LISA

Näitajate tulemustabel

1. Üldpõhimõtted

Määruse (EL) 2015/1017 artikli 7 lõigete 7–12 kohaselt loodud investeeringute komitee kasutab näitajate tulemustabelit (edaspidi „tulemustabel”), et hinnata toimingute lisaväärtust, mida Euroopa Investeerimispank (EIP) võib ELi tagatise raames (1) toetada. Tulemustabeliga antakse investeeringute komitee käsutusse vahend, mis võimaldab tal seada kõrgema hindega ja lisaväärtust loovad toimingud prioriteetsele kohale ELi tagatise kasutamisel. EIP arvutab eelnevalt välja punktid ja näitajad ning jälgib tulemusi pärast projekti lõpetamist. Investeeringute komiteele teatatakse iga samba raames saadud punktid ja iga näitaja väärtus.

Tulemustabel koosneb neljast sambast:

—	1. sammas: panus Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) poliitikaeesmärkidesse

—	2. sammas: projekti kvaliteet ja usaldusväärsus

—	3. sammas: tehniline ja rahaline tugi

—	4. sammas: täiendavad näitajad

Sammaste erineva kohaldamisala tõttu hinnatakse sambaid eraldi, koondamata neid ühte punktiarvestusse. Investeeringute komitee annab projektide prioriseerimisel igale sambale võrdse tähtsuse, sõltumata sellest, kas sambale antakse numbriline punktisumma või see koosneb hindeta kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest näitajatest. Vastavalt EFSI määruse artikli 7 lõikele 14 kasutab investeeringute komitee näitajate tulemustabelit selleks, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Tulemustabeli kasutamine ei piira võimalike projektide läbivaatamist investeeringute komitee poolt vastavalt EFSI määruse artikli 7 lõikele 7, vaid täiendab seda.

2. Tulemustabel

Iga EFSI toimingut hinnatakse kõigi nelja samba alusel. Hinne arvutatakse iga samba näitajatest saadud punktide alusel vastavalt järgmisele tabelile:

Punktid	2. samba hinne	1. ja 3. samba hinne
0–49	Nõrk	Väike
50–99	Rahuldav	Mõõdukas
100–149	Hea	Märgatav
≥ 150	Suurepärane	Suur

Neljas sammas hõlmab täiendavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid, mida ei koondata eraldi hindeks.

1. sammas: panus EFSI poliitikaeesmärkidesse

Esimeses sambas hinnatakse toimingu kooskõla määruse (EL) 2015/1017 artikli 9 lõikes 2 sätestatud EFSI üldeesmärkidega ja selle panust nende saavutamisse. Meetod, mille alusel määratakse 1. samba hinne, põhineb toimingu panusel EFSI eesmärkidesse. Seda hinnatakse skaalal „väike, mõõdukas, märgatav, suur”.

Hindamisel lähtutakse järgmistest aspektidest.

—	„Panus EFSI eesmärkidesse”. Kõik projektid peavad toetama vähemalt ühe EFSI üldeesmärgi saavutamist. Projektid, mis ei kuulu poliitiliste prioriteetide hulka (näiteks TENi mitteprioriteetne maanteeprojekt), saavad hinde „väike”.

—

„Põhieesmärgid”. Määruse (EL) 2015/1017 artikli 9 lõikes 2 on iga üldise poliitikaeesmärgi kohta määratud kindlaks mitu keskset poliitikavaldkonda, mida peetakse eriti tähtsaks. Nende kesksete poliitikavaldkondade projektid tõusevad hindamisskaalal ühe astme võrra. Hindamisel võetakse arvesse ka seda, kui projekti eripärast tulenevalt on projekti panus eesmärkidesse eriti suur (näiteks näidisprojektid ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärke oluliselt toetavad projektid). Mitut eesmärki toetavad projektid, näiteks ühtekuuluvust ja kliimaküsimusi käsitlevad horisontaalsed projektid, liiguvad skaalal ülespoole.

Kasutatakse ühte näitajat, mida hinnatakse neljapallisüsteemis. Üldhinde arvutamiseks antakse iga hindamisastme kohta kuni 50 punkti. Punktide kokkuliitmisel (ilma kaalumiseta) saab projekt hindeks „väike” (vähem kui 50 punkti), „mõõdukas” (50–99 punkti), „märgatav” (100–149), „suur” (150 punkti ja üle selle).

2. sammas: projekti kvaliteet ja usaldusväärsus

Teine sammas põhineb mitmel näitajal, mis võimaldab hinnata toimingu kvaliteeti ja usaldusväärsust. Üksikutesse projektidesse tehtavate investeeringute ja mitut abisaajat hõlmavate vahendatavate laenude kaudu tehtavate investeeringute jaoks on ette nähtud erinev lähenemisviis.

Üksikute projektide hindamisel on kavas võtta arvesse järgmisi aspekte ja neist tulenevaid näitajaid.

—

„Majanduskasv” (1. näitaja, punktiskaala 0–100). Projekti panus jätkusuutlikku majanduskasvu tuleneb selle sotsiaal-majanduslikust mõjust, mis põhineb kuludel ja tuludel. Võimaluse korral arvutatakse sisemine tulumäär, kasutades selleks parimaid tavasid majandusteaduses. Selle arvutamisel võetakse arvesse projekti sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid, sealhulgas ülekanduvat mõju (näiteks positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, pikaajaline kliimaalane kasu, mõju tööturule või negatiivne keskkonnamõju). Mõne projekti puhul on sisemise tulumäära hindamine keeruline. Näiteks mitmes valdkonnas, kus tuleb järgida ELi norme, on põhimureks tagada, et valitakse kõige väiksemate kuludega lahendus selle asemel, et hinnata üldist majanduslikku kasu (näiteks vee- ja jäätmekäitlus). Nende valdkondade projektide kvaliteedi hindamisel tuginetakse valdkonna võrdlusnäitajatele. Toimingute puhul, mis ühendavad raamlaene, põhineb hindamine valdavalt projektiedendaja kasutatud investeerimisstrateegial ja -kriteeriumidel.

EIP-poolseks rahastamiseks vajalik minimaalne tulumäär on tavaliselt 5 %. Standardprojekti puhul peetakse 5–7 % sisemist tulumäära „rahuldavaks”, 7–10 % „heaks” ja üle 10 % „suurepäraseks”. Tulemuste liigitamine põhineb aga ka mõnel valdkonnapõhisel aspektil. Neid valdkondi, mida peetakse praegu keskkonna seisukohast vähem jätkusuutlikuks (näiteks teatavad transpordiliigid), rahastatakse vaid siis, kui need on majanduslikust vaatenurgast „head” ehk nende sisemine tulumäär on vähemalt 7 %. Seevastu valitud projektide puhul, millel on pikaajaline kliimaalane kasu, peetakse rahastamist võimalikuks, kui nende sisemine tulumäär on 3,5–5 % (andes sellele hinde „nõrk”). Erasektori projektidele antavad hinded on nende riski ja tootluse profiilist tulenevalt järgmised: „nõrk” (kui sisemine tulumäär on 5–7 %), „rahuldav” (7–10 %), „hea” (10–15 %) ja „suurepärane” (üle 15 %). Sisemise tulumäära arvutamisel võetakse arvesse kõiki positiivseid ja negatiivseid välismõjusid, sealhulgas keskkonna ja kliimamuutustega seotud aspekte. Juhatus võib minimaalset tulumäära kohandada, kui selgub, et see ei vasta majanduslikult põhjendatud tasemele. Seejuures tuleb arvesse võtta pikaajalist majandusolukorda.

—

„Projektiedendaja suutlikkus” (2. näitaja, punktiskaala 0–30). Suutlikkust hinnatakse, analüüsides projektiedendaja võimet viia projekt ellu õigel ajal ja tõhusalt. Samuti peetakse silmas asjakohast institutsioonilist keskkonda ja võimalikku tehnilist abi. See on eriti oluline raamlaenude puhul, kui hinnata tuleb prioriseerimiskriteeriume, projekti rakendamise ja kontrolli võimet, järelevalve- ja kontrollisüsteeme ning keskkonna, konkurentsivõime ja riigihankega seotud nõuete haldamist.

—

„Jätkusuutlikkus” (3. näitaja, punktiskaala 0–30). EIP standardite kohaselt peavad projektid olema majanduslikult elujõulised ja aitama edendada majanduskasvu. Lisaks sellele peavad projektid olema jätkusuutlikud keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt. Oluline on säilitada kõrged keskkonna- ja sotsiaalnormid. Neid hinnatakse vastavalt keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamatus (Environmental and Social Practices Handbook) (2) esitatud üksikasjalikele suunistele.

—

„Tööhõive” (4. näitaja, punktiskaala 0–40). Tööhõive näitaja hõlmab tööhõivet nii projekti väljatöötamise kui ka selle toimimise etapis. Projekti väljatöötamisel vajaminevat tööjõudu hinnatakse sektoripõhiste koefitsientide alusel. Projekti mõju tööhõivele selle toimimise etapis hindavad projekti analüütikud kõnealuses valdkonnas saadud kogemuste valguses. Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud hinde kujunemine lähtuvalt tööhõivest projekti väljatöötamise ja toimimise etapis. Näiteks projekti väljatöötamise ajal on väga tööjõumahukad mõned tsiviilehitustööd (eelkõige hajutatud taastamistööd), energiatõhususe ja metsandusega seotud projektid. Mõnes tööstusprojektis on tööhõive suurem aga projekti toimimise etapis.

Tööhõive	1 punkt	20 punkti	40 punkti
Täistööaja ekvivalent projekti väljatöötamise etapis (investeerimiskulude miljoni euro kohta)	< 3,5	3,5–7,0	> 7,0
Täistööaja ekvivalent projekti toimimise etapis (investeerimiskulude miljoni euro kohta)	< 0,50	0,51–1,00	> 1,00

Üksikute projektide teisele sambale vastav üldhinne saadakse eespool esitatud nelja alamkategooria punktide liitmise teel. Projektile antav üldhinne on „nõrk” (vähem kui 50 punkti), „rahuldav” (50–99 punkti), „hea” (100–149 punkti) või „suurepärane” (150 punkti või rohkem).

„Mitme abisaajaga vahendatavate laenude” puhul hinnatakse 2. sambas finantsasutuste ja muude üksuste (sealhulgas tugipangad) suutlikkust ja tõhusust toimida vahendajatena. Hindamise aluseks on kolm järgmist sõltumatut näitajat.

—	Vahendaja suutlikkus ja usaldusväärsus ning tegevuskeskkonna kvaliteet.

—	Rahastamisele juurdepääsu ja rahastamistingimuste parandamine, sealhulgas lõpliku abisaaja jaoks.

—	Tööhõive lõpliku abisaaja tasandil.

Iga kategooria näitajatele antud punktid liidetakse kokku (ilma kaalumiseta). Projektile antav üldhinne on „nõrk” (vähem kui 50 punkti), „rahuldav” (50–99 punkti), „hea” (100–149 punkti) või „suurepärane” (150 punkti või rohkem).

3. sammas: projekti tehniline ja rahaline toetamine

Kolmandas sambas keskendutakse EIP kaasamisest ja EFSI toest saadavale väärtusele, mis koosneb nii rahalisest kui ka mitterahalisest kasust. Seda panust hinnatakse kolme näitaja kaudu, millest igaüks mõõdab lisaväärtuse täiendavat mõõdet.

—	„Rahaline panus”. Parandada vastaspoole rahastamistingimusi muude rahastamisallikatega võrreldes (madalam intressimäär ja/või pikem tagasimaksetähtaeg).

—	„Rahastuse kättesaadavamaks tegemine”. Suurendada teistelt sidusrühmadelt saadava toetuse tõhusust; võimendada kolmandate isikute, eelkõige erasektori vahendite mõju; positiivsed signaalid teistele laenuandjatele.

—

„EIP panus ja nõustamistegevus”. Osutada muid kui finantsteenuseid ekspertide panuse ja teadmussiirde vormis, et hõlbustada projektide rakendamist, parandada institutsioonilist suutlikkust ja nõustada finantskorralduse küsimustes. Seda võiks pakkuda Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ja muude olemasolevate nõustamissüsteemide (näiteks JASPERS, ELENA või programmi „Horisont 2020” alla kuuluv InnovFin) kaudu või muul asjakohasel viisil (näiteks projekti rakendamise toetusena).

Kõiki näitajaid hinnatakse sõltumatult, kasutades selleks olemasolevat EIP sidusat ja hästi dokumenteeritud metoodikat, mida võidakse vajaduse korral muuta. Nii nagu esimese samba puhul, kasutatakse hindeid „väike” kuni „suur”. Igale näitajale antud punktid liidetakse kokku (ilma kaalumiseta). Selle samba raames on projektile antav üldhinne „väike” (vähem kui 50 punkti), „mõõdukas” (50–99 punkti), „märgatav” (100–149 punkti) või „suur” (150 punkti või rohkem).

4. sammas: täiendavad näitajad

Tulemustabelit täiendatakse järgmiste näitajatega, millest tuleb iga toimingu puhul teatada, et võtta arvesse EFSI raames tehtavate EIP toimingute peamisi valdkonnaüleseid aspekte.

—	Täiendavus. Selle puhul tuleb täpsustada, kas tegemist on eritegevuse või tavatoiminguga. Kui tegemist on tavatoiminguga, põhjendatakse määruse (EL) 2015/1017 artiklis 5 määratletud täiendavust üksikasjalikumalt.

—

Projekti elluviimise makromajandusliku keskkonnaga seotud näitajad, mis võimaldavad investeeringute komitee liikmetel muu hulgas hinnata projekti võimalikku mõju majanduslikule ebavõrdsusele liidus ja pikaajalist kasvupotentsiaali: i) investeerimisolukorraga seotud näitajad; ii) SKP lõhe, mis arvutatakse majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu poolt heaks kiidetud toodangu funktsioonil põhineva meetodi alusel; iii) SKP potentsiaalne kasv; iv) töötusega seotud näitajad: töötuse määr, töötuse määra aastane muutus ja võrdlus ELi keskmisega; v) mittefinantsettevõtete laenuvõtmise kulude koondnäitaja või selle puudumisel mittefinantsettevõtete pangaintressid. Selle teabe alusel pöörab investeeringute komitee erilist tähelepanu projektidele, mis aitavad vähendada majanduslikku ebavõrdsust ELis.

—	EFSI sekkumise oodatav mitmekordistav mõju.

—	Kaasatud erasektori rahaliste vahendite määr.

—	Koostöö riiklike tugipankadega ja toetus investeerimisplatvormidele.

—	Kaasrahastamine koos Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

—	Kaasrahastamine koos muude ELi vahenditega (nt programm „Horisont 2020”, Euroopa ühendamise rahastu jne).

—	Saavutatud energiatõhusus (asjakohaste toimingute puhul).

—	Kliimameetmete näitaja (asjakohaste toimingute puhul).

(1) Tulemustabel ei hõlma määruse (EL) 2015/1017 artikli 10 lõike 2 punkti b kohaseid toiminguid.

(2) http://www.eib.org/attachments/strategies/environmental_and_social_practices_handbook_en.pdf