16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/61

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Brasiilia õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Brasiilias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad 27. märtsi 2001. aasta seadusest 10214 ja selle kohaselt vastu võetud riikliku rahanõukogu resolutsioonidest, Brasiilia Keskpanga (BKP) ringkirjadest ning Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni juhistest. Kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate tegevust reguleeritakse eelkõige resolutsiooniga 2882 (muudetud resolutsiooniga 3081), milles on sätestatud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate tegevuse suhtes kohaldatavad põhimõtted, ja millega antakse BKP-le õigus kliiringukodasid ja kliirimisteenuste osutajaid reguleerida, anda neile tegevusluba ja teha nende üle järelevalvet.

(6)

Brasiilias asutatud kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad peavad olema saanud BKP-lt kliirimisteenuste osutamiseks loa. Kliiringukojale või kliirimisteenuste osutajale tegevusloa andmist kaaludes peab BKP võtma arvesse Brasiilia maksesüsteemi usaldusväärsust, normaalset toimimist ja selle parandamist. Samuti võib BKP enne tegevusloa andmist või ka hiljem kindlaks määrata „sellised tingimused, mida ta peab asjakohaseks“, lähtudes finantssüsteemi stabiilsusest, kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate riskidest ja tõhususest. Kliiringukodade suhtes, mis haldavad BKP poolt kliirimissüsteemi mahu ja laadi alusel kindlaks määratud süsteemselt olulist süsteemi, mis võib ohustada Brasiilia finantssüsteemi tugevuse ja sujuva toimimise ohtu seada, võidakse kohaldada ülejäänud kliiringukodadest ja kliirimisteenuste osutajatest erinevaid eeskirju.

(7)

BKP on vastu võtnud eri meetmeid, et rakendada resolutsioon 2882 ja tagada, et kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad järgivad maksesüsteemi puhul kehtivaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja eeskirju. Eelkõige ringkirjaga 3057 on üksikasjalikult reguleeritud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate toimimine ning selles on sätestatud mitmed neile kohustuslikud nõuded, sh kapitali-, läbipaistvus- ja tegevusnõuded ning riskikontrollimeetmed. BKP tegi poliitilise avalduse nr 25097 makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni 2012. aasta aprillis avaldatud finantsturutaristute põhimõtete kohta, millega BKP kohaldab finantsturutaristute põhimõtteid kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate järelevalves.

(8)

Ringkirja nr 3057 kohaselt peavad kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad võtma vastu sise-eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse kõigi oluliste nõuete järgimine ja mis käsitlevad nende tegevuse kõiki olulisi aspekte, sealhulgas kaitsemeetmeid krediidi-, likviidsus- ja operatsiooniriski juhtimiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused esitatakse BKP-le, kes neid esmalt hindab tegevusloa andmise käigus. Peale selle peab BKP sise-eeskirjade ja menetluste olulised muudatused samuti heaks kiitma. Muudest vähem olulistest sise-eeskirjade ja menetluste muudatustest tuleb BKP-le teatada 30 päeva jooksul pärast muudatuste tegemist ja BKP võib need vaidlustada.

(9)

Seega on Brasiilias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Seaduse 10214 ning selle alusel vastu võetud resolutsioonide, ringkirjade ja juhiste aluspõhimõtetega on kehtestatud ranged nõuded, mida kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad peavad Brasiilias kliirimisteenuste osutamiseks loa saamiseks järgima (üheskoos „esmased normid“). Need esmased normid moodustavad Brasiilia õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peavad kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused BKP-le heakskiitmiseks või teadmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad Brasiilia õiguslikult siduvate nõuete teise taseme ning neis tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad nendele nõuetele peavad vastama. BKP hindab, kuidas kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele vastavad. Kui BKP on sise-eeskirjad ja menetlused heaks kiitnud, muutuvad need kliiringukodadele ja kliirimisteenuste osutajatele õiguslikult siduvaks.

(10)

Brasiilias kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaanduse ulatus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja rangemad riskimaandamisnõuded kehtestada kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(11)

Finantsturg, kus Brasiilias asutatud kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad tegelevad kliirimisega, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Brasiilias kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 3 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine kliiringukodades ja kliirimisteenuste osutajates endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(12)

Brasiilias asutatud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad nende sise-eeskirjad ja menetlused, millega nõutakse finantsturutaristute põhimõtete järgimist, maandavad Brasiilias olevat madalamat riski ning nendega maandatakse riski ulatuses, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(13)

Seepärast tuleks järeldada, et Brasiilia õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal tegevusloa saanud kliiringukojad ja kliirimisteenuste osutajad vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Brasiilia õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse riiklikku sundi.

(15)

BKP kontrollib jooksvalt kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate vastavust nende suhtes kohaldatavatele õiguslikult siduvatele nõuetele. BKP-l on lisaks eri võimalusi kõnealuse vastavuse tagamiseks. Eelkõige on BKP-l õigus nõuda kliiringukodadelt ja kliirimisteenuste osutajatelt teavet, teha neile hoiatusi ja nõuda neilt vajaduse korral eeskirjade muutmist. Lisaks võib BKP määrata ka trahve, kui kliiringukojad või kliirimisteenuste osutajad rikuvad nende suhtes kohaldatavaid õiguslikult siduvaid nõudeid, ja tal on õigus tühistada nende tegevusluba.

(16)

Seega tuleks järeldada, et Brasiilias tegevusloa saanud kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Brasiilia õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Brasiilias võivad teenuseid osutada kesksed vastaspooled, kes on tegevusloa saanud kolmandas riigis, kus õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse sarnane tulemus sellega, mis tagatakse Brasiilias kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga ja mis vastab finantsturutaristute põhimõtetele, kus kehtivad samaväärsed rahapesuvastased õigusaktid ja kus kesksete vastaspoolte üle tehakse tõhusat järelevalvet. BKP ja taotluse esitanud keskse vastaspoole kolmanda riigi pädev asutus peavad tunnustamise jaoks sõlmima ka koostööleppe.

(19)

Seepärast tuleks järeldada, et Brasiilia õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhus samaväärne süsteem.

(20)

Käesolev otsus põhineb Brasiilias käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad kliiringukodasid ja kliirimisteenuste osutajaid. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima kliiringukodade ja kliirimisteenuste osutajate õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(21)

Brasiilias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(22)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,