millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta raskmetallide protokolli muudatused

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta raskmetallide protokolli („protokoll“) muudatused kiidetakse liidu nimel heaks.

Konventsiooni täitevorgani otsuse 2012/5 lisas esitatud protokolli muudatuste tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on küsimustes, mis kuuluvad liidu pädevusse, volitatud andma liidu nimel, hoiule protokolli (4) artikli 13 lõike 3 kohase heakskiitmiskirja.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) EMPs kohaldatav tekst (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli muudatuste jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

PROTOKOLLI MUUDATUSED,

mis on sätestatud konventsiooni täitevorgani otsuses 2012/5

a) Artikkel 1

Lõikes 10 asendatakse sõnad: „i) pärast selle protokolli jõustumist või ii) pärast I, II lisas selliste muudatuste tegemist, mis sätestavad selle protokolli kehtivuse kõnesoleva paikse saasteallika suhtes“ sõnadega „pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes. Protokolliosaline võib otsustada, et ei käsitle uue paikse saasteallikana ühtegi paikset saasteallikat, mille pädev siseriiklik asutus on asjaomase osalise suhtes protokolli jõustumisekuupäevaks juba heaks kiitnud, tingimusel, et ehitamist või olulist muutmist alustatakse viie aasta jooksul alates kõnealusest kuupäevast.“

2.	Lõike 11 järele lisatakse järgmine lõige 12: „12. Protokoll, käesolev protokoll – 1998. aasta raskmetallide protokoll, nii nagu seda on muudetud.“

b) Artikkel 3

3.	Lõikes 2 asendatakse sõnad „Kõik protokolliosalised võtavad“ sõnadega „Lõigete 2a ja 2b kohaldamisel võtavad kõik protokolliosalised“.

4.	Lõike 2 punktis a asendatakse sõnad „mille jaoks III lisas on nimetatud parim võimalik tehnika“ sõnadega „mille jaoks täitevorgani istungjärgul protokolliosaliste vastuvõetud juhendis on määratletud parim võimalik tehnika“.

5.	Lõike 2 punktis c asendatakse sõnad „mille jaoks III lisas on nimetatud parim võimalik tehnika“ sõnadega „mille jaoks täitevorgani istungjärgul protokolliosaliste vastuvõetud juhendis on määratletud parim võimalik tehnika“.

Lõike 2 järele lisatakse uued lõiked 2a ja 2b:

„2a. Protokolliosaline, kes oli käesoleva protokolli osaline juba enne selle muudatuse jõustumist, millega võeti kasutusele uued allikate kategooriad, võib kohaldada olemasolevale paiksele allikale kehtivaid piirväärtusi [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnorm“.] igale sellisesse uude kategooriasse kuuluvale allikale, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse enne kahe aasta möödumist selle muudatuse jõustumisest kõnealuse protokolliosalise jaoks, välja arvatud juhul, kui, ja senikaua, kuni seda allikat hiljem oluliselt muudetakse.

2b. Protokolliosaline, kes oli käesoleva protokolli osaline juba enne selle muudatuse jõustumist, millega võetakse kasutusele uute paiksete allikate kategooriatele kohaldatavad uued piirnormid, võib jätkuvalt kohaldada eelnevalt kohaldatud piirnorme igale allikale, mille ehitamist või muutmist alustatakse enne kahe aasta möödumist selle muudatuse jõustumisest kõnealuse protokolliosalise jaoks, välja arvatud juhul, kui, ja senikaua, kuni seda allikat hiljem oluliselt muudetakse.“

Lõikes 5 tehakse järgmised muudatused:

lause „Need protokolliosalised, kes jäävad geograafiliselt EMEPi tegevuspiirkonda, peaksid miinimumnõudena rakendama EMEPi juhtivorgani väljatöötatud metoodikaid, ning need protokolliosalised, kes jäävad sellest piirkonnast väljapoole, peaksid kasutama juhistena täitevorgani tööplaani alusel väljatöötatud metoodikaid.“ jäetakse välja;

esimese lause järele lisatakse järgmine tekst:

„EMEPi geograafilisse rakendusalasse jäävad protokolliosalised kasutavad meetodeid, mis on esitatud EMEPi juhtorgani koostatud suunistes, mille protokolliosalised on täitevorgani istungjärgul vastu võtnud. EMEPi geograafilisest rakendusalast väljapoole jäävad protokolliosalised juhinduvad täitevorgani tööprogrammi alusel väljatöötatud meetoditest.“

8.	Artikli 3 lõppu lisatakse uus lõige 8: „8. Iga protokolliosaline peaks aktiivselt osalema konventsiooni raames elluviidavates programmides, milles käsitletakse õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning atmosfääri seiret ja mudelite väljatöötamist.“

c) Artikkel 3a

Lisatakse uus artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Paindlik üleminekukord

1. Olenemata artiklist 3, lõike 2 punktidest c ja d, võib konventsiooniosaline, kellest saab käesoleva protokolli osaline ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2019, kohaldada käesolevas artiklis sätestatud tingimustel paindlikku üleminekukorda parima võimaliku tehnika ja piirnormide kohaldamiseks teatavatesse paiksete saasteallikate kategooriatesse kuuluvate olemasolevate paiksete saasteallikate suhtes.

2. Iga protokolliosaline, kes otsustab kohaldada käesoleva artikli kohaselt paindlikku üleminekukorda, peab ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjas või käesoleva protokolliga ühinemise kirjas nimetama järgmist:

a)	II lisas loetletud paiksete saasteallikate kategooriad, mille suhtes protokolliosaline otsustab kohaldada paindlikku üleminekukorda; selliseid kategooriaid võib olla kuni neli;

paiksed saasteallikad, mille ehitamist või olulist muutmist alustati enne 1990. aastat või mõnel muul aastal ajavahemikus 1985–1995 (k.a viimane aasta), mille protokolliosaline on nimetanud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, ning mis vastavad lõikes 5 sätestatud paindliku üleminekukorra kohaldamise tingimustele; ning

c)	lõigetele 3 ja 4 vastav rakenduskava, milles määratakse kindlaks ajakava konkreetsete sätete täielikuks rakendamiseks.

3. Protokolliosaline kohaldab parimat võimalikku tehnikat vähemalt II lisas esitatud kategooriatesse 1, 2, 5 ja 7 kuuluvate olemasolevate paiksete saasteallikate suhtes hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes või 31. detsembril 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, v.a lõikes 5 sätestatud juhul.

4. Protokolliosaline ei või parima võimaliku tehnika või piirnormide kohaldamist ühegi olemasoleva paikse saasteallika suhtes mingil juhul edasi lükata hiljemaks kui 31. detsember 2030.

5. Kõigi lõike 2 punkti b kohaselt nimetatud saasteallikate puhul võib protokolliosaline otsustada hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes, või 31. detsembril 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, et saasteallikas või saasteallikad suletakse. Protokolliosaline esitab selliste saasteallikate loetelu koos järgmise lõike 6 kohase aruandega. Parima võimaliku tehnika ja piirnormide kohaldamise nõuet ei kohaldata ühegi sellise allika või selliste allikate suhtes, tingimusel, et allikas või allikad suletakse hiljemalt 31. detsembril 2030. Igale saasteallikale, mida kõnealuseks kuupäevaks ei suleta, peab protokolliosaline hakkama kohaldama parimat võimalikku tehnikat ja piirnorme, mida kohaldatakse asjaomasesse allikakategooriasse kuuluvate uute allikate suhtes.

6. Protokolliosaline, kes otsustab kohaldada käesoleva artikli kohast paindlikku üleminekukorda, esitab komisjoni täitevsekretärile kolme aastat hõlmava aruande oma edusammudest parima võimaliku tehnika ja piirnormide rakendamisel käesolevas artiklis kindlaksmääratud paiksete saasteallikate kategooriatesse kuuluvatele paiksetele saasteallikatele. Komisjoni täitevsekretär teeb need kolme aastat hõlmavad aruanded kättesaadavaks täitevorganile.“

d) Artikkel 7

10.

Lõike 1 punktis a tehakse järgmised muudatused:

a)	koma lõigu lõpus asendatakse sõnadega „Lisaks sellele:“; ning

lisatakse alapunktid i ja ii:

„i)	kui protokolliosaline kohaldab muid kui artikli 3 lõike 2 punktidega b, c või d ette nähtud heite vähendamise strateegiaid, dokumenteerib ta kohaldatud strateegiad ja nende vastavuse kõnealustes punktides sätestatud nõuetele;

ii)	kui protokolliosaline on seisukohal, et teatavate artikli 3 lõike 3 punktis d kohaselt määratud piirnormide kohaldamine ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, teatab ta sellest ja põhjendab seda.“

11.

Lõike 1 punkt b asendatakse järgmiselt:

„b)

iga EMEPi geograafilisel rakendusalal asuv protokolliosaline edastab komisjoni täitevsekretäri kaudu EMEPile andmed I lisasse kantud raskmetallide heite tasemete kohta, kasutades EMEPi juhtivorgani koostatud suunistes esitatud meetodeid, mille protokolliosalised on täitevorgani istungjärgul vastu võtnud. Protokolliosalised, kes jäävad väljapoole EMEPi geograafilist rakendusala, esitavad olemasoleva teabe I lisas loetletud raskmetallide heite tasemete kohta. Iga protokolliosaline esitab lisaks teabe I lisas loetletud ainete heite tasemete kohta kõnealuses lisas nimetatud võrdlusaastal;“

12.

Lõike 1 punkti b järele lisatakse järgmised punktid:

„c)

iga EMEPi geograafilises rakendusalas olev protokolliosaline peaks komisjoni täitevsekretäri kaudu esitama täitevorganile olemasoleva teabe oma kavade kohta, milles käsitletakse õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning atmosfääri seiret ja mudelite väljatöötamist konventsiooni kohaselt, kasutades täitevorgani vastuvõetud suuniseid;

d)	EMEPi geograafilisest rakendusalast väljapoole jäävad konventsiooniosalised peaksid täitevorgani taotlusel tegema kättesaadavaks punktis b nimetatud teabele vastava teabe.“

13.

Lõikes 3 tehakse järgmised muudatused:

a)	sõnad „aegsasti enne täitevorgani iga-aastast istungjärku“ asendatakse sõnadega „vastavalt täitevorgani taotlusele ja kehtestatud ajakavale.“;

b)	lühendi „EMEP“ järele lisatakse sõnad „ja muud allorganid“;

c)	sõna „edastab“ asendatakse sõnaga „edastavad“ ja selle järele lisatakse sõna „asjakohase“.

e) Artikkel 8

14.

Lause „EMEP esitab aegsasti enne täitevorgani iga-aastast istungjärku täitevorganile EMEPi geograafilisel rakendusalal raskmetallide heitkoguste riigipiire ületavate voogude ja sadestumise arvutused, mis on tehtud asjakohaseid mudeleid ja mõõtmisi kasutades.“ asendatakse lausega „EMEP ja selle tehnilised üksused esitavad täitevorganile tema taotluse korral ja vastavalt tema kehtestatud ajakavale EMEPi geograafilisel rakendusalal raskmetallide heite riigipiire ületavate voogude ja sadestumise arvutused, mis on tehtud asjakohaseid mudeleid ja mõõtmisi kasutades.“

f) Artikkel 10

15.

Lõikes 4 tehakse järgmised muudatused:

a)	sõna „töötavad“ asendatakse sõnaga „kaaluvad“;

b)	sõnad „välja edasise tegevuskava“ asendatakse sõnadega „edasise tegevuskava väljatöötamist“;

c)	sõnad „I lisasse kantud raskmetallide heitkoguste õhku paiskamise vähendamiseks“ jäetakse välja.

g) Artikkel 13

16.

Lõikes 3 tehakse järgmised muudatused:

a)	sõnad „ja protokolli I, II, IV, V ja VI lisa“ asendatakse sõnadega „,välja arvatud selle III ja VII lisa,“;

b)	sõnad „kaks kolmandikku nimetatud protokolliosalistest“ asendatakse sõnadega „kaks kolmandikku protokolliosalistest, kes olid protokolliosalised muudatuste vastuvõtmise ajal,“.

17.	Lõikes 4 asendatakse sõna „Üheksakümne“ numbriga „180“.

18.	Lõikes 5 asendatakse sõna „Üheksakümne“ numbriga „180“.

19.

Lõike 5 järele lisatakse uued lõiked 5a ja 5b:

„5a. Muudatuse heakskiitnud protokolliosaliste jaoks asendab lõikes 5b sätestatud menetlus lõikes 3 sätestatud menetlust seoses II, IV, V ja VI lisa muudatustega.

5b. II, IV, V ja VI lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungjärgul kohal olevate protokolliosaliste konsensuse alusel. Ühe aasta möödumisel alates ajast, millal komisjoni täitevsekretär teavitab sellise lisa muudatusest kõiki protokolliosalisi, jõustub see muudatus nende protokolliosaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale alapunkti a kohast teadet:

iga protokolliosaline, kes ei saa II, IV, V ja VI lisa muudatusi heaks kiita, teavitab hoiulevõtjat sellest kirjalikult ühe aasta jooksul pärast muudatuse vastuvõtmisest teatamist. Hoiulevõtja teavitab viivitamatult kõiki protokolliosalisi sellise teate saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse protokolliosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale;

ükski muudatus II, IV, V ja VI lisas ei jõustu, kui kokku vähemalt 16 protokolliosalist:

i)	on esitanud kirjaliku teate vastavalt alapunktile a või

ii)	ei ole käesolevas lõikes sätestatud menetlust vastu võtnud ega vastavalt lõike 3 sätetele heakskiitmiskirja hoiule andnud.“

h) Artikkel 15

20.

Lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Riikliku või piirkondliku majanduskoostöö organisatsioon teatab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, kui ta ei kavatse võtta kohustust järgida artikli 13 lõikes 5b sätestatud menetlusi seoses II, IV, V ja VI lisa muutmisega.“

i) II lisa

21.

II lisa tabelis asendatakse kategooria 5 all esimeses reas sõnad „plii ja tsingi“ sõnadega „plii, tsingi ning räni- ja ferromangaani sulamite“.

j) IV lisa

22.	Esimese lõigu ette lisatakse number „1.“

23.	Alapunktis a lisatakse sõnade „protokolli jõustumist“ järele sõnad „protokolliosalise suhtes“.

24.

Alapunktis b tehakse järgmised muudatused:

a)	esimeses lauses asendatakse sõna „kaheksa“ sõnaga „kaks“;

b)	esimese lause lõppu lisatakse sõnade „protokolli jõustumist“ järele sõnad „protokolliosalise suhtes või 31. detsembril 2020, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.“;

c)	viimane lause jäetakse välja.

25.

Lisa lõppu lisatakse punktid 2 ja 3 järgmiselt:

„2.

Olenemata punktist 1, kuid ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, võib konventsiooniosaline, kellest saab käesoleva protokolli osaline ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2019, käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, heaks kiites või sellega ühinedes teatada, et pikendab artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud piirväärtuste [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnormid“] kohaldamise ajakava kuni 15 aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes.

3.	Protokolliosaline, kes on otsustanud teatatavate paiksete saasteallikate kategooriate suhtes kohaldada käesoleva protokolli artiklit 3a, ei tohi esitada punkti 2 kohast teadet sama allikakategooria kohta.“

k) V lisa

26.

V lisa tekst asendatakse järgmiselt:

„V LISA

Piirnormid suurte paiksete saasteallikate kategooriatest eralduva heite piiramiseks

Raskmetallide heite piiramiseks on olulised kahte liiki piirnormid:

a)	konkreetse raskmetalli või raskmetalli rühma piirnorm ning

b)	tahkete osakeste heite üldine piirnorm.

Tahkete osakeste piirnormiga ei saa põhimõtteliselt asendada kaadmiumi, plii ja elavhõbeda piirnorme, sest tahkete osakeste heites leiduvate metallide kogus on protsessides erinev. Kõnealuste piirnormide järgimine aitab aga märkimisväärselt vähendada raskmetallide heidet üldiselt. Lisaks sellele on tahkete osakeste heite seire üldjuhul vähem kulukas kui üksikute ainete seire ning üksikute raskmetallide pidev seire ei ole üldiselt teostatav. Seetõttu on tahkete osakeste piirnormi praktiline tähtsus suur. Enamikel juhtudel on piirnormid käesolevas lisas ka kehtestatud, et täiendada konkreetseid kaadmiumi, plii või elavhõbeda piirnorme.

Punkti A kohaldatakse protokolliosaliste suhtes, välja arvatud Ameerika Ühendriigid. Punkti B kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes.

A. Protokolliosalised, välja arvatud Ameerika Ühendriigid

Ainult käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „tolm“ proovivõtutingimustes gaasifaasis hajutatud mis tahes kuju, struktuuri või tihedusega osakeste massi, mida saab teatavates tingimustel koguda filtrimismeetodil pärast analüüsitavast gaasist esindusliku proovi võtmist ning mis jääb pärast teatavates tingimustes kuivatamist filtrist ülesvoolu ja filtrile.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „heite piirnorm“ või „piirnorm“ käitise heitgaasides sisalduva tolmu ja konkreetsete käesoleva protokolliga hõlmatud raskmetallide sisaldust, mida ei tohi ületada. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse piirnorm saasteaine massina jääkgaaside mahu kohta (väljendatuna mg/m3), eeldades kuiva gaasi temperatuuri ja rõhku standardtingimustel (maht 273,15 K ja 101,3 kPa juures). Heitgaasi hapnikusisalduse suhtes kohaldatakse norme, mis on esitatud teatavate suurte paiksete saasteallikate kategooriate kohta. Lahjendamine heitgaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide vähendamiseks ei ole lubatud. Seadmete käivitamis-, seiskamis- ja hooldusetappi ei võeta arvesse.

Heitkoguseid kontrollitakse kõigil juhtudel mõõtmise või arvutustega, millega tagatakse vähemalt sama täpsus. Piirnormidest kinnipidamist kontrollitakse pidevate või perioodiliste mõõtmiste või muu tehniliselt töökindla meetodiga, sealhulgas kontrollitud arvutusmeetoditega. Asjaomaste raskmetallide mõõtmised tuleb teha iga tööstusliku allika puhul vähemalt kord kolme aasta jooksul. Arvesse võetakse täitevorgani istungjärgul protokolliosaliste vastuvõetud juhenddokumente mõõtmis- ja arvutusmeetodite kohta. Pidevate mõõtmiste puhul saavutatakse piirnormidele vastavus, kui kinnitatud keskmine igakuine heide ei ületa heite piirnormi. Perioodiliste mõõtmiste või muude sobivate määramis- või arvutusmenetluste korral saavutatakse heite piirnormidele vastavus, kui keskväärtus, mis põhineb asjaomasel hulgal esindavates tingimustes tehtud mõõtmistel, ei ületa heitkoguste normi väärtust. Kontrollimisel võidakse arvesse võtta mõõtmismeetodite ebatäpsust. Samuti on võimalik ainete kaudne seire summaarsete parameetrite/kumulatiivsete parameetrite kaudu (nt tolm kui raksmetallide summaarne parameeter). Mõnel juhul on heite töötlemisega teatava tehnika abil võimalik tagada, et teatav norm/piirnorm saavutatakse või suudetakse sellest kinni pidada.

Asjaomaste saasteainete kontroll ja protsessi parameetrite mõõtmised, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedikontroll ja võrdlusmõõtmised nende süsteemide kaliibrimiseks tehakse vastavalt Euroopa Standardikomitee standarditele. Kui Euroopa Standardikomitee standardid ei ole kättesaadavad, kohaldatakse ISO standardeid, siseriiklikke või rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete esitamise.

Põletusseadmed (katlad ja protsessi kütteseadmed), mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth (1) (II lisa, kategooria 1)

Tolmuheite piirnormid, mida kohaldatakse tahkete ja vedelate kütuste põletamisel, v. a biomass ja turvas (2):

Tabel 1

Kütuse liik

Soojusvõimsus (MWth)

Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (1)

Tahkekütused

50–100

Uued seadmed:

20 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Olemasolevad seadmed:

30 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

100–300

Uued seadmed:

20 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Olemasolevad seadmed:

25 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

> 300

Uued seadmed:

10 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Olemasolevad seadmed:

20 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Vedelkütused

50–100

Uued seadmed:

Olemasolevad seadmed:

30 (üldiselt)

50 toornafta rafineerimisel tekkinud destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääkide põletamine põletusseadmetes oma tarbeks

Vedelkütused

100–300

Uued seadmed:

Olemasolevad seadmed:

25 (üldiselt)

50 toornafta rafineerimisel tekkinud destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääkide põletamine põletusseadmetes oma tarbeks

> 300

Uued seadmed:

Olemasolevad seadmed:

20 (üldiselt)

50 toornafta rafineerimisel tekkinud destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääkide põletamine põletusseadmetes oma tarbeks

Erisätted seoses punktis 8 nimetatud põletusseadmetega:

protokolliosalisele võib teha erandi punktis 8 ettenähtud heite piirnormidest kinnipidamise kohustusest järgmistel juhtudel:

i)	tavaliselt gaaskütust kasutavate põletusseadmete puhul, mis peavad gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ja mis seetõttu tuleks varustada heitgaasi puhastamise seadmega;

ii)	olemasoleva põletusseadme puhul, mida ei käitata rohkem kui 17 500 töötundi alates 1. jaanuarist 2016 kuni hiljemalt 31. detsembrini 2023;

b)	kui põletusseadet on laiendatud vähemalt 50 MWth nimisoojusvõimsuse võrra, kohaldatakse laiendatud osale punktis 8 ettenähtud uute seadmete heite piirnormi. Heite piirnorm arvutatakse seadme olemasoleva ja uue osa tegeliku nimisoojusvõimsuse kaalutud keskmisena;

c)	protokolliosalised tagavad, et sätestatakse menetlused seoses heitevähendusseadmete puuduliku toimimise või rikkega;

d)	üheaegselt kaht või enamat kütuseliiki kasutava põletusseadme puhul määratakse heite piirnorm üksikute kütuste heite piirnormide kaalutud keskmisena, võttes aluseks iga kütuse nimisoojusvõimsuse.

Raua ja terase tootmine maagist ja vanametallist (II lisa, kategooria 2 ja 3)

10.

Tolmuheite piirnormid:

Tabel 2

Tegevus	Tolmuheite piirnorm (mg/m3)
Paagutusseade	50
Granuleerimisseade	20 purustamisel, jahvatamisel ja kuivatamisel 15 kõigi muude etappide puhul
Kõrgahi: eelsoojendusahjud	10
Harilik hapnikkonvertermenetlusega terase tootmine ja valamine	30
Elektrikaarahjus terase tootmine ja valu	15 (olemasoleva seadmed) 5 (uued seadmed)

Malmvalutsehhid (II lisa, kategooria 4)

11.

Malmivalutsehhidest eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 3

Tegevus

Tolmuheite piirnorm (mg/m3)

Malmvalutsehhid:

kõik ahjud (šahtahjud, induktsioonahjud, pöördahjud); kõik valuvormid (ainukasutusega või püsivormid)

Kuumvaltsimine

50, kui kottfiltrit ei saa niiske suitsu tõttu kasutada

Vase, tsingi ning räni- ja ferromangaani sulamite tootmine ja töötlemine, sh kõrgahjudes (II lisa, kategooriad 5 ja 6)

12.

Tolmuheite piirnormid vase, tsingi ning räni- ja ferromangaani sulamite tootmisel ja töötlemisel:

Tabel 4

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3)
Värviliste metallide tootmine ja töötlemine	20

Plii tootmine ja töötlemine (II lisa, kategooriad 5 ja 6)

13.

Plii tootmisel ja töötlemisel eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 5

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3)
Plii tootmine ja töötlemine	5

Tsemenditööstus (II lisa, kategooria 7)

14.

Tsemenditootmisel eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 6

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (2)
Tsemendikäitised, põletusahjud, veskid ja klinkrijahutid	20
Tsemendikäitised, põletusahjud, veskid ja klinkrijahutid, milles toimub jäätmete koospõletamine	20

Klaasitööstus (II lisa, kategooria 8)

15.

Klaasitootmisel eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 7

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (3)
Uued käitised	20
Olemasolevad käitised	30

16.

Klaasitootmisel eralduva pliiheite piirnorm: 5 mg/m3.

Kloorleeliste tööstus (II lisa, kategooria 9)

17.

Olemasolevad kloorleeliste tehased, kus kasutatakse elavhõbe-elektrolüüsi, peavad minema üle elavhõbedat mittekasutavale tehnoloogiale või tehase sulgema 31. detsembriks 2020; kuni uue tehnoloogia kasutuselevõtuni ei tohi tehasest õhku eralduva elavhõbeda heide ületada ühte grammi 1 mg (3) klooritootmise võimsuse kohta.

18.

Uutes kloorleeliste tehastes ei tohi kasutada elavhõbedat.

Jäätmete põletamine (II lisa, kategooriad 10 ja 11)

19.

Jäätmete põletamisel eralduva tolmuheite piirnorm:

Tabel 8

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (4)
Olme-, tava-, ohtlike ja meditsiinijäätmete põletamine	10

20.

Jäätmete põletamisel eralduva elavhõbedaheite piirnorm: 0,05 mg/m3.

21.

Jäätmete koospõletamisel saasteallika kategooriates 1 ja 7 eralduva elavhõbedaheite piirnorm: 0,05 mg/m3.

B. Ameerika Ühendriigid

22.

Piirnormid järgmistesse paiksete saasteallikate kategooriatesse kuuluvatest paiksetest allikatest eralduva tahkete osakeste ja/või konkreetsete raskmetallide heite piiramiseks ning saasteallikad, millele neid kohaldatakse, on määratletud järgmistes dokumentides:

a)	terasetehased: elektrikaarahjud – 40 C.F.R. osa 60, allosa AA ja AAa;

b)	väikesed olmejäätmete põletid – 40 C.F.R. osa 60, allosa AAAA;

c)	klaasitootmine – 40 C.F.R. osa 60, allosa CC;

d)	elektriettevõtete aurugeneraatorid – 40 C.F.R. osa 60, allosa D, ja allosa Da;

e)	tööstus- ja kaubandusettevõtete ning asutuste aurugeneraatorid – 40 C.F.R. osa 60, allosa Db, ja allosa Dc;

f)	olmejäätmete põletusjaamad – 40 C.F.R. osa 60, allosa E, Ea ja Eb;

g)	haigla-, meditsiini-, nakkusohtlike jäätmete põletusjaamad – 40 C.F.R. osa 60, allosa Ec;

h)	portlandtsement – 40 C.F.R. osa 60, alaosa F;

i)	vanaplii sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa L;

j)	hapnikkonverterid – 40 C.F.R. osa 60, alaosa N;

k)	aluselise protsessiga terasetootmise käitised (alates 20. jaanuar 1983) – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Na;

l)	esmase vase sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa P;

m)	esmase tsingi sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Q;

n)	esmase plii sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa R;

o)	rauamangaani tootmise tehased – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Z;

p)	muud tahkete jäätmete põletamise üksused (pärast 9. detsembrit 2004) – 40 C.F.R. osa 60, alaosa EEEE;

q)	vanaplii sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa X;

r)	ohtlike jäätmete põletid – 40 C.F.R. osa 63, allosa EEE;

s)	portlandtsemendi tootmine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa LLL;

t)	esmase vase tootmine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa QQQ;

u)	esmase plii sulatamine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa TTT;

v)	malm- ja terasevalutsehhid – 40 C.F.R. osa 63, alaosa EEEEE;

w)	raua ja terase integreeritud tootmine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa FFFFF;

x)	elektrikaarahjuga terasetootmistehased – 40 C.F.R. osa 63, alaosa YYYYY;

y)	malm- ja terasevalutsehhid – 40 C.F.R. osa 63, alaosa ZZZZZ;

z)	esmase vase sulatamine, pindallikad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa EEEEEE;

aa)	vanavase sulatamine, pindallikad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa FFFFFF;

bb)	esmased värvilised metallid, pindallikad: tsink, kaadmium ja berüllium – 40 C.F.R. osa 63, alaosa GGGGGG;

cc)	klaasitootmine (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa SSSSSS;

dd)	värviliste vanametallide sulatamine (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa TTTTTT;

ee)	rauamangaani tootmine (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa YYYYYY;

ff)	alumiiniumi-, vase- ja värviliste metallide valu tsehhid (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa ZZZZZZ;

gg)	söe rikastamise ja töötlemise tehaste tulemuslikkuse standardid – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Y;

hh)	tööstus- ja kaubandusettevõtete ja asutuste ning protsessi kütteseadmed – 40 C.F.R. osa 63, alaosa DDDDD;

ii)	tööstus- ja kaubandusettevõtete ning asutuste katlad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa JJJJJJ;

(jj)	elavhõbe-elektrolüüsi kasutavad kloorleeliste tehased – 40 C.F.R. osa 63, alaosa IIIII; ning

kk)	tahkete jäätmete selliste kaubanduslike ja tööstuslike põletusseadmete tulemuslikkuse standardid, mille ehitamist alustati pärast 30. novembrit 1999 või mille muutmist või rekonstrueerimist alustai 1. juunil 2001 või pärast seda – 40 C.F.R. osa 60, alaosa CCCC.“

l) VI lisa

27.

Punktis 1 tehakse järgmised muudatused:

a)	Sõnad „kui käesolevas lisas ei sätestata teisiti“ jäetakse välja;

b)	Sõnad „kuue kuu möödumisel“ jäetakse välja;

c)	Sõnad „protokolli jõustumisest arvates“ asendatakse sõnadega „käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast protokolliosalise suhtes“.

28.	Punkt 3 jäetakse välja.

29.	Punktis 4 asendatakse sõnad „Protokolliosalistel on“ sõnadega „Olenemata lõikest 1, on protokolliosalistel“.

30.	Punkti 5 sissejuhatav lõik enne alapunkti a asendatakse järgmisega: „Iga protokolliosaline peab hiljemalt kuupäevaks, mil käesolev protokoll tema suhtes jõustub, saavutama kontsentratsioonitasemed, mis ei ületa:“.

(1) Põletusseadme nimisoojusvõimsus on kõigi ühise korstnaga ühendatud üksuste võimsuste summa. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksusi nimisoojusvõimsusega alla 15 MWth.

(2) Eelkõige ei kohaldata heite piirnorme järgmiste seadmete suhtes:

—	seadmed, milles ainsa kütuseallikana kasutatakse biomassi ja turvast;

—	seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks töötlemiseks;

—	järelpõletusseadmed, mis on kavandatud heitgaaside puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

—	katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed;

—	vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed;

—	keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;

—	koksiahjud;

—

kauperid;

—	käitiste utilisaatorkatlad tselluloosi tootmiseks;

—	jäätmepõletusseadmed ning

—	diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest.

(1) Piirnormid vastavad hapnikusisaldusele 6 % tahkekütuste puhul ja 3 % vedelkütuste puhul.

(2) Piirnormid vastavad hapnikusisaldusele 10 %.

(3) Piirnormid vastavad hapnikusisaldusele 8 % pideva sulatamise puhul ja 13 % tsüklilise sulatamise puhul.

(3) 1 mg = 1 tonn.

(4) Piirnorm vastab hapnikusisaldusele 11 %.