21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/22

(1)

Ungaris on kaevandamist reguleerivad üldeeskirjad sätestatud 1993. aasta kaevandamisseaduses (2) (edaspidi „kaevandamisseadus“). Seaduses eristatakse kaevandamistegevusi, mida tehakse kahe eri juriidilise dokumendi alusel: i) kontsessioon (3) ja ii) kaevandamisluba (4). Mõlemal juhul tuleb maavarade kaevandamise eest riigile maksta kaevandamistasu, mis moodustab teatud protsendi kaevandatavate maavarade väärtusest.

(2)

Kaevandamisseaduses on sätestatud, et kui kaevandamisloa saanud kaevandusettevõtja ei alusta kaevandamist viie aasta jooksul pärast loa saamist, siis tühistatakse tema kaevandamisõigus. Kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõike 5 kohaselt võib seda tähtaega aga kaevandusameti ja kaevandusettevõtja kokkuleppel pikendada. Sellisel juhul tasub kaevandusettevõtja tasu, mis on kõrgem kui esialgse taotluse ajal kohandatud tasu, kuid kõige rohkem 1,2 korda suurem.

(3)

Ettevõtja Hungarian Oil & Gas Plc (Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt.; edaspidi „MOL“) sai süsivesinike kaevandamiseks mitu luba. Kuna MOL ei alustanud süsivesinike kaevandamist viie aasta jooksul alates lubade kuupäevast, sõlmis pädev minister 22. detsembril 2005 ettevõtjaga MOL tähtaja pikendamise lepingu (edaspidi „2005. aasta leping“). 2005. aasta lepingus nähti tähtaja pikendamise eest ette tasu, mis arvutati välja iga aasta kohta kuni 2020. aastani, kasutades esialgset kaevandamistasu (12 %) ja kordajat vahemikus 1,020–1,050.

(4)

8. jaanuaril 2008 jõustunud kaevandamisseaduse muudatuse alusel suurendati süsivesinike kaevandamise loa tasu 12 %-lt 30 %-le kaevandatud maavarade väärtusest (5) (edaspidi „kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus“). Suurendatud tasu ei kohaldatud kaevandusettevõtjate puhul, kelle kaevandamisluba oli eelnevalt pikendatud.

(5)

13. jaanuaril 2009 otsustas komisjon algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse (6) Ungari meetmete kohta, mis väidetavalt kujutasid ettevõtjale MOL antud riigiabi. Komisjoni 13. jaanuari 2009. aasta otsus juhtumi SA.24571 (ex C 1/09; ex NN 69/08) kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati 28. märtsi 2009. aasta Euroopa Liidu Teatajas  (7).

(6)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas Ungari järjestikused meetmed andsid ettevõtjale MOL valikulise eelise. Järjestikused meetmed koosnesid kahest osast: 2005. aasta leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus. Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt kohtlesid Ungari ametiasutused ettevõtjat MOL soodsamalt kui tema konkurente, kes tegutsevad sama loasüsteemi alusel.

(7)

Oma otsuses 2011/88/EL (8) riigiabi SA.24571 (ex C 1/09; ex NN 69/08) (mida Ungari andis äriühingule MOL) kohta (edaspidi „vaidlustatud otsus“) leidis komisjon, et ettevõtjat MOL soodustav meede, st 2005. aasta leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus üheskoos, kujutasid endast riigiabi, mis on siseturuga kokkusobimatu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon nõudis, et Ungari nõuaks abi ettevõtjalt MOL tagasi, et taastada olukord, mis valitses turul enne abi andmist (9).

(8)

Seoses äriühingu MOL esitatud hagiga tühistas Üldkohus oma 12. novembri 2013. aasta otsuses kohtuasjas T-499/10 (10) vaidlustatud otsuse põhjendusega, et meetme valikulisus ei olnud tõestust leidnud.

(9)

Üldkohus järeldas, et 2005. aasta leping ei olnud valikuline. Üldkohus sedastas, et Ungari ametiasutuste kaalutlusõiguse ulatus lubas neil kohelda võrreldavas olukorras olevaid kaevandusettevõtjaid endiselt võrdselt. Seetõttu asus Üldkohus seisukohale, et kui riigiabi mittesisaldava lepingu välised tingimused muutuvad hiljem selliselt, et lepinguosaline satub samalaadse lepingu mittesõlminud ettevõtjatega võrreldes eelisolukorda, ei ole see piisav, et pidada lepingut ja selle väliste tingimuste hilisemaid muudatusi riigiabiks.

(10)

Oma 4. juuni 2015. aasta otsuses kohtuasjas C-15/14 P (11) jäi Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse juurde, millega tunnistati vaidlustatud otsus kehtetuks.

(11)

Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses Üldkohtu hinnangut, et 2005. aasta lepingu valikuline iseloom ei olnud tõestust leidnud ning et 2005. aasta lepingut ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatust ei ole võimalik määratleda ühe riigiabimeetmena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(12)

Euroopa Kohus rõhutas, et on oluline erinevus esiteks määratluse poolest eelise andvate üldiste vabastus- ja soodustuskordade valikulisuse analüüsimisel ja niisuguste siseriiklike fakultatiivsete õigusnormide valikulisuse analüüsimisel, milles on nähtud ette lisatasude kehtestamine. Kui siseriiklikud ametiasutused kehtestavad niisuguseid tasusid eesmärgiga säilitada ettevõtjate võrdne kohtlemine, ei tõenda vastava korra valikulisust ainuüksi see, et siseriiklikel ametiasutustel on seadusega kindlaks määratud teatav – ja mitte piiramatu – kaalutlusõigus.

(13)

Sel põhjusel erineb käesolev juhtum Euroopa Kohtu hinnangul juhtumitest, kus sellise kaalutlusruumi teostamine on seotud konkreetsele ettevõtjale eelise andmisega (12).

(14)

Lisaks märkis Euroopa Kohus, et õigusraamistikku, mille alusel liikmesriikide ametiasutused kehtestavad ettevõtjate jätkuvalt võrdseks kohtlemiseks täiendavaid tasusid, võiks pidada valikuliseks üksnes siis, kui liikmesriikide ametiasutused, kasutades oma kaalutlusruumi, kohtleks teatavaid ettevõtjaid põhjendamatult soodsamalt.

(15)

Euroopa Kohus juhtis tähelepanu, et antud juhul puuduvad tõendid, et Ungari ametiasutused oleksid kohelnud ettevõtjat MOL (kasutades oma õigust kaevandamisloa pikendamisel tasu suurendada) põhjendamatult soodsamalt (13).

(16)

Seetõttu järeldas Euroopa Kohus, et tähtaja pikendamise lepingute sõlmimist käsitlevat õigusraamistikku ei saa lugeda antud juhtumi puhul valikuliseks.

(17)

Viidates ühe riigiabimeetme moodustavatele järjestikustele meetmetele, osutas Euroopa Kohus kohtupraktikale, mille kohaselt võib üks abimeede koosneda kombineeritud osadest, tingimusel et need on – võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende toimumise hetkel – niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu üksteisest eraldada (14).

(18)

Sellest hoolimata rõhutas Euroopa Kohus antud asjas, et kaevandamistasude suurenemine, mis jõustus 2008. aastal, leidis aset toornafta maailmahindade tõusu kontekstis, st riik kasutas turu arengust lähtudes objektiivselt põhjendatud viisil oma reguleerimispädevust. Lisaks puudusid tõendid, et 2005. aasta leping oleks sõlmitud kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuste ootuses (15).

(19)

Seetõttu järeldas Euroopa Kohus, et 2005. aasta lepingu ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse vahel puudus ajaline ja/või funktsionaalne seos, mistõttu ei saanud neid tõlgendada ühe ja sama riigiabimeetmena.

(20)

Võttes arvesse vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist kohtu poolt, jätkub ametlik uurimismenetlus. Üldkohus ega Euroopa Kohus ei leidnud, et käesoleva menetluse algatamise otsus oleks olnud vigane. Seetõttu peab komisjon vastu võtma lõppotsuse, millega parandatakse Euroopa Liidu Kohtute poolt tuvastatud puudujäägid.

(21)

EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ja mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, siseturuga kokkusobimatu. Need tingimused on kumulatiivsed. Kui mõni neist ei ole täidetud, ei kvalifitseeru kõnealune meede riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(22)

Antud juhtumi puhul on asjakohane piirduda hindamisel valikulisuse tingimusega.

(23)

Et meede oleks riigiabi, peab see olema konkreetne või valikuline, soodustades ainult teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(24)

Vastavalt eespool põhjendustes 12 ja 13 kirjeldatule ei kujuta kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõige 5 endast teatavatele ettevõtetele tehtavat erandit või nende kohustustest vabastamist käsitlevat üldkava. Vastupidi, see lubab Ungari ametiasutustel kehtestada kaevandamislubade pikendamise eest tähtaja pikendamise puhul kõrgema tasu. Kõigi võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate puhul kohaldatakse samu tingimusi.

(25)

Vastavalt eespool põhjendustes 14 ja 15 kirjeldatule puuduvad tõendid ettevõtja MOL põhjendamatult soodsama kohtlemise kohta Ungari ametiasutuste poolt seoses ühegi teise ettevõtjaga, kes oleks võinud olla võrreldavas olukorras. Asjaolust, et Ungari ametiasutustel on teatav kaalutlusõigus, mis tuleneb seadusest, aga ei ole tähtaja pikendamise tasu kindlaksmääramisel piiramatu, ei saa piisata selle kinnitamiseks, nagu oleks kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 sätestatud õigusraamistik valikuline.

(26)

Viidates 2005. aasta lepingu ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse koosmõjule, märgib komisjon, et kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga võib üks abimeede koosneda kombineeritud osadest, tingimusel et need on – võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende toimumise hetkel – niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu üksteisest eraldada (16).

(27)

Nagu on eespool kirjeldatud põhjenduses 18, puuduvad aga antud juhul tõendid, et Ungaril oleks olnud juba 2005. aasta lepingut allkirjastades kavatsus järgnevalt suurendada kaevandamistasu, kahjustades nii teisi, kõnealuse lepingu allkirjastamise kuupäeval turul juba olevaid ettevõtjaid või uusi ettevõtjaid. Kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse alusel kehtestatud kaevandamistasude suurendamine leidis aset rahvusvaheliste hindade tõusu kontekstis.

(28)

Seetõttu, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 19, kuna 2005. aasta lepingu ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse vahel puudub ajaline ja/või funktsionaalne seos, ei saa neid tõlgendada ühe abimeetmena.

(29)

Eelneva põhjal järeldab komisjon, et Ungari võetud järjestikused meetmed, st 2005. aasta tähtaja pikendamise leping ja sellele järgnenud kaevandamisseaduse muutmine, ei olnud ettevõtja MOL suhtes valikulised.

(30)

Võttes arvesse, et järjestikused meetmed, mis koosnevad 2005. aasta tähtaja pikendamise lepingust ja sellele järgnenud kaevandamisseaduse muutmisest, ei olnud valikulised, ei ole vajalik hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohased muud riigiabi tingimused on täidetud.

(31)

Eeltoodut arvesse võttes võib menetluse algatamise otsuse objektiks olnud väidetava abi taashindamise põhjal järeldada, et analüüsitud, ettevõtjale MOL suunatud meede, st 2005. aasta leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus, ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,