28.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/1

(1)

Tercase panga – Cassa di Risparmio della Provincia de Teramo SpA – ja Itaalia hoiuste tagamise skeemi Fondo Interbancario di Tutela dei Depositi (edaspidi „FITD“, „fond“ või „skeem“) pressiteadetest ja veebisaitidelt sai komisjon teada, et FITD oli võtnud meetmeid panga toetamiseks.

(2)

8. augustil ja 10. oktoobril 2014 küsis komisjon Itaalialt teavet ning Itaalia vastas 16. septembril ja 14. novembril 2014.

(3)

27. veebruari 2015. aasta kirjaga teavitas komisjon Itaaliat, et ta on otsustanud algatada selle abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetluse (edaspidi „menetluse algatamise otsus“).

(4)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas24. aprillil 2015 (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(5)

2. aprillil 2015 jõudsid komisjoni Itaalia märkused.

(6)

22. mail 2015 sai komisjon märkused veel kahelt huvitatud isikult: Tercas – Cassa di Risparmio della Provincia di Teramo SpA – ja äriühing Banca Popolare di Bari SCpA (edaspidi „BPB“).

(7)

Samal päeval sai komisjon märkused FITD-lt ja Itaalia keskpangalt Banca d'Italia.

(8)

9. juunil 2015 edastas komisjon need märkused Itaaliale ja andis talle võimaluse vastata. Itaalia andis komisjonile teada, et tal ei ole nende märkuste kohta tähelepanekuid.

(9)

13. augustil ja 17. septembril 2015 toimus Itaalia esindajate ja huvitatud isikutega kaks kohtumist. Neil kohtumistel täiendas Itaalia oma varasemates ametlikes dokumentides esitatud väiteid.

(10)

Tercas – Cassa di Risparmio della Provincia di Teramo SpA – on pangakontserni (edaspidi „Tercas“) valdusettevõtja, kes tegutseb peamiselt Abruzzo piirkonnas. 2011. aasta lõpus oli selle valdusettevõtja enamusaktsionär Fondazione Tercas, kellele kuulus tol ajal 65 % aktsiatest.

(11)

2011. aasta lõpus kuulus Tercase alla Banca Caripe SpA (edaspidi „Caripe“), mis on peamiselt Abruzzo piirkonnas tegutsev piirkondlik pank. Selle omandas Tercas 2010. aasta lõpus 90 % aktsiaosalusega ja tema andmed konsolideeriti Tercase finantsaruannetesse. Tercasel oli 50 miljoni euro suurune kapital ja 311 miljoni euro suurune reserv.

(12)

2011. aasta lõpu seisuga oli Tercase konsolideeritud kogubilanss 5,3 miljardit eurot, tal oli tarbijalaene netosummas 4,5 miljardit eurot, kliendihoiuseid 2,7 miljardi euro ulatuses ning 165 harukontorit ja 1 225 töötajat.

(13)

17. aprillil 2012 andis Banca d'Italia pärast Tercase uurimist soovituse, (3) et Itaalia majandus- ja rahandusminister peaks kohaldama Tercase suhtes erihaldusmenetlust vastavalt Itaalia pangandusseaduse (Testo Unico Bancario) artiklile 70.

(14)

Majandus- ja rahandusminister tegi 30. aprillil 2012 korralduse kohaldada Tercase suhtes erihaldusmenetlust (4). Banca d'Italia määras erihalduri (commissario straordinario) olukorra väljaselgitamiseks, õigusnormi rikkumise kõrvaldamiseks ja hoiustajate huvides olevate lahenduste esitamiseks.

(15)

Tercase probleemidele lahenduse leidmisel hindas erihaldur erinevaid võimalusi. Kõigepealt kaalus ta kahte võimalust, mille puhul kas Fondazione Tercas (Tercase enamusaktsionär) või Credito Valtellinese (7,8 % aktsiate omanik) rekapitaliseeriks Tercase, kuid loobus siis neist võimalustest.

(16)

2013. aasta oktoobris sõlmis erihaldur Banca d'Italia nõusolekul lepingu BPBga, kes väljendas huvi teha Tercasesse kapitalisüst, tingimusel et Tercase ja Caripe varadega seotud hoolsusmeetmeid uuritakse ning Tercase negatiivne omakapital kaetakse täiel määral FITDist.

(17)

FITD põhikirja (Statuto) artiklile 29 tuginedes palus erihaldur 25. oktoobril 2013, et FITD annaks kuni 280 miljoni euro väärtuses toetust rekapitaliseerimise kujul, et katta Tercase negatiivne omakapital 30. septembri 2013. aasta seisuga, ning võtaks kohustuse omandada vähenenud väärtusega vara.

(18)

28. oktoobri 2013. aasta kohtumisel otsustas FIDT täitevkomitee (Comitato di gestione) toetada Tercast kooskõlas pangandusseaduse artikli 96b lõike 1 punktiga d kuni 280 miljoni euroga. Sekkumisotsuse kiitis 29. oktoobril 2013 heaks FITD nõukogu (Consiglio).

(19)

30. oktoobril 2013 palus FITD Banca d'Italialt selleks toetusmeetmeks luba, mille see andis 4. novembril 2013. Lõpuks aga FITD seda meedet ei jõustanudki.

(20)

Tercase varadega seotud hoolsusmeetmete uurimine lõppes 18. märtsil 2014 seisus, kus FITD eksperdid ja valdusettevõtja Banca Popolare di Bari SCpA kontrollitud panganduskontserni (BPB) eksperdid ei suutnud omavahel kokkuleppele jõuda. Küsimus lahendati pärast seda, kui pooled nõustusid vahendusmenetlusega, mida juhtis Banca d'Italia määratud vahendaja. Hoolsusmeetmete uurimisel ilmnes, et vara väärtus on jätkuvalt vähenenud.

(21)

1. juulil 2014 palus FITD taas Banca d'Italialt luba Tercase toetamiseks, kuid muudetud tingimustel.

(22)

7. juulil 2014 andis Banca d'Italia sellele muudetud tingimustega toetusele loa (5).

(23)

Banca d'Italia andis Tercase erihaldurile loa kutsuda 27. juulil 2014 kokku aktsionäride erakorraline koosolek, kus pidi tehtama otsus erihaldusmenetluse ajal tekkinud kahjumi katmise meetmete kohta ja kapitali samaaegse suurendamise kohta summas 230 miljonit eurot, mis on mõeldud BPB-le.

(24)

Tercase kahjum oli 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2014. aasta 31. märtsini 603 miljonit eurot. Pärast seda, kui allesjäänud kapital summas 337 miljonit eurot oli täielikult alla hinnatud, oli Tercase netokapital 31. märtsil 2014 seetõttu negatiivne, moodustades –266 miljonit eurot (6).

(25)

27. juulil 2014 otsustas äriühingu Tercas aktsionäride koosolek (7):

(26)

2014. aasta septembris rekapitaliseeris Tercas oma tütarettevõtja Caripe 75 miljoni euro suuruse kapitalisüsti abil.

(27)

1. oktoobril 2014. aastal lõpetati Tercase suhtes erihaldusmenetlus ja BPB määras ametisse uue juhatuse.

(28)

30. septembril 2014, pärast erihaldusmenetluse lõppemist, oli Tercase koguvarade maht 2 994 miljonit eurot, kliendihoiuste väärtus 2 198 miljonit eurot, nõuetekohaselt teenindatavate puhaslaenude maht 1 766 miljonit eurot, viivislaenudega seotud eraldisi oli 716 miljoni euro ulatuses ja esimese taseme omavahendeid 182 miljoni euro väärtuses (8).

(29)

2015. aasta märtsis taotles BPB Tercase kapitali uut suurendamist summas 135,4 miljonit eurot (millest 40,4 miljonit eurot oli ette nähtud tema tütarettevõtjale Caripe), et tulla toime 2014. aasta IV kvartalis saadud lisakahjumiga, katta ümberkorralduskulud 2015. ja 2016. aastal ning parandada Tercase omavahendite suhtarvu.

(30)

Banca Popolare di Bari SCpA on pangakontserni BPB valdusettevõtja. BPB tegutseb peamiselt Lõuna-Itaalias. 2013. aasta lõpus oli BPB kogubilanss 10,3 miljardit eurot, tal oli tarbijalaene summas 6,9 miljardit eurot, kliendihoiuseid 6,6 miljardi ulatuses, harukontoreid 247 ja töötajaid 2 206, esimese taseme omavahendite suhtarv oli 8,1 % ja koguomavahendite suhtarv 11 %.

(31)

2014. aasta detsembris suurendas BPB kapitali 500 miljoni euro võrra, emiteerides uusi aktsiaid kuni 300 miljoni euro väärtuses ja väljastades teise taseme allutatud laene kuni 200 miljoni euro ulatuses. Kapitali suurendamisega tugevdati BPB omavahendite suhtarvu, mida oli mõjutanud Tercase omandamine.

(32)

Ajal, mil leidis aset FITD sekkumine seoses Tercasega, kohaldati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ, (9) mille kohaselt ei või ükski krediidiasutus võtta vastu hoiuseid, kui ta ei kuulu mõnda ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemi (10). Itaalia pangandusseaduse artikli 96 kohaselt peavad Itaalia pangad kuuluma Itaalias loodud ja tunnustatud hoiuste tagamise skeemi. Ühistupangad (banche di credito cooperativo) peavad olema ühinenud enda võrgustiku raames loodud hoiuste tagamise skeemiga (11).

(33)

Praegu on Itaalias loodud kaks hoiuste tagamise skeemi.

(34)

Pangandusseaduse artikli 96bis ja FITD põhikirja artikli 29 kohaselt võib FITD teataval juhul võtta meetmeid, et toetada liikmeid, kelle suhtes kohaldatakse erihaldusmenetlust.

(35)

Selliseid meetmeid rahastatakse tagasiulatuvalt liikmespankade kohustuslikest maksetest. Konkreetse toetuse summa määratakse kindlaks FITD põhikirja asjaomaste sätete alusel (14) proportsionaalselt igas pangas hoitavate tagatud hoiuste mahuga. Toetusi ei kajastata otse FITD bilansis, vaid konkreetse toetusmeetme jaoks ette nähtud eraldi kontol.

(36)

Toetusmeetmete kohta teevad otsuse FITD kaks juhtorganit.

(37)

Rahastamise ja tagatiste kujul võimaldatavate toetusmeetmete üle otsustab täitevkomitee, (19) omakapitali osaluse omandamise ja muu tehnilise toetuse kohta teeb täitevkomitee ettepaneku alusel aga otsuse nõukogu (20).

(38)

FITD toetus, mille kohta Banca d'Italia andis loa 7. juulil 2014. aastal, hõlmab järgmisi meetmeid.

1)    1. meede : 265 miljonit eurot tagastamatu toetusena, et katta Tercase negatiivne omakapital.

2)    2. meede : 35 miljonit eurot kolmeaastase tagatisena, et katta Tercase teatava riskipositsiooniga seotud krediidirisk […] (21) suhtes. Need riskipositsioonid (kaks bullet-laenu tähtajaga 31. märts 2015) likvideerisid võlgnikud täies ulatuses tähtaja saabumisel ja seetõttu tagatis aegus, ilma et seda oleks pidanud kasutama.

3)    3. meede : kuni 30 miljonit eurot tagatisena, et katta lisakulud, mis võivad kaasneda 1. meetme pealt arvestatava maksu tasumisega. Selline maksu tasumine on vajalik, kui 1. meedet ei käsitata Itaalia õigusnormide (*) alusel maksust vabastatud meetmena. Asjaomaste õigusaktide kohaselt oli FITD võetud toetusmeetmete puhul kohaldatavaks konkreetseks maksuvabastuseks vajalik Euroopa Komisjoni heakskiit. Siinsel juhul maksis FITD 30 miljonit eurot Tercasele välja enne, kui komisjon oli maksuvabastuse kohta otsuse teinud.

(39)

Menetluse algatamise otsuses jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et meetmed, millest ei teavitatud, võivad hõlmata riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning et on alust kahelda nende meetmete kokkusobivuses siseturuga.

(40)

Komisjoni esialgse järelduse kohaselt olid FITD võetud toetusmeetmed omistatavad Itaalia riigile ja FITD ressursside suhtes tuli kohaldada riiklikku kontrolli. FITD lähtus oma tegevuses liikmesriigi sätestatud avaliku poliitika eesmärgist: FITD kui kohustusliku hoiuste tagamise skeemi tunnustamise aluseks oli pangandusseadus; selle artikliga 96bis võimaldati FITD-l sekkuda muul viisil peale hüvitise maksmise hoiustajatele likvideerimise korral; FITD põhikirja oli heaks kiitnud Banca d'Italia. Kui FITD sekkus muudel juhtudel kui likvideerimine või muude vahenditega, pidi tal selleks alati olema Itaalia riigi luba Banca d'Italia kaudu.

(41)

Seoses valikulise eelise olemasoluga täheldas komisjon, et FITD ei toiminud turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana, sest ta andis tagastamatut toetust negatiivse omakapitali katmiseks ega võtnud Tercasele antud tagatiste eest tasu. Need meetmed võimaldasid äriühingul Tercas vältida turult lahkumist, mida ta oleks tõenäoliselt pidanud sellise toetuse puudumisel tegema.

(42)

Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et meetmed on valikulised, kuna need on seotud vaid Tercasega, ning moonutavad konkurentsi, sest nendega hoiti ära Tercase maksejõuetuks muutumine ja tema lahkumine turult. Lisaks konkureeris Tercas välismaiste ettevõtjatega, mistõttu kahjustati liikmesriikidevahelist kaubandust.

(43)

Komisjon leidis, et kui 1., 2. ja 3. meede kujutavad endast abi, siis on see antud aluslepingu artikli 108 lõikes 3 kehtestatud kohustusi rikkudes.

(44)

Itaalia väidab, et kõnealused toetusmeetmed ei ole kohustuslikku laadi, sest meetmete võtmise aja, ulatuse ja valiku üle otsustab FITD täielikult oma kaalutlusõiguse kohaselt. Lisaks ei ole need meetmed otseselt võrreldavad pangandusseaduses sätestatud kohustuslike ülesannetega: nende abil soovitakse hoopis saavutada muu eesmärk või igal juhul lisaeesmärk, nimelt päästa raskustes olevad pangad. Igasugune hoiustajate kaitsmisega seotud eesmärkide kokkulangemine on puhtjuhuslik. Sellega seoses ei ole komisjoni viide Austria rohelise elektri seadusega seotud kohtuasjas tehtud otsusele (23) korrektne. Selles kohtuasjas käsitleti eeskirja, millega kehtestati maksuvabastus, mis määratluse kohaselt oli riiklikku laadi ja mille tõttu oli õigustatud eeldada, et meede on omistatav riigile.

(45)

Lisaks väidab Itaalia, et komisjoni esitatud tõlgendusel, mis põhineb eeldusel, et igasugune sekkumine hoiuste tagamise skeemi kaudu kujutab endast alati riigiabi, puudub alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/49/EL (24) (mida Itaalia ei olnud üle võtnud ja mille ülevõtmise tähtaeg ei olnud meetmete vastuvõtmise ajaks veel saabunud). Samuti ei ole 2013. aasta pangandusteatises (25) alust, et tõlgendada seda küsimust komisjoni pakutud viisil. Konkreetsemalt tuleb teatise punkti 63 kohaselt korraldada juhtumipõhine hindamine, et kindlaks teha, kas teatav otsus kasutada hoiuste tagamise skeemi on omistatav riigile. Samal ajal ei kehtestata direktiivi 2014/49/EL artikliga 11 üldist kohustust teavitada eelnevalt igast meetmest, mis on võetud hoiuste tagamise skeemi kaudu. Komisjoni eelnev teavitamine on vajalik vaid juhul, kui konkreetse juhtumi uurimise tulemusel on kindlaks tehtud, et toetusmeede kujutab endast abi.

(46)

Analüüsimisel, kas FITD meede on omistatav Itaaliale, tugineb Itaalia Stardust Marine'i kohtuasjas (26) välja töötatud omistatavuse kriteeriumile, ning väidab, et käsiloleva juhtumi puhul ei ole omistatavus riigile võimalik järgmistel põhjustel. Esiteks on FITD eraõiguslik üksus, kes teeb kõik oma otsused üldkoosoleku ja juhtorganite vahendusel, kelle liikmeskond koosneb eranditult pankade esindajatest ja kes toimib täiesti sõltumatult. Toetusmeetmete otsustamise protsess on täiesti sõltumatu ja Banca d'Italia või mõne muu avalik-õigusliku organi aktiivset osalemist ei ole ette nähtud. Asjaolu, et Banca d'Italia esindaja võtab osa FITD juhtorganite koosolekutest, ei saa käsitada viitena sellele, et Banca d'Italia osaleb aktiivselt otsustusprotsessis, sest esindaja ülesanne on olla pelgalt passiivne vaatleja.

(47)

Lisaks väidab Itaalia, et Banca d'Italia õigus kiita heaks FITD põhikiri ja selle muudatused ja anda luba konkreetsete meetmete võtmiseks ei mõjuta FITD autonoomset otsustusprotsessi, sest Banca d'Italia sedalaadi tegevus piirdub pelgalt tagantjärele loa andmisega asutusena, kellel on voli teha järelevalvet ja juhtida kriisiohjamist vastavalt pangandusseadusele. Banca d'Italia otsus kujutab endast ratifitseerimist, mis on piiratud juba igati lõplike eraõiguslike otsuste õiguspärasuse ametliku tagasiulatuva kontrolliga. Seda analüüsi kinnitavad asjaolud ja eelkõige Banca d'Italia korraldus, millega anti luba FITD meetme võtmiseks ning milles Banca d'Italia tunnistab, et ta ei ole korraldanud ühtegi uurimist, mis käsitleks FITD tehtud valikute sisulisi asjaolusid. Et seda väidet veelgi kinnitada, märgib Itaalia, et asjaomane juhtum on ilmselgelt analoogne Sicilcassa riigiabijuhtumiga, (27) mille puhul jõudis komisjon järeldusele, et meede ei kujuta endast riigiabi, pidades silmas eraõiguslike üksuste ulatuslikku osalemist.

(48)

Itaalia väidab, et tõendid, millele komisjon on menetluse algatamise otsuses viidanud, ei kinnita Banca d'Italia sekkumist FITD otsustusprotsessi. Esiteks, kuigi Banca d'Italia on määranud erihalduri, ei ole tal õigust mõjutada otseselt FITD otsust rahastada raskustes panka. Erihaldur tegutseb hoopis erihaldusmenetluse all oleva panga juhataja ja seadusliku esindajana, mitte aga Banca d'Italia nimel. See tähendab, et ta võtab üle laiali saadetud juhtorganite eraõiguslikud volitused. Teiseks eitab Itaalia, et on olemas mingid reaalsed tõendid Banca d'Italia sekkumise kohta. FITD peadirektori 28. mai 2014. aasta memos olevat lõiku, kus öeldakse, et Banca d'Italia esindaja kutsus üles jõudma hoiuste tagamise skeemi raames BBBga tasakaalustatud kokkuleppele negatiivse omakapitali katmiseks, tuleb mõista lootuse väljendamisena, aga kindlasti mitte kui käsku. Lisaks märgib Itaalia, et ükski protokoll, kus on kirjas FITD juhtorganite tehtud otsused Tercase abistamise meetmete kohta, ei sisalda Banca d'Italia esindaja mis tahes seisukohti, millest võiks järeldada, et Banca d'Italial oleks olnud hoiuste tagamise skeemi üle mingi mõjuvõim.

(49)

Menetluse algatamise otsuse kohta esitatud märkustes ei nõustu Banca d'Italia sellega, et FITD toetusmeetmed on omistatavad riigile, sest:

(50)

Esimese punkti kohta väidab Banca d'Italia, et hoiuste tagamise skeemide ainus avalik poliitiline eesmärk on ette näha hoiuste hüvitamine hoiustajatele: pangandusseaduse artikli 96bis lõike 1 viimast lauset, millega lubatakse FITD-l sekkuda muul viisil kui hüvitada kaitstud hoiustajatele otseselt hoiused likvideerimise korral, ei saa tõlgendada tõendina selle kohta, et muud FITD võetud meetmed peale hoiustajatele hüvitise maksmise on omistatavad riigile või et nendega määratakse FITD-le avaliku poliitika eesmärk. Sättega antakse lihtsalt võimalus sekkuda ka muul viisil.

(51)

Direktiivis 2014/49/EL esitatud viide krediidiasutuse maksejõuetusele kajastab pelgalt seda, et meetmete eesmärk on üldiselt piirata sekkumise kulusid hoiuste tagamise skeemide jaoks, vältides vajadust maksta hoiustajatele hüvitist ja hoides sel viisil ära pankade maksejõuetuse. Direktiiviga 2014/49/EL ei kehtestata nõuet, et hoiuste tagamise skeemi toetusmeetmetest tuleb teavitada komisjoni. Selle asjaolu valguses ei tähenda kaalutlusõiguse kasutamine niisuguste meetmete puhul iseenesest veel seda, et hoiuste tagamise skeemile oli seetõttu määratud avaliku poliitika eesmärk.

(52)

Lisaks väidab Banca d'Italia, et FITD põhikirja artiklis 29 – mille kohaselt FITD võib sekkuda erihaldusmenetluse all oleva panga toetamisse vaid juhul, kui on olemas mõistlikud väljavaated finantsseisundi taastamiseks ja kui kulud on eeldatavalt väiksemad likvideerimisega kaasnevatest kuludest – viidatakse hoopis millelegi muule kui väitele, mille komisjon esitas menetluse algatamise otsuses ja mille kohaselt Itaalia otsustas lasta oma hoiuste tagamise skeemil sekkuda, et hoida ära krediidiasutuse maksejõuetus.

(53)

Viimaks ei näita Banca d'Italia kohustus kiita FITD võetud toetusmeetmed heaks seda, nagu püüaks FITD saavutada avalikes huvides olevat eesmärki. Sellise järelduse tegemine tähendaks, et kogu pangandustegevus, mille üle EKP või Banca d'Italia teeb järelevalvet, oleks avalikust poliitikast lähtuv tegevus. Peale selle peab Banca d'Italia toimima nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (29) artikli 19 kohaselt riigist sõltumatult.

(54)

Mis puudutab teist punkti, siis teeb Banca d'Italia järelevalvet vaid hoiustajate kaitsmisega seotud eesmärkide, pangandussüsteemi stabiilsuse ning pankade aruka ja usaldusväärse juhtimise üle (pangandusseaduse artikkel 5). Pangandusseaduse artikli 96ter lõike 1 punktis b on sätestatud, et Banca d'Italia kooskõlastab hoiuste tagamise skeemide tegevuse, nähes ette panganduskriisides kasutatavad eeskirjad ja tehes järelevalvet. Selle sättega antakse Banca d'Italiale üksnes üldised volitused eesmärgiga tagada, et hoiuste tagamise skeemide tegevus on kooskõlas tema enda järelevalvevolitustega. Neid volitusi kasutatakse vaid selleks, et anda luba võetud meetmete kohta.

(55)

Kuna Banca d'Italia tegevus peab olema riigist sõltumatu, ei saa käsitada tema volituste kasutamist FITD puhul – kui FITD astub samme panga toetamiseks – riigi kontrollina vahendite kasutamise üle või seotusena mis tahes avaliku poliitika eesmärgiga. Seega on kõnealune juhtum ilmselgelt analoogne Doux Élevage'i kohtuasjaga (30).

(56)

Peale selle kinnitab Banca d'Italia, et ta ei osalenud FITD toetusmeetmete väljatöötamises või rakendamises ning ühtegi tema ja FITD vahelist kontakti enne seda, kui FITD esitas ametlikult dokumendid eesmärgiga saada Banca d'Italia luba, ei saa käsitada tema osalemisena nendes meetmetes. Banca d'Italia andis lihtsalt esmaseid juhiseid täiesti seaduslike kriteeriumide alusel, mis toetasid hilisemat loaandmismenetlust.

(57)

Kõnealust juhtumit ei mõjutanud mitte kuidagi asjaolu, et Banca d'Italia määras erihalduri ja tegi järelevalvet tema töö üle, sest erihalduri ülesanded ja tegevuse eesmärgid ei erine eriti palju kriisis oleva äriühingu tavapärase juhi omadest, nii et erihaldur ei tegutsenud Banca d'Italia nimel.

(58)

Banca d'Italia esindaja osales FITD nõukogu ja täitevkomitee koosolekutel vaid hääleõiguseta vaatlejana. Asjaolu, et FITD ja BPB vahelise vaidluse Tercase negatiivse omakapitali mahu üle lahendas Banca d'Italia määratud vahendaja, ei ole oluline, sest pooled ise palusid täiesti sõltumatult ja vastastikusel kokkuleppel soovitada Banca d'Italial isikut, kelle nad määrasid seejärel vahendajaks. BPB ei oleks olnud nõus paluma Banca d'Italial vahendaja määramist, kui Banca d'Italial oleks olnud FITDs juhtiv ja strateegiline roll.

(59)

Seoses kolmanda punktiga märgitakse, et kõnealune juhtum erineb juhtumitest, millele on viidatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 44, kus komisjon leidis, et hoiuste tagamise skeemi sekkumine pankade ümberkorraldamisse ja likvideerimisse kujutab endast riigiabi.

(60)

Taani likvideerimisskeemi (31) puhul 1) olid toetusmeetmete tingimused üksikasjalikult reguleeritud riiklike õigusnormidega; 2) määras erinevate valikutega kaasnevate kulude hindamise eest vastutava komitee majandus- ja rahandusminister; 3) pidi sama komitee hindama, kas ostja suudaks juhtida raskustes panka ja kas lahendus on äriliselt jätkusuutlik; 4) põhines hoiuste tagamise skeemi tehtud otsus selle komitee hinnangul ja soovitustel; 5) määras hoiuste tagamise skeemi juhid majandus- ja rahandusminister; ning 6) kiitis ostu sooritanud panga ja hoiuste tagamise skeemi vahelise kokkuleppe heaks minister.

(61)

Poola krediidiliitude likvideerimise skeemi (32) puhul olid hoiuste tagamise skeemi pakutud stiimulid krediidiliitude likvideerimisskeemi lahutamatu osa, kusjuures selle skeemi olid välja töötanud Poola ametiasutused ja komisjoni oli sellest skeemist kui riigiabist teavitatud. Valitsus kontrollis hoiuste tagamise skeemi hääleõigusega fondi nõukogus ning rahandusminister sekkus mitmel juhul ja võttis vastu otseseid otsuseid, mis mõjutasid fondi tegevust. Lisaks oli fondi nõukogu esimehel – kelle oli määranud rahandusminister – häälte võrdse jagunemise korral otsustav hääl.

(62)

Mis puudutab otsust CAMi ja Banco CAMi ümberkorraldamise kohta Hispaanias, (33) siis Hispaania ametiasutused kasutasid panga nõuetekohase ümberkorraldamise fondist (34) saadud rahalist abi, kusjuures selle fondi eesmärk on anda abi likvideerimiseks ning fondi kontrollivad riik ja Hispaania hoiuste tagamise fond. See, et fond sekkus, ei olnud tema sõltumatu otsus, vaid kujutas endast osa ulatuslikumast ümberkorraldamisest ja päästeabist, mille kohta tegid otsuse ja mida rakendasid Hispaania ametiasutused.

(63)

Kõigepealt esitasid muud huvitatud isikud, nimelt FITD, BPB ja Tercas, üldise märkuse, et ressursside riiklik laad ja omistatavus riigile on kaks eraldiseisvat tingimust, mis mõlemad peavad olema täidetud. Seepärast ei saa eraõiguslikku päritolu ressursse käsitada riigi ressurssidena sellise hinnangu tulemusel, et nende ressursside kasutus on omistatavus riigile.

(64)

Need kolm huvitatud isikut leidsid, et komisjon eksis, kui ta väitis, et hoiuste tagamise skeemide kaudu pakutakse väga suure tõenäosusega riigiabi sellepärast, et nad tegutsevad avaliku poliitika eesmärgil ja avaliku sektori asutuste kontrolli all. Huvitatud isikud rõhutavad, et 2013. aasta pangandusteatises ei ole kirjas, et hoiuste tagamise skeemid kujutavad endast riigiabi, et direktiivis 94/19/EÜ ei öelda midagi selliste meetmete kokkusobivuse kohta riigiabi eeskirjadega, mis on võetud alternatiivina hoiustajatele makstavale hüvitisele, ning et direktiivis 2014/49/EL ollakse neutraalsel seisukohal küsimuses, kas sellised meetmed on riigiabi eeskirjadega kokkusobivad.

(65)

Huvitatud isikute arvates jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et FITD võetud meede on omistatav riigile, pelgalt selle põhjal, et sellise meetme võtmine oli õiguslikult nõutav, samal ajal kui PreussenElektra (35) ja Doux Élevage'i (36) kohtuasjas sedastas Euroopa Kohus sõnaselgelt, et asjaolu, et meede on ette nähtud riigi õigusega, ei muuda seda veel riigiabiks. Austria rohelise elektri seadusega seotud kohtuasjas (37) võttis Üldkohus arvesse paljusid lisaelemente, mis viitasid riigi suurele mõjule ja kontrollile äriühingu ÖMAG üle, kes oli asjaomast meedet kontrolliv aktsiaselts.

(66)

Huvitatud isikud leiavad, et kui tõlgendada pöördumatute pangakriiside vältimiseks mõeldud toetusmeetmetega seotud Itaalia õigusakte ja FITD otsustusmehhanismi õigesti, siis ilmneb, et komisjoni viidatud tõendid ei ole piisavad toetamaks tema esialgset järeldust, et FITD võetud meede on seotud avaliku poliitika eesmärgiga. Nad tuginevad oma väites asjaolule, et pangandusseaduse artikliga 96bis on sätestatud vaid, et „hoiuste tagamise skeeme võib kasutada muud liiki sekkumiseks“ (38). Need meetmed ei ole kohustuslikud, mistõttu puudub seos FITD meetme ja tema põhikirjas sätestatud ülesande vahel.

(67)

Kolm huvitatud isikut rõhutavad, et muud liiki meetmed kui hoiustajatele hüvitise maksmine on olnud kättesaadavad alates FITD loomisest 1987. aastal, seega enne pangandusseaduse artikli 96bis jõustumist.

(68)

FITD väidab, et ta on eraõiguslik üksus, mida kontrollivad ja juhivad tema liikmespangad, ning et tema tegevus seisneb otseselt liikmespankadega seotud meetmete võtmises ressursside abil, mis kuuluvad endiselt neile liikmespankadele. Peale selle tegid Tercase toetamise otsuse FITD juhtorganid, mis koosnevad täiel määral liikmespankade esindajatest. Dokumentidest ilmneb, et FITD juhtorganid kaalusid hoolikalt erinevaid võimalusi ja väiksema kulu nõude kohaldamist, et kaitsta paremini liikmespankade huve sekkumisega seotud kulude ja riskide vähendamise kaudu.

(69)

FITD on seisukohal, et tema juhtorgan tegi oma kaalutlusõigust kasutades otsuse selle kohta, kas, millal ja kuidas võtta toetusmeetmed, sealjuures oli ainus tingimus see, et meede peab olema vähem kulukas kui hoiustajatele hüvitise maksmine. Kui FITD võtab toetusmeetmeid, ei tegutse ta avaliku poliitika eesmärgil. FITD põhikiri on täiel määral kooskõlas sektorit reguleerivate õigusnormidega, isegi kui sellega ei nähta ette mingeid alternatiivseid meetmeid või keelatakse sellised meetmed. Ükski avalik-õiguslik organ ei saa kohustada FITDd sekkuma. Banca d'Italia hiljem antava loa eesmärk on vaid tagada, et abisaaja panga kasuks võetud meede on usaldatavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane ning kooskõlas vajadusega kaitsta hoiustajaid ja pangandussüsteemi stabiilsust.

(70)

Lisaks toonitavad kolm huvitatud isikut, et FITD põhikirja järgi ei ole tema liikmesus kohustuslik ja pangad võivad moodustada teisi hoiuste tagamise skeeme, kuhu kuuluda. Nad juhivad tähelepanu olemasolevale hoiuste tagamise skeemile Fondo di Garanzia dei Depositanti del Credito Cooperativo, mis on ette nähtud konkreetselt ühistupankadele, (39) kes ei ole FITD liikmed.

(71)

Huvitatud isikud väidavad, et riik ei ole mingil viisil sekkunud FIDT juhtorganite liikmete määramisse ega tema otsustusprotsessi (asjaolu, et keskpanga esindaja osaleb hääleõiguseta vaatlejana, ei mõjuta FITD sõltumatut otsustamist). Nad väidavad, et oma otsuses päästa Taani pank Roskilde (40) leidis komisjon, et garantii andnud organ tegi oma otsused sõltumatult, ja jõudis siis järeldusele, et riigi ressursse ei kasutatud, kui kriisis olevale pangale andis tagatise riigi pankadest koosnev ja nende endi rahastatav assotsiatsioon eesmärgiga toetada finantsasutusi. EARL Salvat père et filsi kohtuasjale (41) viidates on kolm huvitatud isikut seisukohal, et riigiabiga saab tegemist olla ainult juhul, kui riik on esindatud organisatsiooni otsustusprotsessis osalevates organites ja ta võib kehtestada oma otsused täitmiseks.

(72)

Kolm huvitatud isikut leiavad, et FITD on oma liikmespankade huve esindav organ ja et Banca d'Italiale antud volitused seoses FITD meetmetega võimaldavad Banca d'Italial vaid täita oma üldiseid järelevalvealaseid eesmärke, täpsemalt öeldes teha seiret tema järelevalve all olevate üksuste aruka ja usaldusväärse juhtimise üle ning kaitsta hoiustajate huve. Võttes arvesse Banca d'Italia üldist laadi ülesannet kooskõlastada hoiuste tagamise skeemide tegevust panganduskriise käsitlevate eeskirjade ja tema enda järelevalvetegevuse abil, ei saa see ülesanne iseenesest olla tõend selle kohta, et FITD ressursid on pideva riigi kontrolli all.

(73)

See, et Banca d'Italia määrab kriisis olevale pangale erihalduri, ei näita seost avaliku sektoriga, sest selle õiguse õiguslik alus (pangandusseaduse artikkel 70 jj) on oma olemuselt tehnilist laadi ning selle aluspõhimõte ja põhjus tulenevad sektori erilaadsusest. Lisaks ei ole pelgalt asjaolu, et meetme eesmärgid on avalikes huvides, piisav näitamaks, et see meede kujutab endast riigiabi (42).

(74)

Banca d'Italia õigus anda luba konkreetsete meetmete võtmiseks pangandusseaduse artikli 96ter lõike 1 punkti d ja FITD põhikirja artikli 3 lõike 2 alusel ei võta ära FITD võimalust teha sõltumatuid otsuseid selle kohta, kas, millal, mis ulatuses ja kujul rakendada alternatiivseid meetmeid. Banca d'Italia antud luba FITD meetmete kohta kujutab endast üksnes järelkontrolli FITD sõltumatult tehtud otsuste üle eesmärgiga tagada selliste üldiste huvide kaitse, mille eest Banca d'Italia vastutab.

(75)

Kolm huvitatud isikut viitavad ka komisjoni otsusele, mis käsitles abi Banco di Siciliale ja Sicilcassale (43) ning kus komisjon järeldas, et FITD sekkumine nende pankade kasuks ei kujuta endast riigiabi, kusjuures siis ei kaalutud Banca d'Italia rolli FITD tegevuses.

(76)

Kolm huvitatud isikut väidavad, et nagu Doux Élevage'i kohtuasjas, ei ole riiklik järelevalve FITD tegevuse üle midagi enamat kui vaid FITD tegevuse kehtivuse ja seaduslikkuse ametlik kontroll. Selle käigus ei kontrollita poliitilist korrektsust või avaliku sektori asutuste poliitika järgimist: sarnaselt Doux Élevage'i kohtuasjaga otsustab FITD ise, kuidas oma ressursse kasutada. Samamoodi kinnitas Madalmaade valitsus Pearle'i kohtuasjas, (44) et selliste organite nagu HBA vastu võetud eeskirjade puhul – millega kehtestati tolle kohtuasja raames vaatluse all olevad maksud – oli vajalik riigi ametiasutuste heakskiit.

(77)

FITD rõhutab, et kuigi erihalduri on määranud keskpank, ei ole ta järelevalveorgani esindaja. Erihaldur toimib ulatusliku kaalutlusõiguse alusel ja enda algatusel. Ta võib vaid taotleda meetmete võtmist FITD nimel, kuid FITD ei ole mingil viisil selle taotlusega seotud, vaid ta võib võtta vabalt teistsuguseid meetmeid, pidades silmas oma liikmespankade parimaid huve. Käesoleva juhtumi puhul ei asendanud erihaldur panga üldkoosolekut, mis oli ainus organ, millel olid volitused erakorraliste meetmete heakskiitmiseks. Lisaks antakse Banca d'Italia luba alles siis, kui FITD on teinud oma sõltumatu otsuse sekkuda. Selle loa väljastamine on üks osa Banca d'Italia tavapärasest järelevalverollist. Banca d'Italia esindaja osaleb FITD nõukogu ja täitevkomitee koosolekutel vaid hääleõiguseta vaatlejana.

(78)

Vahendajat, kes lahendas FITD ja BPB vaidlust Tercase negatiivse omakapitali mahu üle, ei määranud mitte Banca d'Italia, vaid pooled ise (st FITD ja BPB) Banca d'Italia soovituse alusel. Peale selle määrati vahendaja eesmärgiga lahendada vaidlusalune küsimus. Igasugune otsus meetmete kulutõhususe kohta liikmespankade seisukohast jäi täielikult FITD langetada.

(79)

Hoiuste tagamise skeeme käsitlevad juhtumid, millele komisjon on viidanud, ei ole võrreldavad käesoleva juhtumiga. Kolm huvitatud isikut esitasid selles küsimuses samad argumendid mis Itaalia, lisades, et Taani likvideerimisskeemi ja Poola krediidiliitude likvideerimise juhtumid olid seotud meetmetega, mida võeti hoiuste tagamise skeemide kaudu pankade likvideerimise tõttu, mitte aga ennetavad meetmed, millega sooviti tagada pankade pikaajaline finantsseisundi taastamine.

(80)

Itaalia väidab, et komisjon kohaldab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtet selliselt, nagu see on välja kujunenud kõige värskemate panga ümberkorraldamise juhtumite puhul (kulude jagamise kriteerium), jättes tähelepanuta asjaolu, et see kriteerium ei ole eraõigusliku üksuse käitumise ratsionaalsuse hindamisel asjakohane, sest selle eesmärk on eelkõige kaitsta üldsuse (maksumaksjate) huve, mitte nende isikute huve, kes on otseselt seotud maksejõuetu panga riskipositsioonidega (näiteks FITD). Peale selle järgis FITD vähimate kulude põhimõtet. Kui FITD langetas otsust, kas sekkuda äriühingu Tercas toetamiseks, otsis ta lahendust, mis koormaks tema liikmespankasid rahaliselt kõige vähem, võttes aluseks maineka konsultatsioonifirma arvamuse ning põhjalikud arutelud nõukogu ja täitevkomiteega.

(81)

Itaalia väidab, et kui komisjon võrdles Tercase ümberkorraldamist alternatiivse stsenaariumiga, st likvideerimisega, ei kasutatud õigeid näitajaid. Finantsseisundi taastamise meedet ja likvideerimisstsenaariumi tuleks võrrelda pärast seda, kui on maha arvatud […] positsioon, mille riski ei hinnatud likvideerimiskulude prognoosi koostamisel. Selle mahaarvamisega kaasneb kuni 295 miljoni euro suurune kohustus päästmistegevuse eest, samal ajal kui likvideerimisstsenaariumi puhul oleks hinnanguline kulu 333 miljonit eurot. Itaalia järeldab, et kahe stsenaariumi vaheline tegelik erinevus oli peaaegu 40 miljonit eurot, mitte 3 miljonit eurot, nagu komisjon esialgu oma menetluse algatamise otsuses väitis.

(82)

Itaalia leiab, et FITD tegevus on igal juhul kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega. Esiteks ei oleks FITD saanud nõuda, et Tercas oleks kasutanud kulude jagamist allutatud võlausaldajate puhul suuremal määral, kui oli ette nähtud konkreetse laenulepingu tingimustes, mille korral on mahakandmine lubatud vaid likvideerimise korral. Teiseks ei oleks kulude jagamine allutatud võlausaldajatega ikkagi vähendanud kulusid FITD liikmespankade jaoks. Komisjon eksis, kui leidis, et Tercase sundlikvideerimise (liquidazione coatta amministrativa) korral oleks FITD liikmespankade – ja seega ka FITD – kulud olnud väiksemad, kui allutatud võlausaldajaid oleks pandud kandma osa kahjumist. FITD nõukogu ja täitevkomitee kohtumiste protokollides olevate tõendite põhjal väidab Itaalia, et meetmed, mida FITD lõpuks võttis, aitasid vältida võimalikke kohtuvaidlusi, mis oleksid tulenenud allutatud võlausaldajate kantud kahjumist. Itaalia täheldab, et FITD tegevus aitas vältida ka kahjulikku mõju pangandussüsteemi mainele, mis oleks muidu avaldunud, kuna Tercase sundlikvideerimise korral ei oleks suudetud allutatud laene tagasi maksta.

(83)

Sellepärast leiab Itaalia, et FITD otsus mitte kaasata allutatud võlakirjaomanikke on mõistlik ja kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega ning et selline otsus aitas ära hoida lisakulude tekke FITD-le ja tema liikmespankadele.

(84)

Banca d'Italia ei esitanud komisjonile mingeid märkusi võetud meetmete valikulise eelise kohta.

(85)

Mis puudutab meetmete rahanduslikku usaldusväärsust turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja seisukohast, siis väidavad kolm muud huvitatud isikut, et võetud meede oli mõistlik ja usaldusväärne valik selliste eraõiguslike äriühingute jaoks nagu FITD ja tema liikmespangad. Huvitatud isikute sõnul sarnaneb käesolev juhtum ilmselgelt Sicilcassa juhtumiga, mille puhul komisjon järeldas, et asjaomased meetmed ei kujuta endast riigiabi, pidades silmas eraõiguslike üksuste ulatuslikku osalemist. Nagu Sicilcassa juhtumis, toimis ka FITD siin hoiustajatele hüvitise maksmiseks tagatise andjana kooskõlas hoiuste tagamise skeeme käsitleva õigusaktiga. FITD tegevuse otsustasid samad juhtorganid samade kriteeriumide alusel ja Banca d'Italia täitis samu ülesandeid. Huvitatud isikud märgivad, et Itaalias ei ole enam riigi kontrollitavaid pankasid, seega on kõik FITD liikmespangad erapangad. Järelikult saab FITD toimida vaid eraõigusliku üksusena.

(86)

Kolm huvitatud isikut on läbi vaadanud varasemad juhtumid, mis olid seotud FITD võetud alternatiivsete meetmetega, (45) ja nende majanduslikud aluspõhimõtted, sealhulgas juhtumid ajavahemikust, mil liitumine hoiuste tagamise skeemiga oli täiesti vabatahtlik. Eraõiguslikud äriühingud otsustasid liituda hoiuste tagamise skeemiga isegi siis, kui nad ei olnud seaduse kohaselt kohustatud seda tegema. Huvitatud isikud ei nõustu väitega, et turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei vastutaks hoiustajatele hüvitamisega kaasnevate kulude eest ega väljastaks tagastamatuid summasid või tagatisi ilma mingi lisatasuta, nagu väitis komisjon menetluse algatamise otsuses.

(87)

Peale selle rõhutavad kolm huvitatud isikut, et FITD ja tema liikmespankade käitumist ei tuleks hinnata mitte abstraktsete tingimuste põhjal, viidates hüpoteetilisele suvalisele stsenaariumile, vaid pigem selle õigusraamistiku alusel, kus nad toimivad. Kui õigusraamistikust tulenev kohustus maksta hoiused teatavas ulatuses tagasi – nagu siinse juhtumi puhul – tähendab, et liikmespankade jaoks on väikseima kuluga meede katta negatiivne omakapital, siis on negatiivse omakapitali katmine turumajanduse tingimustes tegutseva eraettevõtja seisukohast kõige mõistlikum valik.

(88)

Need kolm huvitatud isikut vaidlustavad komisjoni väite, et Tercase sundlikvideerimisel ei tuleks hoiustajatele hüvitise maksmisega kaasnevaid kulusid turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamisel arvesse võtta, sest need tulenevad kohustustest, mis on kehtestatud FITD-le kui hoiuste tagamise skeemile, kes peab kaitsma hoiustajaid avalikes huvides. Nende väitel leidis komisjon äriühingu Banco Espírito Santo likvideerimisel Portugalis, (46) et turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamiseks tuleks arvesse võtta ka kulusid, mis kaasnevad likvideerimise korral hoiustajatele makstava hüvitisega. Peale selle ei saanud komisjon võrrelda käesolevat juhtumit Euroopa Kohtu otsusega Land Burgenlandi kohtuasjas, (47) sest seal eristas kohus meetmeid, mis on omistatavad riigile kui aktsionärile, ja meetmeid, mis on omistatavad riigile kui avalikule võimule.

(89)

Kolm huvitatud isikut täheldavad, et meetmete kavandamisel lähtuti väikseima kulu kriteeriumist ning et FITD liikmespankade jaoks väikseima kulu ja riskiga lahenduse leidmisse kaasati mainekas auditi- ja nõuandebüroo. Selle põhjal kavandas FITD meetmed, mis võimaldasid tal vähendada märkimisväärselt liikmespankade kulusid, vältida likvideerimisriski ja hoida ära võimaliku negatiivse välismõju, mis oleks kaasnenud Tercase sundlikvideerimisega.

(90)

Seoses hinnanguga, kas toetusmeetmetega kaasnev kogukulu oli FITD jaoks väiksem kui Tercase likvideerimise kulu, väidavad need kolm huvitatud isikut, et […] antud bullet-laenudega kaasneva krediidiriski katmiseks antud tagatisest tuleneva kulu oleks komisjon pidanud toetusmeetmega kaasnevate kulude hindamisest välja jätma. Seda ei lisatud hinnangulistele kuludele, mida FITD oleks pidanud kandma Tercase likvideerimise korral. Seepärast on komisjoni arvutused, mille kohaselt suudeti meetme abil hoida kulusid kokku vaid 3 miljoni euro ulatuses, ekslikud. […] aruandes, kus tehti kindlaks FITD ja tema liikmespankade jaoks väikseima kulu ja riskiga lahendus, ei sisaldanud sundlikvideerimisega seotud hinnangulised kulud […] laenudega seotud riski, kusjuures nende laenude maht oli ligikaudu 35 miljonit eurot. Et võrrelda nõuetekohaselt kahte stsenaariumi, st hoiustajatele hüvitise maksmise stsenaariumi ja alternatiivset meedet, tuleks finantsseisundi taastamise meedet ja likvideerimisstsenaariumi võrrelda pärast seda, kui on maha arvatud […] positsioon, mille riski ei hinnatud likvideerimiskulu prognoosi koostamisel (48). Niisiis tuleks võrrelda kuni 295 miljoni euro suurust kohustust päästmistegevuse eest ja 333 miljoni euro suurust hinnangulist kulu likvideerimise korral (49). Sellepärast väidavad kolm huvitatud isikut, et kahe stsenaariumi vaheline tegelik erinevus on vähemalt 38 miljonit eurot. Seda seisukohta kinnitab nende meelest asjaolu, et FITD tagatisega kaetud laenud maksis Tercas tõepoolest tagasi (50). FITD ei teinud mingeid makseid seoses 35 miljoni euro suuruse tagatisega, mille komisjon lisas ekslikult oma arvutustesse sekkumiskulude kohta.

(91)

Samamoodi tuleks väikseima kulu hindamisel täies ulatuses kulude hulgast välja jätta maksuvabastusest tulenev 30 miljonit eurot. FITD kannaks seda kahju ainult juhul, kui komisjon ei annaks maksumeetme võtmiseks luba.

(92)

Kolm huvitatud isikut osutavad likvideerimise korral kaasnevale umbes 1,9 miljardi suurusele kulutusele, millest vaid osa oleks võimalik sisse nõuda ([…] aruande kohaselt […] 1,5 miljardit eurot). Nad väidavad, et 1,9 miljardi euro ulatuses hoiuseid, mis likvideerimise korral ei oleks olnud kaetud hoiuste tagamise skeemiga, oleks tekitanud laastava mõju edasikandumise ohu liikmespankade ja üldiselt pangandussüsteemi jaoks. Sellise ohuga oleks võinud kaasneda arvatavasti tohutu õiguslik ja mainekahju. Samuti väidavad nad, et kui Tercas oleks sundlikvideeritud, oleks väljavaade nõuda sisse osa esialgsetest kuludest – hinnanguliselt 1,9 miljardit eurot – olnud veelgi kesisem, sest allutatud võlausaldajad oleksid esitanud nõude hüvitise saamiseks.

(93)

[…] aruanne, mille põhjal FITD arvutas välja väikseima kulu, tugines raamatupidamisandmetele 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Kuid kolm huvitatud isikut väidavad, et BPB esitas FITD-le likvideerimisstsenaariumi mõju ajakohastatud hinnangu 31. juulil 2014, st kuupäeval, mil toimus aktsionäride erakorraline koosolek Tercase rekapitaliseerimise küsimuses ja mil toetusmeetmed määrati ametlikult kindlaks. Selle ajakohastatud hinnangu alusel oleks prognoositud kulu olnud [350–750] miljonit eurot. Erinevus selle kulu ja 31. detsembri 2013. aasta seisul põhinevas aruandes esitatud prognoosi vahel tuleneb nende raamatupidamislike positsioonide ümberliigitamisest – 31. detsembril 2013 olid need kirjendatud nõuetekohaselt teenindatavate positsioonidena, aga 31. juulil 2014 viivispositsioonidena – ning nende hoiuste suurenemisest, mille FITD oleks pidanud tagasi maksma.

(94)

Need muud huvitatud isikud ei nõustu komisjoni väitega, et FITD-le toetusmeetmetega kaasnevat võimalikku kulu oleks saanud veelgi vähendada allutatud võla allahindamise abil. Kuupäeval, mil FITD otsustas sekkuda, ei olnud allutatud võlaga seotud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine seaduslikult võimalik. Itaalia õigusaktide kohaselt on võlga võimalik alla hinnata vaid sundlikvideerimise korral. Kui kohustusi ja nõudeõigusi oleks üritatud teisendada, oleks FITD liikmed kandnud kohe ülisuuri kulusid, ilma et nad oleksid saanud olla kindlad nende tagasisaamises. Vaidlused allutatud võlausaldajatega oleks suurendanud likvideerimismenetluse kulusid ja FITD liikmete kulusid likvideeritavate varade väärtuse kahanemise tõttu. Sellele järgnev ülekanduv mõju oleks kahjustanud klientide usaldust ning pangandussüsteemi enda mainet ja stabiilsust. Peale selle väidavad kolm huvitatud isikut, et enamik Tercase allutatud võlausaldajaid olid üksikisikutest hoiustajad ja hoiuseomanikud ning et erihaldur oli juba seoses nende allutatud võlausaldajatega vastu võtnud ainsa võimaliku kulude jagamise meetme, mis hõlmas Banco Popolare Sc valduses olevate võlakirjade eest tehtavate kupongimaksete edasilükkamist.

(95)

Lisaks väidavad need muud huvitatud isikud, et […] aruandes valiti väikseimate kulude analüüsis hindamisstsenaarium, mis ei olnud kõige pessimistlikum. Likvideerimiskulude prognoosimisel võeti arvesse a) võimalust leida isik, kes soovib osta mõned harud isegi likvideerimise korral, ning b) selle personali vallandamist, keda ei viida üle mujale, kusjuures igale töötajale oli lahkumishüvitiseks ette nähtud 12 kuu töötasu. […] aruandes, millele FITD tugines oma sekkumisotsuse tegemisel, võeti aluseks keskmine stsenaarium, kuid kaaluti ka muid halvimaid stsenaariume.

(96)

Veel tuleks eeldada, et FITD sekkumisega ei kaasnenud Tercasele mingit eelist, sest sekkuti paralleelselt BPB kapitalisüstiga Tercasesse, mis oli samaaegne, märkimisväärne ja võrreldav FITD meetmega.

(97)

Neid argumente arvesse võttes tuleks järeldada, et võetud meede oli väiksema kulu ja riskiga lahendus FITD liikmespankade jaoks.

(98)

Itaalia ei esitanud komisjonile mingeid märkusi meetmete kokkusobivuse kohta siseturuga.

(99)

Banca d'Italia ei esitanud komisjonile mingeid märkusi meetmete kokkusobivuse kohta siseturuga.

(100)

Kolm muud huvitatud isikut väidavad, et isegi kui meetmed kujutaksid endast riigiabi, oleksid nad siseturuga kokkusobivad. Nad leiavad, et Tercase ümberkorraldamiskava võimaldab tal taastada pikaajalise elujõulisuse, et FITD tegevus piirdub minimaalselt vajalikuga ja et meetmed piiravad mis tahes võimalikku mõju turu konkurentsistruktuurile.

(101)

Pikaajalise elujõulisuse taastamise kohta väidavad need kolm huvitatud isikut, et erihalduri tegevuse eesmärk oli kõrvaldada Tercase töökorralduses ja sisekontrollisüsteemis esinevad vajakajäämised. Ta keskendus juhtimishälvetele (krediit, omakapitaliinvesteeringud, vaidlused) ja seotud riskide (küsitavad tulemused, allahindlused, eraldised) nõuetekohasele hindamisele. Ta vähendas järk-järgult finantsvõimendust eesmärgiga tasakaalustada rahastamismahu kahanemist kliendibaasi vähenemisese tõttu. Ta kärpis struktuure (ärimudeli ülevaatamine koos teatavate harude sulgemisega, personali vähendamise plaan, organisatsiooni ülesehituse lihtsustamine, halduskulude vähendamine), et saavutada kulude struktuurne ja märkimisväärne kokkuhoid. FITD ja BPB tehtav Tercase rekapitaliseerimine oli parim viis likviidsuspuudujäägi kiireks likvideerimiseks. BPB võttis enda kanda Tercase finantsseisundi taastamisega kaasnevad äririskid, pakkudes märkimisväärseid rahalisi ja muid ressursse eesmärgiga tagada tema äriplaani edukus.

(102)

Lisaks väidab BPB, et ta töötas välja sekkumisstrateegia, mis põhines hoiuste ja laenumarginaalide parandamisel, (51) kulude kärpimisel, (52) kontserni koostoime arendamisel, krediidikvaliteedi hoolikal jälgimisel, kahanenud väärtusega nõuete haldamise optimeerimisel viivislaenude müümise teel, likviidsusnäitajate tugevdamisel (53) ja juhtimisressursside kasutuselevõtul. Finantsseisundi taastamise kava struktuurielemendid töötati välja BPB 2015.–2019. aasta äriplaani raames. Need elemendid näitavad meetmete kooskõlalist jada, mille siht on taastada Tercase kasumlikkus. Üksikasjaliku ümberkorraldamiskava puudumine ei tohiks takistada komisjoni andmast positiivset hinnangut üldistele programmidele, millega liigutakse edasi kooskõlaliselt (54).

(103)

Sekkumisel piirduti minimaalselt vajalikuga 1) põhjendustes 90–93 nimetatud põhjustel; 2) sest see oli ainus teostatav lahendus ja 3) sest FITD panustas vaid osaliselt negatiivse omakapitali kõrvaldamisse ja minimaalse omavahendite suhtarvu taastamisse. Kolm huvitatud isikut väidavad, et Tercase kahjumi suurust arvesse võttes puudus väiksema kuluga alternatiiv sellele, et BPB võtab Tercase üle, ehkki erihaldur püüdis teisi ostjaid leida (55). Soovi hoida kulud võimalikult väikesed kinnitab ka asjaolu, et Tercase negatiivse omakapitali tegelikus mahus kokkuleppele jõudmiseks otsustasid pooled kasutada vahendaja abi, mille tulemusel vähenes BPB nõutud kogusumma [300–800] miljonilt eurolt 265 miljoni euroni.

(104)

Sekkumiskulusid piirati veelgi kulude jagamise meetmete abil. Aktsiakapital vähendati nullini, mille tagajärjel jäid aktsionärid ilma kõigist oma investeeringutest. Kui oli võimalik, peatati ka allutatud võlakirjadega seotud kupongimaksed. Need muud huvitatud isikud väidavad, et seaduslikult ei saanud allutatud võlausaldajad kanda ühtegi muud liiki kahju, sest kehtivate õigusnormide kohaselt võib allutatud võlausaldajaid sundida jagama kahjumit ainult sundlikvideerimise korral. Kuid asjaoluga, et allutatud võlausaldajatele ei saanud panna lisakohustusi, ei kaasnenud riigi rahanduse jaoks suuremaid kulusid, sest sekkumiseks vajalikud vahendid saadi täies ulatuses eraisikutelt. Peale selle oleks allutatud võlausaldajate ohverdamisega võinud kaasneda lisakulud ja suured riskid FITD liikmespankadele. Sellist kahju oleks põhjustanud Tercase lagunemine, oht, et Tercase kliendid esitavad hagi, ning kahjulik mõju Tercase mainele ja pangandussüsteemi üldisele stabiilsusele. Viimaks ei tekkinud allutatud võlausaldajatele lisakohustuste kehtestamata jätmisega mingit moraaliriski, sest negatiivse omakapitali katmise kulud võttis täiel määral enda kanda pangandussüsteem, ilma et maksumaksjatele oleks kaasnenud mingeid lisakulusid.

(105)

Kolme huvitatud isiku väitel oli see, et allutatud võlgasid ei kujundatud ümber ega hinnatud alla, kooskõlas pangandusteatise punktiga 42, kus selgitatakse, et hoiustajate panus ei ole kulude jagamise kohustuslik komponent. See oli ka kooskõlas teatise punktiga 45, millega on lubatud teha erand allutatud võlgade ümberkujundamise või allahindamise põhimõttest, kui „selliste meetmete rakendamine ohustaks finantsstabiilsust või tooks kaasa ebaproportsionaalsed tulemuse“.

(106)

Lisaks väidavad kolm huvitatud isikut, et tulu puudumine või ebapiisavus on vastuvõetav sellise juhtumi korral nagu siinne, mil see korvatakse põhjaliku ja laiaulatusliku ümberkorraldamisega ja on põhjendatud kriisis oleva panga jaoks ostja otsimisega.

(107)

Peale selle ei moonutata sekkumisega siseturgu, sest:

(108)

Tercase üleandmine BPB-le oli ainus teostatav võimalus, mille abil lahendada Itaalia järelevalveasutuse tõstatatud küsimused ja vältida konkurentsi võimalikku moonutamist. Peale selle tuli Tercas ümberkorraldamiseks täiel määral rekapitaliseerida ja suurendada märkimisväärselt BPB kapitali.

(109)

Lõpetuseks väidavad need muud huvitatud isikud, tuginedes seejuures komisjoni varasematele otsustele, (57) et Tercase rekapitaliseerimist ja tema ühendamist BPBga pärast seda, kui FITD kattis Tercase negatiivse omakapitali ilma selle eest hüvitist saamata, võib käsitada põhjendatuna, sest need sammud olid vajalikud, et tagada äriühingu varade üleandmine ning viia ellu panga põhjalik ja laiaulatuslik ümberkorraldamine. Siinse juhtumi puhul ei oleks tulu taganud ükski valikuvariant, millega oleks suudetud Tercas sügavast kriisist välja tuua. Kui FITD oleks nõudnud tasu, oleks Tercase aktsiapositsioon halvenenud ja selle tagajärjel oleksid ostva panga kulud suurenenud.

(110)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Täidetud peavad olema kõik need tingimused. Allpool hindab komisjon, kas need tingimused on FITD võetud meetmete puhul täidetud.

(111)

Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 4 nimetatud maksuvabastusskeemist Itaalia ei teatanud. Komisjonile praegu teada oleva teabe põhjal ei ole seda maksuvabastust kõnesoleva juhtumi puhul kohaldatud. Seepärast seda maksuvabastusskeemi käesolevas otsuses ei käsitleta.

(112)

Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et riigiabi olemasolu tuleb kontrollida kõigi rahaliste vahendite puhul, mida avalik sektor võib reaalselt ettevõtjate toetamiseks kasutada, sõltumata sellest, kas need vahendid kuuluvad püsivalt riigi vahendite hulka või mitte. Kohustuslikud osamaksed, mis on kehtestatud või mida hallatakse ja jagatakse kooskõlas õigusaktidega või muude riiklike eeskirjadega, viitavad riigiabi olemasolule isegi juhul, kui neid ei halda avaliku sektori asutused (58). Pelgalt asjaolu, et vahendeid rahastatakse eraõiguslikest maksetest, ei välista seda, et need vahendid võivad olla riiklikku päritolu. Oluline ei ole mitte vahendite otsene päritolu, vaid riigi ametiasutuse sekkumise ulatus nende meetmete määratlemisel ja nende rahastamismeetodites (59).

(113)

Peale selle sedastas Euroopa Kohus Ladbroke'i, (60) Stardust Marine'i ja Doux Élevage'i kohtuasjades, et riigi kontrolli alla jäävad vahendid, mis on seega avaliku sektori asutustele kättesaadavad, kujutavad endast riigi ressursse.

(114)

Doux Élevage'i kohtuasjas rahastati tootmisharudevahelist organisatsiooni riigi ressurssidest, mis saadi riigi poolt kohustuslikuks tunnistatud maksude kogumisest. Euroopa Kohtu seisukoha järgi ei saanud järeldada, et organisatsiooni tegevus on omistatav riigile. Kohus täheldas, et ressursside kasutamisel taotletud eesmärgid määras täiel määral kindlaks organisatsioon ja et maksude kohustuslik laad ei olnud sõltuvuses „konkreetsete, fikseeritud ja ametiasutuste poolt määratletud poliitiliste eesmärkide järgimisest“. Riik vaid kontrollis tootmisharudevaheliste organisatsioonide teostatava maksukogumise nõuetekohasust ja õiguspärasust, st menetlusraamistikku, ning tal ei olnud võimalust mõjutada rahaliste vahendite haldamist.

(115)

Seega on meede liidu kohtupraktika kohaselt omistatav riigile ja rahastatud riigi ressurssidest, kui näitajate põhjal ilmneb, et riigil on oma õiguse alusel kontroll ja mõju, mille abil tagada, et eraõigusliku asutuse ressursside kasutamine aitab saavutada avaliku poliitika eesmärke, mille täitmine on usaldatud sellele asutusele.

(116)

Ka Stardust Marine'i kohtuasjas sedastas Euroopa Kohus, et esmapilgul sõltumatu ja riigist eraldiseisva asutuse võetud abimeetme omistatavust riigile võib järeldada juhtumi asjaoludest ilmnevate näitajate põhjal. Üks selline näitaja on tõik, et kõnealune asutus peab väidetavat riigiabi käsitleva otsuse tegemisel arvesse võtma avaliku sektori asutuste juhiseid või ettekirjutusi. Mõnikord võivad olla asjakohased muud näitajad, mille põhjal saab järeldada äriühingu võetud abimeetme omistatavust riigile.

(117)

Seoses meetmetega, mille kohta algatas komisjon käesolevas juhtumis ametliku uurimismenetluse, tuleb meelde tuletada, et direktiivis 94/19/EÜ nägi liidu seadusandja ette hoiuste tagamise skeemid, mille poliitikaeesmärk on säilitada pangandussüsteemi stabiilsus ja suurendada seda, (61) ning andis neile volituse kaitsta hoiustajaid (62). Direktiivi 94/19/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid looma vähemalt ühe sellise hoiuste tagamise skeemi, mille kaudu tuleb hüvitada hoiustajatele nende hoiused krediidiasutuse maksejõuetuse korral. Muid sekkumise vorme direktiivis 94/19/EÜ ei käsitleta, seega on liikmesriikidel võimalik ise otsustada, kas nad lubavad hoiuste tagamise skeemidel minna pelgalt hoiuste hüvitamisest kaugemale ja kasutada kättesaadavaid rahalisi vahendeid muul viisil.

(118)

Direktiiviga 2014/49/EL olukorda ei muudeta, kuigi selles on niisuguseid alternatiivseid meetmeid käsitletud siiski üksikasjalikumalt. Nende meetmete eesmärk peab olema takistada krediidiasutuse maksejõuetust, et vältida mitte ainult hoiustajatele hüvitiste maksmise kulusid, vaid ka krediidiasutuse maksejõuetuse kulusid majandusele tervikuna ja muud negatiivset mõju, näiteks negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja hoiustajate usaldusele (63).

(119)

Direktiivi 2014/49/EL kohaselt võivad liikmesriigid lubada hoiuste tagamise skeeme kasutada selleks, et säilitada hoiustajate juurdepääs tagatud hoiustele nii kriisi algfaasis kui ka kriisi käigus ning riigisiseste maksejõuetusmenetluste raames (64). Komisjon soovib esile tõsta asjaolu, et vastupidiselt muude huvitatud isikute seisukohale põhjenduses 79 võivad hoiuste tagamise skeemi kaudu võetud alternatiivsed meetmed kujutada endast riigiabi olenemata sellest, kas nad on võetud eesmärgiga vältida krediidiasutuse maksejõuetust või seoses likvideerimisega.

(120)

Hoiuste ja hoiustajate kaitsel on Itaalia õiguses eriline koht: Itaalia põhiseaduse artikli 47 kohaselt peab vabariik kaitsma igal kujul esinevaid hoiuseid (65). Banca d'Italia on avaliku õiguse alusel loodud organ ja juba ainuüksi sellepärast on tema tegevus omistatav liikmesriigile ega jää aluslepingu artikli 107 kohaldamisalast välja põhjusel, et nimetatud organ on põhiseaduse alusel sõltumatu (66). Tema ülesanne on kindlustada Itaalia pangandussüsteemi sõltumatus (67) ja kaitsta hoiustajaid (68).

(121)

Eelnevat silmas pidades tuleb pangandusseaduse artiklit 96bis lugeda kui hoiustajate kaitsmist käsitleva avaliku poliitika eesmärgi konkreetset määratlust, mida kohaldatakse Itaalias tunnustatud hoiuste tagamise skeemide suhtes. Kui võtta siia kõrvale artikli 96bis lõike 1 viimase lause, mille kohaselt võidakse hoiuste tagamise skeemide kaudu peale hoiustajatele hüvitise maksmise sekkuda ka muul viisil, siis on Itaalia ametiasutused otsustanud lubada nende tunnustatud hoiuste tagamise skeemide kaudu kasutada liikmespankadelt kogutud vahendeid erinevat liiki meetmete jaoks. Seega on pangandusseaduse artikkel 96bis FITD kui Itaalia kohustusliku hoiuste tagamise skeemi tunnustamise alus ja samal ajal antakse selle sättega FITD-le õigus võtta toetusmeetmeid.

(122)

Seda silmas pidades ei ole oluline, et FITD on loodud eraõigusliku konsortsiumina, (69) sest pelgalt asjaolu, et asutus on loodud tavaõiguse alusel, ei saa lugeda piisavaks sellise võimaluse välistamisel, et sellise asutuse võetud abimeede on omistatav riigile, nagu Euroopa Kohus sedastas Stardust Marine'i kohtuasjas. FITD eesmärgid – oma liikmete ühiste huvide kaitse hoiuste turvalisuse suurendamise abil ning pangandussüsteemi maine eest seismine – langevad ilmselgelt kokku avalike huvidega. See ei tähenda aga ilmtingimata, et äriühing võib võtta oma otsuse vastu, ilma et ta arvestaks avaliku sektori asutuste nõudeid. Ammugi ei ole oluline see, et riigi mõju peaks tulenema avaliku sektori asutuse õiguslikult siduvast aktist. Sõltumatus, mis äriühingul põhimõtteliselt on, ei välista riigi praktilist kaasatust.

(123)

Igal juhul antakse liidu ja Itaalia õigusnormidega Banca d'Italiale volitused ja vahendid tagamaks, et kõik FITD kui pangandusseaduse alusel tunnustatud hoiuste tagamise skeemi võetud meetmed on kooskõlas avaliku poliitika eesmärgiga ja aitavad kaitsta hoiustajaid. Seda on selgelt väljendatud pangandusseaduse artikli 96ter lõike 1 sissejuhatavas lauses, kus kõigile Banca d'Italia volitustele seoses Itaalia hoiuste tagamise skeemidega eelneb väide, et nende volituste kasutamisel tuleb arvesse võtta hoiustajate kaitset ja pangandussüsteemi stabiilsust.

(124)

Seda tõendit silmas pidades ja vastupidiselt Doux Élevage'i kohtuasjale, kus avaliku sektori asutuse poolne hilisem heakskiit oli oma laadilt pelgalt menetluslik, peab Banca d'Italia heaks kiitma iga FITD sekkumise eraldi, hinnates, kas see vastab pangandusseadusega FITD-le kehtestatud avaliku poliitika eesmärgile.

(125)

Itaalia on kindlalt väitnud, et kui tuleks järgida seda arutluskäiku, tuleks pankade usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitada avaliku kontrolli teostamisena ning pankade vahendeid tuleks sellest tulenevalt pidada riigi ressurssideks (põhjendus 53). See väide on ilmselgelt ebaoluline. Komisjon täheldab vaid, et Banca d'Italia poolse pankade üle tehtava järelevalve eesmärk ei ole kontrollida järelevalve all olevatele pankadele määratud avaliku poliitika eesmärgi järgimist.

(126)

Avaliku poliitika eesmärgi tähtsus ja seonduv avalik kontroll on kirja pandud FITD põhikirja, (70) mille kohaselt peavad kõik toetusmeetmed olema kooskõlas samaaegsete tingimustega, st peavad valitsema mõistlikud väljavaated finantsseisundi taastamiseks ning fondi kantavad kulud peaksid prognooside kohaselt olema väiksemad kui kulud, mis kaasneksid likvideerimise korral võetavate meetmetega (väikseima kulu põhimõte). Samaaegsed tingimused tähendavad, et toetusmeetmete võtmise otsuse võib teha vaid juhul, kui see lubab FITD-l täita oma avalikku eesmärki kaitsta hoiustajaid. Seda asjaolu kinnitab nõue saada pangandusseaduse järgi heakskiit Banca d'Italialt.

(127)

Peale selle on pangandusseadusega antud Banca d'Italiale laiaulatuslikud volitused seoses hoiuste tagamise skeemidega:

(128)

Peale selle, et pangandusseadusega on seega antud Banca d'Italiale volitused FITD suhtes, tuleb märkida, et vaid erihaldusmenetluse all olevatel pankadel on õigus saada kasu FITD toetusmeetmetest (74). Panga suhtes kohaldatakse erihaldusmenetlust Banca d'Italia ettepaneku ja majandus- ja rahandusministri korralduse alusel. Selles etapis sekkub fond FITD põhikirja kohaselt oma liikmespankade puhul, kelle suhtes kohaldatakse erihaldusmenetlust ja kellele on antud luba majandustegevuseks Itaalias (75). Vaid panga erihaldur saab saata FITD-le sekkumistaotluse, mille peab seejärel heaks kiitma panga aktsionäride koosolek. Erihaldur on riigiametnik, kes esindab avalikke huve ning kelle määrab ja kelle üle teostab järelevalvet Banca d'Italia. Samuti on Banca d'Italial õigus erihaldur tagasi kutsuda või välja vahetada (76) ning anda seoses panga juhtimisega suuniseid konkreetsete kaitsemeetmete ja piirangute kehtestamiseks (77). Seega algatab FITD-poolse sekkumise riigiametnik, kes on Banca d'Italia kontrolli all.

(129)

Seoses õigusega anda luba meetmete võtmiseks hoiuste tagamise skeemide kaudu täheldab komisjon, et loa kui sellise andmiseks tuleb koostada haldusakt, mis tuleb ilmtingimata saada enne lubatava meetme jõustumist. Vastasel juhul ei avaldaks Banca d'Italia volituste kasutamine FITD meetmete suhtes – eesmärgiga tagada rahandussüsteemi stabiilsus ja hoiustajate kaitse – mingit mõju. Praktikas tuleb luba anda etapis, kus FITD võib veel ümber mõelda ja kavandatud meedet muuta, kui Banca d'Italia on selle meetme võtmisele vastu. Ei ole võimalik järeldada, et luba antakse pärast FITD otsust sekkuda (nagu väidavad Itaalia, FITD, Tercas ja BPB) (78). Asjaolu, et Banca d'Italia osaleb vaatlejana kõigil FITD nõukogu ja täitevkomitee koosolekutel, (79) on oluline selles mõttes (vastupidiselt Itaalia, FITD, Tercase ja BPB väidetele), (80) et eeldatavasti annab see Banca d'Italiale võimaluse esitada varases etapis mis tahes küsimusi kavandatud sekkumise kohta.

(130)

Kokkuvõttes on avaliku sektori asutustel õigus algatada meetme võtmine nende nõudmisel ning kuna neil on õigus anda luba meetme sisule, mõjutavad nad meedet enne seda, kui selle kohta tehakse lõplik otsus. Menetluslikult on nende mõjuvõim veelgi suurem, sest nad on kohal kõigil koosolekutel, kus tehakse otsuseid ja kus neil on võimalik esitada mis tahes küsimusi. Ehkki Banca d'Italia luba tuleb põhimõtteliselt käsitada pigem eelneva, mitte hiljem antava loana, (81) juhib komisjon sellegipoolest tähelepanu asjaolule, et isegi järelkontrolli võib käsitada riigile omistatavuse näitajana, millele on osutatud ka Stardust Marine'i kohtuasjas.

(131)

Avaliku sektori asutused kasutasid asjaomaste toetusmeetmete vastuvõtmisel ka tegelikult oma õigusi.

(132)

Komisjon järeldab, et erinevalt Doux Élevage'i kohtuasjas käsitletud olukorrast, kus kohus sedastas, et sekkumise eesmärgid määras täiel määral kindlaks organisatsioon, on siinse juhtumi puhul kindel, et sekkumiseesmärke ei määranud kindlaks üksnes FITD. Need on üksikasjalikult sätestatud tema avaliku poliitika eesmärgiga, mis tuleneb pangandusseadusest, ja neid kontrollivad peamiselt avaliku sektori asutused. FITD võib tõepoolest otsustada mitte sekkuda, kuid see ei mõjuta komisjoni järeldust selle kohta, kas FITD on meetme tegelikult võtnud.

(133)

Lisaks eespool kirjeldatud põhjalikule riiklikule kontrollile peab komisjon rõhutama, et sekkumisel kasutatud FITD ressurssidesse panustamine on oma laadilt kohustuslik.

(134)

Nagu on kirjeldatud punktis 2.3, on FITD liikmesus Itaalia pankade jaoks kohustuslik (85). Seepärast on ekslik viidata skeemile Fondo di Garanzia dei Depositanti del Credito Cooperativo (vt põhjendus 70), millega sooviti kinnitada FITD liikmesuse väidetavat vabatahtlikku laadi, sest pangandusseaduse kohaselt (86) peavad Itaalia ühistupangad looma eraldiseisva hoiuste tagamise skeemi nende endi võrgustiku raames. Seetõttu ei saa ühistupangad olla FITD liikmed ja vastupidi – muud pangad peale ühistupankade ei saa olla Fondo di Garanzia dei Depositanti del Credito Cooperativo liikmed, vaid peavad kuuluma FITDsse. Seega on FITD põhikirja sättes, (87) millega lubatakse liikmespankadel oma liikmesusest loobuda ja mida huvitatud isikud on oma märkustes esile tõstnud (vt põhjendus 70), ette nähtud vaid teoreetiline võimalus, mida ei ole võimalik tegelikult kasutada, sest need pangad ei saa hakata ühegi muu tunnustatud hoiuste tagamise skeemi liikmeks.

(135)

Lisaks teevad toetusmeetmete võtmise kohta otsuse FITD kaks juhtorganit. Oma individuaalsetest huvidest olenemata ei saa FITD liikmespangad panna sellisele otsusele vetot ega loobuda nendes meetmetes osalemisest (88) ja nad peavad osalema otsustatud meetme rahastamises. Asjaolu, et neid ressursse ei kirjendata FITD bilansis, vaid eraldi kontol, on puhas formaalsus, sest ressursse haldab otseselt FITD.

(136)

Seetõttu järeldab komisjon, et sekkumine on omistatav FITD-le, mitte tema liikmetele, ja et meetmete võtmiseks kasutatavad ressursid on FITD ressursid, mitte liikmespankade omad.

(137)

Kuna nii FITD liikmesus kui ka FITD otsustatud toetusmeetmete rahastamises osalemine on kohustuslik, järeldab komisjon, et kui pank tegutseb Itaalias muu kui ühistupangana, on tal Itaalia õiguse kohaselt kohustus osaleda FITD toetusmeetmega kaasnevate kulude katmises. Selliste toetusmeetmete rahastamiseks kasutatavaid ressursse nõutakse, hallatakse ja jagatakse ilmselgelt õigusaktide ning muude avalik-õiguslike eeskirjade kohaselt ja järelikult on neil avalik-õiguslik laad.

(138)

Niisiis jõuab komisjon järeldusele, et kõnesoleva juhtumi puhul kontrollivad Itaalia ametiasutused pidevalt nii põhimõtteliselt kui ka praktiliselt, kas FITD ressursse kasutatakse vastavuses avaliku poliitika eesmärgiga, ning avaldavad mõju sellele, kuidas FITD neid ressursse kasutab.

(139)

Võttes arvesse, et avaliku sektori asutustel on ametlik volitus nii nõuda sekkumist kui ka kiita heaks meetmete sisu, lähtudes vastavusest avaliku poliitika eesmärgile (põhjendus 126), järeldab komisjon eelkõige, et Banca d'Italia tegevust ei saa käsitada puhtalt informatiivsena või pelgalt formaalse nõuetekohasuse ja seadusele vastavuse kontrollina (89).

(140)

Eelkõige on Euroopa Kohus Doux Élevage'i kohtuasjas rõhutanud, et maksete kohustuslik laad ei olnud selle juhtumi puhul sõltuvuses „konkreetsete, fikseeritud ja ametiasutuste poolt määratletud poliitiliste eesmärkide järgimisest“. Kuid FITD meetmed sõltuvad tõepoolest konkreetsetest, fikseeritud, avaliku sektori asutuste määratletud ja nende kontrollitavatest avaliku poliitika eesmärkidest, milleks on eeskätt hoiustajate kaitsmine.

(141)

Siin käsitletavate meetmete üle teeb järelevalvet Banca d'Italia ja järelikult arvestatakse meetmete järelevalves muu hulgas ka Banca d'Italia eesmärke, sealhulgas finantssüsteemi stabiilsuse säilitamist. Siinkohal tuleb meelde tuletada järgmisi asjaolusid:

(142)

Põhjendustes 127–131 osutatud teguritest (õigusnormid, millega nähakse ette organisatsiooni range kontroll, ning Banca d'Italia tõhus kooskõlastustöö eesmärgiga tagada, et FITD aitab kaasa oluliste avalike eesmärkide saavutamisele) ilmneb, et FITD-l on Itaalia õiguse kohaselt erandlik õiguslik seisund võrreldes tavapäraste eraõiguslike konsortsiumidega ja et tema eesmärk – mis tuleneb tema avaliku poliitika eesmärgist – on ilmselgelt laiem kui näiteks CIDEFi (90) eesmärk, mida hinnati Doux Élevage'i kohtuasjas tehtud otsuses. Stardust Marine'i kohtuasjas käsitletava kriteeriumi kohaselt on selline erandlik staatus kindel omistatavuse näitaja.

(143)

Eespool nimetatud tegurite põhjal selgub meetmete sisust, ulatusest ja sihist, kui ebatõenäoline on see, et avaliku sektori asutustel ei ole mingit sõnaõigust nende meetmete vastuvõtmisel. Lisaks sellele, et nende meetmetega anti äriühingule konkurentsieelis, aitasid need äriühingul vältida täielikku maksejõuetust tänu riigi toetusele, mida anti põhjenduses 38 kirjeldatud 1., 2. ja 3. meetme kaudu eesmärgiga kaitsta hoiustajaid ja Itaalia pangandussüsteemi stabiilsust.

(144)

Seepärast leidub komisjoni arvates piisavalt tõendeid näitamaks, et meede on omistatav riigile ja et seda rahastati riigi ressurssidest.

(145)

Isegi kui mõni komisjoni kaalutud tegur ei oleks eraldiseisvalt andnud piisavat alust järeldada, et meetmed on omistatavad riigile, võib põhjendustes 118–144 esitatud tõendeid koos võetuna vaadeldes järeldada, et komisjoni hinnatud FITD meetmeid on võimalik seostada riigiga.

(146)

Kui võtta käsitluse alla märkused, mida Itaalia ja huvitatud isikud esitasid seoses komisjoni otsusega Banco di Siciliale ja Sicilcassale antud abi kohta, tuleb kõigepealt meelde tuletada, et riigiabi olemasolu on objektiivne käsitus ning seda ei ole võimalik kindlaks teha väidetava praktika alusel, nagu on komisjon oma otsustes öelnud, isegi kui sellisele praktikale saab viidata. Lisaks rõhutab komisjon, et ajal, mil Tercase toetusmeetmed heaks kiideti, oli komisjon erinevalt 1999. aastast juba välja töötanud ja avaldanud väga üksikasjalikud tingimused, millal kujutab hoiuste tagamise skeemist antud abi endast riigiabi.

(147)

Samuti ei olnud komisjon Sicilcassa juhtumis otsuse tegemise ajaks veel vastu võtnud oma hinnangut riigile omistatavuse kohta, mis lähtus liidu kohtute järeldustest Stardust Marine'i kohtuasjas tehtud otsuses ja hilisemates otsustes.

(148)

Vastupidiselt Itaalia ja huvitatud isikute esitatud väidetele annab komisjoni otsustuspraktika seoses hoiuste tagamise skeemide kaudu sekkumisega (91) rohkeid märke sellest, et FITD võetud meetmed kujutavad oma olemuselt riigiabi. Eespool kirjeldatut silmas pidades ei anna Sicilcassa juhtumis tehtud otsus mingit alust Itaalial ja huvitatud isikutel tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele.

(149)

FIDT võetud toetusmeetmetega anti Tercasele valikuline eelis ja FITD ei toiminud seda tehes turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana. 1., 2. ja 3. meede, mille puhul puuduvad eeldused või võimalused saada mingit kasu, ei ole sellised, mille oleks võtnud turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja. Need meetmed näitavad, et FITD ei toiminud turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana, vaid avaliku poliitika eesmärki täitva asutusena (92). Kõigi kolme meetmega antakse abi ilma mingi tasu, hüvitise või seotud tuluta ning nende ühismõju tulemusena ei lahkunud Tercas turult, kuigi sellise toetuseta oleks ta tõenäoliselt pidanud seda tegema, ning seega anti nende meetmetega Tercasele valikuline eelis.

(150)

Isegi kui nõustuda sellega, et meetmeid tuleks hinnata võrreldavas seisus turumajandusliku ettevõtja käitumise valguses, oleks igal juhul asjaomase liikmesriigi ülesanne esitada komisjonile objektiivsed ja kontrollitavad tõendid eesmärgiga näidata, et otsus põhines eelneval majandushinnangul, mis on võrreldav hinnanguga, mille oleks koostanud mõistlikult käituv eraettevõtja samasuguses olukorras, et teha kindlaks meetme kasumlikkus tulevikus. Käsiloleva juhtumi puhul ei ole komisjonile esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et FITD nõudis äriplaani või investeeritud kapitalilt teenitava tulu arvutusi, mis on põhinõuded eraettevõtja tehtava mis tahes investeerimisotsuse puhul.

(151)

Itaalia ja huvitatud isikud väidavad, et need meetmed olid tegelikult kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega (93) eelkõige sellepärast, et need võimaldasid FITD-l piirata kulusid, mida ta muidu oleks pidanud kandma, nimelt kulusid, mida FITD oleks pidanud kandma hoiustajatele hüvitise maksmisel Tercase sundlikvideerimise korral.

(152)

Huvitatud isikud väidavad lisaks, et FITD meetmete võtmine jääb tema liikmespankade eraõiguslikku sõltumatusse sfääri.

(153)

Komisjon on seisukohal, et meetmed on ilmselgelt omistatavad avaliku sektori asutuste kontrollitava FITDgle (vt põhjendustes 134–136 esitatud hinnang), mitte FITD liikmespankadele. Igasugune võrdlus meetmetega, mille FITD võttis enne seda, kui tema liikmespangad olid seaduslikult kohustatud selle skeemiga liituma, on ebaoluline, sest neil liikmespankadel puudub nüüd võimalus neis meetmetes osalemisest loobuda, nagu on kirjeldatud põhjendustes 134–135. Seda olukorda raskendab mehhanism, mille alusel FITD teeb otsuse selliste meetmete kohta, nagu on kirjeldatud põhjenduses 36, ja mis toimib suurpankade (94) kasuks nii, et sekkumisotsuse saab teha enamiku pankade tahte vastaselt.

(154)

Asjaomased kulud tekivad seega kohustustest, mis on kehtestatud FITD-le kui hoiuste tagamise skeemile, kes lähtub oma tegevuses avaliku poliitika eesmärgist kaitsta hoiustajaid. Ükski turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei pea täitma avaliku poliitika eesmärgist tulenevaid kohustusi, näiteks kohustust maksta hoiustajatele hüvitist Tercase likvideerimise korral. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa avaliku poliitika eesmärgist tulenevaid kohustusi turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamisel arvesse võtta (95).

(155)

Jättes kõrvale FITD-le avaliku poliitika eesmärgiga pandud kohustused, järeldab komisjon seega, et turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ei oleks võtnud ühtegi kolmest meetmest. Seda hinnangut toetab äriplaani puudumine ja võimatus investeeringult tulu teenida, mis vaid kinnitab tehtud järeldust.

(156)

Lisaks väidavad BPB ja Tercas, et FITD meetmeid võib käsitada samaaegsetena BPB kui eraettevõtja panusega. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et sedalaadi samaaegne investeering tuleb teha eraõiguslike ja avalik-õiguslike kaasinvesteerijate jaoks täielikult võrdsetel tingimustel. Siinse juhtumi puhul on see tingimus ilmselgelt täitmata. BPB omandas täieliku omandiõiguse Tercase üle, ent FITD ei saanud oma investeeringult mingit tulu.

(157)

Põhjendustes 149–156 esitatud põhjustel anti FITD võetud meetmetega Tercase kasuks viimasele eelis, nimelt tagastamatu hüvitis tema negatiivse omakapitali katmiseks, hüvitiseta tagatis seoses mõne riskipositsiooniga […] suhtes ning tingimuslik tagastamatu toetus – mida võis kasutada vajaduse korral – eesmärgiga kaitsta Tercast teatava osa tema suhtes kehtestatud maksukohustuse eest, mis tulenes tol ajal kehtinud tulumaksueeskirjadest. Koos võetuna võimaldavad need meetmed Tercasel turule jääda. Tavapäraste turutingimuste korral ei oleks Tercas neid meetmeid kasutada saanud.

(158)

Komisjon on seisukohal, et need meetmed on valikulised, sest nad on seotud üksnes Tercasega. Sellised toetusmeetmed on kättesaadavad vaid erihaldusmenetluse all olevatele pankadele ja vaid juhtumipõhiselt. Seepärast leiab komisjon, et käesolevas otsuses hinnatud meetmed olid mõeldud konkreetselt ainult Tercasele, et lasta jääda tal turule, ning olid seega valikulised.

(159)

Peale selle moonutavad eelised, mida FITD andis Tercasele, konkurentsi, hoides ära Tercase maksejõuetuse ja tema turult lahkumise. Tercas konkureeris välismaiste ettevõtjatega, mistõttu kahjustati liikmesriikidevahelist kaubandust.

(160)

1. meetme puhul anti 265 miljonit eurot juriidilises mõttes tagastamatu toetusena Tercase negatiivse omakapitali katmiseks, saamata selle eest mingit hüvitist. Komisjon leiab, et see osa abist hõlmab kogu 265 miljonit eurot.

(161)

2. meetme puhul anti 35 miljoni euro ulatuses tagatis kuni kolmeks aastaks, et katta krediidirisk, mis on seotud Tercase teatava riskipositsiooniga […] suhtes. Garantiisid käsitleva komisjoni teatise (96) kohaselt tuleks abi osakaal arvutada kogugarantiina, mille leidmiseks tuleb garantiipreemiast, mida abisaaja oleks pidanud maksma turuosalisele sellise garantii saamiseks, arvata maha garantiipreemia, mida abisaaja tegelikult maksis sama aja jooksul jõus olnud sama garantii eest.

(162)

Komisjonil puudub teave, millist tasu oleks turuosaline küsinud […] seotud krediidiriski või […] krediidikvaliteedi tagamise eest. Kuid võttes arvesse asjaolu, et riskipositsiooni teenindati tol ajal nõuetekohaselt, et laen tagastati lõppkokkuvõttes õigel ajal ning et 1. ja 3. meetme kaudu anti abi palju suuremas summas, siis on komisjon seisukohal, et piisab, kui kehtestada siinkäsitletavale hinnangulisele abisummale alampiir.

(163)

Selle alampiiri kindlaksmääramiseks võib võtta võrdlusaluseks kolmeaastase krediidiriski vahetustehingu (97) keskmise väärtuse ajal, mil abi anti suurimatele Itaalia finantssektorivälistele äriühingutele, kellel oli aktiivselt kaubeldavaid krediidiriski vahetuslepinguid. Keskmine on 53 baaspunkti (98). Võttes arvesse, et tagatis hõlmas 35 miljoni euro ulatuses riskipositsioone ja see kehtis vaid üheksa kuud, on garantiipreemia tagasiostuväärtus 0,14 miljonit eurot. Kokkulepetes ei nähtud FITD-le ette mingit preemiat, mida võiks sellest näitajast maha arvata, ja seetõttu leiab komisjon, et abi suurus on 0,14 miljonit eurot.

(164)

3. meetmega seoses täheldab komisjon, et Itaalia õiguse kohaselt tuleb maksuvabastusest teavitada Euroopa Komisjoni, kes peab selle vabastuse heaks kiitma. Abi andmise ajal või järel ei olnud komisjon teinud 3. meetme kohta otsust, seega tuleb järeldada, et tagatis aegus. Maksuvabastusest ei teavitatud komisjoni ametlikult, mis tähendab, et seda ei saanud kohaldada. Seega ei saa komisjon käsitada meedet tagatisena, vaid pigem järjekordse tagastamatu toetusena, mida ei hüvitatud. Komisjon leiab, et see osa abist hõlmab kogu 30 miljonit eurot.

(165)

Põhjendustes 149–164 esitatud põhjustel järeldab komisjon, et 1. meetmega (tagastamatu toetus 265 miljonit eurot), 2. meetmega (35 miljoni euro suurune tagatis seoses krediidi riskipositsiooniga […] suhtes, kusjuures abi osakaal oli 0,14 miljonit eurot) ja 3. meetmega (tagastamatu lisatoetus 30 miljonit eurot), mis kokku hõlmavad 295,14 miljoni euro suurust riigiabi FITD-lt, anti Tercasele valikuline eelis, mis kahjustas konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. See valikuline eelis anti riigi ressurssidest FITD meetmete kaudu, mis on põhjendustes 112–148 esitatud põhjustel omistatavad riigile. Abi anti 7. juulil 2014.

(166)

Komisjon tuletab meelde oma hinnangut, et kõigi asjaomase kolme meetmega antakse Tercasele eelis. Sellepärast leiab komisjon, et meetmetega on soodustatud Tercase majandustegevust, võimaldades tal jääda turule ja jätkata seda majandustegevust BPBs, kes omandas Tercase.

(167)

Et kindlaks teha, kas panga tegevuse müügi tulemusena saab ostja riigiabi vastavalt 2013. aasta pangandusteatise punktidele 79, 80 ja 81 ning ümberkorraldamisteatise (99) punktile 20, peab komisjon hindama, kas teatavad tingimused on täidetud. Eelkõige peab komisjon kontrollima, kas i) müügiprotsess on avatud, tingimusteta ja mittediskrimineeriv; ii) kas müük toimus turutingimustel; ning iii) kas krediidiasutus või valitsus taotles müüdavate varade ja kohustuste eest võimalikult kõrget hinda.

(168)

Nagu komisjon menetluse algatamise otsuses ütles, puuduvad tal tõendid, mis võimaldaksid järeldada, et i) müügiprotsess ei olnud avatud, tingimusteta ja mittediskrimineeriv; ii) et müük ei toimunud turutingimustel; või iii) et Itaalia ametiasutused ei taotlenud Tercase eest võimalikult kõrget müügihinda.

(169)

Komisjon järeldab, et ainsana sai abimeetmest kasu Tercas ja ostja, st BPB, abi ei saanud.

(170)

Eespool toodut silmas pidades järeldab komisjon, et kindlaks tehtud meetmed hõlmavad riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning et nende meetmete võimaldamisel on rikutud aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust ja rakendamiskeeldu. Sellepärast leiab komisjon, et Tercasele võimaldatud meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku riigiabi.

(171)

Itaalia ei ole väitnud, et meetmed on kokkusobivad siseturuga. Ühtegi aluslepingu artikli 107 lõike 2 tingimust ei ole võimalik kohaldada. Ilmselgelt ei saa kohaldada ka artikli 107 lõike 3 punkte a ja d; samal ajal on artikli 107 lõike 3 punkti c tingimused piiravamad kui need, mida komisjon kohaldab praegu raskustes olevate finantsasutuste suhtes vastavalt artikli 107 lõike 3 punktile b. Sellepärast uurib komisjon FITD sekkumise kokkusobivust siseturuga vaid viimati nimetatud sätte alusel.

(172)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b volitatakse komisjoni tegema kindlaks, kas siseturuga on kokkusobiv abi, mis on antud mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks. Komisjon on tunnistanud, et üleilmne finantskriis võib tekitada mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire ja abimeetmed pankadele võivad sobida selle häire kõrvaldamiseks. Seda seisukohta on järgemööda selgitatud ja edasi arendatud kriisi käsitlevates teatistes (100) ning see leidis taas kinnitust 2013. aasta pangandusteatises, kus komisjon esitas põhjendused, miks ta leiab, et artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamiseks vajalikud tingimused on endiselt täidetud.

(173)

Et abimeede oleks siseturuga kokkusobiv aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, peab see vastama artikli 107 lõikes 3 sätestatud üldpõhimõtetele siseturuga kokkusobivuse kohta, mida tuleb vaadelda aluslepingu üldeesmärkide valguses. Oma varasemates otsustes (101) on komisjon seepärast leidnud, et igasugune abimeede või -kava peab vastama kolmele tingimusele: i) asjakohasus; ii) vajalikkus ja iii) proportsionaalsus.

(174)

2013. aasta pangandusteatist kohaldatakse antud riigiabi suhtes alates 1. augustist 2013. FITD toetusmeetmete võtmiseks andis Banca d'Italia loa 7. juulil 2014.

(175)

Et kindlaks teha, kas meetmed on kooskõlas asjaomaste kriisi käsitlevate teatistega, hindab komisjon kolme meetme raames antud abi järgmiselt.

1)    1. meede : 265 miljoni euro suurust tagastamatut toetust käsitatakse 2013. aasta pangandusteatise ja ümberkorraldamisteatise kohasel hindamisel rekapitaliseerimisena olenemata asjaolust, et see meede erineb tavapärasest rekapitaliseerimismeetmest selles mõttes, et meedet võimaldanud asutus ei saanud mingeid õigusi ja mingit hüvitist ei makstud.

2)    2. meede : 35 miljoni euro suuruse tagatise, millega kavatseti katta krediidirisk seoses Tercase teatava riskipositsiooniga […] suhtes ja milles abi osakaal oli 0,14 miljonit eurot, võib hinnata langenud väärtusega varade teatise, (102) 2013. aasta pangandusteatise ja ümberkorraldamisteatise alusel Tercase ümberkorraldamiseks antud abiks.

(3)    3. meede : kuna komisjon ei olnud teinud mingit otsust, hinnatakse 30 miljoni euro suurust tagatist kui tagastamatu makse kujul antud lisatoetust. Seega tuleb seda käsitada rekapitaliseerimisena, mida analüüsitakse sarnaselt 1. meetmega.

(176)

Kõigepealt hindab komisjon langenud väärtusega varade teatise valguses 2. meetme kokkusobivust siseturuga ning seejärel ühiselt kõiki kolme meedet 2013. aasta pangandusteatise ja ümberkorraldamisteatise alusel.

(177)

2. meedet tuleb hinnata langenud väärtusega varade teatises loetletud ja siseturuga kokkusobivust käsitlevate kriteeriumide alusel, sest selle meetme eesmärk on vabastada abi saav pank kohustusest kajastada langenud väärtusega varadest tulenevat kahjumit või võimaliku kahjumiga seotud reserve (või hüvitada need). Need kriteeriumid on: i) varade rahastamiskõlblikkus; ii) läbipaistvus ja avalikustamine; iii) varade haldamine; iv) sobiv ja järjepidev lähenemisviis, mille abil hinnata varade väärtust; ning iv) asjakohane hüvitis ja kulude jagamine.

(178)

Varade rahastamiskõlblikkuse kohta on langenud väärtusega varade teatise jaos 5.4 öeldud, et toetusmeetmete võtmiseks tuleb selgelt kindlaks teha langenud väärtusega varad ning kohaldada teatud piiranguid seoses rahastamiskõlblikkusega.

(179)

Kuigi langenud väärtusega varade teatises nimetatakse rahastamiskõlblike varadena neid, mis on valla päästnud finantskriisi, lubatakse selle teatisega liikmesriikidel „ilma koguseliste piiranguteta laiendada abikõlblikkust teatavate selgelt kindlaks määratud ja kõnealusele süsteemsele ohule vastavatele vararühmadele, esitades nõuetekohased põhjendused“. Langenud väärtusega varade teatise punktis 35 on öeldud, et „toetusmeetmed ei tohiks […] hõlmata varasid, mille väärtust ei saa praegu pidada langenuks“.

(180)

Siinse juhtumi puhul on FITD 2014. aasta juuli aruandes öeldud, et 2. meetmes osutatud riskipositsioonid on seotud nõuetekohaselt teenindatavate, kuid probleemsete laenudega. Langenud väärtusega varade teatise jaos 5.4 sätestatud kriteeriumide kohaselt ei ole nõuetekohaselt teenindatavad laenud rahastamiskõlblikud. Selle põhjal järeldab komisjon, et 2. meede ei vasta langenud väärtusega varade teatises sätestatud varade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele.

(181)

Langenud väärtusega varade teatise jao 5.1 kohaselt nõuab komisjon toetusmeetmega hõlmatavate varade väärtuse langust käsitlevat täielikku läbipaistvust ja eelnevat avalikustamist. Kuid komisjon ei ole saanud kõnealuste riskipositsioonide ega asjaomase äriühingu kohta mingit teavet.

(182)

Peale selle ei esitanud asjaomane liikmesriik ega ükski huvitatud isik mingit teavet langenud väärtusega varade hindamise kohta, nagu on nõutud langenud väärtusega varade teatise jaos 5.5. Samuti puudub komisjonil info, mis võimaldaks tal järeldada, nagu on nõutud komisjoni teatise punktis 5.6., et varad olid nõuetekohasel viisil funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt üksteisest eraldatud.

(183)

Komisjon järeldab, et läbipaistvust ja avalikustamist käsitlevad kriteeriumid ei ole täidetud ning puuduvad tõendid, mille alusel võiks komisjon veenduda, et haldamist ja hindamist käsitlevad kriteeriumid on täidetud.

(184)

Hüvitisega seoses korratakse langenud väärtusega varade teatise jaos 5.2 üldpõhimõtet, et pangad peaksid kandma võimalikult suure osa langeva väärtusega varadega seotud kahjumist ja kindlustama nõuetekohase hüvitise eesmärgiga tagada aktsionäride võrdväärne vastutus ja kulude jagamine.

(185)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 195–212, ei ole võetud piisavaid kulude jagamise meetmeid. Samuti ei pakutud komisjoni sõnul hüvitist tagatise eest, mis oli seotud riskipositsiooniga […] suhtes.

(186)

Eespool toodut arvesse võttes järeldab komisjon, et 2. meede ei vasta ühelegi langenud väärtusega varade teatises esitatud kumulatiivsele nõudele. Seetõttu ei saa 2. meedet pidada siseturuga kokkusobivaks.

(187)

Õiguslikust küljest kujutasid 1. ja 3. meede endast tagastamatut toetust, st rahalist makset, mille eest ei saadud midagi vastu (ei omandiõiguse ega hüvitisena). 2013. aasta pangandusteatises sätestatud kokkusobivuskriteeriumide kohaselt ei ole sedalaadi toetused võimalikud.

(188)

2013. aasta pangandusteatises on ainus selle toetusega samalaadne abi rekapitaliseerimisabi. Ent rekapitaliseerimiseks peab olema täidetud mitu kokkusobivuskriteeriumi. Olemas peab olema: i) kapitali suurendamise kava, mis sisaldab kõiki asjaomase panga jaoks kättesaadavaid võimalusi kapitali suurendamiseks eraõiguslike allikate abil; ii) ümberkorraldamiskava, mille abil taastatakse finantsasutuse elujõulisus; iii) abisaaja enda piisav panus, kusjuures kapitaliomanikelt ja allutatud võlainstrumentidest peab tulema võimalikult palju abi (kulude jagamine); ning iv) meetmed, millest piisab konkurentsi moonutamise piiramiseks. Kuigi Tercase erihaldur võis rakendada kapitali suurendamise kava (vt põhjendus 15), ei ole komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et siin kirjeldatud kokkusobivusnõuded on täidetud.

(189)

Sisuliselt anti 1. ja 3. meetme kohane tagastamatu toetus selleks, et viia Tercase negatiivne omakapital nulli, enne kui BPB selle üle võtab. Varem on komisjon leidnud, et samalaadsed tehingud on siseturuga kokkusobivad, kuid vaid abina, millega soovitakse lihtsustada kriisilahendust või toetada panga nõuetekohast likvideerimist (103). Kuna Itaalia on selgelt väitnud, et Tercasele võimaldatud meetmeid ei kohaldatud kriisilahenduseks ega likvideerimiskavade jaoks, ei saa komisjon kasutada Tercase juhtumi puhul sama loogikat. Seepärast peab komisjon hindama meedet kui rekapitaliseerimisabi.

(190)

2. meetme eesmärk oli kaitsta Tercast võimaliku kahjumi eest seoses tema riskipositsiooniga […] suhtes. See meede on seega sarnane rekapitaliseerimismeetmega Tercase ümberkorraldamiseks. Sõltumata 2. meetme vastavusest langenud väärtusega varade teatisele peaks see olema kooskõlas ka 2013. aasta pangandusteatisega ja ümberkorraldamisteatisega, et selle saaks tunnistada kokkusobivaks siseturuga. Peale selle ei oleks võimalik hinnata nende teatiste alusel 1. ja 3. meedet, ilma et võetaks arvesse ka 2. meedet.

(191)

2013. aasta pangandusteatise kohaselt on vajalik nii kapitali suurendamise kava – eesmärgiga tagada, et enne riigiabi küsimist on kasutatud ära kõik võimalikud erakapitaliallikad – ja ümberkorraldamiskava, et näidata pikaajalise elujõulisuse taastamise võimalusi. Pikaajaline elujõulisus on saavutatud siis, kui pank suudab konkureerida turul kapitali pärast omal jõul vastavalt asjaomastele õigusnõuetele. Selleks peab pank olema võimeline oma riskiprofiili arvesse võttes katma kõik oma kulud ning tagama omakapitali piisava tasuvuse. Ümberkorraldamisteatise punkti 17 kohaselt on elujõulisust võimalik saavutada ka panga müügi kaudu.

(192)

Huvitatud isikud väidavad, et erihaldur tegutses selle nimel, et kõrvaldada Tercase töökorralduses ja sisekontrollisüsteemis esinevad vajakajäämised. Samuti väidab BPB, et finantsseisundi taastamise kava struktuurielemendid töötati välja BPB 2015.–2019. aasta äriplaani raames.

(193)

Komisjon mängib, et talle ei ole esitatud ümberkorraldamiskava ega finantsseisundi taastamise kava, millest nähtuks pikaajalise elujõulisuse taastumine, kuigi ta on sellist kava Itaalialt ametlikult küsinud.

(194)

Komisjon tunnistab, et ta võib läbi vaadata ümberkorraldamiskava, mis on esitatud pärast rekapitaliseerimismeetme võtmist. 2013. aasta pangandusteatises on selline võimalus ette nähtud eelkõige juhul, kui abist on teatatud ja abi on rakendatud kui päästmisabi, järgides rangeid tingimusi. Kuna aga ühestki päästmisabi meetmest ei ole teatatud, ei saa komisjon kättesaadava teabe – eelkõige ümberkorraldamiskava puudumise – põhjal järeldada, et nõue tõendada pikaajalist elujõulisust üksikasjaliku ümberkorraldamiskava abil oleks täidetud.

(195)

Ümberkorraldamisteatises, mida täiendab 2013. aasta pangandusteatis, on märgitud, et abi ulatuse piiramiseks vajaliku miinimumiga ning konkurentsimoonutuste ja moraaliriski vältimiseks on vajalik abisaaja asjakohane panus. Selle saavutamiseks on teatises sätestatud järgmine: i) nii ümberkorralduskulusid kui ka abisummat tuleb piirata ning ii) kulud tuleks jagada võimalikult suurel määral. olemasolevate aktsionäride ja allutatud võlausaldajate vahel

(196)

Teatise punkti 29 kohaselt võib komisjon abimeetmed heaks kiita alles pärast seda, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et kõik meetmed abi piiramiseks minimaalselt vajalikuga on maksimaalselt ära kasutatud. Sel eesmärgil kutsutakse liikmesriike üles enne ümberkorraldamiskava esitamist või selle osana esitama kapitali suurendamise kava.

(197)

Teatise punkti 44 kohaselt tuleks allutatud võlg põhimõtteliselt enne riigiabi andmist konverteerida või alla hinnata. Riigiabi ei tohi anda enne omakapitali, hübriidkapitali ja allutatud võla täielikku suunamist kõigi võimalike kahjude tasakaalustamisse.

(198)

Teatise punkti 47 kohaselt tuleb selleks, et piirata abi minimaalselt vajalikuga, vältida vahendite väljavoolu võimalikult varases etapis.

(199)

Teatise punkti 52 kohaselt kiidab komisjon päästmisabi heaks rekapitaliseerimismeetmetena (ja lubab ümberkorraldamiskava esitada pärast meetme rakendamist) vaid juhul, kui päästmisabi andmine ei takista teatises sätestatud kulude jagamise nõuete järgimist.

(200)

Komisjon märgib, et Tercases hinnati omakapital täielikult alla.

(201)

Kuid kooskõlas 2013. aasta pangandusteatise nõuetega oleks Tercase allutatud laenust konsolideeritud alusel (koos tütarettevõtjaga Caripe) tulnud konverteerida või alla hinnata 189 miljonit eurot (31. märtsi 2014. aasta seisuga), et vähendada kapitali puudujääki ja abisummat. Sellist konverteerimist või allahindamist ei toimunud. Tercase esitatud teabe kohaselt saabus valdusettevõtja väljastatud allutatud võla (36 miljonit eurot) tähtaeg ja see maksti tagasi 2014. aasta detsembris. Komisjonil puudub teave selle kohta, kas Caripe väljastatud mis tahes allutatud võla tähtaeg saabus ja kas see võlg tagastati.

(202)

Komisjon leiab, et selle allutatud võla tähtaja saabumisega seotud rahaliste vahendite väljavool ja seejärel tehtud väljamakse on põhimõtteliselt vastuolus tingimustega, mille kohaselt võib rekapitaliseerimisabi pidada siseturuga kokkusobivaks 2013. aasta pangandusteatise alusel.

(203)

Huvitatud isikud väidavad, et võimalus teisendada allutatud võlaga seotud kohustused ja nõudeõigused ei olnud Itaalia kehtivate õigusaktide kohaselt seaduslikult teostatav ning et võla saab alla hinnata vaid sundlikvideerimise korral. 2013. aasta pangandusteatises esitatakse asjaolud, mida komisjon kaalub, kui ta teeb kindlaks, kas riigiabimeede on kokkusobiv siseturuga, ning nende hulka kuulub ka kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise nõue. Selline kulude jagamine on võimalik likvideerimise korral, nagu ilmneb selgelt äriühingu Banca Romagna riigiabijuhtumis vastu võetud otsusest, (104) kus Itaalia antud abi kiideti heaks ja allutatud võlaga seotud kulude jagamise nõuded olid täidetud.

(204)

Huvitatud isikud osutavad 2013. aasta pangandusteatise punktile 42, kuid komisjon märgib, et punktis 42 räägitakse kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide omanikest, mitte allutatud võlausaldajatest.

(205)

Samuti viitavad huvitatud isikud teatise punktile 45, millega on lubatud teha erand allutatud võlgade ümberkujundamise või allahindamise põhimõttesse, kui selliste meetmete rakendamine ohustaks finantsstabiilsust või tooks kaasa ebaproportsionaalsed tulemused.

(206)

Komisjon märgib, et kooskõlas 2013. aasta pangandusteatisega jagasid allutatud võlausaldajad Sloveenias suurt osa kogu pangandussüsteemi kuludest (105) ja Portugalis suuruselt kolmanda panga kuludest (106). Samuti kohaldati kulude jagamist suure osa Hispaania pangandussüsteemi suhtes enne 2013. aasta pangandusteatise vastuvõtmist, ilma et oleks seatud ohtu finantsstabiilsust või põhjustatud ebaproportsionaalseid tulemusi. Võttes arvesse Tercase väiksust, ei saa komisjon nõustuda sellega, et käesoleval juhul oleks selline oht esinenud. Ainsad juhtumid, mille puhul komisjon on heaks kiitnud kõrvalekaldumise tavapärasest kulude jagamisest ebaproportsionaalsete tulemuste tõttu, ei ole siin asjakohased (107).

(207)

Komisjon järeldab, et allutatud võlainstrumentide omanikud ei andnud suurimat võimalikku panust ja et FITD meetmed ei ole kooskõlas 2013. aasta pangandusteatise aluspõhimõtetega.

(208)

FITD väidab enda esitatud märkustes, et ümberkorraldustehing hõlmas Tercase täielikku rekapitaliseerimist BPB sekkumise kaudu, kusjuures BPB aitas kapitali suurendada turult kapitali hankimise teel. Teisalt on 2013. aasta pangandusteatise punktiga 34 sätestatud, et pärast kapitali suurendamise kava esitamist peab liikmesriik kindlaks määrama riigiabist kaetava kapitali (jääk)puudujäägi. Kuid nagu BPB ja Tercase esitatud dokumentides on tunnistatud, seadis BPB rekapitaliseerimise tingimuseks selle, et kõigepealt peab FITD katma Tercase negatiivse omakapitali.

(209)

BPB ja Tercas väidavad, et meetmete puhul piirduti eesmärgi – Tercase pikaajalise kasumlikkuse – saavutamiseks minimaalselt vajalikuga. Nad on esitanud järgmised põhjendused: 1) FITD panus vastab FITD põhikirjas kehtestatud väikseimate kulude põhimõttele; 2) Tercase olukorra halvenemist ja ostja leidmise vajadust silmas pidades oli tegemist ainsa reaalselt kasutatava võimalusega ning 3) FITD panustas vaid osaliselt negatiivse omakapitali katmisse ja minimaalsete omavahendite suhtarvu taastamisse: täpsemalt öeldes andis ta 265 miljonit eurot, ehkki tegelikult vajati 495 miljonit eurot.

(210)

Sellega seoses märgib komisjon, et FITD põhikirjas kehtestatud väikseima kulu põhimõte ei ole meetmete siseturuga kokkusobivuse hindamise seisukohast oluline. Siseturuga kokkusobivuse hindamisel on tähtis vaid küsimus, kas antud riigiabi on piisav asjaomase finantsasutuse pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning kas selle abi andmisel piirduti minimaalselt vajalikuga ja piirati piisavalt konkurentsimoonutusi. Väide, et antud abi oli väiksem kui kapitalinõuete täitmiseks vajalik summa, ei tõenda, et abi andmisel piirduti minimaalselt vajalikuga.

(211)

Nagu on öeldud põhjenduses 194, ei ole komisjon esitatud teabe alusel veendunud, et abi oli tõepoolest piisav elujõulisuse taastamiseks. Peale selle ei piirdutud abi andmisel ilmselgelt miinimumiga, sest allutatud võlaga seoses ei toimunud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist.

(212)

Tuleks lisada, et kui FITD oleks järginud 2013. aasta pangandusteatises sätestatud lähenemisviisi, oleks saanud FITD kulusid veelgi vähendada, kui 169 miljoni euro suurune allutatud võlg oleks alla hinnatud (88 miljonit eurot äriühingu Tercas – Cassa di Risparmio della Provincia di Teramo SpA eest ja 81 miljonit Caripe eest) ja seeläbi vähendatud märkimisväärselt liikmesriigi koormust. Selline allahindamine oleks olnud seaduslikult võimalik likvideerimise korral (108).

(213)

Peale selle on ümberkorraldamisteatise 4. jaos ette nähtud, et finantsasutuse ümberkorraldamisel tuleks kasutada konkurentsimoonutuste piiramise meetmeid. Selliseid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pank pärast ümberkorraldamist tegutseb.

(214)

Ümberkorraldamisteatise punktiga 34 on sätestatud, et üks asjakohasemaid konkurentsimoonutuste piiramise viise on sobiva suurusega tasu maksmine riigi kapitali eest, kuna sellega piiratakse abisumma suurust.

(215)

Neist kolmest meetmest ühegi puhul ei ole ette nähtud mingit tasu FITD panuse eest või garantiipreemiat, mingite õiguste (st lihtaktsiate) omandamist ega osalemist tulevikus saadava tulu jagamises. Samuti puuduvad tagastusmehhanismid, mis võimaldaksid osa abist Tercaselt pärast tema elujõulisuse taastamist tagasi saada.

(216)

FITD väidab, et kui astutakse samme negatiivse omakapitali katmiseks, et võimaldada teistel isikutel osta maksejõuetu äriühing, on üsna tavapärane, et tulu ei saada. Komisjon täheldab, et meetmed kujutasid endast abi, mille kohene mõju seisnes selles, et Tercas ei pidanud turult lahkuma, sest ilma sellise toetuseta oleks ta pidanud seda tegema. Sellepärast tuleb neid meetmeid käsitada suure konkurentsimoonutusena. Nagu on märgitud põhjenduses 189, peab komisjon seega niisuguseid meetmeid siseturuga kokkusobivaks vaid juhul, kui abi antakse kriisilahenduse leidmiseks või nõuetekohase likvideerimise toetamiseks.

(217)

FITD väidab, et komisjon on varem lubanud väikest hüvitist või isegi hüvitise puudumist, näiteks Banco de Valencia (BVA), (109) Banco Português de Negóciose (BNP) (110) või Banco CAMi (111) juhtumite puhul.

(218)

Komisjon rõhutab, et kõik need otsused – sel määral, mil lubatud abi ei kujutanud endast abi kriisilahenduse leidmiseks või nõuetekohase likvideerimise toetamiseks (põhjendus 189) – tehti enne seda, kui hakati kohaldama 2013. aasta pangandusteatist.

(219)

Sisulise poole pealt märgib komisjon, et kõigi juhtumite puhul, millele huvitatud isikud tuginesid, rakendati eriti põhjalikud ümberkorraldusmeetmed kooskõlas ümberkorraldamisteatise nõuetega. Kõigi kolme juhtumi puhul lõppes see panga ja tema kaubamärgi kadumisega turult. Lisaks oli kõigis nendes juhtumites eriti oluline äritegevuse mahu vähendamine (CAMi puhul vähendati filiaale umbes 50 % ja personali umbes 35 %, BVA puhul vähendati filiaale umbes 90 % ja personali umbes 50 % ning BPNi puhul vähendati bilanssi 65 % ja lõpetati kogu muu äritegevus peale jaepanganduse).

(220)

Komisjon rõhutab, et Tercase juhtumis kavatsetakse nii filiaale kui ka personali vähendada umbes […] %, aga kõik tegevusvaldkonnad jäävad alles. Tercase kaubamärk säilib ja äriühing jätkab tegevust samas valdkonnas nagu varemgi.

(221)

Selle põhjal järeldab komisjon, et vastupidiselt FITD ning BPB ja Tercase väidetele ei minda Tercase ümberkorraldamisega sama kaugele kui nende viidatud juhtumite puhul, ning meetmete eest makstava hüvitise täielik puudumine ei ole õigustatud.

(222)

FITD väidab veel, et tegevuse mõju turule on iseenesest piiratud Tercase tegevuse väiksuse ja piiratud geograafilise ulatuse tõttu, sest see äriühing tegutseb peamiselt Abruzzo piirkonnas.

(223)

Kuid Banca d'Italialt saadud statistika (2014. aasta lõpu seisuga) kohaselt tegutseb Abruzzo piirkonnas 12 panka, sealhulgas vähemalt üks suur Euroopa finantsasutus. Võttes arvesse asjaolu, et Tercas tegutseb finantssektoris, tal oli 2011. aastal Abruzzo piirkonnas 163 filiaali ja ta konkureerib mitme teise Euroopa finantsasutustega, kellel on filiaalid samas piirkonnas, võivad igasugused talle antud eelised mõjutada konkurentsi.

(224)

Arvestades, et FITD meetmete eest puudus hüvitis, Tercase tegevust vähendati suhteliselt tagasihoidlikult ja Tercase kaubamärk jäi alles, leiab komisjon, et puuduvad piisavad kaitsemeetmed võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(225)

Kokkuvõttes ei suuda komisjon leida mingit alust, mille põhjal järeldada, et kolm meedet on siseturuga kokkusobivad.

(226)

Eelkõige ilmneb esitatud dokumentidest, et meetmetega ei nähta ette kulude jagamist, mis on 2013. aasta pangandusteatise kohaselt vajalik, ning meetmed ei vasta ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetekogumile, mis hõlmab ümberkorraldusabi kokkusobivust siseturuga, st pikaajalise elujõulisuse taastamine, abi andmisel piirdumine minimaalselt vajalikuga ning konkurentsimoonutuste piiramise meetmed.

(227)

Aluslepingu ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib komisjon juhul, kui ta leiab, et abi ei ole siseturuga kokkusobiv, otsustada, et asjaomane liikmesriik peab sellise abi andmise lõpetama või seda muutma (112). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et asjaomase riigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord (113).

(228)

Euroopa Kohus on leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelistest, mis tal turul konkurentide ees olid, ja on taastatud abi andmisele eelnenud olukord (114).

(229)

Kooskõlas kohtupraktikaga on nõukogu määruse (EL) 2015/1589 (115) artikli 16 lõikes 1 sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. […] Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõttega“.

(230)

Itaalia ega ükski kolmandatest isikutest ei ole ametlikult taotlenud, et abi tagastamist ei tohiks nõuda, sest see oleks vastuolus liidu õiguse üldpõhimõtetega. Kuid pidades silmas Itaalia ja kolmandate isikutega toimunud teabevahetust, usub komisjon, et oleks asjakohane hinnata, kas siinses juhtumis oleks sissenõudekorralduse tegemine vastuolus liidu õiguse mis tahes üldpõhimõttega.

(231)

Võttes arvesse pangandusteatise punktis 63 esitatud viidet hoiuste tagamise skeemi tegevusele ja komisjoni praktikat varem tehtud otsustes, (116) ei saanud ükski pank või liikmesriik 2014. aasta juunis eeldada, et hoiuste tagamise skeemi kaudu võetud meetmeid ei käsitata riigiabina. Peale selle ei saa ebaseadusliku abi saajal olla õiguspäraseid ootusi abi seaduslikkuse kohta enne seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohase lõpliku otsuse.

(232)

Põhimõtteliselt hindab komisjon abimeetme kokkusobivust siseturuga nende kriteeriumide põhjal, mida kohaldatakse komisjoni otsuse tegemise päeval. 2013. aasta pangandusteatises sätestatud siseturuga kokkusobivuse kriteeriume kohaldati alates 1. augustist 2013 ja järelikult olid need kriteeriumid jõus olnud 11 kuud enne meetmete võtmist. Õiguspärase ootuse probleemi ei saanud 2013. aasta pangandusteatise uudsuse tõttu tekkida.

(233)

Sissenõudmine on ebaseaduslikult antud abi puhul tehtud negatiivse otsuse tavapärane tagajärg ja seega ei saa seda käsitada ebaproportsionaalse tulemusena.

(234)

Liidu kohtute praktikaga on rangelt piiritletud juhtumid, mille puhul liikmesriigil on täiesti võimatu sissenõudekorraldust järgida. Kindlasti ei muuda sissenõudmist võimatuks finantsraskused, millega abisaaja peaks silmitsi seisma, kui abi otsustatakse sisse nõuda. Komisjon järeldab, et käsilolevas juhtumis ei ole võimalik tugineda väitele, et abi sissenõudmine on täiesti võimatu.

(235)

Seega, kuna asjaomaste meetmete rakendamisel rikuti aluslepingu artikli 108 lõiget 3 ja neid meetmeid tuleb käsitada ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abina ning selleks, et sissenõudmine ei oleks vastuolus liidu õiguse üldpõhimõtetega, tuleb abi sisse nõuda eesmärgiga taastada turul enne meetmete võtmist valitsenud olukord. Ajavahemik, mille eest abi sisse nõutakse, algab hetkest, mil abisaaja sai eelise, st kui abi anti abisaaja käsutusse, ning kestab tegeliku tagasimaksmise kuupäevani. Summadelt tuleb arvestada intressi kuni tegeliku tagasimaksmise kuupäevani. Siinses juhtumis on kuupäev, mil abi anti äriühingu käsutusse, 1. meetme puhul päev, mil toetus välja maksti, ning 2. ja 3. meetme puhul päev, mil anti tagatis.

(236)

Komisjon leiab, et Itaalia on ebaseaduslikult rakendanud 1. meedet, mis kujutab endast 265 miljoni euro suurust tagastamatut toetust, 2. meedet, mis kujutab endast 35 miljoni suurust tagatist seoses riskipositsiooniga […] suhtes, kusjuures abi osakaal on 0,14 miljonit eurot, ning 3. meedet, mis kujutab endast 30 miljoni euro suurust tagastamatut lisatoetust, st kokku anti 7. juulil 2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes 295,14 miljonit eurot riigiabi. Seetõttu tuleb ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu abi abisaajalt, st Tercaselt koos intressidega sisse nõuda,

a)

abisaajalt sissenõutav kogusumma (põhisumma ja intress);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, milles kinnitatakse, et abisaajale on antud korraldus abi tagasi maksta.