|
24.2.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 47/6 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/253,
25. november 2015,
paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta koheste eelarvemeetmete jaoks pagulaskriisi lahendamiseks
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) artikliga 11 on kehtestatud paindlikkusinstrumendi ülemmääraks 471 miljonit eurot aastas (2011. aasta hindades), et saaks rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. |
|
(2) |
Kiireloomuliste vajaduste tõttu on vajalik kasutusele võtta oluline täiendav summa, et rahastada rände- ja pagulaskriisi leevendamise meetmeid. |
|
(3) |
Olles uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus”) ja rubriigi 4 („Globaalne Euroopa”) kulude ülemmäära raames, näib olevat vajalik võtta kasutusele paindlikkusinstrument, et täiendada Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarves ette nähtud rahastamist üle rubriigi 3 ülemmäära 1 506 miljoni euroga ja üle rubriigi 4 ülemmäära 24 miljoni euroga, et rahastada meetmeid rände- ja pagulasvaldkonnas. Selleks kasutusele võtmiseks tuleks kasutada paindlikkusinstrumendi raames eelarveaastatel 2014 ja 2015 kasutamata jäänud iga-aastaseid summasid. |
|
(4) |
Eeldatava maksete dünaamika alusel tuleks paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmisele vastavad maksete assigneeringud jaotada mitme eelarveaasta peale ning need on hinnanguliselt 734,2 miljonit eurot 2016. aastal, 654,2 miljonit eurot 2017. aastal, 83,0 miljonit eurot 2018. aastal ja 58,6 miljonit eurot 2019. aastal, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarves kasutatakse paindlikkusinstrumenti selleks, et näha ette kulukohustuste assigneeringuteks 1 506 miljonit eurot rubriigis 3 („Julgeolek ja kodakondsus”) ja 24 miljonit eurot rubriigis 4 („Globaalne Euroopa”).
Neid summasid kasutatakse pagulaskriisi haldamise meetmete rahastamiseks.
2. Eeldatava maksete dünaamika alusel on paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmisele vastavad maksete assigneeringud järgmised:
|
a) |
734,2 miljonit eurot 2016. aastal; |
|
b) |
654,2 miljonit eurot 2017. aastal; |
|
c) |
83,0 miljonit eurot 2018. aastal; |
|
d) |
58,6 miljonit eurot 2019. aastal. |
Iga eelarveaasta konkreetsed summad kinnitatakse vastavalt iga-aastasele eelarvemenetlusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Strasbourg, 25. november 2015
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
N. SCHMIT
(1) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).