17.12.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 344/100

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2297,

16. detsember 2016,

millega muudetakse otsuseid 2001/497/EÜ ja 2010/87/EL kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste ja nende riikide volitatud töötajate kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 8471 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Kohus leidis 6. oktoobri 2015 otsuses seoses kohtuasjaga C-362/14, Maximillian Schrems vs. andmekaitsevolinik, (2) et muutes otsuse 2000/520/EÜ (3) artiklit 3, on komisjon ületanud pädevust, mis on talle antud direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ning seetõttu on selle otsuse artikkel 3 kehtetu.

(2)	Otsuse 2000/520/EÜ artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud piiravad tingimused, mille kohaselt võivad riiklikud järelevalveasutused otsustada peatada põhimõtete järgimist kinnitanud USA ettevõttele suunatud andmevood, olenemata komisjoni piisavusjäreldustest.

(3)

Schremsi kohtuasjas tehtud otsuses selgitas Euroopa Kohus, et riiklikele järelevalveasutustele jääb pädevus jälgida isikuandmete edastamist kolmandale riigile, kelle suhtes kehtib komisjoni otsus piisava kaitse kohta, ning et komisjonil puudub pädevus piirata nende volitusi vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 28. Kooskõlas kõnealuse artikliga on nendel asutustel uurimisvolitused, nagu näiteks õigus koguda andmeid, mis on vajalikud nende järelevalveülesannete täitmiseks; tõhusad sekkumisvolitused, nagu näiteks keelata andmete töötlemine ajutiselt või alaliselt, ning volitused osaleda kohtumenetlustes (4).

(4)

Euroopa Kohus tuletas samas kohtuasjas meelde, et vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 teisele lõigule peavad liikmesriigid ja nende organid võtma liidu institutsioonide aktide järgimiseks vajalikud meetmed, kuna üldjuhul eeldatakse nende õiguspärasust ja need tekitavad seega õiguslikke tagajärgi seni, kuni neid ei ole tagasi võetud, tühistamishagi menetlemise tulemusena tühistatud ega eelotsusemenetluse tulemusel või õigusvastasuse väite alusel kehtetuks tunnistatud.

(5)

Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikele 4 vastu võetud komisjoni otsus on mutatis mutandis siduv kõikide otsuse adressaadiks olevate liikmesriikide organitele, kaasa arvatud nende sõltumatutele järelevalveasutustele, kui sellega tunnistatakse, et kõnealuses artiklis sätestatud lepingu tüüptingimuste alusel tehtavad ülekanded pakuvad piisavat kaitset kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 2 tähenduses. See ei takista riiklikul järelevalveasutusel oma volituste teostamist, et jälgida andmevooge, kaasa arvatud õigust peatada või keelustada isikuandmete edastamine, kui viimane otsustab, et edastamine viiakse läbi ELi või riikliku andmekaitse seadust rikkudes, nagu näiteks juhul, kui andmete importija ei täida lepingu tüüptingimusi.

(6)	Komisjoni otsustega 2001/497/EÜ (5) ja 2010/87/EL (6) on sätestatud piirang riiklike järelevalveasutuste volitustele, mis on võrreldav otsuse 2000/520/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lõiguga, mille Euroopa Kohus tunnistas kehtetuks.

(7)	Arvestades Schremsi kohtuasja ning kooskõlas lepingu artikliga 266, tuleks asendada nende otsuste sätted, mis piiravad riiklike järelevalveasutuste volitusi.

(8)	Et hõlbustada tõhusat järelevalvet seoses otsuste toimimisega kehtivate lepingu tüüptingimuste kohta, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni asjakohastest meetmetest, mida siseriiklikud järelevalveasutused on võtnud.

(9)	Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel moodustatud töörühm üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega esitas arvamuse, mida on arvesse võetud käesoleva otsuse koostamisel.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 31 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(11)	Seepärast tuleks otsuseid 2001/497/EÜ ja 2010/87/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/497/EÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Kui liikmesriikide pädevad ametiasutused kasutavad määruse 95/46/EÜ artikli 28 lõike 3 kohaseid volitusi, mille tulemusena katkestatakse ajutiselt või alaliselt andmevoogude edastamine kolmandatele riikidele, et tagada üksikisikute kaitse seoses nende isikuandmete töötlemisega, teavitab asjaomane liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni, kes edastab teabe teistele liikmesriikidele.“

Artikkel 2

Otsuse 2010/87/EL artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Věra JOUROVÁ

(1) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(2) ECLI:EU:C:2015:650.

(3) Komisjoni 26. juuli 2000. aasta otsus 2000/520/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ piisava kaitse kohta, mis on ette nähtud programmi Safe Harbor põhimõtetega ja sellega seotud korduma kippuvate küsimustega, mille on välja andnud Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium (EÜT L 215, 25.8.2000, lk 7).

(4) Schrems, punkt 40 jj ning punktid 101–103.

(5) Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsus 2001/497/EÜ kolmandatesse riikidesse isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta, kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 19).

(6) Komisjoni 5. veebruari 2010. aasta otsus 2010/87/EL kolmandates riikides asuvatele volitatud töötlejatele isikuandmete edastamise lepingu tüüptingimuste kohta nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi 95/46/EÜ alusel (ELT L 39, 12.2.2010, lk 5.)