23.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 144/14

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus”) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük”) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, selliseks riigiks liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 32 peaks komisjon teavitama kolmandaid riike sellest, et nad võidakse liigitada koostööd mittetegevaks riigiks. Selline teavitamine on esialgne. Teavitamine peab põhinema ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidel. Samuti peab komisjon rakendama teavitatud kolmandate riikide suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, andma kõnealustele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise liigitamise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegutsemiskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma teavitatud kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja mõistlikult aega olukorra parandamiseks.

(4)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmas riik liigitatakse koostööd mittetegevaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(5)

Koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramine põhineb ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud kogu teabe läbivaatamisel.

(6)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 koostab nõukogu koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(7)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse lipuriigiks oleva kolmanda riigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et komisjonile on teatatud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise tagamise kord, mida asjaomase kolmanda riigi kalalaevad peavad täitma.

(8)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse rakendamisega.

(9)

Trinidadi ja Tobago Vabariik (edaspidi „Trinidad ja Tobago”) ei ole vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20 esitanud komisjonile Trinidadi ja Tobago kui lipuriigi teadet.

(10)

Komisjon tegi Trinidadi ja Tobago ametiasutustega halduskoostööd aastatel 2014-2016. See koostöö hõlmas küsimusi seoses Trinidadi ja Tobago õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamisega. Koostöö raames vahetati suulisi ja kirjalikke märkusi ning tehti kohapealsed kontrollkäigud. Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida pidas vajalikuks Trinidadi ja Tobago selliste õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise korra kohta, mida tema kalalaevad peavad täitma, ning meetmeid, mida Trinidad ja Tobago on võtnud ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmiseks.

(11)

Trinidad ja Tobago on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (edaspidi „ÜRO mereõiguse konventsioon”), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkuleppe (edaspidi „ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkulepe”) ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (edaspidi „ICCAT”) lepinguosaline.

(12)

Selleks et hinnata, kuidas Trinidad ja Tobago täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses 11 osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja mille on kehtestanud kõnealuses põhjenduses osutatud asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, kogus komisjon vajalikku teavet ja analüüsis seda.

(13)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Trinidadi ja Tobago kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud kriteeriume ja kohaldatavat rahvusvahelist õigust.

(14)

Allpool ja punktis 3.2 kirjeldatud põhjustel tundub, et Trinidadi ja Tobago kalavarude majandamise õigusraamistikus, mis põhineb 1916. aasta kalandusseadusel (2) ning 1986. aasta arhipelaagivete ja majandusvööndi seadusel, (3) ei ole kehtestatud tõhusaid meetmeid, et kontrollida Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvaid laevu ning kolmandate riikide laevu Trinidadi ja Tobago vetes ja sadamates.

(15)

Komisjon jõudis kohapeal tehtud kontrollkäikude ja avalikult kättesaadava teabe alusel järeldusele, et on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole võimeline andma teavet tema avamerekalalaevastiku püütud pika rändega liikide ega tema sadamates lossitud või ümber laaditud kala omaduste kohta ega kõnealuste toodete kaubavoogude kohta.

(16)

Võttes arvesse, et Trinidadi ja Tobago ametiasutustel puudub võimalus jälgida tema lipu all sõitvate laevade või kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade poolt tema sadamates lossitud või ümber laaditud kala ning kättesaadav teave on puudulik, on ebatõenäoline, et Trinidad ja Tobago saaks tagada, et riigis kaubeldavad kalandustooted ei ole püütud ETR-kalapüügi käigus.

(17)

Selles küsimuses näib, et Trinidad ja Tobago ei järgi sadamariigi kohustust võtta meetmeid, et suurendada rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust, sealhulgas sadamakontrolli seoses dokumentide, püügivahendite ja saagiga ning lossimise ja ümberlaadimise keeldu, kui on tehtud kindlaks, et saak püüti viisil, mis kahjustab ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe artikli 23 kohaste rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. Trinidad ja Tobago ei ole ka võtnud arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 24 soovitusi, mille kohaselt peaks lipuriik tagama kalapüügi põhjaliku ja tõhusa seire, kontrolli ja järelevalve lossimiskohast kuni lõppsihtkohani, ega ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 71, milles soovitatakse riikidel võtta meetmeid oma turgude läbipaistvuse suurendamiseks, et tagada kala ja kalandustoodete jälgitavus. Samuti ei ole täidetud FAO vastutustundliku kalapüügi juhendi (edaspidi „FAO juhend”) artiklit 11, milles on kehtestatud püügijärgse tegevuse ja vastutustundliku rahvusvahelise kaubanduse hea tava.

(18)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktilistele asjaoludele ning Trinidadi ja Tobago avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 3 ja artikli 31 lõike 4 punktidele a ja b järeldada, et on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis tal on lipu- ja turustusriigina, et takistada ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsu oma turgudele.

(19)

Kuigi Trinidadi ja Tobago ametiasutused olid üldiselt koostööaltid ning vastasid kiiresti teabenõuetele ja andsid tagasisidet, vähendab nende vastuste usaldusväärsust ja õigsust aegunud õigusraamistik, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega, ja kalavarude majandamise süsteemi läbipaistvuse puudumine (nagu on märgitud punktis 3.1 ja kirjeldatud põhjendustes 20–23). Trinidadi ja Tobago ametiasutused esitasid uue kalavarude majandamise seaduse eelnõu, kuid see ei ole siiski veel kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega.

(20)

Trinidad ja Tobago on peamine sadamariik Kariibi mere idapiirkonnas. Kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad lossivad ja laadivad ümber piirialade kalavarusid ja pika rändega kalaliike Trinidadi ja Tobago sadamates. Sellest hoolimata näib, et puudub igasugune ametlik või mitteametlik koostöö selliste kolmandate riikidega. Lisaks ei suutnud Trinidadi ja Tobago ametiasutused esitada teavet selliste kolmandate riikide kohta, kes on tema sadamates kõnealuse tegevusega seotud.

(21)

Aegunud kalandusõiguse raamistik ei sisalda kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete üldisi põhimõtteid, nagu on nõutud kohaldatavas rahvusvahelises õiguses. Lisaks ei käsitleta Trinidadi ja Tobago õigusraamistikus ETR-kalapüüki. Kehtivas õigusraamistikus puudub raske rikkumise mõiste ja põhjalik loetelu rasketest kuritegudest, mille suhtes kohaldatakse proportsionaalselt karme karistusi. Trahvimäärad ei ole seotud ebaseaduslikult püütud kala väärtusega ning süstemaatiliselt ei võeta süüdlastelt ära hüvesid, mis on saadud ebaseaduslikust tegevusest. Seega ei ole karistussüsteem oma praeguses vormis kõikehõlmav ega piisavalt range, et sellel oleks soovitud hoiatav mõju.

(22)

Põllumajandus-, maa- ja kalandusministeeriumi kalandusosakonnas puudub kalanduse seire, järelevalve ja jõustamise üksus. Näib, et Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvate laevade püügitegevust, sõltumata selle toimumise kohast, ning kolmanda riigi lipu all sõitvaid laevu Trinidadi ja Tobago vetes ja sadamates ei kontrollita. Kõik Trinidadi ja Tobago lipu all sõitvad, pooltööstusliku ja tööstusliku püügiga tegelevad kalalaevad (pikkusega üle 24 m) ei ole varustatud laevaseiresüsteemiga (VMS) ning püügipäeviku täitmine ei ole kohustuslik. Puudub vaatlejate programm. Lisaks ei toimi kalapüügi seirekeskus.

(23)

Asjakohase õigusraamistiku ja kontrollivahendite ilmse puudumise tõttu on igasugune tulemuslik jõustamine väga ebatõenäoline. Selgub, et Trinidadi ja Tobago ametiasutustelt saadi üksnes teavet ettevõtjate koostatud ja esitatud püügiaruannete kohta. Seega ei saa praeguses olukorras ETR-kalapüügi varasemaid juhtumeid, nende laadi, asjaolusid ja ulatust ning rikkumiste raskusastet nõuetekohaselt analüüsida.

(24)

Põhjenduses 20 kirjeldatud puudused takistavad Trinidadil ja Tobagol täita ÜRO mereõiguse konventsiooni artikleid 63, 64 ja 117–119, millega kehtestatakse kõikidele riikidele kohustus teha koostööd mere bioloogiliste ressursside, sealhulgas piirialade kalavarude ja pika rändega kalaliikide kaitse ja majandamise valdkonnas. ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe artiklitega 7, 8 ja 20 arendatakse edasi riikide koostöökohustust vastavate kokkusobivate kaitse- ja majandamismeetmete võtmise ning selliste meetmete nõuetele vastavuse ja täitmise tagamise valdkonnas. Seda on põhjalikumalt kirjeldatud ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava punktides 28 ja 51, milles esitatakse üksikasjalikud juhendid riikidevaheliseks otseseks koostööks, sealhulgas rannikuäärsetele riikidele kättesaadava teabe või andmete vahetamiseks.

(25)

Trinidadi ja Tobago õigusraamistik ja täitemeetmed ei vasta ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklites 61, 62 ja 117–119 sätestatud põhinõuetele ega ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe artiklitele 5–23. Põhjendustes 21–23 kirjeldatud asjaolud näitavad, et Trinidad ja Tobago ei täida tingimusi, mis on esitatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 94, milles sätestatakse, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle. Trinidadi ja Tobago selline käitumine oma laevade suhtes on vastuolus ka ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe artikli 18 lõikega 3, milles on sätestatud meetmed, mida liikmesriik peab tema lipu all sõitvate laevade suhtes võtma. Peale selle ei järgi Trinidad ja Tobago lipuriigina nõuete täitmise ja jõustamiskohustusi, mis on sätestatud ÜRO kalavarude rakenduskokkuleppe artiklis 19, sest ta ei ole suutnud tõendada, et tegutseb kooskõlas kõnealuses artiklis kehtestatud üksikasjalike eeskirjadega. Eelkõige ei ole karistussüsteem kooskõlas ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe artikli 19 lõikega 2, mille kohaselt peavad rikkumiste korral kohaldatavad karistused olema piisavalt ranged, et tagada nõuete järgimine, hoida ära rikkumised ja võtta rikkujatelt ära hüvesid, mis on saadud ebaseaduslikust tegevusest. Trinidad ja Tobago ei ole ka võtnud arvesse ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 24 soovitusi, mille kohaselt peaks lipuriik tagama kalapüügi põhjaliku ja tõhusa seire, kontrolli ja järelevalve lossimiskohast lõppsihtkohani, võttes selleks muu hulgas kasutusele laevaseiresüsteemi kooskõlas asjakohaste riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste normidega.

(26)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja riigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 järeldada, et on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal on lipuriigina.

(27)

Komisjon analüüsis kogu teavet, mida peeti Trinidadi ja Tobago kui ÜRO mereõiguse konventsiooni, ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe ja ICCATi lepinguosalise staatuse seisukohast asjakohaseks.

(28)

Alates 2011. aastast on ICCAT Trinidadi ja Tobago ametiasutusi (4) ametlikult teavitanud sellest, et nimetatud riik ei ole täielikult ja tulemuslikult täitnud oma kohustusi kooskõlas ICCATi soovitustega (eelkõige soovitus 05–09 statistilise aruandluse kohustuse kohta, soovitused 06–09 ja 12–04 tugevdada täiendavalt sinise marliini ja valge odanina varude taastamise kava ning soovitus 13–02 Atlandi ookeani põhjaosa mõõkkalade kaitse kohta). Lisaks täheldas ICCAT Trinidadi ja Tobago puhul järgmisi puudusi: 1) I ülesande andmeid laevastiku kohta ei esitatud; 2) II ülesande andmeid saagi suuruse kohta ei esitatud; 3) vastavustabeleid ei esitatud; 4) mõõkkalapüügi arendamis- või majandamiskava ei esitatud; 5) ICCAT ei saanud vastust oma 2014. aasta muret väljendavale kirjale; 6) loetelu suursilm-tuuni/kulduim-tuuni püügiga tegelevatest laevadest esitati pärast tähtaja möödumist; 7) alalise uuringute ja statistikakomitee aastaaruanne esitati hilinemisega; 8) tuulehaugi ülepüük jätkub ja suureneb. Valge odanina ja sinise marliini ülepüügi jätkuv suurenemine, riigisiseste majandamismeetmete puudumine, püügipäeviku mittevastavus ja kaubandusjärelevalvenõuete eiramine andsid ICCATile aluse kindlaksmääramiskirja saatmiseks 2015. aastal (5).

(29)

Nagu ICCATi järelevalvekomitee rõhutas, takistavad kõnealused probleemid koos asjaoludega, et aruanded jäetakse esitamata, esitatakse hilinemisega, on ebatäielikud ja halva andmekvaliteediga, jätkuvalt alalise uuringute ja statistikakomitee tööd kalavarude hindamisel ja majandamisalaste soovituste andmisel. Hilinenud või ebatäielik aruandlus raskendavad sekretariaadi tööd komisjonile, selle töörühmadele ja komiteedele esitatavate dokumentide koostamisel ning vähendavad järelevalvekomitee tõhusust.

(30)

Trinidad ja Tobago ei kuulu Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) ega ole selle mittelepinguosaline koostööpartner. CCAMLR on teinud siiski kindlaks, et Trinidad ja Tobago on 2012. ja 2013. aastal tõenäoliselt osalenud liigi Dissostichus spp. püügis ja/või selle liigiga kauplemisel, kuid ei tee koostööd seoses püügidokumentide süsteemiga, (6) mis rakendati 2000. aastal selle liigi teekonna jälgimiseks alates lossimisest kuni läbi kogu turustustsükli. Kõnealune asjaolu tehti kindlaks 2014. ja 2015. aastal (7).

(31)

Põhjendustes 28–30 kirjeldatud asjaolud takistavad Trinidadil ja Tobagol lipuriigina täita ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 117–119 kohaseid koostöö- ja kaitsekohustusi. Võttes arvesse Trinidadi ja Tobago suutmatust täita ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkulepe artiklit 18, mille kohaselt peavad riigid, kelle laevad püüavad kala avamerel, võtma kontrollimeetmeid tagamaks, et need laevad järgivad piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirju.

(32)

Lisaks ei ole Trinidad ja Tobago hoolimata ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 25, 26 ja 27 esitatud soovitustest töötanud välja riiklikku tegevuskava ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks.

(33)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja riigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 järeldada, et on selgeid viiteid sellele, et Trinidad ja Tobago ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(34)

2015. aasta ÜRO inimarengu indeksi (8) põhjal peeti Trinidadi ja Tobagot kõrge inimarengutasemega riigiks (64. riik 188 riigi hulgas).

(35)

Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO inimarengu indeksit ning 2015. aasta kontrollkäigul tehtud tähelepanekuid, ei ole tõendeid selle kohta, et Trinidadi ja Tobago suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega pandud kohustusi tuleneks riigi madalast arengutasemest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalanduse seirel, kontrollil ja järelevalvel tuvastatud puuduste põhjuseks on vähene võimekus ja puudulik taristu. Trinidad ja Tobago ei ole kunagi väitnud, et arengupiirangud mõjutaksid riigi suutlikkust kohaldada töökindlat seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi.

(36)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja riigi avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 väita, et riigi arengutase ei piira Trinidadi ja Tobago kalavarude majandamise olukorda ega üldist tulemuslikkust.

(37)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Trinidadi ja Tobago suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks kõnealust riiki kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(38)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 32 lõikele 1 peaks komisjon teavitama Trinidadi ja Tobagot sellest, et ta võidakse liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks. Samuti peaks komisjon rakendama Trinidadi ja Tobago suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Asjakohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealune riik saab teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(39)

Trinidadi ja Tobago teavitamine tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegevana käesoleva otsuse tähenduses, ei välista ega too automaatselt kaasa komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid koostööd mittetegevate riikide kindlaksmääramiseks ja nende nimekirja koostamiseks,