12.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 219/82

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1352,

4. august 2016,

mis käsitleb Euroopa Kaitseagentuuri lähetatud riiklikele ekspertidele kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/677/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 45,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1835, milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ekspertide lähetamine peaks võimaldama Euroopa Kaitseagentuuril (edaspidi „agentuur“) kasutada nende ekspertide kõrgetasemelisi teadmisi ja töökogemust, eelkõige valdkondades, kus sellised eksperditeadmised ei ole agentuuris kergesti kättesaadavad.

(2)

Töökogemuste ja teadmiste vahetamist kaitse valdkonnas, nagu on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2015/1835, ning seonduvaid tugifunktsioone tuleks toetada ajutiselt lähetatud riiklike ekspertide määramise kaudu liikmesriikide avalikust sektorist (edaspidi „riiklikud eksperdid“).

(3)

Riiklike ekspertide õigused ja kohustused peaksid tagama, et nad täidavad oma ülesandeid üksnes agentuuri huvides.

(4)

Terminit „lähetamine“ tuleks tõlgendada käesoleva otsuse kontekstis.

(5)

Kuna käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjadega tuleks asendada nõukogu otsuses 2004/677/EÜ (2) sätestatud eeskirjad, tuleks nimetatud otsus tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas otsuses kehtestatud eeskirju kohaldatakse riiklikele ekspertidele, kelle puhul on täidetud artiklis 2 sätestatud tingimused ning kes on lähetatud osalevate liikmesriikide riikliku või piirkondliku tasandi avaliku sektori asutustest, eelkõige kaitseministeeriumist ja/või selle asutustest, organitest, liikmesriikide kaitsekolledžitest, uurimisasutustest, sealhulgas kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/1835 artikli 11 lõike 4 punktiga b lähetatud eksperdid.

Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/1835 artikli 11 lõike 4 punktiga a lähetatakse eksperdid

—

kolmandast riigist, kellega agentuur on sõlminud halduskokkuleppe, või

—

organisatsioonidest/üksustest, kellel on agentuuriga sõlmitud halduskokkulepe, tingimusel et riiklik ekspert on liikmesriigi kodanik või sellise kolmanda riigi kodanik, kellega agentuur on sõlminud halduskokkuleppe,

agentuuri nimetatud otsuse artikli 26 lõike 1 kohaselt agentuuri juhtnõukogu nõusolekul vastavalt kõnealustes kokkulepetes sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Lähetuse tingimused

Agentuuri lähetamiseks on sobivad eksperdid, kes

1.

on enne lähetamist töötanud oma tööandja juures alalise või ajutise lepingu alusel vähemalt 12 kuud;

2.

jäävad oma tööandja teenistusse kogu lähetuse ajaks ja neile maksab jätkuvalt palka nende tööandja;

3.

on töötanud vähemalt kolm aastat täistööajaga kaitse, halduse, teaduse, tehnika, operatiivtegevuse, nõustamise või järelevalve valdkonnas ülesannetes, mis on neile määratud ülesannete täitmise seisukohast asjakohased. Tööandja esitab enne lähetust agentuurile õiendi eksperdi eelneva 12 kuu tööülesannete kohta;

4.

on osaleva liikmesriigi kodanikud või kelle suhtes kohaldatakse artikli 1 teist lõiku;

5.

valdavad oma ülesannete täitmiseks üht osalevate liikmesriikide ametlikku keelt põhjalikult ja teist rahuldaval tasemel.

Artikkel 3

Valikumenetlus

1.   Riiklike ekspertide valimiseks kasutatakse avatud ja läbipaistvat menetlust, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikliga 42.

2.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, lähetatakse riiklikud eksperdid selleks, et saada agentuuri teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad, ausad ja pädevad isikud. Nad lähetatakse osalevate liikmesriikide kodanike hulgast geograafiliselt võimalikult laialt alalt. Osalevad liikmesriigid ja agentuur teevad koostööd meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse tagamiseks niipalju kui võimalik ja järgivad võrdsete võimaluste põhimõtet.

3.   Osalemiskutse saadetakse osalevate liikmesriikide alalistele esindustele, kolmandate riikide missioonidele, organisatsioonile või üksusele, kui see on asjakohane, ning avaldatakse agentuuri veebisaidil. Kutses esitatakse ametikohtade kirjeldus, valikukriteeriumid ning taotluste esitamise tähtaeg. Riikliku eksperdi ametikohale esitatud kandidaate peavad sponsima nende riiklikud asutused, organisatsioonid või üksused. Vajalik on sponsorkirja vormis kinnitus, mis saadetakse agentuurile võimaluse korral taotluste vastuvõtmise lõppkuupäevaks ja igal juhul hiljemalt töölevõtmise kuupäeval.

4.   Tasuta tööle lähetatud riiklike ekspertide ja täiendusõpet saavate riiklike ekspertide puhul võib agentuur otsustada, et riiklik ekspert valitakse lõigetes 1 ja 2 sätestatud valikumenetlust järgimata.

5.   Ekspertide lähetamine sõltub agentuuri erinõuetest ja eelarve võimalustest.

6.   Agentuur koostab riikliku eksperdi kohta isikliku toimiku. Kõnealune toimik sisaldab asjakohast haldusalast teavet.

Artikkel 4

Lähetuse haldusmenetlus

Lähetused lepitakse kokku agentuuri tegevjuhi ja asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või missiooni, või asjakohasel juhul organisatsiooni või üksuse vahelise kirjavahetuse teel. Kirjavahetuses märgitakse ära lähetuskoht ja riikliku eksperdi tegevusüksus administraatorite (edaspidi „AD“) või assistentide (edaspidi „AST“) tegevusüksuses. Kirjavahetuses märgitakse ka direktoraat/üksus, kuhu riiklik ekspert lähetatakse, ning esitatakse riikliku eksperdi ülesannete üksikasjalik kirjeldus. Kirjavahetusele lisatakse koopia agentuuri lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavatest eeskirjadest.

Artikkel 5

Lähetuse kestus

1.   Lähetuse kestus on minimaalselt kaks kuud ja maksimaalselt kolm aastat. Seda võib järjestikku pikendada nii, et kogukestus ei ületaks nelja aastat.

Erandjuhtudel võib tegevjuht anda asjaomase direktori taotlusel ning pärast riikliku eksperdi tööandjalt eelneva nõusoleku saamist loa pikendada lähetust ühe korra või mitu korda veel kuni kahe aasta võrra pärast esimeses lõigus osutatud neljaaastast maksimumkestust.

2.   Lähetuse kestus määratakse kindlaks artiklis 4 sätestatud kirjavahetuse alguses. Lähetuse uuendamisel, pikendamisel või eksperdi üleviimisel kasutatakse sama menetlust.

3.   Riiklikku eksperti, kes on varem juba agentuuri lähetatud, võib uuesti lähetada pärast konsulteerimist asjaomase riikliku asutusega, tingimusel et riikliku eksperdi puhul on jätkuvalt täidetud artiklis 2 osutatud lähetamise tingimused, ning otsuse (ÜVJP) 2015/1835 artikli 11 lõikes 5 kindlaksmääratud maksimaalse teenistusaja piires.

Artikkel 6

Tööandja kohustused

Kogu lähetuse ajal riikliku eksperdi tööandja

a)

jätkab riiklikule eksperdile palga maksmist;

b)

vastutab endiselt kõigi riikliku eksperdi sotsiaalõiguste eest, eelkõige sotsiaalkindlustus-, kindlustus- ja pensioniõiguste eest, ning

c)

arvestades artikli 10 lõike 2 punkti d, säilitab riikliku eksperdi tööalase staatuse alalise ametniku või lepingulise töötajana ning teavitab agentuuri tegevjuhti kõigist muudatustest riikliku eksperdi tööalases staatuses alalise ametniku või lepingulise töötajana.

Artikkel 7

Ülesanded

1.   Riiklikud eksperdid abistavad agentuuri töötajaid ja täidavad neile agentuuri tegevjuhi määratud ülesandeid ja kohustusi.

2.   Võttes arvesse agentuuri töötajate koosseisu ja eelkõige nende rolli panustamisel agentuuri tulemuste saavutamisse, võib tegevjuht anda riiklikule eksperdile juhtimisülesandeid, kui see on teenistuse huvides vajalik.

Igal juhul ei või riiklik ekspert võtta agentuuri nimel juriidilisi kohustusi.

3.   Riiklik ekspert võib osaleda missioonidel ja koosolekutel. Tegevjuht võib otsustada, et riikliku eksperdi osalemine missioonidel ja koosolekutel piirdub üksnes

a)

agentuuri töötaja saatmisega või

b)

üksi osalemise korral vaatlejana või üksnes teabe saamise eesmärgil osalemisega.

4.   Riikliku eksperdi ülesannete täitmise tulemuste heakskiitmise eest vastutab üksnes agentuur.

5.   Agentuur, riikliku eksperdi tööandja ja riiklik ekspert ise püüavad igati vältida mis tahes tegelikku või võimalikku huvide konflikti seoses eksperdi ülesannete täitmisega tema lähetuse ajal. Sel eesmärgil teavitab agentuur aegsasti riiklikku eksperti ja tema tööandjat kavandatavatest ülesannetest ja palub mõlemalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et neile ei ole teada põhjuseid, miks riiklik ekspert ei võiks kõnealuseid ülesandeid täita.

Riiklikul eksperdil palutakse eelkõige teatada igast võimalikust huvide konfliktist tema perekondliku olukorra (eelkõige pereliikmete või lähikondsete kutsetegevuse või tema enda või pereliikmete oluliste finantshuvide) ja talle lähetuse ajaks antavate ülesannete vahel.

Tööandja ja riiklik ekspert kohustuvad teavitama agentuuri kõigist lähetuse ajal ilmnenud asjaolude muutustest, mis võiksid huvide konflikti põhjustada.

6.   Kui agentuur leiab, et riiklikule eksperdile määratud ülesannete laad eeldab eriliste julgeolekualaste ettevaatusabinõude rakendamist, tehakse riiklikule eksperdile enne tema lähetamist julgeolekukontroll.

Artikkel 8

Riiklike ekspertide õigused ja kohustused

1.   Lähetuse ajal tegutseb riiklik ekspert ausalt. Eelkõige

a)

riiklik ekspert täidab talle määratud ülesandeid ning tegutseb üksnes agentuuri huvides.

Eelkõige ei võta riiklik ekspert oma ülesannete täitmisel vastu korraldusi oma tööandjalt, üheltki valitsuselt, muult isikult, eraõiguslikult äriühingult ega avaliku sektori asutuselt ja ei tee nende heaks mingeid toiminguid;

b)

riiklik ekspert hoidub igasugusest tegevusest ja eriti sellisest avalikust arvamuse avaldamisest, mis võib kahjustada tema ametikoha väärikust agentuuris;

c)

riiklik ekspert teavitab oma ülemust, kui tal palutakse oma ülesannete täitmisel teha otsus sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse kohta, millega seoses tal on tema sõltumatust mõjutada võiv isiklik huvi;

d)

riiklik ekspert ei või üksi ega teistega koos avaldada või avaldamiseks anda ühtki liidu tegevust käsitlevat teksti ilma agentuuris kehtivate tingimuste ja eeskirjade kohaselt antud loata. Luba ei anta üksnes juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada agentuuri või liidu huve;

e)

kõik õigused tööle, mida riiklik ekspert on teinud oma ülesannete täitmisel, kuuluvad agentuurile;

f)

riiklik ekspert elab lähetuskohas või sellest niisuguses kauguses, mis ei takista talle antud ülesannete nõuetekohast täitmist;

g)

riiklik ekspert abistab ja nõustab ülemust, kelle juurde ta on määratud, ning vastutab oma ülemuse ees talle antud ülesannete täitmise eest.

2.   Nii lähetuse ajal kui ka pärast seda peab riiklik ekspert käsitlema suurima diskreetsusega kõiki asjaolusid ja kogu teavet, millest ta saab teadlikuks oma ülesannete täitmise käigus või seoses nende täitmisega. Riiklik ekspert ei avalda ühelegi vastava volituseta isikule mitte mingis vormis varem seaduslikul viisil avalikustamata dokumente ega teavet, samuti ei kasuta ta neid isikliku kasu saamise eesmärgil.

3.   Riiklik ekspert on lähetuse lõppedes endiselt kohustatud käituma ausalt ja diskreetselt uusi ülesandeid täites ning teatavaid ametikohti või soodustusi vastu võttes.

Sel eesmärgil teavitab riiklik ekspert kolme aasta jooksul pärast lähetuse lõppu agentuuri viivitamata kõikidest kohustustest ja ülesannetest, mis võivad põhjustada huvide konflikti riikliku eksperdi poolt lähetuse ajal täidetud ülesannetega.

4.   Riikliku eksperdi suhtes kohaldatakse agentuuris kehtivaid julgeolekueeskirju, sealhulgas andmekaitsenorme ning agentuuri võrgu kaitse reegleid. Riikliku eksperdi suhtes kohaldatakse samuti agentuuri finantshuvide kaitset reguleerivaid norme.

5.   Kui riiklik ekspert lähetuse ajal käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 4 sätteid ei täida, on agentuuril õigus lõpetada tema lähetus kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga c.

6.   Riiklik ekspert teavitab viivitamata oma ülemust kirjalikult, kui talle saavad tema lähetuse käigus teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada

a)

võimalikku ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab agentuuri huvisid, sealhulgas pettuse- või korruptsioonijuhtumid, või

b)

sellist käitumist seoses ametikohustuste täitmisega, mis võib endast kujutada agentuuri töötajate või lähetatud riiklike ekspertide kohustuste olulist täitmata jätmist.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui agentuuri töötaja või muu liidu institutsiooni teenistuses olev või selle heaks tööd tegev isik on jätnud kohustused täitmata.

7.   Kui ülemust teavitatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt, võtab ta nõukogu otsuse (EL) 2016/1351 (3) (edaspidi „agentuuri personalieeskirjad“) artiklis 27 ette nähtud meetmed. Agentuuri personalieeskirjade artikleid 27, 28 ja 29 kohaldatakse ülemuse suhtes vastavalt käesoleva otsuse artiklile 4. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis ka asjaomase riikliku eksperdi suhtes, et tagada tema õiguste austamine.

Artikkel 9

Lähetuse peatamine

1.   Agentuur võib lubada lähetuse peatamist riikliku eksperdi või tööandja kirjalikul taotlusel ja tööandja nõusolekul ning määrata kindlaks sellistel juhtudel kohaldatavad tingimused. Peatamise ajal

a)

ei maksta artiklis 19 nimetatud toetusi;

b)

hüvitatakse artiklis 20 osutatud kulud üksnes juhul, kui peatamine toimus agentuuri taotlusel.

2.   Agentuur teavitab peatamisest tööandjat ja asjaomase riigi alalist esindust või missiooni.

Artikkel 10

Lähetuse lõpetamine

1.   Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, võib lähetuse lõpetada agentuuri või riikliku eksperdi tööandja taotlusel, tingimusel et sellest teatatakse kolm kuud ette. Lähetuse võib lõpetada ka riikliku eksperdi taotlusel sama etteteatamisajaga ning tööandja ja agentuuri nõusolekul.

2.   Teatavatel erandlikel asjaoludel võib lähetuse ette teatamata lõpetada

a)

riikliku eksperdi tööandja, kui tema olulised huvid seda nõuavad;

b)

agentuuri ja tööandja vastastikusel kokkuleppel, kui riiklik ekspert on esitanud mõlemale vastava taotluse ja kui riikliku eksperdi olulised isiklikud või ametialased huvid seda nõuavad;

c)

agentuur, kui riiklik ekspert on tõsiselt rikkunud käesolevas otsuses sätestatud kohustusi. Agentuur konsulteerib asjaomase riigi alalise esinduse või missiooniga ja võtab arvesse kõiki oma otsusega seoses saadud märkusi;

d)

agentuur, kui riikliku eksperdi tööalane staatus tööandja juures alalise ametniku või lepingulise töötajana lõpeb või muutub. Riiklikule eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada selgitusi.

3.   Kui lõpetamine toimub lõike 2 punkti c kohaselt, konsulteerib agentuur viivitamata tööandja ja asjaomase riigi alalise esinduse või missiooniga.

II PEATÜKK

Töötingimused

Artikkel 11

Sotsiaalkindlustus

1.   Enne lähetuse algust kinnitab tööandja agentuurile, et riikliku eksperdi suhtes kehtivad kogu lähetuse ajal jätkuvalt need sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, mida kohaldatakse selle avaliku sektori asutuse või organisatsiooni või üksuse suhtes, kus riiklik ekspert töötab. Selleks esitab asjaomane avaliku sektori asutus agentuurile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 (4) artikli 19 lõikes 2 osutatud tõendi (edaspidi „porditav dokument A1“). Organisatsioon või üksus esitab riiklikule eksperdile porditava dokumendiga A1 samaväärse tõendi, millega tõendatakse, et kohaldatavate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega nähakse ette välismaal tekkinud tervishoiukulude hüvitamine.

2.   Agentuur kindlustab riikliku eksperdi õnnetusjuhtumite vastu alates lähetuse esimesest päevast. Agentuur annab riiklikule eksperdile koopia kõnealuse kindlustuskaitse tingimustest päeval, mil riiklik ekspert pöördub agentuuri tegevjuhi poole lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks.

3.   Kui missioonil, millel riiklik ekspert osaleb artikli 7 lõike 2 ja artikli 29 kohaselt, on vaja lisa- või erikindlustust, katab asjakohased kulud agentuur või tasuta tööle lähetatud riikliku eksperdi ja täiendusõpet saava riikliku eksperdi puhul avaliku sektori asutus, kes eksperdi lähetas, pärast konsulteerimist missiooniga seotud asjaomase liikmesriigiga.

Artikkel 12

Tööaeg

1.   Lähetatud riiklikule eksperdile kohaldatakse agentuuris kehtivaid tööajaeeskirju sõltuvalt selle ametikoha nõudmistest, kuhu ekspert agentuuris määratud on.

2.   Riiklik ekspert töötab kogu lähetuse ajal täistööajaga. Direktori nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel ja kooskõlas agentuuri huvidega võib agentuur lubada riiklikul eksperdil töötada osalise tööajaga, kui viimase tööandja on selleks nõusoleku andnud.

3.   Kui riiklikul eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, töötab ta vähemalt poole tavalisest tööajast.

Artikkel 13

Töölt puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu

1.   Kui riiklik ekspert puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, teavitab ta oma ülemust sellest niipea kui võimalik ning teatab oma kehtiva aadressi. Kui riiklik ekspert puudub rohkem kui kolm järjestikust päeva, esitab ta arstitõendi ning temalt võib nõuda agentuuri korraldatud tervisekontrolli läbimist.

2.   Kui riiklik ekspert puudub 12-kuulise ajavahemiku jooksul töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui 12 päeva, esitab ta edaspidi haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu puudumise kohta arstitõendi iga kord.

3.   Kui puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu on pikem kui üks kuu või ületab riikliku eksperdi lähetuse raames töötatud aja (olenevalt sellest, kumb on pikem), peatatakse automaatselt artikli 19 lõigetes 1 ja 2 osutatud toetuste maksmine. Käesolevat lõiget ei kohaldata rasedusega seotud haiguse korral. Haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu puudumine ei saa jätkuda pärast asjaomase isiku lähetuse lõppu.

4.   Kui aga riiklik ekspert saab lähetuse ajal tööga seoses vigastada, makstakse riiklikule eksperdile artikli 19 lõigetes 1 ja 2 osutatud toetusi täies ulatuses ja kogu töövõimetusaja jooksul kuni lähetuse lõpuni.

Artikkel 14

Põhipuhkus, eripuhkus ja puhkepäevad

1.   Ilma et see piiraks käesoleva otsuse konkreetsete sätete kohaldamist, kohaldatakse riiklikule eksperdile agentuuris kehtivaid põhipuhkuse, eripuhkuse ja puhkepäevade eeskirju.

2.   Puhkusele jäämiseks tuleb saada eelnev luba üksuselt, kuhu riiklik ekspert on tööle määratud.

3.   Tööandja nõuetekohaselt põhjendatud avalduse alusel võib agentuur anda riiklikule eksperdile täiendavat eripuhkust kuni kaks päeva 12-kuulise ajavahemiku kohta. Iga taotlust menetletakse igal üksikjuhul eraldi.

4.   Lähetuse lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade eest hüvitist ei maksta.

5.   Riiklik ekspert, kelle lähetus kestab vähem kui kuus kuud, võib saada eripuhkust põhjendatud avalduse ning agentuuri tegevjuhi otsuse alusel. Nimetatud eripuhkus ei või terve lähetuse jooksul ületada kolme päeva. Asjaomane direktor peab enne sellise puhkuse andmist konsulteerima agentuuri personaliüksusega.

Artikkel 15

Eripuhkus koolituse jaoks

Erandina artikli 14 lõikest 3 võib agentuur anda riiklikule eksperdile, kelle lähetus kestab kuus kuud või kauem, täiendavat eripuhkust tööandaja pakutava koolituse ajaks tööandja põhjendatud avalduse alusel, kui eesmärgiks on riikliku eksperdi taasintegreerimine.

Artikkel 16

Rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus

1.   Riiklikule eksperdile kohaldatakse agentuuris kehtivaid rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse eeskirju.

2.   Kui tööandja suhtes kehtivate riiklike õigusaktidega on ette nähtud pikem rasedus- ja sünnituspuhkus, peatatakse lähetus riikliku eksperdi taotlusel ja pärast tööandja eelnevat nõusolekut ajaks, mis ületab agentuuri määratud puhkuse. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui agentuuri huvid seda nõuavad.

3.   Olenemata lõikest 1 võib riiklik ekspert pärast tööandja eelnevat nõusolekut taotleda lähetuse peatamist kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui agentuuri huvid seda nõuavad.

4.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka lapsendamise puhul.

5.   Riiklik ekspert võib rinnaga toitmise ajal vastava taotluse ja vastavasisulise arstitõendi alusel saada eripuhkust kuni neli nädalat alates rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisest; sel ajavahemikul makstakse talle artiklis 19 ettenähtud toetusi.

Artikkel 17

Korraldus ja kontroll

Tööaja ja puudumiste korraldamine ja kontrollimine on personaliüksuse ning selle direktoraadi või üksuse ülesanne, kuhu riiklik ekspert on määratud, kooskõlas agentuuris kehtivate eeskirjade ja menetlustega.

III PEATÜKK

Toetused ja kulud

Artikkel 18

Toetuste ja sõidukulude arvutamine

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel määrab riikliku eksperdi töölevõtmis-, lähetus- ja tagasitulekukoha kindlaks agentuur vastavalt personaliüksuse poolt välja arvutatud laius- ja pikkuskraadidel põhinevale geograafilisele asukohale.

2.   Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„töölevõtmiskoht“ – koht, kus riiklik ekspert täitis oma tööülesandeid tööandja jaoks enne lähetust;

b)

„lähetuskoht“ – Brüssel;

c)

„tagasitulekukoht“ – koht, kus riiklik ekspert töötab oma peamisel töökohal pärast lähetuse lõppu.

Töölevõtmiskoht määratakse kindlaks artiklis 4 osutatud kirjavahetuses.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta arvesse olukorda, mis tuleneb riikliku eksperdi töötamisest muu kui lähetuskoha riigi jaoks.

Artikkel 19

Toetused

1.   Riiklikul eksperdil on õigus saada päevaraha kogu lähetuse kestel samade kriteeriumide alusel, mida kohaldatakse agentuuri personalieeskirjade IV lisa artiklis 4 osutatud ajutistele töötajatele makstava kodumaalt lahkumise toetuse suhtes. Kui need kriteeriumid on täidetud, on päevaraha 128,67 eurot. Muudel juhtudel on päevaraha 32,18 eurot. Päevaraha on võrdne Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati tööle lähetatud riiklikele ekspertidele makstava päevarahaga.

2.   Riiklikul eksperdil on õigus kogu lähetuse kestel saada igakuist täiendavat toetust, mida makstakse järgmise tabeli alusel:

Lähetuskoha geograafiline kaugus töölevõtmiskohast (kilomeetrites)

Summa eurodes

0–150

0,00

> 150

82,70

> 300

147,03

> 500

238,95

> 800

385,98

> 1 300

606,55

> 2 000

726,04

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud toetused on ette nähtud selleks, et katta riikliku eksperdi kolimiskulud ja iga-aastased sõidukulud, mis lähetuse jooksul tekivad. Toetusi makstakse missiooni koosseisus osalemise, agentuuri antud põhipuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, isapuhkuse või lapsendamispuhkuse, eripuhkuse ja puhkepäevade eest, ilma et see piiraks artiklite 14, 15 ja 16 kohaldamist. Kui riiklikul eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, makstakse talle proportsionaalselt vähendatud toetusi.

4.   Kui riiklik ekspert alustab lähetuses oma tegevust, makstakse talle ettemaksena 75 päeva päevaraha ning selle ajavahemiku jooksul ei ole tal õigust muud sama laadi toetust saada. Kui lähetus agentuuris lõpeb enne ettemaksu arvutamise aluseks oleva ajavahemiku lõppu, on riiklik ekspert kohustatud ülejäänud ajavahemikule vastava summa tagasi maksma.

5.   Artiklis 4 ette nähtud kirjavahetuse ajal teatab tööandja agentuurile kõikidest käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetustega samalaadsetest toetustest, mida riiklik ekspert on saanud. Kõik asjakohased summad arvatakse maha agentuuri poolt riiklikule eksperdile makstavatest vastavatest toetustest.

6.   Agentuuri personalieeskirjade artikli 60 kohast töötasude ja toetuste kohandamist kohaldatakse automaatselt igakuiste toetuste ja päevarahade suhtes nende vastuvõtmisele järgneval kuul ilma tagasiulatuva mõjuta. Pärast kohandamist avaldatakse uued summad Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 20

Sõidukulud

1.   Riiklikul eksperdil on õigus saada lähetuse alguses oma sõidukulude eest kindlasummalist hüvitist.

2.   Kindlasummaline hüvitis põhineb töölevõtmiskoha ja lähetuskoha geograafilise vahemaa kilomeetrite põhjal makstaval toetusel. Kilomeetrite põhjal makstav toetus määratakse kindlaks kooskõlas agentuuri personalieeskirjade IV lisa artikliga 7.

3.   Riiklikul eksperdil on lähetuse lõppedes õigus saada sõidukulude hüvitist sõiduks tagasitulekukohta. See hüvitis ei või olla suurem summast, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma töölevõtmiskohta naasmisel.

4.   Riikliku eksperdi pereliikmete sõidukulusid ei hüvitata.

Artikkel 21

Missioonid ja missioonide kulud

1.   Riiklik ekspert võidakse saata missioonile.

2.   Missiooni kulud hüvitatakse agentuuris kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 22

Koolitus

Riiklikul eksperdil on õigus osaleda agentuuri korraldatavatel koolituskursustel, kui see on agentuuri huvides. Riikliku eksperdi koolituskursustel osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse tema põhjendatud huve, eelkõige tema ametialast karjääri pärast lähetuse lõppemist.

Artikkel 23

Haldussätted

1.   Riiklik ekspert peab lähetuse esimesel päeval ilmuma asjaomasesse personaliüksusesse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks. Ta asub tööle kas kuu esimesel või 16. kuupäeval.

2.   Agentuur teeb maksed eurodes.

IV PEATÜKK

Tasuta tööle lähetatud eksperdid

Artikkel 24

Tasuta tööle lähetatud eksperdid

1.   Riiklik ekspert võidakse lähetada agentuuri tasuta tööle lähetatud riikliku eksperdina.

Sellise lähetusega ei kaasne õigust saada agentuurilt toetusi või kuluhüvitisi, välja arvatud artiklis 25 ette nähtud hüvitised, kui see on asjakohane.

2.   Tasuta tööle lähetatud riiklike ekspertide suhtes ei kohaldata artikleid 18, 19 ja 20.

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, peab tasuta tööle lähetatud riikliku eksperdi tegevus olema alati kooskõlas asjaoluga, et ta on lähetatud agentuuri, ega tohi kunagi kahjustada tema ametikoha väärikust agentuuris.

Artikkel 25

Missioonid

1.   Kui tasuta tööle lähetatud riiklik ekspert osaleb mujal kui tema lähetuskohas toimuvatel missioonidel, makstakse talle hüvitist kooskõlas ametnikke kaasavate missioonide kulude hüvitamise kehtivate eeskirjadega, välja arvatud juhul, kui agentuuri ja tööandja vahel on kokku lepitud teistsugune kord.

2.   Kui agentuur näeb seoses missiooniga ametnikele ette spetsiaalse kõrge riski kindlustuskaitse, kehtib sama ka sellest missioonist osa võtva tasuta tööle lähetatud riikliku eksperdi puhul.

3.   Väljaspool liidu territooriumit toimuval missioonil osaleva tasuta tööle lähetatud riikliku eksperdi suhtes kohaldatakse agentuuris selliste missioonide puhul kehtivaid julgeolekueeskirju.

Artikkel 26

Tasuta tööle lähetatud riiklikke eksperte ei lisata ametikohtade loetelusse. Läbipaistvuse ja teavitamise eesmärgil esitatakse aga nende ekspertide arv juhtnõukogule tegevjuhi iga-aastases aruandes.

V PEATÜKK

Ad hoc-projektide või programmidega seotud eelarvetest tasustatud riiklikud eksperdid

Artikkel 27

Käesolevat otsust kohaldatakse ka riiklikele ekspertidele, kelle toetused makstakse agentuuri ad hoc-projektide või programmidega seotud eelarvetest, millele on osutatud otsuse (ÜVJP) 2015/1835 artiklites 19 ja 20 (edaspidi „ad hoc riiklikud eksperdid“).

Artikkel 28

Ad hoc riiklikud eksperdid määratakse üksnes nende ad hoc-projektide või programmide juurde, mille eelarvetest makstakse nende vastavad toetused ja kulud.

Ad hoc riiklike ekspertide töölevõtmiseks on vaja asjaomaste panustavate liikmesriikide eelnevat heakskiitu iga ametikohaga seotud esialgset vaba ametikoha teadet sisaldava ettepaneku põhjal, mille on esitanud üks või mitu asjaomast panustavat liikmesriiki või agentuur.

Artikkel 29

Ad hoc riiklikke eksperte ei lisata ametikohtade loetelusse. Läbipaistvuse ja teavitamise eesmärgil esitatakse aga nende ekspertide arv juhtnõukogule tegevjuhi iga-aastases aruandes.

Artikkel 30

Ad hoc-projektide või programmidega seotud eelarved, millest kaetakse ad hoc riiklike ekspertide toetused ja kulud, võivad sisaldada sellistes projektides ja programmides vastavalt otsuse (ÜVJP) 2015/1835 artikli 26 lõikele 5 osalevate kolmandate riikide osamakseid.

Olenemata artikli 1 teisest lõigust ei anna sellised osamaksed asjaomaste kolmandate riikide kodanikele õigust kandideerida ad hoc riiklike ekspertide töölevõtmise menetlustes.

VI PEATÜKK

Täiendusõpet saavad riiklikud eksperdid

Artikkel 31

Üldsätted ja mõisted

Täiendusõpet saavad riiklikud eksperdid on riiklikud eksperdid, kellel lubatakse agentuuris töötada täiendusõppe saamise eesmärgil.

Artikkel 32

Täiendusõppe eesmärk

1.   Täiendusõppe eesmärk on

a)

anda täiendusõpet saavatele riiklikele ekspertidele kogemusi agentuuri töömeetodite ja projektide alal;

b)

võimaldada neil saada praktilist kogemust ja teadmisi agentuuri igapäevatööst ning anda neile võimalus töötada multikultuurses ja mitmekeelses keskkonnas;

c)

võimaldada riiklike asutuste, eelkõige kaitseministeeriumi töötajatel rakendada õpingute käigus ja eelkõige oma vastutusalal omandatud teadmisi.

2.   Agentuur saab omalt poolt kasu nende isikute panusest, kes saavad pakkuda uut vaatenurka ning ajakohaseid teadmisi, rikastades seeläbi institutsiooni igapäevatööd, ja loob võrgu isikutest, kellel on vahetu kogemus tema menetluste kohaldamisel.

Artikkel 33

Sobivus

Täiendusõpet saavatele riiklikele ekspertidele kohaldatakse analoogia põhjal artiklit 2, välja arvatud selle lõiget 3.

Artikkel 34

Täiendusõppe kestus

1.   Täiendusõppe kestus on kolm kuni 24 kuud. Kestus määratakse kindlaks alguses ning seda võib pikendada mõjuvatel põhjustel kuni maksimaalselt 24 kuuni.

2.   Täiendusõpet saav riiklik ekspert võib läbida üksnes ühe täiendusõppe.

Artikkel 35

Täiendusõppe korraldus

Täiendusõppe kestel juhendab täiendusõpet saavat riiklikku eksperti koolitusnõustaja. Koolitusnõustaja peab teavitama personaliüksust kõigist olulistest täiendusõppe ajal toimunud intsidentidest, eelkõige puudumised, haigus, õnnetusjuhtumid või katkestamine, mis on talle teada või millest on talle teatanud täiendusõpet saav riiklik ekspert.

Täiendusõpet saav riiklik ekspert peab järgima juhiseid, mida ta saab oma koolitusnõustajalt, oma ülemuselt direktoraadis või talituses, kuhu ta on lähetatud, ning personaliüksuselt.

Täiendusõpet saaval riiklikul eksperdil on lubatud osaleda koosolekutel, välja arvatud juhul, kui need on piiratud osalusega või konfidentsiaalsed ning riiklik ekspert ei ole läbinud julgeolekukontrolli, ning tutvuda selle osakonna dokumentidega, kuhu ta on lähetatud, ja osaleda selle tegevuses.

Artikkel 36

Täiendusõppe peatamine

Täiendusõpet saava riikliku eksperdi või tema tööandja kirjalikul taotlusel ja tööandja eelneval nõusolekul võib agentuuri tegevjuht anda loa täiendusõppe väga lühiajaliseks peatamiseks või selle varaseks lõpetamiseks. Täiendusõpet saav riiklik ekspert võib tulla tagasi, et läbida täiendusõppe ülejäänud osa, kuid võib seda teha üksnes kuni täiendusõppe perioodi lõpuni. Täiendusõpet ei pikendata ühelgi juhul.

Artikkel 37

Töötingimused ja töötasu

1.   Artikli 2 lõiget 3 ning artikleid 3, 5, 18, 19 ja 20 ei kohaldata täiendusõpet saavatele riiklikele ekspertidele.

2.   Täiendusõpet saavaid riiklikke eksperte käsitatakse tasuta tööle lähetatud riiklike ekspertidena IV peatüki tähenduses. Neile maksab jätkuvalt palka nende tööandja ning nad ei saa agentuurilt rahalisi hüvitisi.

Agentuur ei võta vastu sõidu- või muude kuludega seotud toetuste, tasude või hüvitiste taotlusi, välja arvatud täiendusõppe raames tekkinud missioonikulude hüvitised.

Artikkel 38

Aruanded ja osalemistõend

Täiendusõpet saavad riiklikud eksperdid, kes on läbinud ettenähtud täiendusõppe perioodi, täidavad selle lõpus personaliüksuse nõutud hindamisaruanded. Koolitusnõustajad peavad samuti täitma vastava hindamisaruande.

Tingimusel et aruanded on täidetud, saavad täiendusõppe läbinud riiklikud eksperdid tõendi, millel on märgitud täiendusõppe kuupäevad ning osakond, kus õpe toimus.

Artikkel 39

Täiendusõpet saavaid riiklikke eksperte ei lisata ametikohtade loetelusse. Läbipaistvuse ja teavitamise eesmärgil esitatakse aga nende ekspertide arv juhtnõukogule tegevjuhi iga-aastases aruandes.

VII PEATÜKK

Kaebused

Artikkel 40

Kaebused

Ilma et see piiraks pärast ametisse asumist menetluse algatamise võimalusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul, võib iga riiklik ekspert esitada agentuuri personalieeskirjade alusel kaebuse lepinguid sõlmima volitatud asutusele või ametiisikule kõnealuse asutuse poolt käesoleva otsuse alusel vastu võetud akti kohta, millel on riikliku eksperdi jaoks kahjulik mõju, välja arvatud aktid, mis tulenevad otse tööandja tehtud otsustest.

Kaebus tuleb esitada kahe kuu jooksul. Ajavahemikku arvestatakse asjaomasele isikule otsuse teatavaks tegemise kuupäevast, kuid hiljemalt kuupäevast, mil nimetatud isik selle teate kätte sai. Lepinguid sõlmima volitatud asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui riiklik ekspert selle ajavahemiku lõpuks oma kaebusele vastust ei saa, loetakse kaebus vaikimisi tagasilükatuks.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 41

Teavitamine

Kõikide liikmesriikide alalisi esindusi teavitatakse igal aastal riiklike ekspertide arvust agentuuris. Kõnealune teave hõlmab ka järgmist:

a)

organisatsioonist või üksusest lähetatud riiklike ekspertide kodakondsus vastavalt artikli 1 teisele lõigule;

b)

erandid artikli 3 lõike 3 kohasest valikumenetlusest;

c)

kõikide riiklike ekspertide määramine;

d)

riiklike ekspertide lähetuse peatamine või varane lõpetamine kooskõlas artiklitega 9 ja 10;

e)

riiklike ekspertide toetuste iga-aastane kohandamine kooskõlas artikliga 19.

Artikkel 42

Volituste delegeerimine

Kõiki käesoleva otsuse alusel agentuurile antud volitusi teostab lepinguid sõlmima volitatud asutus või ametiisik.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/677/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud otsuse artiklid 15–19 jäävad kehtima riiklike ekspertide suhtes, kes taotlevad seda lähetuste puhul, mis on pooleli käesoleva otsuse jõustumise ajal, ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse selle jõustumise kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast alates kõikide uute lähetuste, samuti lähetuste uuendamise või pikendamise suhtes.

Brüssel, 4. august 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LAJČÁK

(1)  ELT L 266, 13.10.2015, lk 55.

(2)  Nõukogu 24. septembri 2004. aasta otsus 2004/677/EÜ, millega kehtestatakse liikmesriikidest Euroopa Kaitseagentuuri lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavad eeskirjad (ELT L 310, 7.10.2004, lk 64).

(3)  Nõukogu 4. august otsus (EL) 2016/1351, mis käsitleb Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirju (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).