millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelises aruandluses kasutatavate juhiste, vormide ja määratlustega

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 99 lõike 6 neljandat lõiku, artikli 101 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 394 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 415 lõike 3 neljandat lõiku ja artikli 430 lõike 2 kolmandat lõiku,

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

I LISA

C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

Rida	ID	Kirje	Summa
010	1	OMAVAHENDID
015	1.1	ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
020	1.1.1	ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
030	1.1.1.1	Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
040	1.1.1.1.1	Sissemakstud kapitaliinstrumendid
045	1.1.1.1.1*	millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumendid
050	1.1.1.1.2*	Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
060	1.1.1.1.3	Ülekurss
070	1.1.1.1.4	(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid
080	1.1.1.1.4.1	(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
090	1.1.1.1.4.2	(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
091	1.1.1.1.4.3	(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides
092	1.1.1.1.5	(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente
130	1.1.1.2	Jaotamata kasum
140	1.1.1.2.1	Eelmiste aastate jaotamata kasum
150	1.1.1.2.2	Aktsepteeritav kasum või kahjum
160	1.1.1.2.2.1	Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum
170	1.1.1.2.2.2	(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist
180	1.1.1.3	Muu akumuleeritud koondkasum
200	1.1.1.4	Muud reservid
210	1.1.1.5	Üldine pangandusreserv
220	1.1.1.6	Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
230	1.1.1.7	Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka
240	1.1.1.8	Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega
250	1.1.1.9	Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega
260	1.1.1.9.1	(-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine
270	1.1.1.9.2	Rahavoogude riskimaandamise reserv
280	1.1.1.9.3	Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest
285	1.1.1.9.4	Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist
290	1.1.1.9.5	(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine
300	1.1.1.10	(-) Firmaväärtus
310	1.1.1.10.1	(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus
320	1.1.1.10.2	(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel
330	1.1.1.10.3	Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
340	1.1.1.11	(-) Muu immateriaalne vara
350	1.1.1.11.1	(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
360	1.1.1.11.2	Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
370	1.1.1.12	(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist
380	1.1.1.13	(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga
390	1.1.1.14	(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara
400	1.1.1.14.1	(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara
410	1.1.1.14.2	Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused
420	1.1.1.14.3	Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada
430	1.1.1.15	(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites
440	1.1.1.16	(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid
450	1.1.1.17	(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
460	1.1.1.18	(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
470	1.1.1.19	(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
471	1.1.1.20	(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
472	1.1.1.21	(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %
480	1.1.1.22	(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
490	1.1.1.23	(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
500	1.1.1.24	(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
510	1.1.1.25	(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist
520	1.1.1.26	Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised
524	1.1.1.27	(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest
529	1.1.1.28	Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
530	1.1.2	TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
540	1.1.2.1	Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
550	1.1.2.1.1	Sissemakstud kapitaliinstrumendid
560	1.1.2.1.2*	Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid
570	1.1.2.1.3	Ülekurss
580	1.1.2.1.4	(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
590	1.1.2.1.4.1	(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
620	1.1.2.1.4.2	(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
621	1.1.2.1.4.3	(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
622	1.1.2.1.5	(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
660	1.1.2.2	Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes
670	1.1.2.3	Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
680	1.1.2.4	Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
690	1.1.2.5	(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites
700	1.1.2.6	(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
710	1.1.2.7	(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
720	1.1.2.8	(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid
730	1.1.2.9	Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised
740	1.1.2.10	Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)
744	1.1.2.11	(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest
748	1.1.2.12	Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud
750	1.2	TEISE TASEME OMAVAHENDID
760	1.2.1	Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud
770	1.2.1.1	Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud
780	1.2.1.2*	Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud
790	1.2.1.3	Ülekurss
800	1.2.1.4	(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
810	1.2.1.4.1	(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
840	1.2.1.4.2	(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
841	1.2.1.4.3	(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides
842	1.2.1.5	(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente
880	1.2.2	Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes
890	1.2.3	Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka
900	1.2.4	Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka
910	1.2.5	Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga
920	1.2.6	Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine
930	1.2.7	(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites
940	1.2.8	(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
950	1.2.9	(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
960	1.2.10	Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised
970	1.2.11	Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)
974	1.2.12	(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest
978	1.2.13	Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

Rida	ID	Kirje	Veerg
Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused			010
010	1	Edasilükkunud tulumaksu vara kokku
020	1.1	Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel
030	1.2	Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest
040	1.3	Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest
050	2	Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku
060	2.1	Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
070	2.2	Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast
080	2.2.1	Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest
090	2.2.2	Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest
Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju
100	3	Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
110	3.1	Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel
120	3.1.1	Üldised krediidiriskiga korrigeerimised
130	3.1.2	Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised
131	3.1.3	Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised
140	3.2	Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
145	4	Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga
150	4.1	Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid
155	4.2	Aktsepteeritav oodatav kahju kokku
160	5	Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir
170	6	Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku
180	7	Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised
190	8	Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
200	9	Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis
210	10	Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis
225	11.1	Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul
226	11.2	Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
230	12	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
240	12.1	Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
250	12.1.1	Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
260	12.1.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
270	12.2	Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
280	12.2.1	Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
290	12.2.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
291	12.3	Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
292	12.3.1	Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
293	12.3.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
300	13	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
310	13.1	Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
320	13.1.1	Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
330	13.1.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
340	13.2	Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
350	13.2.1	Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
360	13.2.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
361	13.3	Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
362	13.3.1	Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
363	13.3.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
370	14	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
380	14.1	Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
390	14.1.1	Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
400	14.1.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
410	14.2	Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
420	14.2.1	Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
430	14.2.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
431	14.3	Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
432	14.3.1	Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut
433	14.3.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
440	15	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
450	15.1	Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
460	15.1.1	Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
470	15.1.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
480	15.2	Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
490	15.2.1	Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
500	15.2.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
501	15.3	Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
502	15.3.1	Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
503	15.3.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
510	16	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
520	16.1	Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
530	16.1.1	Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
540	16.1.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
550	16.2	Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
560	16.2.1	Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
570	16.2.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
571	16.3	Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
572	16.3.1	Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
573	16.3.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
580	17	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist
590	17.1	Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
600	17.1.1	Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
610	17.1.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
620	17.2	Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
630	17.2.1	Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
640	17.2.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
641	17.3	Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
642	17.3.1	Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering
643	17.3.2	(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud
Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:
650	18	Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest
660	19	Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest
670	20	Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest
Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
680	21	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
690	22	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
700	23	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
710	24	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
720	25	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
730	26	Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
Kapitalipuhvrid
740	27	Kombineeritud puhvri nõue
750		Kapitali säilitamise puhver
760		Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver
770		Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver
780		Süsteemse riski puhver
790		Süsteemselt olulise ettevõtja puhver
800		Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver
810		Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver
II samba kohased nõuded
820	28	II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded
Täiendav teave investeerimisühingute puhul
830	29	Algkapital
840	30	Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid
Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega
850	31	Riigivälised esmased riskipositsioonid
860	32	Esmane koguriskipositsioon
Basel I alampiir
870		Omavahendite kogusumma korrigeerimised
880		Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul
890		Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul
900		Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED							TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID
NIMI	KOOD	LEI KOOD	KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI)	ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)	RIIGIKOOD	OSALUSE MÄÄR (%)	KOGURISKIPOSITSIOON
NIMI	KOOD	LEI KOOD			RIIGIKOOD	OSALUSE MÄÄR (%)	KOGURISKIPOSITSIOON	KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK	POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK	OPERATSIOONIRISK	MUUD RISKIPOSITSIOONID
010	020	025	030	040	050	060	070	080	090	100	110

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID
OMAVAHENDID
			ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU								TEISE TASEME OMAVAHENDID
						ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID			TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
	MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID	SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS		MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID	SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS	ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID	MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED	SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID	TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID	MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID		MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID
120	130	140	150	160	170	180	190	200	210	220	230	240

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
KOGURISKIPOSITSIOON					KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA						KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
	KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK	POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK	OPERATSIOONIRISK	MUUD RISKIPOSITSIOONID		KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA			KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA	MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) /(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS		MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
							VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA	KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA
250	260	270	280	290	300	310	320	330	340	350	360	370

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES			KAPITALIPUHVRID
			KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID	MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES	MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS	KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED	KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER	KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER	LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMISETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER	SÜSTEEMSE RISKI PUHVER	SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER	GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER	MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER
380	390	400	410	420	430	440	450	460	470	480

C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

Standardmeetodi kohane riskipositsiooni klass

		ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST	(-) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED	RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU
					KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)
					(-) GARANTIID	(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID
		010	030	040	050	060
010	KOGURISKIPOSITSIOON
020	millest: VKEd
030	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
040	millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
050	millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit
060	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
070	Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
080	Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
090	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
100	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
110	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
120	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
130	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
140	0 %
150	2 %
160	4 %
170	10 %
180	20 %
190	35 %
200	50 %
210	70 %
220	75 %
230	100 %
240	150 %
250	250 %
260	370 %
270	1 250 %
280	Muud riskikaalud
MEMOKIRJED
290	Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
300	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
310	Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
320	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

		KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU				NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
		OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE		KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
		(-) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD	(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE	(-) KOGUVÄLJAVOOL	KOGUSISSEVOOL (+)
		070	080	090	100	110
010	KOGURISKIPOSITSIOON
020	millest: VKEd
030	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
040	millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
050	millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit
060	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
070	Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
080	Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
090	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
100	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
110	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
120	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
130	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
140	0 %
150	2 %
160	4 %
170	10 %
180	20 %
190	35 %
200	50 %
210	70 %
220	75 %
230	100 %
240	150 %
250	250 %
260	370 %
270	1 250 %
280	Muud riskikaalud
MEMOKIRJED
290	Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
300	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
310	Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
320	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

		KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD			RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)	BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES
		RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE	(-) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)			0 %	20 %	50 %	100 %
		RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE		(-) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE		0 %	20 %	50 %	100 %
		120	130	140	150	160	170	180	190
010	KOGURISKIPOSITSIOON
020	millest: VKEd
030	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
040	millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
050	millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit
060	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
070	Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
080	Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
090	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
100	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
110	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
120	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
130	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
140	0 %
150	2 %
160	4 %
170	10 %
180	20 %
190	35 %
200	50 %
210	70 %
220	75 %
230	100 %
240	150 %
250	250 %
260	370 %
270	1 250 %
280	Muud riskikaalud
MEMOKIRJED
290	Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
300	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
310	Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
320	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

		RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS		RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST	RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST
		RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS	MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST			MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA	MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA
		200	210	215	220	230	240
010	KOGURISKIPOSITSIOON				Vormiga CA seotud lahter
020	millest: VKEd
030	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
040	millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara
050	millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit
060	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
070	Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid
080	Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
090	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
100	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
110	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
120	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu
130	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
140	0 %
150	2 %
160	4 %
170	10 %
180	20 %
190	35 %
200	50 %
210	70 %
220	75 %
230	100 %
240	150 %
250	250 %
260	370 %
270	1 250 %
280	Muud riskikaalud
MEMOKIRJED
290	Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
300	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %
310	Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
320	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

		SISEREITINGUTE SÜSTEEM	ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST		KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU					RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST
		SISEREITINGUTE SÜSTEEM			KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE		(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE
		VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)		MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU	(-) GARANTIID	(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID	(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE	(-) KOGUVÄLJAVOOL	KOGUSISSEVOOL (+)		MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED
		010	020	030	040	050	060	070	080	090	100
010	KOGURISKIPOSITSIOON
015	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
020	Bilansilised krediidiriskiga kirjed
030	Bilansivälised krediidiriskiga kirjed
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
040	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
050	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
060	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
070	VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU
080	ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
090	RISKIKAAL: 0 %
100	50 %
110	70 %
120	millest: 1. kategoorias
130	90 %
140	115 %
150	250 %
160	ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA
170	REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
180	LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

		RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS				KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS
						MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE		OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE
			MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED	MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST	MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU	GARANTIID	KREDIIDITULETISINSTRUMENDID	MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE	AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS	MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS
			MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED	MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST		GARANTIID	KREDIIDITULETISINSTRUMENDID		AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS	KINNISVARA	MUU FÜÜSILINE TAGATIS	NÕUDED
		110	120	130	140	150	160	170	180	190	200	210
010	KOGURISKIPOSITSIOON
015	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
020	Bilansilised krediidiriskiga kirjed
030	Bilansivälised krediidiriskiga kirjed
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
040	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
050	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
060	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
070	VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU
080	ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
090	RISKIKAAL: 0 %
100	50 %
110	70 %
120	millest: 1. kategoorias
130	90 %
140	115 %
150	250 %
160	ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA
170	REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
180	LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

		KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST	RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)	RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL	RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)	RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST	RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST		MEMOKIRJED:
		KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE							OODATAV KAHJU	(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED	VÕLGNIKE ARV
		KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE						MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU	OODATAV KAHJU	(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED	VÕLGNIKE ARV
		220	230	240	250	255	260	270	280	290	300
010	KOGURISKIPOSITSIOON						Vormiga CA seotud lahter
015	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
020	Bilansilised krediidiriskiga kirjed
030	Bilansivälised krediidiriskiga kirjed
	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
040	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud
050	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud
060	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid
070	VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU
080	ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:
090	RISKIKAAL: 0 %
100	50 %
110	70 %
120	millest: 1. kategoorias
130	90 %
140	115 %
150	250 %
160	ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA
170	REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
180	LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

Riik:

		ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST	Makseviivituses olevad riskipositsioonid	Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused	Üldised krediidiriskiga korrigeerimised	Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised	millest: mahakandmine	Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS	RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST	RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST
		010	020	040	050	055	060	070	075	080	090
010	Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
020	Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu
030	Nõuded avaliku sektori asutuste vastu
040	Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu
050	Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu
060	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
070	Nõuded äriühingute vastu
075	millest: VKEd
080	Jaenõuded
085	millest: VKEd
090	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
095	millest: VKEd
100	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
110	Eriti suure riskiga seotud kirjed
120	Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid
130	Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
140	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid
150	Omakapitali investeeringud
160	Muud kirjed
	Koguriskipositsioon

C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

Riik:

		ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST	millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid	Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused	Üldised krediidiriskiga korrigeerimised	Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised	millest: mahakandmine	Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul	VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)
		010	030	040	050	055	060	070	080
010	Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
020	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
030	Nõuded äriühingute vastu
040	millest: eriotstarbelised nõuded
050	millest: VKEd
060	Jaenõuded
070	Tagatud kinnisvaraga
080	VKEd
090	muud kui VKEd
100	Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded
110	Muud jaenõuded
120	VKEd
130	muud kui VKEd
140	Omakapitali investeeringud
	Koguriskipositsioon

		RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)	millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS	RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST	millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid	RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST	OODATAV KAHJU
		090	100	105	110	120	125	130
010	Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
020	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
030	Nõuded äriühingute vastu
040	millest: eriotstarbelised nõuded
050	millest: VKEd
060	Jaenõuded
070	Tagatud kinnisvaraga
080	VKEd
090	muud kui VKEd
100	Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded
110	Muud jaenõuded
120	VKEd
130	muud kui VKEd
140	Omakapitali investeeringud
	Koguriskipositsioon

C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL (CR GB 3)

Riik:

		Summa
		010
010	Omavahendite nõuded

C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR Details)

KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE			JUHTUMILIIGID							JUHTUMILIIGID KOKKU	MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR
KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE			SISEPETTUS	VÄLISPETTUS	TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS	KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD	VARALINE KAHJU	MAJANDUSTEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED	TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE	JUHTUMILIIGID KOKKU	MADALIAM	KÕRGEIM
Rida			010	020	030	040	050	060	070	080	090	100
010	FINANTSNÕUSTAMINE	Juhtumite arv
020		Kahju kogusumma
030		Suurim ühekordne kahju
040		Viie suurima kahju kogusumma
050		Hüvitatud kahju kogusumma
110	KAUPLEMINE JA MÜÜK	Juhtumite arv
120		Kahju kogusumma
130		Suurim ühekordne kahju
140		Viie suurima kahju kogusumma
150		Hüvitatud kahju kogusumma
210	JAEKLIENDIMAAKLERLUS	Juhtumite arv
220		Kahju kogusumma
230		Suurim ühekordne kahju
240		Viie suurima kahju kogusumma
250		Hüvitatud kahju kogusumma
310	ÄRIPANGANDUS	Juhtumite arv
320		Kahju kogusumma
330		Suurim ühekordne kahju
340		Viie suurima kahju kogusumma
350		Hüvitatud kahju kogusumma
410	JAEPANGANDUS	Juhtumite arv
420		Kahju kogusumma
430		Suurim ühekordne kahju
440		Viie suurima kahju kogusumma
450		Hüvitatud kahju kogusumma
510	MAKSED JA ARVELDUSED	Juhtumite arv
520		Kahju kogusumma
530		Suurim ühekordne kahju
540		Viie suurima kahju kogusumma
550		Hüvitatud kahju kogusumma
610	HOIDMISTEENUSED	Juhtumite arv
620		Kahju kogusumma
630		Suurim ühekordne kahju
640		Viie suurima kahju kogusumma
650		Hüvitatud kahju kogusumma
710	VARAHALDUS	Juhtumite arv
720		Kahju kogusumma
730		Suurim ühekordne kahju
740		Viie suurima kahju kogusumma
750		Hüvitatud kahju kogusumma
810	ETTEVÕTTEÜLENE	Juhtumite arv
820		Kahju kogusumma
830		Suurim ühekordne kahju
840		Viie suurima kahju kogusumma
850		Hüvitatud kahju kogusumma
910	ÄRILIINID KOKKU	Juhtumite arv. Millest:
911		≥ 10 000 ja < 20 000
912		≥ 20 000 ja < 100 000
913		≥ 100 000 ja < 1 000 000
914		≥ 1 000 000
920		Kahju kogusumma. Millest:
921		≥ 10 000 ja < 20 000
922		≥ 20 000 ja < 100 000
923		≥ 100 000 ja < 1 000 000
924		≥ 1 000 000
930		Suurim ühekordne kahju
940		Viie suurima kahju kogusumma
950		Hüvitatud kahju kogusumma

C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

Riigisisene turg:

		POSITSIOONID					OMAVAHENDITE NÕUDED	KOGURISKIPOSITSIOON
		KÕIK POSITSIOONID		NETOPOSITSIOONID		POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
		PIKAD	LÜHIKESED	PIKAD	LÜHIKESED	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET
		010	020	030	040	050	060	070
010	KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID							Vormiga CA seotud lahter
020	Üldrisk
021	Tuletisinstrumendid
022	Muud varad ja kohustused
030	Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
040	Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud
050	Spetsiifiline risk
080	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit
090	Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)
100	Lihtsustatud meetod
110	Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul
120	Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul
130	Stsenaariumi maatriksmeetod

C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

		KÕIK POSITSIOONID		NETOPOSITSIOONID		POSITIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (sealhulgas selliste tasakaalustamata valuutapositsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust)			OMAVAHENDITE NÕUDED	KOGURISKIPOSITSIOON
		PIKAD	LÜHIKESED	PIKAD	LÜHIKESED	PIKAD	LÜHIKESED	TASAKAALUSTATUD	OMAVAHENDITE NÕUDED	KOGURISKIPOSITSIOON
		020	030	040	050	060	070	080	090	100
010	MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU									Vormiga CA seotud lahter
020	Tugeva korrelatsiooniga valuutad
030	Kõik muud valuutad (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)
040	Kuld
050	Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)
060	Lihtsustatud meetod
070	Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul
080	Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul
090	Stsenaariumi maatriksmeetod
KOGUPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
100	Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid
110	Bilansivälised kirjed
120	Tuletisinstrumendid
Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID
130	Euro
140	Lek
150	Argentina peeso
160	Austraalia dollar
170	Brasiilia real
180	Bulgaaria lev
190	Kanada dollar
200	Tšehhi kroon
210	Taani kroon
220	Egiptuse nael
230	Naelsterling
240	Forint
250	Jeen
270	Leedu litt
280	Dinaar
290	Mehhiko peeso
300	Zlott
310	Rumeenia leu
320	Vene rubla
330	Serbia dinaar
340	Rootsi kroon
350	Šveitsi frank
360	Türgi liir
370	Grivna
380	USA dollar
390	Islandi kroon
400	Norra kroon
410	Hongkongi dollar
420	Uus Taiwani dollar
430	Uus-Meremaa dollar
440	Singapuri dollar
450	Vonn
460	Renminbi-jüaan
470	Muud
480	Horvaatia kuna

II LISA

„II LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

Sisukord

I OSA: ÜLDISED JUHISED

STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.

STRUKTUUR

1.2.

NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

1.3.

MÄRGI PÕHIMÕTTED

II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED

KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

1.2.

C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.3.

C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.4.

C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.5.

C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.6.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

1.6.2.

C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

1.6.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

1.6.3.

C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

1.6.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

2.2.

ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

2.3.

TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

2.4.

C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

2.5.

C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

100

KREDIIDIRISKI VORMID

106

3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

106

3.1.1.

SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU

107

3.1.2.

VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE

107

3.2.

C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)

107

3.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

107

3.2.2.

VORMI CR SA ULATUS

107

3.2.3.

RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT

108

3.2.4.

SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE ULATUSE KOHTA

111

3.2.4.1.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE VASTU”

111

3.2.4.2.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID”

111

3.2.4.3.

RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID”

111

3.2.5.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

112

3.3.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)

118

3.3.1.

VORMI CR IRB ULATUS

118

3.3.2.

VORMI CR IRB JAOTUS

119

3.3.3.

C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

120

3.3.3.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

120

3.3.4.

C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2)

127

3.4.

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB)

127

3.4.1.

C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

128

3.4.1.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

128

3.4.2.

C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

130

3.4.2.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

130

3.4.3.

C 09.03 – ASJAOMASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEKS (CR GB 3)

132

3.4.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

132

3.4.3.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

132

3.5.

C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

133

3.5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

133

3.5.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA)

134

3.6.

C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

136

3.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

136

3.6.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

137

3.7.

C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

138

3.7.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

138

3.7.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

139

3.8.

C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

145

3.8.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

145

3.8.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

145

3.9.

C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

151

3.9.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

151

3.9.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

152

OPERATSIOONIRISKI VORMID

160

4.1.

C 16.00 – OPERATSIOONIRISK

160

4.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

160

4.1.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

160

4.2.

C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)

163

4.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

163

4.2.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

165

TURURISKI VORMID

166

5.1.

C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

167

5.1.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

167

5.1.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

167

5.2.

C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

169

5.2.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

169

5.2.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

169

5.3.

C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

171

5.3.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

171

5.3.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

172

5.4.

C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

174

5.4.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

174

5.4.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

174

5.5.

C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

176

5.5.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

176

5.5.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

176

5.6.

C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

178

5.6.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

178

5.6.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

178

5.7.

C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

179

5.7.1.

ÜLDISED MÄRKUSED

179

5.7.2.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

179

5.8.

C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

182

5.8.1.

JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

182

I OSA: ÜLDISED JUHISED

1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1. STRUKTUUR

Raamistik koosneb kokku viiest vormide kogumist:

a)	kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon;

b)	konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad maksevõimenõudeid;

c)	krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);

d)	tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);

e)	operatsioonirisk.

Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ning näited ja valideerimiseeskirjad on esitatud ühise aruandlusraamistiku rakendamise suunistes.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kasutatava lähenemisviisi seisukohast.

1.2. NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmises tabelis kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}.

Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm;rida}.

Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.

1.3. MÄRGI PÕHIMÕTTED

Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1. KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.1. ÜLDISED MÄRKUSED

10.

CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ja üleminekusätete kohta ning koosnevad viiest vormist.

a)	Vormis CA1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab üleminekusätete kogumõju omavahendite liikide lõikes.

b)	Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) artikli 92 lõikes 3.

c)	Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on kapitalinõuete määrusega ette nähtud miinimumtase, ja mõned muud nendega seotud andmed.

d)	Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti teave seoses kapitalinõuete direktiivi kohaste kapitalipuhvritega.

e)	Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.

11.

Vorme kohaldatakse kõigi aruandvate üksuste suhtes, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.

12.

Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.

13.

Üleminekusätteid käsitletakse CA vormides järgmiselt.

Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga omavahendite liigi (st esimese taseme põhiomavahendid, täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.

c)	Vormi CA5 kasutatakse üksnes üleminekusätete mõju kajastamiseks.

14.

II samba nõudeid võib ELis kohaldada erinevalt (IV kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruse kohases maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta. Üksikasjalike aruannete esitamine II samba nõuete kohta ei ole kapitalinõuete määruse artikliga 99 ette nähtud.

a)	Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.

b)	Vormis CA3 kajastatakse II samba täiendavate nõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Ühes osas kajastatakse summade mõju suhtarvudele, samas kui teises osas kajastatakse suhtarvu ennast. Mõlemad suhtarvude osad ei ole täiendavalt seotud vormidega CA1, CA2 või CA5.

Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses II samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud CA3 vormi omavahendite suhtarvudega ja kajastab kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõiget 2, milles on selgesõnaliselt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada ühe võimalusena II samba otsuste puhul.

1.2. C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida	Viited õigussätetele ja juhised
010	1. Omavahendid Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72 Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.
015	1.1 Esimese taseme omavahendid Kapitalinõuete määruse artikkel 25. Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.
020	1.1.1 Esimese taseme põhiomavahendid Kapitalinõuete määruse artikkel 50.
030	1.1.1.1 Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
040	1.1.1.1.1 Sissemakstud kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ning artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.
045	1.1.1.1.1* millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikkel 31 Ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumendid arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.
050	1.1.1.1.2* Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m. Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
060	1.1.1.1.3 Ülekurss Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.
070	1.1.1.1.4 (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.
080	1.1.1.1.4.1 (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides. Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a.
090	1.1.1.1.4.2 (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
091	1.1.1.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42
092	1.1.1.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha „enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus”.
130	1.1.1.2 Jaotamata kasum Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2 Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.
140	1.1.1.2.1 Eelmiste aastate jaotamata kasum Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses”.
150	1.1.1.2.2 Aktsepteeritav kasum või kahjum Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused. Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.
160	1.1.1.2.2.1 Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a. Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.
170	1.1.1.2.2.2 (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist Kapitalinõuete määruse artikli 26 punkt 2 Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui aruandeperioodil on krediidiasutus või investeerimisühing kajastanud kahjumit. See tuleneb sellest, et kahjum arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid). Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.
180	1.1.1.3 Muu akumuleeritud koondkasum Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4.
200	1.1.1.4 Muud reservid Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Kapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis”. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
210	1.1.1.5 Üldine pangandusreserv Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt „üldise pangandusriski fond”) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib”. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
220	1.1.1.6 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1–3 ja artiklid 484–487 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
230	1.1.1.7 Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84 Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
240	1.1.1.8 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.
250	1.1.1.9 Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35
260	1.1.1.9.1 (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine Kapitalinõuete määruse artikli 32 punkt 1 Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.
270	1.1.1.9.2 Rahavoogude riskimaandamise reserv Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt a Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.
280	1.1.1.9.3 Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt b Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.
285	1.1.1.9.4 Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2 Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.
290	1.1.1.9.5 (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105 Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest usaldusväärse hindamise rangematest nõuetest.
300	1.1.1.10 (-) Firmaväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37
310	1.1.1.10.1 (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje all kajastatav summa on sama kui bilansis kajastatav summa.
320	1.1.1.10.2 (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43
330	1.1.1.10.3 Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
340	1.1.1.11 (-) Muu immateriaalne vara Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
350	1.1.1.11.1 (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale.
360	1.1.1.11.2 Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
370	1.1.1.12 (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38
380	1.1.1.13 (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159 Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40).
390	1.1.1.14 (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41
400	1.1.1.14.1 (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist”. Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).
410	1.1.1.14.2 Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.
420	1.1.1.14.3 Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele. Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.
430	1.1.1.15 (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.
440	1.1.1.16 (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid”. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.
450	1.1.1.17 (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ning artiklid 89–91 Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele”. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib selle alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.
460	1.1.1.18 (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii, artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b, artikkel 258 ja artikli 266 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.
470	1.1.1.19 (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3 Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.
471	1.1.1.20 (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.
472	1.1.1.21 (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.
480	1.1.1.22 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79 Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).
490	1.1.1.23 (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).
500	1.1.1.24 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27; artikli 36 lõike 1 punkt i; artiklid 43, 45 ja 47; artikli 48 lõike 1 punkt b; artikli 49 lõiked 1–3 ja artikkel 79 Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering. Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).
510	1.1.1.25 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1 Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 1 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest ja kaudsest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.
520	1.1.1.26 Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 469–472, 478 ja 481. Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
524	1.1.1.27 Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest Kapitalinõuete määruse artikkel 3
529	1.1.1.28 Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat esimese taseme põhiomavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524. Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).
530	1.1.2 TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 61.
540	1.1.2.1 Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52–54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
550	1.1.2.1.1 Sissemakstud kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52–54 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
560	1.1.2.1.2 (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
570	1.1.2.1.3 Ülekurss Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.
580	1.1.2.1.4 (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.
590	1.1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
620	1.1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
621	1.1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57
622	1.1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata „enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.
660	1.1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
670	1.1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86 Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).
680	1.1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artikkel 480. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.
690	1.1.2.5 (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.
700	1.1.2.6 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79 Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
710	1.1.2.7 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79 Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.
720	1.1.2.8 (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)”.
730	1.1.2.9 Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 474, 475, 478 ja 481 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
740	1.1.2.10 Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest) Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest. Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.
744	1.1.2.11 Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikkel 3
748	1.1.2.12 Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat täiendavate esimese taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 530–744. Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).
750	1.2 TEISE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 71.
760	1.2.1 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
770	1.2.1.1 Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
780	1.2.1.2 (*) Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64 Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.
790	1.2.1.3 Ülekurss Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa.
800	1.2.1.4 (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.
810	1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
840	1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
841	1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67
842	1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata „enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”.
880	1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
890	1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88 Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).
900	1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artikkel 480. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.
910	1.2.5 Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.
920	1.2.6 Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.
930	1.2.7 (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.
940	1.2.8 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79 Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, mis tuleb maha arvata.
950	1.2.9 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79 Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.
960	1.2.10 Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 476–478 ja artikkel 481. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.
970	1.2.11 Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest) Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest. Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arv vastupidise märgiga.
974	1.2.12 (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikkel 3
978	1.2.13 Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat teise taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 750–974. Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

1.3. C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1. KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98

020

1* millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.

030

1** millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.

040

1.1 RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f

050

1.1.1 Standardmeetod

Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.

060

1.1.1.1 Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.

070

1.1.1.1.01 Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Vt vorm CR SA.

080

1.1.1.1.02 Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Vt vorm CR SA.

090

1.1.1.1.03 Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Vt vorm CR SA.

100

1.1.1.1.04 Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Vt vorm CR SA.

110

1.1.1.1.05 Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Vt vorm CR SA.

120

1.1.1.1.06 Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR SA.

130

1.1.1.1.07 Nõuded äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

140

1.1.1.1.08 Jaenõuded

Vt vorm CR SA.

150

1.1.1.1.09 Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

160

1.1.1.1.10 Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

170

1.1.1.1.11 Eriti suure riskiga seotud kirjed

Vt vorm CR SA.

180

1.1.1.1.12 Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

190

1.1.1.1.13 Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

200

1.1.1.1.14 Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

210

1.1.1.1.15 Omakapitali investeeringud

Vt vorm CR SA.

211

1.1.1.1.16 Muud kirjed

Vt vorm CR SA.

220

1.1.1.2 Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

230

1.1.1.2.* millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

240

1.1.2 Sisereitingute meetod

250

1.1.2.1 Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

260

1.1.2.1.01 Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

270

1.1.2.1.02 Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

280

1.1.2.1.03 Nõuded äriühingute vastu – VKEd

Vt vorm CR IRB.

290

1.1.2.1.04 Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

300

1.1.2.1.05 Nõuded äriühingute vastu – muud

Vt vorm CR IRB.

310

1.1.2.2 Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

320

1.1.2.2.01 Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

330

1.1.2.2.02 Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

340

1.1.2.2.03 Nõuded äriühingute vastu -VKEd

Vt vorm CR IRB.

350

1.1.2.2.04 Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

360

1.1.2.2.05 Nõuded äriühingute vastu – Muud

Vt vorm CR IRB.

370

1.1.2.2.06 Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

380

1.1.2.2.07 Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

390

1.1.2.2.08 Jaenõuded – Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

Vt vorm CR IRB.

400

1.1.2.2. 09 Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

410

1.1.2.2.10 Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

420

1.1.2.3 Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

Vt vorm CR EQU IRB.

430

1.1.2.4 Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

440

1.1.2.4* millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

450

1.1.2.5 Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156.

460

1.1.3 Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

Kapitalinõuete määruse artiklid 307–309

490

1.2 KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b

500

1.2.1 Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

510

1.2.2 Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

520

1.3 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b

530

1.3.1 Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

540

1.3.1.1 Kaubeldavad võlainstrumendid

Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.

550

1.3.1.2 Omakapitali instrumendid

Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.

560

1.3.1.3 Valuuta

Vt vorm MKR SA FX.

570

1.3.1.4 Kaubad

Vt vorm MKR SA COM.

580

1.3.2 Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

Vt vorm MKR IM.

590

1.4 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.

600

1.4.1 Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

610

1.4.2 Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

620

1.4.3 Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

630

1.5 PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

Kohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97.

Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5ga.

Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.

—	Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa, on kajastatav summa võrdne nulliga.

—	Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.

640

1.6 KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Vt vorm CVA.

650

1.6.1 Täiustatud meetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383. Vt vorm CVA.

660

1.6.2 Standardmeetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384. Vt vorm CVA.

670

1.6.3. Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385. Vt vorm CVA.

680

1.7 KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401

690

1.8 MUUD RISKIPOSITSIOONID

Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.

Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459.

Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.

710

1.8.2 millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 458.

720

1.8.2* millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

730

1.8.2** millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

740

1.8.2*** millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

750

1.8.3 millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 459

760

1.8.4 millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

Kajastatav täiendav riskipositsioon hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal riskikaalu 50 %, on kajastatav summa 30).

1.4. C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida
010	1 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
020	2 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
030	3 Esimese taseme omavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b Esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
040	4 Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
050	5 Koguomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c Koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
060	6 Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.
070	II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu.
080	II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvu.
090	II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme omavahendite suhtarvu.
100	II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvu.
110	II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab koguomavahendite suhtarvu.
120	II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat koguomavahendite sihtsuhtarvu.

1.5. C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

1. Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

020

1.1 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

Kapitalinõuete määruse artikkel 39

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.

030

1.2 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).

040

1.3 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.

050

2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

060

2.1 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.

070

2.2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikkel 38

080

2.2.1 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

090

2.2.2 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

100

3. Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

110

3.1 Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

120

3.1.1 Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

130

3.1.2 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

131

3.1.3 Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

140

3,2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

145

4 Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

150

4.1 Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

155

4,2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

160

5 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.

Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

170

6 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.

Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.

180

7 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast,

Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

190

8 Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt a

Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

200

9 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja b

Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

210

10 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1

Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

225

11.1 Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

Artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt a

226

11.2 Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

Artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt b

230

12 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44–46 ja 49.

240

12.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49

250

12.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)	väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)	summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

c)	osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

12.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikliga 45 on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

270

12.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

280

12.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

290

12.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

291

12.3.1 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

292

12.1.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

293

12.3.3 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

300

13 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58–60

310

13.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2

320

13.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)	väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)	osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

330

13.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

340

13.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

350

13.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

360

13.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

361

13.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

362

13.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

363

13.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

370

14. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68–70

380

14.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2

390

14.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)	väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)	osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

400

14.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

410

14.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

420

14.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

430

14.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

431

14.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

432

14.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

433

14.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

440

15 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

450

15.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

460

15.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)	väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)	summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi; ning

c)	osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

470

15.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45

480

15.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

490

15.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

500

15.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

501

15.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

502

15.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

503

15.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

510

16 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

520

16.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

530

16.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 58

a)	väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 56 punkt d); ning

b)	osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

540

16.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59

550

16.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

560

16.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

570

16.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

571

16.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

572

16.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

573

16.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

580

17 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

590

17.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

600

17.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 68

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)	väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 66 punkt d); ning

b)	osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

610

17.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69

620

17.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

630

17.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

640

17.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

641

17.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

642

17.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

643

17.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

650

18 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõige 4, artikli 48 lõige 4 ja artikli 49 lõige 4

660

19 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4

670

20 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4

680

21 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12,1 all.

690

22 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15,1 all.

700

23 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.

710

24 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.

720

25 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14,1 all.

730

26 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17,1 all.

740

27 Kombineeritud puhvri nõue

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

750

Kapitali säilitamise puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

760

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

770

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140

780

Süsteemse riski puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

790

Süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad süsteemselt olulise ettevõtja sellise puhvri summat, mida kohaldatakse konsolideeritud alusel.

800

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

810

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

820

28 II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles lahtris.

830

29 Algkapital

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12 ja artiklid 28–31 ning kapitalinõuete määruse artikkel 93

840

30 Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

850

31 Riigivälised esmased riskipositsioonid

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

860

32 Esmane koguriskipositsioon

Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

870

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4

880

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b ja lõige 4

890

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b

900

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiked 2 ja 3

1.6. ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6.1. Üldised märkused

15.

Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaseid üleminekusätteid.

16.

Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:

Vormis 5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse tabeli elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena”, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.

b.	Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.

17.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 060.

18.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale.

19.

Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.

1.6.2. C 05.01 – Üleminekusätted (CA5.1)

20.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tabelis 5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.

21.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 rea 060 veergudes 010–030 kajastatavad andmed saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest.

22.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 070–092 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480).

23.

Alates reast 100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi ning täiendavaid filtreid ja mahaarvamisi.

24.

Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.

1.6.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine
020	Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine
030	Teise taseme omavahendite korrigeerimine
040	Riskiga kaalutud vara korrigeerimine Veerus 050 kajastatakse asjaomast jääki, st enne kapitalinõuete määruse III osa 2. või 3. peatüki sätete kohaldamist. Kui veerud 010–030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis riskiga kaalutud vara korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on riskiga kaalutud varas tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB või CR EQU IRB. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 040. Seega on need summad ainult memokirjed.
050	Ettenähtud osa
060	Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata Veerus 060 kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist, st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat asjakohast summat.

Rida

010

1. Korrigeerimised kokku

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

020

1.1 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491

Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.

030

1.1.1 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

Kapitalinõuete määruse artikkel 483

040

1.1.1.1 Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2, 4 ja 6.

050

1.1.1.2 Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 3, 5, 7 ja 8.

060

1.1.2 Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.

070

1.2 Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.

080

1.2.1 Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

Kapitalinõuete määruse artikkel 479

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.

090

1.2.2 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

091

1.2.3 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

092

1.2.4 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

100

1.3 Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 467–478 ja artikkel 481.

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

110

1.3.1 Realiseerimata kasum ja kahjum

Kapitalinõuete määruse artiklid 467 ja 468

Sellel real kajastatakse üleminekusätete kogumõju õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumile ja kahjumile.

120

1.3.1.1 Realiseerimata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 1

130

1.3.1.2 Realiseerimata kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 467 lõige 1

133

1.3.1.3 Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

136

1.3.1.4 Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis”

Kapitalinõuete määruse artikkel 467

138

1.3.1.5 Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

140

1.3.2 Mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ning artiklid 469–478

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.

150

1.3.2.1. Jooksva majandusaasta kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt a, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a.

Kui ettevõtjad peavad maha arvama ainult olulise kahju:

—	kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma oli oluline, arvatakse kogu jääk maha esimese taseme omavahenditest või

—	kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma ei olnud oluline, ei arvata jääki maha.

160

1.3.2.2. Immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 4 ja artikkel 478

Mahaarvamisele kuuluva immateriaalse vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 37 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b.

170

1.3.2.3. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile c.

180

1.3.2.4. Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 6 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva sisereitingute meetodil põhineva eraldiste puudujäägi võrreldes oodatava kahjuga kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 40 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d.

190

1.3.2.5. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt e, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 7 ning artiklid 473 ja 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 41 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e.

194

1.3.2.5.* millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

198

1.3.2.5.* * millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

200

1.3.2.6. Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

210

1.3.2.6.1 Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 42 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist, jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

211

1.3.2.6.1** millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt a).

212

1.3.2.6.1* millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt b).

220

1.3.2.6.2 Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a, artikkel 474, artikli 475 lõige 2 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 57 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 475 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a.

221

1.3.2.6.2** millest: otsesed osalused

222

1.3.2.6.2* millest: kaudsed osalused

230

1.3.2.6.3 Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a, artikkel 476, artikli 477 lõige 2 ja artikkel 478

Mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 67 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 477 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a.

231

millest: otsesed osalused

232

millest: kaudsed osalused

240

1.3.2.7. Vastastikune ristosalus

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt sellest, kas finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused on olulised või mitte (kapitalinõuete määruse artikli 472 lõige 9, artikli 475 lõige 3 ja artikli 477 lõige 3), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastastikused ristosalused oluliste investeeringute ja mitteoluliste investeeringute lõikes.

250

1.3.2.7.1 Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 9 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

1.3.2.7.1.1 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

270

1.3.2.7.1.2 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

280

1.3.2.7.2 Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

290

1.3.2.7.2.1 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

300

1.3.2.7.2.2 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

310

1.3.2.7.3 Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

320

1.3.2.7.3.1 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

330

1.3.2.7.3.2 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

340

1.3.2.8. Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

350

1.3.2.8.1 Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt h, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 10 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile h.

360

1.3.2.8.2 Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt c, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile c.

370

1.3.2.8.3 Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt c, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile c.

380

1.3.2.9 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1

390

1.3.2.10 Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

400

1.3.2.10.1 Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt i, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 11 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i.

410

1.3.2.10.2 Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile d.

420

1.3.2.10.2 Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile d.

425

1.3.2.11 Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 471

430

1.3.3 Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikkel 481

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja mis ei ole ette nähtud II osaga.

1.6.3. C 05.02 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi (CA5.2)

25.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491).

1.6.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3–5 Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.
020	Piirmäära arvutamise alus Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–4
030	Ettenähtud osa Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5
040	Piirmäär Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5
050	(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5
060	Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.

Rida
010	1. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 3 Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
020	2. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 4
030	2.1 Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku Kapitalinõuete määruse artikkel 489 Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
040	2.2 Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikkel 489
050	2.2.1 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
060	2.2.2 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
070	2.2.3 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
080	2.3 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 1 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.
090	3. Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 5
100	3.1 Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku Kapitalinõuete määruse artikkel 490
110	3.2 Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikkel 490
120	3.2.1 Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
130	3.2.2 Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
140	3.2.3 Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.
150	3.3 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 2 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.

2. KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.1. ÜLDISED MÄRKUSED

26.

Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Käesolev vorm koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sealhulgas aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:

a)	konsolideerimise alla kuuluvad üksused;

b)	üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;

c)	teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;

d)	teave kapitalipuhvrite kohta.

27.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 010–060 ja 250–400.

2.2. ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

28.

Käesoleva vormi teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 070–210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid maksevõimenõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.

29.

Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.

2.3. TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

30.

Käesoleva vormi kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid maksevõimenõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 250–400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.

31.

Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.

32.

Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele”, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.

33.

Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime” vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsest seost vormiga CA.

34.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.

35.

On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.

36.

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.

2.4. C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – kokku (GS Total)

Veerg

Juhised

250–400

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

Vt vormis C 06.02 antud juhised.

410–480

KAPITALIPUHVRID

Vt vormis C 06.02 antud juhised.

Rida

Juhised

010

KOKKU

Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.

2.5. C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

Veerg	Juhised
010–060	KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile.
010	NIMI Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.
020	KOOD See kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. Konsolideerimise alla kuuluvale üksusele määratud kood. Koodi tegelik ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist.
025	LEI KOOD LEI kood ehk juriidilise isiku ülemaailmne tunnus on viitekood, mille on ette pannud finantsstabiilsuse nõukogu ja heaks kiitnud G20 ning mille eesmärk on tagada finantstehingute poolte kordumatu ülemaailmne identifitseerimine. Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täieliku toimimiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee – ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele ajutised pre-LEI koodid. Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI kood) olemas, kasutatakse seda kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks.
030	KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI) „JAH” märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega. Muul juhul märgitakse „EI”. Vähemusosalused: kapitalinõuete määruse artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid.
040	ANDMETE ULATUS: individuaalselt täielikult konsolideeritud (SF) VÕI individuaalselt osaliselt konsolideeritud (SP) „SF” märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul. „SP” märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.
050	RIIGIKOOD Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.
060	OSALUSE MÄÄR (%) See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtja tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.
070–240	TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 070–240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 030 märgitud „JAH”). Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast. Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju. Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine Investeerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid. Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi 2. osa veerus 100.
070	KOGURISKIPOSITSIOON Märgitakse veergude 080–110 summa.
080	KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud vara, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL”, ja omavahendite nõuete, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL”, summale.
090	POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL”.
100	OPERATSIOONIRISK Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL”. Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON”.
110	MUUD RISKIPOSITSIOONID Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 640, 680 ja 690 summa.
120–240	ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
120	OMAVAHENDID Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 010 „OMAVAHENDID”.
130	MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 82 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
140	SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID Kapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b
150	ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU Kapitalinõuete määruse artikkel 25
160	MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 82 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
170	SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS Kapitalinõuete määruse artikli 85 lõike 1 punkt b
180	ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 50
190	MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED Kapitalinõuete määruse artikkel 81 Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
200	SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID Kapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b
210	TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 61
220	MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
230	TEISE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 71
240	MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 artiklis 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju, st see peab olema aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.
250–400	TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
250–290	OSA RISKIS Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
250	KOGURISKIPOSITSIOON Märgitakse veergude 260–290 summa.
260	KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud mis tahes summa, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.
270	POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma vastab konsolideeritud aruande real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL” kajastatud summale.
280	OPERATSIOONIRISK Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju. Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.
290	MUUD RISKIPOSITSIOONID Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud.
300–400	OSA OMAVAHENDITES Selles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil. Veergudes 300–350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites vähemusosaluse kaudu, samas kui veergudes 360–400 kajastatakse andmeid kõigi muude konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites. Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites, st peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve. Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.
300–350	KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA” all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad mis tahes omavahendid.
300	KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 87
310	KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 85
320	VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 84 Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
330	KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 86 Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.
340	KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 89 Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.
350	MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS
360–400	KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 18 Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID” all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad mis tahes omavahendid.
360	KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID
370	MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID
380	MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID
390	MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.
400	MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.
410–480	KAPITALIPUHVRID Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid pärast kapitalipuhvri nõuete arvutamist, st sõltuvalt sellest, kas nõuded arvutatakse konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil.
410	KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2
420	KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129 Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.
430	KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 7, artikkel 130 ja artiklid 135–140 Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.
440	LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.
450	SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artiklid 133 ja 134 Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.
460	SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 Selles lahtris kajastatakse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.
470	GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131 Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.
480	MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131 Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

3. KREDIIDIRISKI VORMID

3.1. ÜLDISED MÄRKUSED

37.

Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.

3.1.1. Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju

38.

Kapitalinõuete määruse artiklis 235 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega.

39.

Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

40.

Kapitalinõuete määruse artiklitega 196, 197 ja 200 reguleeritakse otsest krediidiriski kaitset.

41.

Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja krediidiriski kaitse andjate vastu olevaid selliseid nõudeid, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.

42.

Riskipositsiooni liik ei muutu kaudsest krediidiriski kaitse tõttu.

43.

Kui riskipositsioon on kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.

44.

COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.

3.1.2. Vastaspoole krediidiriski kajastamine

45.

Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

3.2. C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)

3.2.1. Üldised märkused

46.

Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

a)	riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;

b)	krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.

3.2.2. Vormi CR SA ulatus

47.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse standardmeetodi kohaselt arvutatav iga riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.

48.

Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu on kindlaks määratud standardmeetodi puhul. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.

49.

Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:

a)	riskipositsioonid, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed”, mida kajastatakse vormides CR SEC;

b)	omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.

50.

Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

a)	kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

b)	kauplemisportfelli vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

c)	reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.

51.

Käesolevas vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesolevas vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.

52.

Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 290–320), et koguda täiendavat teavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.

53.

Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:

a)	nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a);

b)	nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b);

c)	nõuded avaliku sektori asutuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c);

d)	nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f);

e)	nõuded äriühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g);

f)	jaenõuded (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h).

54.

Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavat riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.

55.

Memokirjed annavad täiendavat teavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Nendes ridades kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid” või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu”, „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu”, „nõuded avaliku sektori asutuste vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”, „nõuded äriühingute vastu” ja „jaenõuded”. Kajastatud andmed on samad, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamiseks riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid” või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”.

56.

Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu, kajastatakse seda teavet ka real 320 riskipositsiooni klassis „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”.

3.2.3. Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt

57.

Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.

Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse kapitalinõuete määruse artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.

58.

Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

59.

Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.

60.

Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks lahutamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) või „nõuded äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu”, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „nõuded äriühingute vastu” puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.

61.

Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse mis tahes otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega oleksid aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise protsessi tulemused kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.

62.

Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See oleks nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel oleks üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmelise protsessi raames.

63.

Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:

1.	väärtpaberistamise positsioonid;

2.	eriti suure riskiga seotud kirjed;

3.	omakapitali investeeringud;

4.	makseviivituses olevad riskipositsioonid;

5.	ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid/pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);

6.	kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

7.	muud kirjed;

8.	nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;

kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõudeid avaliku sektori asutuste vastu; nõudeid mitmepoolsete arengupankade vastu; nõudeid rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu; nõudeid äriühingute vastu ja jaenõudeid.

64.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ja kapitalinõuete määruse artikli 132 lõigete 3–5 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamisel võetakse arvesse üksikuid aluspositsioone ja liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele, kuid kõik üksikud riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”.

65.

Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud” (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).

66.

Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODI KOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Väärtpaberistamise positsioonid
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka artikkel 128)
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Omakapitali investeeringud (vt ka artikkel 133)
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Makseviivituses olevad riskipositsioonid
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?	JAH	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid. Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka artikkel 129). Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka artikkel 124)
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Muud kirjed
EI
Kas selle saab määrata artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?	JAH	Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu
EI
Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist. Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu Nõuded avaliku sektori asutuste vastu Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Nõuded äriühingute vastu Jaenõuded

3.2.4. Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside ulatuse kohta

3.2.4.1. Riskipositsiooni klass „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”

67.

Grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 järgmiselt.

68.

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.

69.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 „võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja”. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses. Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.

3.2.4.2. Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”

70.

Standardmeetodi kohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” järgmiselt.

71.

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6.

3.2.4.3. Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”

72.

Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikega 5 ette nähtud võimalust, kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.

3.2.5. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Riskipositsiooni väärtus, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.

Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid või kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti f, vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis sätestatud meetoditele.

Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7.

Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust vastavalt saadud rahalisele tagatisele.

Tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, võetakse veerus 010 arvesse kapitalinõuete määruse artikli 220 lõike 4 kohastest tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva otsese krediidiriski kaitse mõju. Seepärast kajastatakse tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, kapitalinõuete määruse artiklite 220 ja 221 kohaselt arvutatud E*-d vormi CR SA veerus 010.

030

(-) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Kapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 110

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele.

040

Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Veergude 010 ja 030 summa.

050–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine”.

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

Siin kajastatakse järgmiseid kirjeid:

—	tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;

—	aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.

Vt ka punktis 4.1.1 esitatud juhiseid.

050–060

Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtused (Ga)

Kapitalinõuete määruse artikkel 235

Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on määratletud kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtus Ga.

050

Garantiid

—	Kapitalinõuete määruse artikkel 203

—	Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 määratletud kaudne krediidiriski kaitse, mis ei ole krediidituletisinstrumentide vormis.

060

Krediidituletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 204

070–080

Otsene krediidiriski kaitse

Nendes veergudes osutatakse otsesele krediidiriski kaitsele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 58 ning artiklitele 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

070

Finantstagatis: lihtmeetod

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1–2

080

Muu otsene krediidiriski kaitse

Kapitalinõuete määruse artikkel 232

090–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1–2 ja artikkel 236

Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

110

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

120–140

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

Kapitalinõuete määruse artiklid 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223, 224, 225, 226, 227 ja 228.

120

Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2–3

Kajastatava summa puhul kajastatakse volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA-E) = E*He.

130

(-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)

Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2

Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see rahalist tagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.

Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.

140

(-) millest: volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2

Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].

150

Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1

160–190

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes

Kapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1.

200

Riskipositsiooni väärtus

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu

Selline riskipositsiooni väärtus, pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2 peatüki 2. jaole.

210

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, arvutatakse selles kirjes kajastatav vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditele.

215

Riskiga kaalutud vara enne VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 501.

220

Riskiga kaalutud vara pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 500.

230

millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga

240

millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga

Rida	Juhised
010	Koguriskipositsioon
020	millest: VKEd Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.
030	millest: nõuded, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.
040	millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara Kapitalinõuete määruse artikkel 125 Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”.
050	millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit Kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.
060	millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga Kapitalinõuete määruse artikli 148 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.
070–130	KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole krediidiriski positsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile f ja artikli 299 lõikele 2 määratakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.
070	Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias. Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 090, 110 ja 130 ning seega ei kajastata neid sellel real. Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.
080	Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid. Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 040 ja 060 ning seega ei kajastata neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.
090–130	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
090	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud; ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.
100	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2. Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.
110	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Pika arveldustähtajaga tehingud on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 130, ei kajastata sellel real.
120	millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2. Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.
130	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid Sellel real kajastatakse lepingujärgsetest toodetevaheliste tasaarvestuse kokkulepetest tulenevaid riskipositsioone (mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 11) mida ei saa määrata kirjete „tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud” või „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud” alla.
140–280	RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
140	0 %
150	2 % Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1
160	4 % Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3
170	10 %
180	20 %
190	35 %
200	50 %
210	70 % Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c
220	75 %
230	100 %
240	150 %
250	250 % Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2
260	370 % Kapitalinõuete määruse artikkel 471
270	1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2
280	Muud riskikaalud Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu”, „nõuded äriühingute vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „jaenõuded” puhul. Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid. Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5 Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b
290–320	Memokirjed Vt ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.
290	Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i See on ainult memokirje. Sõltumata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.
300	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 % Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.
310	Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i See on ainult memokirje. Sõltumata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.
320	Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 % Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

3.3. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)

3.3.1. Vormi CR IRB ulatus

73.

Vorm CR IRB hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:

—	kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;

—	ostetud nõuete lahjendusrisk;

ii.	kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;

iii.	kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.

74.

Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).

75.

Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:

i.	omakapitali investeeringud, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;

ii.	väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB ja/või CR SEC Details;

iii.

„muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile g. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati riskikaal 100 %, välja arvatud raha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;

iv.	Krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.

Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.

76.

Selleks et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:

„EI”– kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);

„JAH”– kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod);

Igal juhul tuleb jaenõuete portfellide puhul märkida „JAH”.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.

3.3.2. Vormi CR IRB jaotus

77.

Vorm CR IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsiooni jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus. Vormid CR IRB 1 ja CR IRB 2 esitatakse eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside puhul:

1)	Koguriskipositsioon (Vorm Total tuleb esitada eraldi sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul.)

2)	Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

3)	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

4.1)	Nõuded äriühingute vastu – VKEd (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

4.2)	Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõige 8)

4.3)	Nõuded äriühingute vastu – muud (Kõik artikli 147 lõike 2 punkti c kohased nõuded äriühingute vastu, mida ei kajastata punktide 4.1 ja 4.2 all).

5.1)	Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

5.2)	Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata punkti 5.1 all).

5.3)	Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

5.4)	Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

5.5)	Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.2 ja 5.3 all).

3.3.3. C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (CR IRB 1)

3.3.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

Juhised

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitingusüsteemi või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.

Vastasel korral erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada võrreldes sisemiste reitinguklassidega erineval arvul reitinguklasse.

Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 010 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel (nt koguriskipositsiooni puhul) võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Makseviivituses olevate riskipositsioonidena käsitatakse riskipositsioone, mis on määratud viimas(t)esse reitinguklassi(desse), mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.

Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2 ja 4–7.

Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.

030

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

040–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE”.

040–050

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kaudne krediidiriski kaitse: määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

040

GARANTIID

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, välja arvatud lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 150.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

050

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 216.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 160.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

060

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse selliste krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 232.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral kajastatakse krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele. Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse asjaomast summat veerus 060. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.

070–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.

Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.

Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

090

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

100, 120

millest: bilansivälised kirjed

Vt vormi CR SA juhised.

110

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohast väärtust.

I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid (kapitalinõuete määruse artikli 166 lõiked 8–10) sõltumata krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist.

Ridade 040–060 puhul (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud ning lepingujärgsetes toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid), mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki, on riskipositsiooni väärtus sama kui vastaspoole krediidiriski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos sätestatud meetoditele. Neid väärtusi kajastatakse selles veerus ja mitte veerus 130 „millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist”.

130

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

Vt vormi CR SA juhised.

140

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

150–210

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 228 lõige 2, artikli 230 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 231

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:

—	kaudse krediidiriski kaitse korral keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete, krediidisasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul: kapitalinõuete määruse artikli 161 lõige 3. Jaenõuete puhul kapitalinõuete määruse artikli 164 lõige 2;

—	otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

150

GARANTIID

Vt juhised veerus 040.

160

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Vt juhised veerus 050.

170

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.

Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

180

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jao kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 193 lõigetele 1–4 ja artikli 194 lõikele 1. Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.

190–210

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

190

KINNISVARA

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2–4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.

200

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

210

NÕUDED

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

220

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 202 ja artikli 217 lõikele 1. Vt ka veerud 040 „Garantiid” ja 050 „Krediidituletisinstrumendid”.

230

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse hüpoteekide alampiiri).

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi” makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

Nõudeid suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjate vastu ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 230 andmete arvutamisel; neid võetakse arvesse ainult veeru 240 andmete arvutamisel.

240

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

250

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

Kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.

Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded” puhul.

255

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

Arvesse ei võeta kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

260

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Arvesse võetakse kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

270

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

280

OODATAV KAHJU

Oodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

290

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi eraldisi. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.

300

VÕLGNIKE ARV

Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2

Kõigi riskipositsiooni klasside puhul, välja arvatud jaenõuded, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste juriidiliste isikute/võlgnike arvu, kellele on eraldi määratud reiting, olenemata erinevate antud laenude või asjakohaste nõuete arvust.

Riskipositsiooni klassis „jaenõuded” kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste riskipositsioonide arvu, mis on eraldi määratud teatavasse reitinguklassi või kogumisse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.

Kuna selles veerus käsitletakse reitingusüsteemide struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgnikku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).

Rida	Juhised
010	KOGURISKIPOSITSIOON
015	millest: nõuded, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.
020–060	KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES
020	Bilansilised krediidiriskiga kirjed Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias. Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real. Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.
030	Bilansivälised krediidiriskiga kirjed Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid. Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.
040–060	Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud
040	Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.
050	Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.
060	Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid Vt vormi CR SA juhised.
070	VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6. Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 180. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise.
080	ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5 Kohaldatakse ainult äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul.
090–150	ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
120	millest: 1. kategoorias Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabel 1.
160	ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA Kapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3
170	REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse riskikaalu 100 %. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.
180	LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU Lahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskikaalu arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 157 lõikes 1. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 6 on ostetud nõuete riskipositsiooni väärtus võrdne tagasimaksmata nõuetega, millest on maha arvatud riskiga kaalutud vara lahjendusriski puhul enne krediidiriski maandamist.

3.3.4. C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)

Veerg

Juhised

005

Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)

See on rea tunnus ja see peab tabeli konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010–300

Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis tabeli CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude kohta.

Rida

Juhised

010–001 – 010–NNN

Nendes ridades kajastatavad väärtused tuleb järjestada väiksemast suuremani vastavalt võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosusele. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.

3.4. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB)

78.

Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe koduriigi ja mis tahes välisriigi kohta. Kõnealust künnist kohaldatakse ainult tabelite 1 ja 2 suhtes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded määratakse geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla.

79.

Mõiste „võlgniku asukoht” osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla, olenemata riskipositsiooni klassist, kuhu rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded on määratud.

80.

Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus” ja „riskiga kaalutud vara” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.

3.4.1. C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 1)

3.4.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 010.
020	Makseviivituses olevad riskipositsioonid Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla. See memokirje annab täiendavat teavet riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j.
040	Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.
050	Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.
055	Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.
060	Mahakandmised Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].
070	Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.
075	Riskipositsiooni väärtus Määratletud vormi CR SA veerus 200.
080	RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 215.
090	RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 220.

Rida
010	Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a
020	Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b
030	Nõuded avaliku sektori asutuste vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c
040	Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d
050	Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e
060	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f
070	Nõuded äriühingute vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g
075	millest: VKEd Määratletud vormi CR SA real 020.
080	Jaenõuded Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h
085	millest: VKEd Määratletud vormi CR SA real 020.
090	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i
095	millest: VKEd Määratletud vormi CR SA real 020.
100	Makseviivituses olevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j
110	Eriti suure riskiga seotud kirjed Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k
120	Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l
130	Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n
140	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o
150	Omakapitali investeeringud Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p
160	Muud kirjed Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q

3.4.2. C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)

3.4.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 020.
030	millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Esmane riskipositsioon nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
040	Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.
050	Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.
055	Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.
060	Mahakandmised Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].
070	Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.
080	SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Määratletud vormi CR IRB veerus 010.
090	RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Määratletud vormi CR IRB veerus 230. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid. Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.
100	millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Riskipositsiooniga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
105	Riskipositsiooni väärtus Määratletud vormi CR IRB veerus 110.
110	RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 255.
120	millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.
125	RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 260.
130	OODATAV KAHJU Määratletud vormi CR IRB veerus 280.

Rida
010	Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)
020	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)
030	Nõuded äriühingute vastu (Nõuded mis tahes äriühingute vastu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile c)
040	millest: eriotstarbelised nõuded (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a) Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.
050	millest: VKEd (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)
060	Jaenõuded Mis tahes jaenõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile d.
070	Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.
080	VKEd Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.
090	muud kui VKEd Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.
100	Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).
110	Muud jaenõuded Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata ridades 070–100.
120	VKEd Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded.
130	muud kui VKEd Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded.
140	Omakapitali investeeringud Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud.

3.4.3. C 09.03 – Asjaomaste krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks (CR GB 3)

3.4.3.1. Üldised märkused

81.

Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktile 7 kooskõlas artikliga 130 ja artikli 140 lõikega 1 on vastutsüklilise kapitalipuhvri määr „selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides”. Kaalutud keskmine arvutatakse järgmiselt.

a) Lugeja: krediidiriski omavahendite kogunõuded, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotisele ja mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomasel territooriumil.

b) Nimetaja: krediidiriski omavahendite kogunõuded, mis on seotud asjakohaste krediidiriski positsioonidega.

82.

Seda tabelit kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab selliste krediidiriski positsioonide, väärtpaberistamise positsioonide ja kauplemisportfelli riskipositsioonide omavahendite nõudeid, mis on olulised krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise jaoks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 140 (asjakohased krediidiriski positsioonid); need nõuded on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotisele.

83.

Teave esitatakse riigi kohta. Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete jaotus riikide lõikes peaks olema kooskõlas EBA regulatiivse tehnilise standardiga EBA/RTS/2013/15, milles käsitletakse asjakohaste krediidiriski positsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemise meetodit. Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnis ei ole oluline kõnealuse jaotuse kajastamisel.

3.4.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

Omavahendite nõuded

Asjaomaste krediidiriski positsioonide, kauplemisportfelli riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 4, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotisele.

3.5. C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

3.5.1. Üldised märkused

84.

Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB” vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.

85.

Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb sisereitingute meetodi (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk) kohast riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a).

86.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:

a)	muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule; või

b)	võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

87.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.

88.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:

—	lihtsustatud riskikaalu meetod,

—	riskiparameetritel põhinev meetod või

—	sisemudelitel põhinev meetod.

Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud vastavalt riskikaal 250 % kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 4 kohaselt või riskikaal 370 % kapitalinõuete määruse artikli 471 lõike 2 kohaselt)).

89.

Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.

—	Kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 94).

—	Omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikkel 150), sealhulgas:

—	omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 495 lõikele 1;

—

omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on standardmeetodi kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 % (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt g);

—

omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt h);

—	omakapitali investeeringud abiettevõtjasse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga” (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 1);

—	omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 46 ja 48.

3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)

Veerg
005	VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.
010	SISEREITINGUTE SÜSTEEM VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 1 sätetele. Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060).
020	ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 167 sätetele on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasakaalustavaid positsioone.
030–040	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE GARANTIID KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 030 ja 040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.
050	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE (-) KOGUVÄLJAVOOL Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.
060	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167). Meeldetuletuseks: bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167).
070	RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormi CR EQU IRB 2 veerus 070 selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Sama kehtib vormi CR EQU IRB rea 020 kohta. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 2 sätteid.
080	RISKIGA KAALUTUD VARA Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 sätetele. Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3). Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3).
090	MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.

90.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad kõnealuseid erinevaid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).

Rida

Vormi CR EQU IRB 1 rida 020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 020.

Vormi CR EQU IRB 1 read 050–090

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

Lihtsustatud riskikaalu meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 2) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 050–090.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

Sisemudelitel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 4) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet real 100.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt). Näiteks:

—	finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, samuti

—	omakapitali investeeringuid, millele määratakse riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2,

kajastatakse real 110.

Vorm CR EQU IRB 2

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.

Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad ainulaadset reitingusüsteemi või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitingusüsteemi või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.

3.6. C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

3.6.1. Üldised märkused

91.

Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378.

92.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.

93.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus/ülekanderiski arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

94.

Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

95.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et määrata kindlaks vastavad omavahendite nõuded.

96.

Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5ga.

97.

Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT, vaid krediidiriski vormides (CR SA, CR IRB).

3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavas kokkulepitud arveldushinnas. Veerus 010 võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.
020	ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 020 asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju. Veerus 020 kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.
030	OMAVAHENDITE NÕUDED Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 030 omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.
040	ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.

Rida
010	Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 010 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).
020–060	Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele. Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.
070	Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 070 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).
080–120	Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 080–120 teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele. Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

3.7. C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

3.7.1. Üldised märkused

98.

Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

99.

Vormis CR SEC SA kogutakse koondteavet kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta, mis on määratletud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

3.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU Väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuse tagamise tehingud, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist vormides CR SEC SA ja CR SEC IRB arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks kapitalinõuete määruse artikli 242 punkti 12 kohaste uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavaid ennetähtaegse amortiseerimise klausleid.
020–040	SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 249 ja 250 käsitatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kaitset nii, nagu ei oleks lõpptähtaegade mittevastavust.
020	(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.
030	(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G) „Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis. Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.
040	KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses. Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.
050	VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele a, c ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning mis tahes krediidiriski korrigeerimisi ja eraldisi. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga. Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta. Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.
060	(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.
070	RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõigete 1 ja 2 kohased väärtpaberistamise positsioonid ilma ümberhindlustegurite kohaldamiseta. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 040.
080–110	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57 Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul). Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).
080	(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ja seda reguleeritakse artikliga 235. Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).
090	(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja seda reguleeritakse artiklitega 195, 197 ja 200. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–236 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena. Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).
100–110	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.
100	(-) KOGUVÄLJAVOOL Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ning artikli 235 lõiked 1 ja 2 Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 090 [(-) koguväljavool].
110	KOGUSISSEVOOL Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 100 (kogusissevool).
120	NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 110.
130	(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218). Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veergudega 120 ja 130.
140	RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 150.
150–180	BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui kapitalinõuete määruses ei ole teisiti ette nähtud. Vt vormi CR SA „Kokku” veerud 160–190. Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].
190	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 200.
200	(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikliga 258 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele on määratud riskikaal 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.
210	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.
220–320	SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID, JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES
220–260	REITINGU SAANUD POSITSIOONID Reitingu saanud positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 8. Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikliga 251 (tabel 1).
270	RISKIKAAL 1 250 % (REITINGUTA POSITSIOONID) Reitinguta positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7.
280	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).
290	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse teise või kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide käsitlust varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 254. Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 249 lõikes 9.
300	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%) Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.
310	SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõige 1 ja artikli 259 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt.
320	SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL (%) Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.
330	RISKIGA KAALUTUD VARA Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.
340	MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED Sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel selles veerus ei võeta arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.
350	HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kõnealuse määruse artiklite 405, 406 või 409 teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Sellise täiendava riskikaalu võib kehtestada mitte ainult investorist krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, vaid ka väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja algsetele laenuandjatele.
360	LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 330 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.
370–380	RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 370)/pärast (veerg 380) kapitalinõuete määruse artiklis 252 (praegu makseviivituses olevate või eriti suure riskiga seotud riskipositsioonide väärtpaberistamine) või artikli 256 lõikes 4 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul) sätestatud piirangute kohaldamist.
390	MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

100.

Vorm CR SEC SA on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste lõikes.

101.

Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

Rida
010	KOGURISKIPOSITSIOON Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.
020	MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.
030	VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.
040–060	BILANSILISED KIRJED Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis a on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (rida 050) ja edasiväärtpaberistamiste (rida 060) lõikes.
070–090	BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile. Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa. Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”. Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jaotatakse väärtpaberistamiste (veerg 080) ja edasiväärtpaberistamiste (veerg 090) lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 251 tabelile 1.
100	ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.
110	INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor. Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.
120–140	BILANSILISED KIRJED Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.
150–170	BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.
180	SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
190–210	BILANSILISED KIRJED Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.
220–240	BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.
250–290	AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 251 tabeliga 1). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid. Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 190–270 ja 330–340.

3.8. C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

3.8.1. Üldised märkused

102.

103.

Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

104.

Vormi CR SEC IRB ulatus on sama kui vormi CR SEC SA puhul. Selles esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.

3.8.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU Bilansiliste kirjete kogusummat käsitleva rea puhul vastab selles veerus kajastatav summa väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummale aruandekuupäeva seisuga. Vt vormi CR SEC SA veerg 010.
020–040	SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE Kapitalinõuete määruse artiklid 249 ja 250 Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.
020	(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.
030	(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G) „Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on vormi CR SEC IRB veerus 030 kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis. Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.
040	KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses. Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.
050	VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele b, d ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga. Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta. Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.
060–090	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57 Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).
060	(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59. Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud korrigeeritud väärtuse GA arvutamise korda täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral sama nõudeõiguse järgu puhul. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veergudega 040 ja 050.
070	(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58. Kuna finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod ei ole kohaldatav, kajastatakse selles veerus ainult kapitalinõuete määruse artikli 200 kohast otsest krediidiriski kaitset. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 060.
080–090	KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.
080	(-) KOGUVÄLJAVOOL Kapitalinõuete määruse artikkel 236 Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 070.
090	KOGUSISSEVOOL Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 080.
100	RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 090.
110	(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL Kapitalinõuete määruse artiklid 218–222. See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).
120	RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.
130–160	BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui ei ole sätestatud teisiti. Ümberhindlustegur on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56. Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].
170	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 110.
180	(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 266 lõikega 3 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.
190	RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID
200–320	VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED) Kapitalinõuete määruse artikkel 261 Sisereitingute meetodi kohaseid väärtpaberistamise positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena. Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabeliga 4.
330	REGULATIIVNE MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 262 kohane regulatiivne meetod. Väärtpaberistamise positsiooni riskikaal on kas 7 % või vastavalt ette nähtud valemitele kohaldatav riskikaal, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.
340	REGULATIIVNE MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võidakse arvesse võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 264. Sel juhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing positsiooni tegelikku riskikaalu, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 2, kui ta on saanud täieliku krediidiriski kaitse (tegeliku riskikaalu arvutamiseks jagatakse positsiooni riskiga kaalutud vara positsiooni riskipositsiooni väärtusega ja korrutatakse tulemus 100ga). Kui positsioonil on osaline krediidiriski kaitse, peab krediidiasutus või investeerimisühing kohaldama regulatiivset meetodit, kasutades väärtpaberistamise seeria n-ö paksust T, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 3. Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.
350	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi suurim riskikaal). Kapitalinõuete määruse artikli 263 lõigetega 2 ja 3 on ette nähtud erikäsitlus, mida kohaldatakse juhul, kui Kirb-i ei saa arvutada. Likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatud kasutamata likviidsuslimiite kajastatakse kirje „bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid” all. Kuni väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatakse erikäsitlust, sest Kirb-i ei saa arvutada, tuleks veerus 350 kajastada sellist riskiga kaalumise käsitlust, mida kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 263 sätestatud käsitluse alla kuuluva likviidsuse tagamise tehingu riskipositsiooni väärtuse suhtes. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikega 5 ja artikliga 265.
360	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE: KESKMINE RISKIKAAL Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.
370	SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõigetega 3 ja 4 on ette nähtud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatav sisemisel hinnangul põhinev meetod.
380	SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.
390	(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 266 lõiget 1 (kohaldatakse ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kui riskipositsiooni ei ole omavahenditest maha arvatud) ja lõiget 2. Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.
400	RISKIGA KAALUTUD VARA Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.
410	MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.
420	HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.
430	LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 400 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud. Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.
440–450	RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 440)/pärast (veerg 450) kapitalinõuete määruse artiklis 260 sätestatud ülempiiri kohaldamist. Lisaks tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artiklit 265 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul).
460	MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

105.

Vorm CR SEC IRB on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste riskikaalu rühmade lõikes.

106.

Rida
010	KOGURISKIPOSITSIOON Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.
020	MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.
030	VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.
040–090	BILANSILISED KIRJED Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus, võtmata arvesse mis tahes tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 050–070) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 080–090) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.
100–150	BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile. Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa. Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku”. Bilansivälised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 110–130) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 140–150) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.
160	ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.
170	INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor. Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.
180–230	BILANSILISED KIRJED Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.
240–290	BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.
300	SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.
310–360	BILANSILISED KIRJED Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.
370–420	BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.
430–540	AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 tabeliga 4). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid. Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 170–320 ja 400–410.

3.9. C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

3.9.1. Üldised märkused

107.

Käesolevas vormis kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB, MKR SA SEC ja MKR SA CTP) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid, nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded.

108.

Käesolevat vormi täidetakse järgmistel juhtudel.

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vähemalt ühte väärtpaberistamise positsiooni. See tähendab, et olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida nad hoiavad. Hoitavad positsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse artikli 405 kohaselt säilitatud positsioone.

b.	Aruandeaasta jooksul (1) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kus asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole positsiooni.

Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 160.

d.	Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).

109.

Käesoleva vormi esitavad konsolideerimisgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, (2) mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.

110.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 406 lõikele 1, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 010–040; 070–110; 160; 190; 290–400; 420–470.

111.

Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.

3.9.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

005

REA NUMBER

Rea number on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEKOOD

Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)

Väärtpaberistamise ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamist turul tuntakse. Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi)

Selles veerus kajastatakse järelevalveasutuse poolt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud koodi või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastab aruandev üksus kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud (väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana). Kui koodi ei ole või kui aruandev üksus ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

040

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

—	–	T	–	traditsiooniline väärtpaberistamine;
—	–	S	–	sünteetiline väärtpaberistamine.

Traditsioonilise väärtpaberistamise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlused on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

050

RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?

Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja algsed laenuandjad kajastavad üht järgmistest lühenditest:

—	–	K	–	kui kajastatakse täielikult;
—	–	P	–	kui arvatakse osaliselt välja;
—	–	R	–	kui arvatakse täielikult välja;
—	–	N	–	kui ei kohaldata.

Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu raamatupidamiskäsitlust.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul märgivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, et väärtpaberistatud riskipositsioonid on bilansist välja arvatud.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IAS 39 punktidele 30–35.

060

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?

Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:

—	–	N	–	omavahendite nõudeid ei kohaldata;
—	–	B	–	kauplemisportfelliväline;
—	–	T	–	kauplemisportfelli kuuluv;
—	–	A	–	osaliselt nii kauplemisportfelliväline kui kauplemisportfelli kuuluv.

Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 243 ja 244

Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv).

Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (ei ole riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.

Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormides CR SEC SA või CR SEC IRB. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

070

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 61–64 sätestatud „väärtpaberistamise” ja „edasiväärtpaberistamise” määratlustele kajastatakse alusvara liiki järgmiste lühenditega:

—	–	S	–	väärtpaberistamine;
—	–	R	–	edasiväärtpaberistamine.

080–100

SÄILITAMINE

Kapitalinõuete määruse artiklid 404–410

080

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast neto majandusliku huvi säilitamise liiki vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 405.

A	–	vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): „säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest”;
V	–	vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega.
B	–	uuenevad nõuded: „uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;
C	–	bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100”;
D	–	esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest”;
E	–	vabastatud: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 405 lõiget 3.
N	–	ei kohaldata: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 404.
U	–	nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.

090

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab vähemalt 5 % olulise neto majandusliku huvi (väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).

Olenemata kapitalinõuete määruse artikli 405 lõikest 1 võib väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmist tavapäraselt tõlgendada selle mõõtmisena riskipositsioonide esmasel väärtpaberistamisel ja mitte riskipositsioonide esmasel loomisel (nt mitte siis, kui alusvaraks olevad laenud esimest korda anti). Väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmine tähendab, et säilitamise määr 5 % peab olema täidetud sellise säilitamise taseme mõõtmise ajal (nt riskipositsioonide esmase väärtpaberistamise ajal). Säilitamise määra pidev taasmõõtmine ja korrigeerimine tehingu kehtivusajal ei ole nõutud.

Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

100

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

Kapitalinõuete määruse artikli 405 lõige 1

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

Y	–	jah;
N	–	ei.

Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

110

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR)

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

—	–	O	–	väärtpaberistamise tehingu algataja;
—	–	S	–	sponsor;
—	–	L	–	algne laenuandja;
—	–	I	–	investor.

Vt väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori määratlused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 13 ja 14. Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 406 ja 407.

120–130

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 9) erilaadist, mis on seotud asjaoluga, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 120 ja 130.

120

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäev) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa.

Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

130

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (vastavalt esmastele riskipositsioonidele enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.

Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

140–220

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

Veergudes 140–220 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.

140

KOGUSUMMA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

150

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 140 suhtelisest seisukohast).

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

160

LIIK

Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (numbrikoodid 1–8) või kohustuste (numbrikoodid 9 ja 10) liigi kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ühte järgmistest numbrikoodidest:

1	–	elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;
2	–	ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;
3	–	krediitkaardinõuded;
4	–	liising;
5	–	äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;
6	–	tarbimislaenud;
7	–	nõuded klientide vastu;
8	–	muud varad;
9	–	pandikirjad;
10	–	muud kohustused.

Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik numbrikoodiga 10 (muud kohustused) hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju.

Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.

170

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

Selles veerus kogutakse teavet meetodi kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

—	–	S	–	standardmeetod;
—	–	I	–	sisereitingute meetod;
—	–	M	–	standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhinev kombineeritud meetod.

Kui standardmeetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC SA.

Kui sisereitingute meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC IRB.

Kui standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhineva kombineeritud meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist nii vormis CR SEC SA kui ka vormis CR SEC IRB.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sellest hoolimata ei kohaldata seda veergu kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

180

RISKIPOSITSIOONIDE ARV

Kapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 1

Selle veeru täitmine on kohustuslik ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.

Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajastata andmeid investorid.

190

RIIK

Kajastatakse tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse lühend OT (muu).

200

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad regulatiivset meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 262 lõikele 1.

Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Samuti ei kajastata selles veerus andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

210

(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

220

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST ()

Selles veerus kogutakse teavet selle kohta, millised oleksid väärtpaberistatud portfelli omavahendite nõuded, kui väärtpaberistamist ei oleks toimunud, millele on liidetud kõnealuste riskidega seotud oodatav kahju (Kirb), ja seda kajastatakse protsendina (kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud riskipositsioonide kogusummast väärtpaberistamise tehingu kuupäeva seisuga. Kirb on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 4.

Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

230–300

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

Selles kuues veerus kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale.

Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate puhul ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat.

230–250

BILANSILISED KIRJED

Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

230

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik väärtpaberistamise seeriad, mis ei kvalifitseeru mezzanine-seeriatena või esimese järjekoha kahju seeriatena.

240

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Vt kapitalinõuete määruse artikli 242 lõige 3 (traditsioonilised väärtpaberistamised) ja artikli 244 lõige 3 (sünteetilised väärtpaberistamised).

250

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 15.

260–280

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

290

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:

i)	varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 2) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;

ii)	varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.

Kajastatakse varaseima prognoositava lõpetamise päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.

300

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).

Kajastatakse lepingukohase lõpptähtaja päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.

310–400

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele ning väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.

310–330

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

340–360

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiväliste kirjete puhul.

370–400

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes veergudes kogutakse täiendavat teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 340–360) kogusumma kohta.

370

OTSESED FINANTSGARANTIID

Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.

Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:

—	finantsgarantiid;

—	finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.

380

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

Kõnealused tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas.

390

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD

Selleks et kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsuse tagamise tehinguid saaks aktsepteerida, peavad need vastama kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 sätestatud kuuele tingimusele (olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab standardmeetodit või sisereitingute meetodit).

400

MUUD (SEALHULGAS MITTEAKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD)

Selles veerus kajastatakse ülejäänud bilansiväliseid kirjeid, nt mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud (st likviidsuse tagamise tehingud, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 loetletud tingimustele).

410

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE: KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURIT

Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktiga 12 ja artikli 256 lõikega 5 (standardmeetod) ning artikli 265 lõikega 1 (sisereitingute meetod) on ette nähtud ümberhindlustegurid, mida kohaldatakse investoritele kuuluva osaluse suhtes (et arvutada riskiga kaalutud vara).

Selles veerus kajastatakse andmeid ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate väärtpaberistamise skeemide kohta (nt uuenevate nõuete väärtpaberistamised).

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikele 6 määratakse kohaldatav ümberhindlustegur kindlaks tegeliku kolme kuu keskmise ületulu taseme alusel.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. Kõnealune teave on seotud vormi CR SEC SA reaga 100 ja vormi CR SEC IRB reaga 160.

420

(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kõnealune teave on tihedalt seotud vormi CR SEC SA veeruga 200 ja vormi CR SEC IRB veeruga 180.

Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

430

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

440

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

450–510

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

450

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

C	–	korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;
N	–	mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.

460–470

NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE

Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 050ja 060.

480

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD) – SPETSIIFILINE RISK

Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 610 või vormi MKR SA CTP veerg 450.

4. OPERATSIOONIRISKI VORMID

4.1. C 16.00 – OPERATSIOONIRISK

4.1.1. Üldised märkused

112.

Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.

113.

Baasmeetodit, standardmeetodit ja/või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse” põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.

114.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.

115.

Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.

116.

Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.

117.

Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.

4.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–030	ASJAOMANE NÄITAJA Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 010–030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta. Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja” elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed tabeli vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse need veerus 030. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 010 (ülejärgmise aasta prognoos). Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose.
040–060	LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL) Nendes veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat äriliinide „jaepangandus” ja „äripangandus” puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punktile b. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a). Äriliini „äripangandus” puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärtpabereid.
070	OMAVAHENDITE NÕUDED Omavahendite nõuded arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 070.
071	KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4. Veerus 070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
080	MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST Kapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1, milles on sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse operatsiooniriski katvate omavahendite jaotamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, ning et selles tuleb näidata, kas ja kuidas kavatsetakse võtta ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate poolt ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju.
090–120	VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED
090	OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.
100	(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a).
110	(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST Veerus 110 kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mitte täielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet”, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.
120	(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID) Veerus 120 kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 lõigete 1–5 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.

Rida
010	PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).
020	PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–319).
030–100	KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 030–100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.
110–120	KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridades 030–050 ja 080–100 ning äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” kohta ridades 110 ja 120. Ridades 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridades 060 ja 070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridades 110–120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.
130	PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323). Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

4.2. C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)

4.2.1. Üldised märkused

118.

Käesolevas vormis esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta brutokahju ja hüvituste kohta juhtumiliikide ja äriliinide lõikes.

119.

Ilma et see piiraks lõike 122 kohaldamist, on „brutokahju” operatsiooniriski juhtumist või juhtumi liigist – nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 1 punktis b – tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi.

120.

„Hüvitus” on operatsiooniriski algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult (näiteks kindlustusandja või muu isik) rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu.

121.

„Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid” on operatsiooniriski juhtumid, mis põhjustavad kahjut, mis hüvitatakse osaliselt või täielikult viie tööpäeva jooksul. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumi korral võetakse brutokahju kindlaksmääramisel arvesse ainult kahju seda osa, mis ei ole täielikult hüvitatud (st kahju, millest on maha arvatud kiiresti hüvitatud osaline kahju). Järelikult ei võeta brutokahju kindlaksmääramisel arvesse ega kajastata vormis OPR Details kahjujuhtumeid, mis põhjustasid kahju, mis hüvitati täielikult viie tööpäeva jooksul.

122.

„Arvestuspäev” on kuupäev, mil kahjut või reservi/eraldist kasumiaruandes esimest korda kajastati seoses operatsiooniriski raames tekkinud kahjuga. See kuupäev järgneb loogiliselt „toimumispäevale” (st kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas) ja „avastamispäevale” (st kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks).

123.

Juhtumite arv on aruandeperioodil esimest korda kajastatud operatsiooniriski juhtumite arv.

124.

Kahju kogusumma on järgmiste elementide algebraline summa:

i.	brutokahju summad, mis on seotud aruandeperioodil „esimest korda kajastatud” operatsiooniriski juhtumitega (nt otsesed tasud, eraldised, arveldused);

ii.	brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud” operatsiooniriski juhtumite kahju positiivsete korrigeerimistega aruandeperioodil (nt eraldiste suurenemine, seotud kahjujuhtumid, lisaarveldused), ning

iii.	brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud” operatsiooniriski juhtumite kahju negatiivsete korrigeerimistega (tingitud eraldiste vähenemisest) aruandeperioodil.

125.

Juhtumite arv hõlmab tavapäraselt ka juhtumeid, mida kajastati esimest korda eelmistel aruandeperioodidel ja mida ei ole eelmistes järelevalvelistes aruannetes veel käsitletud. Kahju kogusumma hõlmab tavapäraselt ka lõike 124 elemente, mis puudutavad eelmisi aruandeperioode ja mida ei ole eelmistes järelevalvelistes aruannetes veel käsitletud.

126.

Suurim ühekordne kahju on 124.i või 124.ii all kajastatud suurim ühekordne summa.

127.

Viie suurima kahju kogusumma on 124.i või 124.ii all kajastatud viie suurima kahju summa

128.

Hüvitatud kahju kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud hüvitatud kahjude summa ja see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.

129.

Asjaomase aasta juunis kajastatud andmed on vaheandmed, lõplikud andmed kajastatakse detsembris. Juuni andmete puhul on aruandeperiood 6 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 30. juunini), detsembri andmete puhul 12 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini).

130.

Teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahjude ja hüvituste kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülene” ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes, kusjuures ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.

131.

Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.

132.

Ridades esitatakse äriliinid ja iga äriliini puhul teave juhtumite arvu, kahju kogusumma, suurima ühekordse kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma kohta.

133.

Kõigi äriliinidega seoses nõutakse juhtumite arvu ja kahju kogusumma kohta andmeid ka eelnevalt kindlaks määratud miinimummääradel põhinevate teatavate vahemike lõikes: 10 000, 20 000, 100 000, ja 1 000 000. Miinimummäärad on eurodes ja need on esitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kajastatud kahjude võrdluse eesmärgil; seepärast ei pruugi need olla seotud kahju miinimummääradega, mida kasutatakse sisemiste kahjuandmete kogumiseks ja mida tuleb kajastada vormi teises jaos.

134.

Kui lõike 124 kohase kahju kogusumma elementide algebraline summa on mõnede äriliinide/juhtumiliikide kombinatsioonide puhul negatiivne, kajastatakse asjaomastes lahtrites väärtus 0.

135.

Käesolevas vormis kajastavad andmeid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või standardmeetodit/alternatiivset standardmeetodit.

136.

Selleks et kontrollida artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunktiga b ette nähtud tingimusi, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud värskeimat statistikat, mis on kättesaadav EBA veebisaidi rubriigis „Supervisory Disclosure”, et leida kõigi samas riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summa.

137.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti b, võivad vormi OPR Details veerus 080 kõigi juhtumiliikide summa puhul kajastada ainult järgmist teavet:

a)	juhtumite arv (rida 910);

b)	kahju kogusumma (rida 920);

c)	suurim ühekordne kahju (rida 930);

d)	viie suurima kahju kogusumma (rida 940) ja

e)	hüvitatud kahju kogusumma (rida 950).

4.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–070	JUHTUMILIIGID Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 010–070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks määratud, veerus 080.
080	JUHTUMILIIGID KOKKU Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarvu, kogu kahju kogusummat ja hüvitatud kahju kogusummat, liites kokku veergudes 010–070 kajastatud kahjujuhtumite arvu, brutokahju kogusummad ja hüvitatud kahju kogusummad. Veerus 080 kajastatav „suurim ühekordne kahju” võrdub veergudes 010–070 kajastatud „suurimate ühekordsete brutokahjude” suurima näitajaga. Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.
090–100	MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 090 ja 100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 090. Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 100).

Rida
010–850	ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE Kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud iga äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülene”, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt sisemistele miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv, kahju kogusumma, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma. Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse kahju kogusumma kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.
910–950	ÄRILIINID KOKKU Iga juhtumiliigi (veerud 010–080) puhul kajastatakse äriliinide kohta kokku (read 910–950) järgmist kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktide b, c ja e kohast teavet. — Juhtumite arv (rida 910): kajastatakse sisemist miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. — Juhtumite arv. Millest ≥ 10 000 ja < 20 000, ≥ 20 000 ja < 100 000, ≥ 100 000 ja < 1 000 000, ≥ 1 000 000 (read 911–914): kajastatakse nende sisemiste juhtumite arv, mis kuuluvad asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku. — Kahju kogusumma (rida 920): liidetakse kokku kõigi äriliinide kahju kogusummad. — Kahju kogusumma, millest ≥ 10 000 ja < 20 000, ≥ 20 000 ja < 100 000, ≥ 100 000 ja < 1 000 000, ≥ 1 000 000 (read 921–924): kajastatakse nende sisemiste juhtumite arv, mis kuuluvad asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku. — Suurim ühekordne kahju (rida 930): sisemist miinimummäära ületav suurim ühekordne kahju iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine. — Viie suurima kahju kogusumma (rida 940): kajastatakse viie suurima brutokahju summat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust. — Hüvitatud kahju kogusumma (rida 950): hüvitatud kahju kogusumma on kõigi äriliinide hüvitatud kahju kogusummad kokku liidetuna.
910–950/080	ÄRILIINID KOKKU – JUHTUMILIIGID KOKKU — Juhtumite arv: võrdub iga rea puhul alates reast 910 kuni reani 914 vastava rea juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina. Arv reas 910 ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine. — Kahju kogusumma: võrdub iga rea puhul alates reast 920 kuni reani 924 asjaomase rea juhtumiliikide kahju kogusummade horisontaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega. Rea 920 kahju kogusumma võrdub veeru 080 äriliinide kahju kogusummade vertikaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega. — Suurim ühekordne kahju: nagu eespool märgitud, võib mitut eri äriliini mõjutava juhtumi korral asjaomase juhtumiliigi puhul rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa olla suurem kui iga äriliini puhul real „suurim ühekordne kahju” kajastatav summa. Seega võrdub selles lahtris kajastatav summa rea „äriliinid kokku” real „suurim ühekordne kahju” kajastatava suurima summaga, mis ei pruugi tingimata võrduda äriliinide puhul veerus 080 kajastatud suurima ühekordse kahjuga. — Viie suurima kahju kogusumma: kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi tingimata võrduda real „äriliinid kokku” kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega ega veerus 080 kajastatud viie suurima kahju kogusumma maksimumväärtusega. — Hüvitatud kahju kogusumma: võrdub nii rea 950 juhtumiliikide hüvitatud kahju kogusummade horisontaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega kui ka veeru 080 äriliinide hüvitatud kahju kogusummade vertikaalsel kokkuliitmisel saadud tulemusega.

5. TURURISKI VORMID

138.

Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiapositsiooni riski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormis MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.

139.

Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333.

5.1. C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

5.1.1. Üldised märkused

140.

Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1). Ridades kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormides MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormis „Kokku”. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {325;060} (väärtpaberistamised) ja {330;060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)..

141.

Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HRK, HUF, ISK, JPY, LTL, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.

5.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–020	KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
030–040	NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
050	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.
060	OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.
070	KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

Rida
010–350	KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse sõltuvalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.
011	ÜLDRISK.
012	Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331.
013	Muud varad ja kohustused Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.
020–200	LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.
210–240	ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.
250	SPETSIIFILINE RISK Esitatakse ridades 251, 325 ja 330 kajastatud andmete kogusumma. Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuet, ja nende vastav omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile b, artiklile 335, artikli 336 lõigetele 1–3 ning artiklitele 337 ja 338. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset.
251–321	Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma. Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e esimene ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine”). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321. Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3: vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud riskikaal 10 %, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 280–300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale. Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse artikleid 346 ja 347.
325	Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul Vormi MKR SA SEC veerus 610 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.
330	Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul Vormi MKR SA CTP veerus 450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil.
340	ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT Kapitalinõuete määruse artiklid 348–350. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud meetodite kohaselt. Vajaduse korral võetakse arvesse omavahendite nõuete suhtes kohaldatavate ülempiiride mõju. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.
350–390	TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.2. C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

5.2.1. Üldised märkused

142.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohase kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.

143.

Vormis MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

144.

Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–020	KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
030–040	(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 258
050–060	NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
070–520	NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.
230–240 ja 460–470	1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4
250–260 ja 480–490	REGULATIIVNE MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262 Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset regulatiivset meetodit, millega määratakse omavahendite nõuded tagatise kogumi tunnuste ja väärtpaberistamise seeria lepingutingimuste põhjal.
270 ja 500	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Standardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine). Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.
280–290/510–520	SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõike 1 teine lause ja artikli 259 lõiked 3 ja 4. Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemisel hinnangul põhinevat meetodit, et määrata kindlaks omavahendite nõuded likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamiste puhul, mida pangad (sealhulgas kolmandast isikust pangad) võimaldavad varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentidele. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodikal põhinevat sisemisel hinnangul põhinevat meetodit kohaldatakse ainult varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide vastu olevate nõuete suhtes, kellel on sisereiting, mis on samaväärne alguses saadud investeerimisjärguga.
530–540	HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 3 kooskõlas artikliga 407 Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõige 2
550–570	KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.
580–600	KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
610	OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing 31. detsembril 2014 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid (veerg 580) ja kaalutud lühikesed netopositsioonid (veerg 590). Nendest summadest (pärast ülempiiri kohaldamist) suuremat käsitatakse omavahendite nõudena. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing alates 2015. aastast omavahendite nõuete arvutamiseks kokku kõik oma kaalutud netopositsioonid, olenemata sellest, kas need on pikad või lühikesed (veerg 600).

Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Avatud väärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks ja/või investoriks ja/või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

040, 070 ja 100

VÄÄRTPABERISTAMISED

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 61 ja 62

020, 050, 080 ja 110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 63

030–050

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13

060–080

INVESTOR

Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

090–110

SPONSOR

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

120–210

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõike 4 viimane lause

Alusvara jaotuse puhul järgitakse vormis SEC Details (veerg „liik”) kasutatud klassifikatsiooni:

—	–	1	–	elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;
—	–	2	–	ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;
—	–	3	–	krediitkaardinõuded;
—	–	4	–	liising;
—	–	5	–	äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;
—	–	6	–	tarbimislaenud;
—	–	7	–	nõuded klientide vastu;
—	–	8	–	muud varad;
—	–	9	–	pandikirjad;
—	–	10	–	muud kohustused.

Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri varaliike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing iga väärtpaberistamise puhul kõige olulisema varaliigi.

5.3. C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

5.3.1. Üldised märkused

145.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

146.

Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

147.

Selles vormis kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Seega kajastatakse väärtpaberistamise positsioone alati ridades 030, 060 või 090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid” ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikes 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Seepärast määratakse need alamrubriiki „väärtpaberistamine” või „n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument”.

148.

5.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–020	KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 seoses positsioonidega, mis on määratud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetele 2 ja 3. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
030–040	(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 258
050–060	NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.
070–400	NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (STANDARDMEETOD JA SISEREITINGUTE MEETOD) Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4
160 ja 330	MUUD Muud riskikaalud, mida ei ole eelmistes veergudes otseselt nimetatud. Kohaldatakse ainult selliste n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei ole saanud välisreitingut. Välisreitinguga n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse vormi MKR SA TDI real 321 või juhul, kui need on kaasatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, määratakse need vastava riskikaalu veergu.
170–180 ja 360–370	1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4
190–200 ja 340–350	REGULATIIVNE MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262
210/380	ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Standardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine). Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.
220–230 ja 390–400	SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõiked 3 ja 4
410–420	KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
430–440	KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.
450	OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU Omavahendite nõudena käsitatakse suuremat järgmistest: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 440) suhtes.

Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

020–040

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 13

050–070

INVESTOR

Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

080–100

SPONSOR

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 14. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

030, 060 ja 090

VÄÄRTPABERISTAMISED

Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid”.

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Sellel real ei kajastata selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega.

N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.

040, 070, 100 ja 120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

Kajastatakse järgmisi positsioone:

—	väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;

—	korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 346;

—	muid positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 sätetele.

5.4. C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

5.4.1. Üldised märkused

149.

Käesolevas vormis kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.

150.

Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Egiptus, Ungari, Island, Liechtenstein, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, euroala. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile.

5.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–020	KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause).
030–040	NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345.
050	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi.
060	OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.
070	KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

Rida
010–130	KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID Positsiooniriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.
020–040	ÜLDRISK Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk, (kapitalinõuete määruse artikkel 343) ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole. Mõlemad jaotused (read 021/022 ja 030/040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk. Ridades 021 ja 022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridades 030 ja 040 esitatud jaotus.
021	Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332.
022	Muud varad ja kohustused Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.
030	Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõigetele 1 ja 4. Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 050.
040	Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 ja artikli 344 lõikele 3.
050	SPETSIIFILINE RISK Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 ja artikli 344 lõikele 4.
080	ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiapositsiooni riski alla kuuluvana. Aruandluse eesmärgid kajastatakse neid positsioone vormis MKR SA EQU. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis (sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks) sätestatud meetodite kohaselt. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem. Kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 350 kohaseid erimeetodeid, järgitakse kõnealuste positsioonide kajastamisel alusvaraks olevaid investeeringuid. Seepärast kajastatakse kõnealuseid positsioone vormide MKR SA TDI või MKR SA EQU vastavates ridades.
090–130	TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõiked 2 ja 3 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.5. C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

5.5.1. Üldised märkused

151.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe standardmeetodi kohase iga valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul. Käesoleva vormi ridades 100–470 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351.

152.

Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
020–030	KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1. Vastavalt artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.
040–050	NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, lõike 4 esimene ja teine lause ning artikkel 353 Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul ja seega võivad samal ajal olla pikad ja lühikesed positsioonid.
060–080	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354
060–070	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED) Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast. Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid. Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid. Tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.
080	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD) Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.
	RISKI OMAVAHENDITE NÕUE (%) Nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 351 ja 354; riski omavahendite nõuded protsentides.
090	OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile.
100	KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

Rida

010

MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU

Muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).

020

TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD

Kapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.

030

KÕIK MUUD VALUUTAD (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

Selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena.

Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:

1.	kulla modifitseeritud käsitlus, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund ei ole teada (kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad lisatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netopositsioonile);

2.	kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, sõltuvalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suunast).

Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid kajastatakse.

040

KULD

Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

050–090

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

100–120

Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes

Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 110 või 120.

110

Bilansivälised kirjed

Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.

120

Tuletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.

130–480

MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID

5.6. C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

5.6.1. Üldised märkused

153.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

5.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010–020	KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõigetele 1 ja 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1).
030–040	NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3.
050	POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.
060	OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile.
070	KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

Rida
010	KAUBAPOSITSIOONID KOKKU Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile.
020–060	POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja peamisesse kaubarühma.
070	LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.
080	LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.
090	LIHTSUSTATUD MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.
100–140	TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.7. C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

5.7.1. Üldised märkused

154.

Käesolevas vormis esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ja muu omavahendite arvutamiseks vajalik teave.

155.

Üldiselt sõltub kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, st kas üldriski ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või koos. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.

5.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
030–040	VaR riskiväärtus See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul.
030	Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1
040	VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1
050–060	Stressiolukorra VaR riskiväärtus See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevatele varasematele andmetele.
050	Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1
060	Viimane kättesaadav (SVaRt-1) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1
070–080	TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.
070	12 nädala keskmine väärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt ii kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.
080	Viimane väärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt i kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.
090–110	KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL
090	ALAMPIIR Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c 8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.
100–110	12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt b
110	VIIMANE VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a
120	OMAVAHENDITE NÕUDED Kapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2.
130	KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
140	Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul) Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.
150–160	VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms) Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.
170–180	EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kajastatavates summades, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.

Rida
010	KOGUPOSITSIOON Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega. Veergude 030–060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtus ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. Seega on jaotatud näitajad memokirjed.
020	KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.
030	KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.
040	KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.
050	OMAKAPITALI INSTRUMENDID Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud aktsiapositsiooni riski teguritega.
060	OMAKAPITALI INSTRUMENDID– ÜLDRISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.
070	OMAKAPITALI INSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.
080	VALUUTARISK Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2
090	KAUBARISK Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2
100	ÜLDRISKI KOGUSUMMA Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).
110	SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

5.8. C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

5.8.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg
010	Riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382 Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.
020	millest: börsivälised tuletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1 Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.
030	millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2 Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.
040	KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) Kapitalinõuete määruse artikkel 383 kooskõlas artikli 363 lõike 1 punktiga d VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.
050	VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) Vt juhised veerus 040.
060	KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) Vt juhised veerus 040.
070	VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) Vt juhised veerus 040.
080	OMAVAHENDITE NÕUDED Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.
090	KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.
	Memokirjed
100	Vastaspoolte arv Kapitalinõuete määruse artikkel 382 Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv. Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on lihtsalt teiseks lepingupooleks.
110	millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.
120	KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.
130	ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt a Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.
140	INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b. Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.

Rida
010	Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku Ridade 020–040 summa.
020	Täiustatud meetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.
030	Standardmeetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.
040	Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt Summad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385.”

(1) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama andmeid kumulatiivsel alusel aruande kalendriaasta kohta (st alates jooksva aasta 1. jaanuarist).

(2) Eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi ning teda ei konsolideerita samas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.

V LISA

„V LISA

FINANTSTEABE ARUANDLUS

Sisukord

ÜLDISED JUHISED

224

Viited

224

Põhimõtted

225

Konsolideerimine

226

Arvestusportfellid

226

4.1.

Varad

226

4.2.

Kohustused

227

Finantsinstrumendid

227

5.1.

Finantsvarad

227

5.2.

Finantskohustused

228

Vastaspoolte liigitus

228

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

229

Bilanss

229

1.1.

Varad (1.1)

229

1.2.

Kohustused (1.2)

229

1.3.

Omakapital (1.3)

230

Kasumiaruanne (2)

230

Koondkasumiaruanne (3)

232

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4)

232

Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa (5)

232

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (6)

233

Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7)

234

Finantskohustuste jaotus (8)

234

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9)

234

10.

tuletisinstrumendid (10 ja 11)

236

10.1.

Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

236

10.2.

Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

237

10.3.

„Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid

238

10.4.

Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

238

11.

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes (12)

239

12.

Saadud tagatised ja garantiid (13)

239

12.1.

Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)

239

12.2.

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

239

12.3.

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

240

13.

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14)

240

14.

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15)

240

15.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16)

241

15.1.

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

241

15.2.

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

241

15.3.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)

241

15.4.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)

241

15.5.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)

242

15.6.

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

242

15.7.

Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

242

16.

Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17)

242

17.

Geograafiline jaotus (20)

242

18.

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21)

243

19.

Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22)

243

19.1.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)

243

19.2.

Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

244

20.

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30)

245

21.

Seotud osapooled (31)

245

21.1.

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

245

21.2.

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

245

22.

Konsolideerimisgrupi struktuur (40)

246

22.1.

Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)

246

22.2.

Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)

247

23.

Õiglane väärtus (41)

247

23.1.

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

247

23.2.

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

247

23.3.

Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)

247

24.

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42)

247

25.

Eraldised (43)

247

26.

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44)

248

26.1.

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

248

26.2.

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

248

26.3.

Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

248

27.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45)

248

27.1.

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

248

27.2.

Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

248

28.

Omakapitali muutuste aruanne (46)

249

29.

Viivisnõuded (18)

249

30.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded (19)

251

RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE

255

1. OSA

ÜLDISED JUHISED

1. VIITED

Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP”) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.

Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:

a)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud;

b)	bilansivälised riskipositsioonid ja tegevused, milles krediidiasutus või investeerimisühing osaleb;

c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu teostatavad tehingud;

d)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavad hindamiseeskirjad, sealhulgas krediidiriski puhul tehtavate allahindluste hindamise meetodid.

III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:

a) „IASi määrus”– määrus (EÜ) nr 1606/2002;

b) „IAS” või „IFRS”– IASi määruse artiklis 2 määratletud „rahvusvahelised raamatupidamisstandardid”, mille on komisjon vastu võtnud;

c) „EKP bilansikirjete määrus” või „EKP/2008/32”– Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009 (1);

d) „NACE määrus”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 (2);

e) „BAD”– nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ (3);

f) „Neljas direktiiv”– nõukogu neljas direktiiv 78/660/EMÜ (4);

g) „Siseriiklik GAAP”– BADi kohaselt väljatöötatud siseriiklik üldtunnustatud arvestustava;

h) „VKE”– komisjoni soovituses K(2003)1422 määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; (5)

i) „ISIN kood”– 12 tähtnumbrilisest märgist koosnev rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis antakse väärtpaberitele ja mis on väärtpaberiemissiooni kordumatu tunnus;

j) „LEI kood”– üksustele antud ülemaailmne juriidilise isiku tunnus, mis on finantstehingu osapoole kordumatu tunnus.

2. PÕHIMÕTTED

III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas viidete must varjund teataval real või veerus tähendab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.

III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.

Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.

Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(-)”, näiteks pealkirjas „(-) Omaaktsiad”.

III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis” (Data Point Model, „DPM”) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje” (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet” täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid” ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet” täiendit.

10.

Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.

Tabel 1.

Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid

Element	Kreedit/Deebet	Saldo/Muutus	Esitatud arv
Varad	Deebet	Varade saldo	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Varade kasv	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Varade negatiivne saldo	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
		Varade vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
Kulud		Kulude saldo	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Kulude kasv	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Kulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
		Kulude vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
Kohustused	Kreedit	Kohustuste saldo	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Kohustuste kasv	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Kohustuste negatiivne saldo	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
		Kohustuste vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
Omakapital		Omakapitali saldo	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Omakapitali kasv	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Omakapitali negatiivne saldo	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
		Omakapitali vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
Tulud		Tulude saldo	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Tulude kasv	Positiivne („normaalne”, märki ei ole vaja)
		Tulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)
		Tulude vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–”)

3. KONSOLIDEERIMINE

11.

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREP vormide täitmisel usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. Peatüki 2. Jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate ja ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised”) kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise puhul:

a)	krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud või nad võivad olla kohustatud rakendama kapitaliosaluse meetodit kindlustusvaldkonna ja muu kui finantsvaldkonna tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 5;

b)	krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud kasutada finantsvaldkonna tütarettevõtjate puhul proportsionaalset konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 2;

c)	krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad olla kohustatud kasutama proportsionaalset konsolideerimist ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 4.

4. ARVESTUSPORTFELLID

4.1. Varad

12.

„Arvestusportfellid” tähendab hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused” liigitatud nõudeid ning ka „müügiks hoitavaks” liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse”.

13.

Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

a)	„kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

b)	„finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

c)	„müügivalmis finantsvarad”;

d)	„laenud ja nõuded”;

e)	„lõpptähtajani hoitavad investeeringud”.

14.

Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a)	„kauplemisel kasutatavad finantsvarad”;

b)	„õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

c)	„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”;

d)	„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ning

e)	„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

15.

Kirjel „kauplemisel kasutatavad finantsvarad” on sama tähendus kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb sel kirjel kajastada tuletisinstrumendid, mida ei hoita riskimaandamise arvestuse eesmärgil, ilma et võetaks arvesse nende lepingute mõõtmiseks kasutatud meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tuletislepinguid bilansis ainult juhul, kui neid lepinguid kajastatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

16.

Finantsvarade puhul hõlmavad „soetusmaksumusepõhised meetodid” neid hindamiseeskirju, mille alusel finantsvarade väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud varade väärtuse langus.

17.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida on mõõdetud kas nende esialgse kirjendamise väärtuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (nn „LOCOM” varad või „Lower Of Cost Or Market” varad ehk varad, mis on mõõdetud kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam).

18.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

19.

„Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” hõlmab tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil.

4.2. Kohustused

20.

Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

a)	„kauplemiseks hoitavad finantskohustused”;

b)	„finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

c)	„amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused”.

21.

Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a)	„kauplemisel kasutatavad finantskohustused” ja

b)	„soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

22.

Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse.

23.

Nii IFRSi kui ka siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil.

5. FINANTSINSTRUMENDID

5.1. Finantsvarad

24.

Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus”) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel. Finantsvarade bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi.

25.

Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha”, „tuletisinstrumendid”, „omakapitaliinstrumendid”, „võlaväärtpaberid” ning „laenud ja ettemaksed”.

26.

„Võlaväärtpaberid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.

27.

„Laenud ja ettemaksed” on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab nii EKP bilansikirjete määruse kohaseid „laene” kui ka ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud” kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 1. Osa punkti 41 alapunktis g. Sellest tulenevalt hõlmavad „võlainstrumendid”„laene ja ettemakseid” ning „võlaväärtpabereid”.

5.2. Finantskohustused

28.

Bilansiline väärtus on summa, mis kajastatakse bilansi passiva poolel. Finantskohustuste bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi.

29.

Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid”, „lühikesed positsioonid”, „hoiused”, „emiteeritud võlaväärtpaberid” ja „muud finantskohustused”.

30.

„Hoiused” on määratletud samal viisil kui EKP bilansikirjete määruses.

31.

„Emiteeritud võlaväärtpaberid” on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena ning mis ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt hoiused.

32.

„Muud finantskohustused” hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.

33.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt võivad „muud finantskohustused” hõlmata finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega [IAS 39 paragrahvi 47 punkt a] või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt ii]. Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse „muude finantskohustustena” juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena [IAS 39 punkt 47(a)] või need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga [IAS 39 punkt 47(c), punkt 47(d)]. Nendest lepingutest tulenevad eraldised [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt i ja punkti d alapunkt i] kajastatakse eraldistena kirje all „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid”.

34.

„Muud finantskohustused” võivad hõlmata ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid (tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad, mis kajastatakse enne makse kuupäeva).

6. VASTASPOOLTE LIIGITUS

35.

Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:

a)	keskpangad;

valitsemissektor: keskvalitsus, osariikide/liidumaade või piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse „finantssektorivälised äriühingud” all); sotsiaalkindlustusfondid; ning rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Ühendus, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

krediidiasutused: mis tahes krediidiasutused, mis on hõlmatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 esitatud määratlusega („ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine”) ja mitmepoolsed arengupangad;

muud finantssektori äriühingud: kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtjad;

e)	finantssektorivälised äriühingud: äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega vastavalt EKP bilansikirjete määrusele;

kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid üksnes oma lõpptarbimiseks, ning kui turustatavate kaupade tootjad ja finants- ja mittefinantsteenuste osutajad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiäriühingute tegevusvaldkonnale. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.

36.

Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peaks ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.

2. OSA

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1. BILANSS

1.1. Varad (1.1)

„Sularaha” hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.

„Nõuded keskpankadele” hõlmavad keskpankade vastu olevaid nõudmiseni hoitavaid rahalisi nõudeid.

„Muud nõudmiseni hoiused” hõlmavad krediidiasutustes olevaid nõudehoiuseid.

„Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” hõlmab investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.

Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad”. Muud varad võivad hõlmata kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid ei hoita kauplemise eesmärgil.

Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

1.2. Kohustused (1.2)

Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste” jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele” IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste [IAS 19 paragrahvi 11 punkt a], kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide [IAS 19 paragrahvi 51 punkt a] ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad kajastatakse kirjel „muud kohustused”.

„Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või omakapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele.

10.

Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused”.

11.

Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

12.

„Üldine pangandusreserv” (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond”) on summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised” või omakapitalina kirjel „muud reservid”.

1.3. Omakapital (1.3)

13.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.

14.

Kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud.

15.

Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).

16.

„Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid” hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital” ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent”.

17.

„Muu omakapital” sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid [IFRS 2 paragrahv 10].

18.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid” reserve, mis tulenevad IASi või ühilduva siseriikliku GAAPi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.

19.

„Muud reservid” jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ja „muu”. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud. „Muu” hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.

20.

„Omaaktsiad” hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused.

2. KASUMIARUANNE (2)

21.

Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse kauplemiseks hoitavatest finantsinstrumentidest ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu” ja „intressikulu” (nn puhashind (clean price)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn turuhind (dirty price)).

22.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kirjed arvestusportfellide lõikes:

a)	„intressitulu”;

b)	„intressikulu”;

c)	„dividenditulu”;

d)	„netokasum või -kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”;

e)	„selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”.

23.

Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” hõlmavad summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski. Need tuleb esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, et kajastada maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu.

24.

Summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, võib kajastada intressitulu ja -kuluna, et esitada maandatud finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu. Kõnealused summad kajastatakse kirjete „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad” ning „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused” osana.

25.

Kirje „Intressitulu – muud varad” hõlmab intressitulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata nii raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu kui ka netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.

26.

Kirje „Intressikulu – muud kohustused” hõlmab intressikulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.

27.

Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.

28.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsvaradest saadav dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna” eraldi muust nende kategooriate kasumist ja kahjumist või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumi osana. Dividenditulu, mis saadakse konsolideerimise ulatusest väljajäävatest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest, kajastatakse kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ning vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nende puhul, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil. IFRSi kohaselt esitatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamise kasum või kahjum kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest”.

29.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „soetusmaksumuses mõõdetud finantsvara” väärtuse langus vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on põhjustatud IAS 39 paragrahvi 66 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest.

30.

Kirjel „riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum” kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskimaandamisinstrumentide ning maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused, sealhulgas rahavoo riskimaanduste ja välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaanduste ebaefektiivsuse.

3. KOONDKASUMIARUANNE (3)

31.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber” ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse” [IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6] eraldi kirjetena.

4. FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)

32.

Finantsvarad esitatakse instrumentide lõikes, ja kui nõutud, vastaspoolte lõikes.

33.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult soetusmaksumuses mõõdetud instrumendid ja konkreetsed vastaspoole sektorid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult noteerimata ja konkreetsed vastaspoole sektorid.

34.

Müügivalmis finantsvara puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama vastavalt langenud väärtusega vara ja langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ning kasumiaruandes kajastatud vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kumulatiivse summa aruandekuupäeva seisuga. Langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ja langenud väärtusega vara õiglase väärtuse summa on nende varade bilansiline väärtus.

35.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „laenudeks ja nõueteks” või „lõpptähtajani hoitavaks” liigitatud finantsvara puhul langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus. Allahindlused jaotatakse kategooriatesse „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”, „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” ning „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb kirjele „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” liigitatud finantsvarade puhul kajastada langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus.

36.

Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud” hõlmab eraldi hinnatud finantsvaradega seotud vara väärtuse languse kumulatiivset summat.

37.

Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” hõlmab vara väärtuse kogumipõhise languse kumulatiivset summat, mis on arvutatud selliste ebaoluliste laenude põhjal, mille väärtus on langenud eraldi ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing otsustab kasutada (portfellipõhist) statistilist meetodit. See meetod ei takista tegemast individuaalselt ebaoluliste laenude väärtuse languse eraldi hindamist ning seega kajastamast neid kui „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”.

38.

„Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” hõlmab sellist kogumipõhise varade väärtuse languse kumulatiivset summat, mis on määratud kindlaks finantsvarade puhul, mille väärtust ei ole langetatud eraldi. Kirje „allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” suhtes võib kohaldada IAS 39 paragrahvi 59 punkti f ning paragrahve AG87 ja AG90.

39.

Langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade summa peab pärast kõigi allahindluste lahutamist olema võrdne bilansilise väärtusega.

40.

Vorm 4.5 sisaldab käesoleva osa punktis 54 esitatud „allutatud võla” määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete” ja „võlaväärtpaberite” bilansilist väärtust.

5. LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA (5)

41.

Laenude ja ettemaksete „bilansiline väärtus” kajastatakse vara väärtuse langusest tulenevate allahindluste mahaarvamiste järel tooteliikide kaupa. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused”, jaotatuna järgmisteks toodeteks sõltumata sellest, millisesse „arvestusportfelli” need kuuluvad:

kirje „nõudmisel väljamakstavad (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad (arvelduskonto)” hõlmab nõudmiseni hoiuseid, lühikese etteteatamisega väljamakstavaid hoiuseid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid hoiuseid, mis võivad hõlmata laene, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused, sõltumata nende õiguslikust vormist. See hõlmab ka „arvelduskrediiti”, mis on arvelduskonto deebetjääk;

b)	„krediitkaardivõlg” hõlmab deebetkaardi viivituse või krediitkaardi kaudu antud laenu [EKP bilansikirjete määrus];

c)	„nõuded klientide vastu” hõlmab laene, mis on antud muudele võlgnikele vekslite või muude selliste dokumentide alusel, mis annavad õiguse saada kaupade müügi või teenuste osutamise tehingutest tulusid. See kirje hõlmab kõiki faktooringtehinguid (nii regressiõigusega kui ka ilma);

d)	„kapitalirent” hõlmab kapitalirendi nõuete bilansilist väärtust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt on „kapitalirendi nõuded” määratletud IAS 17-s;

e)	„pöördrepolaenud” hõlmavad rahastamist, mis on antud repolepingute alusel ostetud väärtpaberite vastu või võetud laenuks väärtpaberite laenuks andmise lepingute alusel;

f)	„muud tähtajalised laenud” hõlmab võlgasid, millel on lepingus kindlaksmääratud lõpptähtaeg või tingimused ning mis ei sisaldu muudel kirjetel;

„ettemaksed, mis ei ole laenud” hõlmab ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. See kirje hõlmab muu hulgas vahekirjetega (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) ja siirdekirjetega (nt tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks) seoses saadaolevaid brutosummasid;

h)	„hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud kinnisvaraga, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui „laenusumma ja tagatise väärtuse suhe” (loan-to-value));

„muud tagatisega laenud” hõlmavad laene, mis on ametlikult tagatud tagatisega, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (nn laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest), ning mis ei kuulu kirjetele „kinnisvaraga tagatud laenud”, „kapitalirent” ega „pöördrepolaenud”. Need tagatised hõlmavad panditud väärtpabereid, sularaha ja muid tagatisi;

j)	„tarbimislaen” hõlmab laenusid, mis on peamiselt antud isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks [EKP bilansikirjete määrus];

k)	„eluasemelaen” hõlmab kodumajapidamistele antud laenu, mille eesmärk on investeerida isiklikus kasutuses või renditud eluasemetesse, sh ehituseks ja renoveerimiseks [EKP bilansikirjete määrus];

l)	„projekti rahastamise laenud” hõlmavad laene, mis makstakse tagasi üksnes nendega rahastatud projektide tuludest.

6. FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL (6)

42.

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE määruses sätestatud koode („NACE koodid”), vastaspoole peamise tegevusala põhjal.

43.

Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas 1. Osa punktiga 36.

44.

NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

45.

Võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „varade väärtuse akumuleeritud langust”. Võlainstrumentide puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutuseid”.

46.

„Varade väärtuse akumuleeritud langus” kajastatakse finantsvarade puhul amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse finantsvarade puhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” hõlmab eraldi ja ühiselt hinnatud finantsvarade spetsiifilisi allahindlusi, nagu on määratletud punktides 36 ja 37, ning punktis 38 määratletud kirjet „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, kuid see ei hõlma punktis 49 määratletud „akumuleeritud mahakandmisi”.

7. TÄHTAJAKS TASUMATA VÕI LANGENUD VÄÄRTUSEGA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)

47.

Sellised võlainstrumendid, mis on aruandekuupäeva seisuga tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega, kajastatakse arvestusportfellides, võttes arvesse vara väärtuse langust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid kategooriaid „müügivalmis”, „laenud ja nõuded” ning „lõpptähtajani hoitav”. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid ka kirjeid „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”.

48.

Vara on tähtajaks tasumata, kui vastaspool on jätnud makse lepinguga ettenähtud tähtajaks sooritamata. Selliste finantsvarade kogusummad esitatakse ja eristatakse vastavalt sellele, mitu päeva on vanim tähtaega ületanud osamakse ületanud tähtaega. Tähtajaks tasumata varade analüüsis ei võeta arvesse langenud väärtusega varasid. Langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus esitatakse tähtajaks tasumata varadest eraldi.

49.

Veerg „akumuleeritud mahakandmised” hõlmab mis tahes selliste võlainstrumentide põhisumma tagasimakse ja tasumata intressi kumulatiivset summat, mida krediidiasutus või investeerimisühing enam ei kajasta, sest neid käsitatakse ebatõenäoliselt laekuvatena, sõltumata sellest, millisesse portfelli need instrumendid kuulusid. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni (hagiõiguse aegumise, kustutamise või muul põhjusel) või kuni summade tagasisaamiseni.

50.

„Mahakandmised” võivad tuleneda nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.

8. FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)

51.

Kuna „hoiused” on määratletud samuti nagu EKP bilansikirjete määruses, liigitatakse reguleeritavad säästuhoiused vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid, ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.

52.

„Emiteeritud võlaväärtpaberid” liigendatakse järgmist liiki toodeteks:

a)	„hoiusesertifikaadid” on väärtpaberid, mis võimaldavad nende omanikel arvelt välja võtta rahalisi vahendeid;

b)	„varaga tagatud väärtpaberid” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 61;

c)	„pandikirjad” vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 1;

d)	„hübriidlepingud” hõlmavad lepinguid tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitega;

e)	„muud emiteeritud võlaväärtpaberid” hõlmavad võlaväärtpabereid, mis ei ole kajastatud eelnevatel kirjetel, ning eristatakse vahetusinstrumente ja mittevahetusinstrumente.

53.

Emiteeritud „allutatud finantskohustusi” käsitatakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks” ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks”.

54.

Vorm 8.2 sisaldab arvestusportfellide alusel liigitatud bilansilist väärtust „hoiuste” ja „emiteeritud võlaväärtpaberite” puhul, mis vastavad allutatud võla määratlusele. „Allutatud võla” instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud [EKP bilansikirjete määrus].

9. SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)

55.

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Bilansivälised riskipositsioonid jaotatakse võetud siduvateks laenuandmiskohustusteks, antud finantsgarantiideks ning muudeks võetud siduvateks kohustusteks.

56.

Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.

57.

„Siduvad laenuandmiskohustused” on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

a)	„kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus”;

b)	„kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste alusel.

58.

„Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 ning IFRS 4 lisas A esitatud finantsgarantiilepingu määratlusele. „Finantsgarantiideks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

a)	„finantsgarantiid”;

b)	„krediidituletisinstrumendid”, mis vastavad finantsgarantii määratlusele;

c)	„finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid”.

59.

„Muud siduvad kohustused” hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:

a)	„osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa”;

b)	„väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed”;

c)	kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed;

d)	„dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud”;

e)	„tagatised ja kahjuhüvitised” (sh pakkumus- ja täitmisgarantiid) ning „mittefinantsgarantiid”;

f)	„saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid”;

g)	võlakirjade emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF);

h)	„kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu” või pakkuda „aktseptimisvõimalusi” juhul, kui tingimused ei ole eelnevalt kindlaks määratud;

i)	„kasutamata krediidilimiidid”, mis hõlmavad „väärtpaberite ostu” või „garantiide andmist” käsitlevaid lepinguid;

j)	„pakkumus- ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid”;

k)	„muud bilansivälised kirjed” kapitalinõuete direktiivi I lisas.

60.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:

a)	„krediidituletisinstrumendid”, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele, on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

b)	„käskvekslite aktseptid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused maksta lõpptähtajal tavaliselt kaupade müüki katva käskveksli nimiväärtus. Seepärast liigitatakse need bilansis kui „nõuded klientide vastu”;

c)	„vekslite käendus”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

d)	„regressiõigusega tehingud”, mis ei vasta IAS 39 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

e)	„lihtforvardi põhised vara ostmise kohustused” on IAS 39 kohaselt „tuletisinstrumendid”;

„direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud vara müügi- ja tagasiostulepingud”. Nendes lepingutes on vastuvõtjal võimalus, kuid mitte kohustus, tagastada vara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindlaksmääratud (või kindlaksmäärataval) kuupäeval. Seega vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 kohasele tuletisinstrumentide määratlusele.

61.

„millest: makseviivituses” hõlmab nende võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mille vastaspoolel on tekkinud makseviivitus vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

62.

Bilansiväliste riskipositsioonide puhul on „nimiväärtus” summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, ilma et võetaks arvesse mis tahes hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.

63.

Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata summa, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” maksimaalne summa, mille vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantiiandja, kajastatakse tagatud summa vormis ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantiiandjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.

10. TULETISINSTRUMENDID (10 JA 11)

64.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse alusriski liikide, turu liikide (börsiväline vs. Reguleeritud turg) ja tooteliikide kaupa.

65.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid riskimaanduse liikide alusel.

66.

Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Siiski juhul, kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna kauplemiseks hoitavate või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade kategoorias (ja seega ei kajastata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid vormides 10 ja 11).

10.1. Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

67.

Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse järgmistesse riskikategooriatesse:

a) intressimäär: intressimäära tuletisinstrumendid on intressi kandva finantsinstrumendiga seotud lepingud, mille rahavood on kindlaks määratud viiteintressimääradega või muu intressimäära lepinguga, näiteks futuurioptsiooni leping riigivõlakirjade ostmiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad üksnes need kokkulepped, mille kõigi poolte riskipositsioon tuleneb vaid ühe valuutaga seotud intressimäärast. Sellest kategooriast jäävad välja lepingud, millega kaasneb ühe või enama välisvaluuta vahetus, näiteks eri valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaoptsioonid, ning muud lepingud, mille peamine riskitunnus on valuutarisk; need kajastatakse valuutakursside lepingutena. Intressimäärade lepingud hõlmavad intressiforvardeid, ühe valuuta intressimäära vahetuslepinguid, intressimäärafutuure, intressimääraoptsioone (sealhulgas ülempiirid, alampiirid, intressivahemikud (collars), intressikoridorid), intressimäära vahetusoptsioone ning intressimäära ostutähti;

b) aktsiad: aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud konkreetse aktsia hinna või aktsiaindeksiga;

c) valuutad ja kuld: nende tuletisinstrumentide hulka kuuluvad lepingud, mis on seotud valuutade vahetusega forvardite turul ja kulla väärtusega. Seega hõlmavad need lihtforvardeid, välisvaluuta vahetustehinguid, valuuta vahetustehinguid (sh eri valuutade intressimäära vahetuslepingud), valuutafutuure, valuutaoptsioone, valuuta vahetusoptsioone ja valuuta ostutähti. Välisvaluuta tuletisinstrumendid hõlmavad kõiki kokkuleppeid, millega kaasneb riskipositsioon rohkem kui ühes valuutas, kas seoses intressimäärade või vahetuskurssidega. Kullalepingud hõlmavad kõiki lepinguid, millega kaasneb riskipositsioon selle kauba suhtes;

d) krediit: krediidituletisinstrumendid on lepingud, mis ei vasta finantsgarantiide määratlusele ja mille väljamaksed on seotud eelkõige konkreetse aluseks oleva krediidi krediidikvaliteedi mõne mõõdikuga. Lepingutes määratakse kindlaks maksete vahetamine, mille puhul kahest poolest vähemalt üks määratakse kindlaks aluseks oleva krediidi tulemusnäitajate alusel. Väljamaksete tegemise võivad käivitada mitu sündmust, sealhulgas makseviivitus, reitingu langetamine või alusvara krediidiriski marginaali kindlaksmääratud muutus;

e) kaup: need tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud sellise kauba nagu väärismetalli (muu kui kuld), nafta, puidu või põllumajandustoodete hinna või hinnaindeksiga;

f) muud: need tuletisinstrumendid on mis tahes muud tuletislepingud, millega ei kaasne riskipositsiooni välisvaluutas, intressimääras, aktsiates, kaubas ega krediidiriskis, sealhulgas klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid või kindlustuse tuletisinstrumendid.

68.

Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:

a) kaubad: kõik tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud kaubast või kauba indeksist tuleneva riskipositsiooniga, kajastatakse selles kategoorias sõltumata sellest, kas need on seotud või mitte ühise riskipositsiooni võtmisega kaupades ja muus riskikategoorias, mis võib hõlmata välisvaluutat, intressimäära või aktsiaid;

b) aktsiad: võtmata arvesse selliseid tuletislepinguid, millega kaasneb ühine riskipositsioon kaupades ja aktsiates ning mida kajastatakse kaupadena, kajastatakse aktsiate kategoorias kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid, mis on seotud aktsiate või aktsiaindeksite tulemusnäitajatega. Aktsiatehingud, millega kaasneb riskipositsioon välisvaluutas või intressimäärades, tuleks kajastada siin kategoorias;

c) valuutad ja kuld: see kategooria hõlmab kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid (välja arvatud need, mis on kajastatud juba kauba või aktsiate kategoorias), millega kaasneb riskipositsioon rohkemas kui ühes valuutas, olgu see siis seotud kas intressi kandvate finantsinstrumentidega või vahetuskurssidega.

10.2. Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

69.

Kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus” on nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad” ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused”. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad”) „bilansiline väärtus” esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused”) „bilansilisest väärtusest”. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks” või „finantskohustuseks” vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused muutuvad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks”) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks”).

70.

„Tinglik väärtus” (IFRSi kohaselt „nominaalsumma”) on kõigi sõlmitud kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a)	lepingute puhul, mille põhisumma nimi- või tinglik väärtus on muutuv, on kajastamise aluseks põhisummade nimiväärtus või tinglik väärtus aruandekuupäeval;

b)	kordajat sisaldava tuletislepingu puhul on kajastatav tinglik väärtus lepingu tegelik tinglik väärtus või nimiväärtus;

c)	vahetuslepingud: vahetuslepingu tinglik väärtus on intressimaksete, välisvaluuta või muu tulu või kulu vahetuse aluseks olev põhisumma;

aktsiate ja kaupadega seotud lepingud: aktsia- või kaubalepingu kajastatav tinglik väärtus on lepingu kohaselt ostmiseks või müümiseks ette nähtud kauba või aktsiatoote kogus, mis on korrutatud ühiku lepingulise hinnaga. Põhimakse mitut vahetust sisaldava kaubalepingu puhul kajastatav tinglik väärtus on lepinguline summa, mis on korrutatud põhimakse järelejäänud vahetuste arvuga lepingus;

e)	krediidituletisinstrumendid: krediidituletisinstrumentide puhul kajastatav lepinguväärtus on aluseks oleva asjaomase krediidi nimiväärtus;

digitaaloptsioonidel ehk „kõik või mitte midagi” optsioonidel on eelnevalt kindlaks määratud väljamakse, mis võib olla kas rahaline summa või alusvaraga seotud lepingute arv. Digitaaloptsioonide tinglik väärtus määratletakse kui eelnevalt kindlaks määratud rahaline summa või alusvara õiglane väärtus aruandekuupäeval.

71.

Tuletisinstrumentide „tinglikku väärtust” käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse bilansis varade või kohustustena. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.

72.

„Tinglik väärtus” kajastatakse kogusummana („kokku”) ja osadena („millest: müüdud”) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid”, „reguleeritud turu optsioonid”, „kaup” ja „muu”. Kirje „millest müüdud” hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostja) kaitset.

10.3. „Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid

73.

Tuletisinstrumendid, mis ei ole IAS 39 kohaselt efektiivsed riskimaandamisinstrumendid, tuleks kajastada portfellis „kauplemiseks hoitavad”. Seda kohaldatakse ka nende tuletisinstrumentide suhtes, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta IAS 39 kohastele efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele, ning tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud noteerimata omakapitaliinstrumentidega, mille õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta.

74.

„Kauplemiseks hoitavad” tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse” määratlusele, kajastatakse iga riski liigi puhul eraldi. Kirje „majanduslik riskimaandus” hõlmab neid tuletisinstrumente, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks”, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli. See kirje ei sisalda oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.

10.4. Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

75.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoole lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:

a)	„krediidiasutused”;

b)	„muud finantssektori äriühingud” ja

c)	„ülejäänud” ehk kõik muud vastaspooled.

76.

Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, sõltumata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotus osutab sektorile, kuhu on liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu lepingus sätestatud vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja).

11. MUUTUSED KREDIIDIKAHJU JA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE VÄÄRTUSE LANGUSEGA SEOTUD ALLAHINDLUSTES (12)

77.

„Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemised.

78.

Nagu selgitatud käesoleva osa punktis 50, võib „mahakandmisi” teha kas kajastades finantsvara väärtuse vähenemise otse kasumiaruandes (ilma allahindluse kontot kasutamata) või vähendades finantsvaraga seotud allahindluse kontode summat. „Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest” tähendab selliseid allahindluste akumuleeritud summa vähenemisi, mis tulenevad perioodi jooksul tehtud „mahakandmistest” olukordades, kus nendega seotud võlainstrumente on käsitatud ebatõenäoliselt laekuvatena. „Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised” on „mahakandmised”, mis on tehtud perioodi jooksul otse nendega seotud finantsvara summa vastu.

12. SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)

12.1. Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)

79.

Laene ja ettemakseid tagavad pandid ja garantiid kirjendatakse pandi liigi alusel hüpoteeklaenudena ja muude tagatisega laenudena ning finantsgarantiide alusel. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte alusel.

80.

Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta”. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.

81.

Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)	„hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud]” hõlmavad „eluasemelaene”, kuhu kuuluvad elamukinnisvaraga tagatud laenud, ja „ärikinnisvaralaene”, mis on tagatud ärikinnisvarast pandiga. Mõlemal juhul kohaldatakse kapitalinõuete määruses esitatud määratlust;

„muud tagatisega laenud” hõlmavad „raha [emiteeritud võlainstrumendid]”, kuhu kuuluvad panditud hoiuseid krediidiasutuses või investeerimisühingus või krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, ning „ülejäänut”, kuhu kuuluvad muude väärtpaberite või vara pandid. Mõiste krediidiasutus või investeerimisühing osutab siin krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes pakub võlaväärtpaberit, mida kasutatakse tagatisena (mille ta tegelikult emiteerib), ning saab laenu ja ettemakse; mitte aga aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on see, kes saab tagatise ning annab laenu ja teeb ettemakse;

„saadud finantsgarantiid” hõlmab lepinguid, mis nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada krediidiasutusele või investeerimisühingule tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele.

82.

Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt rohkem kui üht liiki tagatis või garantii, jaotatakse kirje „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” summa vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.

12.2. Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

83.

See vorm sisaldab sellise tagatise bilansilist väärtust, mis on saadud aruandlusperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis.

12.3. Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

84.

„Tagatise üleminek [materiaalne vara]” on selle materiaalse vara kumulatiivne bilansiline väärtus, mis on saadud, võttes valdusse tagatise, mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis, võtmata arvesse tagatisi, mis liigitatakse kirjel „materiaalsed põhivarad”.

13. ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)

85.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale.

86.

„Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul” hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.

87.

„Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist” sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.

14. KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)

88.

Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.

89.

Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles olid seotud ülekantud finantsvarad kajastatud aktiva poolel ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.

90.

Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil” hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 109, sest oluline osa krediidiriskist on üle kantud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 243 ja 244.

91.

„Repolepingud” („repod”) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud” („repod”). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud” juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:

a)	summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

b)	summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

92.

Kirjed „repolepingud” („repod”) ja „pöördrepolaenud” („pöördrepod”) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.

93.

Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele „arvestusportfellile”, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.

15. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)

94.

Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.

15.1. Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

95.

Intressid jaotatakse finants- ja muudest varadest saadud intressituluks ning finants- ja muudest kohustustest tulenevaks intressikuluks. Finantsvarade intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite ning laenude ja ettemaksete intressitulu. Finantskohustuste intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ning muude finantskohustuste intressikulu. Vormi 16.1 eesmärgil käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.

96.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress sisaldab nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada „majandusliku riskimaandusena”, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast.

15.2. Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

97.

Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet.

15.3. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)

98.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

15.4. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)

99.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel; jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumentidega, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Varadest ja kohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse järgmisel viisil:

a)	intressimäära instrumendid: sealhulgas laenude ja ettemaksete, hoiuste ja võlaväärtpaberitega (hoitavad või emiteeritud) seotud kauplemine;

b)	omakapitaliinstrumendid: sealhulgas aktsiatega, eurofondide noteeringute ja muude omakapitaliinstrumentidega seotud kauplemine;

c)	välisvaluutatehingud: sealhulgas tehingud üksnes välisvaluutaga;

d)	krediidiriski instrumendid: sealhulgas krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjadega seotud kauplemine;

e)	kaubad: see kirje hõlmab ainult tuletisinstrumente, sest kauplemise eesmärgil hoitavad kaubad tuleb kajastada kirjel „muud varad” ja mitte kirjel „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”;

f)	muu: kaasa arvatud kauplemine finantsinstrumentidega, mida ei saa liigitada muudesse jaotistesse.

15.5. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)

100.

Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kajastama realiseeritud ja realiseerimata netosummad ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud õiglase väärtuse muutuse summa.

15.6. Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

101.

Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum jaotatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum jaguneb riskimaandamisinstrumendi ja maandatavate instrumentide vahel.

15.7. Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

102.

„Lisandumine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu. „Tühistamine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu.

16. RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)

103.

„Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine” hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestuse kohasele konsolideerimisele; seega hõlmab konsolideerimine ka kindlustusandjaid ja finantssektoriväliseid äriühinguid.

104.

Selle vormi kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestuse kohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.

105.

Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad” hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka mis tahes varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.

106.

Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused” hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.

17. GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)

107.

Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis iv kirjeldatud künnise. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi „riigisisesed tegevused” ja „riigivälised tegevused”. „Asukoht” tähendab selle juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse; filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. Sel eesmärgil hõlmavad „riigisisesed” tegevused tegevusi, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.

108.

Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusüleste organisatsioonide vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid” alla.

109.

Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20.4 „bilansiline brutoväärtus” vastavalt 2. Osa punktis 45 määratletule. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Kirjel „millest: viivisnõuded” kajastatakse laenusid ja ettemakseid vastavalt käesoleva lisa punktides 145–157 määratletule. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki „võla” lepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva lisa punktides 163–179. Vormi 20.7 andmed esitatakse riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel.

18. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)

110.

Artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandale isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.

111.

IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kasutusrendi alusel rendile andnud, liigitatuna mõõtmismeetodi alusel.

19. VARAHALDUS, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)

112.

Artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu” summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu” ning „teenus- ja vahendustasude kulu” vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi” summa kirjete „intressitulu” ja „intressikulu” vahe absoluutväärtus.

19.1. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)

113.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi lõikes. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud järgmine tulu ja kulu:

a)	summad, mida võetakse arvesse finantsinstrumentide efektiivse intressimäära arvutamisel [IFRS 7 paragrahvi 20 punkt c] ning

b)	summad, mis tulenevad finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [IFRS 7 paragrahvi 20 punkti c alapunkt i].

114.

Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; need kulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära [vt IAS 39 paragrahv 43].

115.

Tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kirjel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum” või kirjel „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum”. Need kulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.

116.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)	kirje „Väärtpaberid. Emiteerimised” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sellise väärtpaberiemissiooni algatamises või selliste väärtpaberite emiteerimises osalemise eest, mida ta ise ei ole algatanud või emiteerinud;

b)	kirje „Väärtpaberid. Ülekandekorraldused” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna ta on klientide nimel võtnud vastu, edastanud ja täitnud väärtpaberite ostu- või müügikorraldusi;

c)	kirje „Väärtpaberid. Muu” hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna on osutanud muid teenuseid seoses väärtpaberitega, mille emiteerimist ta ei ole ise algatanud ja mida ta ei ole ise emiteerinud;

d)	kirje „kliiring ja arveldus” sisaldab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osalenud vastaspoole-, kliiringu- ja arveldussüsteemides;

kirjed „varahaldus”, „hoidmine”, „kesksed haldusteenused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele”, „usaldustehingud” ja „makseteenused” sisaldavad selliseid teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osutanud kõnealuseid teenuseid;

kirje „struktureeritud rahastamine” sisaldab teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on saanud osalemise eest selliste finantsinstrumentide emissiooni algatamises või emiteerimisel, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu enda algatatud või emiteeritud väärtpaberid;

kirje „teenindustasud väärtpaberistamisest” sisaldab tulude poolel teenus- ja vahendustasude tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud laenu teenindamise teenuste osutamise eest, ning kulude poolel teenus- ja vahendustasudest tulenevat kulu, mida krediidiasutus või investeerimisühing on tasunud laenu teenindamise teenuse osutajatele;

h)	kirjed „võetud siduvad laenuandmiskohustused” ja „antud finantsgarantiid” sisaldavad perioodi jooksul tuluna kirjendatud nende tegevuste eest saadud teenus- ja vahendustasude amortiseeritud summat, mis algselt kirjendati kirjel „muud finantskohustused”;

kirjed „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees” ja „saadud finantsgarantiid” sisaldavad teenus- ja vahendustasudest tulenevaid kulusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on kirjendanud laenuandmiskohustuse võtnud või finantsgarantii andnud vastaspoole poolt võetud tasu tulemusena;

kirje „muud” sisaldab ülejäänud teenus- ja vahendustasude tulu (kulu), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), näiteks see, mis on tulenenud „muudest siduvatest kohustustest”, valuutavahetusteenustest (nt välismaiste pangatähtede või müntide vahetus) või muude tasupõhiste nõuannete või teenuste osutamisest (saamisest).

19.2. Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

117.

Varahalduse, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:

„varahaldus” osutab varadele, mis kuuluvad otseselt klientidele ja mida krediidiasutus või investeerimisühing haldab. „Varahaldus” esitatakse kliendi liigi alusel: ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, pensionifondid, kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid ning muud investeerimisvahendid;

„hoidmisel olevad varad” osutab krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavatele kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise teenustele ning deponeerimisega seotud teenustele, nt raha ja tagatiste haldamine. „Hoidmisel olevad varad” tuleb kajastada nii, et kliendid, kelle vara krediidiasutus või investeerimisühing hoiab, eristatakse liikide lõikes ning eristatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid ja teisi. Kirjel „millest: muudele üksustele hoidmiseks antud” kajastatakse nende hoidmisel olevates varades sisalduvate varade summa, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tegeliku hoidmise andnud teistele üksustele;

„kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul” osutab haldusteenustele, mida krediidiasutus või investeerimisühing osutab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas väärtpaberiregistrite teenuseid; arvestusdokumentide koostamise teenuseid; prospektide, finantsaruannete ja kõigi muude investoritele suunatud dokumentide koostamise teenuseid; teabevahetuse teenuseid, levitades finantsaruandeid ja kõiki muid investoritele suunatud dokumente; emiteerimiste ja tagasivõtmiste teostamise ning investorite registri pidamise teenuseid; ning ka vara puhasväärtuse arvutamise teenuseid;

„usaldustehingud” on tegevused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb enda nimel, kuid oma klientide eest ja kliendid kannavad riski. Usaldustehingute puhul osutab krediidiasutus või investeerimisühing struktureeritud üksusele sageli teenuseid, näiteks hoidmisel oleva vara halduse teenuseid, või portfellide valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Kõik usaldustehingud esitatakse üksnes sellel kirjel sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab täiendavalt muid teenuseid või mitte;

e)	„makseteenused” osutab selliste võlainstrumentidest tulenevate maksete sissenõudmisele klientide nimel, mida ei ole kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ning mida ei ole ta ise välja andnud;

f)	„klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad” osutab toodetele, mille on emiteerinud konsolideerimisgruppi mittekuuluvad üksused ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on jaotanud oma olemasolevatele klientidele. See kirje esitatakse toote liigi alusel;

„osutatud teenustega seotud varade summa” hõlmab nende õiglases väärtuses kajastatud varade summat, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus on seotud. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad vajaduse korral kogunenud intressi.

20. OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)

118.

„Kasutatud likviidsustoetus” tähendab konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.

21. SEOTUD OSAPOOLED (31)

119.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade ja/või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool.

120.

Arvesse ei võeta grupisiseseid tehinguid ja grupisiseseid laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused” need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad” esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.

21.1. Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

121.

Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees” esitab krediidiasutus või investeerimisühing summa, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste „nimiväärtuse”, saadud finantsgarantiide „tagatise või garantii maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta” ning aruande esitaja ees võetud muude siduvate kohustuste „nimiväärtuse” summa.

21.2. Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

122.

„Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest” hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on „kasumiaruande” järgmiste kirjete osa:

a)	„kasumid või kahjumid, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest”;

b)	„kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest”;

c)	„kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” ning

d)	„lõpetatud tegevuste kasum või kahjum pärast tulumaksu”.

22. KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)

123.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta aruandekuupäeva seisuga. Andmed esitatakse kõigi tütarettevõtjate kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Käesolev vorm ei hõlma väärtpabereid, mis on liigitatud kui „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”, „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”, „müügivalmis finantsvarad” ja omaaktsiad, st aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavad omaaktsiad.

22.1. Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)

124.

Järgmine teave esitatakse eraldi iga üksuse kohta:

a)	„LEI kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse LEI koodi;

b)	„üksuse kood” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse tunnuskoodi. Üksuse kood on rea tunnus ning on vormi 40.1 iga rea puhul kordumatu;

c)	„üksuse nimi” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse nime;

d)	„sissearvamise kuupäev” tähendab alguskuupäeva, millal investeerimisobjektiks olev üksus hakkas kuuluma „konsolideerimisgruppi”;

e)	„aktsia- või osakapital” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse emiteeritud kapitali kogusummat aruandekuupäeva seisuga;

f)	kirjed „investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital”, „investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad” ning „investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum (või kahjum)” hõlmavad nende kirjete summasid investeerimisobjektiks oleva üksuse viimases raamatupidamisaruandes;

g)	„investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik” tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse asukoha riiki;

h)	„investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor” tähendab 1. osa punktis 35 määratletud vastaspoole sektorit;

„NACE kood” esitatakse investeerimisobjektiks oleva üksuse põhitegevusala alusel. Finantssektoriväliste äriühingute puhul toimub NACE koodide esitamine esimese eristustaseme (st „jagude” taseme) alusel; finantssektori äriühingute puhul esitatakse NACE koodid kahe eristustaseme (st „osad” taseme) alusel;

j)	„akumuleeritud osalus omakapitalis (%)” on krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses olevate omandiõiguse instrumentide osakaal aruandekuupäeva seisuga;

k)	„hääleõigus (%)” tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses aruandekuupäeva seisuga olevate omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõiguste osakaalu;

l)	„konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]” osutab emaettevõtja ja investeerimisobjektis oleva üksuse vahelisele suhtele (tütarettevõtja, ühisettevõtja või sidusettevõtja);

m)	„raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp]” tähendab raamatupidamisarvestuse kohase konsolideerimise kohaldamisala kohast raamatupidamiskäsitlust (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);

n)	„raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]” tähendab raamatupidamiskäsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kohaldamisalale (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);

o)	„bilansiline väärtus” tähendab summasid, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis selliste investeerimisobjektiks olevate üksuste puhul, kes ei ole täielikult ega proportsionaalselt konsolideeritud;

p)	„soetusmaksumus” tähendab investorite makstud summat;

„investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus” tähendab firmaväärtuse summat, mis investeerimisobjektiks oleva üksuse kohta on esitatud krediidiasutuse konsolideeritud bilansis kirjetel „firmaväärtus” või „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud”;

r)	„nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud” tähendab hinda aruandekuupäeval; see teave esitatakse ainult noteeritud finantsinstrumentide korral.

22.2. Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)

125.

Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:

a)	„väärtpaberi kood” tähendab väärtpaberi ISIN koodi. Väärtpaberite puhul, millele ei ole ISIN koodi määratud, esitatakse muu kood, mis on väärtpaberi kordumatu tunnus; „Väärtpaberi kood” ja „valdusettevõtja kood” moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on vormi 40.2 iga rea puhul kordumatu;

b)	„valdusettevõtja kood” on selle üksuse tunnuskood, kes konsolideerimisgrupi siseselt hoiab investeeringut;

c)	„üksuse kood”, „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)”, „bilansiline väärtus” ning „soetusmaksumus” on määratletud eespool. Summad vastavad vastava valdusettevõtja hoitavale väärtpaberile.

23. ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)

23.1. Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

126.

Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 7 paragrahvis 27 A osutatud õiglase väärtuse hierarhiat.

23.2. Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

127.

Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul. „Hübriidlepingud” hõlmab nendesse arvestusportfellidesse tervikuna liigitatud hübriidinstrumentide bilansilist väärtust; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

23.3. Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)

128.

Selles vormis esitatakse teave hübriidinstrumentide kohta, välja arvatud nende hübriidlepingute kohta, mis on mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande „õiglase väärtuse võimalus” all vormis 41.2.

129.

Kirje „kauplemiseks hoitav” hõlmab nende hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud kirjetele „kauplemiseks hoitavad finantsvarad” või „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

130.

Ülejäänud read sisaldavad nende põhilepingute bilansilist väärtust, mis on eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Nendest põhilepingutest eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite bilansiline väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

24. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)

131.

Kirjed „materiaalsed põhivarad”, „kinnisvarainvesteeringud” ja „muu immateriaalne vara” kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.

132.

Kirje „muu immateriaalne vara” hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus.

25. ERALDISED (43)

133.

See vorm sisaldab kirjel „eraldised” perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel.

26. KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)

134.

Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.

26.1. Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

135.

„Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid” esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused [IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b].

136.

„Kindlaksmääratud hüvitiste netovara” sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus”, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad”.

26.2. Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

137.

„Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes” näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastavat võrdlust. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.

138.

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo [nüüdisväärtus]” summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus”.

26.3. Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

139.

Personalikuludega seotud memokirjete puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)	Kirje „pension ja sarnased kulud” sisaldab summat, mis on perioodi jooksul kajastatud personalikuluna mis tahes töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuse puhul (nii kindlaksmääratud sissemaksega skeemid kui ka kindlaksmääratud hüvitistega skeemid), ning sissemakseid sotsiaalkindlustusfondidesse.

b)	„Aktsiapõhised maksed” hõlmavad summat, mis perioodil on kajastatud kui personalikulud seoses aktsiapõhiste maksetega.

27. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)

27.1. Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

140.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad sellise mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks, jaotatakse vara liigi alusel; iga kirje peab sisaldama sellest varast (nt kinnisvara, tarkvara, riistvara, kuld, investeeringud) tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud.

27.2. Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

141.

Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.

142.

Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent” hõlmab veerus „tulud” saadud tulu ning veerus „kulud” kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja”) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud”.

143.

Kasum või kahjum, mis tuleneb selliste väärismetallide ja muude kaupade investeeringute uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on lahutatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu” või „Muud tegevuskulud. Muu”.

28. OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)

144.

Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.

29. VIIVISNÕUDED (18)

145.

Vormi 18 eesmärgil on viivisnõuded need nõuded, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest:

a)	olulised nõuded, mille tasumise tähtaega on ületatud üle 90 päeva;

b)	hinnangu kohaselt ei tasu võlgnik tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, kui tagatist ei realiseerita, hoolimata mis tahes tähtaja ületanud summa olemasolust või sellest, mitu päeva see on ületanud tähtaega.

146.

Nõude liigitamist viivisnõueteks kohaldatakse hoolimata sellest, kas nõue on regulatiivsel eesmärgil vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses või raamatupidamisarvestuslikul eesmärgil kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega.

147.

Nõudeid, mida kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt käsitatakse olevat makseviivituses, ja nõudeid, mis kohaldatava raamatupidamistava kohaselt on langenud väärtusega, käsitatakse alati viivisnõuetena. Nõudeid, millel on käesoleva lisa punktis 38 osutatud „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, ei käsitata viivisnõuetena, välja arvatud juhul, kui need vastavad viivisnõuete kriteeriumidele.

148.

Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse mis tahes tagatise olemasolu. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

149.

Vormi 18 eesmärgil hõlmab kirje „nõuded” kõiki võlainstrumente (laenud ja ettemaksed, mis hõlmavad ka nõudeid keskpankadele ja muid nõudmiseni hoiuseid ning võlaväärtpaberid) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:

a)	võetud siduvad laenuandmiskohustused;

b)	antud finantsgarantiid;

c)	muud võetud siduvad kohustused.

Nõuded hõlmavad põhivarasid ja müügigruppe, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.

150.

Vormi 18 eesmärgil on nõue „tähtajaks tasumata”, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud.

151.

Vormi 18 eesmärgil tähendab „võlgnik” võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.

152.

Siduvat kohustust käsitatakse viivisnõudena nimiväärtuses, kui selle kasutusse võtmise või muu kasutamise korral kaasneksid sellega nõuded, mille puhul võib esineda risk, et neid ei maksta täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata.

153.

Antud finantsgarantiisid käsitatakse viivisnõuetena nimiväärtuses, kui finantsgarantii puhul on risk, et vastaspool („garantii saanud pool”) realiseerib garantii, sealhulgas eelkõige juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab punktis 145 osutatud kriteeriumidele, mille põhjal seda nõuet käsitatakse viivisnõudena. Kui garantii saanud pool on finantsgarantiilepingu alusel tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätnud, hindab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kas sellest tulenev nõue vastab viivisnõude kriteeriumidele.

154.

Nõuded, mis on liigitatud punkti 145 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt”) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt”). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:

a)	viivisnõuete puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks, kasutatakse artiklis 178 esitatud liigitust;

b)	nõuete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks tulenevalt väärtuse langusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse kajastamise kriteeriume;

c)	muude viivisnõuete suhtes, mida ei ole liigitatud makseviivituses ega langenud väärtusega olevaks, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 sätteid, mis käsitlevad makseviivituses olevaid nõudeid.

155.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, kui neid juba ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.

156.

Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega ja makseviivituses olevana liigitamise lõpetamiseks;

b)	võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et tõenäoliselt tehakse tagasimakse täies mahus vastavalt algsetele või vajaduse korral muudetud tingimustele;

c)	võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

Nõuet liigitatakse jätkuvalt viivisnõudeks seni, kuni need tingimused on täidetud, isegi kui nõue vastab juba viivisnõudena liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega või makseviivituses olevana liigitamiseks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

Viivisnõude liigitamine IFRS 5 kohaseks müügiks hoitavaks põhivaraks ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks, kuna viivisnõuete määratlus hõlmab müügiks hoitavaid põhivarasid.

157.

Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, (6) ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	nõudeid ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses;

b)	makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisest on möödas üks aasta;

pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat ega kahtlust seoses nõude täieliku tagasimaksmisega vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist. Kahtluste puudumine tehakse kindlaks pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on analüüsinud võlgniku finantsseisundit. Kahtlused võidakse lugeda lõppenuks, kui võlgnik on tasunud (oma korrapäraste maksete kaudu vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist) kokku summa, mis on võrdne summaga, mis eelnevalt oli tähtajaks tasumata (kui oli tähtajaks tasumata summasid) või mis on maha kantud (kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud) makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete alusel või kui võlgnik on muul viisil tõendanud oma suutlikkust täita pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist kohaldatavaid tingimusi.

Neid konkreetseid väljumistingimusi kohaldatakse lisaks kriteeriumidele, mida aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad langenud väärtusega ja makseviivituses olevate nõuete suhtes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

158.

Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi. Nõuetekohaselt teenindatavad nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud vähem kui 90 päeva, kajastatakse nende kogusummas eraldi.

159.

Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.

Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused esitatakse real 070 ning samuti vormi 18 ridadel 080 ja 100.

Viivisnõudeid, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, vormis 18 ei esitata.

160.

Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:

a)	nõuded, mida käsitatakse olevat langenud väärtusega vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, välja arvatud nõuded, mille puhul on kahjum küll tekkinud, kuid arvestuses seda kahjumit ei ole kajastatud;

b)	nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

161.

Kirjete „varade väärtuse akumuleeritud langus” ja „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. Viivisnõuete puhul kajastatud varade väärtuse akumuleeritud langus ei hõlma tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete väärtuse akumuleeritud languses. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

162.

Teave seoses viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud finantsgarantiide koha esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud finantsgarantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas punktidega 79–82. Seepärast on nii tagatise kui ka finantsgarantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus.

30. MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)

163.

Vormi 19 eesmärgil on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad järelandemiste tegemist võlgniku suhtes, kel on raskusi või tekkimas raskused oma siduvate finantskohustuste täitmisel (edaspidi „finantsraskused”).

164.

Vormi 19 eesmärgil osutab järeleandmine ühele järgmistest tegevustest:

a)	lepingu selliste varasemate tingimuste muutmine, mille puhul leitakse, et võlgnik ei ole võimeline neid täitma oma finantsraskuste tõttu (edaspidi „probleemne võlg”), mis põhjustab võla teenindamise ebapiisava suutlikkuse, ja neid muudatusi ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes;

b)	probleemse võlalepingu täielik või osaline refinantseerimine, mida ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes.

Järelandmisega võib laenuandja jaoks kaasneda kahju.

165.

Tõendid järelandmise kohta hõlmavad järgmist:

a)	muudetud lepingutingimuste ja varasemate lepingutingimuste erinevus, mis on võlgniku kasuks;

b)	muudetud lepingusse soodsamate tingimuste lisamine, kui need tingimused, mida oleks pakutud sarnase riskiprofiiliga muudele võlgnikele sama krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt samal ajal.

166.

Selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid”), käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.

167.

„Refinantseerimine” tähendab võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille kehtivaid tingimusi võlgnik ei suuda täita.

168.

Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlgnik” kõiki võlgniku konsolideerimisgruppi kuuluvaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on kaasatud raamatupidamisarvestuse kohasesse konsolideerimisse.

169.

Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlg” laene ja ettemakseid (mis hõlmavad ka nõudeid keskpankadele ja muid nõudmiseni hoiuseid), võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, kuid mitte kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. „Võlg” hõlmab põhivarasid ja müügigruppe, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.

170.

Vormi 19 eesmärgil on mõistel „võlg” sama tähendus nagu punktis 169 esitatud mõistel „võlg”.

171.

Vormi 19 eesmärgil tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing” seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

172.

Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine, olenemata sellest, kas tähtajaks on tasumata mõni summa või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. Sellest olenemata käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetena järgmist:

a)	muudetud leping, mis on liigitatud viivisnõudeks enne muudatust või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui muudatust ei oleks tehtud;

b)	lepingusse tehtud muudatus sisaldab võla osalist või täielikku tühistamist võla mahakandmise kaudu;

c)	krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgniku puhul, kelle vastu on viivisnõuded või kelle vastu oleks viivisnõuded, kui kõnealuseid klausleid ei kasutataks;

samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli viivisnõue või mis ilma refinantseerimiseta oleks liigitatud viivisnõudeks.

173.

Muudatust, mis hõlmab tagasimakseid, mis on tehtud tagatise enda valdusesse võtmisega, käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena, kui muudatus on järeleandmine.

174.

Järgmistel juhtudel tekib ümberlükatav eeldus, et on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine:

a)	muudetud leping oli täies ulatuses või osaliselt tähtajaks tasumata rohkem kui 30 päeva (ilma et see oleks viivisnõue) vähemalt korra kolme kuu jooksul enne selle muutmist või oleks ilma muutmiseta tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata rohkem kui 30 päeva;

samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli refinantseerimisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt korra tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata 30 päeva;

c)	krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgnike puhul, kes on ületanud tasumise tähtaega 30 päeva, või võlgnike puhul, kes ületaksid tasumise tähtaega 30 päeva, kui neid klausleid ei kasutataks.

175.

Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasemel, nagu on osutatud punktis 168. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

176.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded arvatakse viivisnõuete või nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse vastavalt punktidele 145–162 ja 177–179. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet käsitatakse nõuetekohaselt teenindatavana, sealhulgas juhul, kui see on eemaldatud viivisnõuete kategooriast pärast seda, kui võlgniku finantsseisundi analüüsist nähtus, et see enam ei vastanud tingimustele, mille alusel saaks seda käsitada viivisnõudena;

b)	möödunud on vähemalt kahe aasta pikkune katseaeg alates kuupäevast, mil makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue käsitati olevat nõuetekohaselt teenindatav;

c)	katseajast vähemalt poole ajal tehti korrapäraselt põhisumma või intressi makseid rohkem kui mittemärkimisväärse kogusumma ulatuses;

d)	ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole katseaja lõpuks rohkem kui 30 päeva üle tähtaja tasumata.

177.

Kui punktis 176 osutatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on IFRS 5 kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks, on jätkuvalt liigitatud makseraskuste tõttu restruktureeritud nõueteks, kuna makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete määratlus hõlmab müügiks hoitavaid põhivarasid.

178.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)	kõnealuste meetmete rakendamine ei ole põhjustanud nõude liigitamist viivisnõudeks;

b)	nõuet ei käsitatud viivisnõudena kuupäeval, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

179.

Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude suhtes, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või selle tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see viivisnõudeks.

180.

Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse. Nõuetekohaselt teenindatav makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue on katseajal vastavalt punktile 176, muu hulgas ka siis, kui kohaldatakse punkti 178. Katseajal olevaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindatavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded”.

Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:

a)	nõuded, mis on muutunud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks;

b)	nõuded, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded;

c)	makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas punkti 179 kohaldamisel ümberliigitatud nõuded.

Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid laiendatakse viivisnõuetele, esitatakse kõnealuste makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa eraldi veerus „millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine”.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on liigitatud nõueteks keskpankadele ja muudeks nõudmiseni hoiusteks, esitatakse real 070 ja samuti vormi 19 ridadel 080 ja 100.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, vormis 19 ei esitata.

181.

Veerg „Refinantseerimine” sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine”) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.

182.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud” või veergu „Refinantseerimine”, vastavalt sellele, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine” kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.

183.

Varade väärtuse akumuleeritud langus ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused kajastatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. „Varade väärtuse akumuleeritud languse” summa, mis esitatakse viivisnõuete kohta veerus „viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”, ei sisalda tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse veerus „nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

3. OSA

RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE

Järgnevates tabelites esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREP tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.

Tabel 2.

Standardmeetod

Standardmeetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 112)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)	Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)	Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

2)	Valitsemissektor

c)	Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

2)	Valitsemissektor

d)	Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

3)	Krediidiasutused

e)	Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

2)	Valitsemissektor

f)	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

g)	Nõuded äriühingute vastu

2)	Valitsemissektor

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Jaenõuded

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

i)	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

j)	Makseviivituses olevad riskipositsioonid

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

ja)	Eriti suure riskiga seotud kirjed

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

k)	Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

l)	Väärtpaberistamise positsioonid

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid tuleks määrata FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamisega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

m)	Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

n)	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Omakapitaliinstrumendid

Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse tuleb liigitada FINREP aruannetes omakapitaliinstrumentideks, olenemata sellest, kas kapitalinõuete määruse kohaselt on arvessevõtmine lubatud.

o)	Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

p)	Muud kirjed

Bilansi eri kirjed

FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.

Tabel 3.

Sisereitingute meetod

Sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 147)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)	Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (st krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning mõnede valitsemissektori üksuste ja mitmepoolsete pankade vastu)

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

c)	Nõuded äriühingute vastu

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

Jaenõuded

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

e)	Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREP aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

f)	Väärtpaberistamise positsioonid

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREP vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonidega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREP tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

g)	Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Bilansi eri kirjed

FINREP aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.”

(1) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009, 19. detsember 2008, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(3) Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(4) Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11).

(5) Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (K(2003)1422) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(6) Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, on loetletud punktis 180.

		Viited	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
		Viited	Esitatud tabelis	010
010	Kapital	IAS 1.54(r), BAD artikkel 22	46
020	Sissemakstud kapital	IAS 1.78(e)
030	Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital	IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14
040	Ülekurss	IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124	46
050	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital	V lisa 2.osa punktid 15-16	46
060	Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent	IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15
070	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 16
080	Muu omakapital	IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17
090	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
095	Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse	IAS 1.82A(a)
100	Materiaalne vara	IAS 16.39-41
110	Immateriaalne vara	IAS 38.85-87
120	Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest	IAS 1.7
122	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38, IG näide 12
124	Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust	IAS 1.82(h); IAS 28.11
128	Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse	IAS 1.82A(a)
130	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]	IAS 39.102(a)
140	Välisvaluuta ümberarvestamine	IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49
150	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]	IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101
160	Müügivalmis finantsvarad	IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)
170	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38, IG näide 12
180	Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust	IAS 1.82(h); IAS 28.11
190	Jaotamata kasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
200	Ümberhindluse reservid	IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18
210	Muud reservid	IAS 1.54; IAS 1.78(e)
220	Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19
230	Muu	V lisa 2.osa punkt 19
240	(-) Omaaktsiad	IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20	46
250	Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum	IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)	2
260	(-) Vahedividendid	IAS 32.35
270	Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]	IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27
280	Muu akumuleeritud koondkasum	IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
290	Muud kirjed	IAS 27.27-28	46
300	OMAKAPITAL KOKKU	IAS 1.9(c), IG 6	46
310	OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU	IAS 1.IG6

			Käesolev periood
		Viited	Tulud	Kulud
			V lisa 2.osa punkt 95	V lisa 2.osa punkt 95
			010	020
010	Tuletisinstrumendid – Kauplemine	IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punkt 26
030	Keskpangad	V lisa 1.osa punkt 35(a)
040	Valitsemissektor	V lisa 1.osa punkt 35(b)
050	Krediidiasutused	V lisa 1.osa punkt 35(c)
060	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1.osa punkt 35(d)
070	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1.osa punkt 35(e)
080	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punkt 27
090	Keskpangad	V lisa 1.osa punkt 35(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1.osa punkt 35(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1.osa punkt 35(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1.osa punkt 35(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1.osa punkt 35(e)
140	Kodumajapidamised	V lisa 1.osa punkt 35(f)
150	Muud varad	V lisa 1.osa punkt 51
160	Hoiused	EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9
170	Keskpangad	V lisa 1.osa punkt 35(a)
180	Valitsemissektor	V lisa 1.osa punkt 35(b)
190	Krediidiasutused	V lisa 1.osa punkt 35(c)
200	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1.osa punkt 35(d)
210	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1.osa punkt 35(e)
220	Kodumajapidamised	V lisa 1.osa punkt 35(f)
230	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punkt 31
240	Muud finantskohustused	V lisa 1.osa punktid 24-34
250	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk	V lisa 2.osa punkt 95
260	Muud kohustused	V lisa 2.osa punkt 10
270	INTRESSID	IAS 18.35(b); IAS 1.97

		Viited	Käesolev periood

			010
010	Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 99(a)
020	Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 99(b)
030	Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 99(c)
040	Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 99(d)
050	Kaupadega seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 99(e)
060	Muu	V lisa 2.osa punkt 99(f)
070	KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM	IFRS 7.20(a)(i)

		Viited	Käesolev periood	Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused
				V lisa 2.osa punkt 100
			010	020
010	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punkt 26
030	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punkt 27
040	Hoiused	EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punkt 31
060	Muud finantskohustused	V lisa 1.osa punktid 24-34
070	ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM	IFRS 7.20(a)(i)

			Käesolev periood
		Viited	Lisandumine V lisa 2.osa punkt 102	Tühistamine V lisa 2.osa punkt 102	Kokku	Varade väärtuse akumuleeritud langus
		Viited	010	020	030	040
010	Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.20(e)
020	Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad	IFRS 7.20(e); IAS 39.66
030	Müügivalmis finantsvarad	IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70
040	Laenud ja nõuded	IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65
050	Lõpptähtajani hoitavad investeeringud	IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65
060	Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine	IAS 28.40-43
070	Tütarettevõtjad	IFRS 10 lisa A
080	Ühisettevõtjad	IAS 28.3
090	Sidusettevõtjad	IAS 28.3
100	Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine	IAS 36.126(a),(b)
110	Materiaalsed põhivarad	IAS 16.73(e)(v-vi)
120	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.79(d)(v)
130	Firmaväärtus	IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3 lisa B67(d)(v)
140	Muu immateriaalne vara	IAS 38.118 (e)(iv)(v)
145	Muu	IAS 36.126(a),(b)
150	KOKKU
160	Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu	IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93

		Viited	Bilansiline väärtus
			Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
			V lisa 2.osa punkt 107	V lisa 2.osa punkt 107
			010	020
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2.osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	V lisa 2.osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2.osa punkt 3
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14
060	Tuletisinstrumendid	IAS 39.9
070	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punktid 24 ja 26
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punktid 24 ja 27
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9
110	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punktid 24 ja 26
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punktid 24 ja 27
140	Müügivalmis finantsvarad	IFRS 7.8(d); IAS 39.9
150	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
160	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punktid 24 ja 26
170	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punktid 24 ja 27
180	Laenud ja nõuded	IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16
190	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punktid 24 ja 26
200	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punktid 24 ja 27
210	Lõpptähtajani hoitavad investeeringud	IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26
220	Võlaväärtpaberid	V lisa 1.osa punktid 24 ja 26
230	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1.osa punktid 24 ja 27
240	Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus	IFRS 7.22(b); IAS 39.9
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89 A(a)
260	Materiaalsed varad
270	Immateriaalsed varad	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
280	Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud	IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4
290	Tulumaksu varad	IAS 1.54(n-o)
300	Muud varad	V lisa 2.osa punkt 5
310	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IAS 1.54(j); IFRS 5.38
320	VARAD	IAS 1.9(a), IG 6

Omakapitali muutuste allikad		Viited	Kapital	Ülekurss	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital	Muu omakapital	Muu akumuleeritud koondkasum	Jaotamata kasum	Ümberhindluse reservid
			IAS 1.106, 54(r)	IAS 1.106, 78(e)	IAS 1.106, V lisa 2 osa punktid 15-16	IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17	IAS 1.106	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123	IFRS 1.30 D5-D8
			010	020	030	040	050	060	070
010	Algsaldo [enne korrigeerimist]
020	Vigade korrigeerimiste mõju	IAS 1.106.(b); IAS 8.42
030	Arvestusmeetodite muudatuste mõju	IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22
040	Algsaldo [käesolev periood]
050	Lihtaktsiate emiteerimine	IAS 1.106.(d).(iii)
060	Eelisaktsiate emiteerimine	IAS 1.106.(d).(iii)
070	Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine	IAS 1.106.(d).(iii)
080	Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine	IAS 1.106.(d).(iii)
090	Võla konverteerimine omakapitaliks	IAS 1.106.(d).(iii)
100	Kapitali vähendamine	IAS 1.106.(d).(iii)
110	Dividendid	IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6
120	Omaaktsiate ostmine	IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33
130	Omaaktsiate müük või tühistamine	IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33
140	Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse	IAS 1.106.(d).(iii)
150	Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali	IAS 1.106.(d).(iii)
160	Ülekandmised omakapitali komponentide vahel	IAS 1.106.(d).(iii)
170	Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest	IAS 1.106.(d).(iii)
180	Aktsiapõhised maksed	IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10
190	Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised	IAS 1.106.(d)
200	Aasta koondkasum kokku	IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6
210	Lõppsaldo [käesolev periood]

		Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile	Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
		Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile	Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile	Esitatud tabelis	010
010	Kapital	BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22	IAS 1.54(r), BADi artikkel 22	46
020	Sissemakstud kapital	BADi artikkel 4, passiva punkt 9	IAS 1.78(e)
030	Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital	BADi artikkel 4, passiva punkt 9	IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14
040	Ülekurss	BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124;	IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124;	46
050	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital	V lisa 2.osa punktid 15-16	V lisa 2.osa punktid 15-16	46
060	Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent	Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 5a; V lisa 2.osa punkt 15	IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15
070	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid	V lisa 2.osa punkt 16	V lisa 2.osa punkt 16
080	Muu omakapital	V lisa 2. osa punkt 17	IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 17
090	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100;	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100;	46
095	Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse		IAS 1.82 A(a)
100	Materiaalsed varad		IAS 16.39-41
110	Immateriaalsed varad		IAS 38.85-87
120	Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest		IAS 1.7
122	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IFRS 5.38, IG näide 12
124	Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust		IAS 1.82(h); IAS 28.11
128	Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse		IAS 1.82A(b)
130	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]	Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a	IAS 39.102(a)
140	Välisvaluuta ümberarvestamine	BADi artikli 39 lõige 6	IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49
150	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]	Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a	IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101
160	Müügivalmis finantsvarad	Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a	IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b)
170	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IFRS 5.38, IG näide 12
180	Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust		IAS 1.82(h); IAS 28.11
190	Jaotamata kasum	BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
200	Ümberhindluse reservid	BADi artikkel 4, passiva punkt 12	IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18
201	Materiaalsed varad	Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c
202	Omakapitaliinstrumendid	Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c
203	Võlaväärtpaberid	Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c
204	Muu	Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c
205	Õiglase väärtuse reservid	Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1
206	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus	Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt b
207	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus	Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a
208	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus	Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a
209	Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2
210	Muud reservid	BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13	IAS 1.54; IAS 1.78(e)
215	Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga]	BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 1.osa punkt 38
220	Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	Neljanda direktiivi artikli 59 lõige 4; V lisa 2.osa punkt 19	IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19
230	Muu	V lisa 2.osa punkt 19	V lisa 2.osa punkt 19
235	Esimese konsolideerimise vahe	Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c
240	(-) Omaaktsiad	Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20	IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20	46
250	Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum	BADi artikkel 4, passiva punkt 14	IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii)	2
260	(-) Vahedividendid	CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b	IAS 32.35
270	Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]	Seitsmenda direktiivi artikkel 21	IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27
280	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
290	Muud kirjed		IAS 27.27-28	46
300	OMAKAPITAL KOKKU		IAS 1.9(c), IG 6	46
310	OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU	BADi artikkel 4, passiva	IAS 1.IG6

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Kood Kui omavahel seotud klientide rühmal on riiklikul tasandil kordumatu kood olemas, tuleb see esitada omavahel seotud klientide rühma koodina. Kui riiklikul tasandil kordumatu kood puudub, on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood vormis C 27.00. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile. Koode tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt. Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui ELis on olemas ühtne kodeerimissüsteem.
020	Rühm või üksikklient Andmete esitamisel riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes märgib krediidiasutus või investeerimisühing selle numbriga „1” ning andmete esitamisel riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes märgib ta selle numbriga „2”.
030	Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7. Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah” vaste, vastasel korral sõna „ei” vaste.
040–180	Esmased riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392. Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata. Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210. Riskipositsiooni mõiste ja selle väärtuse arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24. Nendesse veergudesse märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis ei ole artikli 390 lõike 6 punkti e kohased riskipositsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200. Neisse veergudesse ei märgita kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a kuni d osutatud riskipositsioone. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 400 hõlmavad esmased riskipositsioonid kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikes 1 sätestatud vabastatud summad arvatakse maha veerus 320. Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid. Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa).
040	Esmane riskipositsioon kokku Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste komponentide summa: otsesed riskipositsioonid ja kaudsed riskipositsioonid pluss täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.
050	Millest: makseviivituses olevad Kapitalinõuete määruse artikkel 178. Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele.
060–110	Otsesed riskipositsioonid Otseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga” seonduvaid riskipositsioone.
060	Võlainstrumendid Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3. Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid. Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Laenud algtähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta” või „Väärtpaberid, ECBarvatud aktsiad” alla. Selles veerus kajastatakse repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehingud.
070	Omakapitaliinstrumendid EKP/2008/32, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5. Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Aktsiad ja muud osakud” või „Rahaturufondide aktsiad/osakud” alla.
080	Tuletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa. Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga.
090–110	Bilansivälised kirjed Kapitalinõuete määruse I lisa. Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata
090	Siduvad laenuandmiskohustused Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a. Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi.
100	Finantsgarantiid Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f. „Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid”.
110	Muud siduvad kohustused Muud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus.
120–180	Kaudsed riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikkel 403. Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit. Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii andjale või tagatise väljastajale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kolmanda isiku suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Tehingu tingimuste aluseks olev, kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) lahutatakse riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes veergudes „Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikad”. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt. Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid”. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevad riskipositsioonid kajastatakse samuti selles veergude rühmas, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 399.
120	Võlainstrumendid Vt veerg 060.
130	Omakapitaliinstrumendid Vt veerg 070.
140	Tuletisinstrumendid Vt veerg 080.
150–170	Bilansivälised kirjed Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist.
150	Siduvad laenuandmiskohustused Vt veerg 090.
160	Finantsgarantiid Vt veerg 100.
170	Muud siduvad kohustused Vt veerg 110.
180	Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7. Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes.
190	(-) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 24, 110 ja 111. Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110. Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040.
200	(-) Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e. Siia märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis kajastatakse „Esmane riskipositsioon kokku” veergudes.
210–230	Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
210	Kokku Selles veerus kajastatavaks riskipositsiooni väärtuseks on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega. See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat.
220	Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad Kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide summast kokku enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist.
230	% aktsepteeritud kapitalist Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt b ja artikkel 395. Siia tuleb märkida riskipositsiooni protsendiline väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitali, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunktis b.
240–310	(-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad Kapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403. Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad. Käesolevas aruandluses rakendatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 401 kuni 403 sätestatule. Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana.
240–290	(-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju Kapitalinõuete määruse artikkel 403. Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda isiku poolt garanteeritud või kolmanda isiku poolt väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käsitleda seda riskipositsiooni riskipositsioonina, mille eest garantii andja või tagatise väljastaja on vastutav.
240	(-) Võlainstrumendid Vt veerg 060.
250	(-) Omakapitaliinstrumendid Vt veerg 070.
260	(-) Tuletisinstrumendid Vt veerg 080.
270–290	(-) Bilansivälised kirjed Nendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit.
270	(-) Siduvad laenuandmiskohustused Vt veerg 090.
280	(-) Finantsgarantiid Vt veerg 100.
290	(-) Muud siduvad kohustused Vt veerg 110.
300	(-) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju Kapitalinõuete määruse artikkel 401. Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidikaitse summad, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58, mis on kapitalinõuete määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud.
310	(-) Kinnisvara Kapitalinõuete määruse artikkel 402. Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad.
320	(-) Vabastatud summad Kapitalinõuete määruse artikkel 400. Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimuses vabastusi.
330–350	Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
330	Kokku Sellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära.
340	Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad Krediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju.
350	% aktsepteeritud kapitalist Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni protsendilise väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalisse, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunktis b.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010–260	Vormil LE5 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikvastaspoolte kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE4 ridadel.
010	Kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Vt vormi LE3 veerg 010.
020	Rühma kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Vt vormi LE3 veerg 020.
030–260	Riskipositsioonide tähtajaklassid Vt vormi LE4 veerud 020–050.”

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Koormatud varade bilansiline väärtus Selliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate varade bilansiline väärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.
020	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
030	millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
040	Koormatud varade õiglane väärtus IFRS 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (1) artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi. Selliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine”.)
050	millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormatud võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
060	Koormamata varade bilansiline väärtus Selliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate varade bilansiline väärtus, mis on vara koormatise määratluse kohaselt koormamata. Bilansiline väärtus on summa, mida kajastatakse bilansi aktiva poolel.
070	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
080	millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
090	Koormamata varade õiglane väärtus IFRS 13 ning direktiivi 2013/34/EL artikkel 8 krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kohalda IFRSi. Selliste aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on vara koormatise määratluse kohaselt koormamata. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine”.)
100	millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste koormamata võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus Sellise saadud koormatud tagatise või aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud selliste oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormatud vastavalt vara koormatise määratlusele. Finantsinstrumendi õiglane väärtus on hind, mille eest toimuks mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustuse üleandmiseks. (Vt IFRS 13 „Õiglase väärtuse mõõtmine”.)
020	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
030	millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu sellise saadud koormatud tagatise või selliste emiteeritud hoitavate/säilitatud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
040	Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise õiglane väärtus, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadav, kuna aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud neid müüa või uuesti tagatiseks anda tagatise omaniku makseviivituse puudumise korral. See hõlmab ka selliste muude emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglast väärtust, mis on koormamata, kuid koormamiseks kättesaadavad.
050	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid õiglane väärtus, mis on koormamiseks kättesaadavad ja mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
060	millest: aktsepteeritakse keskpankade puhul Sellise saadud tagatise või muude selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis koormamiseks kättesaadavad ja mida aktsepteeritakse tehinguteks selliste keskpankadega, millele aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul on juurdepääs. Aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei saa kindlaks teha, kas kirjet aktsepteeritakse tehinguteks keskpangaga, nt jurisdiktsioonides, kus ei ole selgelt kindlaks määratud keskpangaga tehtavateks repotehinguteks aktsepteeritavad varad või kus ei ole juurdepääsu pidevalt toimivale keskpanga repoturule, võivad kõnealuse kirjega seotud summat mitte kajastada, st jätta vastava lahtri tühjaks.
070	Sellise saadud tagatise või selliste emiteeritud oma võlaväärtpaberite nimiväärtus, mis on koormamiseks kättesaamatud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud sellise tagatise nimiväärtus, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatu. See hõlmab ka aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud selliste muude oma võlaväärtpaberite kui oma pandikirjad või säilitatud väärtpaberistamised nimiväärtust, mis on koormamata ja koormamiseks kättesaamatud.

Rida	Viited õigussätetele ja juhised
010	Emiteeritud ja veel tagatiseks andmata oma pandikirjad ja varaga tagatud väärtpaberid Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad ja väärtpaberistamised.
020	Säilitatud emiteeritud pandikirjad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma pandikirjad.
030	Säilitatud emiteeritud väärtpaberistamised Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamised.
040	Kõrgema nõudeõiguse järguga Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.
050	Väärtpaberistamiste mezzanine-seeriad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste mezzanine-seeriad. Väärtpaberistamiste mezzanine-seeriatena käsitatakse kõiki seeriaid, mis ei ole kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad, st viimasena kahjumit katvad seeriad, ega esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.
060	Esimese järjekoha kahju Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud ja säilitatud koormamata oma väärtpaberistamiste esimese järjekoha kahju seeriad. Vt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 67.

Rida	Viited õigussätetele ja juhised
010	Valitud finantskohustuste bilansiline väärtus Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud tagatud finantskohustuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
020	Tuletisinstrumendid Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused ja mille õiglane väärtus on negatiivne, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
030	millest: börsivälised Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste tagatud tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on finantskohustused, millega kaubeldakse börsiväliselt, kuivõrd kõnealuste tuletisinstrumentidega kaasneb vara koormatis.
040	Hoiused Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tagatud hoiuste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
050	Repolepingud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Repolepingud (repod) on tehingud, mille käigus aruandev krediidiasutus või investeerimisühing saab raha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Repolepingutena tuleb kajastada kõiki järgmisi repo-tüüpi tehinguid: – summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest, ning – summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.
060	millest: keskpangad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskpanga vaheliste repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb vara koormatis.
070	Muud tagatud hoiused kui repolepingud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
080	millest: keskpangad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ja keskpanga vaheliste muude tagatud hoiuste kui repolepingute bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste hoiustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberite bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Mis tahes emissiooni säilitatud osa puhul järgitakse A osa punkti 15 alapunktis vi sätestatud erikäsitlust, nii et selle kategooria alla kaasatakse ainult see osa võlaväärtpaberitest, mis on välja viidud konsolideerimisgrupi üksustest.
100	millest: emiteeritud pandikirjad Selliste pandikirjade bilansiline väärtus, mille varad on välja andnud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
110	millest: emiteeritud väärtpaberistamised Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud väärtpaberistamiste bilansiline väärtus, kuivõrd kõnealuste väärtpaberitega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
120	Muud koormatise allikad Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
130	Aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste kohustustega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
140	Saadud finantsgarantiide nimiväärtus Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud finantsgarantiide nimiväärtus, kuivõrd kõnealuste garantiidega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
150	Mitterahalise tagatisega laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt ilma rahalise tagatiseta laenuks võetud väärtpaberite õiglane väärtus, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
160	Muu Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu selliste muude tagatisega tehingute kui finantskohustuste summa, mida ei hõlma eespool esitatud kirjed, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.
170	KOORMATISE ALLIKAD KOKKU Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi tagatisega tehingute summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Sobitatud kohustused, tingimuslikud kohustused või laenuks antud väärtpaberid Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Finantskohustusi kajastatakse bilansilises väärtuses, tingimuslikke kohustusi nimiväärtuses ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpabereid õiglases väärtuses.
020	millest: konsolideerimisgrupi muudelt üksustelt Sobitatud finantskohustuste, tingimuslike kohustuste (aruande esitaja ees võetud siduvad laenuandmiskohustused ja saadud finantsgarantiid) ja mitterahalise tagatisega laenuks antud väärtpaberite summa, kuivõrd vastaspool on usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes muu üksus ning kõnealuste tehingutega kaasneb kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks vara koormatis. Vt juhised summa liikide suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta veerus 010.
030	Koormatud varad, saadud tagatis ja muud emiteeritud oma väärtpaberid kui pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid Selliste varade, saadud tagatise ja muude emiteeritud oma väärtpaberite kui pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid summa, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud. Selleks et tagada kooskõla vormide AE-ASS ja AE-COL kriteeriumidega, kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kirjendatud varasid bilansilises väärtuses ning saadud uuesti kasutatud tagatist ja muid emiteeritud oma väärtpabereid kui pandikirjad või väärtpaberistamised õiglases väärtuses.
040	millest: saadud uuesti kasutatud tagatis Sellise saadud tagatise õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel uuesti kasutatud/koormatud.
050	millest: koormatud oma võlaväärtpaberid Muude selliste emiteeritud oma väärtpaberite kui oma pandikirjad või väärtpaberistamised õiglane väärtus, mis on ridades kajastatud eri liiki tehingute tulemusel koormatud.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Lahtine tähtaeg Nõudmisel, ilma konkreetse tähtajata.
020	Üleöö Lõpptähtaeg 1 päev või varem.
030	> 1 päev <= 1 nädal Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 päev ja lähemal kui 1 nädal või võrdne sellega.
040	> 1 nädal <= 2 nädalat Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 nädal ja lähemal kui 2 nädalat või võrdne sellega.
050	> 2 nädalat <=1 kuu Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 nädalat ja lähemal kui 1 kuu või võrdne sellega.
060	> 1 kuu <= 3 kuud Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 kuu ja lähemal kui 3 kuud või võrdne sellega.
070	> 3 kuud <= 6 kuud Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 kuud ja lähemal kui 6 kuud või võrdne sellega.
080	> 6 kuud<= 1 aasta Lõpptähtaeg kaugemal kui 6 kuud ja lähemal kui 1 aasta või võrdne sellega.
090	> 1 aasta <= 2 aastat Lõpptähtaeg kaugemal kui 1 aasta ja lähemal kui 2 aastat või võrdne sellega.
100	> 2 aastat <= 3 aastat Lõpptähtaeg kaugemal kui 2 aastat ja lähemal kui 3 aastat või võrdne sellega.
110	> 3 aastat <= 5 aastat Lõpptähtaeg kaugemal kui 3 aastat ja lähemal kui 5 aastat või võrdne sellega.
120	> 5 aastat <= 10 aastat Lõpptähtaeg kaugemal kui 5 aastat ja lähemal kui 10 aastat või võrdne sellega.
130	> 10 aastat Lõpptähtaeg kaugemal kui 10 aastat.

Rida	Viited õigussätetele ja juhised
010	Nimiväärtus Nimiväärtus on põhisumma tasumise nõuete summa, mis on kindlaks määratud vastava pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks.
020	Nüüdisväärtus (vahetustehing)/Turuväärtus Nüüdisväärtus (vahetustehing) on põhisumma ja intresside tasumise nõuete summa, mida on diskonteeritud valuutapõhise riskivaba intressikõveraga ning mis on kindlaks määratud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mida kohaldatakse piisava katte kindlaksmääramiseks. Veergudes 080 ja 210 kajastatakse tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide turuväärtust.
030	Varapõhine väärtus Varapõhine väärtus on tagatiste kogumi varade majanduslik väärtus, mida võib kajastada IFRSi 13 kohane õiglane väärtus, likviidsel turul tehtud tehingutel põhinev turuväärtus või nüüdisväärtus, mille puhul diskonteeritakse varade tulevasi rahavoogusid varapõhise intressikõveraga.
040	Bilansiline väärtus Pandikirjaga seotud kohustuse või tagatiste kogumi vara bilansiline väärtus on pandikirja emitendi poolt kajastatav bilansiline väärtus.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Kooskõla kapitalinõuete määruse artikliga 129? [JAH/EI] Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad, kas tagatiste kogum vastab kapitalinõuete määruse artiklis 129 sätestatud nõuetele, et selle suhtes võiks kohaldada kõnealuse määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust.
012	Kui JAH, märkida tagatiste kogumi peamine varaklass Kui tagatiste kogumi suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eeliskäsitlust (vastus JAH veerus 011), märgitakse sellesse lahtrisse tagatiste kogumi peamine varaklass. Selleks kasutatakse kõnealuse määruse artikli 129 lõikes 1 sätestatud liigitust ja märgitakse vastavalt koodid „a”, „b”, „c”, „d”, „e”, „f” ja „g”. Kood „h” märgitakse juhul, kui tagatiste kogumi peamine varaklass ei kuulu eespool osutatud kategooriatesse.
020–140	Pandikirjadega seotud kohustused Pandikirjadega seotud kohustused on pandikirjade emiteerimisest tulenevad emiteeriva üksuse kohustused, mis hõlmavad kõiki selliseid positsioone nagu on määratletud pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga, mille suhtes kohaldatakse asjaomaseid pandikirjade kaitsemeetmeid (see võib näiteks hõlmata järelturul ringluses olevaid väärtpabereid, samuti pandikirjade emitendi vastaspoolte sellist positsiooni tuletisinstrumentide positsioonides, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus ja mida võetakse arvesse tagatiste kogumis ja mida käsitatakse pandikirjadega seotud kohustustena vastavalt asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatavale õigusliku korrale).
020	Aruandekuupäev Pandikirjadega seotud kohustuste summad, välja arvatud tuletisinstrumentide positsioonid, eri tulevaste kuupäevade lõikes.
030	+ 6 kuud Kuupäev „+ 6 kuud” on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et pandikirjadega seotud kohustused võrreldes aruandekuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.
040–070	+ 12 kuud – + 10 aastat Nagu „+ 6 kuud” puhul (veerg 030), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.
080	Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on negatiivne netoturuväärtus Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide negatiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast negatiivne turuväärtus. Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd selliseid negatiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioone on vaja katta aktsepteeritavate tagatiste kogumi varadega. Negatiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.
090–140	Pandikirja välisreiting Esitatakse teave vastava pandikirja välisreitingu kohta aruandekuupäeva seisuga, kui kõnealune reiting on olemas.
090	Reitinguagentuur 1 Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu vähemalt üks reitinguagentuur, märgitakse sellesse lahtrisse asjaomase reitinguagentuuri nimi. Kui aruandekuupäeva seisuga on andnud krediidireitingu rohkem kui kolm reitinguagentuuri, valitakse kolm reitinguagentuuri, kelle kohta esitatakse teave, selle põhjal, kellel on suurem turuosa.
100	Krediidireiting 1 Veerus 090 kajastatud reitinguagentuuri poolt pandikirjale antud krediidireiting aruandekuupäeva seisuga. Kui sama reitinguagentuur on andnud nii pikaajalise kui ka lühiajalise krediidireitingu, kajastatakse pikaajalist reitingut. Kajastatav krediidireiting hõlmab mis tahes modifikaatoreid.
110, 130	Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3 Nagu reitinguagentuuri 1 puhul (veerg 090), kajastatakse teave teiste reitinguagentuuride kohta, kes on andnud pandikirjale krediidireitingu aruandekuupäeva seisuga.
120, 140	Krediidireiting 2 ja krediidireiting 3 Nagu krediidireitingu 1 puhul (veerg 100), kajastatakse teave reitinguagentuuride 2 ja 3 poolt pandikirjale antud krediidireitingu kohta aruandekuupäeva seisuga.
150–250	Tagatiste kogum Tagatiste kogum koosneb kõigist positsioonidest, sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on pandikirja emitendi seisukohast positiivne netoturuväärtus, kusjuures nende suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.
150	Aruandekuupäev Tagatiste kogumi varade summa, välja arvatud tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid. See summa hõlmab ületagatuse miinimumnõudeid ja lisaks miinimumnõudeid ületavat mis tahes täiendavat ületagatust määral, mil selle suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid.
160	+ 6 kuud Aruande esitamise kuupäev „+6 kuud” on 6 kuud pärast aruandekuupäeva. Summad kajastatakse eeldusel, et tagatiste kogum võrreldes aruande esitamise kuupäevaga ei muutu, välja arvatud amortisatsiooni puhul. Kindlaks määratud maksegraafiku puudumisel tuleb tuleviku kuupäevadel olemasolevate jääksummade puhul kasutada eeldatavat lõpptähtaega järjepideval viisil.
170–200	+ 12 kuud – + 10 aastat Nagu „+ 6 kuud” puhul (veerg 160), vastav tähtpäev pärast aruandekuupäeva.
210	Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus Selliste tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonide positiivne netoturuväärtus, millel on pandikirjade emitendi seisukohast positiivne turuväärtus. Tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid on sellised tuletisinstrumentide netopositsioonid, mida vastavalt asjaomasele pandikirjade suhtes kohaldatavale õiguslikule korrale on arvesse võetud tagatise kogumis ja mille suhtes kohaldatakse vastavaid pandikirjade kaitsemeetmeid, kuivõrd sellised positiivse turuväärtusega tuletisinstrumentide positsioonid ei kuuluks pandikirjade emitendi pankrotivara hulka. Positiivset netoturuväärtust kajastatakse ainult aruandekuupäeva seisuga.
220–250	Tagatise miinimumnõudeid ületav tagatiste kogumi summa Tagatiste kogumi summad (sealhulgas tagatiste kogumi tuletisinstrumentide positsioonid, millel on positiivne netoturuväärtus), mis ületavad tagatise miinimumnõudeid (ületagatus).
220	Tulenevalt asjaomasest pandikirjade suhtes kohaldatavast õiguslikust korrast Ületagatuse summad võrreldes minimaalse tagatisega, mis on ette nähtud asjaomase pandikirjade suhtes kohaldatava õigusliku korraga.
230–250	Tulenevalt reitinguagentuuri metoodikast, et säilitada olemasolev pandikirjade välisreiting Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb vastava reitinguagentuuri metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada vastava reitinguagentuuri antud olemasolevat krediidireitingut.
230	Reitinguagentuur 1 Ületagatuse summad võrreldes tasemega, mida vastavalt pandikirjade emitendile kättesaadava teabe kohaselt, mis käsitleb reitinguagentuuri 1 (veerg 090) metoodikat, oleks vähemalt vaja, et toetada krediidireitingut 1 (veerg 100).
240–250	Reitinguagentuur 2 ja reitinguagentuur 3 Juhised reitinguagentuuri 1 (veerg 230) kohta kehtivad ka reitinguagentuuri 2 (veerg 110) ja reitinguagentuuri 3 (veerg 130) kohta.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Nõudelaenud Vt juhised vormi AE-ASS rea 020 kohta.
020	Omakapitaliinstrumendid Vt juhised vormi AE-ASS rea 030 kohta.
030	Kokku Vt juhised vormi AE-ASS rea 040 kohta.
040	millest: pandikirjad Vt kirjeldavad juhised vormi AE-ASS rea 050 kohta.
050	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Vormi AE-ASS rea 050 juhistes kirjeldatud pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
060	millest: väärtpaberistamised Vt juhised vormi AE-ASS rea 060 kohta.
070	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Vormi AE-ASS rea 060 juhistes kirjeldatud väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
080	millest: valitsemissektori emiteeritud Vt juhised vormi AE-ASS rea 070 kohta.
090	millest: finantssektori äriühingute emiteeritud Vt juhised vormi AE-ASS rea 080 kohta.
100	millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud Vt juhised vormi AE-ASS rea 090 kohta.
110	Keskpangad ja valitsemissektor Muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.
120	Finantssektori äriühingud Muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.
130	Finantssektorivälised äriühingud Muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.
140	millest: hüpoteeklaenud Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingute kasuks seatud hüpoteegiga.
150	Kodumajapidamised Muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.
160	millest: hüpoteeklaenud Muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamiste kasuks seatud hüpoteegiga.
170	Muud varad Vt juhised vormi AE-ASS rea 120 kohta.
180	Kokku Vt juhised vormi AE-ASS rea 010 kohta.

Veerg	Viited õigussätetele ja juhised
010	Nõudelaenud Vt juhised vormi AE-COL rea 140 kohta.
020	Omakapitaliinstrumendid Vt juhised vormi AE-COL rea 150 kohta.
030	Kokku Vt juhised vormi AE-COL rea 160 kohta.
040	millest: pandikirjad Vt juhised vormi AE-COL real 170.
050	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on pandikirjad, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
060	millest: väärtpaberistamised Vt juhised vormi AE-COL rea 180 kohta.
070	millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on väärtpaberistamised, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla kuuluv mis tahes üksus.
080	millest: valitsemissektori emiteeritud Vt juhised vormi AE-COL rea 190 kohta.
090	millest: finantssektori äriühingute emiteeritud Vt juhised vormi AE-COL rea 200 kohta.
100	millest: finantssektoriväliste äriühingute emiteeritud Vt juhised vormi AE-COL rea 210 kohta.
110	Keskpangad ja valitsemissektor Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed keskpangale või valitsemissektorile kui nõudelaenud.
120	Finantssektori äriühingud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektori äriühingutele kui nõudelaenud.
130	Finantssektorivälised äriühingud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed finantssektorivälistele äriühingutele kui nõudelaenud.
140	millest: hüpoteeklaenud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud finantssektorivälistele äriühingute kasuks seatud hüpoteegiga.
150	Kodumajapidamised Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud laenud ja ettemaksed kodumajapidamistele kui nõudelaenud.
160	millest: hüpoteeklaenud Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatis, mis on muud sellised laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud, mis on tagatud kodumajapidamiste kasuks seatud hüpoteegiga.
170	Muud varad Vt juhised vormi AE-COL rea 230 kohta.
180	Muud emiteeritud oma võlaväärtpaberid kui oma pandikirjad või varaga tagatud väärtpaberid Vt juhised vormi AE-COL rea 240 kohta.
190	Kokku Vt juhised vormi AE-COL ridade 130 ja 140 kohta.”