13.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1831,

7. oktoober 2015,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 13 lõike 2 teist lõiku, artikli 14 lõike 1 teist lõiku ja artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1144/2014 on kehtetuks tunnistatud nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (2) ning selles on sätestatud uued eeskirjad siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta. Samuti on määrusega antud komisjonile volitus kehtestada sellega seoses delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Tagamaks, et uus õigusraamistik toimiks sujuvalt ja et seda kohaldataks ühetaoliselt, tuleb selliste õigusaktidega kehtestada teatavad eeskirjad. Need õigusaktid peaksid asendama komisjoni määruse (EÜ) nr 501/2008, (3) mis on tühistatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1829 (4).

(2)

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed ei tohiks põhineda toote päritolul. Siiski on määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 2 kohaselt võimalik toodete päritolu kindlatel tingimustel nimetada. Esmajoones selleks, et päritolule osutamine ei õõnestaks liidu peamist programmisõnumit, tuleks kehtestada eeskirjad.

(3)

Vältimaks riski, et sihtrühma liikmed ei suuda eristada päritolule viitavat üldist kampaaniat ja kampaaniat, milles viidatakse konkreetsetele liidu kvaliteedikavades registreeritud kaitstud geograafilise tähisega toodetele, tuleks päritolule viitamisel piirduda vaid päritoluriigiga. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõikes 4 sätestatud lubatud kavade loetelu, peaks nende konkreetsete kavade puhul siiski olema võimalik viidata päritolule muul viisil kui päritoluriigi nimetamise teel. Lisaks peaks olema võimalik nimetada riigiülest päritolu, näiteks viidata Põhjamaade, Alpide või Vahemere piirkonnale, sest see vastab üleeuroopalisele ühisele arusaamale.

(4)

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed ei tohiks põhineda kaubamärkidel. Siiski on määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 1 kohaselt võimalik teatava tegevuse käigus ja kindlatel tingimustel toodete kaubamärke nimetada. Kaubamärke võib esitleda ainult toodete tutvustamisel või degusteerimisel, st tegevuses, mis on kavandatud konkreetselt müügi suurendamiseks, ning sellise eritegevuse käigus esitletavas teavitus- ja müügiedendusmaterjalis. Et kõik kaubamärgid oleksid võrdselt nähtavad ja nende graafiline kujutis oleks väiksem kui liidu peamine kampaaniasõnum, tuleb kehtestada eeskirjad. Meetmete kaubamärgineutraalsuse säilimiseks on vaja sätestada eeskirjad tagamaks, et esitletakse mitut kaubamärki, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ning et kaubamärgile mõeldud pinna suurus piirdub teabeala maksimaalse protsentuaalse määraga.

(5)

Määrusega (EL) nr 1144/2014 lubatakse programmi esitaval organisatsioonil ellu viia oma programmi teatavaid osi ise. Kehtestada tuleks nende sätete rakendamise eeskirjad.

(6)

Lihtprogramme tuleb ellu viia liikmesriikide ja liidu halduskoostöö korras kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, (5) mitut riiki hõlmavaid programme aga tuleb rahastada eelarve otsest täitmist käsitlevate eeskirjade kohaselt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (6). Kuna ühel programmi esitaval organisatsioonil võivad olla nii liht- kui ka mitut riiki hõlmavad programmid, peaksid kumbagi liiki programmi elluviimist käsitlevad eeskirjad võimalikult vähe üksteisest erinema. Sel eesmärgil tuleks lihtprogrammidele kohaldada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 nende sätetega võrdväärseid eeskirju, mis käsitlevad mitut riiki hõlmavatele programmidele antavaid toetusi, näiteks tagatise esitamise nõude puudumine lepingu rahuldava täitmise tagamiseks.

(7)

Komisjoni valitud lihtprogrammide korrektse elluviimise eest vastutavad liikmesriigid. Tuleks sätestada käesoleva määruse rakendamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste määramine. Ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks sätestada eeskirjad valitud lihtprogrammide elluviimiseks lepingute sõlmimise kohta. Komisjon peaks sel eesmärgil liikmesriikidele kättesaadavaks tegema tüüplepingu ja lepingute sõlmimiseks tuleks kehtestada mõistlik ajaline piirang. Pidades silmas programmi meetmete võimalikke eri liike, tuleks siiski tagada paindlikkus programmi elluviimise alguskuupäeva suhtes.

(8)

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides tuleks kehtestada programme esitavatele organisatsioonidele ja kohustus säilitada andmeid ja muid tõendavaid dokumente, mida on vaja programmi korrektse elluviimise ja deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkuse tõendamiseks.

(9)

Liikmesriigid peaksid lihtprogrammide elluviimist kontrollima kooskõlas määrusega (EL) nr 1306/2013. Samuti tuleks neilt nõuda, et nad kiidaksid enne programmi esitava asjaomase organisatsiooniga lepingu sõlmimist rakendusasutuse valiku heaks ja kontrolliksid enne mis tahes makse tegemist kõiki maksetaotlusi. Kõik maksetaotlused, välja arvatud ettemakse taotlused, peavad sisaldama finantsaruannet, milles on deklareeritud ja täpsustatud programmi esitava organisatsiooni rahastamiskõlblikud kulud, programmi tehnilise elluviimise aruannet ning lõppmakse taotluse hindamise aruannet.

(10)

Lihtsustamise ja halduskulude vähendamise eesmärgil tuleks kehtestada ühe aasta pikkused vahearuannete ja vastavate maksetaotluste perioodid. Lisaks tuleks teatavate summade maksmise taotlemisel esitada raamatupidamisaruande kohta sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori väljastatud tõend. See tõend peaks liikmesriikidele kinnitama deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkust.

(11)

Et liikmesriikidel oleks võimalik kontrollida, kas programmi elluviimiseks loodud materjalid vastavad liidu õigusele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 14 lõikes 1, ja kas eeskätt sätteid liidu peamise sõnumi, päritolu nimetamise ja kaubamärkide esitlemise kohta on kohaldatud, tuleks sätestada nõue esitada liikmesriigile kasutatud materjalid, sh visuaalsed materjalid.

(12)

Et pakkuda programme esitavatele organisatsioonidele käibevahendeid, tuleks kehtestada ettemakse tasumise tingimused. Liidu finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks tuleb tagada ettemakse tasumise turvalisus. See peaks olema tagatud kuni lõppmakse tegemiseni, kui ettemakse tasaarveldatakse. Kuna programme esitavatel organisatsioonidel, kes asuvad finantsabi saavates liikmesriikides, võib olla keeruline esitada tagatis kogu ettemakstava summa kohta, tuleks kehtestada erisäte, mis võimaldaks neil saada ettemakse kahes osas.

(13)

Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt nõutakse, et ettemaksed ja vahemaksed oleksid väiksemad kui liidu kogu osalus koos ohutusvaruga.

(14)

Kogemuste põhjal tuleb kindlaks määrata liikmesriikide tehtava kohapealse kontrolli sisu ja eriti selle sagedus, ulatus ja koht. Seega on sobiv nõuda, et igat programmi kontrollitaks kohapeal vähemalt ühe korra selle elluviimise jooksul. Võttes arvesse tõika, et teavitus- ja müügiedendustegevust viiakse ellu eri aegadel ning tihti on nende kestus ajaliselt piiratud, ning asjaolu, et teatavaid programme viiakse ellu väljaspool programmi esitava organisatsiooni päritoluliikmesriiki või väljaspool liitu, tuleks kohapealseid kontrolle teha programmi esitava organisatsiooni ruumides või vajaduse korral rakendusasutuse ruumides.

(15)

Alusetult tehtud väljamakse korral peaks viivisemäär olema kooskõlas mitut riiki hõlmavate programmide puhul kohaldatava viivisemääraga.

(16)

Teavitus- ja müügiedendusprogrammide tõhususe ja tulemuslikkuse hindamiseks tuleb kehtestada sätted, millega nõutakse, et nii programme esitavad organisatsioonid kui ka liikmesriigid peavad sobival viisil jälgima ja hindama programme ning müügiedenduspoliitika üldist tulemuslikkust.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtavad meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse rakenduseeskirjad määruse (EL) nr 1144/2014 kohaldamiseks seoses päritolu ja kaubamärkide nähtavusega liht- ja mitut riiki hõlmavates programmides ning eeskirjad, mille kohaselt võib programmi esitavale organisatsioonile anda loa lihtprogrammi teatavaid osi ise ellu viia.

Lisaks sätestatakse konkreetsed lepingute sõlmimise, lihtprogrammide haldamise, jälgimise ja kontrollimise eeskirjad ning teavitus- ja müügiedendusprogrammide mõju hindamiseks vajalik näitajate süsteem.

II PEATÜKK

LIHT- JA MITUT RIIKI HÕLMAVATE PROGRAMMIDE ÜHISSÄTTED

1. JAGU

Päritolu nähtavus

Artikkel 2

Üldnõuded päritolu nimetamise kohta kõikides teavitus- ja müügiedendusmaterjalides

1.   Programmi peamine sõnum peab olema liidu sõnum ja selles ei tohi keskenduda konkreetsele päritolule.

2.   Igasugusel päritolu nimetamisel peab täitma järgmisi kumulatiivseid tingimusi:

a)

see ei tohi kujutada endast põllumajandustoodete ja toiduainete vaba liikumise piirangut Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 34 vastaselt;

b)

sellega ei tohi julgustada tarbijaid ostma omamaiseid tooteid üksnes nende päritolu tõttu ja tuleb osutada toote iseloomulikele omadustele, mitte vaid selle päritolule;

c)

see peab täiendama liidu peamist sõnumit.

3.   Liidu peamist programmisõnumit ei tohi varjata toote päritolu käsitleva materjaliga, näiteks piltide, värvuse, sümbolite või muusikaga. Päritolu tuleb nimetada liidu peamisest sõnumist eraldi pinnal.

4.   Teavitus- ja müügiedendusmaterjalides tohib päritolu nimetada ainult visuaalsetes materjalides. Helimaterjalis ei tohi päritolu nimetada.

Artikkel 3

Päritolu eraldi nimetamine teavitus- ja müügiedendusmaterjalides määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 2 punktide a ja b kohaselt

1.   Määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 2 punktide a ja b kohaselt piirdub päritolu nimetamine teavitus- ja müügiedendusmaterjalides päritoluriigiga, nimelt liikmesriigi nimega, või ühise riigiülese päritoluga. Päritolu võib nimetada selgesõnaliselt või kaudselt.

2.   Määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimusi tuleb täita, sealjuures tuleb arvesse võtta päritolule viitava teksti või sümboli, sh piltide ja üldise esitluse silmatorkavust võrreldes liidu peamisele programmisõnumile viitava teksti või sümboliga.

Artikkel 4

Päritolu nimetamine määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktide c ja d kohaselt rahastamiskõlblikele kavadele viitavates teavitus- ja müügiedendusmaterjalides

1.   Määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punkti c kohaselt rahastamiskõlblikele kavadele viitavate teavitus- ja müügiedendusmeetmete raames võib nimetada äärepoolseimate piirkondade nime sellekohastel graafilistel sümbolitel, juhul kui komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 179/2014 (7) sätestatud tingimused on täidetud, ning asjaomastes visuaalsetes materjalides, juhul kui need vastavad määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 2 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

2.   Erandina artikli 3 lõikest 1 võib määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punkti d kohaselt rahastamiskõlblikele kavadele viitavate teavitus- ja müügiedendusmeetmete raames, mille puhul viidatakse päritolule nimes, seda päritolu nimetada, juhul kui on täidetud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 4 lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimused.

2. JAGU

Kaubamärkide nähtavus

Artikkel 5

Üldnõuded

1.   Määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 4 nimetatud kaubamärki tuleb mõista kui nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009 (8) artiklites 4 ja 66 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ (9) artiklis 2 määratletud kaubamärki.

2.   Programme esitavate organisatsioonide reklaamitavate toodete kaubamärgid tohivad nähtavad olla ainult toodete tutvustamise või degusteerimise ajal.

Kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a)   toote tutvustamine– messide või ettevõtjatevaheliste ürituste ajal ja veebisaitidel mis tahes viisil toote või kava eeliste tutvustamine võimalikule kliendile, et julgustada teda toodet ostma;

b)   degusteerimine– messide või ettevõtjatevaheliste ürituste ajal ja müügipunktides toimuv tegevus, mille käigus võib võimalik klient toodet degusteerida.

3.   Kaubamärgid võivad olla nähtavad ka teavitus- ja müügiedendusmaterjalidel, mis on välja pandud või mida levitatakse toote tutvustamise või degusteerimise ajal.

4.   Programme esitavad organisatsioonid peavad kaubamärkide esitlemisel täitma järgmisi tingimusi:

a)

nad peavad programmi taotluses põhjendama, miks on kaubamärgi nimetamine kampaania eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning kinnitama, et kaubamärke esitletakse ainult toote tutvustamise või degusteerimise ajal;

b)

nad peavad säilitama tõendid selle kohta, et programmi esitava asjaomase organisatsiooni kõikidele liikmetele on antud võrdne võimalus oma kaubamärke esitleda;

c)

nad tagavad, et:

i)

kaubamärke esitletakse koos, võrdselt nähtaval viisil ja liidu peamise sõnumi jaoks mõeldud pinnast eraldi pinnal;

ii)

kaubamärkide esitlemine ei kahanda liidu peamist sõnumit;

iii)

kaubamärkiga seotud materjalide, näiteks piltide, värvuste, sümbolite esitlemine ei varja liidu peamist sõnumit;

iv)

kaubamärke esitletakse ainult visuaalses materjalis, välja arvatud meened ja maskotid, ja need on liidu peamisest sõnumist väiksemas formaadis. Helimaterjalis ei tohi kaubamärke nimetada.

Artikkel 6

Erinõuded

1.   Toodete tutvustamisel või degusteerimisel tohib kaubamärke esitleda vaid järgmisel viisil:

a)

kõiki koos ühel plakatil, mis asub messiboksi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esiküljel. Plakati suurus ei tohi ületada messiboksi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esikülje kogupinnast 5 % või

b)

igaüht üksikult, ühesugustele eraldi infostendidele paigutatult, neutraalsel ja ühesugusel viisil infostendi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esiküljel. Sellisel juhul ei tohi kaubamärgi nimi ületada infostendi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esikülje kogupinnast 5 %.

2.   Veebisaitidel tohib kaubamärke esitleda üksnes koos, ühel kahest alljärgnevast viisist:

a)

reklaamiribal, mis asub veebilehe allosas ega ületa 5 % veebilehe kogupinnast, sealjuures peavad kõik kaubamärgid olema liidu kaasrahastamisele viitavast liidu embleemist väiksemad;

b)

selleks ette nähtud veebilehel, mis on kodulehest eraldi ja kus kõik kaubamärgid on kujutatud neutraalsel ja ühesugusel viisil.

3.   Toote tutvustamise või degusteerimise ajal levitatavatel trükimaterjalidel tohib kaubamärke esitleda üksnes koos, lehe allosas ühel reklaamiribal, mille pind ei tohi ületada asjaomase lehe kogupinnast 5 %.

Artikkel 7

Esitletavate kaubamärkide arv

1.   Esitleda tuleb vähemalt viit kaubamärki.

2.   Erandina lõikest 1 tohib esitleda vähem kui viit kaubamärki siis, kui on täidetud kaks järgmist tingimust:

a)

programmis käsitletava toote või kava puhul on programmi esitava organisatsiooni päritoluliikmesriigist pärit vähem kaubamärke;

b)

nõuetekohaselt õigustatud põhjustel ei ole olnud võimalik korraldada mitut toodet või mitut riiki hõlmavat programmi, mille raames oleks võinud esitleda rohkem kaubamärke.

3.   Programmi esitav organisatsioon peab lõikes 2 nimetatud tingimuste täitmist nõuetekohaselt põhjendama ja tõendama seda kõikide vajalike dokumentidega, sh tõenditega, et programmi esitav organisatsioon on võtnud ühendust muude programme esitavate organisatsioonidega ja teinud neile ettepaneku mitut toodet või mitut riiki hõlmava programmi loomiseks, ning põhjustega, miks sellist programmi ei õnnestunud luua.

4.   Kui esitletakse vähem kui viit kaubamärki, kohaldatakse artiklis 6 sätestatud eeskirju ja kaubamärkidele mõeldud pinda vähendatakse proportsionaalselt.

Artikkel 8

Viitamine määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punkti d kohaselt rahastamiskõlblikele kavadele, mis on kaubamärgina registreeritud

Kui mõni programm hõlmab määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis d viidatud kava, ei kohaldata artikleid 5, 6 ja 7 nende kavade nimede ja logode suhtes, mis on kaubamärgina registreeritud.

III PEATÜKK

LIHTPROGRAMMIDE HALDAMINE

1. JAGU

Programmide elluviimine ja rahastamine

Artikkel 9

Pädevate ametiasutuste määramine

Liikmesriigid määravad käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad pädevad riiklikud ametiasutused.

Nad peavad komisjonile teatama määratud ametiasutuste nimed ja täielikud andmed ning teavitama nendega seotud mis tahes muudatustest.

Komisjon teeb selle teabe sobivas vormis avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 10

Lepingute sõlmimine

1.   Niipea kui komisjon võtab vastu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 11 lõikes 2 viidatud rakendusakti, edastab ta asjaomastele liikmesriikidele valitud programmide koopiad.

2.   Liikmesriigid peavad teavitama programme esitavaid asjaomaseid organisatsioone viivitamata sellest, kas nende taotlused on heaks kiidetud või mitte.

3.   Liikmesriigid sõlmivad programme esitavate valitud organisatsioonidega programmide elluviimist reguleerivad lepingud 90 kalendripäeva jooksul pärast määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 11 lõikes 2 viidatud komisjoni aktist teatamist, tingimusel et delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 2 sätestatud korra kohaselt on valitud määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 13 osutatud rakendusasutused. Pärast seda tähtaega ei tohi lepinguid ilma komisjoni eelneva loata sõlmida.

4.   Programmi elluviimise alguskuupäev on lepingu allkirjastamisele järgneva kuu esimene päev. Alguskuupäeva võib siiski edasi lükata kuni kuus kuud, eriti kui tuleb arvesse võtta programmis käsitletava toote hooajalisust või konkreetsel üritusel või messil osalemist.

5.   Liikmesriigid peavad kasutama komisjoni ettenähtud tüüplepinguid.

6.   Vajaduse korral võivad liikmesriigid muuta tüüplepingu teatavaid tingimusi, et vastata paremini oma riigi seaduste nõuetele, tingimusel et sellega ei rikuta liidu õigust.

Artikkel 11

Programmide elluviimine programme esitavate organisatsioonide poolt

Programmi esitav organisatsioon võib lihtprogrammi teatavaid osi ise ellu viia, kui:

a)

tal on vähemalt kolmeaastane teavitus- ja müügiedendusmeetmete võtmise kogemus;

b)

ta tagab, et meede, mida ta plaanib võtta, jääb kulude poolest tavapäraste turuhindade piiresse.

Artikkel 12

Teabe ja säilitatavate andmetega seonduvad kohustused

1.   Programme esitavad organisatsioonid peavad hoidma teavet ajakohasena ning teavitama asjaomaseid liikmesriike üritustest ja olukordadest, mis võivad mõjutada märkimisväärselt programmi elluviimist või liidu finantshuvisid.

2.   Programme esitavad organisatsioonid ja rakendusasutused peavad säilitama andmed ja muud tõendavad dokumendid, mis kinnitavad programmi asjakohast elluviimist ja rahastamiskõlblikena deklareeritud kulusid, eelkõige järgmist:

a)

tegeliku kulu puhul: asjaomased andmed ja muud tõendavad dokumendid, et tõendada deklareeritud kulusid, näiteks lepingud, allhankelepingud, arved ja raamatupidamisdokumendid. Kuluarvestustavad ja sisekontrollimenetlused peavad võimaldama deklareeritud summade, raamatupidamises arvestatud summade ja tõendavates dokumentides kajastatud summade otsest võrdlemist.

Personalikuludega seoses peavad programme esitavad organisatsioonid ja rakendusasutused pidama deklareeritavate tundide kohta ajalist arvestust. Tegevuse raames töötatud tundide usaldusväärse ajalise arvestuse puudumisel võib liikmesriik nõustuda alternatiivsete tõenditega, mis kinnitavad deklareeritud tundide arvu, kui ta leiab, et need pakuvad piisaval tasemel kindlust.

Üksnes programmi raames töötavate inimeste puhul ei ole vaja nõuda ajalise arvestuse pidamist, vaid allkirjastatud avaldust, milles kinnitatakse, et asjaomased inimesed on töötanud eranditult selle tegevuse raames;

b)

kindlasummaliste kulude puhul: asjaomased andmed ja muud tõendavad dokumendid, et kinnitada kulude rahastamiskõlblikkust, mille alusel arvutatakse kindel määr.

Artikkel 13

Ettemakse tasumine

1.   Programmi esitav organisatsioon võib 30 päeva jooksul artiklis 10 osutatud lepingu sõlmimise kuupäevast edastada asjaomasele liikmesriigile taotluse ettemakse tasumiseks koos käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tagatisega.

2.   Ettemakse tasutakse tingimusel, et programmi esitav organisatsioon on liikmesriigi kasuks esitanud ettemaksega võrdväärse tagatise kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (10) IV peatükiga.

3.   Ettemakse võib moodustada kuni 20 % liidu maksimaalsest rahalisest osalusest vastavalt määruse (EL) nr 1144/2014 artiklile 15.

4.   Liikmesriik teeb ettemakse kas 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud tagatise kättesaamist või 30 päeva jooksul kuupäevast, mis on 10 päeva enne programmi elluviimise algust, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

5.   Ettemakse tuleb lõppmakse tegemisel tasaarveldada.

6.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 5 võivad programme esitavad organisatsioonid, kes asuvad liikmesriigis, mis saab finantsabi kooskõlas määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 15 lõikega 3, esitada taotluse ettemakse tasumiseks kahes osas. Seda võimalust kasutada soovivad taotlejad peavad ettemakse esimest osa taotlema käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Ettemakse ülejäänud osa võib taotleda alles siis, kui esimene osa on tasaarveldatud.

Artikkel 14

Vahemaksete taotlemine

1.   Välja arvatud programmi elluviimise viimasel aastal, peab programmi esitav organisatsioon esitama liikmesriigile taotluse liidu rahalise osaluse vahemakse tegemiseks 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil programmi elluviimise aasta lõppes.

2.   Need taotlused peavad katma asjaomase aasta jooksul tekkinud rahastamiskõlblikud kulud ning neile tuleb lisada korralist finantsaruannet ja korralist tehnilist aruannet sisaldav vahearuanne.

3.   Lõikes 2 nimetatud korraline finantsaruanne peab sisaldama järgmist:

a)

programmi esitavate organisatsioonide raamatupidamisaruanded, kus on täpsustatud programmiga hõlmatud rahastamiskõlblikud kulud ja millele on lisatud avaldus, mis tõendab, et

—

esitatud andmed on täielikud, usaldusväärsed ja õiged;

—

deklareeritud kulud on delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 4 kohaselt rahastamiskõlblikud;

—

kulusid saab põhjendada asjaomaste andmete ja tõendavate dokumentidega, mis esitatakse taotluse korral või seoses käesolevas määruses sätestatud kontrolliga;

b)

raamatupidamisaruande tõend, mille on asjaomasele programmi esitavale organisatsioonile väljastanud tunnustatud välisaudiitor, kui liidu rahaline osalus programmi tegelikes kuludes on 750 000 eurot või üle selle ja vahemakse kaudu taotletav liidu rahaline osalus tegelikes kuludes on 325 000 eurot või rohkem. Tõendiga kinnitatakse esitatud kulude rahastamiskõlblikkust kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikliga 4 ja käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmist;

c)

vajalike arvete ja tõendavate dokumentide koopiad, mis kinnitavad kulude rahastamiskõlblikkust, kui ei nõuta punktis b viidatud tõendit.

4.   Lõikes 2 nimetatud korraline tehniline aruanne peab sisaldama järgmist:

a)

kõikide kasutatud materjalide, sh visuaalsete materjalide koopiad, mida ei ole veel liikmesriigile juba edastatud;

b)

vahemaksega seotud ajavahemikul ellu viidud tegevuse kirjeldus, milles tuleb kasutada artiklis 22 viidatud programmi väljund- ja tulemusnäitajaid;

c)

kõikide programmis planeeritud tegevuse ja selle loodetavate väljundite ja tulemuste ning tegelikult ellu viidud tegevuse tulemuste vaheliste erinevuste põhjendus.

Artikkel 15

Lõppmakse tegemise taotlemine

1.   Programmi esitav organisatsioon peab edastama lõppmakse tegemise taotluse liikmesriigile 90 päeva jooksul pärast artiklis 10 nimetatud lepinguga hõlmatud programmi lõppemist.

2.   Taotlus loetakse vastuvõetuks, kui sellele on lisatud lõplik vahearuanne, lõpparuanne ning uurimus, kus on hinnatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete mõju.

3.   Lõikes 2 nimetatud lõplik vahearuanne peab käsitlema programmi elluviimise viimast aastat. Raamatupidamisaruannetes peavad programme esitavad organisatsioonid tõendama, et kõik tulud on deklareeritud.

4.   Lõikes 2 nimetatud lõpparuanne peab sisaldama järgmist:

a)

lõplik finantsaruanne, mis koosneb programmi esitava organisatsiooni koostatud lõplikust kokkuvõtlikust raamatupidamisaruandest, kus on integreeritud kõikide vahemaksete raamatupidamisaruanded ja kajastatud kõik tekkinud kulud;

b)

lõplik tehniline aruanne, mis hõlmab

i)

ülevaadet ellu viidud tegevusest ning programmi väljundeid ja tulemusi artiklis 22 osutatud näitajate põhjal ning

ii)

avaldamiseks ette nähtud kokkuvõtet.

5.   Lõikes 2 nimetatud uuring, milles hinnatakse teavitus- ja müügiedendusmeetmete mõju, tuleb teha sõltumatul välisel asutusel. Asutus peab kasutama artiklis 22 nimetatud näitajaid.

Artikkel 16

Liikmesriigi tehtavad maksed

1.   Artiklites 13 ja 14 osutatud vahe- ja ettemaksed ei tohi kokku ületada 90 % määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 15 osutatud liidu kogu rahalisest osalusest.

2.   Liikmesriigid peavad tegema artiklites 14 ja 15 osutatud maksed 60 päeva jooksul pärast maksetaotluse kättesaamist, tingimusel et tehtud on kõik kontrollid kooskõlas käesoleva määrusega.

3.   Kui on vaja teha artiklites 19 ja 20 viidatud uusi haldus- või kohapealseid kontrolle, võib liikmesriik programmi esitava organisatsiooni teavitamisel lõikes 2 nimetatud tähtaega pikendada.

Artikkel 17

Rahastamiskõlbmatute kulude tagasilükkamine ja alusetult tehtud väljamaksete tagasinõudmine

1.   Mis tahes vahemakse või lõppmakse tegemise ajal või pärast nende maksete tegemist peab liikmesriik tagasi lükkama kulud, mida loetakse rahastamiskõlbmatuteks, eriti käesoleva määrusega ette nähtud kontrollide järel.

2.   Programmi esitav organisatsioon maksab alusetult tehtud väljamakse tagasi kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (11) III peatüki 1. jaoga.

Kehtib komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (12) artikli 83 lõike 2 punktis b sätestatud viivisemäär.

2. JAGU

Liikmesriikides tehtav programmide elluviimise kontroll ja teavitamine

Artikkel 18

Rakendusasutuste valimismenetluse kontrollimine

Enne artiklis 10 nimetatud lepingu sõlmimist peavad liikmesriigid kontrollima, et rakendusasutused on valitud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 2 sätestatud konkursimenetlusega.

Artikkel 19

Lihtprogrammide halduskontroll

1.   Halduskontrolli käigus peavad liikmesriigid kontrollima korrapäraselt maksetaotlusi, eriti taotlustele lisatud aruandeid ja kulude rahastamiskõlblikkust kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikliga 4.

2.   Liikmesriigid taotlevad mis tahes vajalikuks peetavat lisateavet ja teevad vajaduse korral lisakontrolli, eriti siis, kui:

a)

nõutud aruandeid ei ole esitatud või need ei ole täielikud;

b)

raamatupidamisaruannete tõendi halduslik läbivaatamine ei kinnita piisavalt kulude rahastamiskõlblikkust kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikliga 4 ja käesoleva määruse artikli 12 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmist või

c)

esineb kahtlusi raamatupidamisaruannetes deklareeritud kulude rahastamiskõlblikkuse suhtes.

Artikkel 20

Lihtprogrammide kohapealne kontroll

1.   Liikmesriigid valivad kontrollitavad maksetaotlused riskianalüüsi põhjal.

Valik tehakse nii, et oleks tagatud iga lihtprogrammi kontrollimine kohapeal vähemalt ühe korra selle elluviimise ajal alates esimesest vahemaksest kuni lõppmakseni.

2.   Kohapealne kontroll hõlmab programmi esitava organisatsiooni ja vajaduse korral rakendusasutuse ruumides toimuvaid tehnilisi ja raamatupidamiskontrolle. Liikmesriigid peavad kontrollima, kas

a)

esitatud teave ja dokumendid on täpsed;

b)

kulud on deklareeritud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikliga 4 ja käesoleva määruse artikli 12 lõikega 2;

c)

kõik artiklis 10 nimetatud lepingus sätestatud kohustused on täidetud;

d)

määruse (EL) nr 1144/2014 artiklite 10 ja 15 nõuded on täidetud.

Ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 1848/2006 (13) kohaldamist, peavad liikmesriigid teavitama komisjoni esimesel võimalusel kontrolli ajal avastatud eeskirjade mis tahes eiramisest.

Kohapealse kontrolli puhul võib piirduda valimiga, mis hõlmab rahastamiskõlblikest kuludest vähemalt 30 %. Valim peab olema usaldusväärne ja esindav.

Kui avastatakse nõuete rikkumine, peab liikmesriik kontrollima kõiki deklareeritud kulusid käsitlevaid dokumente või tuleb valimi tulemused ekstrapoleerida.

3.   Liikmesriigid koostavad iga kohapealse kontrolli kohta aruande. Aruandes peab ellu viidud kontrolli ulatust ja tulemusi selgelt kirjeldama.

Artikkel 21

Komisjoni teavitamine lihtprogrammidest

1.   Kõikide lihtprogramme hõlmavate maksete kohta peavad liikmesriigid iga aasta 15. juuliks teatama komisjonile eelmise kalendriaasta kohta järgmised andmed:

a)

rahaliste vahendite kasutamise ja väljundnäitajad, nagu on osutatud artiklis 22;

b)

programmide mõju, mille hindamisel on kasutatud artiklis 22 kirjeldatud näitajate süsteemi;

c)

kooskõlas artiklitega 19 ja 20 ellu viidud haldus- ja kohapealse kontrolli tulemused.

2.   Teatamine toimub elektrooniliselt, sealjuures tuleb kasutada komisjoni kättesaadavaks tehtud tehnilisi kirjeldusi andmete edastamise kohta.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Teavitus- ja müügiedendusprogrammide mõju hindamiseks vajalik näitajate süsteem

1.   Käesoleva määrusega luuakse näitajate süsteemil põhinev ühine raamistik teavitus- ja müügiedendusprogrammide mõju hindamiseks. See süsteem hõlmab kolme tulemuslikkuse näitajate kogumit, milleks on väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad.

a)

Väljundnäitajatega mõõdetakse iga programmiga ettenähtud tegevuse elluviimise määra.

b)

Tulemusnäitajatega mõõdetakse tegevuse otsest ja kohest mõju.

c)

Mõjunäitajatega mõõdetakse kohesest mõjust kaugemale ulatuvat kasu.

2.   Igas teavitus- ja müügiedendusprogrammi käsitlevas ettepanekus, mille programmi esitav organisatsioon komisjonile edastab, tuleb täpsustada, milliseid näitajaid igast tulemuslikkuse näitajate kogumist selle programmi mõju hindamiseks kasutatakse. Programmi esitav organisatsioon peab vajaduse korral kasutama lisas sätestatud näitajaid, aga ta võib kasutada ka muid näitajaid, kui ta suudab tõendada, et need on asjaomase programmi olemuse tõttu sobivamad.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2015 programmiettepanekute suhtes, mis on esitatud alates 1. detsembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 56.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 501/2008, 5. juuni 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 147, 6.6.2008, lk 3).

(4)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, 23. aprill 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 179/2014, 6. november 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 228/2013 seoses ettevõtjate registriga, toodete piirkonnast väljaspool turustamiseks antava toetuse suurusega, logoga, teatavate veiste imporditollimaksudest vabastamisega ning põllumajanduse jaoks ettenähtud erimeetmetega seotud teatavate meetmete rahastamisega liidu äärepoolseimates piirkondades (ELT L 63, 4.3.2014, lk 3).

(8)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95/EÜ, 22. oktoober 2008, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

(10)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(11)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, 6. august 2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(12)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(13)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, 14. detsember 2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

LISA

Artiklis 22 nimetatud teavitamis- ja müügiedendusprogrammide mõju hindamise näitajate loetelu

Programme esitavate organisatsioonide poolt teavitamis- ja müügiedendusprogrammide raames elluviidava tegevusega seotud näitajate süsteem ei pruugi tingimata kajastada kõiki tegureid, mis võivad tegevusprogrammi väljunditele, tulemustele ja mõjule toimet avaldada. Seepärast peaks näitajate abil kajastatavaid andmeid tõlgendama sellise kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe valguses, mis on seotud programmi elluviimise edu või läbikukkumist mõjutavate muude põhiteguritega.

1.

Väljundnäitajad on näiteks:

—

korraldatud ürituste arv;

—

televisioonis või raadios eetrisse lastud klippide või avaldatud trüki- või veebireklaamide arv;

—

pressiteadete arv;

—

konkreetse tegevuse sihtrühma suurus (näiteks postitusi saanud asjatundjate arv);

—

e-posti kaudu saadetava uudiskirja tellijate arv.

2.

Tulemusnäitajad on näiteks:

—

üritustel (nt seminarid, töötoad, degusteerimine jne) osalenud asjatundjate, ekspertide, importijate või tarbijate arv;

—

nende asjatundjate, ekspertide, importijate või tarbijate arv, kelleni jõuti telereklaamide, raadioklippide, trüki- või veebireklaamide kaudu;

—

üritustel osalenud nende asjatundjate, ekspertide, importijate või tarbijate arv, kes võtsid tootjate organisatsiooni või tootjatega ühendust;

—

teavituskampaania aruandega hõlmatud aja jooksul ajakirjanduses ilmunud tasuta artiklite arv;

—

veebisaidi külastajate või Facebooki lehe jälgijate arv;

—

meediakajastuste hulk.

3.

Mõjunäitajad on näiteks:

—

valdkonna müügisuundumused reklaamikampaaniatele järgneval aastal piirkonnas, kus need toimusid, võrreldes eelmise aastaga ja asjaomase turu üldiste müügisuundumustega;

—

toote tarbimissuundumused asjaomases riigis;

—

liidu ekspordiväärtus ja -maht reklaamitud toote puhul;

—

liidu toodete turuosa muutumine;

—

eksporditava toote keskmise müügihinna suundumus riigis, kus kampaania toimus;

—

liidu kvaliteedikavade logode äratuntavuse määra muutumine;

—

liidu kvaliteettoodete kuvandi muutumine;

—

suurem teadlikkus liidu põllumajandustoodete olulistest väärtustest või muudest eelistest, mis on loetletud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 3 punktis a;

—

tarbijate usalduse suurenemine pärast programmi elluviimist;

—

investeeringutasuvus.