(1)

21. novembri 2013. aasta kirjaga teatas Sloveenia komisjonile ümberkorraldusabist, mida ta kavatses rakendada Cimose kontserni (4) suhtes (edaspidi „Cimos” või „ettevõtja”). Teatatud meetmele eelnes päästmisabi andmine, mille komisjon kiitis heaks 2. juulil 2013 (5).

(2)

9. aprilli 2014. aasta kirjaga teavitas komisjon Sloveeniat, et ta oli otsustanud algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Sloveenia esitas märkused selle otsuse kohta 10. juuni 2014. aasta kirjaga. Sloveenia esitas lisateavet 24. septembri 2014. aasta ja 3. oktoobri 2014. aasta kirjaga. Komisjon kohtus Sloveenia ametiasutustega 4. novembril 2014. Komisjon palus lisateavet 18. detsembri 2014. aasta kirjaga, millele Sloveenia vastas 30. jaanuaril 2015.

(3)

Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (6). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(4)

Komisjon sai märkusi ühelt huvitatud isikult. Komisjon edastas need Sloveeniale, kellele anti võimalus vastata. Sloveenia ei ole huvitatud isiku märkustele vastanud.

(5)

27. jaanuari 2015. aasta kirjaga loobus Sloveenia oma õigusest käesoleva otsuse vastuvõtmisele sloveenia keeles, mis tuleneb määruse nr 1/1958 (7) artiklist 3, ja nõustus sellega, et käesoleva otsuse autentne keel on inglise keel.

(6)

Cimos on Sloveenias paiknev autoosade tootja, üks Sloveenia suurimatest tööstusettevõtetest ja suur tööandja. Hiljuti on ta teatanud, et aastane müügimaht ületas 400 miljonit eurot ja töötajate arv on 6 855 inimest, (8) nendest üle 2 500 Sloveenias.

(7)

Lisaks põhitegevusele tegutses ettevõtja oma masinaehituse ja seadmete üksuse (edaspidi „masinaüksus”) ning energeetika- ja põllumajandusmasinate üksuse (edaspidi „põllumajandusüksus”) kaudu ka teistes sektorites. Hiljuti on ta need ära müünud või integreerinud autotööstuse üksusega, mis on nüüd ettevõtja ainuke ärivaldkond.

(8)

Sloveenia hinnangul jääb Cimose turuosa Euroopa turul enamiku tooteperekondade osas alla 15 %, välja arvatud turboülelaaduri laagripesad ja pihustirõngad, mille puhul see on hinnanguliselt vastavalt 17 % ja 21 %. Cimose peamiste konkurentide hulka kuuluvad Edscha ja FlexNGate, Le Bélier, Streit ja NWS.

(9)

31. augusti 2014. aasta seisuga koosnes Cimos emaettevõtjast Cimos d.d. ja 21 tütarettevõtjast, kes tegutsesid Sloveenias, Horvaatias, Prantsusmaal, Saksamaal, Serbias, Bosnias ja Venemaal. Cimose organisatsiooniline struktuur on näidatud allpool joonisel.

Cimose organisatsiooniline struktuur

(10)

Sloveenia riigile kuulub kaudselt – riigi kontrolli all olevate ettevõtjate või omavalitsuste kaudu – üle 39 % Cimose aktsiatest. 31. augusti 2014. aasta seisuga oli omandi- ja kontrollistruktuur järgmine.

Tabel 1

Cimose omandistruktuur

(11)

Viimastel aastatel on ettevõtjal olnud märkimisväärseid rahalisi raskusi. Pärast väikese kasumi teenimist aastatel 2010 ja 2011 teatas Cimos 2012. aastal märkimisväärsest puhaskahjumist 97,9 miljonit eurot ja 2013. aastal 122 miljonit eurot. Selle tagajärjel muutus netovara negatiivseks, langedes 2013. aastal –103,3 miljoni euroni. Võlg (pika- ja lühiajalised kohustused), mis oli eelmistel aastatel juba kõrgel tasemel, kasvas 2013. aastal veelgi ning võla ja omakapitali suhe kerkis netovara vähenemise tõttu järsult. Likviidsusolukord halvenes, kuna käibevara ja jooksvate kohustuste suhe langes 0,85-lt 2010. aastal 0,5ni 2013. aastal. Ettevõtja valikulised finantsandmed on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Cimose kontserni valikulised finantsandmed ajavahemikul 2010–2013

(12)

Cimose raskused tulenevad peamiselt tõsistest likviidsusprobleemidest ja ülelaenamisest. Aastatel 2000–2008 kasvas ettevõtja kiiresti, kusjuures teda rahastati esmajoones välislaenamise kaudu. Sellele järgnes nõudluse vähenemine, mis oli seotud majanduskriisiga, millega kaasnesid halvad investeerimisotsused ja juhtimisvead. Selle tagajärjel kuhjus ettevõtjal märkimisväärne võlg ja ta ei suutnud oma rahalisi kohustusi refinantseerida ega tasuda.

(13)

Cimosel on samuti märkimisväärsed võlad tarnijate ees, mis kahjustab tarneahelat ja ohustab koguni ettevõtja olemasolu, kui tarnijad otsustavad astuda samme oma riskide piiramiseks.

(14)

2012. aasta juunis sõlmis Cimos oma pankadega võla tagasimaksmise edasilükkamiseks restruktureerimislepingu. Lepingut pikendati korduvalt, kuid ettevõtja ei suutnud omal käel likviidsust taastada ja pidi 2013. aasta aprillis paluma riigilt pankroti vältimiseks päästmisabi.

(15)

Seejärel leppis ettevõtja pankadest võlausaldajate konsortsiumiga (edaspidi „pangakonsortsium”) kokku kõikehõlmava restruktureerimise raamlepingu, mille eesmärk oli sätestada võla vabatahtliku restruktureerimise tingimused. Võla vabatahtlik restruktureerimine oli põhielement ümberkorralduskavas, millest Sloveenia teatas 2013. aasta novembris. Cimos eeldas, et restruktureerimise raamleping allkirjastatakse 2013. aasta lõpuks.

(16)

2014. aasta veebruaris sai Cimose juhtkond pärast auditiaruande kättesaamist siiski teadlikuks asjaolust, et Sloveenia õiguse kohaselt vastas Cimos omakapitali ebapiisavusega seotud maksejõuetuse kriteeriumidele. Pangakonsortsium oli üha enam mures selle pärast, kas vabatahtlikku restruktureerimist ja restruktureerimise raamlepingut on võimalik saavutada. Eelkõige tegi neile muret, et liiga suur osa restruktureerimise koormast oli pandud peamistele võlausaldajatele ja nõutavat tegevuse ümberkorraldamist ei olnud ümberkorralduskavas piisavalt käsitletud.

(17)

Nende probleemidega tegelemiseks otsustasid pankadest võlausaldajad restruktureerimise raamlepingu sõlmimist mitte jätkata, vaid algatada selle asemel kohustusliku lahendamise menetluse kohtu järelevalve all, eesmärgiga tagada, et ettevõtja ümberkorraldamises osaleks laiem sidusrühmade ring, sealhulgas kliendid, tarnijad ja muud võlausaldajad suuremas ulatuses ja kindlamate kohustustega kui vabatahtliku restruktureerimise raamlepingu protsessis. 3. juunil 2014 kehtestas kohus Cimose suhtes kohustusliku lahendamise. Paralleelselt alustasid pankadest võlausaldajad teiste sidusrühmadega arutelusid, et leppida kokku nende panus ümberkorraldamisse.

(18)

Kuna kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajad (9) jõudsid võla kohustusliku restruktureerimise tingimuste osas üksmeelele ja teiste sidusrühmade (riik, kliendid, tarnijad, liisinguandja ja kohustuslikust lahendamisest välja jäävad pangad) panus lepiti kokku, oli vaja algselt teatatud ümberkorralduskava, mis põhines restruktureerimise raamlepingul, kohustusliku lahendamise protsessi tulemuste valguses ajakohastada. Seega esitas Sloveenia 3. oktoobril 2014 ajakohastatud ümberkorralduskava (10).

(19)

Sloveenia õiguse kohaselt on kohustusliku lahendamise keskne osa kohtule rahalise ümberkorraldamise kava esitamine, milles on ära toodud ümberkorraldamise kokkulepitud tingimused. Kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajad esitasid rahalise ümberkorraldamise kava 3. novembril 2014. Sloveenia väitel ei või rahalise ümberkorraldamise kava pärast selle esitamist enam muuta. Sloveenia kinnitas, et kõik sidusrühmad on kohustunud rahalise ümberkorraldamise kava järgima.

(20)

Rahalise ümberkorraldamise kava uuris sõltumatu sertifitseeritud ettevõtete hindaja, kes kooskõlas Sloveenia pankrotiõigusega väljastas arvamuse, mis kinnitas, et Cimos on maksejõuetu, et rahalise ümberkorraldamise kava rakendamine võimaldab üle 50 % tõenäosusega Cimose rahaliselt ümber korraldada muutmaks ta lühi- ja pikaajaliselt likviidseks ja maksejõuliseks ning et üle 50 % tõenäosusega antakse Cimose võlausaldajatele nende nõuete tagasimaksmisel soodsamad tingimused kui siis, kui ettevõtja algatab pankrotimenetluse. Hindaja leidis, et pankroti korral saaksid tavalised võlausaldajad tagasi 3,88 % oma nõuetest, samas kui kohustusliku lahendamise korral saaksid nad tagasi 23,94 % oma nõuetest.

(21)

Ajakohastatud ümberkorralduskavas on ette nähtud allpool ülevaatlikult esitatud meetmete rakendamine.

(22)

1. meede: riigi Cimose vastase nõude vähendamine 60 % võrra (21,7 miljonit eurot), mis tuleneb päästmisabi tagatisega seotud võla omakapitali vastu vahetamisest, kusjuures järelejäänud 40 % (14,5 miljonit eurot) tuleb maksta 10aastase perioodi jooksul intressimääraga Euribor + 2,5 %.

(23)

2. meede: riigi Cimose vastase nõude vähendamine 60 % võrra (23,4 miljonit eurot), mis tuleneb muude tagatistega (11) seotud võla omakapitali vastu vahetamisest, kusjuures järelejäänud 40 % (15,6 miljonit eurot) tuleb maksta 10aastase perioodi jooksul intressimääraga Euribor + 2,5 %.

(24)

3. meede: võla vähendamine 60 % võrra (122 miljonit eurot), mis tuleneb panga võla omakapitali vastu vahetamisest, mõnede pankade puhul väärtuskärbest (35,7 miljonit eurot) (12) ja ülejäänud võla (99,5 miljonit eurot) maksegraafiku muutmisest 10aastase perioodi jooksul intressimääraga Euribor + 2,5 %.

Tabel 3

1.–3. meetme kokkuvõte

(25)

4. meede: uus rahastamisvahend summas 39,5 miljonit eurot, mis koosneb järgmisest: i) kommertslaen pankadelt (edaspidi „uut raha andnud pangad”) (13) summas 20 miljonit eurot intressiga 6 kuu Euribor + 5 % aastas, mida toetab tagatis ja ii) laen ettevõtja eraklientidelt (edaspidi „uut raha andnud kliendid”) (14) summas 19,5 miljonit eurot ilma tagatise ja intressita.

(26)

5. meede: tarnijatepoolne võla vabatahtlik restruktureerimine (15) finantsmõjuga 21,8 miljonit eurot.

(27)

6. meede: liisinguandjapoolne võla vabatahtlik restruktureerimine (16) finantsmõjuga 6 miljonit eurot.

(28)

7. meede: kohustuslikust lahendamisest välja jäävate pankade poolne võla maksegraafiku vabatahtlik muutmine (17) eeldatava finantsmõjuga 3 miljonit eurot.

(29)

8. meede: kliendipoolne kapitalikulude rahastamine laenu vormis summas 9,8 miljonit eurot.

(30)

Sloveenia on seisukohal, et üksnes päästmisabi tagatisega seotud riigi nõude vahetamine omakapitali vastu summas 21,7 miljonit eurot (1. meetme osa) on riigiabi.

(31)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, on algselt teatatud ümberkorralduskava ajakohastatud kohustusliku lahendamise raames esitatud muudetud restruktureerimistingimuste valguses. Ajakohastatud kava kesksed elemendid on samad nagu algselt teatatud kavas. Muudatused koosnevad põhiliselt rahalise ümberkorraldamise meetmete laiendamisest, et kaasata suurem hulk sidusrühmi, ja tegevuse ümberkorraldamise meetmete tõhustamisest, et võtta arvesse kohustusliku lahendamise mõju.

(32)

Kava kohaselt tulenevad ettevõtja raskused võla abil rahastatud laienemisest, tegevuse tõhususe vähenemisest ja autotööstuse turu langusest, mille põhjuseks on ülemaailmne majandus- ja finantskriis.

(33)

Aastatel 2000–2008 kasvas tulu keskmiselt üle 20 % aastas ja seda rahastati esmajoones välislaenamise kaudu, enamikul juhtudel lühiajaliste laenudega, mille tagajärjeks oli pikaajaliste varade ja nende varade rahastamiseks kasutatud lühiajaliste kohustuste mittevastavus. Sellel perioodil suurenes ettevõtja netovõlg seitse korda ja on jäänud sellest ajast saadik kõrgele tasemele. Ettevõtja ei suutnud seda võlga tagasi maksta, rääkimata vajalike kapitaliinvesteeringute rahastamisest. Lisaks kogunesid Cimosel märkimisväärsed võlad tarnijatele, kuna ta rahastas tegevust suures osas tarnijatele tehtavate maksete perioodide pikendamise kaudu. Suutmatus maksta tarnijatele õigeaegselt tõi kaasa täiendavad likviidsusprobleemid, kuid kahjustas ka tegevust, mis autotööstuses põhineb täppisajastatud tarnimisel.

(34)

Ettevõtja tegevustõhususe vähenemise peamised põhjused hõlmavad viletsat kvaliteeti, suurt praagi osakaalu, halvemat klienditeenindust, suured üldkulud põhjustanud liigset tootmisvõimsust, suutmatust vähendada kulusid, mis tõi kaasa marginaalide vähenemise ja puudujäägid tarnetes, mille põhjuseks oli suutmatus pidada kinni maksetähtaegadest tarnijate suhtes.

(35)

Ülemaailmne majanduskriis ja krediidi kokkukuivamine vähendas nõudlust uute autode järele ja sellega seotud nõudlust autoosade järele. Cimose müügitulu vähenes aastatel 2008 ja 2009, kasvas lühidalt aastatel 2010 ja 2011 ja kahanes uuesti aastatel 2012 ja 2013. Kuna ettevõtja ei suutnud kulusid vähendada, muutus ta mittekasumlikuks ja ei olnud suuteline võla teenindamiseks ise piisavalt rahavooge tootma.

(36)

Raskuste põhjuste kõrvaldamiseks on Cimos koostanud ümberkorralduskava, milles on ette nähtud allpool kirjeldatud finants- ja tegevusalase ümberkorraldamise meetmete rakendamine.

(37)

Ümberkorraldusperioodi ei ole ümberkorralduskavas sõnaselgelt kehtestatud. Kavas on ette nähtud, et tegelik ümberkorraldamine algas 2014. aasta veebruaris ja ümberkorraldusmeetmed rakendatakse 2016. aastaks, nii et täielik kasu saavutatakse 2018. aastaks (prognooside kohaselt võtab kaks kuni kolm aastat aega, kuni teatavad meetmed tegelikkuses kasu toovad). Seda silmas pidades ja võttes arvesse, et prognooside järgi taastab ettevõtja kõikide stsenaariumide kohaselt pikaajalise elujõulisuse 2017. aastaks, on komisjon seisukohal, et ümberkorraldusperiood kestab 2014. aasta veebruarist 2017. aasta lõpuni.

(38)

Algselt teatatud ümberkorralduskavas oli ette nähtud, et riik vahetab 35 miljoni euro suuruse päästmisabi tagatisest tuleneva nõude omakapitali vastu ja Cimose kaks avaliku sektori aktsionäri, Modra Zavarovalnica d.d. ja D.S.U. d.o.o., märgivad 6,5 miljoni euro eest täiendavalt aktsiakapitali. Lisaks oli algselt teatatud kavas ette nähtud Cimose pangavõla ümberkujundamine ja maksegraafiku muutmine summas ligikaudu 250–270 miljonit eurot.

(39)

Ajakohastatud kava kohaselt jäävad riigi nõude ja pangavõla restruktureerimine rahalise ümberkorraldamise keskseks elemendiks, kuid see teostatakse kohustusliku lahendamise raames kokku lepitud muudetud tingimustel. Lisaks panustavad muud sidusrühmad, sealhulgas kliendid, tarnijad, liisinguandja ja kohustuslikust lahendamisest välja jäävad pangad vabatahtlikult rahalisse ümberkorraldamisse oma nõuete vähendamise või rahaliste vahendite eraldamise teel. Kaks avaliku sektori aktsionäri siiski kapitali enam ei lisa, nagu see algselt teatatud kavas oli ette nähtud.

(40)

Cimose rahaline võlg koosneb riigi nõudest ettevõtja vastu seoses päästmisabi tagatisega 36,2 miljonit eurot (kaasa arvatud lisandunud intress), riigi nõuetest ettevõtja vastu kogusummas 39 miljonit eurot seoses muude tagatiste (18) ja erinevate pankade antud laenudega. Riik ja kohustusliku lahendamisega seotud pangad leppisid kokku kõnealuse võla restruktureerimise võla omakapitali vastu vahetamise, väärtuskärpe ja tagasimaksegraafiku muutmise kaudu põhjendustes 22–24 kirjeldatud tingimustel. Eesmärk on viia ettevõtja võlg jätkusuutlikule ja teenindatavale tasemele. See vabastab ka rahalisi vahendeid, mida on vaja tegevuse rahastamiseks ja Cimose krediidikõlblikkuse parandamiseks klientide, tarnijate ja võlausaldajate silmis.

(41)

Cimos vajab lisavahendeid, et rahastada oma käibekapitali ja täita võla restruktureerimisest tulenevad kohustused, mis on maksejõulisuse ja kasumlikkuse juurde naasmisel vältimatu tingimus. Sel eesmärgil on Cimos oma pankade ja suurklientidega kokku leppinud, et nood annavad uue rahastamisvahendi kujul 39,5 miljonit eurot põhjenduses 25 kirjeldatud tingimustel.

(42)

Ettevõtja on sõlminud lepingud ka oma tarnijatega jooksvate nõuete vabatahtliku restruktureerimise kohta tarnelepingute alusel. Lepingus on ette nähtud, et tarnijad restruktureerivad oma nõuded osa oma nõuete ühekordse tagasimaksmise ja ülejäänute maksegraafiku muutmise ja mahakandmise teel. Selle meetme finantsmõju summas 21,8 miljonit eurot vastab Cimose mahakantud võlgnevuste summale.

(43)

Cimos on sõlminud lepingu liisinguandja Hypo Leasing d.o.o.-ga (praegu tegutseb nime Heta Asset Resolution d. o. o. all) kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete vabatahtliku restruktureerimise kohta. Lepingu alusel saab liisinguandja ühekordse tagasimakse (kaasa arvatud trahviintress) summas 2,3 miljonit eurot, kannab maha 6 miljonit eurot, mida käsitatakse kõnealuse meetme finantsmõjuna, ja muudab ülejäänud võla tagasimaksegraafiku 4 aasta pikkuseks üheaastase ajapikendusega.

(44)

Väljaspool kohustuslikku lahendamist on Cimos sõlminud või on läbirääkimiste lõppfaasis, et sõlmida kahepoolsed lepingud võla restruktureerimise kohta ettevõtja pankadega, mis asuvad väljaspool Sloveeniat. Selle meetme finantsmõju, mis koosneb laenude tagasimaksetähtaegade pikendamisest, intressi muudatustest ja moratooriumist võla põhiosa tagasimakse kohta, on hinnanguliselt 3 miljonit eurot.

(45)

Kapitalikulusid on viimastel aastatel raha piiratud kättesaadavuse tõttu vähendatud, mis viis alainvesteerimise ja seadmete viletsa hooldamiseni. Cimos kavatseb viia kapitalikulud ümberkorraldamiseks vajalikule tasemele. Seda rahastavad osaliselt kliendid, osaliselt Cimos. Kliendid on nõustunud rahastama kliendiomaseid seadmete ja masinatega seotud kulusid Cimosele antava laenu kujul summas 9,8 miljonit eurot. Cimos rahastab ülejäänud vajalikud kapitalikulud omaenda vahenditest.

(46)

Likviidsuse edasiseks suurendamiseks jõudis Cimos klientidega kokkuleppele makseperioodi lühendamise kohta 30–60 päevalt ühe nädalani 2015. aasta juuniks. See meede suurendab likviidsust hinnanguliselt 10 miljoni euro võrra.

(47)

Lõpuks on Cimosel kavas võtta turutingimustel 25 miljonit eurot laenu tegevuse rahastamiseks aastatel 2018–2019, pärast ümberkorraldusperioodi lõppu.

(48)

Tegevuse ümberkorraldamisega seoses oli algselt teatatud ümberkorralduskavas ette nähtud kulusäästliku juhtimise rakendamine, tootmisvõimsuste konsolideerimine, äriüksuse rollide ja vastutuse tugevdamine, hangete tõhustamine, varude optimeerimine ja personali ümberkorraldamine. Neid meetmeid rakendatakse, kusjuures ajakohastatud kava raames on neid tõhustatud ja laiendatud, et võtta arvesse kohustusliku lahendamise mõju äritegevusele.

(49)

Kontserni töötajate arvule, tööjõu- ja üldkuludele avaldavad algselt kavandatust suuremat mõju tegevuse ümberkorraldamise meetmed, mille eesmärk on toota netokasumit ja raha võimalikult varasel etapil. Selle eesmärgi saavutamiseks ja pidades silmas müügi algselt eeldatust suuremat langust ja hoolduskulude kasvu, annavad muudetud meetmed eeldatavasti suuremat kulusäästu kui algselt kavandatud.

(50)

Ettevõtja tellimuste arv aja jooksul väheneb, kuna kolm neljandikku käimasolevatest projektidest lõpetatakse eeldatavasti 2019. aastaks. Praeguse äritegevuse vähenemine tuleb kompenseerida uute projektidega. Sel eesmärgil rakendab ettevõtja meetmeid müügivaldkonnas, sealhulgas on kõige tähtsam pikaajaliste klientide säilitamine, tehes nendega koostööd kohe tootearendusetapist alates, olemasolevate toodete uutele turgudele viimine ja uute toodete arendamine olemasolevate ja uute turgude jaoks. Prognooside kohaselt müügitulu aastatel 2015–2018 väheneb ja hakkab kasvama 2019. aastal. Meetmed ei tekita eeldatavasti lisakulusid.

(51)

Cimos kavatseb vähendada töötajate arvu 6 855 töötajalt 2014. aasta mais […] (*1) töötajani […], mis annab aastas eeldatavasti kulusäästu […] eurot. Sellega seotud lahkumishüvitiste kulud on hinnanguliselt […] eurot ja tekivad […].

(52)

Ettevõtja on otsustanud vähendada tehaste arvu 20-lt 13ni aastatel 2014–2016, et konsolideerida tootmisvõimsus ja keskenduda põhitegevusele. Investeeringutest väljumisega kaasnev tulu on eeldatavasti 5,1 miljonit eurot, mis suurendab likviidsust. Lisaks müüs Cimos aastatel 2013–2014 oma tütarettevõtjad TPS Labin, TPS Novi Knezevac (põllumajandusüksus), Litostroj Power (energeetikaüksus) ja Cimos Titan (masinaüksus), mis andis kokku tulu ligikaudu 25 miljonit eurot.

(53)

Kavas on ette nähtud kvaliteedimeetmed, et täiustada tööprotsesse, nt materjalide voogu, ettevõttesisest pakendamist, lõiketööriistade käsitsemist ja laomajandust. Lisaks rakendatakse meetmeid tootmisprotsesside täiustamiseks, sealhulgas teatavate tootmisliinide ümberkujundamine ja ümberpaigutamine, teatavate sisendmaterjalide asendamine või nendest loobumine ja töövahendite uuendamine, remontimine ja asendamine. Kõnealuste meetmete rakendamisest saadav iga-aastane tulu kasvab eeldatavasti 0,9 miljonilt eurolt 2015. aastal 5 miljoni euroni pärast 2017. aastat.

(54)

Tarneahela valdkonnas kavatseb ettevõtja vähendada […] arvu, vähendada erivedude kulusid mahajäämuse vähendamise kaudu tuntud klientidele toodangu valmistamisel, lihtsustada materjalivooge tehaste vahel ja vähendada […], sõlmides lepingud pakkumiskutsete kaudu. Tarneahela kulude eeldatav vähenemine saavutab lõpuks 2018. aastale järgnevatel aastatel 5,3 miljonit eurot aastas. Selle ajani kokkuhoid eeldatavasti järk-järgult suureneb, 1,8 miljonilt eurolt 2015. aastal 4,1 miljoni euroni 2017. aastal.

(55)

Ettevõtja kavatseb täiustada ka ostuprotsessi, leppides olemasolevate tarnijatega kokku mahupõhise allahindluse […], et tagada soodsamad hinnad, ning tsentraliseerides ostutehingud. Praegused likviidsusprobleemid on ajendanud paljusid tarnijaid Cimosega tehingute sõlmimisest keelduma, mis piiras tema suutlikkust optimeerida kulusid tarnijate vahetamise teel. See tõenäoliselt muutub pärast kohustusliku lahendamise menetlusest väljumist. Täiustatud ostuprotsessist saadav kasu jõuab aastatel 2015–2018 eeldatavasti 11,3 miljoni euroni.

(56)

Üldkulude vähendamise meetmed keskenduvad peamiselt teenustega (kommunaalteenused, IT, telekom, puhastus ja turvalisus) seotud kulude ja muude tegevuskulude (nt pangatasud, rendikulud) vähendamisele ja äritegevusega mitteseotud müügiedendustegevuse (annetused kohalikele spordiklubidele) lõpetamisele. Meetmed annavad 2015. aastal eeldatavasti kokkuhoidu 0,3 miljonit eurot ja pärast seda igal aastal 0,6 miljonit eurot.

(57)

Varude optimeerimise meetme raames on Cimosel kavas paremini kontrollida vananenud varusid, rakendada konsignatsioonilao lepinguid, suurendada saadetiste sagedust, vähendada toormaterjalide varu ja suurendada valmistoodete varu, eesmärgiga muuta klienditeenindus paremaks.

(58)

Ümberkorralduskava kohaselt moodustavad ümberkorralduskulud kokku 350,7 miljonit eurot ja neid on kavas rahastada omapanusega summas 329 miljonit eurot ja riigiabist summas 21,7 miljonit eurot. Ümberkorralduskulude ja rahastamisallikate ülevaade on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Ümberkorralduskulud ja rahastamisallikad

(59)

Omapanuse teatavaks tehtud tase moodustab 94 % ümberkorraldamise kogukuludest.

(60)

Piiratud likviidsuse tõttu on Cimosel kogunenud märkimisväärsed võlad tarnijatele, mis tuleb tasuda, et tagada tarnete jätkumine ja tegevuse stabiilsus. Ettevõtja on enne kohustusliku lahendamise algatamist tasunud tarnijatele võlad summas 20,5 miljonit eurot ja peab tasuma veel 92,6 miljonit eurot, mida ta võlgnes kohustusliku lahendamise alguses. Tagasimaksete kogusumma moodustab 113,1 miljonit eurot.

(61)

2014. aasta seisuga ulatus ettevõtja eeldatav akumuleerunud kahjum 211,4 miljoni euroni ja negatiivne omakapital 155,6 miljoni euroni. Kohustusliku lahendamise eeskirjade kohaselt ei või selleks, et ümberkorraldatud ettevõtjat käsitataks kohustuslikust lahendamisest väljumisel elujõulisena, olla omakapital negatiivne. Seega tuleb akumuleerunud kahjum katta. Eespool nimetatud summat tuleb kohandada tabelis 4 eraldi näidatud punktide kaupa (kahjum võõrandamisest, lahkumishüvitised, ümberkorraldamise nõustajate tasud, liisingu trahviintress ja tarnijatele võlgnetavate summade tagasimaksmine). Tasakaalustav näitaja on 65,2 miljonit eurot ja kujutab endast varem tekkinud kaubanduskahjumeid, mis tuleb ümberkorraldamise käigus katta.

(62)

Nagu põhjenduses 45 märgitud, on kapitalikulud olnud viimastel aastatel likviidsuse puudujääkide tõttu ebapiisavad. See viis tootmisel sageli hilinemisteni ja Cimose suutmatuseni täita oma kohustusi klientide ees. Kavas ette nähtud kapitalikulude eesmärk on tagada, et Cimos täidab tulevikus oma lepingulised kohustused ja seega on see elujõulisuse taastamiseks väga oluline.

(63)

Osa kapitalikuludest summas 9,8 miljonit eurot rahastavad kliendid laenuna. Cimos peab selle laenu tagasi maksma ja seega kujutab see endast ümberkorraldamiskulu.

(64)

Oma tütarettevõtjate Litostroj Power (energeetikaüksus) ja Cimos Titan (masinaüksus) müümisel nõustus Cimos võõrandamisel kahjumiga summas 20 miljonit eurot, mis suurendab põhjenduses 61 kirjeldatud akumuleerunud kahjumit.

(65)

Litostroj Poweri müügist saadud tulu summas 21,4 miljonit eurot kasutas Cimos pangalaenude tagasimaksmiseks, nagu rahastamisvahendi lepingutes nõutud.

(66)

Tegevuse ümberkorraldamise osana kavandatud koondamised toovad kaasa kulu lahkumishüvitistele summas 8,4 miljonit eurot.

(67)

Ettevõtja on palganud nõustajad juhatust ümberkorraldusprotsessi kavandamisel ja teostamisel abistama. Sellega seotud kutseteenuste kulu on hinnanguliselt […] eurot.

(68)

Osana liisinguandjaga sõlmitud tehingust (vt põhjendus 43) peab Cimos tasuma osa oma võlakohustustest, kaasa arvatud trahviintressi, ettemaksena.

(69)

Selleks et turul omal jõul tegutseda, ei ole Cimose jaoks piisav akumuleerunud kahjumite katmine. Autotööstuses on tavaline praktika, et kliendid nõuavad pakkujalt pakkumiskutsetel osalemiseks piisavat võla ja omakapitali suhet. Kui Cimos soovib esitada pakkumusi tellimuste saamiseks, mis on vajalik kavandatud müügieesmärkide saavutamiseks ja lõpuks elujõulisuse taastamiseks, peab tal olema minimaalne, hinnanguliselt 39 miljoni euro suurune omakapitali varu. Lisaks on tal vaja 10 miljonit eurot tagamaks raha piisav kindlusvaru, et stabiliseerida likviidsus ja taastada pärast maksejõuetusmenetlusest väljumist turul usaldus.

(70)

Intress summalt, mille ettevõtja on turult tänu päästmisabi tagatisele laenanud, mis on kogunenud 3. juuniks 2014, st kohustusliku lahendamise alguseks, on 1,2 miljonit eurot, ja tuleb osana ümberkorraldamisest tagasi maksta.

(71)

Cimos peab samuti tagasi maksma põhjenduses 41 kirjeldatud uuest rahastamisvahendist tuleneva võla. Sellega seotud ümberkorralduskulu, nagu on teatanud Sloveenia, moodustab 39 miljonit eurot.

(72)

Omapanuse teatatud allikad hõlmavad uut rahastamisvahendit (vt põhjendus 41), Cimose ja klientide rahastatud kapitalikulusid (vt põhjendus 45), tütarettevõtja Litostroj Power müügist saadud tulu (vt põhjendus 52), punktis 3.1 kirjeldatud rahalise ümberkorraldamise meetmetest saadavat tulu ja Cimose panust tarnijate võla restruktureerimisse (vt põhjendus 42). Omapanuse allikaid analüüsitakse põhjalikult punktis 8.8.

(73)

Teatatud riigiabi koosneb riigi Cimose vastase nõude (mis on seotud päästmisabi tagatisega) vahetamisest omakapitali vastu summas 21,7 miljonit eurot.

(74)

Ümberkorralduskavas on ette nähtud, et ümberkorraldusmeetmete rakendamise abil aastatel 2014–2016 taastatakse elujõulisus 2015. aastal realistliku stsenaariumi ja 2017. aastal pessimistliku stsenaariumi alusel.. Valik prognoositud finantsandmeid realistliku stsenaariumi korral on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Valik prognoositud finantsandmeid realistliku stsenaariumi korral

(75)

Kompensatsioonimeetmena teeb Cimos ettepaneku võõrandada autotööstuse segmendis kolm äriüksust, nimelt tehased […]. Tehased olid kasumlikud ja andsid enne ümberkorraldamist ligikaudu 4 % Cimose kogutulust.

(76)

Lisaks on ettevõtja võõrandanud kolm mittepõhitegevuse äriüksust, nimelt põllumajandus-, energeetika- ja masinaüksuse, mis moodustasid ligikaudu 20 % Cimose kogutulust enne ümberkorraldusperioodi ja olid kasumlikud.

Tabel 6

Võõrandatud äriüksuste finantstulemused enne ümberkorraldamist

(77)

Pärast eespool nimetatud võõrandamisi jääb Cimose ainukeseks ärivaldkonnaks autotööstuse üksus, mis on tema põhitegevus.

(78)

9. aprillil 2014 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse. Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlusi seoses pikaajalise elujõulisuse taastamise, kompensatsioonimeetmete ja omapanusega.

(79)

Pikaajalise elujõulisuse taastamine tundus küsitav. Algselt teatatud ümberkorralduskavas sisalduvate finantsprognooside kohaselt toodab ettevõtja eeldatavasti puhaskahjumeid ja negatiivseid rahavooge isegi pärast ümberkorraldamist. Lisaks tugines algselt teatatud ümberkorralduskava suutlikkus taastada Cimose elujõulisus suures osas võla vabatahtliku restruktureerimise lepingu sõlmimisele. Kuna algatamisotsuse ajaks ei oldud kokkulepet saavutatud, tunnistati see eeldus ebarealistlikuks. Seda kinnitasid järgnenud sündmused. Pooled ei suutnud võla vabatahtliku restruktureerimise osas kokkuleppele jõuda ja võlausaldajad algatasid selle asemel kohustusliku lahendamise menetluse.

(80)

Esitatud kompensatsioonimeetmed, mis koosnesid põllumajandus-, masina- ja energeetikaüksuste müügist, ei tundunud puudutavat ettevõtja põhiturgu ja ei olnud mingeid tõendeid, et kogu tegevus, mida taheti lõpetada, ei olnud enne ümberkorraldamist kahjumlik, nagu on nõutud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste (19) (edaspidi „suunised”) punktis 40.

(81)

Lõpuks tundus, et kahe avaliku sektori aktsionäri teostatav Cimose rekapitaliseerimine ja rahavood, mida oodati peamiselt riigile kuuluvate pankade võlanõuete restruktureerimisest, mis olid algse teate kohaselt omapanuse allikad, sisaldavad riigiabi. Kui see osutub tõeks, ei ole see kooskõlas suunistega, milles on ette nähtud, et omapanus ei tohi hõlmata abi. Omapanuse ainuke vastuvõetav allikas algatamisotsuse ajal, nimelt tulu põllumajandusüksuse müügist, moodustas ainult 0,5 % ümberkorralduskuludest, mis tähendab, et see jäi tunduvalt alla nõutud 50 % künnist.

(82)

Algatamisotsusele saadetud vastuses teavitas Sloveenia komisjoni, et teatatud ümberkorralduskava sisu ajakohastatakse 3. juunil 2014 algatatud kohustusliku lahendamise menetluse tulemuste valguses.

(83)

Kuna läbirääkimised kohustusliku lahendamise üle olid pooleli, ei esitanud Sloveenia muudatuste kohta üksikasju, kuid kinnitas siiski, et kahe avaliku sektori aktsionäri teostatavat Cimose reakapitaliseerimist enam ei kaalutud. Teiste algselt teatatud meetmete kohta teatas Sloveenia, et neid ei hinnata enne, kui nad kohustusliku lahendamise raames piisavalt täpselt määratletakse. Sloveenia esitas sellele vaatamata märkusi mõningate algatamisotsuses tõstatatud küsimuste kohta.

(84)

Seoses komisjoni kahtlustega, mis puudutasid riigile kuuluvate pankade tegevuse riigiga seostatavust, vastas Sloveenia, et kõik nad tegutsevad turul kooskõlas äriliste põhimõtetega. Nende otsused Cimose kohta põhinesid puhtalt majandushuvidel, neid ei mõjutanud riigiasutused ja need tehti paralleelselt erasektori võlausaldajatega, kes algatasid ka kohustusliku lahendamise.

(85)

DUTBi kohta väitis Sloveenia, et selle kaasamisel Cimose ümberkorraldamisse ei esinenud poliitilist sekkumist. Juhatuse seitsmest liikmest neli ei ole Sloveenia kodanikud ja neil on tipptasemel rahvusvahelised kogemused ja usaldusväärne maine. Laenude ja varahaldusega seotud otsused tehakse selgelt määratletud volituste ja pädevustega tegevkomisjoni raames.

(86)

SID Banka (edaspidi „SID”) osalemine Cimose ümberkorraldamises oleks Sloveenia valitsusest sõltumatu. Teatavaid piirmäärasid ületavateks tehinguteks peab loa andma järelevalvenõukogu, mille liikmed määrab valitsus, kuid edaspidi on nad valitsusest sõltumatud. Sloveenia tunnistas, et SIDi ülesanded arengupangana erinevad kommertspankade eesmärkidest (nt kasumi suurendamine), kuid väitis, et SIDi üldjuhtimisel kehtivad samad eeskirjad nagu erasektori pankades.

(87)

Sloveenia võttis teadmiseks komisjoni kahtlused seoses pikaajalise elujõulisuse taastamisega ja kinnitas, et tagab nende kahtluste kõrvaldamise ajakohastatud ümberkorralduskavas.

(88)

Kompensatsioonimeetmete küsimuses teatas Sloveenia, et päästmisabi andmine Cimosele võidakse heaks kiita ilma kompensatsioonimeetmeteta, kuna Cimose turuosa suurus ulatub väikesest tähtsusetuni ja ettevõtja paikneb abi saavas piirkonnas. Samuti väidetakse, et ei kohtulahendites ega suunistes ei ole soovitatud, et kompensatsioonimeetmeid peab rakendama eranditult ettevõtja põhiturgudel pärast ümberkorraldamist. Lõpuks väitis Sloveenia, et põllumajandus-, masina- ja energeetikaüksuste võõrandamine mõjutaks märkimisväärselt Cimose konkurentsiolukorda autotööstuse segmendis, piirates ressursse, mis olid olnud eelnevalt tänu võõrandatud üksuste teenitud kasumile kättesaadavad.

(89)

Omapanuse kohta väitis Sloveenia, et võla restruktureerimine ulatuses, mis ei sisalda riigiabi, kvalifitseerub omapanuseks.

(90)

Komisjon sai märkusi ühelt huvitatud isikult, Cimoselt. Cimos kinnitas täielikult Sloveenia algatamisotsusele saadetud vastuses esitatud tähelepanekuid. Cimos rõhutas ka ettevõtja sotsiaal-majanduslikku tähtsust riigi ja piirkonna jaoks ning väljendas kindlustunnet elujõulisuse taastamise suhtes.

(91)

Ajavahemikus 2014. aasta septembrist 2015. aasta märtsini sai komisjon mitu kirja eraisik Olga Filakovicilt, kes esindab Kanada ettevõtjat Hormess International Limited. Olga Filakovic väidab oma kirjades, et Cimose bilanssi suurendati pettuse teel vähemalt 20 miljoni rahapesu kaudu saadud euro võrra, mis (koos kogunenud intressiga) teeb Sloveenia poolt osana päästmisabist antud summaks kokku 35 miljonit eurot; et tema ettevõttel on õigus saada kahjuhüvitist ja ta taotleb võlausaldajana Cimoselt ja Sloveenialt 60 miljonit eurot, see nõue on väidetavalt registreeritud Koperi ringkonnakohtus; ja et Cimos võltsis finantsdokumente eesmärgiga varjata võlgu, mis tal on oma klientide ees seoses büroohoonega, mis ei olnud Cimose omand, kuid mille ta müüs 9,75 miljoni euro eest.

(92)

Komisjon märgib, et teate vahendusel, mis avaldati koos algatamisotsusega Euroopa Liidu Teatajas23. mail 2014, (20) paluti huvitatud kolmandatel isikutel esitada oma märkused. Märkuste esitamise tähtaeg lõppes 23. juunil 2014. Komisjon on sellele vaatamata vastuseks Olga Filakovici taotlusele arvesse võtnud teabe, mille ta on käesoleva uurimise käigus esitanud. Väiteid hinnatakse allpool põhjenduses 160.

(93)

Sloveenia ei ole Cimose märkustele vastanud.

(94)

Olga Filakovici esitatud märkustega seoses on Sloveenia vastuseks komisjoni 18. detsembri 2014. aasta teabenõudele kõik väited tagasi lükanud ja kinnitanud, et need on täielikult valed, arusaamatud ja et neid ei toeta mingid tõendid. Sloveenia selgitas eelkõige, et Cimose finantsaruandeid on osana kohustusliku lahendamise menetluse kohustuslikest nõuetest auditeerinud sõltumatu audiitor, kes on väljastanud märkusteta auditiarvamuse. Väidetava 60 miljoni euro suuruse kahjunõude kohta kinnitas Sloveenia, et Cimosel ei ole Hormess Internationali ees mingeid kohustusi. 2014. aasta detsembris esitasid Hormess International ja Sloveenia ettevõtja SOF ING d.d. kohtule Cimosega seotud kohustusliku lahendamise menetluses ligikaudu 61 miljoni euro suuruse nõude, kuid nõuet ei ole siiski kohustusliku lahendamise halduri teostatavasse nõuete uurimisse lisatud ja seetõttu ei ole seda Koperi ringkonnakohtus kohustusliku lahendamise menetluse osana registreeritud. Lõpuks kinnitas Sloveenia seoses büroohoone müügiga, et Cimos oli selle hoone omanik, mis müüdi 2001. aastal ettevõtjale Berny Commerce d.o.o., kes registreeris end 2002. aastal kinnistusraamatus nõuetekohaselt omanikuna ja et mingit seonduvat nõuet Cimose vastu ei eksisteeri.

(95)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(96)

Järelikult selleks, et meede kvalifitseeruks riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad olema täidetud järgmised kumulatiivsed kriteeriumid: riigiga seostatav riigi ressursside kasutamine, valikuline eelis abi saajale ning konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamine (või kahjustamise oht).

(97)

Meetme võtab rahandusministeerium, seega on selge, et see antakse riigi ressurssidest ja see on seostatav riigiga.

(98)

Meede antakse ainult ühele konkreetsele ettevõtjale, st Cimosele. Meede koosneb võla omakapitali vastu vahetamisest summas 21,7 miljonit eurot ja päästmisabi tagatisest tuleneva riigi Cimose vastase nõude maksegraafiku muutmisest summas 14,5 miljonit eurot (21). Algatamisotsuses järeldas komisjon, et riigi nõude vahetamine omakapitali vastu kujutab endast riigiabi. See järeldus jääb kehtima ja Sloveenia seda ei vaidlusta.

(99)

Sloveenia väidab, et riigi nõude maksegraafiku muutmine ei kujuta endast abi, kuna seda tuleb teha kooskõlas Cimose võlaga teiste kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajate ees. Komisjon on seisukohal, et päästmisabi tagatis ja sellest tulenev riigi nõude maksegraafiku muutmine on ühe toimingu osa, isegi kui nendega on seotud erinevad rahastamisvahendid. Selles tähenduses maksegraafiku muutmine ainult pikendab Cimosele päästmisabiga antud eelist. Seda kinnitab ka asjaolu, et 3. novembril 2013, kui Sloveenia teatas kogu oma päästmisabist tuleneva nõude vahetamisest omakapitali vastu, ei nõustunud teised praegused kohustusliku menetlusega seotud võlausaldajad Cimose võlga restruktureerima. Seda silmas pidades on komisjon seisukohal, et riigi nõude maksegraafiku muutmine annab Cimosele valikulise eelise.

(100)

Lisaks ja piiramata eelmises põhjenduses tehtud järeldust, märgib komisjon, et ei riigi nõude ümberkujundamine ega maksegraafiku muutmine ei oleks vastavuses turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega, nagu on selgitatud allpool põhjendustes 104–107.

(101)

Lõpuks on meetmega võimalik parandada Cimose konkurentsiolukorda autotööstuse turul, kus ettevõtjad konkureerivad teiste liikmesriikide ettevõtjatega. Seega see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(102)

Põhjendustes 97–101 esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon seisukohal, et 1. meede kujutab endast riigiabi.

(103)

Meetme võtab Sloveenia Vabariik, seega on selge, et see antakse riigi ressurssidest ja et see on seostatav riigiga.

(104)

Kohtupraktika kohaselt ei anna avalik-õigusliku asutuse või ettevõtja tehtavad majandustehingud tehingupartnerile eelist ja ei kujuta endast seetõttu riigiabi, kui neid tehakse tavapärastel turutingimustel (22) (turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte). See põhimõte on välja töötatud erinevaid majandustehinguid silmas pidades. Riigiabi olemasolu kindlakstegemiseks eelkõige võlanõuetega seotud tehingute korral tuleb võrrelda avaliku sektori võlausaldajate käitumist hüpoteetiliste erasektori võlausaldajate käitumisega, kes leiavad end sarnasest olukorrast (turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõte).

(105)

Iga mõistlik turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja teostaks tavaliselt omaenda eelneva analüüsi võla restruktureerimise rahaliste tulemuste kohta, võrreldes näiteks eeldatavalt tagastatavat summat võla restruktureerimise stsenaariumi alusel eeldatavalt tagastatava summaga alternatiivse stsenaariumi alusel, milleks on käesoleval juhul Cimose pankrot.

(106)

Seega kui liikmesriik väidab, et majandustehing on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega, peab ta esitama tõendid, mis näitavad, et tehingu teostamise otsus tehti hinnangu alusel, mille mõistlik erasektori võlausaldaja oleks teostanud tehingu kasumlikkuse kindlakstegemiseks.

(107)

Sloveenia ei ole käesoleval juhul esitanud tõendeid selle kinnitamiseks, et võla restruktureerimise tingimustega nõustudes tegutses riik turumajanduse tingimustes tegutseva mõistliku võlausaldajana. Sloveenia viitab rahalise ümberkorraldamise kava sõltumatu hindaja aruandele, kes leidis, et kõik võlausaldajad kokku saaksid kohustusliku lahendamise käigus tagasi rohkem kui Cimose pankroti korral (23). Aruandes ei ole siiski märgitud, kui palju saaks riik üksinda tagasi, kui ta valiks alternatiivse stsenaariumi. Ei ole võimalik välistada, et kui võlausaldajad tervikuna võivad olla kohustusliku lahendamisega nõustudes paremas olukorras, oleks riik võinud saada oma üksikute nõuete alusel rohkem tagasi, kui ta oleks valinud alternatiivse stsenaariumi. Igal juhul ei piisaks kõikide võlausaldajate tasandil teostatud analüüsist, et üksik erasektori võlausaldaja saaks teha otsuse tegutsemisviisi kohta, kuna erinevusi võib olla seoses tagatise, nõuete järjestusega jne. Komisjon on seetõttu seisukohal, et kõnealune meede andis Cimosele valikulise majandusliku eelise.

(108)

Põhjenduses 101 kirjeldatud hinnang mõjule, mida 1. meede avaldab konkurentsile ja kaubandusele, kehtib seega ka 2. meetme kohta.

(109)

Põhjendustes 103–108 esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon seisukohal, et 2. meede kujutab endast riigiabi.

(110)

Komisjon märgib, et Gorenjska Banka on eraõiguslik üksus, samas kui IFC kuulub Maailmapanga Gruppi, seetõttu ei ole nende kahe üksuse tegevus seostatav riigiga.

(111)

Teiste 3. meetmes osalevate pankade NLB, Abanka, Banka Celje ja NKBM enamusosalus kuulub riigile, kellel on juhatustes ja nõukogudes häälteenamus. See on seostatavuse tunnus. Komisjon ei ole siiski leidnud põhikirjast, juhtimisstruktuurist või muust allikast ühtki tõendit selle kohta, et riik mõjutas asjaomaste pankade otsuseid kõnealuse meetme vastuvõtmisel kohtuasja Stardust-Marine tähenduses (24). Vastupidi, Sloveenia esitas sisedokumendid, mis näitavad, et iga pank hindas esitatud ümberkorraldustingimusi majanduslike kaalutluste alusel ja kooskõlas oma standardsete sisemiste otsustusprotsessidega. Peale selle ei käsitatud NLB võla omakapitali vastu vahetamist kohtuasjas Adria Airways samuti riigiga seostatavana (25). Nendel põhjustel on komisjon seisukohal, et NLB, Abanka, Banka Celje ja NKBM otsused osaleda 3. meetmes ei ole seostatavad riigiga.

(112)

DUTB on riigi omandis olev ettevõtja, mis asutati 2013. aastal eesmärgiga hõlbustada tõsiste likviidsus- ja maksejõuprobleemidega silmitsi seisvate pankade ümberkorraldamist. Riigi omandis olek on jällegi seostatavuse tunnus, kuid sellest iseenesest ei piisa, et käsitada meedet riigiga seostatavana. Komisjon on leidnud tõendeid, mis näitavad, et DUTB oli Cimost puudutavate otsuste tegemisel sõltumatu. Esiteks ei nõua sellised otsused nagu Cimost puudutav otsus DUTBi asutamisdokumendi alusel valitsuse luba. Teiseks jäljendab DUTBi juhtimisstruktuur panga tegevuse korraldust, kuna otsuseid teeb krediidikomisjon. Konkreetse otsuse Cimose kohta tegi kõrgeima tasemega juhatuse krediidikomisjon. Juhatuse seitsmest liikmest kolm ei ole Sloveenia kodanikud ja kõik peale ühe tulevad rahandussektorist. Ainuke avalikku haldust esindav juhatuse liige (rahandusministeeriumi endine riigisekretär) hääletas Cimose ümberkorraldamise vastu, kuid teised juhatuse liikmed said hääletamisel ülekaalu. Lõpuks esitas Sloveenia sisedokumendid, mis näitavad, et DUTB hindas esitatud ümberkorraldustingimusi samuti majanduslike kaalutluste alusel. Komisjon on seetõttu seisukohal, et DUTBi otsus osaleda 3. meetmes ei ole seostatav riigiga.

(113)

Sellega seoses märgitakse ka – põhjenduste 110 ja 112 järeldusi piiramata –, et kõik põhjenduses 111 nimetatud võlausaldajad ning DUTB teostasid eelnevad analüüsid, milles võrreldi erinevaid tegutsemisviise ja leiti, et nad saaksid rohkem tagasi Cimose ümberkorraldamisest kui selle likvideerimisest. Seetõttu võib nende võlausaldajate nõusolekut vahetada võlg omakapitali vastu käsitada samuti kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega ja seega ei anta sellega Cimosele majanduslikke eeliseid.

(114)

SID Banka on 100 % riigi omanduses olev Sloveenia ekspordi- ja arengupank. Kõik Cimose kohta tehtud otsuse kinnitanud SIDi nõukogu liikmed oli ametisse nimetanud riik ja peale selle töötavad seitsmest kolm riigi teenistuses. Sloveenia ekspordi- ja arengupanga seaduse artikli 8 kohaselt on SID kohustatud tegema kõik otsused Sloveenia arenguväljavaateid silmas pidades. Sloveenia ise tunnistab, et SIDi ülesanded arengupangana erinevad kommertspankade eesmärkidest (nt kasumi suurendamine). Kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajatest nõustus SID kõige vähem soodsate võla restruktureerimise tingimustega, kiites heaks võla 58 % väärtuskärpe, samas kui kohustusliku lahendamisega seotud ülejäänud võlausaldajatest mitte keegi ei kiitnud väärtuskärbet heaks, vaid nad pooldasid pigem võla omakapitali vastu vahetamist, mis pakub võimalust saada tulevikus Cimoses omandatud osaluselt kapitalitulu. Sloveenia ei ole põhjendanud, miks SID nõustus ebasoodsamate tingimustega kui teised kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajad. Komisjon on oma eelmises otsuses juba leidnud, et SIDi antud tagatised olid riigi ressursid ja kujutasid endast abi (26). Komisjon on seda arvesse võttes seisukohal, et SIDi otsus osaleda 3. meetmes on seostatav riigiga.

(115)

Sloveenia ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et SIDi otsus osaleda 3. meetmes tehti turukaalutluste alusel. Sloveenia väidab, et kohustusliku lahendamise tulemusena saaks SID tagasi 9,9 miljonit eurot ja peaks Cimose likvideerimise korral maksma lisaks 6,7 miljonit eurot, mis tähendab, et kahe stsenaariumi erinevus on 16,6 miljonit eurot. Seda väidet ei toeta siiski ükski analüüs, mis näitaks, kuidas need summad leiti. Sloveenia on esitanud analüüsid, mille on koostanud teised kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajad. Lisaks tekitavad kahtlusi tagasisaadavad summad. Ei ole selge, miks saaks SID likvideerimise korral täiendavat kahjumit, võttes arvesse, et SIDi tagatise turuväärtus on 4,5 miljonit eurot. Teiselt poolt tundub, et ümberkorraldamise korral tagasi saadav summa ei võta arvesse väärtuskärpest tulenevat 27,5 miljoni euro suurust kahjumit. Iga turumajanduse tingimustes tegutsev mõistlik võlausaldaja teostaks enne tegutsemisviisi kohta otsuse tegemist finantsanalüüsi. Komisjon on kättesaadavate tõendite alusel seisukohal, et SID ei teinud enne väärtuskärpega nõustumist sellist analüüsi, see tähendab, et ta ei tegutsenud turumajanduse tingimustes tegutseva mõistliku võlausaldajana. Järelikult andis SIDi võetud meede Cimosele valikulise majandusliku eelise.

(116)

Põhjenduses 101 kirjeldatud hinnang mõjule, mida 1. meede avaldab konkurentsile ja kaubandusele, kehtib seega ka SIDi võetud meetme kohta.

(117)

Põhjendustes 110–116 esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon ühelt poolt seisukohal, et 3. meede kujutab endast SIDi võetud ulatuses riigiabi. Teiselt poolt ei sisalda 3. meetme raames Gorenjska Banka, IFC, NLB, Abanka, Banka Celje, NKBM ja DUTBi teostatud võla restruktureerimine riigiabi.

(118)

Ükski uude rahastamisvahendisse panustanud klientidest ei ole riigi kontrolli all, seetõttu ei ole nende otsused seostatavad riigiga. Mis puudutab uut raha andnud pankade panust, siis nende otsuseid Cimose kohta on eespool põhjendustes 110 ja 112 hinnatud ja leitud, et need ei ole riigiga seostatavad, välja arvatud SIDi puhul. Lisaks osalesid avaliku sektori pangad uues rahastamisvahendis samadel tingimustel nagu erasektori pank Gorenjska Banka ja IFC.

(119)

Peale selle on pankade osalemine vastavuses nende eraklientide käitumisega, kes on nõustunud eraldama Cimosele vahendeid samas summas, kuid märkimisväärselt vähem soodsatel tingimustel. Klientide panus on tagatiseta ja ei kanna intressi. Uut raha andnud pankade panus on seevastu tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga laenudele antud tagatisega ja kannab intressi 6 kuu Euribor + 5 % aastas, st on kõrgem kui suure tagatisega finantsraskustes ettevõtjate jaoks ette nähtud intressimäär komisjoni teatises viitemäärade kohta, (27) mille eesmärk on turuintressimäärale läheneda.

(120)

Uue rahastamisvahendi loomine on ettevõtja elujõulisuse taastamiseks ülioluline. Ilma selleta ei oleks Cimos suuteline oma tarnijatele lühikese aja jooksul maksma ja selle kaudu oma tegevust jätkama. Selles tähenduses on nendel võlausaldajatel, kes on võla restruktureerimisega nõustunud, samuti majanduslikult mõistlik oma riskitaset vähesel määral suurendada, et suurendada ettevõtja elujõulisuse taastamise ja lõpuks nende ülejäänud võla tagasisaamise tõenäosust.

(121)

SIDiga seoses märgib komisjon siiski, et lisaks teiste pankadega samadel tingimustel uude rahastamisvahendisse panustamisele annab ta ka riigiabi (vt eespool 3. meede). Lisaks on tulenevalt tema õiguslikust seisundist avaliku sektori arengupangana kogu tema tegevus seostatav riigiga. 3. ja 4. meede võetakse samal ajal ja samal eesmärgil, st Cimose ümberkorraldamiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb nende vastavust turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele hinnata seetõttu koos (28). Ilma et oleks vaja üksikasjalikke arvutusi teha, on selge, et üldised tingimused SIDi jaoks ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele. Seetõttu tuleb SIDi panust uude rahastamisvahendisse käsitada riigiabina.

(122)

Põhjendustes 118–120 esitatud hinnangut silmas pidades on komisjon seisukohal, et 4. meede, välja arvatud SIDi panus, ei kujuta endast riigiabi.

(123)

Ükski tarnijatest, kes on kaasatud nende Cimose ees olevate võlgade vabatahtlikku restruktureerimisse, ei ole riigi omanduses ega kontrolli all, seetõttu ei ole nende otsused osaleda 5. meetmes seostatavad riigiga ja seega ei kujuta 5. meede endast riigiabi.

(124)

Liisinguandja Hypo Leasing d.o.o. kuulub Hypo Group Alpe Adriale (edaspidi „HGAA grupp”), kes on Austria riigi omanduses. Komisjon ei ole leidnud tõendeid selle kohta, et liisinguandja järgis muid kui ärihuve, ega selle kohta, et Austria mõjutas tema otsust Cimose liisingukohustuste ümberkorraldamise kohta. Tunduks ebatõenäoline, et Austria avaldaks HGAA kontsernile survet teises liikmesriigis paiknevale raskustes ettevõtjale riigiabi andmiseks. Komisjon märgib samuti, et HGAA ettevõtlusega tegelemise tingimusi piiravad komisjoni riigiabi käsitlevas otsuses sisalduvad kohustused (29). Lisaks kohustus Austria selles otsuses mitte andma HGAA kontserni ettevõtjatele rohkem abi.

(125)

Komisjon on seetõttu seisukohal, et liisinguandja otsus restruktureerida oma Cimosega seotud riskitase ei ole seostatav riigiga ja seega ei kujuta 6. meede endast riigiabi.

(126)

Võlgade vabatahtlikus restruktureerimises osalevad pangad ei ole riigi kontrolli all ja seetõttu ei ole nende otsused osaleda Cimose ümberkorraldamises seostatavad riigiga. Seega ei kujuta 7. meede endast riigiabi.

(127)

Ükski klientidest, kes kohustusid eraldama kapitalikuluga seoses vahendeid, ei ole riigi kontrolli all, seetõttu ei ole nende käitumine seostatav riigiga. Seega ei kujuta 8. meede endast riigiabi.

(128)

Komisjon teeb järelduse, et 1. ja 2. meede ja osa 3. ja 4. meetmest (SIDi võetud ulatuses) kujutavad endast riigiabi.

(129)

Riigiabi summa on 80,3 miljonit eurot, mis koosneb riigipoolsest võla omakapitali vastu vahetamisest ja SIDi teostatud võla omakapitali vastu vahetamisest ning väärtuskärpest ja uude rahastamisvahendisse tehtud panustest (30). Lisaks hõlmab riigiabi kuni 16,6 miljonit eurot, mis sisaldub võla maksegraafiku muutmises. Võla maksegraafiku muutmises sisalduv abielement määrati kindlaks riigi nõuete ja SIDi laenude nimiväärtuse (kohustusliku lahendamise kuupäeva seisuga) ja nimetatud nõuete ja laenude tagasimaksegraafiku alusel arvutatud nüüdispuhasväärtuse vahena, millega võlausaldajad kohustusliku lahendamise raames nõustusid, st aluseks võeti kümneaastane tagasimakseperiood koos kaheaastase ajapikendusega, intressimäär Euribor + 2,5 %, diskonteeritud asjakohase diskontomäärani (31). Võla maksegraafiku muutmises sisalduva abi täpset summat ei ole võimalik kindlaks teha, kuna nt Euribori määr tulevikus ei ole teada.

(130)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (32) artikli 3 kohaselt ei rakendata abi enne, kui komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud sellist abi lubava otsuse (edaspidi „rakendamiskeeld”).

(131)

Sloveenia poolt komisjoni teabenõudele saadetud 30. jaanuari 2015. aasta vastuse kohaselt oli kavas lõpetada kohustusliku lahendamise menetlus 2015. aasta aprilliks. Komisjonile teadaolevalt ei ole Cimosele seni siiski ümberkorraldusabi antud. Seetõttu tundub, et Sloveenia on seni rakendamiskeeldu järginud.

(132)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt võib riigiabi lubada, kui see on antud teatavate majandussektorite arengu soodustamiseks ja kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(133)

Sloveenia on teatanud meetmetest suuniste kohaselt kui ümberkorraldusabist. Võttes arvesse komisjoni eelmist, allpool kirjeldatud otsust Cimosele antava päästmisabi ja Cimose finantsraskuste kohta, nõustub komisjon, et vaatlusalune juhtum sisaldab päästmisabi, mida tuleb hinnata suunistest lähtudes, et teha kindlaks, kas see võib olla aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobiv.

(134)

Suuniste (33) punkti 12 alapunkti a ja punkti 14 kohaselt on ümberkorraldamisabikõlblikud ainult raskustes olevad äriühingud. Selleks et äriühingut saaks lugeda raskustes olevaks, peab ta vastama suuniste punktis 10 või 11 loetletud kriteeriumidele.

(135)

Punkti 10 kohaselt loetakse äriühingut raskustes olevaks järgmistel asjaoludel:

(136)

Algatamisotsuses märkis komisjon, et Cimos, kes on piiratud vastutusega äriühing, vastas suuniste punkti 10 alapunktis a loetletud kriteeriumidele. 31. detsembri 2012. aasta konsolideeritud finantsaruande kohaselt oli ta kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist (108 %) ja üle veerandi sellest kapitalist viimase 12 kuu jooksul (137 %) (34). Seetõttu leidis komisjon, et Cimos oli raskustes olev äriühing suuniste punkti 10 alapunkti a tähenduses.

(137)

Sellest ajast alates on Cimose finantsolukord jätkuvalt halvenenud. 31. detsembri 2013. aasta seisuga teatas ettevõtja negatiivsest omakapitalist 103,3 miljonit eurot. 2014. aasta esimese 10 kuu esialgsete (auditeerimata) tulemuste kohaselt oli Cimosel tekkinud 74,3 miljoni euro suurune puhaskahjum, mis tähendab, et tema negatiivne omakapital suurenes veelgi. Varasemates juhtumites (35) on komisjon järeldanud, et kui äriühingu omakapital on negatiivne, võib automaatselt eeldada, et suuniste punkti 10 alapunkti a kriteeriumid on täidetud, mis kehtib Cimose puhul. Ka üldkohus on järeldanud, (36) et negatiivse omakapitaliga äriühing on raskustes olev äriühing.

(138)

Peale selle kehtestas kohus alates 3. juunist 2014 Cimose suhtes Sloveenia pankrotiõiguse alusel võlausaldajate nõudmisel kohustusliku lahendamise menetluse. Seetõttu täidab ta ka suuniste punkti 10 alapunktis c esitatud tingimust.

(139)

Suuniste punkti 12 kohaselt ei ole vastasutatud äriühingud päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblikud. Põhimõtteliselt loetakse äriühingut vastasutatuks esimese kolme aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Cimos alustas tegevust 1972. aastal, registreeriti oma praegusel kujul 1975. aastal ja on sellest ajast alates tegutsenud oma praeguses tegevusvaldkonnas. Seetõttu ei saa teda pidada vastasutatud äriühinguks.

(140)

Suuniste punktis 13 on sätestatud, et suuremasse kontserni kuuluv või kontserni ülevõetav äriühing ei ole tavaliselt ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest, ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

(141)

Cimos ei kuulu suuremasse kontserni ning seda ei ole üle võtnud selline kontsern. Seetõttu ei välista suuniste punktis 13 ette nähtud kriteeriumid tema ümberkorraldamisabikõlblikkust.

(142)

Komisjon järeldab, et Cimos on olnud alates 2012. aastast raskustes olev äriühing ning on ümberkorraldamisabikõlblik.

(143)

Suuniste punktis 73 on sätestatud, et kui asjaomane äriühing on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi, kaasa arvatud abi, millest ei ole teatatud, ja kui päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava peatamisest on möödunud alla kümne aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba komisjon edasist päästmis- või ümberkorraldusabi.

(144)

Sloveenia teavitas komisjoni, et ettevõtja ei ole viimasel kümnel aastal saanud päästmis- või ümberkorraldusabi, välja arvatud teatatud päästmisabi, mille komisjon heaks kiitis, nagu kirjeldatud põhjenduses 1 (37).

(145)

Selleks et meedet saaks lugeda kokkusobivaks suuniste punktide 34–37 kohaselt, peab ümberkorralduskava taastama äriühingu elujõulisuse mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel. Kava peaks võimaldama äriühingul pärast ümberkorraldamist kõik kulud ise kanda ja eeldatav kapitali tulusus peab olema küllaldane võimaldamaks ümberkorraldatud äriühingul omal jõul turul konkureerida. Ümberkorralduskavas tuleb kirjeldada raskusteni viinud asjaolusid, andes sellega aluse soovitatud ümberkorraldusmeetmete asjakohasuse hindamiseks.

(146)

Ümberkorralduskavas on ette nähtud Cimose pikaajalise elujõulisuse taastamine 2015. aastal finantsprognooside realistliku stsenaariumi ja 2017. aastal pessimistliku stsenaariumi alusel (vt tabel 5). Eeldatakse, et äriühing teenib puhaskasumit ja toodab põhitegevusest tulenevaid positiivseid rahavooge, mis tähendab, et ta suudab pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsioonieraldised ja finantseerimiskulud. Oodatav kapitali tootlus on aastatel 2018–2019, st ümberkorraldamisjärgsel perioodil, vahemikus 7,6–14,5 %. Riskivaba investeeringu tootluse ligikaudseks näitajaks peetakse tavapäraselt kümneaastaste riigivõlakirjade tootlust, mis on Sloveenia puhul umbes 1 %; seega sisaldab kapitali oodatav tootlus investorite jaoks mõistlikku riskipreemiat ja seda võib pidada piisavaks, et võimaldada Cimosel konkureerida turul omal jõul.

(147)

Finantsprognoosid põhinevad mõistlikel eeldustel. Esialgu prognoositakse müügi vähenemist klientide eeldatava kaotuse tõttu, mille põhjuseks on kohustusliku lahendamise menetlusega seotud finantsprobleemid. Prognooside kohaselt langeb tulu 358,1 miljonilt eurolt 2015. aastal 316 miljoni euroni 2018. aastal, enne kui see 2019. aastal kasvama hakkab. Seda on märkimisväärselt vähem kui ümberkorralduseelsel ajal, kui tulu ületas 400 miljonit eurot. Praegune prognoos on samuti palju väiksem kui algselt teatatud kavas sisaldunud prognoos, milles ennustati, et müük jääb aastatel 2015–2017 stabiilselt 400 miljoni euro tasemele. Seda silmas pidades ja võttes arvesse, et äriühing oli juba tellimustena registreerinud üle 95 % kavandatud müügist 2015. ja 2016. aastal ja üle 80 % kavandatud müügist 2017. aastal ning võttes samuti arvesse müügi ümberkorraldamise meetmetest oodatavat tulu, on mõistlik arvata, et ajakohastatud ümberkorralduskavas sisalduv müügiprognoos on saavutatav.

(148)

Kulud prognoositi varasemate tulemuste alusel, võttes arvesse ümberkorraldusmeetmete rakendamisest oodatavat tulu. Komisjon märgib, et märkimisväärne kulusääst on seotud meetmetega, millele ettevõtjal on suhteliselt suur mõju, nt töötajate arvu vähendamine või tootmisrajatiste konsolideerimine, mis suurendab tõenäosust, et neid rakendatakse kavandatud viisil. Töötajate arvu vähendamine peaks eelkõige kaasa tooma muutuvkulude vähenemise, samas kui kahjumiga töötavate tehaste võõrandamine peaks vähendama amortisatsiooni ja suurendama kasumlikkust. Kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajad ja muud sidusrühmad (kliendid, tarnijad, liisinguandja) on nõustunud võla restruktureerimisega, mis tagab, et ka rahalise ümberkorraldamise meetmed rakendatakse kavandatud viisil. Muu kasu kõrval on samuti oodata ettevõtja finantskulude märkimisväärselt vähenemist. Seetõttu tundub, et ka kavandatud kulusääst on saavutatav.

(149)

Algatamisotsuses seadis komisjon kahtluse alla elujõulisuse taastamise põhjusel, et tol ajal ei olnud pangad nõustunud Cimose võla restruktureerimisega. See kahtlus on nüüd kõrvaldatud, kuna pangad nõustusid restruktureerima Cimose võla kohustusliku lahendamise protsessis.

(150)

Ümberkorralduskava kohaselt vajab Cimos tegevuse rahastamiseks 2018. ja 2019. aastal täiendavat rahastamist kokku 25 miljonit eurot. Komisjon märgib, et ümberkorraldamise graafiku alusel on ettevõtja selleks ajaks rakendanud põhilised ümberkorraldusmeetmed ja taastanud kasumlikkuse. Algne finantsvõimenduse vähendamine (võla omakapitali vastu vahetamise, mahakandmise ja osalise tagasimaksmise kaudu) parandab Cimose krediidireitingut ja vabastab osa praegu võlausaldajatele panditud varadest tulevikus tagatisena kasutamiseks. See peaks võimaldama Cimosel saada turul vajalikku rahastust nagu kavandatud.

(151)

Ümberkorralduskavas on esitatud asjaolud, mis viisid Cimose raskusteni, nimelt ülelaenamine ja ebatõhus tegevus. Komisjon märgib, et kavas on ette nähtud meetmed, mille eesmärk on just nende raskuste ületamine.

(152)

Suurte võlausaldajate teostatav võla omakapitali vastu vahetamine viib nende nõuete vähenemiseni 60 % võrra. Selle tulemusena vähenevad Cimose üldised finantskohustused 422 miljonilt eurolt 2013. aastal 184 miljoni euroni 2017. aastal. Võla ja omakapitali suhe väheneb 17,7-lt 2012. aastal (viimane aasta, kui omakapital oli positiivne) 3-le 2017. aastal, mis on palju jätkusuutlikum tase. Lisaks on ette nähtud kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajate ülejäänud 40 % võlanõuete tagasimaksmine vähem soodsatel tingimustel, kaasa arvatud pikendatud tagasimakseperiood ja kaheaastane maksepuhkus. See vähendab veelgi praegust ja tulevast tagasimaksekoormust. EBITDA ja intressi suhe, mis mõõdab ettevõtja võimet võlga teenindada, suureneb prognooside kohaselt 1-lt 2013. aastal 5,4ni 2017. aastal.

(153)

Lisaks nõustusid tarnijad oma nõudeid vähendama, mis vähendab veelgi üldvõlga ja tagab tegevuse jätkumise. Kõik rahalise ümberkorraldamise meetmed, sealhulgas eelkõige klientide nõusolek makseperioodide lühendamiseks, suurendab täiendavalt likviidsust. Rahavood, mis vabanesid selle tulemusena, et restruktureeritud võlga ei olnud vaja tagasi maksta või et klientidelt saadi maksed varem, on samuti kasutatavad tegevuse ümberkorraldamise meetmete rakendamise rahastamiseks, mille eesmärk on tegeleda raskuste teise põhjusega, milleks on ebatõhus tegevus.

(154)

Tegevuse ümberkorraldamise raames alustas Cimos mitme kulude kokkuhoiu meetmega, kaasa arvatud eelkõige töötajate arvu vähendamine, tegevuse konsolideerimine tehaste arvu vähendamise kaudu, üldkulude vähendamine ja protsessi juhtimise parandamine. Ettevõtja tahab keskenduda tegevuses oma põhivaldkonnale – autotööstusele. Tegevuse ümberkorraldamise meetmed on kavandatud andma kulusäästu kokku 27 miljonit eurot aastas, mida on palju rohkem kui algselt teatatud ümberkorralduskavas. Kulude vähendamise kaudu suurendatakse kasumlikkust, mis pärast tööhõive ja kapitali taseme vähendamist avaldub suurema tegevustõhususena.

(155)

Põhjendustes 152–154 esitatud tähelepanekuid silmas pidades on komisjon seisukohal, et esitatud ümberkorraldusmeetmed on ümberkorralduskavas kindlaks tehtud raskuse põhjustega tegelemisel asjakohased.

(156)

Erasektori pankade, klientide ja tarnijate panus rahalisse ümberkorraldamisse on märk nende usaldusest Cimose vastu ja annab täiendava põhjuse arvata, et ümberkorralduskava suudab pikaajalise elujõulisuse taastada.

(157)

Rahalise ümberkorraldamise kava analüüsinud äritegevuse maksumuse sõltumatu hindaja tegi samuti järelduse, et ümberkorralduskava muudab Cimose tõenäoliselt lühikese ja pika aja jooksul likviidseks ja maksejõuliseks.

(158)

Lisaks märgib komisjon, et ümberkorralduskava kestus piirdub nelja aastaga, 2014. aasta veebruarist 2017. aastani. Selline ümberkorraldusperiood tundub asjakohane, võttes arvesse kavandatud ümberkorraldusmeetmete ulatust, nende rakendamise graafikut ja elujõulisuse taastamise eeldatavat kuupäeva.

(159)

Komisjon märgib, et ajakohastatud ümberkorralduskava ei ole uus kava, vaid üksnes algselt teatatud kava edasiarendus kohustusliku lahendamise tulemuste alusel. See järgib täpselt samu ümberkorralduseesmärke nagu algselt teatatud kava, nimelt ülelaenamise vähendamine, likviidsuse taastamine, tegevustõhususe suurendamine ja tegevuse keskendamine põhisegmendile – autotööstusele. Kõige olulisem ümberkorraldusmeede finantsmõju, finantsvõla ümberkujundamise ja maksegraafiku muutmise tähenduses jääb samaks, kuigi kergelt muudetud tingimustel ja pigem kohustusliku kui vabatahtliku menetlusena. Muud ümberkorraldusmeetmed ei erine oluliselt algselt teatatud kavas sisalduvatest, kuid neid on tõhustatud suurema kulusäästu saavutamiseks. Nii algselt teatatud kui ka ajakohastatud kava põhineb samal ärimudelil ja strateegial. Komisjon on eelnevates otsustes sarnased teatatud ümberkorralduskavade ajakohastatud versioonid juba heaks kiitnud (38).

(160)

Põhjenduses 91 kirjeldatud Olga Filakovici väidete kohta märgib komisjon, et Cimose finantsaruandeid uuris sõltumatu audiitor, kes väljastas nende kohta märkusteta arvamuse ja ei teatanud midagi väidetava pettuse ja rahapesu kohta. Seoses 35 miljoni euroga, mille Sloveenia andis Cimosele osana ümberkorraldusabist, märgib komisjon, et 2013. aasta juulis kiitis ta heaks 35 miljoni euro suuruse päästmisabi tagatise Cimose jaoks (39). Tagatis, mis tuleb osana ümberkorraldusabist omakapitali vastu vahetada, ei sisalda Cimosele rahaliste vahendite ülekandmist, seetõttu ei ole võimalik rahastada teda rahapesu kaudu. Lõpuks, mis puudutab Olga Filakovici ettevõtte ja tema klientide väidetavaid nõudeid Cimose vastu, siis ei ole komisjon olemasoleva teabe alusel selliseid nõudeid kindlaks teinud. Komisjon on sellest lähtudes seisukohal, et väited on põhjendamatud ja ei mõjuta ümberkorraldusabi hindamist.

(161)

Eeltoodut silmas pidades teeb komisjon järelduse, et esitatud ümberkorraldusmeetmetega on võimalik taastada ettevõtja pikaajaline elujõulisus mõistliku aja jooksul ning realistlike eelduste alusel.

(162)

Suuniste punktide 38–42 kohaselt tuleb võtta kasutusele kompensatsioonimeetmed, et leevendada nii palju kui võimalik abi negatiivset mõju kaubandustingimustele. Abi ei tohi põhjendamatult konkurentsi moonutada. See tähendab tavaliselt seda, et piiratakse äriühingu võimalikku turuosa pärast ümberkorraldusperioodi. Kompensatsioonimeetmed peavad olema proportsionaalsed abi moonutava mõjuga ja eriti äriühingu suuruse ning suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Kahjumit tekitavast tegevusest loobumist ei saa pidada nõuetekohaseks kompensatsioonimeetmeks. Kompensatsioonimeetmete ulatus tuleb määrata iga juhtumi puhul eraldi ning silmas pidades äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärki. Lisaks peab komisjon suuniste punkti 7 kohaselt nõudma kompensatsioonimeetmeid, mis vähendavad mõju konkurentidele.

(163)

Kompensatsioonimeetmed ei tohi kahjustada ettevõtja suutlikkust taastada pärast ümberkorralduskava rakendamist pikaajaline elujõulisus, nagu sätestatud suuniste punktis 38.

(164)

Cimos on esitanud kaks kompensatsioonimeedet:

(165)

Mis puudutab esimest kompensatsioonimeedet, siis on Cimos kolm asjaomast üksust juba müünud. Nende arvele langes kokku ligikaudu 20 % ettevõtja tulust ja nad olid kasumlikud enne ümberkorraldamist.

(166)

Komisjon märgib, et piisavaks saab lugeda ainult kompensatsioonimeetmeid, mis mõjutavad abi saaja kohalolekut tema põhiturul (40). Seetõttu ei saa nimetatud üksuste müüki kui sellist kompensatsioonimeetmena vastuvõetavaks tunnistada. Sellele vaatamata on Cimos mittepõhitegevusega tegelevate üksuste võõrandamisega mitte üksnes kaotanud oma turuosa teisestes segmentides, vaid nõrgestanud märkimisväärselt ka oma konkurentsiolukorda ja kokkuvõttes oma kohalolekut põhilisel autotööstuse turul. Põhjuseks on see, et kasumit, mida Cimos oleks teeninud võõrandatud üksustelt, mis olid kasumlikud enne ümberkorraldamist (ligikaudu 90 miljonit eurot aastatel 2011–2013), oleks saanud vastasel juhul kasutada põhiturul laienemise rahastamiseks.

(167)

Teise kompensatsioonimeetmega seoses olid kõik tehased seotud Cimose põhituruga ja kasumlikud enne ümberkorraldamist, nagu on näidatud tabelis 6. Nad kajastavad 15 % võimsuse vähenemist tehaste arvu tähenduses ja nende arvele langeb ligikaudu 4 % kogutulust ja 4,5 % autotööstuse segmendi turust. Nende tehaste võõrandamisel annab Cimos ära turuosa oma konkurentide kasuks, kaotab kliente ja kitsendab oma tootesortimenti.

(168)

Pärast põhjenduses 164 nimetatud võõrandamisi on Cimose ainuke alles jääv ärivaldkond autotööstuse üksus, mis on ettevõtja põhiline ja ainuke säilinud tegevus ja seega elujõulisuse taastamise jaoks vältimatu. Autotööstuse üksuse suurust on tehaste võõrandamise kaudu kompensatsiooni- või ümberkorraldusmeetmeid kasutades juba vähendatud. Sellest lähtudes ohustaksid mis tahes edasised võõrandamised tõepoolest pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärki.

(169)

Kompensatsioonimeetmete rakendamine koos varade võõrandamisega, mida osana ümberkorralduskavast teha kavatsetakse, vähendab märkimisväärselt Cimose võimsust ja takistab tal saada ümberkorraldusabi kaudu põhjendamatut konkurentsieelist.

(170)

Lisaks on suuniste punkti 56 kohaselt kompensatsioonimeetmete rakendamisega seotud abi andmise tingimused leebemad abi saavates piirkondades. Komisjon märgib, et Cimos paikneb abi saavas piirkonnas vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

(171)

Seetõttu on tegemist tõeliste abi andmisest põhjustatud konkurentsimoonutusi kompenseerivate meetmetega ja need on piisavad, et tagada kaubandustingimustele avalduva abi negatiivse mõju vähendamine.

(172)

Sellest tulenevalt loetakse eespool nimetatud kompensatsioonimeetmed suuniste punktidega 38–42 kokkusobivaks.

(173)

Suuniste punktide 43–45 kohaselt peab abi piirduma rangelt ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga. Abisaajalt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorralduskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse peab olema tegelik ja ajakohane, välistades tulevase oodatava kasumi (nt rahavood), ning see on märk, et turg usub äriühingu elujõulisuse taastamist. See ei tohi sisaldada edasist riigiabi. Suurettevõtjate puhul nagu Cimos peab omapanuse osakaal olema vähemalt 50 % ümberkorraldamise kuludest.

(174)

Sloveenia väitel moodustab Cimose esitatud omapanus 94 % ümberkorraldamise kogukuludest ja koosneb tabelis 7 loetletud allikatest.

Tabel 7

Omapanuse allikad

(175)

Uus rahastamisvahend on kinnitatud rahastamislepinguga, mille alusel uut raha andnud pangad ja uut raha andnud kliendid nõustusid andma Cimosele kokku 38,4 miljonit eurot (kumbki 19,2 miljonit eurot) põhjenduses 25 kirjeldatud tingimustel. Sloveenia teavitas komisjoni, et 39 miljoni euro suurune erinevus võrreldes sellest allikast pärit omapanusena teatatud summaga on seotud klient Eatoniga, kes maksis vahendid 2015. aasta jaanuari alguses ja pöördub pankade poole lisavahendite eraldamiseks (lepingus on ette nähtud klientide ja pankade võrdsed panused). Komisjonil ei ole tõendeid, et Eaton tegelikult vahendid maksis ja et pangad eraldasid võrdse rahastuse. Lisaks, nagu järeldatud punktis 8.1, kujutab SIDi osalemine uues rahastamisvahendis summaga 6,7 miljonit eurot endast riigiabi ja seega ei saa seda käsitada omapanuse allikana. Komisjon järeldab, et uus rahastamisvahend summas 31,7 miljonit eurot kujutab endast omapanuse nõuetekohast allikat.

(176)

2014. aasta jaanuarist septembrini kulutas Cimos enda vahenditest 17,6 miljonit eurot kapitalikuludeks. Seetõttu võib pidada Cimose esitatud 8,5 miljoni euro suurust kogusummat omapanusena vastuvõetavaks.

(177)

Cimos on sõlminud oma klientidega kahepoolsed lepingud, mille alusel nad annavad Cimosele kapitalikulude rahastamiseks laenu. Kuna ükski asjaomastest klientidest ei ole riigi omanduses, on see panus reaalne ja ei sisalda riigiabi ning seda võib pidada vastuvõetavaks.

(178)

12. mail 2014 müüs Cimos oma tütarettevõtja Litostroj Poweri 21,4 miljoni euro eest Tšehhi Vabariigi eraettevõttele. Cimos on esitanud 18 miljonit eurot omapanusena sellest allikast. Panus on reaalne ja ei sisalda riigiabi, seetõttu võib seda pidada vastuvõetavaks.

(179)

Omapanus pankade võla omakapitali vastu vahetamise vormis on selles ulatuses, milles seda hinnati riigiabi mittesisaldavaks, määratletud Cimosele antud rahalise kasuna, mis tuleneb sellest, et ta ei pidanud tagasi maksma laene, mille nüüdisväärtus on 121 miljonit eurot (41). Nende laenude tagasimaksmise asemel laseb Cimos need vahetada omakapitali vastu, mis ei sisalda seoses nimetatud laenudega tulevasi väljuvaid rahavooge. Vahetamisega vabanevat likviidsust saab Cimos kasutada ümberkorralduskulude rahastamiseks. Omakapitali vastu vahetamisega nõustudes on kohustusliku lahendamisega seotud võlausaldajad võtnud kapitali kaotamise riski, kui Cimose omakapital kaotab pärast vahetamist väärtust, mis on märk nende usaldusest elujõulisuse taastamise vastu.

(180)

Kohustusliku lahendamise tingimuste kohaselt ei kogune eelmises põhjenduses nimetatud pangalaenudelt intresse alates 3. juunist 2014 (kohustusliku lahendamise algatamise kuupäev) kuni kohtu kohustuslikku lahendamist kinnitava otsuseni, mis kujutab endast Cimosele täiendavat tulu summas 5,3 miljonit eurot.

(181)

Tarnijate ja liisinguandja võimaldatud väärtuskärbe on kinnitatud lepingutega, nagu kirjeldatud põhjendustes 42 ja 43 ja on seetõttu reaalne. See vabastab likviidsust, mida saab kasutada ümberkorralduskulude rahastamiseks, mida vastasel juhul tuleks kulutada seonduvate võlgade tasumiseks.

(182)

Pangavõla väärtuskärbe summas 8,3 miljonit eurot vastab nn mittetoetavate võlausaldajate eeldatavale panusele, kes ei ole kohustusliku lahendamise tingimustega nõustunud, kuid kelle suhtes toetavad võlausaldajad saavad hääletamisel ülekaalu. Kuna puudub asjaomaste pankade nõusolek, ei pea komisjon seda panust reaalseks ega Cimose elujõulisuse taastamisse uskumise märgiks.

(183)

Nagu järeldatud punktis 8.1, kujutavad omakapitali vastu vahetamine ja SIDi võla väärtuskärbe endast riigiabi. Sel põhjusel ei saa seda käsitada omapanuse allikana.

(184)

Sarnaselt on hinnatud riigiabiks tagatisskeemidest tulenev riigi nõuete omakapitali vastu vahetamine ja päästmisabi tagatisest tulenevalt riigi nõudelt intressi mittearvestamine (pärast 3. juunit 2014) ning sellisena ei saa ka neid käsitada omapanusena.

(185)

Lõpuks on ümberkorralduskavas ette nähtud, et Cimose panus tarnija kompromissi rahastamisse (muudetud maksegraafikuga võla tagasimaksmine) rahastatakse „tulevasest kasumist”. Sloveenia teavitas komisjoni, et selle võla summa on 34,2 miljonit eurot, kuna ülejäänud 4,8 miljonit eurot on tarnijatele juba tagasi makstud. Suuniste punkti 43 kohaselt peab omapanus tulevase kasumi välistama. Komisjon peab seetõttu ainult 4,8 miljonit eurot seaduslikuks omapanuseks sellest allikast.

(186)

Komisjon teeb nende kaalutluste alusel järelduse, et omapanus summas 226,1 miljonit eurot vastab suuniste kriteeriumidele. See summa moodustab 64,5 % ümberkorraldamise kogukuludest, mis ületab suurettevõtjate jaoks nõutud 50 % künnist.

(187)

Komisjon järeldab, et ümberkorraldusabi vastab suuniste kokkusobivuse tingimustele.

(188)

Komisjon järeldab, et 1. ja 2. meede ja osa 3. ja 4. meetmest (SIDi antud ulatuses) kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mis on siseturuga kokkusobiv aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel koostoimes suunistega,