorite kaupa kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi artikli 9 lõike 1 esimese taandega, võttes vajaduse korral arvesse kulude katmise sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku mõju ning asjaomase piirkonna või asjaomaste piirkondade geograafilisi ja kliimatingimusi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.27.

Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:

a)

…rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades;

b)

…rahastamiskõlblike kulude summast Egeuse mere väikesaartel;

c)

…Horvaatias tehtavate rahastamiskõlblike investeeringute summast, et rakendada nitraadidirektiivi kooskõlas suuniste punkti 148 alapunktiga b;

d)

…rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;

e)

…rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades;

f)

…rahastamiskõlblike kulude summast aretusloomade ostmiseks, millele on osutatud suuniste punktis 147.

2.28.

Kui käesoleva täiendava teabelehe küsimuses 2.27 osutatud abi osakaalu määrad on suuniste punktis 152 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra:

a)

noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist;

b)

ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või toodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed;

c)

investeeringud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 32 osutatud looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel;

d)

Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames rahastatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldavad katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisviise;

e)

investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolustandardite parandamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis b; sellisel juhul kohaldatakse selles punktis ette nähtud abi suuremat osakaalu ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu normatiivides sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene;

f)

investeeringud põllumajandusliku majapidamise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis a, mis on seotud suuniste II osa jagude 1.1.5.1 ja 1.1.8 kohaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajandusega.

Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.

2.29.

Erandina suuniste punktides 152 ja 153 sätestatud rahastamiskõlblike kulude ülemmääradest märkige palun abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest suuniste punkti 143 alapunktis d osutatud mittetootlike investeeringute korral ja suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud tootmispotentsiaali taastamiseks tehtavate investeeringute korral:

…rahastamiskõlblike kulude summast.

Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

2.30.

Erandina suuniste punktides 152 ja 153 sätestatud rahastamiskõlblike kulude ülemmääradest märkige palun abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest suuniste punkti 143 alapunktis e osutatud ennetava eesmärgiga investeeringute korral:

…rahastamiskõlblike kulude summast.

Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest, v.a ühe erandi puhul, mis on esitatud küsimustes 2.31 ja 2.32.

2.31.

Kas ennetava eesmärgiga investeeringu on teinud ühiselt mitu abisaajat?

jah

ei

2.32.

Kui vastus küsimusele 2.31 on jah, märkige palun abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.

…rahastamiskõlblike kulude summast.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.1.2.   TÄIENDAV TEABELEHT INVESTEERIMISABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISE TERRITOORIUMIL ASUVA KULTUURI- JA LOODUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS

Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi säilitamisega seotud investeeringuteks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.2.

1.   ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

1.1.

Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.2.

Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   INVESTEERIMISABI PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISE TERRITOORIUMIL ASUVA KULTUURI- JA LOODUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS

2.1.

Kas abi antakse loodusmaastikest ja hoonetest moodustuva kultuuri- ja looduspärandi jaoks, mille liikmesriigi pädevad asutused on ametlikult tunnistanud kultuuri- või looduspärandiks?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.2.

Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised?

a)

investeeringud materiaalsesse varasse;

b)

kapitaaltööd;

c)

muu (palun täpsustage): …

…

Kui rahastamiskõlblike kulude puhul on tegemist mõne muu kui punktides a ja b märgitud kuludega, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.3.

Palun märkige abi ülemmäär, protsendina rahastamiskõlblikust investeeringust ja punkti f puhul märkige summa eurodes aasta kohta:

a)

põllumajandusliku majapidamise territooriumil asuva tootmisega seotud kultuuripärandi säilitamiseks tehtavate investeeringute korral tingimusel, et investeeringuga ei kaasne tootmisvõimsuse kasvu:

i)

…tegelike kulude summast looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 32;

ii)

…tegelike kulude summast vähem arenenud piirkondades;

iii)

…tegelike kulude summast muudes piirkondades;

b)

tootmisvõimsuse suurenemise korral:

i)

…rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades;

ii)

…rahastamiskõlblike kulude summast Egeuse mere väikesaartel;

iii)

…Horvaatias tehtavate rahastamiskõlblike investeeringute summast, et rakendada nitraadidirektiivi kooskõlas suuniste punkti 148 alapunktiga b;

iv)

…rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;

v)

…rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades;

vi)

…rahastamiskõlblike kulude summast aretusloomade ostmiseks, millele on osutatud suuniste punktis 147.

Kui käesoleva küsimuse punktides i–vi osutatud abi osakaalu määrad on suuniste punktis 152 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra:

a)

noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist;

b)

ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või toodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed;

c)

investeeringud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 32 osutatud looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel;

d)

Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames rahastatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldavad katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisviise;

e)

investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolustandardite parandamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis b; sellisel juhul kohaldatakse selles punktis ette nähtud abi suuremat osakaalu ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu normatiivides sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene;

f)

investeeringud põllumajandusliku majapidamise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis a, mis on seotud suuniste II osa jagude 1.1.5.1 ja 1.1.8 kohaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajandusega.

Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.

c)

…rahastamiskõlblike kulude summast täiendavaks toetuseks, et katta lisakulusid, mis tekivad põllumajanduslikes majapidamistes ehitiste pärandväärtuse säilitamiseks vajalike traditsiooniliste materjalide kasutamisest;

d)

…rahastamiskõlblike kulude summast punktides a, b ja c osutatud abi korral, kui investeering on seotud väikeste taristuobjektidega;

e)

…kantud kulude summast investeeringute jaoks põllumajandusettevõtte territooriumil asuva tootmisega mitteseotud kultuuripärandi (arheoloogilised või ajaloolised objektid) säilitamiseks;

f)

…eurot aastas kapitalitöödeks.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.1.3.   TÄIENDAV TEABELEHT INVESTEERIMISABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE ÜMBERPAIGUTAMISEKS

Käesolev teabeleht esitatakse põllumajanduslike tootmishoonete ümberpaigutamisega seotud investeeringuteks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.3.

1.   ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

1.1.

Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.2.

Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   INVESTEERIMISABI PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISHOONETE ÜMBERPAIGUTAMISEKS

2.1.

Kas tootmishoone ümberpaigutamine on avaliku huvi eesmärgil, nagu on täpsustatud asjaomase liikmesriigi vastavates õigusakti sätetes?

jah

ei

Juhime tähelepanu asjaolule, et liikmesriigi asjaomaste sätetega ettenähtud abi õiguslikus aluses peab olema selgitatud, milline on ümberpaigutamisega seotud üldine huvi.

2.2.

Kas rahastamiskõlblikud kulud seoses ümberpaigutamisega hõlmavad järgmisi kulusid?

a)

olemasolevate rajatiste demonteerimise, teisaldamise ja taaspüstitamisega seotud tegelikud kulud;

b)

lisaks punktis a osutatud kuludele ka rajatiste ajakohastamisega seotud kulud;

c)

lisaks punktis a osutatud kuludele ka tootmisvõimsuse suurendamisega seotud kulud;

d)

maapiirkonna asulate läheduses toimuva tegevusega seotud kulud, et parandada asula elukvaliteeti ja keskkonnatoimet, ning see on seotud väikeste taristuobjektidega;

e)

muu (palun täpsustage): …

…

Kui mõni neist punktides a–d osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.3.

Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:

a)

…olemasolevate rajatiste demonteerimise, teisaldamise ja taaspüstitamisega seotud tegelike kulude summast;

b)

kui põllumajandusliku tootmishoone ümberpaigutamisega kaasneb lisaks punktis a osutatud kuludele rajatiste ajakohastamine (14) või tootmisvõimsuse suurenemine:

i)

…rajatiste ajakohastamise või tootmisvõimsuse suurenemisega seotud kulude („asjaomased kulud”) summast äärepoolseimates piirkondades;

ii)

…asjaomaste kulude summast Egeuse mere väikesaartel;

iii)

…Horvaatias tehtavate asjaomaste kulude summast, mille eesmärk on rakendada nitraadidirektiivi kooskõlas suuniste punkti 148 alapunktiga b;

iv)

…asjaomastest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;

v)

…asjaomaste kulude summast muudes piirkondades.

Kui punktides i–v osutatud abi osakaalu määrad on suuniste punktis 152 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra:

noored põllumajandustootjad või põllumajandustootjad, kes on tegevust alustanud viie aasta jooksul enne abi taotlemist;

ühisinvesteeringud, näiteks põllumajandustootjate rühma kasutatavad laorajatised või toodete turustamiseks ettevalmistamise rajatised, ja integreeritud projektid, mis hõlmavad mitut määruses (EL) nr 1305/2013 sätestatud meedet, sealhulgas tootjaorganisatsioonide ühinemisega seotud meetmed;

investeeringud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 32 osutatud looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel;

Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) raames rahastatud tegevused, näiteks investeering uue talli rajamiseks, mis võimaldavad katsetada põllumajandustootjatest, teadlastest ja loomade heaoluga tegelevatest vabaühendustest koosnevas töörühmas välja töötatud uusi loomapidamisviise;

investeeringud looduskeskkonna, hügieenitingimuste või loomade heaolustandardite parandamiseks, millele on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis b; sellisel juhul kohaldatakse selles punktis ette nähtud abi suuremat osakaalu ainult sellise lisakulu suhtes, mis on vajalik kehtivates liidu normatiivides sätestatud tasemest paremate tulemuste saavutamiseks ning mille tulemusel tootmisvõimsus ei suurene;

investeeringud põllumajandusliku majapidamise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu on osutatud suuniste punkti 143 alapunktis a, mis on seotud suuniste II osa jagude 1.1.5.1 ja 1.1.8 kohaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste ning mahepõllumajandusega.

Pange tähele, et selliste erandite kohaldamise tulemusel ei või punktides i–v osutatud abi osakaal ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.

c)

…rahastamiskõlblike kulude summast ümberpaigutamistegevuse jaoks maapiirkonna asulate läheduses, et parandada asula elukvaliteeti ja keskkonnanäitajaid, ning see on seotud väikeste taristuobjektidega.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.1.4.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOODETE TÖÖTLEMISSE JA PÕLLUMAJANDUSTOODETE TURUSTAMISSE INVESTEERIMISEKS

Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandustoodete töötlemise (15) ja põllumajandustoodete turustamisega (16) seotud investeeringuteks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.4.

1.

Kas abi antakse investeeringuteks, mis suurendavad toodangut üle piirangute, mis on kehtestatud ühise turukorralduse raames, sealhulgas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavates otsetoetuskavades, või üle liidu abi piirangute üksikute põllumajandusettevõtjate, põllumajanduslike majapidamiste või töötlemisettevõtete tasandil?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.

Kas abi antakse toidukultuuripõhise biokütuse jaoks?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui eesmärk on soodustada üleminekut täiustatumatele biokütuse liikidele, nagu on ette nähtud horisontaalse keskkonna- ja energeetikaalase riigiabi eeskirjadega.

3.

Kas abi on antud materiaalsesse või immateriaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks seoses põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, millele on osutatud suuniste punkti 35 alapunktis 11 ja punkti 35 alapunktis 12.

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

4.

Liikmesriigid võivad anda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud investeerimisabi, kui täidetud on vähemalt ühe järgmise õigusvahendi kõik tingimused: Palun täpsustage, millise õigusakti kohaselt kõnealust abi antakse:

komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 (17);

regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (18);

suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1.1.4 sätestatud tingimused.

5.

Kui abi antakse määruse (EL) nr 651/2014 (GBER) alusel:

Palun märkige põhjused, miks pädev asutus soovib siiski suuniste kohaselt abist teatada. Sel juhul täitke palun üldise teatamisvormi asjakohane osa, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 794/2004 (19) I lisa I osas, ja konkreetne vorm, mis on esitatud kõnealuse määruse I lisa III osas, või seda asendavates sätetes.

6.

Kui abi antakse 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste alusel:

Kas abi vastab 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste tingimustele?

jah

ei

Kui vastus on ei, ei saa abi vastavalt suuniste punkti 168 alapunktile b pidada siseturuga kokkusobivaks.

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et sellise abi vajadust hinnatakse 2014.–2020. aasta regionaalabi suuniste alusel. Palun täitke üldise teatamisvormi asjakohane osa (esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1627/2006 (20) lisas).

7.

Kui abi antakse suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.4 kohaselt, kas siis rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad järgmist?

a)

kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parendamine;

Kas ostetud maa maksumus on kuni 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et maa ost ei ole rahastamiskõlblik.

b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud.

Pange tähele, et teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktides a ja b osutatud kulusid ei teki;

d)

arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine.

muu (palun täpsustage):

…

Kui investeeringul on mõni muu kui punktides a–d osutatud eesmärkidest, juhime tähelepanu asjaolule, et abi võib anda üksnes põllumajandustoodete töötlemise ja põllumajandustoodete turustamisega seotud investeeringuteks, mis täidavad kõnealustes punktides loetletud eesmärke.

8.

Kas rahastamiskõlblikena käsitatakse järgmisi kulusid?

a)

liisingulepingutega seotud muud kui küsimuses 6 (vt suuniste punkt 169) osutatud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud;

b)

käibekapital;

c)

kehtivate liidu normatiivide täitmiseks tehtavate investeeringutega seotud kulud.

Kui mõni neist punktis a, b või c osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

9.

Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:

a)

…rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades;

b)

…rahastamiskõlblike kulude summast Egeuse mere väikesaartel;

c)

…rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõigis piirkondades, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, kuid mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst;

d)

…rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades.

10.

Kui küsimuses 8 osutatud abimäärad on suuniste punktis 171 ettenähtust kõrgemad, selgitage palun, kas järgmiste erandite korral võib ülemmäärasid suurendada 20 protsendipunkti võrra selliste tegevuste jaoks,

a)

mis on seotud tootjaorganisatsioonide ühinemisega,

b)

mida toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerluse raames.

Kui ühte neist eranditest kohaldatakse, esitage palun tõendavad dokumendid siinkohal või käesoleva täiendava teabelehe lisas:

…

Pange tähele, et abi ülemmäär ei või ületada 90 % investeeringust, selleks et abi saaks tunnistada siseturu eeskirjadega kokkusobivaks.

11.

Kui suur on rahastamiskõlblike kulude summa (eurodes) eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi korral põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks?

eurot …

Kui kõnealune summa ületab 25 miljonit eurot (vt suuniste punkti 37 alapunkt a), tuleb komisjonile üksikabist eraldi teatada kooskõlas aluslepingu artikli 108 lõikega 3.

12.

Kui suur on brutotoetusekvivalent (eurodes) eraldi teatamisele kuuluva investeerimisabi korral põllumajandustoodete töötlemiseks ja põllumajandustoodete turustamiseks?

eurot…

Kui kõnealune summa ületab 12 miljonit eurot (vt suuniste punkti 37 alapunkt a), tuleb komisjonile üksikabist eraldi teatada kooskõlas aluslepingu artikli 108 lõikega 3.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.2.   TÄIENDAV TEABELEHT STARDIABI KOHTA NOORTELE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE JA VÄIKESTE PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE ARENDAMISEKS

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses noortele põllumajandustootjatele ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks antava stardiabiga, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.2.

1.

Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.

Kas abi antakse käesolevate suuniste punkti 35 alapunkti 29 tähenduses noortele põllumajandustootjatele, kes on mikro- või väikeettevõtjad?

jah

ei

3.

Kas abi antakse väikestele põllumajandusettevõtetele, kes on mikro- või väikeettevõtjad?

jah

ei

4.

Kui vastus küsimusele 3 on jah, märkige palun kriteeriumid, mille põhjal on abisaajateks väikesed põllumajandusettevõtted. Arvestage, et sellised kriteeriumid peavad olema objektiivsed.

…

…

5.

Kas noorte põllumajandustootjate stardiabile ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks mõeldud abile juurdepääsuks on määratud ülemine ja alumine künnis põllumajandusliku majapidamise tootmispotentsiaali põhjal, mida mõõdetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (21) artikli 5b ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/220 (22) artikli 6 kohaselt standardtoodanguna või mõne samaväärse määratlusena?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

6.

Palun märkige noorte põllumajandustootjate stardiabile ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks mõeldud abile juurdepääsuks ülemine ja alumine künnis.

 

Noored põllumajandustootjad

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine

Ülemine künnis

 

 

Alumine künnis

 

 

Pange tähele, et noorte põllumajandustootjate stardiabi saamise alumine künnis on kõrgem kui ülemine künnis väikeste põllumajandusettevõtete arenguabi saamiseks.

7.

Kas stardiabi saav noor põllumajandustootja, kes alustab tegevust põllumajandusettevõtjana, on juriidiline isik?

jah

ei

8.

Kui vastus küsimusele 7 on jah, kas kõnealune noor põllumajandustootja teostab juriidilise isiku juhtimise, tulude ja finantsriskidega seotud otsuste üle tegelikku ja püsivat kontrolli?

jah

ei

Märkige, kuidas sellist kontrolli kindlaks tehakse: …

…

9.

Kui vastus küsimusele 8 on jah ja kui mitu füüsilist isikut, sh isikud, kes ei ole noored põllumajandustootjad, osalevad juriidilise isiku kapitalis või juhtimises, siis kas noor põllumajandustootja teeb sellist tegelikku ja püsivat kontrolli kas üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega?

jah

ei

Märkige, kuidas see kindlaks tehakse. …

…

10.

Kui vastus küsimusele 8 on jah ja kui asjaomast juriidilist isikut kontrollib üksinda või ühiselt juriidiline isik, kes ei ole noor põllumajandustootja, siis kas noor põllumajandustootja teeb sellist tegelikku ja püsivat kontrolli kas üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega kõnealuse teise juriidilise isiku üle?

jah

ei

Märkige, kuidas see kindlaks tehakse.…

…

11.

Kas abi andmise tingimuseks on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele äriplaani esitamine?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

12.

Kas äriplaani rakendamine algab üheksa kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

13.

Kas noorte põllumajandustootjate stardiabi puhul on äriplaanis sätestatud, et abisaaja peab vastama määruse (EÜ) nr 1307/2013 artiklis 9 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele 18 kuu jooksul alates tegutsema asumise kuupäevast?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

14.

Kui abi antakse noortele põllumajandustootjatele, kellel ei ole vastavaid ametialaseid oskusi ega pädevust, kas siis äriplaanis on ette nähtud, et nad kohustuvad omandama kõnealused oskused 36 kuu jooksul alates abi andmise otsuse kuupäevast?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

15.

Kas seoses stardiabiga noortele põllumajandustootjatele sisaldab äriplaan järgmist kirjeldust?

a)

põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord;

b)

vahe-eesmärgid ja eesmärgid põllumajandusliku majapidamise arendamisel;

c)

põllumajandusliku majapidamise tegevuse arendamiseks vajalike meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, nõustamine või mis tahes muu tegevus.

Pange tähele, et punktides a, b ja c osutatud eeltingimused peavad olema kumulatiivselt täidetud.

16.

Kas seoses stardiabiga väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks sisaldab äriplaan järgmist kirjeldust?

a)

põllumajandusliku majapidamise esialgne olukord;

b)

majandusliku elujõulisuse saavutamist toetavate meetmete üksikasjad (sh keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususega seotud üksikasjad), nt investeeringud, koolitus, koostöö või mis tahes muu tegevus.

Pange tähele, et punktides a ja b osutatud eeltingimused peavad olema kumulatiivselt täidetud.

17.

Millal abi antakse?

a)

aastapõhiselt;

b)

vähemalt kahes osas viie aasta jooksul.

Palun esitage konkreetsed üksikasjad: …

18.

Kas noore põllumajandustootja stardiabi puhul makstakse abisumma viimane osa tingimusel, et suuniste punktis 179 osutatud äriplaan on nõuetekohaselt täidetud?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

19.

Mis on abi ülemmäär eurodes?

a)

noore põllumajandustootja kohta: …eurot

b)

väikese põllumajandusettevõtte kohta: …eurot

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.3.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ÜLEANDMISEKS

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks põllumajanduslike majapidamiste üleandmiseks antava abi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.3.

Kas abi antakse vaid juhul, kui on järgitud kõiki küsimustes 1–7 loetletud eeskirju:

1.

Abi antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes annavad oma põllumajandusliku majapidamise jäädavalt üle teisele põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjale

jah

ei

2.

Abi antakse ettevõtjatele, kes sobivad osalema määruse (EL) nr 1307/2013 V jaotise kohases väikepõllumajandustootjate kavas

jah

ei

3.

Abi antakse ettevõtjatele, kes on abitaotluse esitamise ajal osalenud nimetatud kavas vähemalt ühe aasta

jah

ei

4.

Abi antakse ettevõtjatele, kes kohustuvad andma kogu oma põllumajandusliku majapidamise ning vastavad toetusõigused jäädavalt üle põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale teisele ettevõtjale

jah

ei

5.

Abi makstakse järgmiselt:

iga-aastane makse

ühekordne makse

(Pange tähele, et suuniste punkti 188 kohaselt tuleb abi maksta kas iga-aastase maksena või ühekordse maksena.)

6.

Abi makstakse alates põllumajandusliku majapidamise üleandmise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2020

jah

ei

7.

Abi suurus on 120 % iga-aastasest toetusest, mille jaoks on abisaaja väikepõllumajandustootjate kava kohaselt rahastamiskõlblik

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.4.   TÄIENDAV TEABELEHT STARDIABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSSEKTORI TOOTJARÜHMADELE JA -ORGANISATSIOONIDELE

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses põllumajandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele antava stardiabiga, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.4.

1.   ABI LIIK

1.1.

Kas abi kujutab endast stardiabi vastloodud tootjarühmadele ja -organisatsioonidele?

jah

ei

1.2.

Kas asjaomase liikmesriigi pädev asutus on tootjarühmi ja -organisatsioone esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud?

jah

ei

1.3.

Kas abi antakse pärast seda, kui liikmesriigid on kontrollinud, et äriplaani eesmärgid saavutatakse viie aasta jooksul alates tootjarühma või -organisatsiooni ametlikust tunnustamisest?

jah

ei

1.4.

Kas abi antakse muudele tootjaorganisatsioonidele (üksused või asutused), nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme põllumajandusliku majapidamise haldamine ning kes seetõttu on käsitatavad üksikute tootjatena?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.4 kohaselt neid organisatsioone, üksusi või asutusi toetada ei saa.

1.5.

Kas abi antakse muudele põllumajandusühistutele, kes täidavad selliseid ülesandeid nagu vastastikune abi, asendusteenused ja oma liikmete põllumajanduslike majapidamiste haldamine, ilma et nad oleksid kaasatud toodangu ühisesse turunõuetele kohandamisse?

jah

ei

Kui jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.4 kohaselt neid ühistuid toetada ei saa.

1.6.

Kas tootjarühmadele või -ühendustele antakse abi kulude katmiseks, mis ei ole seotud stardiabiga, näiteks investeeringud ja müügiedendusmeetmed?

jah

ei

Kui vastus on jah, siis hinnatakse abi vastavalt sellist abi käsitlevatele erieeskirjadele. Palun täitke teatamisvormi asjakohased jaod.

2.   ABISAAJA

2.1.

Kas stardiabi antakse ainult tootjarühmadele või -organisatsioonidele, kes kuuluvad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (23) määratluse alla?

jah

ei

2.2.

Kas abikava peab vastama tingimustele, mis nõuavad, et seda tuleb kohandada mis tahes muudatustega põllumajandustoodete turgude ühist korraldust reguleerivates määrustes?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.4 kohaselt ei saa komisjon sellist abikava heaks kiita.

3.   ABI OSAKAAL JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD

3.1.

Palun kinnitage, et tootjarühmale või -organisatsioonile antava abi kogusumma ei ületa 500 000 eurot.

jah

ei

3.2.

Kas abikava välistab selgelt, et abi antakse nende kulude hüvitamiseks, mis tekivad viie aasta möödumisel pärast tootjarühma või -organisatsiooni ametlikku tunnustamist pädeva asutuse poolt?

jah

ei

3.3.

Kas rahastamiskõlblikud kulud hõlmavad üksnes järgmisi kulusid:

a)

sobivate ruumide rentimine;

b)

kontoriinventari, sealhulgas arvuti riistvara ja tarkvara ostmine;

c)

bürootöötajate kulud;

d)

üldkulud;

e)

õigus- ja halduskulud?

jah

ei

Kui vastus on ei, vaadake palun rahastamiskõlblike kulude loetelu suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1.4

3.4.

Kas abi makstakse kindlamääralise summana iga-aastaste kahanevate osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus on tootjarühma või -organisatsiooni ametlikult tema äriplaani alusel tunnustanud?

jah

ei

3.5.

Kas liikmesriik maksab viimase osa välja alles pärast seda, kui on kontrollitud, kas äriplaan on nõuetekohaselt rakendatud?

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.5.1.   TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNA- JA KLIIMAKOHUSTUSTE TÄITMISEKS

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses põllumajanduslike tootmismeetoditega, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ja säilitada maaelu (põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused) ja mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.5.1.

1.

Kas abi on seotud ainult keskkonnaalaste investeeringutega (suuniste jagu 1.1.1)?

jah

ei

Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.1.4 abi kohta põllumajandustoodete töötlemisse ja põllumajandustoodete turustamisse investeerimiseks.

2.

Kas põllumajanduse keskkonnakaitseks antaval abil on muid eesmärke, nt koolitus- ja nõustamisteenused põllumajandustootjate abistamiseks (suuniste jagu 1.1.10)?

jah

ei

Kui jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.10 „Abi tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris”.

3.

Muud?

Palun esitage meetme(te) täielik kirjeldus …

4.

Kas dokumendid tõendavad, et abi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et sellised dokumendid peavad vastama suuniste punktile 47.

1.   MEETME EESMÄRK

1.1.

Palun kinnitage, et abimeetme eesmärk on keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine.

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et selline nõue on sätestatud suuniste punktis 209.

1.2.

Millist järgmist eesmärki abimeetmega taotletakse?

a)

põllumajandusmaa kasutamine kooskõlas keskkonna, maastiku ja selle elementide, loodusvarade, mullastiku ja geneetilise mitmekesisuse kaitsmise ja parandamise nõuetega; tootmiskulude vähendamine;

b)

põllumajandustootmise keskkonnasäästlik laiendamine ning ekstensiivne karjamajandus, tootmise täiustamine ja ümberkorraldamine;

c)

suure loodusliku väärtusega ohustatud põllumajanduskeskkonna säilitamine, kvaliteedi tõstmine;

d)

põllumajandusmaa maastiku ja ajalooliste iseloomulike vormide säilitamine;

e)

keskkonnaplaneerimise kasutamine põllumajanduses.

Kui ükski punktides a–e loetletuist ei ole käesoleva meetme eesmärk, märkige palun, millised on keskkonnakaitsealased eesmärgid? Palun esitage üksikasjalik kirjeldus.

…

…

Kui kõnealust meedet on varem juba kasutatud, siis milliseid tulemusi saavutati seoses keskkonnakaitsega?

…

…

2.   RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

2.1.

Kas abi antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused viieks kuni seitsmeks aastaks?

jah

ei

2.2.

Kas kõigi või teatavat liiki kohustuste täitmiseks oleks vajalik pikem või lühem ajavahemik?

jah

ei

Kui vastus on jah põhjendage palun selle ajavahemiku vajalikkust:

…

…

2.3.

Palun kinnitage, et abi hõlmab selliseid põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud muud asjaomased kohustused, vastavad minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 210 kohaselt ei saa anda abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks, kui need ei hõlma enamat kui kõnealuste kohustuslike standardite ja nõuete rakendamine.

2.4.

Palun kirjeldage, millised on küsimuses 2.3 osutatud kohustuslikud standardid ja nõuded ning selgitage, kuidas põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused neid ületavad:

…

…

2.5.

Liikmesriigid peavad käesoleva meetme kohaseid toiminguid teostavatele ettevõtjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes võtavad vabatahtlikult põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused, tagama nende kohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja teabe andmise, näiteks kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või seavad käesoleva meetme kohase abi saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise. Palun kinnitage, et see kohustus on täidetud ja kirjeldage kuidas seda on tehtud.

jah

ei

…

…

2.6.

Kui on asjakohane, kinnitage palun, et tagatakse kooskõla määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 47 sätestatud pindalatoetuste eeskirjadega ja mis tahes delegeeritud õigusaktiga, mis on vastu võetud kõnealuse sätte kohaselt.

jah

ei

3.   ABISUMMA

3.1.

Palun märkige maksimaalne abisumma vastavalt põllumajandusliku majapidamise tegevusvaldkonnale, milles põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustusi rakendatakse:

a)

mitmeaastaste erikultuuride eest …(kuni 900 eurot hektari kohta aastas);

b)

üheaastaste kultuuride eest …(kuni 600 eurot hektari kohta aastas);

c)

muuks maakasutuseks …(kuni 450 eurot hektari kohta aastas);

d)

põllumajanduse jaoks kadumisohus olevate kohalike tõugude kasvatamiseks …(200 eurot loomühiku kohta aastas);

e)

muud: …

Kui käesoleva küsimuse punktides a–e osutatud maksimaalset abisummat ületatakse, tõendage palun, et abi on kooskõlas suuniste jao 1.1.5.1 nõuetega.

3.2.

Kas abi antakse aastapõhiselt?

jah

ei

Kui vastus on ei, põhjendage palun muu ajavahemiku vajalikkust:

…

…

3.3.

Kas aastase toetuse maht on arvutatud järgmise põhjal:

—

a)

saamata jäänud tulu,

—

b)

asjaomaste kohustuste tõttu tekkinud lisakulud,

—

c)

vajaduse korral tehingukulude hüvitamise vajadus?

jah

ei

Selgitage aastase toetuse suuruse määramiseks kasutatud arvutusmetoodikat ning täpsustage saamata jäänud tulu, lisakulud ja tehingukulud:

…

3.4.

Kas saamata jäänud tulu ja kohustustest tekkinud lisakulude arvutamise kontrolltase on kooskõlas küsimuses 2.3 osutatud kohustuslike standardite ja nõuetega?

jah

ei

Kui vastus on ei, selgitage palun, millist kontrolltaset arvestati:

…

…

3.5.

Kas maksed on tehtud toodanguühiku kohta?

jah

ei

Kui vastus on jah, selgitage palun selle meetodi valikut ja algatusi, millega tagatakse, et kinni on peetud suuniste punktis 228 ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalsetest liidu rahastamiskõlblikest kogustest aasta kohta.

…

…

3.6.

Kas liikmesriik kavatseb anda abi seoses tehingukuludega, mis on seotud varasemalt võetud põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmise jätkamisega?

jah

ei

3.7.

Kui vastus on jah, tõendage palun, et sellised kulud tekivad jätkuvalt või et kantakse uusi tehingukulusid.

…

4.   LÄBIVAATAMISKLAUSEL

4.1.

Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud selle sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste jaos 1.5.1.1 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.

4.2.

Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.5.2.   TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA LOOMADE HEAOLU VALDKONNAS VÕETUD KOHUSTUSTE TÄITMISEKS

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses põllumajanduslike tootmismeetoditega, mille eesmärk on parandada loomade heaolu, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.5.2.

1.

Kas abi on seotud ainult keskkonnaalaste investeeringutega (suuniste jagu 1.1.1)?

jah

ei

Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.1.4 abi kohta põllumajandustoodete töötlemisse ja põllumajandustoodete turustamisse investeerimiseks

2.

Kas keskkonnakaitseks antaval abil on muid eesmärke, nt koolitus- ja nõustamisteenused põllumajandustootjate abistamiseks (suuniste jagu 1.1.10)?

jah

ei

Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht 1.1.10 „Abi tehnilise abi osutamiseks põllumajandussektoris”.

3.

Muud?

Palun esitage meetme(te) täielik kirjeldus …

4.

Kas dokumendid tõendavad, et riigiabi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.

…

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et sellised dokumendid peavad vastama suuniste punktile 47.

1.   MEETME EESMÄRK

1.1.

Millises järgnevas valdkonnas toovad loomade heaoluga seotud kohustused kaasa kõrgemad standardid?

a)

vesi, sööt ja loomade hooldamine kooskõlas loomapidamise loomulike vajadustega;

b)

pidamistingimused, suurem ruum, põrandapinnad, mitmekesistamismaterjalid, loomulik valgus;

c)

väljapääsuvõimalus;

d)

tavad, mille korral välditakse loomade moonutamist ja/või kastreerimist või kui erijuhtudel peetakse loomade moonutamist või kastreerimist vajalikuks, võimaldatakse tuimastite, valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamist või immunokastreerimist.

Palun esitage üksikasjalik kirjeldus:

…

…

Kui kõnealust meedet on varem juba kasutatud, siis milliseid tulemusi saavutati seoses loomade heaoluga?

…

2.   RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

2.1.

Kas abi antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes vastavad mõistele „aktiivne põllumajandustootja” määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 232 võib abi anda üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kes vastavad mõistele „aktiivne põllumajandustootja”.

2.2.

Palun kinnitage, et abi hõlmab üksnes selliseid loomade heaolu parandamise kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ja muud asjaomased kohustuslikud nõuded.

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 233 kohaselt ei saa anda abi loomade heaolu parandamisega seotud kohustuste täitmiseks, kui need ei hõlma enamat kui kõnealuste kohustuslike standardite ja nõuete rakendamine.

2.3.

Palun kirjeldage, millised on küsimuses 2.2 osutatud kohustuslikud standardid ja nõuded ning selgitage, kuidas loomade heaolu parandamise kohustused neid ületavad:

…

…

2.4.

Kas abi antakse ainult neile põllumajandustootjatele, kes võtavad loomade heaoluga seotud kohustused ühe kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada?

jah

ei

2.5.

Kas lepingu pikendamine on automaatne?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 236 kohaselt tuleb lepingu pikendamise asjaolu lepingus kirjeldada ja lepingu pikendamise kord edastatakse komisjonile osana riigiabi teatisest.

3.   ABISUMMA

3.1.

Palun täpsustage loomade heaoluga seotud abi maksimaalne suurus:

…(ülemmäär 500 eurot loomühiku kohta)

Kui summa ületab 500 eurot loomühiku kohta, tõendage palun (sealhulgas üksikasjalik jaotus), et see on kooskõlas suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.5.2 sätetega.

3.2.

Kas abi antakse aastapõhiselt?

jah

ei

Kui vastus on ei, põhjendage palun muu ajavahemiku vajalikkust:

…

…

3.3.

Kas aastase toetuse maht on arvutatud järgmise põhjal:

—

a)

saamata jäänud tulu,

—

b)

asjaomaste kohustuste tõttu tekkinud lisakulud,

—

c)

vajaduse korral tehingukulude hüvitamise vajadus?

jah

ei

Selgitage meetmele ette nähtud aastase abisumma määramiseks kasutatud arvutusmetoodikat ning täpsustage saamata jäänud tulu, lisakulud ja võimalikud tehingukulud.

…

…

3.4.

Kas saamata jäänud tulu ja kohustustest tekkinud lisakulude arvutamise kontrolltase on kooskõlas küsimuses 2.2 osutatud kohustuslike standardite ja nõuetega?

jah

ei

Kui vastus on ei, selgitage palun, millist kontrolltaset arvestati:

…

…

3.5.

Kas maksed on tehtud loomühiku kohta?

jah

ei

Kui vastus on ei, selgitage palun selle meetodi valikut ja algatusi, millega tagatakse, et kinni on peetud suuniste punktis 240 ja määruse (EL) nr 1305/2013 lisas sätestatud maksimaalsest summast aasta kohta.

3.6.

Kas liikmesriik kavatseb anda abi seoses loomade heaoluga seotud kohustuste võtmisest tulenevate tehingukuludega?

jah

ei

Kui vastus on jah, tõendage palun selliseid tehingukulusid, näiteks esitades kulude võrdluse ettevõtjatega, kes ei ole selliseid loomadega seotud kohustusi võtnud.

3.7.

Kas liikmesriik kavatseb anda abi seoses tehingukuludega, mis on seotud varasemalt võetud loomade heaolu parandamisega seotud kohustuste täitmise jätkamisega?

jah

ei

Kui vastus on jah, tõendage palun, et sellised tehingukulud tekivad edaspidigi või et kantakse uusi tehingukulusid.

3.8.

Kas tehingukulud on arvutatud keskmiste kulude ja/või keskmiste põllumajanduslike majapidamiste alusel?

jah

ei

Kui vastus on jah, tõendage palun suuniste punkti 239 kohaselt, et ülemäärane hüvitis on eelkõige suurtele põllumajandusettevõtjatele välistatud.

4.   LÄBIVAATAMISKLAUSEL

4.1.

Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.5.1.2 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.

4.2.

Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.6.   TÄIENDAV TEABELEHT NATURA 2000 JA VEEPOLIITIKA RAAMDIREKTIIVI KOHASTE TOETUSTE KOHTA

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada Natura 2000 aladega seotud ja veepoliitika raamdirektiivist (24) tulenevate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.6.

1.   MEETME EESMÄRK

1.1.

Kas meede hõlmab hüvitisi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele või hüvitisi muudele maahaldajatele?

jah

ei

Kui meede hõlmab ka muid maahaldajaid, esitage palun üksikasjalik põhjendus vastavalt suuniste punktile 243.

…

1.2.

Kas meetme eesmärk on hüvitada põllumajandustootjatele kantud kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses direktiivide 92/43/EMÜ (25) (elupaikade direktiiv), 2009/147/EÜ (linnukaitse direktiiv) (26) ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 244 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad elupaikade direktiivi, linnukaitse direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud ebasoodsatest tingimustest.

1.3.

Kas elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiiviga seotud abi antakse üksnes selliste ebasoodsate asjaolude puhul, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 94 ja II lisas sätestatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudest ning määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud asjaomastest kriteeriumidest ja minimaalsest tegevusest?

jah

ei

1.4.

Kas veepoliitika raamdirektiiviga seotud abi antakse üksnes seoses suuniste punktis 246 osutatud erinõuetega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 246 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad kõnealuse punktiga kehtestatud erinõuetest.

2.   RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

2.1.

Kas kantud kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel, on seotud elupaikade direktiivi, linnukaitse direktiivi ning veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega?

jah

ei

2.1.1.

Kui vastus on jah, esitage palun kõik direktiivi(de) asjakohaste sätetega seotud asjaolud

…

…

2.1.2.

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkt 244 ei võimalda toetuste abil hüvitada muid kulusid peale nende, mis tulenevad elupaikade direktiivi, linnukaitse direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud ebasoodsatest tingimustest.

2.2.

Kas abi antakse üksnes seoses veepoliitika raamdirektiiviga kehtestatud erinõuetega, mis on kooskõlas veemajanduskava käsitlevate meetmeprogrammidega, et saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid, ja mis on rangemad veekaitset käsitlevate muude ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest meetmetest?

jah

ei

2.2.1.

Kui vastus on ei, tõendage palun, et abi vastab suuniste jaole 1.1.6.

…

…

2.3.

Kas abi antakse üksnes seoses erinõuetega, mis on rangemad kui veepoliitika raamdirektiivi vastuvõtmise ajal liidus kehtinud õigusega ettenähtud kaitsetase, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 9 ning millega kehtestatakse maakasutusviisi olulised muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb märkimisväärselt?

jah

ei

2.3.1.

Kui vastus on ei, esitage palun kõik elemendid, mis tõendavad abi kokkusobivust suuniste jaoga 1.1.6.

…

…

3.   ABISUMMA

3.1.

Palun täpsustage suurim abisumma kasutatava põllumajandusmaa kohta:

a)

…(esialgne Natura 2000 toetuse ülemmäär maksimaalselt viieks aastaks on 500 eurot hektari kohta)

b)

…(tavaline Natura 2000 toetuse ülemmäär on 200 eurot hektari kohta)

c)

…(miinimumsumma on 50 eurot hektari kohta seoses veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega).

3.2.

Selgitage palun, milliste meetmetega tagatakse, et kehtestatud toetustasemega ei kaasne ülemäärast hüvitamist:

…

4.   MUU TEAVE

4.1.

Kas dokumendid tõendavad, et riigiabi on kooskõlas teatisele lisatud asjakohase maaelu arengukavaga?

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun kõnealused dokumendid allpool või käesoleva täiendava teabelehe lisas.

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et sellised dokumendid peavad vastama suuniste punktile 47.

4.2.

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.7.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOODUSLIKUST VÕI MUUST ERIPÄRAST TINGITUD PIIRANGUTEGA ALADELE

Käesolevat vormi tuleb kasutada, selleks et teatada looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladel ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks antavast riigiabist, mida käsitletakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.7. Käesolev jagu kehtib põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate ettevõtjate suhtes.

1.

Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega ala tuleb määrata kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 32. Täpsustage palun artikli 32 lõige, mille alusel ala määratakse ja kirjeldage asjaomast piirangut.

…

…

…

2.

Arvutage toetused (lisakulud ja saamata jäänud tulu) võrreldes aladega, mida ei mõjuta looduslikust või muust eripärast tingitud piirangud, võttes arvesse määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 4. peatüki kohaseid toetusi.

…

…

…

3.

Kas liikmesriigid teevad lisakulude ja saamata jäänud tulu arvutamisel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vahet abi tasemel, võttes arvesse põllumajandustegevust mõjutava tuvastatud püsiva loodusliku piirangu kaalukust ja põllumajandusliku tootmise süsteemi?

jah

ei

4.

Kas abi antakse iga-aastase toetusena põllumajandusmaa hektari kohta?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 257 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

5.

Kui suur on minimaalne ja maksimaalne abisumma hektari kohta aastas abisaaja maa-ala kohta keskmiselt?

Miinimum: …Maksimum: …

Arvestage, et väljamaksete suurus määratakse kindlaks järgmiste miinimum- ja maksimumsummade vahemikus: vähemalt 25 eurot hektari kohta aastas abisaaja maa-ala kohta keskmiselt; kõige rohkem 250 eurot hektari kohta aastas; suurim summa võib ulatuda 450 euroni hektari kohta aastas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõikes 2 määratletud mägialadel.

6.

Kui maksimumsummad on suuremad kui lubatud maksimum, palume liikmesriigil põhjendada sellega seotud eriasjaolusid.

…

…

…

7.

Liikmesriigid peavad sätestama abi järkjärgulise vähenemise sellise osa suhtes, mis ületab põllumajandusliku majapidamise suhtes kehtestatud lävendit, mis tuleb määratleda, välja arvatud juhul, kui abi hõlmab ainult miinimumsummat hektari kohta aastas, nagu on sätestatud suuniste punktis 258. Sellega seoses palume liikmesriigil täpsustada sellist abi saavate põllumajanduslike majapidamiste suurust.

…

8.

Kas lisaks kõnealuse kavaga ette nähtud abile võib liikmesriik käesoleva meetme alusel anda abi majapidamistele aladel, mis olid rahastamiskõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 (27) artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt?

jah

ei

Kui vastus on jah, kas abisaajate puhul nendel aladel, mis ei ole enam rahastamiskõlblikud pärast määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõikes 3 osutatud uut alade piiritlemist, väheneb kõnealune toetus järk-järgult maksimaalselt nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane alade piiritlemine on lõpetatud, ja hiljemalt 2018. aastal ei ole abimäär suurem kui 80 % keskmisest abisummast, mis on kindlaks määratud maaelu arengu programmiperioodiks 2007–2013 või asjaomases riigiabi käsitlevas otsuses määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt, kui meedet rahastatakse eranditult riiklikest vahenditest, ning lõpuks kõige hiljem 2020. aastal ei ole abimäär suurem kui 20 % keskmisest abisummast?

jah

ei

Täpsustage abi summad:

…

Kui abi tase jõuab järkjärgulise vähenemise tulemusel 25 euroni, võib liikmesriik jätkata maksetega sellel tasemel kuni ajani, millal järkjärgulise vähenemise periood on läbi.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.8.   TÄIENDAV TEABELEHT MAHEPÕLLUMAJANDUSELE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks mahepõllumajandusele antava abi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.8.

1.   ÜLDTINGIMUSED JA KOHALDAMISALA

1.1.

Kas abi on ette nähtud üksnes põllumajanduslikuks esmatootmiseks?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes põllumajandustoodete esmatootmise korral.

1.2.

Kas abi antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (28) määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või need säilitavad ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.

2.   KOHUSTUSED

2.1.

Kas abi antakse üksnes kohustusteks, mis on rangemad kui järgmised standardid ja nõuded:

a)

määruse (EÜ) nr 1306/2013 VI jaotise 1. peatükis kehtestatud asjaomased kohustuslikud nõuded;

b)

määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud asjaomased kriteeriumid ja minimaalne tegevus;

c)

asjaomased minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise nõuded;

d)

muud riigisisese õigusega kehtestatud asjakohased kohustuslikud nõuded?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need kohustused on rangemad kui kõnealused standardid ja nõuded.

2.2.

Kas kohustused tuleb täita viie- kuni seitsmeaastase algperioodi jooksul?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui kõnealusest algperioodist peetakse kinni, võttes arvesse konkreetseid erandeid ja pikendamisi, millele on osutatud küsimustes 2.3, 2.4 ja 2.5.

2.3.

Kui abi antakse mahepõllumajandusele üleminekuks, kas on ette nähtud küsimuses 2.2 osutatud lühem algperiood, mis vastab üleminekuperioodile?

jah

ei

Kui vastus on jah, kui pikk on kõnealune ajavahemik?

…aastat

2.4.

Kui abi antakse mahepõllumajanduse säilitamiseks, kas on ette nähtud iga-aastane pikendamine pärast küsimuses 2.2 osutatud algperioodi lõppemist?

jah

ei

2.5.

Kas uute, säilitamise suhtes võetud kohustuste jaoks, mis võetakse kohe pärast küsimuses 2.2 osutatud algperioodil täidetud kohustust, on ette nähtud lühem ajavahemik?

jah

ei

Kui vastus on jah, kui pikk on kõnealune ajavahemik?

…aastat

2.6.

Vajaduse korral selgitage palun, kuidas tagatakse kooskõla määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 47 sätestatud pindalatoetuste eeskirjadega ja mis tahes delegeeritud õigusaktiga, mis on vastu võetud kõnealuse sätte kohaselt:

…

3.   KOOSTAMISSAGEDUS JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD

3.1.

Kas abi hõlmab järgmisi kulusid:

a)

osa kohustuste tõttu tekkinud lisakuludest ja saamata jäänud tulust;

jah

ei

Kui vastus on jah, kui suur osa kuludest: … %

b)

kõik kohustuste tõttu tekkinud lisakulud ja saamata jäänud tulu;

jah

ei

c)

tehingukulud kuni 20 % ulatuses kohustuse eest makstavast abist;

jah

ei

d)

tehingukulud kuni 30 % ulatuses põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste eest makstavast abist?

jah

ei

3.2.

Kas küsimustes 3.1.c ja 3.1.d nimetatud abi makstakse aastapõhiselt?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt võib abi anda üksnes aastapõhiselt.

3.3.

Kui on vaja teatada mahepõllumajandusliku tootmisega seotud kohustuste võtmisest tulenevatest tehingukuludest, põhjendage palun selliseid kulusid veenvalt, näiteks esitades kulude võrdluse põllumajandusettevõtjatega, kes ei ole sarnaseid kohustusi võtnud.

…

3.4.

Kas on kavas anda riigiabi seoses tehingukuludega, mis on seotud varasemalt võetud mahepõllumajandusliku tootmisega seotud kohustuste täitmise jätkamisega?

jah

ei

3.5.

Kui vastus on jah, tõendage palun, et sellised kulud tekivad jätkuvalt või et kantakse uusi tehingukulusid:

…

3.6.

Kui tehingukulud on arvutatud keskmiste kulude ja/või keskmiste põllumajanduslike majapidamiste alusel, tõendage palun, et eelkõige suured põllumajandusettevõtjad ei saa ülemäärast hüvitist.

…

3.7.

Kas võite kinnitada, et abi ei anta põllumajanduse keskkonna- või kliimameetmega hõlmatud kohustusteks ega sellisteks kuludeks, mida hõlmab kvaliteedikavades osalemise soodustamiseks antav abi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.8 kohaselt ei anta abi mahepõllumajandusele põllumajanduse keskkonna- või kliimameetmega hõlmatud kohustusteks ega sellisteks kuludeks, mida hõlmab kvaliteedikavades osalemise soodustamiseks antav abi.

3.8.

Kas on kavas anda investeerimisabi seoses esmatootmisega ning mahetoodete töötlemise ja turustamisega?

jah

ei

Kui vastus on jah, täitke palun vastav täiendav teabeleht 1.1.1.1 või 1.1.1.4.

4.   ABI LIIK JA SUMMA

4.1.

Millist liiki abi on kavas anda?

a)

abi hektari kohta aastas üheaastaste kultuuride eest;

b)

abi hektari kohta aastas eriotstarbeliste mitmeaastaste kultuuride eest;

c)

abi hektari kohta aastas muu maakasutuse eest.

4.2.

Palun täpsustage kavandatava abi summa:

a)

üheaastaste kultuuride eest: … eurot hektari kohta (kuni 600 eurot hektari kohta);

b)

mitmeaastaste erikultuuride eest: … eurot hektari kohta (kuni 900 eurot hektari kohta);

c)

muu maakasutuse eest: … eurot hektari kohta (kuni 450 eurot hektari kohta).

4.3.

Kas kavandatava abi liikidele kehtestatud ülemmäärasid ületatakse?

jah

ei

4.4.

Kui vastus on jah, märkige palun kavandatava abi summa, selgitage kavandatava abi summa ületamist põhjendavat eriolukorda ja esitage kavandatav summa numbritega:

…

5.   LÄBIVAATAMISKLAUSEL

5.1.

Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste jaos 1.1.8 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.

5.2.

Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.9.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOODETE TOOTJATE LIITUMISEKS KVALITEEDIKAVADEGA

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on edendada põllumajandustoodete tootjate liitumist kvaliteedikavadega, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.9.

1.   ÜLDTINGIMUSED JA KOHALDAMISALA

1.1.

Kas abi on ette nähtud üksnes põllumajandustoodete tootjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui see tingimus on täidetud.

1.2.

Kas suuniste punkti 280 alapunktis a osutatud abi saavad üksnes aktiivsed põllumajandustootjad?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui see tingimus on täidetud.

2.   RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD

2.1.

Kas seoses käesolevate suuniste punktis 282 osutatud kvaliteedikavadega hõlmab abi vähemalt ühte järgmistest kuludest?

a)

kulud uutes kvaliteedikavades osalemiseks;

b)

kulud seoses kvaliteedikavadega seotud kohustuslike kontrollimeetmetega, mida on võtnud pädevad asutused või võetakse nende nimel vastavalt liidu või riigi õigusaktidele;

c)

turu-uuringute, toote väljatöötamise ja projekteerimise ning taotluste ettevalmistamise kulud, mille eesmärk on kvaliteedikavade tunnustamine.

2.2.

Palun kinnitage, et abi ei anta abisaaja enda võetud kontrollimeetmete kulude hüvitamiseks või juhul, kui liidu õigusaktides on nähtud ette põllumajandustootjate ja põllumajandustootjate rühmade poolne kontrollikulude katmine ning täpsustatud ei ole tegelikku kulutaset.

Kinnitatud

3.   KAVA LIIK JA JUURDEPÄÄS KAVALE

Millist liiki kava alusel antakse abi uutele osalejatele?

Järgmiste määruste ja sätete kohaselt kehtestatud kvaliteedikavad:

i)

määruse (EL) nr 1308/2013 (29) II osa II jaotise I peatüki 2. jagu seoses veiniga;

jah

ei

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 (30);

jah

ei

iii)

määrus (EÜ) nr 834/2007;

jah

ei

iv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 (31);

jah

ei

v)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014 (32).

jah

ei

Põllumajandustoodete kvaliteedikavad, sealhulgas sertifitseerimiskavad, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele:

a)

kõnealuse kvaliteedikava kohase lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

i)

toote eritunnused või

ii)

eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

iii)

lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

b)

kvaliteedikava peab olema avatud kõigile tootjatele;

c)

kvaliteedikava peab sisaldama siduvaid lõpptoote spetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu kontrolliasutus;

d)

kvaliteedikava peab olema läbipaistev ja tagama põllumajandustoodete täieliku jälgitavuse.

Põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud komisjoni teatises „ELi suunised põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta” (33).

4.   JUURDEPÄÄS KAVALE

Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui see tingimus on täidetud.

5.   KOOSTAMISSAGEDUS

Kas suuniste punkti 280 alapunktis a osutatud abi antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt kvaliteedikavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele, ja abi maksimaalne kestus on viis aastat?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.

6.   ABI SUMMA/OSAKAAL JA ABI MAKSMISE TINGIMUSED

6.1.

Kui suur on suuniste punkti 280 alapunktis a osutatud abi summa, mida antakse abisaaja kohta aastas?

…

Pange tähele, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt on abi suurus kuni 3 000 eurot abisaaja kohta aastas.

6.2.

Kui suur on suuniste punkti 280 alapunktides b ja c osutatud abi osakaal?

…% tegelikest kuludest.

Pange tähele, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.9 kohaselt võib abi osakaal olla kuni 100 % tegelikest kuludest.

6.3.

Palun kinnitage, et suuniste punkti 280 alapunktides b ja c osutatud abi ei hõlma otsemakseid abisaajatele ja see makstakse kontrollimeetmete eest vastutavale organisatsioonile, uurimistöö- või nõustamisteenuste pakkujale.

Kinnitatud

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.10.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA TEHNILISE ABI OSUTAMISEKS PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on tehnilise abi osutamine põllumajandussektoris, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.10.

1.   ÜLDSÄTTED (Palun täitke käesolev jagu ja riigiabi eesmärgile vastav jagu allpool)

1.1.

Kas abi kohaldatakse põllumajandussektori, sealhulgas põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja põllumajandustoodete turustamise suhtes?

jah

ei

Pange tähele, et abi põllumajandusettevõtja asendusteenuste osutamiseks võib anda üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

1.2.

Kes on abisaajad?

a)

põllumajandustootjad;

b)

tootjarühmad;

c)

muu (palun täpsustage):

…

1.3.

Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.4.

Kui tehnilist abi pakuvad tootjarühmad või organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimuseks on sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.5.

Kas muude kui tootjarühma liikmete osalemine küsimuses 1.4 osutatud asjaomase tootjarühma või -organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   ABI TEADMUSSIIRDEKS JA TEABEMEETMETEKS (jagu 1.1.10.1)

2.1.

Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abikava või üksikmeetmete raames?

a)

kutsealase õppe ja oskuste omandamine, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine;

b)

tutvustustegevus;

c)

teabemeetmed;

d)

abi põllumajandusliku majapidamise juhtkonna liikmete lühiajalisteks vastastikusteks vahetusteks ja põllumajandusliku majapidamise külastamiseks.

2.2.

Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid meede hõlmab?

a)

kutseõppe, oskuste omandamise meetmete, tutvustustegevuste või teabemeetmete korralduskulud;

b)

osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

c)

osalejate äraoleku ajal asendusteenuste osutamise kulud;

d)

tutvustusprojektidega seotud kulud.

2.3.

Kas tutvustusprojektide puhul hõlmavad rahastamiskulud järgmist?

a)

kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)

suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktides i ja ii osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud;

d)

arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine;

e)

väikesemahulistele tutvustusprojektiga seotud lisakulud ja saamata jäänud tulu.

Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 293 loetletud kulud.

2.4.

Kas teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktide i ja ii kohaseid kulutusi ei tehta?

jah

ei

2.5.

Kui on kavas anda abi väikesemahuliste tutvustusprojektiga seotud lisakulude ja saamata jäänud tulu eest, palun põhjendage.

…

…

2.6.

Kas suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktides i–iv osutatud kulud on rahastamiskõlblikud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse tutvustusprojekti jaoks?

jah

ei

2.7.

Kas teadmussiirde ja teabevahenduse teenuseid osutavatel asutustel on kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol?

jah

ei

2.8.

Kas abi eraldatakse:

a)

toetatud teenustena;

b)

rahaliste otsemaksetena tootjatele üksnes tegelike kulude hüvitamise põhjal?

Pange tähele, et suuniste punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele.

2.9.

Kas erandina küsimusele 2.8 on suuniste punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi saaja teadmussiirde ja teabemeetmete osutaja?

jah

ei

Pange tähele, et suuniste punkti 293 alapunktis c osutatud asendusteenuste osutamise kulude abi võib alternatiivina maksta otse asendusteenuste osutajale ja et suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktides i kuni iv osutatud abi väikesemahulistele tutvustusprojektidele võib maksta otse abisaajatele.

2.10.

Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 2.9 on ei.

…

…

2.11.

Kas suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktis v osutatud abi makstakse otse abisaajatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.12.

Palun täpsustage abi ülemmäär: (kuni 100 %): .…..…..…..….……

2.13.

Kas suuniste punkti 293 alapunktis d osutatud rahastamiskõlblike kulude puhul on suurim abisumma kolme majandusaasta jooksul 100 000 eurot?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.   ABI NÕUSTAMISTEENUSTEKS (jagu 1.1.10.2.)

3.1.

Kas abi eesmärk on aidata põllumajandussektoris tegutsevatel ettevõtjatel ja noortel põllumajandustootjatel kasutada nõustamisteenuseid oma põllumajandusliku majapidamise või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks?

jah

ei

3.2.

Nõustamine käsitleb vähemalt ühte järgmistest aspektidest:

a)

määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ja/või maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudest tulenevad kohustused;

b)

määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmine;

c)

põllumajandusettevõte moderniseerimise, konkurentsi ülesehitamise, valdkondliku integratsiooni, turu orienteerimise ning ettevõtluse edendamise meetmed;

d)

liikmesriikide määratletud nõuded veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 rakendamiseks;

e)

liikmesriikide poolt kindlaks määratud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (34) artikli 55 rakendamiseks ning eelkõige integreeritud kahjuritõrje üldpõhimõtete järgimine, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (pestitsiidide direktiiv) (35) artiklis 14;

f)

tööohutusnõuded või põllumajandusettevõttega seotud ohutusnõuded;

g)

spetsiifiline nõustamine esmakordselt tegevust alustavatele põllumajandustootjatele, sealhulgas keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alane nõustamine.

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.3.

Kas nõustamine eespool küsimuses 3.2 loetletud ühe või enama valdkonna suhtes on seotud vähemalt ühe liidu maaelu arengu prioriteediga?

jah

ei

Esitage üksikasjalikud selgitused:

…

…

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.4.

Missuguseid järgmistest nõustamisliikidest võib rahastada abiprogrammi või üksikmeetmete raames?

a)

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse ja veekaitsega seotud teave vastavalt määruse 1306/2013 I lisas sätestatule;

b)

küsimused, mis on seotud põllumajandusliku majapidamise majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusega, sealhulgas konkurentsivõime aspektid;

c)

nõustamine lühikeste tarneahelate väljaarendamiseks, seoses mahepõllumajanduse ja loomapidamise tervishoiuaspektidega;

d)

nõustamine muudes küsimustes.

Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:

…

…

…

…

3.5.

Abi makstakse nõustamisteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele:

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.6.

Kas asutustel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, on piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.7.

Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?

jah

ei

Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.

3.8.

Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 3.7 on jah.

…

…

3.9.

Kas abisumma on kuni 1 500 eurot nõustamisjuhu kohta?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.10.

Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

4.   ABI PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ASENDUSTEENUSTE JAOKS (Jagu 1.1.10.3)

4.1.

Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

4.2.

Abi makstakse põllumajandusettevõttele asendusteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid põllumajandustootjatele:

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

4.3.

Kas abi antakse põllumajandustootja, põllumajandusliku majapidamise liikmeks oleva füüsilise isiku või põllumajandusliku majapidamise töötaja haiguse, sh selliste isikute lapse haiguse, puhkuse, sünnitus- või lapsehoolduspuhkuse ajal, kohustusliku sõjaväeteenistuse või surma korral tema asendamise tegelike kulude katteks?

jah

ei

Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 310 loetletud kulud.

4.4.

Kas asendamise kogukestus piirdub kuni kolme kuuga abisaaja kohta aastas, välja arvatud sünnituspuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning kohustuslik sõjaväeteenistus?

jah

ei

Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asendamise kogukestus hõlmata pikemat ajavahemikku.

4.5.

Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 4.4 on ei.

…

…

4.6.

Kas asendamise kogukestus on sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse korral kuni kuus kuud iga juhtumi puhul?

jah

ei

Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse korral lubada asendamiseks pikemat ajavahemikku.

4.7.

Põhjendage palun, kui vastus küsimusele 4.6 on ei.

…

…

4.8.

Kas asendamise kogukestus piirdub kohustusliku sõjaväeteenistuse korral teenistuse kestusega?

jah

ei

Kui vastus on ei, ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

4.9.

Palun täpsustage abi ülemmäär (kuni 100 %): …

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.1.11.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KOOSTÖÖ EDENDAMISEKS PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on koostöö edendamine põllumajandussektoris, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.1.11.

1.   ABI LIIGID

1.1.

Kas tegemist on koostööga põllumajandussektoris, sealhulgas seoses põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja põllumajandustoodete turustamisega?

jah

ei

1.2.

Koostöö hõlmab vähemalt kaht üksust, näiteks:

a)

koostöövormid põllumajandussektori ja toiduahela eri ettevõtjate (üksnes siis, kui töötlemise tulemus on põllumajandustoode) ja muude osalejate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengu poliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, sealhulgas tootjarühmad, tootjate ühendused ja tootmisharudevahelised organisatsioonid;

b)

rühmitiste ja võrkude loomine põllumajandussektoris;

c)

põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade loomine ja tegevus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56.

2.   RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD JA ABI OSAKAAL

2.1.

Abi antakse järgmiste tegevustega seotud koostööle:

a)

katseprojektid;

b)

põllumajandus- ja toiduainesektoris (põllumajandustoodete valdkonna) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogia arendamine;

c)

koostöö põllumajandussektori väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse;

d)

horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge;

c)

kohaliku tasandi müügiedendustegevus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks;

f)

kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks võetud ühismeetmed;

g)

keskkonnaprojektide ja kasutuselolevate keskkonnatavade ühine käsitlus, sealhulgas tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine (36) ja põllumajandusmaastiku säilitamine;

h)

tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete tootmiseks kasutatava biomassi säästval tootmisel ja oma tarbeks kasutatava energia tootmisel;

i)

ühe või mitme maaelu arengut käsitleva liidu prioriteediga seotud muude kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (37) artikli 2 punktis 19 osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamine, eelkõige muude kui kõnealuse määruse artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute partnerite rühmade poolt;

2.2.

Kas abi klastrite ja võrgustike loomiseks antakse üksnes hiljuti moodustatud või enda jaoks uut tegevust alustavatele klastritele ja võrgustikele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 317 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

2.3.

Abi katseprojektidele ning põllumajandus- ja toiduainesektoris (üksnes põllumajandustoodete puhul) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks võib anda ka üksikettevõtjaile. Kas üksikosalejatele abi andmise korral levitatakse toetatud projekti või tegevuse tulemusi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 318 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

2.4.

Kas suuniste punkti 316 alapunktides d ja e osutatud lühikeste tarneahelate loomise ja arendamise toetus hõlmab ainult selliseid tarneahelaid, milles põllumajandustootja ja tarbija vahel on üks vahendaja?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 319 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

2.5.

Kas abi on kooskõlas konkurentsiõiguse asjaomaste sätetega, eelkõige aluslepingu artiklitega 101 ja 102?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 320 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

Kui vastus on jah, selgitage palun, kuidas selline kooskõla on tagatud.

2.6.

Abi võib anda järgmiste rahastamiskõlblike kulude katmiseks, kui need on seotud põllumajandustegevusega:

a)

asjaomase piirkonna uuringud ja teostatavusuuringud ning äriplaani või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamine;

b)

asjaomase ala elavdamine, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti või projekti, mille peab läbi viima põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56. Klastrite puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevaheliste võrgustike loomist ning uute liikmete värbamist;

c)

koostööga seotud jooksvad kulud, nagu näiteks koordinaatori töötasu;

d)

äriplaani või keskkonnakava rakendamisega või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooniga, sealhulgas testimise arendamisega seotud otsesed kulud; investeeringutega seotud otsesed kulud piiratakse investeerimisabi rahastamiskõlblike kuludega, nagu on osutatud suuniste II osa jaos 1.1.1.1 investeerimisabi kohta;

e)

müügiedendustegevuse kulud.

2.7.

Kas abi andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel?

jah

ei

Palun põhjendage abi andmist sellistele kollektiivsetele keskkonnaprojektidele, mis kestavad kauem kui seitse aastat:

…

…

…

2.8.

Abi ülemmäär on: …% rahastamiskõlblikest kuludest.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.1.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOODUSÕNNETUSTE JA ERAKORRALISTE SÜNDMUSTE TEKITATUD KAHJU KORVAMISEKS

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on hüvitada põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.1.

1.

Milline loodusõnnetus või erakorraline sündmus põhjustas (või ex ante abikava raamistiku (38) korral võiks põhjustada) hüvitamisele kuuluvad kahjud?

…

2.

Millal leidis aset küsimuses 1 täpsustatud sündmus?

…

3.

Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.

…

4.

Kas liikmesriigi pädev ametiasutus on loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse toimumist ametlikult kinnitanud?

jah

ei

5.

Palun tõendage otsest seost loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse ning põllumajandusliku esmatootmisega ja põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale tekkinud kahju vahel.

…

6.

Kellele abi makstakse? Kas abi makstakse otse asjaomasele põllumajandusettevõtjale, tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige põllumajandusettevõtja on?

…

7.

Kui abi makstakse tootjarühmale või -organisatsioonile, kuidas tagatakse, et abisumma ei ole suurem kui rahastamiskõlblik summa, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus?

…

8.

Palun esitage võimalikult täpne hinnang võimalike abisaajate kantavate kahjude kohta.

…

9.

Kas rahastamiskõlblikud on üksnes loodusõnnetuse või erakorralise sündmuse otsesel tagajärjel tekkinud kahju kulud?

jah

ei

10.

Kas küsimuses 9 osutatud otsest tagajärge hindab riigiasutus, abi andva riigiasutuse tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja?

jah

ei

Kui vastus on jah, palun täpsustage milline asutus. …

11.

Millist liiki hüvitist abi hõlmab (võib märkida mitu vastust)?

a)

hüvitis hoonetele, varustusele, masinatele, varudele ja tootmisvahenditele;

b)

hüvitis põllumajandustoodangu ja põllumajandusliku esmatootmise vahendite täieliku või osalise hävimise tõttu saamata jäänud tulu eest.

12.

Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?

jah

ei

13.

Kui tegemist on küsimuses 11 täpsustatud materiaalse kahjuga, kas sellise materiaalse kahju arvutamisel võetakse aluseks kahjustatud vara taastamise kulu või majanduslik väärtus enne loodusõnnetust või erakorralist sündmust?

jah

ei

14.

Kas abisaaja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid?

jah

ei

15.

Kui vastus küsimusele 14 on jah, kas kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata iga üksiku abisaaja tegeliku kahju asjaomasel aastal?

jah

ei

16.

Kas põhjustatud kahju ulatuse arvutust kohandatakse vastavalt iga tooteliigi eripärale, kasutades:

a)

bioloogilisi indekseid (biomassi koguseline kadu) või samaväärseid saagi kao indekseid, mis on kehtestatud põllumajandusettevõtte, kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil, või

b)

ilmastiku indekseid (sealhulgas sademete kogus ja temperatuur), mis on kehtestatud kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil?

jah

ei

17.

Kui vastus küsimuse 16 punktile a või b on jah, kuidas liikmesriik tagab, et vastavad arvutused on tüüpilised ega põhine ebaharilikult suurtel saakidel ega põhjusta liigsete hüvitiste maksmist ühelegi abisaajale?

…

18.

Kas loodusõnnetus või erakordne sündmus on ühtmoodi mõjutanud laialdast maa-ala?

jah

ei

19.

Kui vastus küsimusele 18 on jah, kas abimaksed põhinevad keskmistel kahjudel?

jah

ei

20.

Kui vastus küsimusele 19 on jah, kuidas liikmesriik tagab, et küsimuses 19 osutatud keskmised kahjud on tüüpilised ega põhjusta märkimisväärset liigsete hüvitiste maksmist ühelegi abisaajale?

…

21.

Kas rahastamiskõlblike kulude kogusummast on lahutatud kõik muud saadud väljamaksed, mis on tehtud näiteks kindlustuslepingu alusel?

jah

ei

22.

Kuidas liikmesriik tagab, et rahastamiskõlblike kulude kogusummast lahutatakse kõik muud kulud, mis ei tekkinud loodusõnnetusest ega erakordsest sündmusest?

…

23.

Palun märkige abi maksimaalne koguosakaal protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.

…

Järgmisele küsimusele tuleb vastata juhul, kui on teatatud ex ante abikava raamistikust loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks:

24.

Palun kirjeldage täpselt tingimusi, mille alusel hüvitatakse maavärina, laviini, maalihke ja üleujutuse, aga ka keeristormi, orkaani, vulkaanipurske või looduslikult alguse saanud metsapõlengu tekitatud kahjud.

…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.2.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOODUSÕNNETUSEGA VÕRRELDAVATEST EBASOODSATEST ILMASTIKUTINGIMUSTEST TINGITUD KAHJU HÜVITAMISEKS

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on hüvitada põllumajandustootmisele või põllumajanduslikele tootmisvahenditele loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tingitud kahju, nagu on kirjeldatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.2.

1.

Millised loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused õigustavad abi andmist?

…

2.

Millal leidsid aset küsimuses 1 osutatud loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused?

…

3.

Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.

…

4.

Palun tõendage, et tegemist on loodusõnnetustega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimustega?

…

5.

Kas abi antakse üksnes seoses põllumajandusliku esmatootmisega?

jah

ei

6.

Kas asjaomase liikmesriigi pädev asutus on loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist ametlikult kinnitanud?

jah

ei

7.

Palun tõendage, et loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste ja põllumajandusliku esmatootmisega tegelevale põllumajandustootjale tekkinud kahju vahel on otsene seos.

…

8.

Kas on kehtestatud ennetavalt tingimused, mille alusel loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi ametlikult kinnitatakse?

jah

ei

9.

Palun esitage asjakohane tõendav meteoroloogiline teave seoses kõnealuste loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimustega.

…

10.

Kas abi makstakse otse?

a)

asjaomasele põllumajandusliku esmatootmisega tegelevale põllumajandustootjale või

b)

tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liikmed punktis a osutatud ettevõtjad on.

11.

Kui vastus küsimusele 10 on b, selgitage palun, kuidas tagatakse, et abisumma ei ületa abisummat, millele igal vastaval põllumajandustootjal on õigus?

…

12.

Palun märkige rahastamiskõlblikud kulud:

a)

hüvitis suuniste punkti 354 alapunktis b osutatud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustoodete ja tootmisvahendite täieliku või osalise hävimise tõttu müügist saamata jäänud tulu eest;

b)

hüvitis loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud materiaalse kahju eest põllumajandushoonetele, -varustusele ja -masinatele, varudele ja tootmisvahenditele, nagu on osutatud suuniste punkti 354 alapunktis a.

13.

Kui vastus küsimusele 12 on punkt a, kas saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud põllumajandustoodangu hulga ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis eelneval kolmel aastal toodetud põllumajandustoodangu keskmise aastakoguse või eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest?

jah

ei

14.

Kui vastus küsimusele 13 on jah, kas saamata jäänud tulu arvutamisel saadud summale võib liita muud kulud, mis tekkisid abisaajal loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel?

jah

ei

15.

Kui vastus küsimusele 13 on jah, kas saamata jäänud tulu arvutamisel saadud summast võib lahutada kindlustuskava raames saadud summad ja kulud, mis ei tekkinud ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu (nt ärajäänud saagikoristuse tõttu)?

jah

ei

16.

Kas abisaaja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada indekseid?

jah

ei

17.

Kui vastus küsimusele 16 on jah, kas kasutatud arvutusmeetod võimaldab kindlaks määrata iga üksiku abisaaja tegeliku kahju asjaomasel aastal?

jah

ei

18.

Kas põhjustatud kahju ulatuse arvutusmeetodit kohandatakse vastavalt iga põllumajandustoote liigi eripärale, kasutades:

a)

bioloogilisi indekseid (st biomassi koguseline kadu) või samaväärseid saagi kao indekseid, mis on kehtestatud põllumajandusettevõtte, kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil, või

b)

ilmastiku indekseid (sealhulgas sademete kogus ja temperatuur), mis on kehtestatud kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil?

jah

ei

19.

Kas loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused on ühtmoodi mõjutanud laialdast maa-ala?

jah

ei

20.

Kui vastus küsimusele 19 on jah, kas abimaksed põhinevad keskmistel kahjudel?

jah

ei

21.

Kui vastus küsimusele 20 on jah, kuidas tagatakse, et need küsimuses 20 osutatud keskmised kahjud on tüüpilised ega põhine ebaharilikult suurtel saakidel ega põhjusta liigsete hüvitiste maksmist ühelegi abisaajale?

…

22.

Kas abi arvutatakse kahjustatud vara taastamise kulu või enne loodusõnnetusega võrreldavaid ebasoodsaid ilmastikutingimusi eksisteerinud majandusliku väärtuse alusel?

jah

ei

23.

Kas kahjusumma arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?

jah

ei

24.

Palun märkige abi maksimaalne koguosakaal protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.

…

25.

Kas looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid mõjutavad loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused?

jah

ei

26.

Kas eraldatud toetust vähendatakse 50 %, kui ajaomane põllumajandustootja ei ole teinud kindlustuslepingut, mis katab vähemalt 50 % tema keskmisest aastatoodangust ja toodanguga seotud tulust ja milles võetakse arvesse asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevaid ilmastikuga seotud riske?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et erandid sellest tingimusest on võimalikud üksnes juhul, kui liikmesriik tõendab veenvalt, et kõigist mõistlikest jõupingutustest hoolimata ei olnud kahjukannatajal kahju tekkimise ajal võimalik end mõistlikul määral asjaomases liikmesriigis või piirkonnas statistiliselt kõige sagedamini esinevate kliimariskide vastu kindlustada.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.3.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA LOOMAHAIGUSTE JA TAIMEKAHJURITEGA VÕITLEMISEKS

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest seoses loomahaiguste ja taimekahjurite ennetamise, kontrolli ja tõrje kuludega ning loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjude hüvitamiseks antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.3.

1.

Millise loomahaiguse või taimekahjuriga on tegemist?

…

2.

Kas abi antakse üksnes põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

3.

Abi makstakse üksnes:

a)

seoses loomahaiguste või taimekahjuritega, mille kohta on olemas liidu või riiklikud eeskirjad, mis on kehtestatud seaduse, määruse või haldusaktiga

b)

ning see moodustab osa:

i)

asjaomase loomahaiguse või taimekahjuri leviku ennetamiseks, kontrolliks või tõrjumiseks ette nähtud programmist liidu, riigi või piirkonna tasandil või

ii)

pädeva avaliku sektori asutuse kehtestatud erakorralistest meetmetest või

iii)

nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (39) kohastest meetmetest taimekahjurite likvideerimiseks või nende leviku piiramiseks.

4.

Palun lisage teatisele asjaomaste ennetus-, kontrolli- ja tõrjemeetmete kirjeldus.

5.

Kas seoses taimekahjurite tekitatud kahjuga on liikmesriik rakendanud pestitsiidide direktiivi (40) artikli 14 lõiget 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (41) artiklit 55?

jah

ei

6.

Kas abi on seotud loomahaigusega või taimekahjuritega, mille puhul on liidu õigusaktidega ette nähtud, et võetud meetmete kulud kannab abisaaja?

jah

ei

7.

Kas loomahaiguse või taimekahjuritega saastumise põhjustas tahtlikult või ettevaatamatusest abisaaja?

jah

ei

8.

Kui tegemist on loomahaigusega, vastake palun, kas kõnealune haigus on esitatud maailma loomatervishoiu organisatsiooni koostatud loomahaiguste loetelus või loomahaiguste ja zoonooside puhul loetletud määruse (EL) nr 652/2014 (42) I ja II lisas.

jah

ei

9.

Millal tekkis loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahju või kulu?

…

10.

Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.

…

11.

Kas rahastamiskõlblik on kulu, mis ei ole põhjustatud otseselt loomahaigusest või taimekahjuritest ning mis oleks ilmselt tekkinud muul, abisaajaga seotud põhjusel?

jah

ei

12.

Ennetusmeetmete (st meetmed, mis on seotud loomahaiguse või taimekahjuritega, mida ei ole veel esinenud) korral märkige palun, millised kulud on rahastamiskõlblikud:

a)

tervisekontrollid;

b)

analüüsid;

c)

testid ja muud kontrollimeetmed;

d)

vaktsiini, ravimite, loomade raviks vajalike ainete ja taimekaitsevahendite ostmise, säilitamise, kasutamise ja jaotamise kulud;

e)

loomade ennetav hukkamine või tapmine või loomsete ja taimsete saaduste hävitamine ning põllumajandusettevõtte ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine.

13.

Kontrolli- ja tõrjemeetmete (st loomahaigustega seotud meetmed, mille puhul pädev asutus on ametlikult kinnitanud haiguspuhangut või taimekahjurit, mille olemasolu on pädev asutus ametlikult kinnitanud) korral märkige palun, millised kulud on rahastamiskõlblikud:

a)

loomahaiguste testid ja muud kontrollimeetmed, sh transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) ja veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) testid;

b)

vaktsiini, ravimite, loomade raviks vajalike ainete ja taimekaitsevahendite ostmise, säilitamise, kasutamise ja jaotamise kulud;

c)

loomade tapmine ja hävitamine ning loomsete saaduste ja taimede hävitamine, sealhulgas vaktsineerimise või muude pädeva asutuse käsul võetud meetmete tagajärjel surnud loomad või hävitatud saak, ning põllumajandusliku majapidamise ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine.

14.

Palun täpsustage abi andmise vorm:

a)

mitterahalise abina;

b)

abisaajale hüvitatakse tegelikud kulud.

15.

Kui vastus küsimusele 14 on punkt b, vastake palun, kas suuniste punkti 374 alapunktis d ja punkti 375 alapunktis b osutatud kulud on rahastamiskõlblikud.

jah

ei

16.

Kui vastus küsimusele 15 on ei, kas abi hõlmab taimi?

jah

ei

17.

Kui vastus küsimusele 16 on jah, vastake palun, kas suuniste punkti 374 alapunktis e ja punkti 375 alapunktis c osutatud kulud on rahastamiskõlblikud.

jah

ei

18.

Kas loomahaiguste või taimekahjurite tekitatud kahju hüvitamiseks makstava abi summa arvutatakse seoses järgmisega:

a)

tapetud või hukatud või surnud loomade või loomsete saaduste või hävinenud taimede turuväärtus, kui loomad tapeti või saak hävitati loomahaiguse või taimekahjuri tõttu või suuniste punkti 366 alapunktis b osutatud riikliku programmi või meetme osana?

jah

ei

b)

karantiinikohustuste tõttu, loomakarjade või kõlvikute taastamisel esinenud raskuste tõttu või kohustusliku külvikorra kehtestamise tõttu saamata jäänud tulu põhjal?

jah

ei

19.

Kas abi piirdub ainult nende loomahaiguste ja taimekahjurite tekitatud kahjudega, mille kohta on pädev asutus:

a)

on ametlikult registreerinud loomahaiguse puhangu või

b)

on ametlikult kinnitanud taimekahjurite levikut?

20.

Kas liikmesriik kinnitab, et abi ja abisaaja muud võimalikud saadavad maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused samade rahastamiskõlblike kulude eest, ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.4.   Täiendav teabeleht Hukkunud loomade eest makstava abi kohta

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest seoses hukkunud loomade eest makstava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.4.

1.

Kas abi antakse üksnes põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

2.

Palun märkige rahastamiskõlblikud kulud ja kohaldatavad abi osakaalud:

a)

kulud hukkunud loomade kõrvaldamise eest: …. %

b)

kulud hukkunud loomade hävitamise eest: …. %

c)

hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulud, kui kõnealust abi rahastatakse lõivudest või kohustuslikest maksetest, mis on ette nähtud hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamise rahastamiseks, kui sellised lõivud või maksed hõlmavad ainult lihasektorit ja on otse sellele määratud: …. %

d)

hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulud, kui TSE testid tuleb teha asjaomastele hukkunud loomadele või maailma loomatervishoiu organisatsiooni koostatud loetelus märgitud loomahaiguse puhangu korral või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (43) I ja II lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside korral: …. %

3.

Kas abi sõltub sellest, kas liikmesriigil on olemas järjepidev järelevalveprogramm kõigi hukkunud loomade ohutu kõrvaldamise tagamiseks?

jah

ei

4.

Kas abi hõlmab rahalisi otsemakseid loomapidamissektoris tegutsevatele ettevõtjatele?

jah

ei

5.

Kas abi makstakse ettevõtjatele, kes tegutsevad loomakasvatussektorile järgneval turul ning kes osutavad hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud teenuseid?

jah

ei

6.

Kas abi antakse tapamaja jäätmete kõrvaldamisega seotud kulude jaoks?

jah

ei

7.

Kas abi antakse tapamaja jäätmete kõrvaldamisega seotud investeeringuteks?

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.5.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KAITSEALUSTE LOOMADE TEKITATUD KAHJU KORVAMISEKS

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest seoses kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks antava abiga, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.5.

1.

Kas kõnealust abi antakse üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.

Kas abisaajad peavad võtma mõistlikud ennetusmeetmed, mis on proportsionaalsed kaitsealuste loomade rünnakuohuga asjaomases piirkonnas?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi saab pidada siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui on esitatud selged tõendid selle kohta, et ennetavaid meetmeid ei ole võimalik võtta.

3.

Kui vastus küsimusele 2 on jah, märkige palun, mis liiki ennetusmeetmed olid nõutud (nt ohutustarad, kus võimalik; karjakoerad).

…

4.

Milline kaitsealune loom põhjustas hüvitamisele kuuluvad kahjud?

…

5.

Milline on saadud kahju?

…

6.

Palun tõendage, et põllumajandusliku esmatootmisega tegelevale põllumajandustootjale tekkinud kahju ja kaitsealuse looma käitumise vahel on otsene seos.

…

7.

Kas abi makstakse otse asjaomasele põllumajandustootjale või tootjarühmale või -organisatsioonile, mille liige kõnealune ettevõtja on?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.

Kui abi makstakse tootjarühmale või -organisatsioonile, kas abisumma ületab rahastamiskõlblikku summat, millele kõnealusel ettevõtjal on õigus?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

9.

Millal leidis aset kahju põhjustanud sündmus?

…

Pange tähele, et abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul pärast kulu või kahju tekkimise kuupäeva.

10.

Palun märkige abi väljamaksmise viimane tähtaeg.

…

Pange tähele, et abi tuleb maksta nelja aasta jooksul pärast kulu või kahju tekkimise kuupäeva.

11.

Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

12.

Millist liiki hüvitist abi hõlmab (võib märkida mitu vastust)?

a)

hüvitis tapetud loomade või hävinud taimede eest;

b)

hüvitis tekkinud kaudsete kulude eest;

c)

hüvitis materiaalse kahju eest põllumajandushoonetele, -varustusele ja –masinatele ning varudele.

Pange tähele, et kaitsealuste loomade põhjustatud kahjude ennetamise meetmetega seotud investeeringuid võib toetada suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.1 tingimustel, mitte aga suuniste jao 1.2.1.5 tingimustel.

13.

Kui vastus küsimusele 12 on punkt a, kas rahastamiskõlblikud kulud arvutatakse tapetud loomade või hävitatud taimede turuväärtuse alusel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

14.

Kui vastus küsimusele 12 on punkt b, märkige palun kõik hüvitamisele kuuluvad kaudsed kulud (nt haavatud loomade ravimise veterinaarkulud ja kadunud looma otsimiseks tehtud töö kulud).

…

15.

Kui vastus küsimusele 12 on punkt c, kas materiaalse kahju arvutamisel võetakse aluseks kahjustatud vara taastamise kulu või majanduslik väärtus enne kahju põhjustanud õnnetuse toimumist?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

16.

Kui vastus küsimusele 12 on punkt c, kas abi ületab remondikulusid või õiglase turuväärtuse õnnetusest põhjustatud vähenemist, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast õnnetuse toimumist?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

17.

Kas abi on piiratud kahju põhjustanud sündmuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

18.

Millised järgmised asutused vastutavad rahastamiskõlblike kulude hindamise eest?

a)

avalik-õiguslik asutus;

b)

abi andva riigiasutuse tunnustatud sõltumatu ekspert;

c)

kindlustusandja.

Pange tähele, et kulud on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui neid on hinnanud üks punktides a, b ja c loetletud asutusest.

19.

Kas rahastamiskõlblike kulude kogusummast on lahutatud kõik muud saadud väljamaksed, mis on tehtud näiteks kindlustuslepingu alusel?

jah

ei

20.

Kas abisummast lahutatakse kulud, mis ei ole otseselt seotud kahju põhjustanud õnnetusega ja mida abisaaja oleks kandnud ka muul juhul?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

21.

Kuidas on kavas tagada, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite kombineerimisest?

…

22.

Palun märkige abi koguosakaal protsendina otsestest rahastamiskõlblikest kuludest.

…

23.

Palun märkige abi koguosakaal protsendina kaudsetest rahastamiskõlblikest kuludest.

…

Pange tähele, et hüvitis tekkinud kaudsete kulude eest ei või ületada 80 % kaudsetest rahastamiskõlblikest kuludest.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.6.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KINDLUSTUSMAKSETE TASUMISEKS

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses kindlustusmaksete tasumiseks antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.6.

1.

Kas abimeetmetega nähakse ette kindlustusmaksete tasumine põllumajandustooteid töötlevatele ja turustavatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 406 kohaselt lubab komisjon abi kindlustusmaksete tasumiseks üksnes põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

2.

Täpsustage palun, millise kahju jaoks on ette nähtud kindlustus, mille makseid teatatud abimeetmega tahetakse osaliselt hüvitada:

suuniste jagudes 1.2.1.1–1.2.1.5 osutatud loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest, hukkunud loomade kõrvaldamisest ja hävitamisest ning kaitsealuste loomade põhjustatud kahjude või muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevad kahjud;

keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju.

3.

Kas seoses kindlustusmaksetega keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju hüvitamiseks on asjaomase liikmesriigi pädev asutus keskkonnakahjustuse esinemist ametlikult kinnitanud?

jah

ei

3.1.

Kui vastus on jah, kas liikmesriik on kehtestatud ennetavalt tingimused, mille alusel kõnealune ametlik kinnitus antakse?

jah

ei

3.2.

Kas abisaaja aastatoodangu ja kahju ulatuse arvutamiseks on kasutatud indekseid?

jah

ei

4.

Kas abi piirdub üheainsa kindlustusandja või -grupi pakutava kindlustusega?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 407 kohaselt ei luba komisjon abi kindlustusmaksete tasumiseks, kui abi piirdub üheainsa kindlustusandja või kindlustusandjate rühma pakutava kindlustusega

5.

Kas abi andmise tingimuseks on kindlustuslepingu sõlmimine asjaomases liikmesriigis asuva kindlustusandjaga?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 407 kohaselt ei luba komisjon selliste kindlustusmaksete hüvitamist, mis takistavad kindlustusteenuste siseturu toimimist.

6.

Kas abi hõlmab edasikindlustuskavu?

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun kogu vajalik teave, et komisjonil oleks võimalik kontrollida abi võimalikke koostisosi erinevatel asjaomastel tasanditel (st kindlustusandja/edasikindlustusandja tasandil) ning taotletava abi vastavust siseturu eeskirjadele. Eelkõige esitage palun piisavalt teavet, et komisjonil oleks võimalik kontrollida, kas abist saadud lõplik kasu antakse edasi põllumajandustootjale.

7.

Millised on rahastamiskõlblikud kulud?

a)

kindlustusmakse kulud, mis on ette nähtud küsimuses 2 osutatud sündmustest tulenevate kahjude hüvitamiseks;

b)

edasikindlustuskavadega seotud kulud. Palun täpsustage:

…

8.

Kui suur on kavandatava abi maksimummäär? (protsentides)

…

Pange tähele, et abi koguosakaal ei tohi ületada 65 % kindlustusmakse maksumusest, välja arvatud abi hukkunud loomade kõrvaldamiseks ja hävitamiseks, mille puhul ei tohi see ületada 100 % kindlustusmakse maksumusest hukkunud loomade kõrvaldamise ning 75 % kindlustusmakse maksumusest hukkunud loomade hävitamise puhul.

9.

Kas ülemmäärasid kohaldades on piiratud kindlustusmakse summat, mille ulatuses võib abi anda?

jah

ei

Kui vastus on jah, mis on ülemmäär? …………………………………

10.

Kas kindlustusmakseid on piiratud selliselt, et nendega hüvitatakse vaid küsimuses 2 osutatud sündmuste põhjustatud kahju hüvitamiseks ettenähtud kulud?

jah

ei

11.

Kas kindlustusmaksetega nõutakse või määratakse kindlaks tulevase tootmise liik või maht?

jah

ei

Pange tähele, et suuniste punkti 410 kohaselt hüvitatakse kindlustusmaksetega vaid küsimuses 2 osutatud sündmuste põhjustatud kahjuga seotud kulud ja nendega ei nõuta ega määrata kindlaks tulevase tootmise liiki ega mahtu.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.1.7.   TÄIENDAV TEABELEHT ÜHISFONDIDELE RAHALISE TOETUSENA ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabikavadest, mille raames makstakse ühisfondidele rahalist toetust ja mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.1.7.

1.

Kas abimeetmetega nähakse ette ühisfondidele rahaline toetus, millega toetatakse suurettevõtjaid ja/või põllumajandustooteid töötlevaid ja turustavaid ettevõtjaid?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 415 kohaselt lubab komisjon üksnes sellist ühisfondidele rahalise toetusena antavat abi, mis on ette nähtud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele.

2.

Täpsustage palun, millist kahju katab ühisfond, mille makseid teatatud abimeetmega tahetakse osaliselt hüvitada:

suuniste II osa 1. peatüki jagudes 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 osutatud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest põhjustatud kahjud;

keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju.

3.

Kas seoses ühisfondidele rahalise toetusena antava abiga, millega hüvitatakse keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju, on asjaomase liikmesriigi pädev asutus keskkonnajuhtumi esinemist ametlikult kinnitanud?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 419 peab liikmesriigi pädev asutus keskkonnajuhtumi esinemist ametlikult kinnitama.

3.1.

Kui vastus on jah, kas liikmesriik on kehtestanud ennetavalt tingimused, mille alusel kõnealune ametlik kinnitus antakse?

jah

ei

3.2.

Kas abisaaja aastatoodangu ja kahju ulatuse arvutamiseks on kasutatud indekseid?

jah

ei

4.

Millised on rahastamiskõlblikud kulud?

ühisfondidele rahalise toetusena antav abi, et hüvitada põllumajandustootjatele küsimuses 2 nimetatud kahjustusi, mis on seotud selliste summadega, mis ühisfond on põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele maksnud rahalise hüvitisena.

Arvestage, et muid rahastamiskõlblikke kulusid ei ole.

5.

Kui suur on kavandatava abi määr? (protsentides)

…

Arvestage, et abi ülemmäär on 65 % rahastamiskõlblikest kuludest.

6.

Kas rahastamiskõlblike kulude summa on piiratud?

jah

ei

6.1.

Kui vastus on jah, kuidas see on piiratud?

Ülemmäär fondi kohta: ………………

Künnised, mis on sobivad liikme/sidusrühma kohta. ………………

7.

Kas fond on pädeva ametiasutuse poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele?

jah

ei

8.

Kas fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvus on tagatud?

jah

ei

9.

Kas ühisfondil on selged eeskirjad mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes?

jah

ei

Pange tähele, et suuniste punkti 416 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi heaks kiita, vastata täiendava teabelehe küsimustele 7, 8 ja 9 jaatavalt.

10.

Kas on kindlaks määratud ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige hüvitiste maksmise ning kõnealuste eeskirjade haldamise ja järgimise järelevalve kohta?

jah

ei

11.

Kas ühisfondi rahastamiskorras nähakse ette karistused põllumajandusettevõtja poolse hooletuse juhtudel?

jah

ei

Pange tähele, et suuniste punkti 417 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi heaks kiita, vastata täiendava teabelehe küsimustele 10 ja 11 jaatavalt.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.2.2.   TÄIENDAV TEABELEHT TOOTMISTEGEVUSE PEATAMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabikavadest, mille raames toetatakse tootmistegevuse peatamist looma-, taime- või inimeste tervise huvides, tervishoiu-, eetilistel või keskkonnakaalutlustel, ja mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.2.2.

Kas kavandatud meetmega tagatakse, et

a)

abisaaja peab andma vastutasu;

b)

meedet ei kohaldata raskustes olevate ettevõtjate suhtes;

c)

varade kapitaliväärtuse vähenemise eest ei maksta ülemäärast hüvitist?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.2.2 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.

1.   TOOTMISTEGEVUSE PEATAMINE LOOMA-, TAIME- VÕI INIMESTE TERVISE HUVIDES, TERVISHOIU-, EETILISTEL VÕI KESKKONNAKAALUTLUSTEL

1.1.

Mis on tootmistegevuse lõpetamise põhjus?

a)

loomatervis;

b)

taimetervis;

c)

inimeste tervis;

d)

tervishoiukaalutlused;

e)

eetilised kaalutlused;

f)

keskkonnakaalutlused.

Palun esitage täielik põhjus:

1.2.

Kas tegemist on abikava või üksikabiga?

a)

abikava;

b)

üksikabi.

1.2.1.

Kui tegemist on abikavaga, kas sellele on juurdepääs kõigil abikõlblikel ettevõtjatel, kes on sarnases olukorras?

jah

ei

1.3.

Palun kirjeldage abikava või üksikabi, sh põhjendused ja meetme vajalikkus.

1.4.

Vastutasu abi saajatelt.

1.4.1.

Millises ulatuses asjaomase ettevõtja tootmistegevus peatatakse:

a)

tootmistegevuse täielik peatamine;

b)

tootmistegevuse osaline peatamine.

Osalise peatamise korral, põhjendage palun:

1.4.2.

Kas abisaaja on võtnud õiguslikult siduva kohustuse selle kohta, et tootmistegevuse peatamine on lõplik ja pöördumatu ja et abisaaja ei alusta sama tegevust mujal ning kas need kohustused on siduvad ka asjaomase maa või rajatise tulevasele ostjale?

jah

ei

1.4.3.

Rahastamiskõlblikud on üksnes põllumajandusettevõtjad, kes on tegelikult tegelenud tootmisega, ja üksnes tootmistegevus, mis on tegelikult ja pidevalt toimunud viimased viis aastat enne tootmistegevuse peatamist. Kas see kehtib käesoleva meetme raames abi saajate kohta?

jah

ei

1.5.

Kas rahastamiskõlblikud on üksnes liidu nõudeid täitvad ettevõtjad?

jah

ei

Pange tähele, et abi ei tohi anda ettevõtjatele, kes liidu õigusnorme ei täida ja on nagunii kohustatud tegevuse lõpetama.

1.6.

Kahjulik mõju keskkonnale

1.6.1.

Et vältida erosiooni ja muud kahjulikku mõju keskkonnale, peab tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa omanik võtma ühe järgmistest punktis a, b või c loetletud kohustustest. Millise kohustuse on meetme raames abi saaja võtnud?

a)

metsastada tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa kahe aasta jooksul nii, et välditakse kahjulikku mõju keskkonnale;

b)

hoida maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 (44) I peatüki VI jaotisele ja asjaomastele rakenduseeskirjadele ning nii, et põllumaad võiks uuesti kasutada pärast 20 aasta möödumist tootmistegevuse tegelikust peatamisest.

c)

tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiviga 2010/75/EL (45) hõlmatud käitised suletakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 11 ja 22, millega nõutakse, et võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

Palun kirjeldage, kuidas abisaaja täidab kohustust:

1.7.

Rahastamiskõlblikud kulud.

1.7.1.

Millised on rahastamiskõlblikud kulud?

a)

varade väärtuse vähenemine – mõõdetakse varade jooksva müügiväärtuse abil;

b)

tootmistegevuse peatamiseks keskkonnakaalutlustel võib teha stimuleeriva makse, mis ei tohi ületada 20 % varade väärtusest;

c)

tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulud;

d)

peatamisotsuse rakendamisest tulenevad kohustuslikud sotsiaalkulud.

Pange tähele, et muud kulud kui punktides a–d osutatud kulud ei ole käesoleva meetme raames rahastamiskõlblikud.

Metsastamiseks ja maa loodusalaks muutmiseks antakse abi vastavalt suuniste II osa 1. peatüki jagudes 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud eeskirjadele ning suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.1 kehtestatud eeskirjadele mittetootlike investeeringute kohta.

1.8.

Abi osakaal.

1.8.1.

Milline on abi osakaal?

a)

varade väärtuse vähenemise eest (kuni 120 %, kui tootmistegevus peatatakse keskkonnakaalutulustel; kuni 100 % muudel eespool küsimuses 1.1 loetletud põhjustel);

b)

hüvitis tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulude katteks (kuni 100 %);

c)

peatamisotsuse rakendamisest tulenevate kohustuslike sotsiaalkulude tasakaalustamiseks (kuni 100 %).

2.   TOOTMISTEGEVUSE PEATAMINE MUUDEL PÕHJUSTEL

2.1.

Mis on tootmistegevuse lõpetamise põhjus?

a)

valdkonna ümberkorraldamine;

b)

mitmekesistamine;

c)

varajane pensionileminek.

2.2.

Kas meetme puhul on tegemist abikavaga?

jah

ei

Pange tähele, et tootmistegevuse peatamiseks võetavad meetmed eespool küsimuses 2.1 osutatud põhjustel peavad olema abikavaga hõlmatud.

2.3.

Kas on tagatud, et ei anta niisugust abi, mis võib häirida põllumajandustoodete ühise turukorralduse mehhanisme?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 440 ei või anda niisugust abi, mis võib häirida põllumajandustoodete ühise turukorralduse mehhanisme.

2.4.

Missugust valdkonda või missuguseid valdkondi kava hõlmab?

2.5.

Kas küsimuses 2.4 osutatud valdkonnas või valdkondades on kehtestatud tootmispiiranguid või kvoote?

jah

ei

Kui jah, palun kirjeldage seda.…

…

Pange tähele, et abikavasid, mida kohaldatakse tegevusvaldkondades, kus kehtivad tootmise piirangud või piirnormid, hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi.

2.6.

Kas võib öelda, et piirkonna või riigi tasandil on küsimuses 2.4 osutatud valdkonnal või valdkondadel ülemäärane tootmisvõimsus?

jah

ei

Kui vastus on jah, palun kirjeldage seda.…

2.7.

Kas abi on osa ümberkorralduskavast, millel on kindlaksmääratud eesmärgid ja ajakava sektori ümberkorraldamiseks, mitmekesistamiseks või varajaseks pensionileminekuks?

jah

ei

Kui vastus on jah, palun kirjeldage kava:…

2.8.

Kui kaua kavandatud abikava kestab?

Pange tähele, et suuniste punkti 442 kohaselt võib komisjon lubada üksnes sellist abi, millel on piiratud kestus. Käesoleva täiendava teabelehe küsimuses 2.1 osutatud mis tahes põhjustel ülemäärase tootmisvõimsuse vähendamiseks koostatud abikavade kestuseks on tavaliselt ette nähtud kõige rohkem kuus kuud osalemistaotluste esitamiseks ja seejärel veel 12 kuud tegevuse tegelikuks lõpetamiseks.

Kui kava kestab eespool kirjeldatust kauem, põhjendage palun seda.

Pange tähele, et komisjon ei luba pikemaid kui kolmeaastaseid abikavasid, kuna kogemused näitavad, et selliste abikavade tõttu võivad vajalikud muudatused edasi lükkuda.

2.9.

Kas abikava kehtib kõigile asjaomase valdkonna ettevõtjatele ühesugustel tingimustel ja kasutusel on selge konkursikutsete süsteem, mis avalikult kutsuks kõiki võimalikke huvitatud ettevõtjaid osalema?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 443 ei kiida komisjon abikava heaks, kui kõnealune tingimus ei ole täidetud.

2.10.

Kas kava juhitakse nii, et see ei eelda ega soodusta konkurentsivastaseid kokkuleppeid ega kooskõlastatud tegevust asjaomaste ettevõtjate seas?

jah

ei

Kuidas seda tagatakse?

2.11.

Vastutasu abi saajalt.

2.11.1.

Millises ulatuses asjaomase ettevõtja tootmistegevus peatatakse:

a)

tootmistegevuse täielik peatamine;

b)

tootmistegevuse osaline peatamine.

Osalise peatamise korral, põhjendage palun seda:

2.11.2.

Kas abisaaja on võtnud õiguslikult siduva kohustuse selle kohta, et tootmistegevuse peatamine on lõplik ja pöördumatu ja et abisaaja ei alusta sama tegevust mujal ning kas see kohustus on siduv ka asjaomase maa või rajatise tulevasele ostjale?

jah

ei

2.11.3.

Rahastamiskõlblikud on üksnes põllumajandusettevõtjad, kes on tegelikult tegelenud tootmisega, ja üksnes tootmistegevus, mis on tegelikult ja pidevalt toimunud viimased viis aastat enne tootmistegevuse peatamist. Kas see kehtib käesoleva meetme raames abi saajate kohta?

jah

ei

2.12.

Kas rahastamiskõlblikud on üksnes liidu nõudeid täitvad ettevõtjad?

jah

ei

Pange tähele, et abi ei tohi anda ettevõtjatele, kes liidu õigusnorme ei täida ja on nagunii kohustatud tegevuse lõpetama.

2.13.

Kahjulik mõju keskkonnale

2.13.1.

Et vältida erosiooni ja muud kahjulikku mõju keskkonnale, peab tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa omanik võtma ühe järgmistest punktis a, b või c loetletud kohustustest. Millise kohustuse on sellise abi saaja võtnud?

a)

metsastada tootmisest kõrvaldatud avatud põllumaa kahe aasta jooksul nii, et välditakse kahjulikku mõju keskkonnale;

b)

hoida maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 I peatüki VI jaotisele ja asjaomastele rakenduseeskirjadele ning nii, et põllumaad võiks uuesti kasutada pärast 20 aasta möödumist tootmistegevuse tegelikust peatamisest;

c)

tagada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitised suletakse kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 11 ja 22, millega nõutakse, et võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

Palun kirjeldage, kuidas abisaaja täidab kohustust:

2.14.

Millised on rahastamiskõlblikud kulud?

a)

varade väärtuse vähenemine – mõõdetakse varade jooksva müügiväärtuse abil;

b)

tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulud;

c)

peatamisotsuse rakendamisest tulenevad kohustuslikud sotsiaalkulud.

Pange tähele, et muud kulud kui punktides a, b ja c osutatud kulud ei ole käesoleva meetme raames rahastamiskõlblikud.

Metsastamiseks ja maa loodusalaks muutmiseks antakse abi vastavalt suuniste II osa 1. peatüki jagudes 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud eeskirjadele ning suuniste II osa 1. peatüki jao 1.1.1.1 kehtestatud eeskirjadele mittetootlike investeeringute kohta.

2.15.

Abi osakaal.

2.15.1.

Milline on abi osakaal?

a)

varade väärtuse vähenemise eest (kuni 100 %);

b)

hüvitis tootmisvõimsuse kõrvaldamise kulude katteks (kuni 100 %);

c)

peatamisotsuse rakendamisest tulenevate kohustuslike sotsiaalkulude tasakaalustamiseks (kuni 100 %).

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.3.1.   TÄIENDAV TEABELEHT LOOMAKASVATUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses loomakasvatussektorile antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.1.

1.   RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD

1.1.

Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid abimeede hõlmab?

a)

tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud halduskulud;

b)

karja geneetilist kvaliteeti või tootlikkust määravate testide kulud (kolmanda isiku või tema nimel tehtavad testid).

Karja omaniku poolsed kontrollid ja regulaarsed piima kvaliteedi kontrollid ei ole rahastamiskõlblikud.

2.   ABISUMMA

2.1.

Palun täpsustage riigiabi ülemmäär, väljendatuna protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:

a)

… et katta tõuraamatute sisseseadmise ja pidamisega seotud halduskulud (kuni 100 %);

b)

… karja geneetilise kvaliteedi või tootlikkuse määramise katsetega seotud kulud (kuni 70 %).

2.2.

Milliseid meetmeid on võetud abisaajale liigsete hüvitiste maksmise vältimiseks ja küsimuses 2.1 osutatud abi osakaalu vastavuse kontrollimiseks?

…

…

2.3.

Palun kirjeldage abiga kaetavaid rahastamiskõlblikke kulusid:

…

…

Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 449 loetletud kulud.

Pange tähele, et abi antakse mitterahalises vormis ja see ei tohiks hõlmata otsetoetusi abisaajatele vastavalt suuniste punktile 447.

3.   ABISAAJAD

3.1.

Kas abi antakse üksnes ettevõtjatele, kes kuuluvad liidu VKE määratluse alla?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 446 kohaselt ei tohi sellist abi anda suurettevõtjatele.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.3.2.   TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETE MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolevat vormi tuleb kasutada selleks, et teatada põllumajandustoodete müügiedendustegevuseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.2.

1.

Kus meedet teostatakse?

a)

teise liikmesriigi turul;

b)

siseturul;

c)

kolmandas riigis.

2.

Kes korraldab kampaania?

tootjarühmad või muud organisatsioonid sõltumata nende suurusest;

muud (palun täpsustage): …

3.

Kas liikmesriik saab esitada komisjonile reklaamimaterjali näidised või maketid?

jah

ei

Kui vastus on ei, selgitage palun miks.

…

4.

Kui küsimuses 3 osutatud reklaammaterjal ei ole teatise esitamise ajal kättesaadav, kas liikmesriik kohustub saatma kõnealuse materjali hiljem ning igal juhul enne reklaamikampaania algatamist?

jah

ei

5.

Palun esitage rahastamiskõlblike kulude täielik nimekiri.

…

6.

Kes on abisaajad?

a)

põllumajandustootjad;

b)

tootjarühmad ja/või tootjaorganisatsioonid;

c)

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtjad;

d)

muu (palun täpsustage):

…

7.

Kas konkursside, messide või näituste korraldamiseks antakse abi üksnes VKEdele?

jah

ei

8.

Kui müügiedendusmeetme on võtnud tootjarühmad või -organisatsioonid, kas osalemise tingimuseks on sellise tootjarühma või -organisatsiooni liikmeks olemine?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 459 kohaselt ei tohi sellisteks reklaamikampaaniaks abi anda.

9.

Kas reklaamikampaaniaid kasutatakse selliste kvaliteettoodete reklaamimiseks, mis on hõlmatud suuniste punktiga 282?

jah

ei

10.

Kui vastus on ei, kas liikmesriik tagab, et reklaamikampaania on üldist laadi ja toob kasu kõigile asjaomase toote tootjatele?

jah

ei

11.

Kas müügiedenduskampaania vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi määruse (EL) nr 1169/2011 (46) artikli 2 sätetele ja, kui see on asjakohane, mitmete toodete jaoks kehtestatud märgistamist käsitlevatele erieeskirjadele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 456 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.

12.

Kas müügiedenduskampaania aastaeelarve ületab 5 miljonit eurot?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 458 kohaselt tuleb reklaamikampaaniatest eraldi teatada.

13.

Abi antakse:

a)

mitterahalise abina või

b)

mitterahalise abina või abisaaja tegelike kulude hüvitamise põhjal.

14.

Suuniste punkti 461 kohaselt tohib abi reklaamikampaaniaks anda üksnes mitterahalises vormis. Kas abi antakse üksnes toetatud teenuste kujul?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 461 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.

15.

Kui abi antakse mitterahalises vormis, kas abi hõlmab otsemakseid abisaajatele?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 462 makstakse abi üksnes müügiedendusmeetmete pakkujatele.

16.

Kas reklaamikampaania hõlmab müügiedendusmeetmeid seoses teadustulemuste ja faktilise teabe levitamisega kvaliteedisüsteemide kohta või üldiste põllumajandustoodete ja nende toitumisalase kasulikkuse ning nende soovituslike kasutusviiside kohta või meedias, või on tegemist jaemüügikohtades korraldatud ja tarbijale suunatud reklaamikampaaniatega?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 465 ei ole lubatud nimetada ühtegi konkreetset ettevõtjat, kaubamärki ega kindlat päritolu.

17.

Kas meedias või jaemüügikohtades korraldatud ja tarbijale suunatud reklaamikampaaniaid kasutatakse ühe või mitme kindla ettevõtte toote reklaamimiseks?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 465 kohaselt ei ole selline reklaamimine lubatud.

18.

Kui vastus küsimusele 17 on jah, kas reklaamikampaania on ette nähtud ELi poolt tunnustatud nimetuste jaoks, milles viidatakse toodete päritolule?

jah

ei

19.

Kui vastus küsimusele 18 on jah, kas viited toodete päritolule vastavad täpselt ELis registreeritud viidetele?

jah

ei

20.

Kas reklaamikampaania on ette nähtud toodete jaoks, mis on hõlmatud muude kui liidu tunnustatud tootenimetusi hõlmavate kvaliteedikavadega?

jah

ei

21.

Kas märgil viidatakse asjaomase toote omamaisele päritolule?

jah

ei

Kui vastus on jah, peab liikmesriik tõendama, et viide toote päritolule on teates teisejärguline.

22.

Kas reklaamikampaania on üldist laadi ja toob kasu kõigile asjaomase toote tootjatele?

jah

ei

23.

Kui vastus küsimusele 22 on jah, kas reklaamikampaania viiakse läbi ilma toodete päritolule viitamata?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.3.2 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.

24.

Kas reklaamikampaania on otseselt seotud konkreetsete ettevõtjate või kaubamärkidega?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 1. peatüki jao 1.3.2 kohaselt ei tohi selliseks reklaamikampaaniaks abi anda.

25.

Abi osakaal seoses konkursside, näituste ja messide korraldamise ja nendel osalemisega on järgmine:

kuni 100 % (märkida täpne määr: … %)

26.

Abi osakaal müügiedenduskampaaniate korral on järgmine:

kuni 50 % (märkida täpne määr: …%) kvaliteettoodetele suunatud reklaamikampaaniate eest, kuna sektor rahastab ülejäänud kampaaniat ise;

kuni 80 % (märkida täpne määr: … %) kvaliteettoodetele suunatud reklaamikampaaniate eest kolmandates riikides;

kuni 100 % (märkida täpne määr: …%), kui sektor katab vähemalt 50 % kuludest, olenemata toetusvormist;

kuni 100 % (märkida täpne määr: …%), kuna reklaamikampaania on üldist laadi ja toob kasu kõigile asjaomase toote tootjatele.

27.

Kas reklaamikampaania on seotud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud müügiedendusmeetmetega?

jah

ei

Kui vastus on jah, pange tähele, et suuniste punkti 470 kohaselt peab komisjon riiklikke toetusi siseturuga kokkusobivaks, kui need vastavad käesolevate suuniste ühistele hindamispõhimõtetele ja edendamismeetmeteks antava abi eeskirjadele, mis on sätestatud suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.3.2.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.3.3.   TÄIENDAV TEABELEHT ÄÄREPOOLSEIMATELE PIIRKONDADELE JA EGEUSE MERE VÄIKESAARTELE ANTAVA ABI KOHTA

Liikmesriigid peavad käesolevat vormi kasutama selleks, et teatada äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele antavast riigiabist, millele on osutatud ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.3.

1.

Kas kavandatud riigiabi äärepoolseimatele piirkondadele ja Egeuse mere väikesaartele on seotud muude suunistes sätestatud toetustega?

jah

ei

Kui vastus on jah, täitke palun täiendav teabeleht vastavalt teatatud abi liigile.

Kui vastus on ei, täitke palun käesolev täiendav teabeleht.

2.

Kas meede sisaldab tegevusabi andmist?

jah

ei

3.

Kas äärepoolseimate piirkondade toetuse eesmärk on leevendada põllumajanduspiiranguid, mis tulenevad ääremaade eraldatusest, saarelisest asendist ja kaugest asukohast?

jah

ei

3.1.

Kui vastus küsimusele 3 on jah, määrake palun kindlaks nendest piirangutest tulenevad lisakulud ja selgitage arvutusmeetodit:

…

…

…

…

…

…

3.2.

Mille põhjal saab liikmesriik otsustada, et küsimuses 3.1 osutatud lisakulud on seotud konkreetseid piiranguid põhjustavate asjaoludega?

…

…

…

…

4.

Kas Egeuse mere väikesaartele antava abi eesmärk on leevendada põllumajanduspiiranguid, mis tulenevad saarelisest asendist, väiksusest, mägimaastikust ja kliimast, majanduslikust sõltuvusest vähesest arvust toodetest ja turgude kaugusest?

jah

ei

4.1.

Kui vastus küsimusele 4 on jah, määrake palun kindlaks nendest piirangutest tulenevad lisakulud ja selgitage arvutusmeetodit:

…

…

…

…

…

…

4.2.

Mille põhjal saab liikmesriik otsustada, et küsimuses 4.1 osutatud lisakulud on seotud konkreetseid piiranguid põhjustavate asjaoludega?

…

…

…

…

5.

Kas abi on kavandatud äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel toodetud põllumajandustoodete täiendavate transpordikulude osaliseks hüvitamiseks?

jah

ei

5.1.

Kui vastus küsimusele 5 on jah, kas abi vastab punktides a–d sätestatud tingimustele?

a)

abisaajate tootmistegevus toimub äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel;

b)

abi on eelnevalt objektiivselt kindlaks määratav kindlaksmääratud summa või tonn/kilomeetri suhte või muu asjakohase ühiku alusel;

c)

täiendavad transpordikulud arvutatakse toodete teekonna alusel asjaomase liikmesriigi piirides, kasutades abisaajale kõige vähem kulusid tekitavat transpordivahendit ja võttes arvesse keskkonnaga seotud väliskulusid;

d)

äärepoolseimate piirkondade puhul võivad rahastamiskõlblikud täiendavad transpordikulud hõlmata põllumajandustoodete transportimise kulusid nende tootmiskohast sellistesse äärepoolseimate piirkondade kohtadesse, kus neid edasi töödeldakse.

5.2.

Kui abi on kavandatud täiendavate põllumajandustoodete transpordikulude osaliseks hüvitamiseks, esitage palun tõendid kõnealuste lisakulude olemasolu kohta ja täiendavate transpordikulude summa kindlaksmääramiseks kasutatud arvutusmeetodi kohta (47):

…

…

…

…

5.3.

Märkige ka, kui suur on abi ülemmäär (võttes aluseks kas toetuse kilomeetri kohta või toetuse kilomeetri ja kaaluühiku kohta) ja täiendavate kulude protsent, mille ulatuses abi antakse:

…

…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.3.4.   TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSMAA KORRALDUSEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kõigist riigiabimeetmetest, millega kaetakse maakorraldusega seotud kulud ja mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.4.

1.

Kas abimeede kuulub liikmesriigi õigusaktides sätestatud korra kohaselt rakendatud põllumajandusmaa korralduse üldprogrammi?

jah

ei

2.

Kas rahastamiskõlblikud kulud sisaldavad ainult maakorraldusega seotud õigus-, haldus- ja mõõdistamiskulusid?

jah

ei

Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktis 480 loetletud kulud.

3.

Milline on kavandatav abi ülemmäär (kuni 100 %)? ……

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

1.3.6.   TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada põllumajandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 1. peatüki jaos 1.3.6.

1.

Kas abi hõlmab aluslepingu I lisas loetletud tooteid?

jah

ei

Kui vastus on jah, täpsustage, milliseid põllumajandustooteid:

…

…

2.

Kas toetatav projekt vastab kõigi asjaomases sektoris või allsektoris tegutsevate põllumajandusettevõtjate huvidele?

jah

ei

Kui vastus on jah, tõendage palun:

…

…

3.

Kas enne abi saava projekti alustamist avaldatakse internetis järgmised andmed:

a)

abi saava projekti teostamise fakt;

jah

ei

b)

abi saava projekti eesmärgid;

jah

ei

c)

abi saava projekti tulemuste avaldamise eeldatav kuupäev;

jah

ei

d)

abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise koht internetis;

jah

ei

e)

viide, et tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses põllumajandussektoris või allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus punktidele a, b, c, d või e on jah, tõendage palun ja teatage internetiaadress:

…

…

4.

Kas toetatava projekti tulemused:

a)

on tehtud kättesaadavaks internetis projekti lõppkuupäeval või kuupäeval, mil neid tulemusi käsitlev teave antakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele, olenevalt sellest, kumb on varasem;

jah

ei

b)

on internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava projekti lõppkuupäeva?

jah

ei

Kui vastus punktile a või b on jah, tõendage palun:

…

…

5.

Kas abi antakse otse teadus- ja teadmiste levitamisega tegelevatele organisatsioonidele?

jah

ei

Kui vastus on jah, tõendage palun:

…

…

6.

Ka meede sisaldab põllumajandustoodetega seotud hinnatoetust põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele?

jah

ei

Kui vastus on ei, tõendage palun:

…

…

7.

Täpsustage abi osakaal (%): …………………………………………

8.

Kas rahastamiskõlblikena käsitatakse järgmisi kulusid:

a)

personalikulud seoses teadlaste, tehnikute ja muude asjaomases projektis vajalike töötajatega;

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:

…

…

b)

vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. (Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.);

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:

…

…

c)

ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. (Ehitise puhul peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on rahastamiskõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud.);

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:

…

…

d)

turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:

…

…

e)

täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

jah

ei

Kui vastus on jah, esitage palun selliste kulude kirjeldus:

…

…

MUUD ELEMENDID

9.

Kas abi võib kombineerida muude abikavadega?

jah

ei

Kui vastus on jah, kirjeldage teatatud abimeetme suhtes kohaldatavaid kumulatsioonieeskirju:

…

…

…

…

Palun täpsustage, kuidas kontrollitakse teatatud abikava suhtes kohaldatavate kumulatsioonieeskirjade järgimist:

…

…

…

…

Eritingimused tagasimakstavate ettemaksete tegemiseks

10.

Kas teadus- ja arendustegevuse projektidele antakse abi tagasimakstavate ettemaksete vormis?

jah

ei

11.

Kui vastus küsimusele 10 on jah, kas teatatud abikava raames tagasimakstavate ettemaksete vormis antav abi on väljendatud brutoekvivalendina?

jah

ei

Lisaks kirjeldage üksikasjalikult kasutatud metoodikat ja kriipsutage alla andmed, mida on võimalik kontrollida ning millele metoodika tugineb:

…

…

Maksusoodustuste eritingimused

12.

Kas teatamisele kuuluvate abikavade alusel toetatavatele teadus- ja arendusprojektidele antakse abi maksusoodustuste kaudu?

jah

ei

13.

Kui vastus küsimusele 12 on jah, täpsustage palun, kuidas on abi osakaal arvutatud:

…

…

Kirjeldage üksikasjalikult kasutatud arvutusmeetodit:

…

…

…

…

…

…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.   TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORILE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest  (48) teatamiseks seoses metsandussektorile antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 2. peatükis.

Lisaks käesolevale vormile täitke palun põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antavast riigiabist teatamise üldteabeleht (osa III 12), mis tõendab vastavust üldistele riigiabi saamise tingimustele, ja metsandusabi vormid 2.1–2.9 sõltuvalt konkreetsest abiliigist.

Palun esitage teave seoses riikliku õigusliku alusega või selle eelnõuga, mis annab siseriiklikus õiguses õigusliku aluse, ja kõik lisadokumendid (arvutusmeetod, eksperdiarvamus jne), milles on riigiabimeedet üksikasjalikumalt kirjeldatud.

Kui metsandussektorile antakse abi liidu õigusnormide alusel, mis on ühised kõigile sektoritele või mis puudutavad konkreetselt kaubandus- ja tööstussektorit, siis kasutage palun konkurentsi peadirektoraadile riigiabimeetmest teatamiseks kõnealustes sektorites kehtivat teatamisvormi.

1.   ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

1.1.

Kas abi vastab kõigile eesmärkidele ja tingimustele, sealhulgas abi saajaid käsitlevatele tingimustele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1305/2013 (49) ning selle kohaselt vastu võetud mis tahes rakendus- ja delegeeritud aktides?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon tunnistab metsandussektorile antava riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui abi vastab määruses (EL) nr 1305/2013 kehtestatud tingimustele (v.a suuniste II osa 2. peatüki jagude 2.8 ja 2.9 kohaste meetmete puhul).

1.2.

Kas abi on kavas anda investeeringuteks energiasäästu ja taastuvenergiasse?

jah

ei

1.2.1.

Kui vastus on jah, kas tegemist on abiga energiasäästu ja taastuvenergiasse tehtavateks investeeringuteks, mis on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana ja piirduvad tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega (50)?

jah

ei

Pange tähele, et suuniste punkti 495 kohaselt ei kuulu mis tahes muu abi peale abi sellisteks energiasäästu ja taastuvenergiasse tehtavateks investeeringuteks suuniste II osa 2. peatüki kohaldamisalasse, kuna selline abi peab vastama keskkonna- ja energeetikaalastele riigiabi suunistele 2014–2020, (51) välja arvatud juhul, kui selline abi on teatamiskohustusest vabastatud.

1.3.

Palun kinnitage, et abi ei anta metsatööstusettevõtetele.

jah

ei

2.   ABI LIIK

2.1.

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

Palun täitke vorm 2.1

2.2.

Abi Natura 2000 metsaaladega seotud ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks

Palun täitke vorm 2.2

2.3.

Abi metsanduse keskkonna- ja kliimateenuste ja metsakaitse jaoks

Palun täitke vorm 2.3

2.4.

Abi teadmussiirdele ja teabemeetmetele metsandussektoris

Palun täitke vorm 2.4

2.5.

Nõustamisteenuste jaoks antav abi metsandussektoris

Palun täitke vorm 2.5

2.6.

Abi koostööks metsandussektoris

Palun täitke vorm 2.6

2.7.

Stardiabi metsandussektori tootjarühmadele ja -organisatsioonidele

Palun täitke vorm 2.7

2.8.

Metsandussektorile muu abi andmine ökoloogilise, kaitse- ja vabaajategevuse eesmärkidel

Palun täitke vorm 2.8

2.9.

Põllumajanduse abimeetmetega ühtlustatud abi metsandussektorile

Palun täitke vorm 2.9.1 või 2.9.2

3.   RAHASTAMISE NÕUETELE VASTAVAD ABISAAJAD

3.1.

Kas abi hõlmab EAFRDst kaasrahastatavat maaelu arengu meedet?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi saamise tingimustele vastavad üksnes abisaajad, kes on loetletud määruses (EL) nr 1305/2013 seoses vastava maaelu arengu meetmega. Palun kirjeldage rahastamise nõuetele vastavaid abisaajaid:

…

3.2.

Seoses abimeetmetega, mida ei kaasrahastata EAFRDst, vaid rahastatakse üksnes riigi vahenditest, kirjeldage palun rahastamise nõuetele vastavaid abisaajaid:

…

3.3.

Seoses suuniste II osa 2. peatüki jaoga 2.1.5 või jaoga 2.7 hõlmatud abimeetmetega, kinnitage palun, kas abisaajad on üksnes VKEd:

jah

ei

Suuniste II osa 2. peatüki jaoga 2.1.5 hõlmatud meetmete puhul võib abi anda ka eraõiguslikest isikutest metsamaa valdajatele, omavalitsustele ja nende ühendustele.

2.1.   INVESTEERINGUD METSAALA ARENGUSSE JA METSADE ELUJÕULISUSE PARANDAMISSE

1.1.

Kas abi saamise tingimus on määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi esitamine, kui tegemist on abiga, mida kaasrahastab EAFRD ja mis sisaldub maaelu arengukavas?

jah

ei

1.2.

Kui vastus on jah, kirjeldage palun seda nõuet üksikasjalikult, nt millal tuleb kava esitada, metsamajandusettevõtte suurus, maaelu arengukava kirjeldus:

…

2.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

kulud kinnisvara ehitamiseks, soetamiseks, sealhulgas liisinguga soetamiseks, või parandamiseks, kui maaga seotud tehingu maksumus ei ületa 10 % rahastamiskõlblikest kogukuludest; nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral lubada määrata kõrgema piirmäära;

b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Need jäävad rahastamiskõlblikuks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulusid ei teki;

d)

arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine;

e)

metsamajandamiskava ja samaväärse dokumendi koostamise kulud;

f)

muud kulud seoses konkreetsete metsandusmeetmetega (nt ühekordsed sekkumised), mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 nõuetega. Palun kirjeldage kõnealuseid muid kulusid ja põhjendage nende seotust asjaomaste metsandusmeetmete eesmärkide ja olemusega:

…

…

3.

Palun kinnitage, et abi ei anta seoses järgnevaga:

a)

käibekapital;

b)

liisingulepingutega seotud muud kulud (nt liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud).

4.

Palun märkige, kas abi antakse seoses järgmisega:

4.1   

Abi metsastamiseks ja metsamaa loomiseks

(suuniste jagu 2.1.1)

4.1.1.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

metsamaa rajamine

põllumajandusmaale või

mittepõllumajandusmaale

b)

iga-aastane hektaritoetus, et katta saamata jäänud põllumajanduslik tulu ja hooldusega seotud kulud, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie kulud kuni 12 aasta jooksul.

Palun esitage lisateavet seoses abisummade ja arvutusmeetoditega:

…

…

4.1.2.

Kas EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abi puhul on sellise abi saajad avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest metsamaa valdajad ja nende ühendused?

jah

ei

Kui vastus on jah, võib abi anda rajamiskulude katteks ja iga-aastase toetusena.

4.1.3.

Kas liikmesriik saab kinnitada, et abiga kaetakse üksnes rajamiskulud:

a)

avaliku sektori asutuste omandisse kuuluva maa metsastamiseks

või

b)

kiirekasvuliste puude jaoks?

4.1.4.

Kas liikmesriik saab kinnitada, et riigi omandis oleva maa puhul võib abi anda üksnes juhul, kui sellist maad haldab eraõiguslik isik või omavalitsusüksus?

jah

ei

4.1.5.

Kui abi saavad muud kui määruses (EL) nr 1305/2013 loetletud abisaajad, kas liikmesriik saab kinnitada, et abi ei kaasrahastata EAFRDst, vaid rahastatakse üksnes riigi vahenditest?

jah

ei

4.1.6.

Palun kinnitage, et abi ei anta lühikese raieringiga puude, jõulupuude või energia tootmiseks kasutatavate kiirekasvuliste puude istutamiseks:

jah

ei

4.1.7.

Palun kinnitage, et istutatud liigid on kohastunud piirkonna keskkonna- ja kliimatingimustega ning nende puhul täidetakse minimaalseid keskkonnanõudeid.

jah

ei

4.1.8.

Palun kinnitage ja esitage täiendav kirjeldus või teave, et abi vastab järgmistele minimaalsetele keskkonnanõuetele:

a)

istutatavate liikide, alade ja kasutatavate meetodite valimisel tuleb vältida selliste tundlike elupaikade nagu turbaalade ja märgalade mittenõuetekohast metsastamist ning negatiivset mõju suure ökoloogilise väärtusega aladele, sh aladele, kus arendatakse suure loodusväärtusega põllumajandust. Elupaikade direktiivi ning linnukaitse direktiivi alusel määratud Natura 2000 alade metsastamist lubatakse üksnes juhul, kui see on kooskõlas asjaomaste alade halduslike eesmärkidega ning selleks on andnud nõusoleku Natura 2000 elluviimise eest vastutav liikmesriigi ametiasutus;

b)

puude liikide, sortide, ökotüüpide ja päritolu valimisel võetakse arvesse asjaomase maa-ala vastupidavust kliimamuutusele ja loodusõnnetustele ning mullastiku- ja hüdroloogilisi tingimusi, samuti liikide võimalikku invasiivsust kohalikes tingimustes. Abisaaja on kohustatud metsa kaitsma ja selle eest hoolt kandma vähemalt selle aja vältel, mille eest on makstud abi saamata jäänud põllumajandusliku tulu ja hoolduskulude hüvitamiseks. See hõlmab metsa kasvatamist, harvendamist või maa karjamaana kasutamist vastavalt vajadusele metsa tulevase arengu huvides, rohtumise reguleerimist ja tuleohtliku alustaimestiku kogunemise ärahoidmist. Kiirekasvuliste liikide korral määravad liikmesriigid minimaalse ja maksimaalse raievanuse. Minimaalne raievanus ei tohi olla alla kaheksa aasta ja maksimaalne raievanus ei tohi ületada 20 aastat;

c)

kui mitmeaastaste puittaimeliikide istutamine ei võimalda karmide mullastiku- ja kliimatingimuste, sealhulgas keskkonnaseisundi halvenemise tõttu tõenäoliselt metsa taastumist riigi seadustes ette nähtud viisil, võib liikmesriik lubada abisaajal võtta kasutusele muu puittaimestiku. Sel juhul tagab abisaaja samaväärse hooldamise ja kaitse taseme mis metsa puhul;

d)

kui metsastamise puhul rajatakse mets, mis on ulatuslikum kui liikmesriikide määratav teatav künnis, tuleb toimida järgmiselt:

i)

istutatakse eranditult selliseid ökoloogiliselt kohastunud ja/või asjaomase biogeograafilise ala kliimamuutustele vastupidavaid liike, mis mõjuhinnangu kohaselt ei ohusta bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid või millel puudub negatiivne mõju inimeste tervisele või

ii)

istutatakse segapuistu, mis sisaldab vähemalt 10 % laialehelist metsa asjaomase ala kohta või vähemalt kolme puuliiki või -sorti, kus kõige vähem esindatud liik/sort moodustab asjaomasest alast vähemalt 10 %.

4.1.9.

Palun kinnitage, et piirkondades, kus metsastamine on karmide mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib abi anda kohalike tingimustega sobivate muude mitmeaastaste puittaimeliikide, näiteks põõsaste ja põõsastike istutamiseks.

…

…

…

4.1.10.

Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

4.2.   

Abi agrometsandussüsteemide rajamiseks

(suuniste jagu 2.1.2)

4.2.1.

Palun kinnitage, et abi võib anda maakasutussüsteemide rajamiseks, mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis põllumajandusliku tegevusega, nagu on määratletud suuniste punkti 35 alapunktis 65.

jah

ei

Palun kirjeldage abimeedet:

…

4.2.2.

Palun kinnitage, et EAFRDst kaasrahastatavat ja maaelu arengukavas sisalduvat abi võib anda üksnes eraõiguslikest isikutest maavaldajatele, omavalitsustele ja nende liitudele.

jah

ei

4.2.3.

Kui abi saamise tingimustele vastavad muud kui küsimuses 4.2.2 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et abimeedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:

jah

ei

4.2.4.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

agrometsandussüsteemi rajamine

Kui vastus on jah, kas abi on kuni 80 % agrometsandussüsteemide rajamise rahastamiskõlblikest investeerimiskuludest?

jah

ei

b)

iga-aastane hektaritoetus hoolduskulude hüvitamiseks.

Kui vastus on jah, kas abi on kuni 100 % iga-aastasest toetusest?

jah

ei

4.2.5.

Palun määratlege abi andmise maksimumkestus (kuni viis aastat):

…

4.2.6.

Palun märkige hektarile istutatavate puude miinimum- ja maksimumarv ja tõendage, et on võetud arvesse kohalikke mullastiku-, kliima- ja keskkonnatingimusi, metsataimede liike ning vajadust tagada maa säästev põllumajanduslik kasutamine.

…

…

…

4.3.   

Abi metsapõlengutest, loodusõnnetustest, loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, muudest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, taimekahjuritest ja katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks

(suuniste jagu 2.1.3)

4.3.1.

Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga kinnitage palun, kas abi võib anda üksnes eraõiguslikest ja avalik-õiguslikest isikutest metsamaa valdajatele ning teistele eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele isikutele ja nende ühendustele.

jah

ei

4.3.2.

Kui peale küsimuses 4.3.1 osutatud abisaajate on ka muid abisaajaid, kinnitage palun, et abimeedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:

jah

ei

4.3.3.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

kaitseotstarbelise taristu loomine (tuletõkestusvööndite puhul võib abi katta ka hoolduskulusid);

Palun kinnitage, et abi ei anta põllumajandusega seotud tegevusele põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustega hõlmatud aladel

jah

ei

b)

metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed, sealhulgas loomade karjatamine;

c)

metsapõlengute, kahjurite leviku ja haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimine ja täiustamine;

d)

metsapõlengute, loodusõnnetuste, loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste, muude ebasoodsate ilmastikutingimuste, taimekahjurite, katastroofide ja kliimamuutusega seotud sündmuste tõttu kahjustatud metsamajandusliku potentsiaali taastamine.

4.3.4.

Palun kinnitage, et pädev ametiasutus on ametlikult kinnitanud küsimuse 4.3.3 punktis d osutatud sündmuse toimumist ja et see sündmus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed kahjulike organismide vastu võitlemiseks, nende kõrvaldamiseks või leviku tõkestamiseks on hävitanud vähemalt 20 % vastavast metsamajanduslikust potentsiaalist.

jah

ei

4.3.5.

Taimekahjuritest tingitud metsakahjustuste ennetamiseks antava abi korral esitage palun taimekahjurite ohu võimalikkuse kohta teaduslikud tõendid ja riikliku teadusorganisatsiooni kinnitus. Vajaduse korral esitage palun selliste kahjulike organismiliikide loetelu, mis võivad põhjustada taimekahjurite leviku.

…

4.3.6.

Palun kinnitage, et rahastamiskõlblik tegevus on kooskõlas liikmesriigi kehtestatud metsakaitsekavaga ja eelkõige selles kavas sätestatud ennetus- ja taastamismeetmetega.

jah

ei

4.3.7.

Kas asjaomane ala on liikmesriigi kehtestatud metsakaitsekavades liigitatud keskmise või suure põlenguriskiga alaks?

jah

ei

Kui vastus on jah, võib asjaomasele alale anda metsatulekahjude ennetamise abi.

4.3.8.

Palun kinnitage, et abi ei anta seoses saamata jäänud tuluga, mille põhjuseks on metsapõlengud, loodusõnnetused, loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused, muud ebasoodsad ilmastikutingimused, taimekahjurid, katastroofid ja kliimamuutusega seotud sündmused.

jah

ei

4.3.9.

Kas abi on ette nähtud taimekahjurite tekitatud kahju kõrvaldamiseks?

jah

ei

4.3.10.

Kui vastus küsimusele 4.3.9 on jah, kas liikmesriik on rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) artikli 14 lõiget 1 ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artiklit 55?

jah

ei

4.3.11.

Kas abi küsimuses 4.3.3 osutatud kulude eest on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

4.3.12.

Palun kirjeldage, milliseid meetmeid on kavas võtta ülemäärase hüvitamise vältimiseks, eelkõige selliseid, millega tagatakse, et rahastamiskõlblike kulude eest antav abi ja abisaaja muud võimalikud saadavad maksed, sealhulgas muude siseriiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitused samade rahastamiskõlblike kulude eest, ei ületa 100 %.

…

4.4.   

Investeerimisabi metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse parandamiseks

(suuniste jagu 2.1.4)

4.4.1.

Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga kinnitage palun, kas abi võib anda üksnes eraõiguslikest ja avalik-õiguslikest füüsilistest isikutest metsamaa valdajatele ning teistele eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele isikutele ja nende ühendustele.

jah

ei

4.4.2.

Kui abi saavad muud kui küsimuses 4.4.1 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:

jah

ei

4.4.3.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine või ökosüsteemi teenuste osutamine;

b)

asjaomase piirkonna metsa ja metsaala üldkasutusväärtuse suurendamine;

c)

ökosüsteemidele omase kliimamuutuse leevendamise potentsiaali tõhustamine?

Pikaajalises perspektiivis majanduskasu saamise võimaluse korral kirjeldage palun seda:

…

4.4.4.

Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

4.5.   

Abi metsandustehnikasse ning metsasaaduste töötlemisse, varumisse ja turustamisse investeerimiseks

(suuniste jagu 2.1.5)

4.5.1.

Palun kinnitage energiat tarbiva või tootva taastuvenergia taristu valdkonnas abi saanud investeeringute vastavust energiatõhususe miinimumstandarditele, kui sellised standardid riigi või rahvusvahelisel tasandil kehtivad.

jah

ei

Palun kirjeldage kõiki selliseid nõudeid ja nende kohaldamist meetme suhtes:

…

4.5.2.

Kui tegemist on investeeringutega rajatistesse, mille esmafunktsioon on elektri tootmine biomassist, kinnitage palun, et kasutatakse toodetud soojusenergia minimaalset protsendimäära.

jah

ei

Palun kirjeldage selliseid nõudeid seoses soojusenergia minimaalse protsendimäära kasutamisega ja selle kohaldamist meetme suhtes:

…

4.5.3.

Kas abi bioenergia investeerimisprojektidele piirdub bioenergiaga, mis vastab liidu õigusaktides, sh direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–6, sätestatud kohaldatavatele säästlikkuse kriteeriumidele?

jah

ei

Palun kirjeldage kõiki selliseid nõudeid ja nende kohaldamist meetme suhtes:

…

4.5.4.

Palun kinnitage, et abi võib anda üksnes eraõiguslikest isikutest metsamaa valdajatele, omavalitsustele ja nende ühendustele ning VKEdele või et Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EL) nr 229/2013 (52) tähenduses Egeuse mere väikesaarte ning Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumidel võib abi anda ka muudele ettevõtjatele kui VKEd.

jah

ei

4.5.5.

Palun kirjeldage rahastamise nõuetele vastavaid abisaajaid:

…

4.5.6.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

investeeringud, millega suurendatakse metsanduse potentsiaali:

i)

investeeringud mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse;

ii)

muud investeeringud.

b)

metsasaaduste lisaväärtust suurendav töötlemine, mobiliseerimine ja turustamine.

4.5.7.

Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:

…

4.5.8.

Kui investeeringud on seotud metsade majandusliku väärtuse suurendamisega, põhjendage palun oodatavat kasu metsadele ühes või mitmes metsandusettevõttes ja täpsustage, kas investeeringud mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse on kaasatud:

…

4.5.9.

Kui investeeringud on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana, kas need investeeringud piirduvad tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega?

jah

ei

4.5.10.

Palun märkige, kas abi osakaal on järgmine:

a)

Kas abi on kuni 75 % rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel?

jah

ei

b)

Kas abi on kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst?

jah

ei

c)

Kas abi on kuni 40 % rahastamiskõlblikest kuludest muudes piirkondades?

jah

ei

4.6.   

Abi metsanduse arendamise, moderniseerimise või kohandamisega seotud taristusse investeerimiseks

(suuniste jagu 2.1.6)

4.6.1.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

investeeringud:

i)

materiaalsesse varasse ja/või

ii)

immateriaalsesse varasse.

b)

taristu seoses järgnevaga:

i)

metsanduse arendamine;

ii)

metsanduse moderniseerimine;

iii)

metsanduse kohandamine.

c)

investeeringud hõlmavad:

i)

metsamaale juurdepääsu;

ii)

maakorraldust ja -parandust;

iii)

energia- ja veevarustust ning energia ja vee säästmist.

4.6.2.

Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:

…

4.6.3.

Palun märkige, kas abi osakaal on järgmine:

a)

Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest järgneva puhul?

i)

mittetootlikud investeeringud;

ii)

investeeringud, mille ainus eesmärk on parandada metsade keskkonnaalast väärtust,

iii)

investeeringud metsateedesse, mis on üldsusele avatud tasuta ja mis on seotud metsade mitmekülgse kasutuse aspektidega?

jah

ei

b)

Kas metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral on abi osakaal kuni 75 % rahastamiskõlblike kulude summast äärepoolseimates piirkondades või Egeuse mere väikesaartel?

jah

ei

c)

Kas metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral on abi osakaal kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest vähem arenenud piirkondades ja kõikides piirkondades, mille SKP ühe elaniku kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest võrdlusperioodil, aga mille SKP ühe elaniku kohta on suurem kui 75 % EL 27 keskmisest SKPst?

jah

ei

d)

Kas metsade lühi- või pikaajalise majanduspotentsiaali suurendamiseks tehtavate investeeringute korral on abi osakaal kuni 40 % rahastamiskõlblike kulude summast muudes piirkondades?

jah

ei

e)

Kui abi antakse metsamaale juurdepääsuga seotud investeeringuteks, märkige palun metsaradade/-teede keskmine tihedus (m/ha) asjaomasel alal enne ja pärast investeeringut.…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.2.   ABI NATURA 2000 METSAALADEGA SEOTUD EBASOODSATE TINGIMUSTE HÜVITAMISEKS

1.1.

Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva meetmega kinnitage palun, et abi võib anda üksnes erasektori metsamaa valdajatele ja/või erasektori metsamaa valdajate liitudele.

jah

ei

1.2.

Kui rahastamise nõuetele vastavad abisaajad on muud kui küsimuses 1.1 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:

jah

ei

2.

Kas abi antakse aastapõhiselt ja metsamaa hektari kohta?

jah

ei

3.

Palun märkige alad, mis on seotud järgnevaga:

a)

elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi kohaselt määratud Natura 2000 metsaalad;

b)

muud piiritletud looduskaitsealad, millel metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses elupaikade direktiivi artikli 10 rakendamisega; EAFRDst maaelu arengu meetmena kaasrahastatava meetme korral ei tohi kõnealuste alade pindala ületada 5 % abiga hõlmatud territooriumile jäävatest Natura 2000 aladest maaelu arengukava kohta; üksnes riigi vahenditest rahastatavate abimeetmete puhul see pindalapiirang ei kehti.

4.

Palun märkige rahastamiskõlblikud kulud:

a)

elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamisest tulenevad lisakulud,

b)

saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel.

Palun kirjeldage arvutusmeetodit:

…

…

…

5.

Palun märkige summa hektari kohta aastas:

…

Pange tähele, et käesoleva meetme raames on abi kuni 500 eurot hektari kohta aastas esialgsel perioodil, mis ei ületa viit aastat; pärast seda kuni 200 eurot hektari kohta aastas. Kui maksimumsummad on suuremad, põhjendage palun selliseid suuremaid abisummasid, võttes arvesse ja kirjeldades eriasjaolusid, nagu neid on kirjeldatud maaelu arengukavas või muul viisil (kui meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest):

…

…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.3.   ABI METSANDUSE KESKKONNA- JA KLIIMATEENUSTE JA METSAKAITSE JAOKS

1.   ÜHISSÄTTED

1.1.

Seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga kinnitage palun, et abi võib anda üksnes eraõiguslikest ja avalik-õiguslikest isikutest metsamaa valdajatele ning teistele eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele isikutele ja nende ühendustele ning et riigi omandis oleva metsa puhul võib abi anda üksnes juhul, kui sellist metsa majandav asutus on eraõiguslik asutus või omavalitsusüksus:

jah

ei

1.1.1.

Kui rahastamise nõuetele vastavad abisaajad on muud kui küsimuses 1.1 osutatud abisaajad, kinnitage palun, et meedet rahastatakse üksnes riiklikest vahenditest:

jah

ei

1.1.2.

Seoses abiga metsa geneetiliste ressursside säilitamiseks ja edendamiseks täpsustage palun abisaajad:

a)

avaliku sektori üksused,

b)

erasektori üksused.

Palun esitage rohkem teavet rahastamise nõuetele vastavate abisaajate kohta:

…

1.2.

Palun kirjeldage võetavaid vabatahtlikke kohustusi ja märkige, kes need on rangemad kui riigi metsandusseaduse või muude asjakohaste siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded.

…

…

…

…

Palun märkige:

a)

maaelu arengu meetme puhul asjakohased kohustuslikud nõuded, nagu on kindlaks määratud maaelu arengukavas:

…

…

b)

üksnes riigi vahenditest rahastatavate abimeetmete puhul asjakohased kohustuslikud nõuded ja kirjeldage neid üksikasjalikumalt teatises või lisatud dokumentides:

…

…

…

…

c)

Palun märkige võetud kohustuste kestus (viis kuni seitse aastat): …

d)

Kui kohustus on võetud pikemaks ajaks, põhjendage palun kohustuse konkreetse liigi puhul selle vajalikkust.

…

…

…

…

1.3.

Märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevate maksetega:

a)

abisaajatele vabatahtlike kohustuste tõttu tekkinud lisakulude (täies mahus või osaliselt) hüvitamine;

Palun täpsustage summa:

b)

abisaajatele vabatahtlike kohustuste tõttu tekkinud saamata jäänud tulu hüvitamine;

Palun täpsustage summa:

c)

tehingukulud kuni 20 % ulatuses metsanduse vabatahtliku keskkonnakohustuse eest makstavast abist. Palun märkige sellise vajaduse põhjused:

…

…

…

d)

keskkonnakaitsega seotud toimingud, sel juhul võib abi anda puude ja metsade kommertskasutusest loobumise kohustuste eest üksuse kohta kindlasummalise või ühekordse toetusena, mis arvutatakse tekkinud lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal.

Palun kirjeldage arvutusmeetodit:

…

…

1.4.

Kas abi antakse metsamaa hektari kohta?

jah

ei

Kas seoses EAFRDst kaasrahastatava ja maaelu arengukavas sisalduva abiga on abi saamise tingimus metsamajandamiskava või metsamajandamiskavaga samaväärse dokumendi esitamine?

jah

ei

Palun esitage asjakohane teave metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi kohta kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõttega, mis määratleti Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal (53).

…

…

…

1.5.

Kas suurim abisumma on kuni 200 eurot hektari kohta aastas (v.a küsimuses 1.6 kirjeldatud abi korral)?

jah

ei

Kui summa on suurem kui 200 eurot hektari kohta aastas, põhjendage palun selliseid suuremaid abisummasid, võttes arvesse eriasjaolusid, nagu neid on kirjeldatud maaelu arengukavas (kui meedet rahastatakse maaelu arengukava raames) või muul viisil käesolevas teatises.

…

…

…

1.6.

Kas abi antakse metsa geneetiliste ressursside säilitamisega seotud tegevuseks?

jah

ei

Palun kinnitage, kas kõnealune tegevus hõlmab järgmist:

a)

sihipärane tegevus: metsa geneetiliste ressursside ex situ ja in situ säilitamist, kirjeldamist, kogumist ja kasutamist edendav tegevus, sh praegu in situ säilitatavate geneetiliste ressursside veebipõhised loetelud, k.a metsamajandusettevõttes säilitamine ning ex situ kogud ja andmebaasid;

b)

kooskõlastatud tegevus: tegevus, millega edendatakse liidu metsa geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud teabevahetust liikmesriikide pädevate organisatsioonide vahel;

c)

kaasnevad meetmed: teavitamis-, levitamis- ja nõuandetegevused, millesse kaasatakse valitsusväliseid organisatsioone ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning mis sisaldavad koolitusi ja tehniliste aruannete koostamist.

Palun kirjeldage üksikasjalikumalt punktides a, b ja c osutatud metsa geneetiliste ressursside säilitamiseks ja edendamiseks tehtavaid toiminguid:

…

…

…

…

1.7.

Kas abi on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

2.   LÄBIVAATAMISKLAUSEL

2.1.

Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste II osa 2. peatüki jaos 2.3 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.

2.2.

Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.4.   TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORIS TEADMUSSIIRDELE JA TEABEMEETMETELE ANTAVA ABI KOHTA

1.   ÜHISSÄTTED

1.1.

Palun täpsustage, kes on abisaajad:

…

1.2.

Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.3.

Kui teadmussiirde ja teabemeetmetega seotud teenust osutavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimus on sellesse tootjarühma või -organisatsiooni kuulumine?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.4.

Kas muude kui rühma liikmete osalemine tootjarühma või -organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   ABI TEADMUSSIIRDEKS JA TEABEMEETMETEKS

2.1.

Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abikava või üksikmeetmete raames?

a)

kutsealase õppe ja oskuste omandamine, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine;

b)

tutvustustegevus;

c)

teabemeetmed;

d)

abi metsamajandamise juhtide lühiajalistele vastastikustele vahetustele ja metsakülastustele.

2.2.

Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid abimeede hõlmab?

a)

kutseõppe, oskuste omandamise meetmete, tutvustustegevuste või teabemeetmete korralduskulud;

b)

osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

c)

osalejate äraoleku ajal asendusteenuste osutamise kulud;

d)

tutvustusprojektidega seotud kulud.

2.3.

Kas tutvustusprojektide puhul hõlmavad rahastamiskõlblikud investeerimiskulud järgmist?

a)

kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parandamine, kusjuures maa abikõlblikkus on piiratud määraga, mis ei ületa 10 % kõigist asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud;

d)

arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine.

Pange tähele, et rahastamiskõlblikud kulud on üksnes suuniste punktides 293 ja 565 loetletud kulud.

2.4.

Kas teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kulutusteks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal suuniste punkti 293 alapunkti d alapunktide i ja ii kohaseid kulutusi ei tehta?

jah

ei

2.5.

Kas lühiajaliste vahetuskavade ja metsamajandusettevõtete külastuste kestus ja sisu on kindlaks määratud?

jah

ei

Palun esitage üksikasjad kas:

maaelu arengukavast: …

või käesolevast teatamisvormist: …

2.6.

Millele vahetuskavade ja külastuste puhul keskendutakse?

a)

säästvad metsandusmeetmed ja/või -tehnoloogiad

b)

uute ärivõimaluste väljaarendamine

c)

uue tehnoloogia väljatöötamine

d)

metsade vastupanuvõime suurendamine

e)

muu, palun täpsustage:

…

2.7.

Kas teadmussiirde ja teabevahenduse teenuseid osutavatel asutustel on kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol?

jah

ei

2.8.

Kas abi antakse:

a)

toetatud teenuste kujul;

b)

rahaliste otsemaksetena abisaajatele, hüvitades osalejate üksnes reisi- ja majutuskulud ning päevarahad?

Pange tähele, et suuniste punkti 293 alapunktides a ja c ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele.

2.9.

Kas suuniste punkti 293 alapunktis a ning alapunkti d alapunktides i–iv osutatud abi saaja on teadmussiirde ja teabemeetmete osutaja?

jah

ei

2.10.

Palun täpsustage abi ülemmäär: (kuni 100 %): …

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.5.   TÄIENDAV TEABELEHT NÕUSTAMISTEENUSTE JAOKS ANTAVA ABI KOHTA METSANDUSSEKTORIS

1.   ÜHISSÄTTED

1.1.

Kes on abisaajad, palun täpsustage:

…

1.2.

Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.3.

Kui nõustamisteenust osutavad tootjarühmad või muud organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimus on sellesse rühma või organisatsiooni kuulumine?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.4.

Kas muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.   ABI NÕUSTAMISTEENUSTEKS

2.1.

Missuguseid järgmistest abiliikidest võib rahastada abikava/üksikmeetmete raames (54)?

a)

aidata metsandussektoris tegutsevatel ettevõtjatel ja noortel põllumajandustootjatel kasutada nõustamisteenuseid oma põllumajandusliku majapidamise, ettevõtte või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse, kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks;

b)

nõustamine muudes küsimustes.

Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:

…

…

…

…

2.2.

Abi metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele hõlmab vähemalt ühte järgmistest aspektidest:

a)

asjakohased kohustused seoses

elupaikade direktiiviga

linnudirektiiviga

veepoliitika raamdirektiiviga

b)

metsamajandusettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimused

c)

muud küsimused, näiteks:

…

2.3.

Abi makstakse nõustamisteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele (abisaajad):

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.4.

Kas asutustel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, on piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.5.

Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?

jah

ei

Palun põhjendage osaliselt rühmiti nõustamist, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda:

…

…

2.6.

Kas abisumma on kuni 1 500 eurot nõustamisjuhu kohta?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.7.

Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.6.   TÄIENDAV TEABELEHT METSANDUSSEKTORIS KOOSTÖÖ EDENDAMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses metsandussektoris koostöö edendamiseks antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) jaos 2.6. Seoses abiga metsandussektori koostööks, mis sisaldab ka tarneahelas osalejate vahelist horisontaalset ja vertikaalset koostööd energia tootmisel ning tööstuslikus töötlemises ja maaturismis kasutatava biomassi säästval tootmisel, tuleb täita suuniste II osa jagu 3.10.

1.   ABI LIIGID

1.1.

Koostöö hõlmab vähemalt:

kaht üksust metsandussektoris;

ühte üksust metsandussektoris ja ühte üksust põllumajandussektoris.

1.2.

Abi antakse metsandussektorile kasulike koostöövormide soodustamiseks ja see hõlmab eelkõige järgmist:

a)

koostöövormid metsandussektori eri ettevõtjate ja muude selliste metsandussektoris tegutsevate ettevõtjate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengu poliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, sealhulgas tootjarühmad, tootjate ühendused ja tootmisharudevahelised organisatsioonid;

b)

klastrite ja võrgustike loomine metsandussektoris;

c)

metsanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade loomine ja tegevus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56.

2.   RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD JA ABI OSAKAAL

2.1.

Abi antakse järgmiste tegevustega seotud koostööle:

a)

katseprojektid;

b)

toiduainesektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine; metsandussektor;

c)

koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse;

d)

horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge;

c)

kohaliku tasandi müügiedendustegevus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks;

f)

kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks võetud ühismeetmed;

g)

keskkonnaprojektide ja kasutuselolevate keskkonnatavade ühine käsitlus, sealhulgas tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine ja põllumajandusmaastiku säilitamine;

h)

tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö metsandustoodete tootmiseks kasutatava biomassi säästval tootmisel ja oma tarbeks kasutatava energia tootmisel;

i)

metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamine;

j)

liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 lõikes 19 osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamine, eelkõige muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerite rühmade poolt.

2.2.

Kas abi klastrite ja võrgustike loomiseks antakse üksnes hiljuti moodustatud või enda jaoks uut tegevust alustavatele klastritele ja võrgustikele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste kohaselt ei ole lubatud kõnealust abi anda.

2.3.

Abi katseprojektidele ning metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks võib anda ka üksikettevõtjatele. Kas üksikettevõtjatele abi andmise korral levitatakse toetatud projekti või tegevuse tulemusi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste kohaselt ei ole lubatud kõnealust abi anda.

2.4.

Kas abi on kooskõlas konkurentsiõiguse asjaomaste sätetega, eelkõige aluslepingu artiklitega 101 ja 102?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 706 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

Kui vastus on jah, selgitage palun, kuidas selline kooskõla on tagatud.

2.5.

Abi võib anda järgmiste rahastamiskõlblike kulude katmiseks, kui need on seotud metsandussektori tegevusega:

a)

asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või metsamajanduskava või samaväärse kava või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud;

b)

asjaomase ala elavdamise kulud, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti või projekti, mille peab läbi viima määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56 osutatud metsanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm; klastrite puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevaheliste võrgustike loomist ning uute liikmete värbamist;

c)

koostööga seotud jooksvad kulud, nagu näiteks koordinaatori töötasu;

d)

otsesed kulud, mis on seotud konkreetse äriplaani, keskkonnakava või metsamajandamiskava või muu sarnase kava või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia rakendamisega või muu innovatsioonile orienteeritud tegevusega, sealhulgas testimine; investeeringutega seotud otsesed kulud on piiratud metsandussektori investeerimisabi rahastamiskõlblike kulude ja abi ülemmääradega, nagu on osutatud suuniste II osa jaos 2.1 investeerimisabi kohta;

e)

müügiedendustegevuse kulud.

2.6.

Kas abi andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel?

jah

ei

Palun põhjendage abi andmist sellistele kollektiivsetele keskkonnaprojektidele, mis kestavad kauem kui seitse aastat:

…

…

…

2.7.

Abi ülemmäär on: … % rahastamiskõlblikest kuludest (kuni 100 %, v.a otsesed kulud).

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.7.   STARDIABI METSANDUSSEKTORI TOOTJARÜHMADELE JA -ORGANISATSIOONIDELE

1.

Palun kinnitage, et abi antakse üksnes tootjarühmadele ja -organisatsioonidele, kes on VKEd, ning abi ei anta 1) tootjaorganisatsioonidele, üksustele või asutustele, nagu äriühingud või kooperatiivid, kelle eesmärk on ühe või mitme metsandusettevõtte haldamine ning kes seetõttu on käsitatavad üksiktootjatena; või 2) muudele metsaühistutele, kes täidavad selliseid ülesandeid nagu vastastikune abi ja metsanduse majandamisteenused oma liikmete ettevõtetes, ilma et nad oleksid kaasatud ühisesse toodangu turunõuetele kohandamisse.

jah

ei

Pange tähele, et komisjon ei luba suuniste II osa jao 2.7 kohaselt abi suurettevõtjatele.

2.

Palun kinnitage, et tootjarühma või -organisatsiooni raames sõlmitud kokkulepped, tehtud otsused või kooskõlastatud tavad vastavad konkurentsiseaduse asjaomastele sätetele, eriti aluslepingu artiklitele 101 ja 102.

jah

ei

3.

Kas abi saavad taotleda ainult tootjarühmad või -organisatsioonid, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus on esitatud äriplaani alusel ametlikult tunnustanud?

jah

ei

4.

Kas liikmesriik on kohustatud kontrollima, et äriplaani eesmärgid on saavutatud viie aasta jooksul alates tootjarühma või -organisatsiooni ametlikust tunnustamisest?

jah

ei

5.

Kui abi rahastatakse eranditult riiklikest vahenditest, märkige palun, kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud järgnevaga:

a)

sobivate ruumide rentimine,

b)

kontoriinventari, sealhulgas arvuti riist- ja tarkvara ostmine, bürootöötajate kulud, üldkulud ning õigus- ja halduskulud.

6.

Kas küsimuses 5 osutatud ruumide ostmisel piirduvad kulud turuhindadele vastavate rendikuludega?

jah

ei

7.

Kas abi rahastamisel eranditult riiklikest vahenditest on kulud tekkinud viie aasta möödumisel pärast tootjarühma või -organisatsiooni tunnustamist pädeva asutuse äriplaani alusel?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et käesolevate suuniste kohaselt ei saa sellist abi anda.

8.

Kui abi antakse maaelu arengu programmi osana või kui on tegemist maaelu arengu meetme täiendava riikliku rahastamisega, kas siis abi suurus arvutatakse tootjarühma või organisatsiooni turustatud toodangu keskmise alusel?

jah

ei

Kui tootjarühma või organisatsiooni turustatud toodangu andmed puuduvad, arvutatakse esimesel aastal makstav toetus tootjarühma või -organisatsiooni liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.

9.

Kui abi antakse maaelu arengu programmi osana või kui on tegemist maaelu arengu meetme täiendava riikliku rahastamisega, kas siis abi makstakse kindlamääralise summana iga-aastaste osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil pädev asutus on tootjarühma või -organisatsiooni ametlikult tema äriplaani alusel tunnustanud, ja see väheneb järk-järgult?

jah

ei

10.

Kui abi makstakse iga-aastaste osadena, kas siis liikmesriigid maksavad abi viimase osa välja alles pärast seda, kui nad on kontrollinud äriplaani nõuetekohast rakendamist?

jah

ei

11.

Kas abi ülemmäär on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

12.

Palun kinnitage, et abi kogusumma on kuni 500 000 eurot.

jah

ei

13.

Kui abi antakse otse tootjatele, et hüvitada tema osa rühma või organisatsiooni juhtimisega seotud kulutustest, mis on tehtud esimese viie aasta jooksul alates rühma või organisatsiooni moodustamisest, kas saate kinnitada, et abi võib anda kuni sama suure abisumma ulatuses?

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.8.   METSANDUSSEKTORILE MUU ABI ANDMINE ÖKOLOOGILISE, KAITSE- JA VABAAJATEGEVUSE EESMÄRKIDEL

1.   ÜHISSÄTTED

1.1.

Palun kirjeldage, kuidas aitab meede kaasa metsa säilimisele, taastamisele ja ökoloogilise, kaitse- ja vaba aja veetmisega seotud funktsiooni edendamisele ning elurikkusele ja tervele metsaökosüsteemile. Kõnealused eesmärgid peavad olema abimeetme esmaeesmärgid.

…

…

…

…

1.2.

Palun kinnitage, et abi ei anta metsatööstusettevõtetele või kaubanduslikult tasuvaks metsamaterjali väljaveoks ja transpordiks või puidu või muude metsaressursside töötlemiseks, mille eesmärk on toodete või energia tootmine.

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste II osa jaole 2.8 ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.3.

Palun kinnitage, et abi ei anta langetamiseks, mille peamine eesmärk on puidu saamine majandusliku tasuvuse pärast, või taasmetsastamiseks, kui langetatud puud asendatakse.

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste II osa jaole 2.8 ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

1.4.

Kas abi antakse metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele?

jah

ei

1.5.

Palun selgitage, miks suuniste II osa jao 2.8 alla kuuluvate meetmete ökoloogilisi, kaitse- ja vaba aja veetmisega seotud eesmärke ei saa saavutada suuniste II osa jagude 2.1–2.7 kohase maaelu arengu meetmega sarnaste metsandusmeetmetega (suuniste punkt 63):

…

…

…

2.   ERISÄTTED

2.1.

Palun kinnitage, et abi vastab ühistele hindamispõhimõtetele ja suuniste II osa jao 2.8 suhtes kehtivatele üldsätetele.

jah

ei

3.   JAGU 2.8.1.

Abi konkreetseteks metsandusmeetmeteks ja sekkumisteks, mille esmaeesmärk on aidata kaasa metsaökosüsteemi ja elurikkuse või traditsioonilise maastiku säilimisele või taastamisele.

3.1.

Palun kinnitage, et esmaeesmärk seoses abiga puude ja muu taimestiku istutamiseks, kärpimiseks, harvendamiseks ja langetamiseks olemasolevates metsades, mahalangenud puude kõrvaldamiseks ja kõnealuste meetmete kulude kavandamiseks ja seoses abiga kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamiseks, on aidata kaasa metsaökosüsteemi ja elurikkuse või traditsioonilise maastiku säilimisele või taastamisele.

jah

ei

3.2.

Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:

…

…

3.3.

Kas abi kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahju ning nende levikuga seotud kulude hüvitamiseks ning kahjurite ja puuhaiguste tekitatud kahjude heastamiseks hõlmab järgmisi kulusid?

a)

ennetus- ja heastamismeetmed, sealhulgas pinnase ettevalmistamine taasistutamiseks ning tooted, seadmed ja materjalid, mis on kõnealuste meetmete jaoks vajalikud. Bioloogilisi, füüsikalisi ja muid keemiavabu mehaanilisi ennetus- ja heastamismeetodeid tuleb keemilistele meetoditele eelistada, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et sellised meetodid ei ole piisavad, et tagada nõuetekohast kontrolli kõnealuse haiguse või kahjurite üle;

b)

varude hävimisest ja nende taastamisest tulenevad kulud kuni nende varude turuväärtuseni, mis hävitati ametiasutuste käsul võitluses kõnealuse haiguse või kahjuriga. Juurdekasvu kaotusega seotud kahjude arvutamisel võidakse arvesse võtta hävitatud varude võimaliku juurdekasvu tavapärast raievanust.

3.4.

Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).

4.   JAGU 2.8.2.

Abi mullastiku kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks ning puude tasakaalustatud ja elujõulise kasvu tagamiseks metsandussektoris.

4.1.

Kas abi antakse mullastiku kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks metsades ning puude tasakaalustatud ja elujõulise kasvu tagamiseks?

jah

ei

4.2.

Palun kirjeldage meedet üksikasjalikumalt:

…

4.3.

Kas meetmed hõlmavad melioratsiooni väetamise või muu töötluse abil, et parandada mullastiku looduslikku tasakaalu, vähendada taimkatte liigset tihedust ja tagada piisav mulla veesiduvusvõime ja õige kuivendamine, sealhulgas selliste meetmete projekteerimiskulusid?

jah

ei

4.4.

Palun selgitage, kuidas on tagatud, et kõnealused meetmed ei vähenda elurikkust, ei põhjusta toitainete leostumist ega kahjusta looduslikke veeökosüsteeme või veekaitsealasid.

…

4.5.

Kas kavandatavad kulud on hõlmatud?

jah

ei

4.6.

Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).

5.   JAGU 2.8.3.

Abi looduslike teeradade, maastikuelementide, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamiseks ja hooldamiseks metsandussektoris.

5.1.

Kas rahastamiskõlblikud kulud on seotud looduslike teeradade, maastikuelementide, maastikule iseloomulike vormide ja loomade looduslike elupaikade taastamise ja hooldamisega, sealhulgas projekteerimiskuludega?

jah

ei

5.2.

Palun kirjeldage meedet ja rahastamiskõlblikke kulusid üksikasjalikumalt:

…

…

5.3.

Palun kinnitage, et elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamiseks võetud meetmed ei kuulu asjaomase abi liigi alla (nendest tuleb teatada jaos 2.2 osutatud vormi abil).

jah

ei

5.4.

Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).

6.   JAGU 2.8.4.

Abi teede hoolduseks, et hoida ära metsatulekahjusid.

6.1.

Palun kirjeldage abimeedet:

…

…

…

6.2.

Palun kirjeldage seost abi eesmärgi (metsatulekahjude ärahoidmine) ja teede hooldamise vahel.

…

…

…

6.3.

Abi ülemmäär: … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest).

7.   JAGU 2.8.5.

Abi õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate loomade tekitatud kahju korvamiseks.

7.1.

Kas kahju tekitanud loomad on:

a)

kaitsealused loomad vastavalt suuniste punkti 35 alapunkti 28 määratlusele;

b)

siseriiklike õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvad liigid.

Kui vastus on punkt b, tõendage palun elujõuliste populatsioonide kaitsega seotud huve:

…

…

7.2.

Kas on võetud mõistlikke ennetusmeetmeid, mis on proportsionaalsed kaitsealuste loomade rünnakuohuga asjaomases metsapiirkonnas?

jah

ei

Kui ennetavaid meetmeid ei ole võimalik võtta, esitage palun selged tõendid selle kohta:

…

…

7.3.

Kas kantud kahju ja looma käitumise vahel on otsene põhjuslik seos?

jah

ei

7.4.

Palun kinnitage, et abikava on kehtestatud kolme aasta jooksul pärast kahju põhjustanud sündmuse toimumist ja et abi makstakse nelja aasta jooksul pärast juhtumi kuupäeva.

jah

ei

7.5.

Kas kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi?

jah

ei

7.6.

Kas otseselt kahju põhjustanud sündmusega seotud kulude kohta on andnud hinnangu riigiasutus või sõltumatu ekspert, keda on tunnustanud abi andev riigiasutus või kindlustusandja?

jah

ei

7.7.

Palun märkige saadud kahju:

a)

eluspuudele tekitatud kahju. Abi võib anda kaitsealuste loomade põhjustatud varude kadude hüvitamiseks ja hävinenud varude taastamiskulude hüvitamiseks turuväärtuse ulatuses. Juurdekasvu kaotusega seotud kahjude turuväärtuse arvutamisel võidakse arvesse võtta hävitatud varude võimaliku juurdekasvu tavapärast raievanust.

b)

muud kahju põhjustanud sündmuse tõttu abisaajal tekkinud kulud, nagu töötlemismeetmed, sealhulgas pinnase ettevalmistamine taasistutamiseks ning sellisteks toiminguteks vajalikud tooted, seadmed ja materjalid.

c)

materiaalne kahju järgmistele varadele: metsandusseadmed, masinad ja hooned. Materiaalse kahju arvutamine peab põhinema remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulusid või õiglase turuväärtuse õnnetusest põhjustatud vähenemist, st vahet vara väärtuste vahel vahetult enne ja vahetult pärast õnnetuse toimumist.

7.8.

Kas seda summat on vähendatud mis tahes kulude võrra, mis ei ole otseselt seotud kahju põhjustanud õnnetusega, mida abisaaja oleks kandnud ka muul juhul?

jah

ei

7.9.

Abi osakaal on kuni … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest)

7.10.

Kas abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas riiklike või liidu meetmete kohased maksed või kindlustushüvitised, on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

8.   JAGU 2.8.6.

Abi metsamajandamiskava koostamiseks.

8.1.

Kas abi vastab ühistele hindamispõhimõtetele?

jah

ei

8.2.

Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomase piirkonna abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.3.

Kui tehnilist abi pakuvad tootjarühmad või organisatsioonid, siis kas teenuse saamise tingimuseks on sellise rühma või organisatsiooni liikmelisus?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.4.

Kas muude kui rühma liikmete osalemine rühma või organisatsiooni halduskuludes piirdub ainult teenuse osutamisest tulenevate kuludega?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.5.

Abi makstakse teenusepakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele (abisaajad):

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.6.

Kas asutustel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, on piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.7.

Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?

jah

ei

Palun põhjendage osaliselt rühmiti nõustamist, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda:

…

…

8.8.

Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?

jah

ei

8.9.

Kas teenuse osutaja on asutus, kes kehtestab metsa majandamise kava?

jah

ei

8.10.

Abi osakaal on kuni … (kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest)

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.9.1.   ABI TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS METSANDUSSEKTORIS

1.

Kas abi osakaal on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

2.

Kas abi saav projekt vastab kõigi asjaomases metsandussektoris või allsektoris tegutsevate ettevõtjate huvidele?

jah

ei

3.

Kas enne abi saava projekti alustamist avaldatakse internetis järgmised andmed?

a)

abi saava projekti teostamise fakt;

b)

abi saava projekti eesmärgid;

c)

abi saava projekti oodatavate tulemuste avaldamise eeldatav kuupäev;

d)

abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise koht internetis;

e)

viide, et abi saava projekti tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses metsandussektoris või asjaomases allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

jah

ei

4.

Palun kinnitage, et abi saava projekti tulemused:

a)

on tehtud kättesaadavaks internetis projekti lõppkuupäeval või kuupäeval, mil neid tulemusi käsitlev teave antakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele, olenevalt sellest, kumb on varasem; ning

b)

on internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul pärast abi saava projekti lõppkuupäeva.

5.

Palun kinnitage, et abi antakse otse teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegelevale organisatsioonile ning see ei sisalda metsandustoodete hinnal põhinevat abi metsandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele.

jah

ei

6.

Palun märkige abiga kaetavad kulud:

a)

personalikulud seoses teadlaste, tehnikute ja muude asjaomases projektis vajalike töötajatega;

b)

vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;

c)

ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse rahastamiskõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on rahastamiskõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;

d)

turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;

e)

täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

Arvestage, et abi peab piirduma vaid punktides a–e osutatud kuludega.

7.

Palun märkige abi osakaal: … (kuni 100 %).

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

2.9.2.   ABI METSANDUSMAA KORRALDUSEKS

1.

Kas abi osakaal on kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

2.

Palun kirjeldage meedet, et tõendada selle eesmärki seoses metsandusmaa korraldusega:

…

3.

Kas abi antakse üksnes tegelike õigus-, haldus- ja mõõdistamiskulude katteks?

jah

ei

4.

Palun kirjeldage abimeetmega kaetud kulusid:

…

5.

Palun märkige abi osakaal: … (kuni 100 %).

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.   Täiendav teabeleht Maapiirkondadele antava abi kohta

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest teatamiseks seoses maapiirkondadele antava abiga, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatükis.

Lisaks käesolevale vormile täitke palun põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antavast riigiabist teatamise üldteabeleht (osa III 12), mis tõendab vastavust üldistele riigiabi saamise tingimustele, ja metsandusabi vormid 3.1–3.11 sõltuvalt konkreetsest abiliigist.

Palun esitage teave seoses riikliku õigusliku alusega või selle eelnõuga, mis annab siseriiklikus õiguses õigusliku aluse, ja kõik lisadokumendid (arvutusmeetod, eksperdiarvamus jne), milles on riigiabimeedet üksikasjalikumalt kirjeldatud.

Kui maapiirkondadele antakse abi liidu õigusnormide alusel, mis on ühised kõigile sektoritele või kaubandus- ja tööstussektorile, kasutage palun konkurentsi peadirektoraadile riigiabimeetmest teatamiseks kõnealustes sektorites kehtivat teatamisvormi.

1.   ÜLDISED RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

1.

Kas abi antakse maaelu arengukava raames kooskõlas määrusega (EL) nr 1305/2013?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

2.

Palun märkige asjaomane maaelu arengukava ja meede, mille alusel abi antakse:

Maaelu arengukava:

:

…

Meede:

:

…

3.

Kas seda kaasrahastatakse EAFRDst või täiendava riikliku rahastamise vormis?

a)

kaasrahastatakse EAFRDst

b)

täiendava riikliku rahastamise vormis

4.

Kas investeering tehakse energiasäästu ja taastuvenergiasse?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et selline abi ei kuulu suuniste II osa 3. peatüki kohaldamisalasse. Selline abi peab olema kooskõlas keskkonna- ja energeetikaalase riigiabi suunistega 2014–2020, välja arvatud juhul, kui selline abi on teatamiskohustusest vabastatud.

Küsimused üksnes selliste riigiabikavade kohta, mis hõlmavad maapiirkondadesse tehtavaid investeeringuid kooskõlas suuniste II osa 3. peatüki jagudega 3.1, 3.2, 3.6 ja 3.10.

5.

Kas rahastamiskõlblikena käsitatakse järgmisi kulusid:

a)

kinnisvara ehitamine, soetamine, sealhulgas liisinguga soetamine, või parendamine;

i)

Kas ostetud maa maksumus on kuni 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest?

jah

ei

ii)

Kui ostetud maa maksumus on suurem kui 10 % kõigist asjaomase toimingu rahastamiskõlblikest kuludest, kas selline toiming on seotud keskkonnakaitsega?

jah

ei

Kui vastus on jah, võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel lubada määrata kõrgema protsendimäära. Palun täpsustage, et komisjon saaks kõnealust juhtu hinnata.

…

…

b)

masinate ja seadmete ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

c)

punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud kulud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud. Pange tähele, et teostatavusuuringud jäävad rahastamiskõlblikeks kuludeks isegi siis, kui nende tulemuste põhjal punktide a ja b kohaseid kulusid ei teki;

d)

järgmised investeeringud immateriaalsesse varasse: arvutitarkvara omandamine või arendamine ning patentide, litsentside, autoriõiguste ja kaubamärkide omandamine.

e)

muu (palun täpsustage):

…

…

Arvestage, et punktides a–d osutatud rahastamiskõlblike kulude loetelu on täielik.

6.

Kas rahastamiskõlblikud kulud on järgmised?

a)

liisingulepingutega seotud muud kui küsimuses 5 (suuniste punkt 635) osutatud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustustasud;

b)

käibekapital.

Kui mõni neist punktides a ja b osutatud kuludest on hõlmatud, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

7.

Palun märkige abi ülemmäär protsendina rahastamiskõlblikest kuludest:

a)

vähem arenenud piirkondades:

i)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;

ii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;

iii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;

b)

äärepoolseimates piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 75 % EL 27 keskmisest või sellega võrdne:

i)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;

ii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;

iii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;

c)

äärepoolseimates piirkondades:

i)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;

ii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;

iii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast piirkondades, mille SKP inimese kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest;

d)

punkti c aladel:

i)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast hõredalt asustatud aladel ja NUTS 3 piirkondades või NUTS 3 piirkondade osades, millel on maismaapiir riigiga, mis ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) või Euroopa Vabakaubandusühendusse (EFTA);

ii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel;

iii)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast endistel punkti a aladel üksnes ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2017;

iv)

…% rahastamiskõlblike investeerimiskulude summast NUTS 3. tasandi piirkondades või NUTS 3 piirkondade osades sellel punkti c alal, mis külgneb punkti a alaga.

Mille poolest erinevad nende mõlema ala abi osakaalud?

…

e)

Kas abi antakse suurte investeerimisprojektide jaoks?

jah

ei

Kui vastus on jah, siis suuniste punkti 638 alapunktides a–c sätestatud abi ülemmäärasid ei tohi suurendada kümne protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjate ning 20 protsendipunkti võrra mikro- ja väikeettevõtjate puhul.

f)

Kõigis muudes kui käesoleva küsimuse punktides a–d osutatud piirkondades:

… % rahastamiskõlblike kulude summast

g)

Suurtele investeerimisprojektidele antava abi korral:

Palun märkige kohandatud abisumma suuniste punkti 35 alapunktis 31 kirjeldatud valemi põhjal (suurim abisumma = R × (50 + 0,50 × B + 0,34 × C), kus R on abi ülemmäär, mida asjaomases piirkonnas kohaldatakse, välja arvatud suurendatud abi ülemmäär VKEde puhul. B on rahastamiskõlblike kulude see osa, mis jääb vahemikku 50–100 miljonit eurot. C on rahastamiskõlblike kulude see osa, mis ületab 100 miljonit eurot):

…

8.

Kas liikmesriik on aluslepingu artikli 108 lõike 3 alusel kohustatud teatama eraldi teatamisele kuuluvast investeerimisabist, mida antakse teatatud kava raames, kui abi kokku ületab suuniste punkti 37 alapunktis c sätestatud teatamiskünnist?

jah

ei

3.1.   TÄIENDAV TEABELEHT PÕLLUMAJANDUSTOODETE MITTEPÕLLUMAJANDUSTOODETEKS ÜMBERTÖÖTLEMISSE VÕI PUUVILLA TOOTMISESSE VÕI MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKU TEGEVUSE LOOMISESSE JA ARENDAMISSE INVESTEERIMISEKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev teabeleht esitatakse põllumajandustoodete mittepõllumajandustoodeteks ümbertöötlemisse või puuvilla tootmisesse või mittepõllumajandusliku tegevuse loomisesse ja arendamisse investeerimiseks antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.1.

1.

Kas abi hõlmab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse?

jah

ei

2.

Milleks abi antakse?

a)

põllumajandustoodete töötlemiseks, kus töötlusprotsessi tulemus on mittepõllumajanduslik toode;

b)

puuvilla tootmiseks, sealhulgas lõugutamine;

c)

investeeringuteks mittepõllumajanduslikku tegevusse, mida antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajandusliku tegevusega, samuti maapiirkondade mikro- ja väikeettevõtjatele ning füüsilistele isikutele.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.2.   TÄIENDAV TEABELEHT PÕHITEENUSTE JA KÜLAUUENDUSE EDENDAMISEKS MAAPIIRKONDADES ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev teabeleht esitatakse põhiteenuste ja külauuenduse edendamiseks maapiirkondades antava riigiabi kohta, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.2.

1.

Kas abi hõlmab maapiirkondade omavalitsuste ja külade arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamist ja ajakohastamist?

jah

ei

2.

Kas abi hõlmab investeeringud igat liiki väiketaristute loomisse, tõhustamisse või laiendamisse, millele on osutatud suuniste punkti 35 alapunktis 48, v.a investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse, energia säästmisse ja lairibataristusse?

jah

ei

3.

Kas abi hõlmab investeeringuid maaelanikkonnale ettenähtud kohalike põhiteenuste (sealhulgas vaba aja tegevus ja kultuur) loomisesse, tõhustamisse või laiendamisse ning nendega seotud taristusse?

jah

ei

4.

Kas abi hõlmab investeeringuid puhkemajanduse taristu avalikku kasutusse, turismiteabesse ja väikesemahulisse turismitaristusse?

jah

ei

5.

Kas abi hõlmab uuringuid ja investeeringuid, mis on seotud külade, loodusmaastike ja kõrge loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaal-majanduslikud aspektid, samuti keskkonnateadlikkusega seotud tegevusi?

jah

ei

6.

Kas abi hõlmab investeeringuid, mille eesmärk on maapiirkonna asulate sees või läheduses toimuva tegevuse ümberpaigutamine ning nende piirkondade sees või läheduses asuvate hoonete või teiste rajatiste ümberehitamine, et parandada asula elukvaliteeti ja parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust?

jah

ei

7.

Kas asjaomane investeerimistegevus on kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste ja külade arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega, kui sellised kavad on olemas?

jah

ei

8.

Kas selline investeerimistegevus on kooskõlas asjaomase kohaliku arengustrateegiaga?

jah

ei

9.

Kas suuniste punkti 644 alapunktis e osutatud abi antakse pärandi jaoks, mille liikmesriigi pädevad asutused on ametlikult tunnistanud kultuuri- või looduspärandiks?

jah

ei

RAHASTAMISKÕLBLIKUD KULUD

10.

Kulud on rahastamiskõlblikud, kui need hõlmavad järgmist:

a)

kulud seoses maapiirkondade arengut ja nende põhiteenuseid ja kõrge loodusliku väärtusega alasid käsitlevate kavade koostamise ja ajakohastamisega;

b)

materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimise kulud;

c)

kulud seoses kultuuri- ja looduspärandi, loodusmaastiku ja kõrge loodusliku väärtusega alade säilitamist käsitlevate uuringute koostamisega;

d)

kulud seoses keskkonnateadlikkusega seotud tegevustega;

e)

kapitaaltööd võivad samuti olla rahastamiskõlblikud punkti 644 alapunkti e kohaselt.

Abi osakaal

11.

Palun kinnitage, et abi osakaal suuniste punkti 644 alapunktides a ja b osutatud tegevuseks ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

jah

ei

12.

Palun kinnitage, et abi osakaal suuniste punkti 644 alapunktides c, d ja e osutatud tegevuseks ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

jah

ei

Pange tähele, et netotulu tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt või tagasinõude mehhanismi kaudu.

13.

Palun kinnitage, et abi osakaal suuniste punkti 644 alapunktis f osutatud tegevuseks ei ületa järgmisi summasid:

a)

kui tegevuse ümberpaigutamine või hoonete või muude rajatiste ümberehitamine sisaldab olemasolevate rajatiste demonteerimist, teisaldamist ja taaspüstitamist: 100 % sellise tegevuse tegelikest kuludest;

b)

kui tegevuse ümberpaigutamise või hoonete või muude rajatiste ümberehitamisega kaasneb lisaks suuniste punkti 650 alapunktis a osutatud olemasolevate rajatiste demonteerimisele, teisaldamisele ja taaspüstitamisele rajatiste ajakohastamine või tootmisvõimsuse suurenemine, tuleb kohaldada suuniste punktis 638 ette nähtud investeerimisabi osakaalusid vastavalt rajatiste ajakohastamise või tootmisvõimsuse suurendamise kuludele.

Pange tähele, et suuniste punkti 650 alapunkti b tähenduses ei peeta ajakohastamisega seotuks olemasoleva hoone või olemasolevate rajatiste lihtsat asendamist uue ajakohastatud hoone või rajatistega ilma tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.3.   TÄIENDAV TEABELEHT STARDIABI KOHTA PÕLLUMAJANDUSEGA MITTESEOTUD ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS MAAPIIRKONDADES

Käesolev teabeleht esitatakse maapiirkondades põllumajandusega mitteseotud ettevõtlustegevuseks antava riikliku stardiabi kohta, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.3.

1.

Abi antakse:

a)

põllumajandustootjatele;

b)

põllumajandustootja majapidamise liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajandusliku tegevusega;

c)

mikro- ja väikeettevõtjatele;

d)

maapiirkondade füüsilistele isikutele;

e)

maapiirkondade keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele.

Kui abisaajateks on maapiirkondade keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad, võib abi anda üksnes eesmärgiga soodustada ettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste, samuti metsandusalaste nõustamisteenuste loomist, sealhulgas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 12–14 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi loomist.

2.

Palun kinnitage, et äriplaan esitatakse.

jah

ei

3.

Palun kinnitage, et äriplaani rakendamine algab üheksa kuu jooksul alates abi andmist käsitleva otsuse kuupäevast.

jah

ei

4.

Palun kinnitage, et äriplaanis kirjeldatakse vähemalt järgmist:

a)

abitaotleja algne majanduslik olukord;

b)

abisaaja uue tegevuse arendamise vahe-eesmärgid ja eesmärgid;

c)

abisaaja tegevuse arendamiseks vajalike meetmete (investeeringud, koolitused, nõustamine või muu tegevus) üksikasjalik kirjeldus.

5.

Kas abi makstakse välja vähemalt kahes osas maksimaalselt viie aasta jooksul?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

6.

Kas abi makstakse kahanevate osadena?

jah

ei

7.

Kas abisumma viimase osa maksmine sõltub äriplaani nõuetekohasest rakendamisest?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.

Kas liikmesriik võtab abisumma kindlaksmääramisel arvesse programmitöö piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda?

jah

ei

9.

Palun kinnitage, et abisumma on kuni 70 000 eurot ettevõtja kohta.

jah

ei

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.4.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA SELLISTELE MAAPIIRKONDADE MAAHALDAJATELE JA ÄRIÜHINGUTELE PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNA- JA KLIIMAKOHUSTUSTE TÄITMISEKS, KES EI TEGUTSE PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS

1.   ÜHISSÄTTED

1.1.

Kas abi antakse kooskõlas suuniste II osa 1. peatüki jaos 1.1.5.1 sätestatud asjaomaste kehtivate tingimustega?

jah

ei

1.2.

Kas abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks antakse sellistele maapiirkondade ettevõtjatele, kes ei tegutse põllumajandussektoris, ja muudele maahaldajatele?

jah

ei

1.3.

Kui vastus küsimusele 1.2 on jah, kas küsimuses 1.2 osutatud rühmad viljelevad vabatahtlikult tegevusi, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal?

jah

ei

Arvestage, et põllumajandusmaa, sealhulgas, kuid mitte ainult, suuniste punkti 35 alapunktis 50 määratletud põllumajandusmaa, määravad kindlaks liikmesriigid.

1.4.

Kas abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks antakse suuniste punkti 35 alapunkti 51 kohaselt määratletud muudele maahaldajatele või muude maahaldajate rühmadele?

jah

ei

Kui vastus on jah, palun tõendage sellist abi kooskõlas suuniste punktiga 662.

…

1.5.

Kas abi põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste täitmiseks antakse sellistele maapiirkondade ettevõtjatele, kes ei tegutse põllumajandussektoris?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et sel juhul võib abi anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate toimingute jaoks, mis ei kuulu suuniste II osa jao 1.1.5.1 punktide 208–219 alla.

2.   LÄBIVAATAMISKLAUSEL

2.1.

Kas käesoleva abiga hõlmatud toimingute puhul on ette nähtud läbivaatamisklausel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt suuniste punktile 724 on liikmesriik kohustatud läbivaatamisklausli sätestama, et tagada toimingute kohandamine suuniste II osa 3. peatüki jaos 3.4 osutatud asjakohaste kohustuslike standardite, nõuete või kohustuste muutmise puhul, millest võetud kohustused peavad olema rangemad.

2.2.

Kas abi andmine kestab kauem kui maaelu arengu programmiperiood 2014–2020?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 725 kohaselt tuleb lisada läbivaatamisklausel, et tagada toimingute kohandamine järgmise programmiperioodi õigusraamistikuga.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.5.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA NATURA 2000 ALADEGA SEOTUD EBASOODSATE TINGIMUSTE HÜVITAMISEKS MUUDELE MAAHALDAJATELE

1.

Palun põhjendage abi andmist muudele maahaldajatele:

…

…

2.

Palun kinnitage, et järgmised tingimused on täidetud:

a)

abi antakse selleks, et hüvitada muude maahaldajate kantud lisakulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi rakendamisega;

b)

rahastamiskõlblikud on üksnes järgmiste maa-alade suhtes võetud meetmed:

i)

elupaikade direktiivi ja linnukaitse direktiivi kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandusmaa;

ii)

muud piiritletud looduskaitsealad, millel põllumajandustootmisele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses elupaikade direktiivi artikli 10 rakendamisega.

c)

abi antakse vaid kuni suuniste punktis 668 sätestatud summade ulatuses:

i)

kõige rohkem 500 eurot hektari kohta aastas esialgsel perioodil, mis ei ületa viit aastat;

ii)

pärast seda kõige rohkem 200 eurot hektari kohta aastas.

d)

kui liikmesriik suurendab erandjuhtudel kõnealust 500 eurost ja 200 eurost maksimumsummat, palume liikmesriigil põhjendada sellega seotud eriasjaolusid?

…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.6.   TÄIENDAV TEABELEHT MAAPIIRKONDADES TEADMUSSIIRDELE JA TEABEMEETMETELE ANTAVA ABI KOHTA

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada maapiirkondades teadmussiirdele ja teabemeetmele antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.6.

1.

Milliseid järgmisi abiliike rahastatakse?

a)

kutsealase õppe ja oskuste omandamine, sealhulgas koolituskursused, õpikojad ja juhendamine;

b)

tutvustustegevus;

c)

teabemeetmed;

d)

abi suuniste II osa jaos 1.1.10.2 ja jagudes 2.5 ja 3.7 osutatud nõustamisteenustega seotud nõustajate koolitamiseks.

2.

Kas abi antakse toidusektoris tegutsevatele isikutele, muudele maahaldajatele kui põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ja VKEdele maapiirkondades?

jah

ei

3.

Palun märkige abi ülemmäär: …?

Pange tähele, et abi osakaal peab olema kuni 50 % rahastamiskõlblikest kuludest suurettevõtjate puhul, kuni 60 % keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja kuni 70 % mikro- ja väikeettevõtjate puhul.

4.

Kas nõustajate koolitamiseks antakse abi suurettevõtjatele?

jah

ei

5.

Kas nõustajate koolituse puhul on abi ülemmäär 200 000 eurot kolme aasta kohta?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

6.

Milliseid rahastamiskõlblikke kulusid toetusmeede hõlmab?

a)

teadmussiirde või teabemeetme korraldamise ja läbiviimise kulud;

b)

tutvustusprojektide puhul asjaomased investeerimiskulud;

c)

osalejate reisi- ja majutuskulud ning päevarahad.

7.

Kas abi eraldatakse:

a)

toetatud teenustena;

b)

rahaliste otsemaksetena tootjatele üksnes tegelike kulude hüvitamise põhjal?

Pange tähele, et suuniste punkti 672 alapunktides a ja b osutatud abi ei või hõlmata otsemakseid abisaajatele.

8.

Kas suuniste punkti 672 alapunktides a ja b osutatud abi saaja on koolitusteenuse pakkuja või muu teadmussiirde ja teabemeetmetega seotud teenuse osutaja?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

9.

Kas abi on kättesaadav kõigile asjaomases maapiirkonnas aktiivsetele abikõlblikele ettevõtjatele objektiivselt kindlaks määratud tingimustel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

10.

Kas teadmussiirde ja teabevahenduse teenuseid osutavatel asutustel on kõnealuste ülesannete täitmiseks piisav suutlikkus personali väljaõppe ja korrapärase koolituse näol?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.7.   TÄIENDAV TEABELEHT MAAPIIRKONDADES NÕUSTAMISTEENUSTE JAOKS ANTAVA ABI KOHTA

Käesolevat vormi tuleb kasutada selleks, et teatada maapiirkondades nõustamisteenuste jaoks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.7.

1.

Kas abi eesmärk on aidata muudel maapiirkondade maahaldajatel ning VKEdel kasutada nõustamisteenuseid oma ettevõtte ja/või investeeringu majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse ning kliimasõbralikkuse ja vastupanuvõime parandamiseks?

jah

ei

2.

Nõustamine käsitleb vähemalt ühte järgmistest aspektidest:

a)

määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikest majandamisnõuetest ja/või maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudest tulenevad kohustused;

b)

määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad ning kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmine;

c)

põllumajandusettevõte moderniseerimise, konkurentsi ülesehitamise, valdkondliku integratsiooni, turu orienteerimise ning ettevõtluse edendamise meetmed;

d)

liikmesriikide määratletud nõuded veepoliitika raamdirektiivi artikli 11 lõike 3 rakendamiseks;

e)

liikmesriikide kindlaks määratud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (55) artikli 55 rakendamiseks ja eelkõige integreeritud kahjuritõrje üldpõhimõtete järgimine, nagu on osutatud pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi (56) artiklis 14;

f)

tööohutusnõuded või põllumajandusettevõttega seotud ohutusnõuded;

g)

spetsiifiline nõustamine esmakordselt tegevust alustavatele põllumajandustootjatele, sealhulgas keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse alane nõustamine.

3.

Missuguseid järgmistest abiliikidest rahastatakse abikava/üksikmeetmete raames?

a)

maapiirkondade VKEde nõustamine, mis on seotud abisaaja majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega;

b)

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, elurikkuse ja veekaitsega seotud teave vastavalt määruse 1306/2013 I lisas sätestatule;

c)

küsimused, mis on seotud põllumajandusliku majapidamise majandus- ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusega, sealhulgas konkurentsivõime aspektid;

d)

nõustamine lühikeste tarneahelate väljaarendamiseks, seoses mahepõllumajanduse ja loomapidamise tervishoiuaspektidega;

e)

nõustamine muudes küsimustes.

Palun kirjeldage kavandatud meetmeid:

…

…

…

…

4.

Abi makstakse nõustamisteenuste pakkujale ning see ei või hõlmata otsemakseid tootjatele:

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

5.

Kas osaliselt nõustatakse rühmiti?

jah

ei

Pange tähele, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.

6.

Põhjendage palun rühmiti nõustamist, kui vastus küsimusele 5 on jah.

…

…

…

7.

Kas abisumma on kuni 1 500 eurot nõustamisjuhu kohta?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

8.

Kas nõustamisteenuse osutamisel peavad teenuseosutajad järgima määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.8.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA AKTIIVSETELE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE PUUVILLA VÕI TOIDUAINETE KVALITEEDIKAVADEGA LIITUMISEKS

Käesolev vorm on ette nähtud kõigist riigiabimeetmetest, mille eesmärk on edendada aktiivsete põllumajandustootjate liitumist puuvilla või toiduainete kvaliteedikavadega ja mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.8.

1.

Millist liiki kava alusel antakse abi uutele osalejatele?

a)

liidu õigusaktidega kehtestatud puuvilla või toiduainete kvaliteedikava;

b)

puuvilla või toiduainete kvaliteedikavad, mille puhul liikmesriigid on kinnitanud vastavust järgmistele kriteeriumidele:

i)

kõnealuse kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

—

toote eritunnused või

—

eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

—

lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

ii)

kava on avatud kõigile tootjatele;

iii)

kava sisaldab siduvaid lõpptoote spetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu kontrolliasutus;

iv)

kava on läbipaistev ja tagab põllumajandustoodete täieliku jälgitavuse.

c)

põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad nõuetele, mis on sätestatud liidu suunistes põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide parimate tavade kohta.

2.

Kas abi antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt kvaliteedikavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele ja toetuse maksimaalne kestus on viis aastat?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste II osa 3. peatüki jao 3.8 kohaselt võib abi anda üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud.

3.

Kui suur on abi summa, mida antakse abisaaja kohta aastas?

…

Pange tähele, et suuniste II osa 3. peatüki jao 3.8 kohaselt on abi suurus kuni 3 000 eurot abisaaja kohta aastas.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.9.   TÄIENDAV TEABELEHT ABI KOHTA KVALITEEDIKAVAGA HÕLMATUD PUUVILLA JA TOIDUAINETE TEAVITAMIS- JA MÜÜGIEDENDUSMEETMETE JAOKS

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks antavast abist, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.9.

1.

Kas abi antakse suuniste II osa jao 3.8 alusel abi saanud kvaliteedikavaga hõlmatud puuvilla ja toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete jaoks?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 691 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.

2.

Kas abi antakse teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid rakendavatele tootjarühmadele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 692 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.

3.

Kas abi katab järgmiste tunnustega tegevuse kulud:

a)

tegevus, millega ärgitatakse tarbijaid ostma kvaliteedikavaga hõlmatud toiduaineid või puuvilla;

b)

tegevus, millega juhitakse tähelepanu toiduainete või puuvilla erilistele omadustele või eelistele, eelkõige kvaliteedile, erilisele tootmismeetodile, kõrgetele loomade heaolu standarditele ja keskkonnahoidlikkusele ning see on seotud asjaomase kvaliteedikavaga?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 693 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.

4.

Kas abikavaga hõlmatud tegevus ärgitab tarbijaid ostma toiduainet või puuvilla selle päritolu pärast?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 694 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda, välja arvatud juhul, kui on tegemist määruse (EL) nr 1151/2012 II jaotises sätestatud kvaliteedikava alla kuuluva toiduaine või puuvillaga.

5.

Kas toiduaine või puuvilla päritolu on seoses abikava raames toimuva tegevusega ära märgitud?

jah

ei

6.

Kui vastus küsimusele 5 on jah, kas toiduaine või puuvilla päritolu on põhisõnumist vähem rõhutatud?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 695 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.

7.

Kas teavitamis- ja müügiedendustegevus on seotud konkreetsete ettevõtjate või kaubamärkidega?

jah

ei

Kui vastus on jah, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 696 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.

8.

Kas teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid rakendatakse üksnes siseturul?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 697 kohaselt ei tohi selliseks tegevuseks abi anda.

9.

Abi määr teavitamis- ja müügiedenduskampaaniate korral on järgmine:

kuni 70 % (märkida täpne määr: … %)

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.10.   TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA KOOSTÖÖ EDENDAMISEKS MAAPIIRKONDADES

Käesolev vorm on ette nähtud selleks, et teatada maapiirkondades koostöö edendamiseks antavast abist, mida kirjeldatakse Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.10.

1.

Kas abi antakse selleks, et edendada koostöövorme põllumajandussektoris tegutsevate ettevõtjate, toidutarneahelas aktiivsete ettevõtjate ning muude põllumajanduspoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele kaasa aitavate osaliste vahel, sealhulgas tootjarühmad, kooperatiivid ja kutsealadevahelised organisatsioonid?

jah

ei

2.

Kui vastus küsimusele 1 on jah, kas koostöö edendab maaelu arengut?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 700 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

3.

Kas koostöös osaleb vähemalt kaks üksust?

jah

ei

4.

Kas koostöö hõlmab järgmist?

a)

koostööalased lähenemisviisid;

b)

klastrite ja võrgustike loomine;

c)

põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade loomine ja tegevus, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56.

5.

Abi antakse järgmiste tegevustega seotud koostööle:

a)

katseprojektid;

b)

toiduainesektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine;

c)

koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse ning jagada vahendeid ja ressursse, ning maaturismiga seotud turismiteenuste arendamine ja/või turustamine;

d)

horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude loomiseks ja arendamiseks;

e)

kohaliku tasandi müügiedendustegevus lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks;

f)

kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohanemiseks võetud ühismeetmed;

g)

keskkonnaprojektide ja kasutuselolevate keskkonnatavade ühine käsitlus, sealhulgas tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine ja põllumajandusmaastiku säilitamine;

h)

tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete ja energia tootmises ning tööstuslikus töötlemises kasutatava biomassi säästval kättesaadavaks tegemisel;

i)

liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 lõikes 19 osutatud kohaliku arengu strateegiate rakendamine, eelkõige muude kui määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerite rühmade poolt;

j)

põllumajandustegevuse mitmekesistamine tervishoiu, sotsiaalse lõimumise, kogukonna toetatud põllumajanduse ning keskkonna- ja toitumisalase haridusega seotud tegevuse kaudu.

6.

Kas abi klastrite ja võrgustike loomiseks antakse üksnes hiljuti moodustatud või enda jaoks uut tegevust alustavatele klastritele ja võrgustikele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 703 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

7.

Kas abi katseprojektideks ja uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks toiduainesektoris, antakse ka üksikettevõtjaile, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu arengukavas?

jah

ei

8.

Kui vastus küsimusele 7 on jah, kas selliste katseprojektide ja üksikosalejate tegevuse tulemusi levitatakse?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 704 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

9.

Kas abi lühikeste tarneahelate loomiseks ja arendamiseks hõlmab kõige rohkem ühte vahendajat põllumajandustootja ja tarbija vahel?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 705 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

10.

Kas abi on kooskõlas konkurentsiõiguse asjaomaste sätetega, eelkõige aluslepingu artiklitega 101 ja 102?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 706 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

Kui vastus on jah, selgitage palun, kuidas selline kooskõla on tagatud.

11.

Kas abi andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel?

jah

ei

Palun põhjendage abi andmist sellistele kollektiivsetele keskkonnaprojektidele, mis kestavad kauem kui seitse aastat:

…

…

…

12.

Kas abi antakse järgmiste rahastamiskõlblike kulude katmiseks?

a)

asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 33 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud;

b)

asjaomase ala elavdamine, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti või projekti, mille peab läbi viima määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 56 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegelev Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühm; klastrite puhul võib elavdamine hõlmata ka võrgustike loomist liikmete vahel ning uute liikmete värbamist;

c)

koostööga seotud jooksvad kulud, nagu näiteks koordinaatori töötasu;

d)

äriplaani või keskkonnakava rakendamisega või muu kui määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooniga, sealhulgas testimise arendamisega seotud otsesed kulud;

e)

müügiedendustegevuse kulud.

Suuniste punkti 708 kohaselt võib abi anda üksnes selliste rahastamiskõlblike kulude katmiseks.

13.

Kas otsesed kulud on piiratud investeerimisabi rahastamiskõlblike kuludega, nagu on täpsustatud suuniste punktides 635 ja 636 osutatud ning vastavad suuniste punkti 634 eritingimustele?

jah

ei

Kui vastus on ei, juhime tähelepanu asjaolule, et suuniste punkti 709 kohaselt ei tohi sellist abi anda.

14.

Palun märkige abi osakaal protsendina rahastamiskõlblikest kuludest.

…

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…

3.11.   TÄIENDAV TEABELEHT SEOSES ABIGA ÜHISFONDIDE MOODUSTAMISEKS

Käesolevat vormi tuleb kasutada selleks, et teatada ühisfondide moodustamiseks antavast riigiabist, mida kirjeldatakse ELi suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (edaspidi „suunised”) II osa 3. peatüki jaos 3.11.

1.

Täpsustage palun, millist kahju katab ühisfond, mille makseid teatatud abimeetmega tahetakse osaliselt hüvitada:

a)

suuniste II osa 1. peatüki jagudes 1.2.1.2 ja 1.2.1.3 täpsustatud loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest või taimekahjuritest põhjustatud kahjude hüvitamine;

b)

keskkonnajuhtumite põhjustatud kahju.

2.

Millised on rahastamiskõlblikud kulud?

ühisfondi moodustamisega seotud halduskulude katmine, jaotatuna maksimaalselt kolme aasta peale ning järk-järgult vähenevas summas.

Arvestage, et muid rahastamiskõlblikke kulusid ei ole. Algne aktsiakapital rahastamiskõlblik kulu ei ole.

3.

Kui suur on kavandatava abi määr? (protsentides)

…

Arvestage, et abi ülemmäär on 65 % rahastamiskõlblikest kuludest.

4.

Kas rahastamiskõlblike kulude summa on piiratud?

jah

ei

4.1.

Kui vastus on jah, kuidas see summa on piiratud?

Ülemmäär fondi kohta: …

5.

Kas fond on pädeva ametiasutuse poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele?

jah

ei

6.

Kas ühisfondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvus on tagatud?

jah

ei

7.

Kas ühisfondil on selged eeskirjad mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes?

jah

ei

Suuniste punkti 714 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi pidada siseturuga kokkusobivaks, vastata küsimustele 5, 6 ja 7 jaatavalt.

8.

Kas on kindlaks määratud ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige hüvitiste maksmise ning kõnealuste eeskirjade haldamise ja järgimise järelevalve kohta?

jah

ei

9.

Kas ühisfondi rahastamiskorras nähakse ette karistused põllumajandusettevõtja poolse hooletuse juhtudel?

jah

ei

Suuniste punkti 715 kohaselt tuleb selleks, et komisjon saaks abi pidada siseturuga kokkusobivaks, vastata küsimustele 8 ja 9 jaatavalt.

MUU TEAVE

Esitage palun kõik muu teave, mis on suuniste käesoleva jao alusel asjaomase meetme hindamise seisukohast vajalik.

…”

(1)  ELT C 204, 1.7.2014, lk 1, muudetud ELT C 390, 24.11.2015, lk 4.

(2)  Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(4)  Juhime tähelepanu asjaolule, et seda teist nõuet ei kohaldata maksumeetme kava järglaskavade puhul, kui tegevus oli juba eelmiste maksusoodustuskavadega kaetud.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1) (veepoliitika raamdirektiiv).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(7)  Kõnealune teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast (või maksusoodustuse kujul antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast). Ebaseadusliku abi korral nõutakse, et liikmesriigid tagaksid kõnealuse teabe avaldamise tagantjärele hiljemalt kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Teave peab olema kättesaadav vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus.

(8)  Teavet ei pea avaldama abi kohta, mis anti enne 1. juulit 2016, ega maksualase riigiabi kohta, mida taotleti või mis anti enne 1. juulit 2016.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(11)  ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.

(12)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(13)  Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(14)  Käesoleva punkti tähenduses ei peeta ajakohastamisega seotuks olemasoleva hoone või olemasolevate rajatiste lihtsat asendamist uue ajakohastatud hoone või rajatistega ilma tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata.

(15)  „Põllumajandustoodete töötlemine” – põllumajandustoodete töötlemine, mille puhul töötlemise saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse toote ettevalmistamiseks esmamüügiks;

(16)  „Põllumajandustoodete turustamine” – toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse. Kui esmatootja müüb toodet lõpptarbijale selleks ettenähtud kohas, käsitatakse seda tegevust turustamisena.

(17)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(18)  ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

(19)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(20)  ELT L 302, 1.11.2006, lk 10.

(21)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).

(22)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT L 46, 19.2.2015, lk 1).

(23)  Vt VKEde mõiste suuniste punkti 35 alapunktis 13.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(25)  Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(27)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(28)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, 26. veebruar 2014, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(33)  ELT C 341, 16.12.2010, lk 5.

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(36)  See kehtib ka koostööle, mis on seotud taastuvatest energiaallikatest energia tootmisega või biokütuste tootmisega põllumajanduslikes majapidamistes, tingimusel et täidetud on suuniste II osa jaos 1.1.1.1 sätestatud tingimused.

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(38)  Ex ante abikava raamistiku puhul ei ole vaja vastata küsimustele 2, 3, 4 ja 8.

(39)  Nõukogu direktiiv 2000/8/EÜ, 29. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(42)  ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.

(43)  ELT L 189, 27.6.2014, lk 1.

(44)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(45)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(47)  Kirjelduses peab kajastuma see, kuidas liikmesriik kavatseb tagada, et abi antakse üksnes kaupade riigisisesel veol esinevate täiendavate veokulude korral, et seda arvutatakse kõige säästlikuma veoliigi ning põllumajandustoodete tootmis- või töötlemiskoha ja turustamiskoha vahelise lühima vahemaa põhjal ning et seda ei saa anda selliste ettevõtete põllumajandustoodete veokulude katteks, millel on alternatiivne asukoht.

(48)  Pange tähele, et teatada tuleb üksnes meetmetest, mis vastavad riigiabi määratlusele ja selle tõlgendusele komisjoni teatises abi mõiste kohta. Kui puudub selgus selle kohta, kas meede vastab riigiabi saamise tingimustele, võib sellekohase hindamise teha Euroopa Komisjon. Määruses (EL) nr 1305/2013 sisalduvad metsandusmeetmed on üldjuhul vastavuses kõigi riigiabi saamise kriteeriumidega.

(49)  Määrus (EL) nr 1305/2013, 17.12.2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(50)  Vastavalt suuniste punktile 495 on kõnealune erand hõlmatud määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 lõike 5 punktiga c, artikli 21 lõike 1 punktiga e ja artikliga 26.

(51)  Komisjoni teatis – Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 200, 28.6.2014, lk 1).

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41–50).

(53)  16. ja 17. juunil 1993. aastal Helsingis Soomes toimunud teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents, „Resolutsioon H1 – Üldjuhend Euroopa metsade säästvaks majandamiseks”.

(54)  Seoses abiga nõustamisteenuste loomiseks ja nõustajate koolitamiseks maapiirkondades, täitke palun suuniste II osa jaod 3.3 ja 3.6.

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(56)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).