KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2016/336,

8. märts 2016,

nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ (milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded) kohaldamise kohta seoses sigade sabade lõikamise vajadust vähendavate meetmetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ (1) esitatakse liikmesriikidele nõue tagada, et sigade sabasid ei lõigataks regulaarselt, vaid üksnes siis, kui on tõendeid, et emiste nisadele või teiste sigade kõrvadele või sabadele on tekkinud vigastusi.

(2)	Sigade sabasid kärbitakse selleks, et ennetada sigadel esinevat sabade hammustamist, mis on mitmest tegurist tulenev käitumishäire. Kõnealune praktika põhjustab sigadele tõenäoselt valu ja kahjustab seega nende heaolu.

(3)	Direktiiviga 2008/120/EÜ nähakse ette, et enne sabade kärpimist tuleb sabade hammustamise ja muude voomade ennetamiseks võtta muid meetmeid, arvestades loomade pidamiskeskkonda ja loomkoormust. Selleks tuleb muuta ebasobivaid pidamiskeskkonna tingimusi või loomapidamissüsteeme.

(4)

Samuti esitatakse direktiivis 2008/120/EÜ liikmesriikidele nõue tagada, et sigadel oleks pidev juurdepääs piisavale kogusele neile omast uurimist ja tuhnimist võimaldavale materjalile, näiteks õlgedele, heinale, puidule, saepurule, seenekompostile, turbale või nende materjalide segule (keskkonda rikastav materjal, edaspidi „tegelusmaterjal”), mis ei ohusta loomade tervist.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet on esitanud teaduslikud arvamused sabade hammustamisega seotud riskide kohta sigadel ning sigade sabade lõikamise vajaduse vähendamise võimalike meetmete kohta, (2) samuti teadusliku arvamuse, milles käsitletakse paljusid tegureid hõlmavat lähenemisviisi, milles kasutatakse loomapõhiseid ja loomadest sõltumatuid meetmeid sigade heaolu hindamiseks (3). Nende teaduslike arvamuste järeldusi tuleks võtta arvesse käesolevas soovituses viidatud parimate tavade puhul.

(6)	Loomakasvatussüsteemid erinevad liikmesriigiti. Seepärast on liidu tasandil vaja soovitada parimaid tavasid, mille eesmärk on vähendada sabade lõikamise vajadust ning optimeerida tegelusmaterjalide andmise lahendusi.

(7)	Käesolevat soovitust tuleb kohaldada kooskõlas direktiivi 2008/120/EÜ sätetega ja sigade heaolu suhtes kohaldatavate muude liidu asjakohaste õigusaktidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.	Direktiivi 2008/120/EÜ I lisas sätestatud üldnõuete kohaldamisel sabade hammustamise ennetamiseks ja seeläbi sabade rutiinse lõikamise vähendamiseks peaksid liikmesriigid võtma arvesse teaduslikel andmetel põhinevaid parimate tavade suuniseid, mis on sätestatud punktides 2–7.

Liikmesriigid peaksid:

a)	tagama, et põllumajandusettevõtjad hindavad sabade hammustamise esinemuse riski loomapõhiste ja loomadest sõltumatute näitajate alusel („riskihindamine”); ning

b)	kehtestama õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse kriteeriumid ja tegema need üldkasutatavaks veebisaidil.

Riski hindamisel tuleks kontrollida järgmisi näitajaid:

a)	sigadele antavad tegelusmaterjalid;

puhtus;

c)	soojusmugavus ja õhu kvaliteet;

d)	tervislik seisund;

e)	toidu- ja ruumikonkurents;

ratsioon.

Riskihindamise tulemuste põhjal tuleks põllumajandusettevõtetes kaaluda majandamismuudatuste tegemist, näiteks sigadele asjakohaste tegelusmaterjalide andmine, mugavad pidamistingimused, sigade hea tervisliku seisundi kindlustamine ja/või tasakaalustatud ratsiooni tagamine.

Tegelusmaterjalid peaksid võimaldama sigade põhivajaduste rahuldamist nende tervist kahjustamata.

Selleks peaksid tegelusmaterjalid olema ohutud ja järgmiste omadustega:

a) söödavad– nii et sead saaksid neid süüa või haista; eelistatavalt teatava toitumusliku kasulikkusega;

b) näritavad– nii et sead saaksid neid närida;

c) uuritavad– nii et sead saaksid neid uurida;

d) tuhnitavad– nii et sead võiksid muuta nende asukohta, välimust või struktuuri.

Lisaks punktis 4 loetletud omadustele tuleks tegelusmaterjale anda sel viisil, et need:

a)	pakuksid sigadele püsivat huvi, st nad peaksid soodustama sigade uurivat käitumist ning neid tuleks regulaarselt vahetada ja täiendada;

b)	oleksid kärsaga tuhnitavad;

c)	oleksid antud piisavas koguses;

d)	oleksid puhtad ja hügieeninõuetele vastavad.

Selleks et rahuldada sigade põhivajadusi, peaks tegelusmaterjal vastama kõigile punktides 4 ja 5 loetletud omadustele.

Sellest lähtuvalt tuleks tegelusmaterjalid liigitada järgmiselt:

a) optimaalsed materjalid– materjalid, millel on kõik punktides 4 ja 5 loetletud omadused, mistõttu neid saab kasutada eraldi;

b) suboptimaalsed materjalid– materjalid, millel on enamik punktides 4 ja 5 loetletud omadustest, mistõttu neid tuleks kasutada koos teiste materjalidega;

c) vähe huvipakkuvad materjalid– materjalid, mis köidavad sigade huvi, kuid mida ei tuleks pidada nende põhivajadusi rahuldavaks, mistõttu tuleb anda ka optimaalseid või suboptimaalseid materjale.

Selleks et kontrollida, kas sead saavad piisavalt ja nõuetekohaseid tegelusmaterjale, peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandusettevõtjad järgivad parimaid tavasid, jälgides nende hoole all olevate sigade asjakohaseid heaolunäitajaid.

Kõnealune hindamismeetod, millega kontrollitakse juurdepääsu tegelusmaterjalile, peaks hõlmama kontrolle, mis põhinevad:

loomapõhistel näitajatel, nagu sigade sabadel esinevad hammustused, sigade nahakahjustused ja/või ebanormaalne käitumine (nt vähene huvi tegelusmaterjali vastu, võitlus tegelusmaterjali pärast, muu kui pakutud tegelusmaterjali närimine, väljaheidetes songimine või emiste puhul väärastunud pesaehitustungi suurenemine); ning

b)	loomadest sõltumatutel muudel näitajatel, näiteks sigadele antava tegelusmaterjali uuendamise sagedus, selle saadavus, kogus ja puhtus.

8.	Komisjon peaks jälgima käesoleva soovituse kohaldamist ning esitama üksikasjalikumat teavet punktides 2–7 osutatud uusimate ja kõige asjakohasemate teaduslike andmetega kooskõlas olevate parimate tavade kohta üldkasutataval komisjoni veebisaidil.

9.	Liikmesriigid peaksid põllumajandusettevõtjate aktiivsel osalusel asjakohaselt levitama parimaid tavasid, millele on osutatud punktides 2–7.

Brüssel, 8. märts 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5).

(2) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/611

(3) http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/3702