16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/54

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlevad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks eriti arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

Uus-Meremaal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded koosnevad Uus-Meremaa Reservpanga 1989. aasta seaduse osast 5C (edaspidi „esmased normid“) ja korraldustest, millega keskseid vastaspooli tunnustatakse määratud arveldussüsteemidena (edaspidi „määramiskorraldused“). Esmastes normides ja määramiskorraldustes on sätestatud nõuded, mida kesksed vastaspooled peavad Uus-Meremaal kliirimisteenuste osutamiseks pidevalt täitma. Uus-Meremaal asutatud kesksetele vastaspooltele võib määratud arveldussüsteemina tegutsemiseks loa anda peakuberner (Governor-General) rahandusministri ja äriministri soovitusel ning kooskõlas Uus-Meremaa Panga ja finantsturgude ameti (üheskoos „ühiselt reguleerivad asutused“) ühissoovitusega. Selleks, et keskset vastaspoolt tunnustataks määratud arveldussüsteemina, võib kehtestada tingimusi. Määramiskorraldustega kiidetakse heaks määratud arveldussüsteemi konkreetsed sise-eeskirjad ja menetlused, mis sisaldavad määratud arveldussüsteemidele kohustuslikke nõudeid, mis vastavad ühiselt reguleerivate asutuste avaldatud kõrgetasemelistele põhimõtetele. Uus-Meremaa Reservpanga 1989. aasta seaduse kohaselt peavad määratud arveldussüsteemid järgima kliirimis- ja arveldussüsteeme käsitlevaid asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas finantsturutaristute põhimõtteid, mille avaldasid 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ning Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon. Ühiselt reguleerivad asutused avaldasid poliitikadokumendi „Määratud arveldussüsteemide määramine ja järelevalve“, kus on nõutud, et määratud arveldussüsteemid peavad järgima finantsturutaristuste põhimõtteid.

(6)

Seega on Uus-Meremaal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esmaste normide aluspõhimõtetega on kehtestatud ranged nõuded, mida määratud arveldussüsteemid peavad Uus-Meremaal kliirimisteenuste osutamise loa saamiseks järgima. Need esmased normid moodustavad Uus-Meremaa õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Esmaste normide järgimise tõendamiseks peavad määratud arveldussüsteemid esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused ühiselt reguleerivatele asutustele heakskiitmiseks. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused koos neid heakskiitvate määramiskorraldustega moodustavad Uus-Meremaa õiguslikult siduvate nõuete teise taseme ning neis tuleb üksikasjalikult ette näha, mil viisil määratud arveldussüsteemid nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele peavad vastama. Ühiselt reguleerivad asutused hindavad, kuidas määratud arveldussüsteemid nendele nõuetele ja finantsturutaristute põhimõtetele vastavad. Kui süsteem on määratud arveldussüsteemina heaks kiidetud, on süsteem kohustatud sise-eeskirju ja menetlusi järgima ning neid ei saa muuta, kui ühiselt reguleerivad asutused muudatused vaidlustavad.

(7)

Uus-Meremaal asutatud määratud arveldussüsteemide suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise ulatust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaanduse ulatus sõltub nii asjaomase keskse vastaspoole kliirimistegevusele omase riski tasemest, mis omakorda sõltub finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja rangemad riskimaandamisnõuded kehtestada kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(8)

Finantsturg, kus Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemid tegelevad kliirimisega, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Kolmel viimasel aastal moodustas Uus-Meremaal kliiritud tuletistehingute koguväärtus alla 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Uus-Meremaal asutatud määratud arveldussüsteemides endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(9)

Uus-Meremaal asutatud määratud arveldussüsteemide suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemide suhtes kohaldatavad esmased normid, mida täiendavad sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturutaristute põhimõtteid, maandavad Uus-Meremaal olevat madalamat riski ja nendega on risk maandatud ulatuses, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(10)

Seepärast tuleks järeldada, et Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemid vastavad õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega.

(11)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekord tagama, et seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte üle tehakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja nende suhtes kohaldatakse riiklikku sundi.

(12)

Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemide üle teevad järelevalvet ühiselt reguleerivad asutused. Need võivad küsida määratud arveldussüsteemidelt ja nende liikmetelt teavet ning määrata vastamisest keeldumise korral karistusi. Ühiselt reguleerivad asutused võivad tagasi võtta määratud arveldussüsteemi tegevusloa. Ühiselt reguleerivad asutused kontrollivad, kuidas määratud arveldussüsteemid täidavad määratud arveldussüsteemina tegutsemiseks loa andmise tingimusi. Kõnealused tingimused võivad sisaldada nõuet teatada ühiselt reguleerivatele asutustele olulistest sündmustest (nt süsteemi riskijuhtimisraamistiku või finantsvahendeid käsitleva poliitika mittejärgimine või muutmine), esitada korrapäraselt aruandeid ühiselt reguleerivatele asutustele ja avaldada teavet, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste standardite (finantsturutaristuste põhimõtted) kohaseid enesehinnanguid. Ühiselt reguleerivad asutused kohtuvad korrapäraselt määratud arveldussüsteemi kõrgema juhtkonnaga ning võivad läbi vaadata tegevusloa ja kehtestada lisatingimusi või tegevusloa tagasi võtta, kui kohaldatavaid nõudeid ei järgita.

(13)

Seega tuleks järeldada, et Uus-Meremaal tegevusloa saanud määratud arveldussüsteemide üle tehakse pidevat tõhusat järelevalvet ja kohaldatakse riiklikku sundi.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(15)

Kolmanda riigi kesksed vastaspooled võivad Uus-Meremaal tegutseda, kui nende ja nende liikmete suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord on õiguslikult selge. Peale selle tuleb kolmanda riigi kesksete vastaspoolte üle teha tõhusat järelevalvet, tagades vastavuse kohaldatavale õigus- ja järelevalvekorrale. Uus-Meremaa Panga ja keskse vastaspoole kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse vahel võib sõlmida vastastikuse mõistmise memorandumi.

(16)

Seepärast tuleks järeldada, et Uus-Meremaa õigus- ja järelevalvekorraga on ette nähtud kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamise tõhus samaväärne süsteem.

(17)

Käesolev otsus põhineb Uus-Meremaal käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad määratud arveldussüsteeme. Komisjon peaks koostöös ESMAga Uus-Meremaal jätkuvalt pidevalt jälgima määratud arveldussüsteemide õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(18)

Uus-Meremaal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(19)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,