(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas 13. mail 2015 vastavalt määrusele (EL) 763/2015 (edaspidi „ajutine määrus”) (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”), Jaapanist, Korea Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Korea”), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) ja Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA”) (koos „asjaomased riigid”) pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Menetlus algatati 14. augustil 2014 kaebuse alusel, mille esitas 30. juunil 2014 Euroopa teraseühendus (edaspidi „EUROFER” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kogutoodangust.

(3)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 15, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juuli 2013 kuni 30. juuni 2014 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Jaapani eksportivad tootjad JFE Steel Corporation ja Nippon Steel & Sumitoma Metal Corporation kuulati ära kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(5)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjendustes 27, 224 ja 239, jätkas komisjon igasuguse teabe otsimist ja kontrollimist, mida ta pidas oma lõplike järelduste jaoks vajalikuks. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti veel viis kontrollkäiku järgmiste kasutajate valdustesse Euroopa Liidus:

(6)

Peale selle tehti kolm kontrollkäiku järgmiste liidu tootjate valdustesse:

(7)

Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed. Lisaks sellele on neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist antud võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Kasutajate ühendus kuulati ära kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(8)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning tegi järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(9)

Nagu kirjeldatakse ajutise määruse põhjenduses 16, on vaatlusaluseks tooteks Hiina RVst, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Venemaalt ja USAst pärit elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted paksusega üle 0,16 mm, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7225 11 00 ja ex 7226 11 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(10)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ajutise määruse põhjenduse 16 kohane vaatlusalune toode ja ajutise määruse põhjenduse 22 kohane samasugune toode ei ole täiesti sarnased, kuna nende füüsilised ja keemilised tunnused ei ole samasugused ning neid ei kasutata samal otstarbel. Kolm eksportivat tootjat, kasutajate ühendus ja kaks üksikkasutajat väitsid, et vaatlusaluse toote suure läbitavuse ja/või DR-kvaliteediga liigid tuleks jätta uurimise alt välja, kuna neid liike kas ei toodeta liidus piisavates kogustes või ei toodeta üldse. Üks nimetatud eksportivatest tootjatest täpsustas, et nendeks peaks olema vaatlusaluse toote liigid, mille maksimaalne rauaskadu on kuni 0,90 W/kg magnetilise polarisatsiooniga üle 1,88 T. Teine eksportiv tooja taotles kuni 0,95 W/kg liikide väljajätmist nende piiratud konkurentsikattuvuse pärast liidu tootmisharu pakutavate toodetega. Veel üks eksportiv tootja väitis, et uurimise alt tuleks välja jätta vaatlusaluse toote liigid, mille rauaskadu on 1,7 T/50 Hz juures kuni 0,90 W/kg ja läbitavus (induktsioon) 1,88 T või enam ning need, mille rauaskadu on 1,7 T/50 Hz juures kuni 1,05 W/kg ja läbitavus (induktsioon) 1,91 T või enam. Peale selle väitis üks kasutaja, et uurimise alt tuleks välja jätta vaatlusaluse toote liigid, mille rauaskadu on 1,7 T/50 Hz juures kuni 0,80 W/kg ning vähese müraga liigid, mille B800 tegur on 1,9 T või enam. Mõned neist väitsid ka, et kõige väiksemate rauaskadudega tooteliikidel on märkimisväärselt erinevad omadused ja lõppkasutusviis ning seetõttu ei osta neid samad tarbijad ning toode ei konkureeri vaatlusaluse toote teiste liikidega. Peale selle väitis üks teine kasutaja, et tuleks teostada kaks eraldi kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsi. Lisaks nõudis üks kasutaja ajutiste meetmete tühistamist ja kui see ei peaks võimalik olema, siis tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta vähemalt suure läbitavusega liigid (s.o maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg).

(11)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas mitu huvitatud isikut sama palvet. Üks kasutaja väitis, et asjaolu, et komisjon tegi eraldi kindlaks kolme erineva elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kategooria minimaalsed impordihinnad, näitab erinevate kategooriate eraldi käsitlemise vajadust ning õigustaks seepärast uurimise alt väljajätmisi.

(12)

Komisjon oli seisukohal, et vaatlusalune toode, hoolimata rauaskaost või müratasemetest, olgu tavaline või suure läbitavusega, on elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstooted, millel on suundorienteeritud struktuur, mis võimaldab tootel juhtida magnetvälja. Suundorienteeritus kitsendab terase tehnilised ja füüsilised omadused unikaalseks tooteks, millel on ebatavaliselt suur kristallstruktuur. Seega kirjeldab toote määratlus toodet hästi. Samuti leiti, et vaatlusaluse toote kõigi liikide keemiline koostis on samasugune ja neil on üks peamine kasutusala, s.o trafode ehitamine. Peale selle on vaatlusaluse toote eri liigid teataval määral üksteist asendavad.

(13)

Mis puutub väitesse, et uurimise alt väljajätmine oleks õigustatud mingit konkreetset liiki toote ebapiisava tootmisega liidu tootjate poolt, siis tuleks esiteks meenutada, et ajutises määruses ei nõuta kuskil, et liidu tootmisharu peaks tootma kõiki vaatlusaluse toote liike kaubanduslikus mahus. Peale selle tootis liidu tootmisharu uurimisperioodil mitut suure läbitavusega tooteliiki. Nagu märgitakse põhjenduses 131, näitas kontrollimine, et liidu tootjad on investeerinud vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide tootmisse, mis võimaldab neil suurendada suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmist. Lisaks, nagu kinnitatakse põhjenduses 12, lähtub uurimisaluse toote ulatuse määratlus elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tehnilistest karakteristikutest. Taotletav väljajätmine võiks vähendada edasise kahjuliku dumpingu vastase kaitse taset eelkõige suure läbitavusega tooteliikide puhul ja seega kahjustada nende praegust tootmise määra liidu tootmisharu poolt. Selles olukorras ei ole asjaolu, et liidu tootmisharu ei tooda teatavat liiki suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, piisav põhjus nende väljajätmiseks toote määratlusest.

(14)

Seoses väitega, et elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete jaotamine kolmeks eri kategooriaks (vt põhjendus 11) näitas, et väljajätmine on õigustatud, tuletatakse meelde, et uurimine käsitleb põhjenduses 9 määratletud vaatlusalust toodet, ja seepärast viidi läbi üks igakülgne kahjuanalüüs, põhjuste analüüs ja liidu huvide analüüs. Asjaolu, et komisjon tunnistas erinevate tooteliikide kvaliteedierinevusi, ja neid kvaliteedierinevusi võeti arvesse otsuses meetmete vormi kohta liidu huvide testi raames, nagu selgitatakse põhjenduses 172, ei saa olla meetmete ulatuse muutmise põhjuseks.

(15)

Eelöeldut arvestades lükkas komisjon tagasi taotlused jätta kõnealused tooteliigid toote määratlusest välja. Siiski arvestas komisjon meetmete vormi määramisel kvaliteedierinevusi (vt põhjendus 172).

(16)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et ühelt poolt ei ole nende eksporditud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete „esimene klass” (kõrgema tasapinnalisuse ja vähemate keevisõmblustega) Venemaa tööstusharu praktika kohaselt nende eksporditud tooteliikide „teise” ja „kolmanda” klassiga (mitmed defektid, sidused, tasapinnalisuse puudumine) omavahel (mõlemas suunas) vahetatav ning kujutavad endast seetõttu erinevat toodet. Seetõttu väitsid nad, et „teise” ja „kolmanda” klassi materjal tuleks toote määratlusest välja jätta.

(17)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Venemaa eksportiv tootja oma väidet ja väitis, et „teise” ja „kolmanda” klassi eksporditavaid liike saab kasutada trafotööstuses ainult mõneks piiratud otstarbeks, kui neid töödeldakse täiendavalt terasetöötlemiskeskustes, ja need tuleks seepärast välja jätta.

(18)

Vaatlusaluse toote kehtiv kirjeldus ja CN-kood hõlmab kvaliteedi mõttes potentsiaalselt suures ulatuses erinevaid liike. Halvema kvaliteediga toote tootmine nii liidu kui ka eksportivate tootjate poolt on tootmisprotsessile olemuslik ning halvema kvaliteediga tooteliike tehakse samast alusmaterjalist ning samade tootmisseadmetega. Nn „teise” ja „kolmanda” klassi eksporditavaid tooteliike müüakse kasutamiseks trafodes, ning need täidavad täielikult vaatlusaluse toote määratluse tingimusi. Täiendava töötlemise vajadus ei ole ebatavaline, ja see asjaolu ei saa olla põhjus tooteliigi väljajätmiseks. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

(19)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et asjaomastes riikides toodetav ja müüdav ning liidu tootmisharu toodetav ja müüdav vaatlusalune toode on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused. Kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 16 kuni 21.

(20)

Kuna komisjoni üldise dumpingu arvutamise metoodika kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33–45.

(21)

Pärast järelduste esialgset avalikustamist juhtis ainus eksportiv tootja tähelepanu, et äriühingu siseriiklikud veo- ja laadimiskulud tulnuks normaalväärtusest välja jätta. Pealegi tuli veidi kohandada täisrullide pikisaagimise kulusid. Selle väitega nõustuti kooskõlas üldise metoodikaga, nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 56, ja arvutusi parandati vastavalt. Seega parandatakse ajutise määruse põhjenduse 46 järeldusi asjaomase eksportiva tootja puhul.

(22)

Eksportiv tootja väitis, et moodustas oma vahendusega tegelevate äriühingute ja liidus asuvate seotud äriühingutega ühe majandusüksuse ning et seetõttu ei oleks ekspordihinna kindlaksmääramiseks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohane kohandamine olnud vajalik.

(23)

Eksportiv tooja ja asjaomased importijad kuuluvad vaieldamatult samasse kontserni. Seepärast järeldatakse, et nende vahel on seos. Sellises olukorras peab komisjon määrama ekspordihinna alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Väide lükati seetõttu tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50–54.

(24)

Eksportiv tootja taotles ka kaubandustasandi kohandamist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10, väites, et siseriiklik müük toimus seotud müüjatelt lõppkasutajatele, samal ajal kui ekspordimüüki tõlgendati de facto kui edasimüüjatele müügi hinda, sest komisjon lahutas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 liidu seotud edasimüüjate müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid.

(25)

Asjaolu, et ekspordihind määrati vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, ei tähenda, et kaubandustasand, mille juures ekspordihind määrati, oleks muutunud. Ekspordihinna määramise aluseks jääb lõppkasutajahind. Kaubandustasandi kohandus ei ole käesoleva juhtumi puhul õigustatud, kuna eksportiv tootja müüs samal kaubandustasandil nii siseriiklikul kui ka liidu turul. Igal juhul ei esitanud eksportiv tootja tõendeid, et väidetavad kaubandustasandi erinevused mõjutasid hindade võrreldavust, nagu näitasid müüja funktsioonide ja hindade järjekindlad ja ilmsed erinevused eksportiva riigi siseturu erinevatel kaubandustasanditel. Pigem väitis ta ainult, et kohandus peaks olema võrdne vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 ekspordihinna määramiseks tehtud kohandusega. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(26)

Vastavalt põhjendusele 21 normaalväärtuses tehtud kohanduste tulemusena muudetakse Korea lõplikke dumpingumarginaale järgmiselt:

(27)

Korea Vabariigi võrdlusriigina kasutamise kohta muid märkusi ei esitatud. Komisjon kinnitab ajutise määruse põhjenduste 65–71 järeldused.

(28)

Kahe Hiina RVs asuva eksportiva tootja normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigis (käesoleval juhul Koreas) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(29)

Hiina äriühingute normaalväärtust parandati kooskõlas Korea jaoks määratud normaalväärtusega, nagu selgitati põhjenduses 21.

(30)

Kuna ekspordihinna kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73 ja 74.

(31)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 75–78.

(32)

Küsimustikule antud vastuste alusel tuvastas komisjon ajutise määruse põhjenduses 80, et kõnealused kaks koostööd teinud eksportivat tootjat olid omavahel ühiste omanike kaudu seotud. Seetõttu määrati kahe äriühingu jaoks dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel ajutiselt ühtne dumpingumäär.

(33)

Mõlemad Hiina koostööd teinud eksportivad tootjad (Baosteel ja WISCO) vaidlustasid komisjoni otsuse kohelda neid seotud äriühingutena, ja seega ka ühise kaalutud keskmise dumpingumäära. Nad väitsid, et nad konkureerivad nii sise- kui ka eksporditurul.

(34)

Komisjon kordab veel kord, et need kaks koostööd teinud eksportivat tootjat on seotud ühise riigi omanduses olemise kaudu. Siiski oleks neil äriühingutel käesoleva juhtumi puhul vähe huvi kooskõlastada pärast meetmete kehtestamist oma eksporditegevust, arvestades asjaolu, et meetmed seisnevad, nagu kirjeldatakse üksikasjalikult põhjendustes 175 ja 176, muutuvas tollimaksus, mis põhineb kõigi eksportivate tootjate jaoks samal minimaalses impordihinnal. Seepärast leidis komisjon lõppfaasis, et ei ole vaja leida, kas kahte äriühingut tuleks kohelda ühtse üksusena alusmääruse artikli 9 lõike 5 tähenduses. Käesoleva uurimise jaoks kehtestati seepärast kaks eraldi dumpingumarginaali.

(35)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et kaks eraldi tollimaksumäära kahele Hiina eksportivale tootjale võib viia ekspordi kooskõlastamisele, kui hinnad langevad allapoole minimaalset impordihinda. Nad väitsid, et mõlema jaoks tuleks kehtestada ühine tollimaksumäär. Kuid nagu eespool öeldud, käesoleva juhtumi konkreetsetel tingimustel näeb komisjonil märke sellest, et rahvusvahelised hinnad jäävad tõenäoliselt keskpikas kuni pikas perspektiivis minimaalsest impordihinnast kõrgemaks. Seega leiab ta, et kahe eksportiva tootja tegevuse omavahelise kooskõlastamise oht on tühine, ning et vahepealse läbivaatamise võimalus asjaolude muutumisel on proportsionaalsem viis ohuga toime tulla. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(36)

Koostöö tase oli kõrge, kuna kahelt koostööd teinud eksportivalt tootjalt pärit import moodustas uurimisperioodil 100 % kogu HRV ekspordist liitu. Selle põhjal otsustas komisjon määrata üleriigilise dumpingumarginaali kindlaks samal tasemel kui kõige kõrgema dumpingumarginaaliga koostööd tegeva äriühingu määr.

(37)

Selle põhjal muudetakse Hiina Rahvavabariigi puhul lõplikke dumpingumarginaale järgmiselt:

(38)

Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 84 ja 85 esitatud normaalväärtuse määramine.

(39)

Muude märkuste puudumisel ekspordihinna kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 86–88 esitatud järeldused.

(40)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 89–92.

(41)

Kuna dumpingumarginaalide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 93–95.

(42)

Kogu vaatlusaluse toote toodangu Venemaal moodustasid tavapärased elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted, ning liidu turule müüdi nii parema kui ka halvema kvaliteediga toodet. Venemaa eksportiv tootja väitis, et tuleks teha normaalväärtuse kohandus selleks, et võtta arvesse asjaolu, et madalama kvaliteediga toodet müüdi liidu turule madalamate hindadega kui kõrgema kvaliteediga toodet.

(43)

Komisjon kaalus normaalväärtuse kohandamise võimalust madalama kvaliteediga tootele. Tuleks märkida, et vastavalt eksportiva tootja taotlusele tehti esialgsel staadiumil vahet kõrgema ja madalama kvaliteediga tootel, kusjuures õiglase võrdluse võimaldamiseks eraldati eri kvaliteediklasside hinnad ja kulud. Seda eraldamist normaalväärtuse ja ekspordihindade õiglase võrdlemise jaoks tuleb jätkata.

(44)

Kuid normaalväärtuse enda kohandamine, vähendades seda madalama kvaliteediklassi tootmiskuludele, ei ole õigustatud. Selline kohandamine tähendaks, et olulist osa kuludest ei seostataks vaatlusaluse tootega, ehkki need tekkisid seoses selle tootega. Kõigi tooteliikide normaalväärtus arvutati tegelike andmete alusel, mille eksportivad tootjad esitasid, ja mida kohapeal kontrolliti. Komisjon kontrollis kulude jaotust ja ei ole mingit alust, mis õigustaks selliste kulude kunstlikku jaotust või muid kohandusi. Kõik eri tooteliikide hinnaerinevused on arvesse võetud, sest normaalväärtus on määratud tooteliigiti. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(45)

Äriühing väitis, et selle tõestuseks on kõrgemate ja madalamate kvaliteediklasside dumpingumarginaalide erinevused. Kuid on täiesti normaalne, et eri tooteliikide rühmadel on erinevad dumpingumarginaalid. Dumpingumarginaali erinevus ei saa õigustada normaalväärtuse kohandust. Seetõttu tuleks ka see väide tagasi lükata.

(46)

Liidu tootmisharu väitis, et komisjon tegi vea, jättes Venemaa tootmiskulud kohandamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 5. Peale selle väitis ta, et isegi kui komisjon järeldas, et Venemaa tootjad kasseerivad kontserni sees samasuguseid hindu kui müümisel väljapoole, on küsimus selles, kas kontsernisisesed tehinguhinnad peegeldavad mõistlikult kõiki vaatlusaluse tootega seotud kulusid. Komisjon võrdles neid hindu kolmandatele isikutele müügi hindadega ja tegi selle alusel kindlaks, et kahe seotud Venemaa tootja toormaterjalide ostuhinnad olid uurimisperioodil turuhinna tasemel ja peegeldasid seega normaalseid ostukulusid. Peale selle ei näidanud uurimine, et täiskulud ei oleks hinnakujunduses peegeldunud. Seepärast ei olnud mingeid kohandusi vaja.

(47)

Kuna muid märkusi normaalväärtuse kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 98 ja 99.

(48)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et kolmanda kvaliteediklassi materjali eksporti ei tuleks dumpingu arvutamisel arvesse võtta. Kuid kuna ka kolmanda kvaliteediklassi toode on vaatlusalune toode, siis ei ole põhjust neid arvestusest välja jätta. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(49)

Venemaa tootja väitis, et kohandused seotud importija (Novex) kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks ei ole põhjendatud ning et ta ei nõustu selles suhtes alusmääruse artikli 2 lõigete 8 ja 9 komisjonipoolse tõlgendusega.

(50)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et kohandus kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks vastavalt artikli 2 lõikele 9 on õigustatud vaid siis, kui müügi tingimused nõuavad toote tarnimist juba tasutud tollimaksuga. Teisest küljest, kui toode müüakse tasumata tollimaksuga, kohaldatakse artikli 2 lõiget 8 ning kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude väljaarvamine ei ole õigustatud. Eksportiv tootja väitis, et ettevõtja Novex toimis kontserni NLMK Group ekspordiharuna, Novex ei täitnud mingeid impordifunktsioone ega kandnud mingeid „importija puhul tavapäraseid kulusid”.

(51)

Kuid nagu selgitati ajutises määruses, ja vastupidiselt väidetele, tuvastas uurimine, et Novex täitis uurimisperioodi jooksul iga vaatlusaluse toote müügi puhul samu impordifunktsioone. Tegelikult täitis Novex selliseid funktsioone palju laiema terastoodete valiku puhul kui vaid vaatlusalune toode. Erinevad tarnetingimused (DDP, DAP või CIF) ei muuda asjaolu, et Novex toimis kõigi tehingute puhul seotud importijana liidu turule. Selle ümberlükkamiseks ei esitatud mingeid tõendeid. Seega leidis kinnitust, et kohandusi kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude arvessevõtmiseks tuleks teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9.

(52)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Venemaa eksportiv tootja veel kord oma väidet, et artikli 2 lõike 9 kohane kohandus ei ole DDU/DAP tingimustel toimunud müükide puhul õigustatud. Uusi tõendeid väite toetuseks aga ei esitatud. Komisjon jääb seisukohale, et kõiki müügitehinguid tuleks kohandada kooskõlas artikli 2 lõikega 9, sest nagu selgitatakse ajutises määruses, tegutses Novex kõigi tehingute juures importijana ning Venemaa eksportivate tootjate hinnad müügil Novexile ei olnud nendevahelise seose tõttu usaldatavad.

(53)

Kuna ekspordihindade kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 100.

(54)

Kuna muid märkusi võrdluse kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 101 ja 102.

(55)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 103–105.

(56)

Kuna märkusi normaalväärtuse kohta Ameerika Ühendriikides ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 107.

(57)

Muude märkuste puudumisel ekspordihinna kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 108–111 esitatud järeldused.

(58)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 112 ja 113.

(59)

Mingeid märkusi komisjoni esialgsete järelduste suhtes koostööd teinud eksportiva tootja kohta ei ole tehtud. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 114–116 esitatud dumpingumarginaalid.

(60)

Eespool kirjeldatule tuginedes on lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmine:

(61)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 117 ja 118 sätestatud järeldused.

(62)

Jaapani eksportiv tootja väitis, et liidu tarbimisandmete vahemike kasutamine ei ole asjakohane, sest liidu tarbimisandmeid ei tohiks põhimõtteliselt pidada konfidentsiaalseks.

(63)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 134, toimus suur osa vaatlusaluse Jaapani toote impordist Madalmaadesse vaatlusalusel perioodil konfidentsiaalse CN-koodi alusel. Vahemikke kasutati huvitatud isikute esitatud andmete konfidentsiaalsuse kaitsmiseks. Kui liidu tarbimisandmed olnuks esitatud vahemike asemel täpsete arvudena, oleks see võimaldanud Jaapani eksportival tootjal arvutada täpselt välja teiselt Jaapani eksportivalt tootjalt pärit impordi suuruse. Pealegi tagasid ajutises määruses kasutatud vahemikud osalistele mõtteka teabe. Peale selle võimaldavad liidu tarbimisvahemike indeksid õigesti mõista liidu tarbimise arengusuundi.

(64)

Kuna muid märkusi liidu tarbimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 119–124 sätestatud järeldused.

(65)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et nende vastavatest riikidest pärit impordi kumulatiivne hindamine võrreldes muudest asjaomastest riikidest pärinevaga ei olnud põhjendatud: üks Jaapani eksportiv tootja väitis, et ta ekspordib vaid kõrgekvaliteetseid vaatlusaluse toote liike, ja kuna tema eksport väheneb, ei avalda ta liidu turul mingit hinnasurvet. Ameerika eksportiv tootja väitis, et USAst pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 400 %, ning et tema hinnad on olnud alati palju kõrgemal tasemel kui teistel tootjatel. Peale selle väitis üks kasutaja, et selline kumulatiivne hindamine on impordi vähenemise ja erineva hinnakäitumise tõttu ebakohane, lisaks asjaolule, et konkreetne eksportiv tootja müüb neid vaatlusaluse toote liike, mida liidu ja muud asjaomaste riikide tootjad ei müü.

(66)

Nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 132, võeti omaks, et vaatlusalusel perioodil vähenes import Jaapanist ja USAst. Sellegipoolest on import andnud panuse hinnasurvesse vaatlusaluse toote turul liidus. Leiti, et Jaapani ja USA importi müüakse dumpinguhinnaga ning nende tooted konkureerivad selgelt otsekonkurentsis liidu ja teiste eksportivate tootjate toodetega. Kõiki vaatlusaluse toote liike, sealhulgas Jaapani ja USA eksportivate tootjate poolt müüdavad liigid, müüakse kasutamiseks trafode südamikes ning neid müüakse samale suhteliselt piiratud tarbijate rühmale. Seepärast lükkas komisjon dekumuleerimisnõuded tagasi.

(67)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Ameerika eksportiv tootja veel kord oma dekumuleerimisnõuet ja väitis, et tema toodetavad vaatlusaluse toote liigid ei konkureeri liidu tootmisharu toodanguga, kuna neid müüakse liidu turul ainult tänu nende kõrgemale kvaliteedile võrreldes liidu tootmisharu toodetavate tooteliikudega.

(68)

Lisaks põhjenduses 66 esitatud argumentidele USAst pärit impordi kohta üldiselt, tuleks märkida, et kumulatiivne hindamine on teoks tehtud siiski pigem riigipõhiselt kogu vaatlusaluse toote spektri osas kui äriühingupõhiselt ja võttes arvesse ainult teatavaid vaatlusaluse toote liike. Seepärast lükati väide tagasi.

(69)

Komisjon järeldas, et kõik artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud ning seepärast uuriti asjaomastest riikidest pärit importi kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt. Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 125–132 esitatud järeldused.

(70)

Muid märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 133–136 esitatud järeldused heaks.

(71)

Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 137–148 esitatud järeldused.

(72)

Korea eksportiv tootja väitis, et peamised kahjunäitajad on moonutatud, sest need ei võta piisaval määral arvesse tootevaliku arengut, mis viib vaatlusaluse toote ja samasuguse toote õhenemisele vaatlusalusel perioodil. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et õiglase ja õige pildi saamiseks tuleks nõuda liidu tootmisharult andmeid toodangu pikkuse kohta – kas tegelikke või vähemalt selliseid, mis annavad tootevaliku alusel oletatava pikkuse.

(73)

Komisjon arvas, et eksportiv tootja ei esitanud andmeid, mis näitaksid, et pikkusepõhine lähenemisviis muudaks mõnda kahjutegurit. Peale selle on standardseks vaatlusaluse ja samasuguse toote tootmise, tarnimise ja müügi puhul kasutatavaks koguse mõõduks tonnaaž. Eurostati andmed vaatlusaluse ja samasuguse toote kohta on väljendatud samuti tonnaažina. Seepärast loeti tonnaažide analüüs täpseks meetodiks ja asjaomase huvitatud isiku väide lükati tagasi.

(74)

Eelöeldu alusel järeldas komisjon, et tema kahjunäitajate kasutamine pakkus olukorrast õiglast pilti.

(75)

Sama huvitatud isik ja üks kasutaja väitsid, et mõned ajutises määruses esitatud komisjoni järeldused olid vastuolulised. Nagu öeldakse ajutise määruse põhjendustes 220 ja 222, selgitas komisjon ühest küljest, et liidu tootmisharu on üle minemas samasuguse toote tavapärastelt liikidelt suure läbitavusega liikidele. Teisest küljest, nagu näha ajutise määruse põhjenduse 150 tabelist, tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil suurenes (486 600 tonnilt 492 650 tonnile). Kõnealuste huvitatud isikute väitel on üldteada, et suurem keskendumine õhematele (suure läbitavusega) toodetele viib automaatselt tootmisvõimsuse vähenemisele.

(76)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Esiteks oli tootmisvõimsuse kasvu peamiseks põhjuseks ühe liidu tootja tootmisvõimsuse kasv vaatlusalusel perioodil. See liidu tootja toodab praegu ainult vaatlusaluse toote tavapäraseid liike. Peale selle osutatakse ajutise määruse põhjenduses 222 peamiselt tulevikule, mitte ainuüksi vaatlusalusele perioodile. Seda väidet kinnitab veelgi viide ajutise määruse põhjenduses 196, kus on öeldud, et „liidu tootjad lähevad üle väiksemate rauaskadudega tootevalikule”.

(77)

Eelöeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 150–154 esitatud järeldused.

(78)

Muid märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 155–158 esitatud järeldused heaks.

(79)

Muid märkusi kahjunäitajate arengu kohta vaatlusalusel perioodil ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 159–174 esitatud järeldused.

(80)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 jõuti alltoodud järeldusele kahju kohta uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel. Teisest küljest toimus uurimisperioodi järgsete andmete kogumine ja kontrollimine liidu huvide analüüsi raames (vt ka põhjendused 110 ja 111). Ajutise määruse põhjenduse 170 tabel näitab alates 2012. aastast rekordilisi kahjumeid ja negatiivseid rahavooge. Alltoodud järeldus, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil kahju, on seega kinnitatud.

(81)

Isegi kui mõne kahjuteguri, eelkõige 2015. aasta jaanuari–mai väikeste kasumite puhul võeti arvesse uurimisperioodi järgseid andmeid, ei mõjuta see järeldust, et liidu tootmisharu kandis kahju.

(82)

Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 175–179 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(83)

Mitu isikut väitis, et asjaomastest riikidest pärit import ei oleks saanud põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju, peamiselt sellepärast, et ei olnud hindade allalöömist. Lisaks on väidetud, et liidu tootmisharu on paljudel juhtudel ise algatanud ja juhtinud hinnavähendamisi nii liidus kui ka muudel suurtel turgudel. Üks Jaapani eksportiv tootja lisas, et dumpinguhinnaga import ei ole märkimisväärselt suurenenud ning et import ei suru hindu märkimisväärselt alla ega ohjelda neid. Selle tulemusena ei oleks see import saanud põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju, kuna see ei saanud tekitada liidu turul mingit hinnasurvet. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Jaapani eksportiv tootja, et komisjoni väide, et see import lõi hindu liidu turul märkimisväärses ulatuses alla, ei ole piisav järeldamaks, et import on põhjustanud hindade allasurumise. Järeldus, et hinnad on alanenud, näitab üksnes ülemaailmset suundumust, mis ei tähenda, et import on põhjustanud hindade allasurumise liidu turul.

(84)

Samuti väideti, et komisjon peab ütlema välja dumpinguhinnaga impordi põhjustatud tegeliku kahju ja muude teadaolevate tegurite põhjustatud kahju suuruse, ning et tollimaksu tase ei või olla kõrgem kui vajalik üksnes dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks. Neid märkusi korrati taas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist.

(85)

Uurimise tulemused ei toetanud väiteid, et asjaomastest riikidest pärit import ei oleks saanud põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju. Nagu kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 137–164, vähenes dumpinguhinnaga impordi keskmine ühikuhind vaatlusalusel perioodi jooksul umbes 30 %. Selle tulemusena surus see import liidu turu hindu märkimisväärses ulatuses alla, sundides liidu tootjaid isegi langetama oma hindu kaugele alla tootmiskulude, et ühtlustada need asjaomastest riikidest pärit impordi hindadega. Peale selle on selgelt tuvastatud ajaline kokkulangevus järgmiste tegurite vahel, milleks on ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi tase pidevalt langevate hindade juures, ning teiselt poolt liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ja hinnalangus, mille tulemuseks on kahjumisse jäämine, nagu kirjeldatakse alusmääruse põhjendustes 181–183.

(86)

Väide, et hindade vähenemine näitab üksnes ülemaailmset suundumust, lükatakse tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole olemas vaatlusaluse toote ühtset ülemaailmset turuhinda, nagu mõnede muude kaupade puhul. Teiseks näitasid dumpingu uurimise tulemused erinevaid dumpingumarginaale, mis näitab, et hinnatasemed erinevatel turgudel erinevad. Kolmandaks näitas uurimine, et hinnatasemed ja hinnangulised hinnatõusud maailma erinevates piirkondades (2014. aastal ja 2015. aasta esimeses kvartalis) ei liigu samas tempos. Neljandaks, isegi kui on tõendeid, et hinnad maailma erinevates piirkondades uurimisperioodi jooksul vähenesid, siis sellise muutumise suurus on piirkonniti erinev, samal ajal kui konkreetsed hinnad liidu turul, mis on avatud turg, nagu on öeldud põhjenduses 85, vähenesid järsult.

(87)

Isegi hindade allalöömise puudumise korral, mida tunnistati ajutises määruses, ei suutnud liidu tootjad kehtestada tootmiskuludest kõrgemaid hindu, mis põhjustas vaatlusalusel perioodil suuri kahjumeid. Hindade allalöömise puudumine, mis on vaid üks tegur, mida tuleb kahju analüüsis arvesse võtta, ei tähenda, et dumpinguhinnaga import ei võinud kahju põhjustada. Liidu tootmisharu hindade aluseks on madalate dumpinguhindadega importtoodete poolt avaldatud tugev hinnasurve. Ilma sellise tugeva hinnasurveta ei olnuks liidu tootmisharul mingit põhjust langetada hindu nii madalale. Liidu tootjatel ei olnud dumpinguhinnaga impordi tõsise hinnasurve tõttu müügihinnale muud võimalust kui müüa oma toodet omahinnast madalama hinnaga, et kaitsta turuosa ja säilitada tootmise majanduslik tase. Seega lükati need väited tagasi. Seoses väitega, et komisjon peab ütlema välja dumpinguhinnaga impordi põhjustatud tegeliku kahju ja muude teadaolevate tegurite põhjustatud kahju suuruse, on komisjon seisukohal, et, nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 201, ei ole tuvastatud, et kõik muud tegurid, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku kombineeritud mõju, oleks lõhkunud kahju ja dumpinguhinnaga impordi põhjusliku seose.

(88)

Hiina eksportiv tootja väitis seoses hindade ja hinnakujundusega, et liidu tootmisharu algatas hinnavähendused vaatlusaluse perioodi alguses. Üks kasutaja väitis, et pingeline hinnakonkurents tulenes pigem otseselt sellest, et liit ja eksportivad tootjad püüdsid mahtusid väheneva nõudmise juures säilitada või suurendada.

(89)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 158, lükati need väited tagasi. Esiteks ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et hinnavähendamised algatas liidu tootmisharu. Teiseks ei oleks liidu tootmisharul majanduslikult mõttekas hakata müüma tooteid vabatahtlikult suure kahjuga. Peale selle tuletatakse meelde ilmselget ajalist kokkulangevust järjest alanevate dumpinguhindadega impordi ning liidu tootmisharu müügimahu ja hindade languse vahel, mis põhjustas liidu tootjatele suuremaid kahjumeid.

(90)

Lisaks väitis Hiina eksportiv tootja, et on raske mõista, kuidas eksportivate tootjate kõrgemad hinnad võivad põhjustada hindade langust. Jaapani tootja väitis, et komisjon ei suuda näidata mingit seost liidu hinna languse ja vaatlusaluse toote impordi vahel asjaomastest riikidest. Üks kasutaja seadis kahtluse alla komisjoni peamised väited, sest viimane ei arvestanud hinna allalöömise puudumist. Samas kontekstis esitas üks kasutaja märkuse, et tootja suutlikkus pidada pikaajalist hinnasõda sõltub paljudest teguritest nagu tõhusus, sisendkulud ja toote kvaliteet, peale selle kontserni suurus, tugevus ja strateegia, kuhu tootja kuulub.

(91)

Huvitatud isikute väited lükati tagasi järgmistel põhjustel. Lisaks põhjenduses 87 esitatud märkustele suudavad eksportivad tootjad kauem vastu panna agressiivsetele hinnastrateegiatele eelkõige liidu turul kui liidu tootjad, seda järgmisel põhjusel: eksportivate tootjate turuosa siseturul on palju suurem kui liidu tootjate turuosa liidu turul. Liidu turg on ka avatud turg, samal ajal kui asjaomaste riikide eksportivate tootjate siseturule ei ole teistel konkurentidel, sealhulgas liidu tootjatel nii kerge siseneda. Aastatel 2003–2010 toimunud tugevast arengust tulenevalt tekkinud liigse tootmisvõimsuse tulemusena algas vaatlusalusel perioodil konkureerivate liidu ja eksportivate tootjate vahel agressiivne hinnakujundamine. Seoses sellega märkis komisjon, et kõik eksportivad tootjad peale ühe väitsid, et nende tootmisvõimsus oli uurimisperioodil tegelikust toodangust suurem. Peale selle on seosel liidu hinna languse ja vaatlusaluse toote impordi vahel otsene seos hinna alanemisega, kuid mitte niivõrd mahuga.

(92)

Eelnimetatud põhjustel järeldas komisjon, et kahju, nagu juba märgiti ajutise määruse põhjenduses 145, näitab eelkõige liidu tootjaid ahistanud tugevat survet nende müügihindadele. See surve sundis neid müüma turuosa säilitamiseks liidu turul alla tootmiskulude, mis võimaldas neil säilitada tootmise jätkusuutlikku taset.

(93)

Muid märkusi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 181–183 esitatud järeldused.

(94)

Üks huvitatud isik väitis, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 185 tehtud järeldusele, toimis liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil alla oma tootmisvõimsuse, eelkõige nõudmise languse tõttu vaatlusaluse toote tavapäraste liikide järele liidu turul. Veel üks huvitatud isik väitis, et umbes 11 %-line tarbimise langus liidus on määrav tegur, miks eksportivatelt tootjatelt pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju. See huvitatud isik väidab, et liidu tootmisharu tootmistulemuste arengutrend müügimahus järgib täpselt sama rada kui tarbimise langus liidus, ja seepärast on liidu tootmisharule tehtud kahju kõige olulisem element.

(95)

Nagu tunnistati ajutise määruse põhjendustes 121 ja 156, arenesid tarbimine liidus ja liidu tootmisharu tulemuslikkus müügimahu arvestuses tõepoolest sarnaselt, ehkki liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ületas veidi tarbimise vähenemist. Kuid nagu eespool öeldi, on otsustavaks teguriks kantud kahju määramisel see, et liidu tootjad olid sunnitud müüma tootmiskuludest odavamalt. Seega tuleb huvitatud isiku sellekohased väited tagasi lükata. Peale selle jääb komisjon oma seisukohale, et majanduskriis põhjustas nõudluse vähenemise liidus, nagu tunnistati ajutise määruse põhjenduses 184, kuid see ei ole kahju peapõhjus. Ehkki liidu tarbimine vähenes 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga, oli see 2012. aastal umbes samal tasemel kui 2010. aastal. Sellegipoolest sai liidu tootmisharu 2010. aastal 14 % kasumit, aga 2012. aastal peaaegu 10 % kahjumit. Seega, ehkki kriis kahjule kaasa aitas, ei saanud järeldada, et see tühistaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(96)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 184 ja 185 järeldused.

(97)

Hiina eksportiv tootja väitis, et peale dumpinguhinnaga impordi saab liidu tootmisharu probleeme selgitada paljude muude teguritega, nagu tooraine kõrge hind, CO2 saastekvootidega kauplemine, ning ehk kõige olulisemana – majanduslik ebakindlus ja järsult langevad tarbimise tasemed, eelkõige Lõuna-Euroopas.

(98)

Liidu tootjad võivad olla ebasoodsamas olukorras, kui võrrelda paljusid muid tegureid (sh kõrge tooraine hind) teatavate Venemaa, Hiina ja USA eksportivate tootjate kuludega.

(99)

Nimetatud väited ei selgita siiski piisavalt, miks liidu tootmisharu oli võimeline teenima 2010. aastal ja varem umbes 14 % kasumit, võttes arvesse, et kõnealune võimalik ebasoodsam olukord kuludega kehtis ka 2010. aastal ja varem.

(100)

Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(101)

Kuna märkusi impordi kohta kolmandatest riikidest ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 189 ja 190 esitatud järeldused.

(102)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et andmed liidu tootjate ekspordi kohta on tõendiks nende agressiivse hinnapoliitika kohta, kuna need hinnad on märgatavalt väiksemad kui kaalutud keskmised müügihinnad liidu turul ja isegi väiksemad kui tootmiskulud. Teine eksportiv tootja väitis, et komisjon peaks nõuetekohaselt eraldama ja tegema vahet majanduskriisi kahjustaval mõjul ja liidu tootmisharu kehvadel ekspordimüügi tulemustel. Veel üks kasutaja väitis, et komisjoni järeldust, et ekspordi tulemuslikkus hoiti kõrgel tasemel, ja et see ei olnud liidu tootmisharu saadud kahjus otsustav, ei toeta andmed, sest ekspordimüük vähenes vaatlusalusel perioodil 22,7 %, samal ajal kui siseriiklik müük vähenes 11 %.

(103)

Kõnealused väited lükati tagasi järgmistel põhjustel. Liidu tootjate nõutud väiksemat ühikuhinda võrreldes liidu turu omaga ei tuleks vaadelda lähtudes asjaolust, et see hõlmab suurt osa madalama kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, mida peamiselt eksporditakse ja müüakse allahindlusega. Peale selle tunnistati juba ajutise määruse põhjenduses 193, et ekspordi tulemuslikkus aitas kahjule kaasa, kuid see ei tühista põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahel liidu tootmisharule.

(104)

Muid märkusi puudumisel liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse põhjendustes 191–193 esitatud järeldused.

(105)

Veel üks huvitatud isik mainis, et liidu tootmisharu kannatab tohutu liigse tootmisvõimsuse all ja et liidu tootjate tootmismahu vähenemise põhjusena saab esitada peamiselt tarbimise taseme langust liidus ja liidu tootjate ekspordimahtude olulist vähenemist, eelkõige 2012. ja 2013. aastal.

(106)

See väide lükati tagasi, sest väidetav liigne tootmisvõimsus on rohkem dumpinguhinnaga impordi tulemus kui liidu tootmisharu kantud kahju põhjus, nagu öeldakse ajutise määruse põhjendustes 194–197.

(107)

Muid sellekohaseid märkusi ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 194–197 esitatud järeldused.

(108)

Eelöeldu kohta märkusi ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 198 ja 199 esitatud järeldused.

(109)

Muid märkusi põhjuslike seoste kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 200–202 esitatud järeldused.

(110)

Alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Kuid selle kindlaksmääramiseks, kas mängus on liidu huvid, nagu kaalutakse alusmääruse artikli 21 lõikes 1, võidakse võtta arvesse uurimisperioodile järgneva perioodi teavet (3).

(111)

Nii kasutajad kui ka eksportivad tootjad esitasid märkusi vajaduse kohta võtta arvesse olulisi uurimisperioodi järgseid sündmusi. Enamik pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud märkusi ja väiteid oli seotud järgmiste uurimisperioodi järgsete sündmustega. Vaatlusaluse toote suure läbitavusega liigid muutuvad liidu turul üha haruldasemaks, peamiselt seoses ökodisani määruse esimese astme jõustumisega (nagu juba nimetati ajutise määruse põhjenduses 233), aga ka seepärast, et liidu tootjad ei suuda väidetavalt tagada nende suure läbitavusega liikide nõutavat kvaliteeti. Peale selle suurenesid vaatlusaluse ja samasuguse toote hinnad pärast uurimisperioodi märgatavalt. Osapooled väitsid ka, et komisjon on alahinnanud ajutiste meetmete mõju trafotööstusele, eelkõige vaatlusaluse toote osatähtsuse mõistmise kaudu kasutajate tootmise kogukuludes. Lisaks väideti, et liidu tootjad taastasid kasumlikkuse, mistõttu nad ei vaja enam mingit kaitset.

(112)

Need väidetavad uurimisperioodi järgsed sündmused, eelkõige õigusraamistiku muudatuse, hindade järsu tõusu ja teatavate tooteliikide nappuse kombinatsioon turul, on – kui need leiavad kinnitust ja võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid – olulised liidu huvide hindamisel asjakohaste meetmete kehtestamise jaoks. Seepärast otsustas komisjon erandkorras uurida täiendavalt sündmusi pärast uurimisperioodi, s.o 2014. aasta juulist 2015. aasta maini. Nagu kirjeldatakse põhjenduses 5, ja võttes arvesse ajutise määruse põhjendusi 27, 224 ja 239, koguti pärast ajutiste meetmete kehtestamist täiendavat teavet uurimisperioodi järgsete sündmuste kohta ning külastati mitmeid kasutajaid ja liidu tootjaid.

(113)

Mõni huvitatud isik väitis, et meetmeid ei olnud vaja võtta, kuna pärast uurimisperioodi saavutas liidu tootmisharu kulutasuvus kõrge taseme tänu oluliselt kõrgematele hindadele ja tänu sellele, et toimus turu iseregulatsioon. Selle tulemusena ei kandnud liidu tootmisharu pärast uurimisperioodi väidetavalt enam mingit kahju.

(114)

Nagu kirjeldatakse põhjenduses 5, viidi nende väidete kontrollimiseks läbi kaheksa täiendavat kohapealset kontrolli. Need kontrollimised paljastasid, et iga üksiku liidu tootja kasumlikkus oli erinev, kuid keskmiselt said liidu tootjad 2014. aasta juulist detsembrini kuni 16,6 % kahjumit ja taastasid 2015. aasta jaanuarist maini 1,1 % kasumi. Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu taastumine uurimisperioodi järel oli tagasihoidlik. Nimetatud protsendimäärad on kõigi liidu tootjate 2015. aasta jaanuari–mai tuludeklaratsioonides esitatud maksueelse kasumi kaalutud keskmised väljendatuna protsentides nende müügist liidus sõltumatutele klientidele.

(115)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks kasutajate ühendus, et liidu tootjad ei saa enam kahju, kui võtta arvesse, et nad töötavad täie koormusega ja suudavad vaevu rahuldada nõudlust. Üks kasutaja esitas märkuse, et nad eeldavat, et tänu jätkuvale hinnatõusule tõusevad nende kasumimarginaalid juba 2015. aasta kevadel üle 5 %.

(116)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 1 jõuti järeldusele kahju kohta siiski uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel. Teisest küljest toimus uurimisperioodi järgsete andmete kogumine ja kontrollimine liidu huvide analüüsi raames. Ajutise määruse põhjenduse 170 tabel näitab alates 2012. aastast rekordilisi kahjumeid ja negatiivseid rahavooge.

Isegi arvestades uurimisperioodi järgseid andmeid, saab liidu tootmisharu ikka veel kahju: 2015. aasta jaanuari–mai väiksed kasumid ei suuda kompenseerida nelja aasta suuri kahjumeid. Peale selle põhineb kahjuanalüüs real teguritel, mille hulgas kasumlikkus on vaid üks paljudest.

(117)

Järeldus, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil kahju, on seega kinnitatud. Muude märkuste puudumise tõttu liidu tootmisharu huvide kohta järeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides, sest see võimaldaks liidu tootmisharul toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu tagajärgedest.

(118)

Märkusi sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 208–212.

(119)

Nagu põhjendustes 5 ja 6 üksikasjalikult kirjeldatakse, koguti kasutajatelt täiendavat teavet uurimisperioodijärgsete sündmuste kohta ning külastati viit suuremat kasutajat, kes esitasid rohket teavet pärast ajutiste meetmete kehtestamist.

(120)

Üks huvitatud isik väitis, et see puudutab liidu trafotööstuse väga suurt osa, mis koosneb enamuses liikmesriikides tegutsevatest väikestest, keskmise suurusega ja suurtest äriühingutest. See huvitatud isik väitis, et meetmed löövad kõige tugevamini paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) pihta. Seoses sellega väitis Itaalia trafotootjaid esindav ühendus, et 60 % kogu käibest Itaalias langeb Itaalia VKEde arvele.

(121)

Väidet, et trafotootjate hulgas on palju VKEsid, keda enamik meetmeid enim kahjustab, ei saanud tõendite puudumise tõttu süsteemselt hinnata. Kuid väide näib usutav, võttes arvesse viielt kontrollitud kasutajalt (kellest üks oli VKE) kogutud teavet.

(122)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kinnitas mitu kasutajat, et suure läbitavusega tooteliikide kättesaadavus liidus on piiratud, ja et olukord on uurimisperioodi järel halvenenud. Nad väitsid, et piiratud kättesaadavus tuleneb nende konkreetsete vaatlusaluse toote liikide pakkumise ja kasutajate kasvava nõudluse üha suurenevast tasakaalustamatusest. Seoses sellega väitsid nad veel, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus ei ole liidu turu kasvava nõudluse rahuldamiseks piisav, ning et peale eksportivate tootjate ei ole ühtki alternatiivset tarneallikat. Peale selle jäid nad seisukohale, et hoolimata liidu tootjate strateegilisest otsusest suurendada toodangus suure läbitavusega liikide osatähtsust tavapäraste ees, võtab selline ümberlülitumine oma aja, sest on vaja arendada ja süvendada vajalikku tehnilist oskusteavet. Lisaks väitsid mõned kasutajad, et asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes võetud dumpinguvastastel meetmetel on lõhe tõttu liidu tootjate tootmisvõimsuse ja kõrgtehnoloogilise suutlikkuse vahel täiendav negatiivne mõju suure läbitavusega tooteliikide kättesaadavusele liidu turul. Seoses sellega väitis liidu tootmisharu, et neil ei ole mingit juriidilist kohustust rahuldada kogu liidu nõudlust konkreetsete tooteliikide järele.

(123)

Uurimisperioodi järgsed andmed näitasid, et liidu tootjad ei ole seni suutelised rahuldama ka kogu nõudlust igat liiki suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete järele, eelkõige kuni 0,9 W/kg rauaskaoga liikide järele. Peale selle täheldati kõnealuste tooteliikide puhul mahajäämust tootmise ajakavast ja tarneviivitusi, hoolimata varem kokkulepitud tarnetingimustest, seda eriti uurimisperioodi järel. Üks Korea eksportiv tootja, kes tootis uurimisperioodi jooksul peamiselt vaatlusaluse toote suure läbitavusega liike, lõpetas pärast uurimisperioodi liitu eksportimise. Lõpetamise põhjus ei ole teada. Neljandaks, nagu öeldakse põhjenduses 140, eeldatakse, et nõudlus vaatlusaluse toote suurima läbitavusega liikide järele suureneb veelgi 2015. aasta juulis jõustunud ökodisani määruse esimese astme rakendamise tõttu.

(124)

Seoses tehnilise oskusteabe ja kvaliteediprobleemidega väitsid mitmed kasutajad, et isegi kui liidu tootmisharu toodab nõutava maksimaalse tagatud rauaskaoga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid, on eksportivatelt tootjatelt ostetud samasuguse rauaskaoga toode üldiselt parema kvaliteediga maksimaalse rauaskao ja müra mõttes.

(125)

Kasutajate esitatud tõendid, mis olid seotud uurimisperioodi järgse ajaga, viitasid neil peamiselt liidu tootjate puhul ette tulnud kvaliteediprobleemidele. Need kasutajad suutsid esitada oma väidete toetuseks ettevõttesisesel statistikal ja tehnilisel kontrollil põhinevaid tõendeid.

(126)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks kasutaja, et suure läbitavusega tooteliikide nappus tuleneb otseselt liidu tootjate poolsete investeeringute puudumisest. See kasutaja väitis, et see, kas ELi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisharu investeeriks kõrge kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisse või mitte, on puhas spekulatsioon. Üks teine kasutaja väitis, et ei ole usutav, et liidu tootjad saavutaksid nüüd lühemas või keskpikas perspektiivis ELi kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajaliku kvaliteedi ja tootmisvõimsuse.

(127)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis üks kasutaja, et nappuse probleem oli – vastupidiselt käesolevale menetlusele – üks mõjuvatest põhjustest mitte võtta meetmeid liidu huvide hindamise järel polüesterstaapelkiudude juhtumis, kuna liidu tootmisharu ei olnud võimeline tegema vajalikke jõupingutusi liidu nõudluse rahuldamiseks (4).

(128)

Polüesterstaapelkiudude juhtumit ei saa käesolevaga võrrelda kahel põhjusel. Erinevalt käesolevast menetlusest võeti polüesterstaapelkiudude juhtumi puhul kaebus tagasi. Sellest tulenevalt oli liidu huvide analüüs erinev. Kui kaebus tagasi võetakse, võidakse artikli 9 lõike 1 kohaselt menetlus lõpetada, kui lõpetamine ei ole vastuolus liidu huvidega. Praeguse juhtumi puhul kohaldatakse artikli 21 lõiget 1, milles on sätestatud, et meetmeid, […], ei või kohaldada, kui ametiasutused võivad kogu esitatud informatsiooni põhjal selgesti järeldada, et selliste meetmete kohaldamine ei ole liidu huvides.

(129)

Veel üks erinevus polüesterstaapelkiudude juhtumist on see, et polüesterstaapelkiudude juhtumi puhul valmistasid liidu tootjad vaatlusalusest tootest (5) muid tooteid (mitte vaatlusalust toodet). Käesoleva juhtumi puhul aga püüavad liidu tootjad järele jõuda, tootes üha enam suure läbitavusega tooteliike.

(130)

Komisjon ei saa ette näha, kas ELi tootjad saavutavad ettenähtavas tulevikus ELi kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajaliku kvaliteedi ja tootmisvõimsuse, eelkõige elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete teatavate suure läbitavusega liikide kättesaadavuse parandamise. Dumpinguvastase uurimise eesmärk ei ole aga tööstuspoliitika edendamine; selle eesmärk on ainult liidu ja eksportivate tootjate ausa konkurentsi taastamine.

(131)

Sellegipoolest näitas kontrollimine, et liidu tootjad on investeerinud vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide tootmisse, ehkki see on olnud problemaatiline liidu tootjate raske majandusliku olukorra tõttu kogu vaadeldaval perioodil. Üks tootja esitas tõendid kõrge kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete uue tootmisliini käivitamisest 2015. aasta augustis.

(132)

Eelöeldut arvestades järeldatakse, et suure läbitavusega tooteliikide kättesaadavus liidus oli uurimisperioodil piiratud, ning et olukord halvenes uurimisperioodi järel peamiselt seoses nõudluse kasvuga, mille põhjustas ökodisani määruse esimese astme jõustumine.

(133)

Üks eksportiv tootja väitis, et vaatlusaluse toote hinnad tõusid uurimisperioodi järel 50–70 % võrreldes vaatlusaluse toote vaatlusalusel perioodi keskmiste müügihindadega. Üks teine eksportiv tootja väitis, et hinnad tõusid 2014. aasta märtsist 2015. aasta märtsini avalike indeksite alusel 30 %. Samalaadseid märkusi laekus paljudelt kasutajatelt. Näiteks väitis üks kasutaja, et hinnad tõusid vaatlusaluse perioodiga võrreldes 2014. aasta teiseks ja 2015. aasta esimeseks pooleks vastavalt umbes 8 % ja 25 %. Teine kasutaja näiteks väitis, et hinnatõus võrreldes 2014. aasta juuniga oli 2015. aasta aprilliks vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide puhul üle 45 % ja tavapäraste liikide puhul üle 25 %. Sama kasutaja väitis ka, et see hinnatrend on püsiv ning jätkub nii lühemas, keskpikas kui ka pikemas perspektiivis. Paljud kasutajad väitsid, et kõik nimetatud hinnatõusud viivad lõpuks tehaste sulgemiseni ja töötuseni liidus ning teatavate tegevuste üleviimiseni väljapoole liitu.

(134)

Teisest küljest väitis üks huvitatud isik, tunnistades küll uurimisperioodi järgseid hinnatõuse, et need uurimisperioodi järgsed hinnatõusud ei tõstnud hindu üle 2010. ja 2011. aasta taseme.

(135)

Uurimine paljastas, et väidetavad uurimisperioodi järgsed hinnatõusud leidsid tõepoolest aset. Esiteks suurenesid samasuguse toote hinnad liidu tootjate andmeile toetudes 2014. aasta juunist detsembrini 3 % ja 2015. aasta jaanuarist maini 14 % võrreldes uurimisperioodi tegelike keskmiste hindadega. Peale selle täheldati uurimisperioodi järel kuni 2015. aasta maini koostööd teinud kasutajatelt saadud andmeile toetudes vaatlusaluse toote umbes 30 % hinnatõuse, mõnede tooteliikide puhul suuremaidki.

(136)

Leiti, et hinnad hakkasid tõusma 2014. aasta teisel poolel ja 2015. aasta esimesel poolel tõus jätkus. Kõnealuseid hinnatõuse on märgatud nii vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide, selle tavapäraste liikide kui ka samasuguse toote puhul. Peale selle eeldatakse, toetudes kasutajate ja tootjate vahel 2015. aasta teise poole kohta sõlmitud teatavate lepingute kohapealsetele kontrollimistele, et nende tellimuste hinnad kujunevad 22–53,5 % kõrgemaks kui uurimisperioodi jooksul.

(137)

Eeltoodut arvestades järeldatakse, et hinnatõuse on täheldatud uurimisperioodi järgsel ajal (kuni 2015. aasta maini) nii vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide, selle tavapäraste liikide kui ka samasuguse toote puhul. Lisaks, nagu selgitati põhjenduses 133, oodatakse 2015. aasta teise poolel hindade edasist kasvu.

(138)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 228, toetudes uurimisperioodi andmetele ja hinnatasemetele, moodustavad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted sisendmaterjalina umbes 6–13 % trafode kogu ehituskuludest. Üks eksportiv tootja ja mitu kasutajat vaidlustasid need protsendimäärad, väites, et need tunduvad olevat märgatavalt alahinnatud, isegi uurimisperioodi jaoks, mil elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinnad olid palju madalamad kui uurimisperioodi järel. Peale selle väitsid kõik kasutajad, et hinnad hakkasid märgatavalt tõusma pärast uurimisperioodi lõppemist. Protsendimäär 6–13 % põhines koostööd teinud kasutajate andmeil, mida hiljem kontrolliti ja tsiteeriti ajutises määruses seega õigesti. Sellegipoolest nõustub komisjon, et ehkki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kulu täpne protsendimäär sõltub trafo liigist, põhjustab elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinnatõus uurimisperioodi järel loogiliselt trafode ehituskulu kasvu, mis mõjutab liidu trafotootjate konkurentsivõimet. Sellegipoolest on elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sama hinnatõusutrend sellistel turgudel nagu HRV, India ja Põhja-Ameerika mõjutatud alates 2014. aasta teisest poolest ka liiduväliste trafotootjate konkurentsivõimet, nii nagu see toimus liidu turul.

(139)

Komisjon nõustub, et meetmete kehtestamine põhjustaks elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinna edasise tõusu kasutajate kulul. Samuti järeldab komisjon, et kasutajate tootmisharu konkurentsivõimele mõjuks veelgi negatiivsemalt see, kui meetmed kehtestataks väärtuselise tollimaksuna, kui võtta arvesse uurimisperioodi järel toimunud märkimisväärseid hinnatõuse.

(140)

Nagu öeldakse ajutise määruse põhjenduses 233, hakati ökodisani määruse esimest astet kohaldama alates 1. juulist 2015 ja see hõlmab uusi ökodisaini nõudeid väikese, keskmise ja suure võimsusega trafodele eesmärgiga parandada nende energiatõhusust.

(141)

Pärast järelduste esialgset avalikustamist esitasid mitmed kasutajad järgmisi märkusi. Esiteks viib esimese astme rakendamine suuremale nõudlusele suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete suure läbitavusega liikide, eelkõige kuni 0,90 W/kg rauaskaoga suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete liikide järele liidus. Teiseks on suundumus suure läbitavuse ja madalaima rauaskaoga liikide tarnimisele tõenäoliselt pöördumatu, kuna teine aste (mille kohaselt jõustuvad 2021. aastaks veelgi rangemad nõuded) käivitab täiendava nõudluse kõrge läbitavusega liikide järele. Kolmandaks rakendavad kolmandad riigid kogu maailmas (nagu HRV, India jne) samuti samalaadseid energiatõhususe nõudeid, mis viib suurele nõudlusele suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete liikide järele kogu maailmas. Neljandaks, isegi kui esimese astme võib saavutada, kasutades suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tavapäraseid liike, põhjustab see kasutajatele täiendavaid kulusid, kuna on vaja konstrueerida erinev, kogukam trafo, mis nõuab suuremat inseneritöö-, tööjõu- ja materjalipanust. Mõnel juhul ei võimalda konkreetse trafo tootespetsifikatsioon üldse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tavapäraste liikide kasutamist.

(142)

Komisjon on seisukohal, et see nõudluse suurenemine mitte üksnes liidus, vaid kogu maailmas avaldab tõenäoliselt veelgi negatiivset mõju suure läbitavusega liikide, eriti nende, mille rauaskadu on kuni 0,90 W/kg, kättesaadavusele, mis tõenäoliselt tõstab hindu veelgi. Seepärast on Euroopa Liidu avalikkuse huvides, mida kajastavad kohustuslikud tootenormid, tagada suure läbitavusega liikide piisav pakkumine trafode tootmiseks ja turustamiseks liidus, sõltumata toodete päritolust.

(143)

Eeltoodut arvestades järeldatakse, et meetmed põhjustaks impordihindade edasise märkimisväärse tõusu kaugelt kõrgemale uurimisperioodi järel nähtutest.

(144)

Järeldatakse, et lõplikud meetmed võimaldaks liidu tootjail saavutada taas jätkusuutlik kasumitase. Kui mingeid meetmeid ei võetaks, ei oleks kindel, kas liidu tootmisharu suudaks teha vajalikke investeeringuid oma suure läbitavusega samasuguse toote liikide arendamiseks, mida nõuavad tarbijad ja mida on tõesti vaja trafode ökodisaini nõuetele vastavaks muutmiseks.

(145)

Mis puutub kasutaja huvisse, siis meetmete kehtestamisel väljapakutud tasemel oleks negatiivne mõju trafode hindadele ja tööhõivele kasutajate tootmisharus, kuid seda mõju ei saa uurimisperioodil täheldatud turutingimustel lugeda ebaproportsionaalseks.

(146)

Seepärast, võttes arvesse erinevaid huve tervikuna, järeldatakse, et ei ole mõjuvaid põhjusi mitte kehtestada lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse viiest asjaomasest riigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(147)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis mitu huvitatud isikut, et komisjon osutas mh kõigi tooteliikide hindade püsivale ja märkimisväärsele kasvule uurimisperioodi järgsel ajal, ja et liidu tootjad jõudsid 2015. aasta jaanuari ja mai vahel tagasi 1,1 % kasumlikkuseni. Seepärast väideti, et tollimaksude kehtestamine on liidu huvide vastu. Veel üks kasutaja väitis, et hinnatõusu tõttu on suur osa ELi trafotootjatest praegu kahjumis, eriti VKEd, samal ajal kui ELi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tootmisharu saab rahuldavaid kasumeid.

(148)

Seoses liidu tootjate kasumlikkusega osutatakse põhjendusele 116. Nagu öeldakse põhjendustes 149 ja 169, on komisjon hindade märkimisväärse kasvu tõttu mh muutnud meetme vormi, et tasakaalustada kõigi osapoolte huve. Samuti, nagu juba eespool mainiti, tuletab komisjon meelde, et kahju hinnatakse uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel, samal ajal kui uurimisperioodi järgseid andmeid kasutati üksnes liidu huvide analüüsis.

(149)

Võttes arvesse uurimisperioodi järgseid sündmusi, ja et piirata võimalikku negatiivset mõju vaatlusaluse toote, eriti selle suure läbitavusega liikide tarnetest oluliselt sõltuvatele kasutajatele, järeldas komisjon, et liidu huvidega on kooskõlas muuta meetme vormi ja kehtestada väärtuseliste tollimaksude asemel muutuvad tollimaksud. Kui lisaks uurimisperioodi järgsetele hinnatõusudele kehtestada väärtuseline tollimaks, kahjustaks see kasutajaid ebaproportsionaalselt, mis mõjutaks negatiivselt nende konkurentsivõimet võrreldes liiduväliste konkurentidega, võttes arvesse kasvanud nõudlust ja konkreetsete suure läbitavusega tooteliikide nappust turul. Peale selle õõnestaks meetmete kehtestamine väärtuselise tollimaksu kujul ökodisaini määruses püstitatud eesmärki tagada suure läbitavusega tooteliikide piisav pakkumine seoses nõudluse kasvuga eelkõige suure läbitavusega tooteliikide järele.

(150)

Esialgse ja lõpliku avalikustamise järel vaidlustas liidu tootmisharu kasumimarginaali sihtväärtuse, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks ajutise määruse põhjenduse 245 kohaselt. Tootmisharu väitis taas, et 14 % suurune maksueelne kasumimarginaal oleks mõistlik ja turuga seotud kasumi tase, mis põhineb liidu tootmisharu 2010. aastal saavutatud maksueelsel puhaskasumi marginaalil.

(151)

Nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 243, vastas kahju kõrvaldamise taseme määramiseks kasutatud kasumimarginaal sellele kasumimarginaalile, mille saavutamist liidu tootmisharu võiks normaalsetel konkurentsitingimustel, ilma dumpinguhinnaga impordita põhjendatult oodata. See oli protsendimäär, mida kasutati eelmise uurimise ajal, kui liidu tootmisharu oli kasumlik. Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 242, loeti 2010. aastal teenitud keskmist kasumit liiga kõrgeks, võttes arvesse 2011. aasta kahjumeid ja suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisest räniterasest lehtvaltstoodete tõusvaid hindu maailmaturul isegi 2010. aastal. Seepärast loetakse põhjendatuks kinnitada sihtkasumimarginaal 5 % tasemel.

(152)

Jaapani eksportiv tootja taotles ärakuulamist kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. See isik vaidlustas asjaolu, et komisjon kohaldas kahju arvutamiseks artikli 2 lõiget 9, väites, et artikli 2 lõige 9 kuulub alusmääruse dumpingusätete hulka ja seda ei saa kasutada kahju arvutamiseks analoogia alusel. See isik väitis ka, et töötlemiskulusid, mis tulenevad täisrulli lõikamisest seotud ettevõtja poolt liidu turul, ei oleks tulnud välja jätta, ning et kasutatud impordijärgsed kulud olid alahinnatud. Seda märkust korrati taas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist. Korea eksportiv tootja esitas samasuguse taotluse, väites, et vaba ringluse hind peaks põhinema hinnal, mida nõuavad tema seotud liidu importijad esimestelt sõltumatutelt liidu klientidelt.

(153)

Kahjumarginaali arvutamise eesmärk on määrata kindlaks, kas dumpinguhinnaga impordi ekspordihinnale dumpingumarginaalil põhinevast määrast madalama tollimaksumäära kohaldamine oleks piisav dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva ekspordimüügi puhul määratakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava lähenemisviisiga, esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element, ja kuna nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhiseid ekspordihinna määramiseks, on selle artikli kasutamine analoogia põhjal õigustatud. Artikli 2 lõige 9 on aluseks ka töötlemiskulude väljajätmiseks, et teha kohandus kõigi impordi ja edasimüümise vahele jäävate kulude arvessevõtmiseks. Seepärast järeldas komisjon, et kasutatud lähenemisviis oli täpne ning lükkas nimetatud väited tagasi.

(154)

Üks teine Jaapani eksportiv tootja väitis, et järelduste esialgsel avalikustamisel esitatud teave ei võimalda kommenteerida nende järelduste õigsust ja asjakohasust, mille komisjon tegi kahjude kohta. Seoses sellega taotles Jaapani eksportiv tootja 27. mail 2015 selgitusi ja teatava esitamata jäänud teabe avalikustamist. Peale selle väitis ta, et komisjon ei rahuldanud oma 4. juuni 2015. aasta vastuses taotlust ega võimaldanud äriühingul teha märkusi kahju kohta tehtud märkuste õigsuse ja asjakohasuse kohta. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas see Jaapani eksportiv tootja taas oma märkusi ja väitis, et ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas avalikustada täiendavalt teavet. Teiseks väitis äriühing, et osa tema eksporditavate toodete puhul (servamata täisrullid), mille ekspordihinnad esindasid servatud täisrullide väärtust, ei võtnud kahjumarginaali arvutamise jaoks füüsiliste erinevuste arvessevõtmiseks tehtud ekspordihindade kohandused täiel määral arvesse servatud rullide turuväärtust (võrreldes servamata rullidega), ning ei ole seetõttu kooskõlas kehtivate eeskirjade ja vastava kohtupraktikaga. Korea eksportiv tootja väitis ka, et tema kaitseõigusi rikuti, sest järelduste esialgse avaldamise raames selgitati ebapiisavalt erinevate tooteliikide võrdlemist.

(155)

Mis puutub täiendava teabe avalikustamise taotlusse, leidis komisjon, et sellega ei saa täielikult nõustuda, sest ta on kohustatud kaitsma muude huvitatud isikute, käesoleva juhtumi puhul liidu tootjate konfidentsiaalsust. Kuna konfidentsiaalsust ei saa muul viisil kaitsta ja anda samal ajal osapooltele mõistlikku teavet, on komisjon seisukohal, et vahemike kasutamine järelduste esialgse avalikustamise raames oli asjakohane. Seega avalikustati kogu hädavajalik teave, tasakaalustades ühest küljest õigust mõttekale teabele ja teisest küljest konfidentsiaalsuse kaitset.

(156)

Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul toimunud ärakuulamise protokollis viidatakse Jaapani eksportiva tootja märkuste puhul järelduste esialgse avalikustamise järel pigem Jaapani eksportiva tootja ja komisjoni talituste lahkarvamustele, mille alusel ametnik soovitas arutelu jätkata. Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas ka alternatiivina konfidentsiaalse teabe avalikustamisele kontrollida komisjoni arvutusi. 30. juulil 2015 toimus järelkohtumine Jaapani eksportiva tootjaga, et selgitada ja esitada teatavat lisateavet. Peale selle anti sellele Jaapani eksportivale tootjale järelduste lõpliku avalikustamise käigus täiendavat teavet (näiteks teatavate tooteliikide sihthind, liidu kogu müügimaht ja -väärtus). Lisaks kontrollis ärakuulamise eest vastutav ametnik kahjuarvutusi, kuid ei leidnud mingeid rikkumisi ega vigu. Kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik kinnitas seda Jaapani eksportivale tootjale.

(157)

Servamise arvessevõtmiseks tehtud kohanduse osas oleks põhjendatud kohanduse saanud teha kaalu kohanduse alusel (servamata täisrullid võrreldes servatud täisrullidega). Pärast esialgsete dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on selle kohanduse taset siiski parandatud, kuna esialgsel etapil ei olnud kaalukohanduse puhul kasutatud protsendimäärad täiesti täpsed. Kohanduse tegemiseks kasutatud toodangu kao protsendimäärad põhinesid Jaapani eksportiva tootja juures kohapealse kontrolli käigus kogutud tõenditel. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Jaapani eksportiv tootja oma märkusi.

(158)

Komisjon järeldas, et see parandatud kohandus peegeldas servatud ja servamata rullide turuväärtuse erinevust õigesti. Jaapani eksportiva tootja esitatud arvutust ei peetud täpseks, kuna servatud ja servamata rullide keskmiste hindade erinevuste arvutustes ei võetud arvesse servatud toote netokaalu.

(159)

Sama Jaapani eksportiv tootja väitis ka, et esialgselt avalikustatud järeldused sisaldasid mõningaid vigu. Tõepoolest tuvastati mõned väiksemad arvutusvead esialgselt avalikustatud järeldustes, mis parandati. Nende paranduste ja eelmises põhjenduses selgitatud paranduse tulemusena parandati selle Jaapani eksportiva tootja kahjumarginaaliks 39,0 %. Nagu eespool öeldud, vaatas arvutused üle kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik.

(160)

Venemaa eksportiv tootja väitis, et liidu tootmisharu tootmiskulude väärtused, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes, olid mõne tooteliigi puhul ebareaalselt suured, kui võrrelda peaaegu identsete tooteliikidega. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist korrati seda märkust, väites, et komisjon tegi hinna allalöömise ja turuhinnast odavama hinnaga müümise arvutustes vigu, ja juhtides tähelepanu vaatlusaluse toote kahe sarnase liigi märkimisväärselt erinevatele tootmiskuludele.

(161)

Komisjon aga tuvastas, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed olid täpsed. Eelkõige analüüsiti kaht sarnast tooteliiki, millele Venemaa eksportiv tootja osutas, ja võrreldi neid muude liikide tootmiskuludega. Erinevusi mõnede tooteliikide tootmiskuludes võrreldes peaaegu samasuguste tooteliikidega sai selgitada erineva liidu tootjate valikuga, kes neid liike toodavad.

(162)

Peale selle väitis Venemaa eksportiv tootja, et puudub sümmeetria dumpingu- ja kahjuarvutuste vahel madalamate kvaliteediklasside kohtlemise mõttes. Väide osutas asjaolule, et nagu öeldakse alusmääruse põhjenduses 147, ei võrreldud Venemaa vaatlusaluse toote teist ja kolmandat kvaliteediklassi liidu tootmisharu esimese ja teise kvaliteediklassiga.

(163)

Komisjon leidis, et asjaolu, et tooteliikide õiglaseks võrdlemiseks ei võrreldud madalamaid kvaliteediklasse liidu tootmisharu toodetega, ei mõjutanud ei dumpingu- ega ka kahjuarvutuste täpsust. Vastupidi, viimasel juhul võrreldi õiglase võrdluse tagamiseks ainult sarnaseid tooteliike. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(164)

Hiina eksportivad tootjad väitsid, et turuhinnast väiksema hinnaga müümise arvutused esialgselt avalikustatud järeldustes olid vigased, eelkõige sellepärast, et need põhinesid väidetavalt ajutises määruses esitatud liidu keskmistel hindadel.

(165)

See väide lükati tagasi. Hiina eksportiv tootja tootis ja müüs liitu ainult osa oma tooteliikidest, mida siis võrreldi turuhinnast odavamalt müümise arvutustes liidu tootjate toodetud ja müüdud samade tooteliikidega. Nendes arvutustes ei kasutatud mingeid liidu keskmisi hindu.

(166)

Muude märkuste puudumisel kahju kõrvaldamise taseme kohta ning peale Jaapani tootja kahjumarginaali tõstmise 34,2 %lt 39 %le, nagu kirjeldati põhjenduses 159, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 241–246 esitatud järeldused.

(167)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud lõplikke järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(168)

Dumpinguvastaste meetmete vorm võib olla erinev. Kuigi komisjoni valikuvabadus meetmete vormi valimisel on suur, jääb peamiseks eesmärgiks kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamine. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga kehtestati väärtuseline tollimaks suuruses 21,5–39 % järgmiselt:

(169)

Nagu öeldud põhjenduses 149, on asjakohane meetmete vormi muuta. Juhtumi konkreetsete asjaolude alusel järeldas komisjon, et käesoleva juhtumi puhul oleks kõige kohasem meetme vorm muutuv tollimaks minimaalse impordihinna alusel. Teisest küljest võimaldab selline minimaalne impordihind liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda. See oleks turvavõrk, mis võimaldab neil taastada kasumlikkuse ja stimuleerib neid tegema vajalikke investeeringuid selleks, et toota proportsionaalselt rohkem samasuguse toote suure läbitavusega liike. Teisest küljest peaks selline minimaalne impordihind vältima uurimisperioodi järgsete põhjendamatute hinnatõusude võimalikku negatiivset mõju kasutajate ärile. See lohutaks ka kasutajaid, kes kardavad vaatlusaluse toote nappust, eriti maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg, mis on hädavajalik ökodisaini määruse esimese astme tõhususeesmärkide saavutamiseks. Üldisemalt hoiaks see ära tõsised tarnehäired liidu turul.

(170)

Kui import toimub CIF-hinnaga liidu tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui imporditakse hinnaga alla minimaalse impordihinna, peaks lõplik tollimaks võrduma kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahega liidu tollipiiril. Mitte mingil juhul ei tohiks tollimaksu summa olla suurem kui käesoleva määruse põhjenduses 168 ja artiklis 1 sätestatud väärtuseline tollimaksumäär.

(171)

Seega, kui imporditakse hinnaga alla minimaalse impordihinna, siis tuleb tasuda madalaim järgmistest: kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahe liidu tollipiiril või kohaldatava minimaalse impordihinna ja põhjenduse 168 tabeli viimases veerus esitatud väärtuselise tollimaksumäära vahe.

(172)

Nagu öeldud põhjenduses 19, hõlmas uurimine vaatlusalust toodet, nagu määratleti põhjenduses 9, ja seepärast viidi läbi üks igakülgne kahjuanalüüs, põhjuste analüüs ja liidu huvide analüüs. Samal ajal võttis komisjon meetme vormi otsustamisel arvesse kvaliteedierinevusi järgmiselt. Minimaalse impordihinna tulemuslikuks kohaldamiseks ja tuginedes uurimise ajal kogutud teabele, otsustas komisjon eristada maksimaalse rauaskao alusel kolm vaatlusaluse toote kategooriat: Eraldi minimaalne impordihind arvutati kõigi kolme kategooria kohta. Nimetatud kolm kategooriat on järgmised:

(173)

Tooteliigid maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg on vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikide kõrgeim jaotis. Tooteliigid maksimaalse rauaskaoga 0,90 W/kg kuni 1,05 W/kg ei kuulu kõrgeimasse jaotisesse, kuid on siiski vaatlusaluse toote suure läbitavusega liigid, mida toodetakse peamiselt maksimaalse rauaskaoga 1,05 W/kg. Need hõlmavad ka vaatlusaluse toote tavapäraste liikide paremaid kvaliteediklasse. Tooteliigid maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg on peamiselt vaatlusaluse toote tavapärased liigid. Rauaskadu tuleks mõõta vattides kilogrammi kohta sagedusel 50 Hz ja magnetilisel induktsioonil 1,7 teslat.

(174)

Selle reegli kohaldamiseks tuli kindlaks määrata mittekahjustav hind või mittekahjustav minimaalne impordihind. Mittekahjustava hinna arvutamiseks on võetud arvesse nii tuvastatud dumpingumarginaale kui ka liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks vajalikke tollimaksusummasid, mis on sätestatud ajutises määruses.

(175)

Minimaalne impordihind on järgnev kaalutud keskmine:

(176)

Selle metoodika alusel kinnitatakse minimaalsed impordihinnad järgmistel tasemetel

(177)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitasid huvitatud isikud järgmised märkused.

(178)

Esiteks väitis kasutajate ühendus, et ettepaneku kohane minimaalne impordihind tekitab turumoonutuse, kaotades liidu hinnataseme seose maailmahindadega. Nimetatud kasutajate ühendus väitis, et komisjon lukustab igat liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hinnad märkimisväärselt kõrgemal tasemel kui keskmised hinnad, mille komisjon oli uurimisperioodi kohta välja arvutanud, millele on lisatud ajutise määrusega kehtestatud tollimaksutasemed. See ühendus ei näinud mingit õigustatud vajadust meetmete järele. Ühendus väitis ka, et minimaalsed impordihinnad olid liiga kõrged ja seepärast tuleks neid kohandada, vähendades neid igal aastal 5 %.

(179)

Teiseks tervitas Korea eksportiv tootja minimaalse impordihinna ettepanekut, mida loeti asjakohasemaks kui väärtuselist tollimaksu. Sellegipoolest väitis see eksportiv tootja, et komisjon peaks vaatama läbi oma metoodika ja kehtestama kõigile eksportivatele tootjatele minimaalsed impordihinnad, mis ei oleks määratud kõrgemad kui on vaja (Korea) eksportiva tootja põhjustatud dumpingukahju kõrvaldamiseks.

(180)

Kolmandaks väitis üks teine kasutaja, et ettepaneku kohased minimaalsed impordihinnad on liiga kõrged ja igal juhul kõrgemad kui uurimisperioodi aegsed impordihinnad koos väärtuseliste tollimaksumääradega, mis määrati lõplike järelduste avalikustamise ajal, vähemalt kahe asjaomase riigi (Korea ja Venemaa) jaoks. Peale selle väitis see kasutaja, et komisjon ei tohiks nõustuda kogu tootmiskulu kasutamisega mittekahjustava taseme arvutamise alusena, vaid peaks nõustuma pigem tulemusliku ja konkurentsivõimelise elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootja mis tahes kuludega.

(181)

Neljandaks leidis üks teine kasutaja, et ta eelistaks minimaalse impordihinna põhist tollimaksu väärtuselistele tollimaksudele. Kuid ta palus komisjonil kaaluda ühe või kahe minimaalse impordihinna taseme kehtestamist. Kahe taseme puhul peaks nendevaheline üleminek toimuma tavapäraste ja suure läbitavusega elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete hindade umbkaudsel eraldusjoonel.

(182)

Viiendaks toetas liidu tootmisharu kolmel tootekategoorial põhinevat minimaalsete impordihindade süsteemi. Kuid liidu tootmisharu oli vastu nende minimaalsete impordihindade arvutamise metoodikale, kuna komisjoni kaalutud keskmise meetodi tulemuseks oli, et ettepaneku kohane minimaalne impordihind on väiksem kui kahju täieliku kõrvaldamise tase, ja seega määratud liiga madalal tasemel. Samuti väitis ta, et praegu väljapakutud minimaalsed impordihinnad on praegustest ELi ja kolmandate riikide turuhindadest palju madalamad. Seepärast peaks komisjon vaatama oma minimaalsete impordihindade arvutused läbi ja võtma nende aluseks kõigi eksportivate tootjate puhul kahju täieliku kõrvaldamise tasemed, lisades mõistliku kasumi (iga vaatlusaluse toote liigi puhul). Lisaks kordas liidu tootmisharu veel kord, et komisjon peaks kasutama sihtkasumina 14 %, mis oli 2010. aasta tegelik kasum.

(183)

Kuuendaks väljendas Ameerika eksportiv tootja kahtlust komisjoni minimaalsete impordihindade ettepaneku kasulikkuse ja piisavuse suhtes, võttes arvesse asjaolu, asjaomase toote turuhinnad on praegu minimaalsetest impordihindadest palju kõrgemad.

(184)

Seitsmendaks väitis veel üks kasutaja, et pigem toetab ta kompromisslahendusena minimaalse impordihinna kehtestamist kogu tootevalikule, et lepitada elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete ja trafode tootjate vastuolulisi nõudmisi. See kasutaja väitis samas, et minimaalsed impordihinnad on liiga kõrged (eriti teise ja kolmanda kategooria puhul võrreldes uurimisperioodi müügihindadega, millele lisati väärtuselised tollimaksud) ja põhjustavad liidu trafode tootmisharule konkreetse ohu, et ta peab enne tollimakse tasuma, kui liidu tootmisharu suudab tema vajadused rahuldada.

(185)

Kaheksandaks tervitas Venemaa eksportiv tootja komisjoni ettepanekut kehtestada muutuv dumpinguvastane tollimaks minimaalse impordihinnana väärtuseliste tollimaksude asemel. Siiski väitis see eksportiv tootja, et praegu väljapakutud kolme erineva (maksimaalse rauaskao erinevatel vahemikel põhineva) minimaalse impordihinna arvutamise metoodika, mis ei tee vahet ei üksikute eksportivate tootjate ega ka üksikute päritoluriikide vahel, on vastuolus alusmääruse artikli 5 lõikega 9. Seepärast väitis see eksportiv tootja, et kõnealune meetod ei hinda dumpinguvastaseid tollimakse „asjakohases summas” ning diskrimineerib Venemaalt pärit importi. Samamoodi taotles Venemaa eksportiv tootja ka, et komisjon looks minimaalse impordihinna arvutamiseks neljanda tootekategooria, mis sisaldaks eranditult vaatlusaluse toote kvaliteedinõuetele mittevastavaid liike, mille füüsilised omadused on võrreldavad eksporditavate liikide teise ja kolmanda kvaliteediklassiga. Venemaa eksportiv tootja väitis, et eranditult maksimaalsel rauaskaol põhinevad minimaalsed impordihinnad jätaksid Venemaa tootja ja lõpuks ka kogu Venemaa eksporditavate tooteliikide teise ja kolmanda kvaliteediklassi ainsaks tarneallikaks, kelle seisund erineb oluliselt mis tahes muu asjaomase riigi omast.

(186)

Komisjon analüüsis esitatud märkusi üksikasjalikult ja jõudis järgmistele järeldustele.

(187)

Komisjon kasutas minimaalse impordihinna arvutamiseks järgmist metoodikat. Nagu iga dumpinguvastase uurimise puhul, kogus komisjon uurimisperioodi kohta andmeid, mida kontrolliti, et teha kindlaks normaalväärtused tooteliigiti ja liidu tootmisharu jaoks mittekahjustavad sihthinnad, samuti tooteliigiti. Liidu tootmisharu sihthinnad koosnesid tootmiskuludest, millele lisati mõistlik kasum. Nende andmete alusel kohaldati metoodikat, mida kirjeldatakse põhjenduses 169 ja järgnevates põhjendustes. Seepärast põhinevad minimaalsete impordihindade tasemed otseselt uurimisperioodi kontrollitud andmetel. Peale selle võeti arvesse väiksema tollimaksu reeglit. Kui väärtuselised tollimaksud põhinesid dumpingumarginaalil, siis kasutati minimaalsete impordihindade arvutamiseks normaalväärtusi, millele lisati transpordikulud, et jõuda CIF-hinnani liidu tollipiiril. Kui väärtuselised tollimaksud põhinesid kahju kõrvaldamise tasemel, kasutati liidu tootmisharule mittekahjustavat sihthinda. Minimaalsed impordihinnad arvutati siis kasutatud normaalväärtuste ja mittekahjustavate sihthindade kaalutud keskmisena. Kaalutegur määrati kindlaks nende äriühingute, kus väärtuseline tollimaks põhineb dumpingumarginaalil, ja nende äriühingute, kus väärtuseline tollimaks põhineb kahju kõrvaldamise tasemel, liitu suunatud impordi mahu proportsiooni alusel. Iga minimaalne impordihind on erinevate tooteliikide hindade (normaalväärtus ja sihthind) kaalutud keskmine kõigis kolmes tootekategoorias.

(188)

Kolme erineva tootekategooria minimaalsed impordihinnad kehtivad kõigi eksportivate tootjate ja kõigi asjaomaste riikide suhtes, kui CIF-hind liidu tollipiiril on võrdne või suurem kui minimaalne impordihind (millisel juhul tollimaksu ei tule tasuda). Kui tollimaksu tuleb tasuda, s.o kui ekspordihinnad on minimaalsest impordihinnast väiksemad, on kohaldatav tollimaksumäär madalaim järgmistest: kohaldatava minimaalse impordihinna ja tollimaksueelse netohinna vahe liidu tollipiiril või kohaldatava minimaalse impordihinna ja väärtuselise tollimaksumäära vahe. Seega kohaldatakse iga eksportiva tootja suhtes erinevat tollimaksu. Mitte mingil juhul ei tohiks tollimaksu summa olla suurem kui väärtuseline tollimaksumäär, mis on iga asjaomase riigi iga eksportiva tootja jaoks individuaalne. Alternatiiviks, nagu soovitasid mitmed huvitatud isikud, olnuks erinevate minimaalsete impordihindade kehtestamine igale eksportivale tootjale. See aga tähendaks vähemalt 21 erinevat minimaalset impordihinda (s.o 3 minimaalset impordihinda kolme erineva kategooria jaoks korda seitse eksportivat tootjat), mis muudaks meetmete rakendamise tolliasutuste jaoks väga keeruliseks, kui mitte teostamatuks.

(189)

Minimaalseid impordihindu võrreldi seejärel uurimisperioodi järgsete müügihindadega liidu turul. Andmed nende hindade kohta, nagu selgitatakse põhjendustes 5 ja 6, saadi järelduste esialgse avaldamise järgse uurimise käigus kasutajatelt ja liidu tootmisharult. Nimetatud uurimine tuvastas, et kolme erineva tootekategooria, eriti kõrgemate kvaliteediklasside ettepanekukohased minimaalsed impordihinnad olid väiksemad kui uurimisperioodi järgsed müügihinnad, millisel juhul ei tuleks tollimaksu tasuda. Nagu kirjeldatakse põhjendustes 182 ja 183, kinnitasid seda järeldust liidu tootmisharu, mitme kasutaja ja Ameerika eksportiva tootja avaldused.

(190)

Eelöeldut arvesse võttes lükkas komisjon tagasi kõik kasutatud metoodika ja minimaalsete impordihindade tasemega seotud väited.

(191)

Seoses väitega, et komisjon lukustab hindu, tuletab komisjon meelde, et ta on kehtestanud kolm minimaalset impordihinda kolmele erinevale tootekategooriale, et kõrvaldada kahjuliku dumpingu mõju ja hoida ära uurimisjärgsete põhjendamatute hinnatõusude negatiivne mõju kasutajatele, nagu kirjeldatakse põhjenduses 169. Komisjon ei tekita turumoonutusi liidu turuhindadele, mis on üldjuhul minimaalsest impordihinnast kõrgemad, nagu selgitatakse põhjenduses 189. Pealegi ei ole minimaalsed impordihinnad hinna alampiiriks, nii et eksportivad tootjad võivad soovi korral müüa minimaalsest impordihinnast odavamalt. Seepärast saavad eksportivad ja liidu tootjad omavahel ikkagi hindadega konkureerida, hoolimata määratud minimaalsetest impordihindadest.

(192)

Seoses väitega, et (üks või) kaks minimaalset impordihinda olnuks asjakohasem kui kolm väljapakutut, märkas komisjon esimese ja teise tootekategooria vahel (mis mõlemad koosnevad vaatlusaluse toote suure läbitavusega liikidest) objektiivset hinnavahet (umbes 170 eurot tonni kohta, vt põhjendus 176). Ainult 2 minimaalse impordihinna puhul, mille eraldusjoon olnuks vaatlusaluse toote tavapäraste ja suure läbitavusega liikide vahel, oleks esimese kategooria toote (s.o tooteliigid maksimaalse rauaskaoga kuni 0,90 W/kg) hind segatud kokku teise tootekategooria omaga, mis koosneb peamiselt samuti vaatlusaluse toote suure läbitavusega, kuid suurema maksimaalse rauaskaoga liikidest. Kui oleks järgitud sellist metoodikat, olnuks kõrgeima kvaliteediga suure läbitavusega tooteliikide minimaalne impordihind proportsionaalselt alahinnatud. Seoses väidetega, et iga eksportiva tootja suhtes ei kohaldata individuaalseid tollimakse, viidatakse põhjendusele 187, milles kirjeldatakse metoodikat, mille puhul kohaldatakse individuaalseid tollimakse juhul, kui tuleb tasuda väärtuseline tollimaks.

(193)

Seoses väidetega, et komisjon ei tohiks nõustuda kogu tootmiskulu kasutamisega mittekahjustava taseme arvutamise alusena, vaid nõustuma pigem tulemusliku ja konkurentsivõimelise tootja mis tahes kuludega, tuletatakse meelde, et arvutus põhines kontrollitud andmetel. Peale selle, kuna see väide ei olnud põhjendatud ega esitatud ühtki alternatiivset meetodit selle tootmiskulude kohanduse tegemiseks, siis lükkas komisjon selle tagasi.

(194)

Soovitus vähendada minimaalset impordihinda igal aastal 5 % ei oleks kooskõlas kahjuliku dumpingu kõrvaldamise eesmärgiga. Peale selle ei esitatud mingeid tõendeid, mis õigustaks sellist vähendamist 5 % aastas.

(195)

Seoses taotlusega luua neljas tootekategooria, mis sisaldaks eranditult vaatlusaluse toote kvaliteedinõuetele mittevastavaid liike, leidis komisjon, et sellise täiendava jaotise kohaldamiseks ei ole selgeid võrdlusväärtusi. Samuti põhinevad minimaalsed impordihinnad tooteliikide segul, hoolimata näiteks sellest, kas tegemist on täis- või lõigatud rullidega, samuti sellest, kas need on madalamasse kategooriasse liigitatud või mitte. Kolm erinevat tootekategooriat põhinevad maksimaalsel rauaskaol, mis on objektiivne mittediskrimineeriv kriteerium.

(196)

Kaks kasutajat taotlesid ka meetme kohaldamise piiramist vähema kui viie aastaga, väites, et selleks, et pakkuda ELi elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoorete tootmisharule piisavat stiimulit kõrge kvaliteediga elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete tootmisse investeerimiseks, ei ole vaja „turvavõrku” rohkem kui 2–3 aastaks.

(197)

Siiski ei põhjendanud kasutajad oma väidet, et suhteliselt lühike 2–3 aastane periood oleks investeerimiseks ja investeeringu vähemalt osaliseks tagasisaamiseks piisav. Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 11 lõikes 2, aegub lõplik dumpinguvastane tollimaks viis aastat pärast selle kehtestamist.

(198)

Turuolukorra muutumise korral pakub alusmäärus mitu valikuvõimalust. Püsiva muutuse korral nähakse alusmääruse artikli 11 lõikes 3 ette võimalus taotleda meetmete jätkuva rakendamise vajaduse läbivaatamist, tingimusel, et lõpliku meetme kehtestamisest on möödunud kohane aeg, milleks on vähemalt üks aasta. Ajutise muutuse korral võidakse meetmed vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4 peatada, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline, et kahju peatamise tulemusena jätkuks. Komisjon hindab viivitamatult iga nende nimetatud sätete alusel esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse väärtusi, et säilitada kahjuliku dumpingu vastase kaitse tasakaalustatud tase.

(199)

Venemaa eksportiva tootja väide, et minimaalne impordihind ei tohiks põhineda eranditult rauaskaol, lükati tagasi järgmisel põhjusel. Maksimaalne rauaskadu on objektiivne kriteerium vaatlusaluse toote eri liikide eristamiseks, samal ajal kui vaatlusaluse toote esimese ja teise kvaliteediklassi eristamine on väga subjektiivne, mis muudaks meetmete rakendamise järelevalve keeruliseks. Pealegi, nagu öeldud põhjenduses 187, ei tee minimaalne impordihind vahet üksikutel eksportivatel tootjatel ja asjaomastel riikidel.

(200)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased meetmed määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud meetmeid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada meetmeid, mida kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest meetmetest.

(201)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste meetmete kohaldamist juhul, kui ta muudab oma isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (6). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuste muutmine; omamaine ja eksportmüük, mis seondub näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste meetmetega äriühingute nimekirja.

(202)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmete hulka kuuluvad järgmised meetmed: käesoleva määruse artiklites sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve ja tehasesertifikaadi esitamine liikmesriikide tollile. Ilma sellise faktuurarve ja tehasesertifikaadita impordi suhtes kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul kehtivat väärtuselise tollimaksu määra, ilma viiteta minimaalsetele impordihindadele.

(203)

Kui meetmete kehtestamine alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses peaks muutma kaubanduse struktuuri, võidakse algatada kõrvalehoidmist käsitlev uurimine, ning kui tingimused on täidetud, kehtestada väärtuselised tollimaksud.

(204)

Peale selle, kaitseks meetmete võimaliku absorptsiooni vastu, eelkõige seotud äriühingute vahel, algatab komisjon viivitamata algmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamise ning kui esitatakse tõendeid niisugusest käitumisest võib ta kehtestada impordi suhtes registreerimisnõude vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

(205)

Vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud ajutine väärtuseline tollimaks vahemikus 21,6 % kuni 35,9 %, mis kehtis 13. maist 2015 kuni 13. novembrini 2015, jäetakse sisse nõudmata. Komisjon leidis, et juhtumi konkreetsete asjaolude juures ei oleks ajutiste tollimaksude sissenõudmine, mille vorm on lõplikest tollimaksudest erinev, kooskõlas liidu huvidega, kui võtta arvesse, et hinnad olid nimetatud perioodil kehtestatud minimaalsest impordihinnast üldjuhul kõrgemad.

(206)

Kõikidele huvitatud isikutele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Pärast sellist teatavakstegemist anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Muude isikute esitatud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kuid need ei andnud põhjust järelduste muutmiseks.

(207)

Venemaa ja Korea eksportivad tootjad tegid algmääruse artikli 8 lõikega 1 kooskõlas oleva hinnakohustuse pakkumise. Korea eksportiv tootja võttis hiljem oma hinnakohustuse pakkumise tagasi.

(208)

Venemaa eksportiv tootja ekspordib kahte liiki elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid (kvaliteetseid ja halvema kvaliteediga, viimased on näiteks pinnavigastustega), mis mõlemad kuuluvad madalaimasse tootevahemikku (tooted maksimaalse rauaskaoga üle 1,05 W/kg). Ta soovis selle tootekategooria sees veel kahte minimaalset impordihinda lisaks tollimaksu jaoks kehtestatutele, et teha vahet vaatlusaluse toote kahel liigil, mida ta liitu ekspordib. Venemaa eksportival tootjal on liidus mitmeid seotud äriühinguid, ehkki ta on seni müünud vaatlusalust toodet eranditult temaga seotud Šveitsi edasimüüja kaudu.

(209)

Komisjon hindas seda pakkumist, võttes arvesse meetmete vormi, s.o minimaalseid impordihindu, mis kehtestati kolme tootekategooria jaoks, ja mida kohaldatakse kõigi asjaomaste riikide kõigi eksportivate tootjate suhtes, nagu kirjeldati põhjendustes 175 ja 176. Hinnakohustuse pakkumine erineb sellest lähenemisviisist oluliselt ja nõuaks äriühingu jaoks erimeedet.

(210)

Vahetegemine kvaliteetsete ja halvema kvaliteediga toodete vahel meetmete rakendamiseks tundus olevat väga subjektiivne, kuna tehti ettepanek eristada kahte tooteliiki Venemaa standardi alusel. Komisjon leidis, et see muudab ettevõtmise teostamatuks, seda enam, et nimetatud standard lisataks tooteliikidel vahe tegemisele rauaskao alusel.

(211)

Peale selle muudavad paljud tooteliigid (tema kogu vaatlusaluse toote valik), mida ta müüb liitu, ja äriühingu struktuur hinnapakkumise järelevalve komisjoni talituste jaoks keeruliseks, eelkõige võttes arvesse meetmete vormi, s.o kolme tootekategooria jaoks kehtestatud üldisi minimaalseid impordihindu tavapärasemate väärtuseliste tollimaksude asemel. Käesoleva juhtumi puhul, nagu kirjeldatakse põhjendustes 149 ja 169, on liidu üldisi huve ja mõju kasutajatele üldistes minimaalsetes impordihindades juba arvesse võetud. Seepärast on see veel üks põhjus hinnakohustuse pakkumine tagasi lükata.

(212)

Eelöeldu alusel ja üldpoliitilistel põhjustel lükkas komisjon Venemaa eksportiva tootja hinnakohustuse pakkumise tagasi.

(213)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,