17.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/923,

11. märts 2015,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 36 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 73 lõike 7 kolmandat lõiku ja artikli 84 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja tagada omavahendite nõuete ühtlustatud kohaldamine liidus, on oluline tagada, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute enda omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate kaudsete ja sünteetiliste osaluste ning finantssektori ettevõtjates olevate kaudsete ja sünteetiliste osaluste omavahendite kirjetest mahaarvamiseks oleks olemas ühtne meetod.

(2)

Arvestades, et määruses (EL) nr 575/2013 on juba sätestatud eeskirjad krediidiasutuse või investeerimisühingu enda omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate otseste osaluste ning muude finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate otseste osaluste kohta, tuleks kehtestada täiendavad eeskirjad krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate selliste osaluste omavahenditest mahaarvamise kohta, mis on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda kõnealustes instrumentides olevate kaudsete või sünteetiliste osalustega või muude finantssektori ettevõtjate sellistes instrumentides olevate kaudsete või sünteetiliste osalustega.

(3)

Indeksipõhistest osalustest tulenevaid kaudseid osalusi on käsitletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 76 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 (2) artiklites 25 ja 26. Delegeeritud määruses (EL) nr 241/2014 ei käsitata siiski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i, artikli 56 punktide a, c, d ja f ning artikli 66 punktide a, c ja d kontekstis tekkivaid kaudseid ja sünteetilisi osalusi. Kõnealustes sätetes osutatud kaudsete ja sünteetiliste osaluste käsitamise kohta on vaja kehtestada uued eeskirjad.

(4)

Juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteet suunab intressimäärasid, mis on määratud sellise turuindeksi alusel, mida kasutatakse ühtlasi kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksete võrdlusalusena, tekivad usaldatavusnõuete täitmisega seonduvad küsitavused seoses korrelatsiooniga instrumendilt tehtavate väljamaksete ja krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi vahel. Paneeli kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ja mitmekesisus peaksid olema piisavalt suured, et peegeldada tegevusi seotud turul asjakohaselt. Seepärast, kui krediidiasutus või investeerimisühing emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi kas ujuva intressiga või fikseeritud intressiga, mis muutub hiljem ujuvaks intressiks, ei tohiks intressimäär, mida ta sellelt instrumendilt maksab, krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedi halvenedes suureneda. Kui intressimäär on seotud indeksiga, peaks indeks seepärast olema piisavalt laiapõhjaline tagamaks, et krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteet ei oleks peamine selle indeksi alusel määratavaid intressimäärasid mõjutav tegur. Tuleks teha vahet korrelatsioonil, mis on tingitud kogu sektori madalseisust, mis mõjutab viiteintressimäära, ning korrelatsioonil, mis on tingitud ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikvaliteedist, mis mõjutab viiteintressimäära.

(5)

Vähemusosaluste arvutused konsolideeritud tasandil ja allkonsolideeritud tasandil peavad olema järjepidevad. Seepärast peaks ise finantssektori ettevõtja emaettevõtjaks oleva tütarettevõtja aktsepteeritavaks vähemusosaluseks olema summa, mis saadakse selle tütarettevõtja emaettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kui emaettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotises sätestatud usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist.

(6)

Arvestades, et määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 84, 85 ja 87 käsitletud mahaarvamised on oma laadilt sarnased, tuleks kõigil neil juhtudel kohaldada ühtesid ja samu aktsepteeritavate vähemusosaluste arvutamise sätteid.

(7)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(8)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(9)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse punktid o ja p:

„o)

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 73 lõikele 7 tingimused, mille alusel loetakse indeksid kvalifitseeruvaks laiapõhjaliste turu indeksitena;

p)

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõikele 4 allkonsolideeritud arvutus, mis on nõutav kõnealuse määruse artikli 84 lõike 2 ning artiklite 85 ja 87 kohaselt.”

2)

Lisatakse artiklid 15a–15j:

„Artikkel 15a

Kaudsed osalused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaldamisel

1.   Käesoleva määruse artiklite 15c, 15d, 15e ja 15i kohaldamisel hõlmab „vaheüksus”, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 114, mis tahes järgmisi üksusi, kes hoiavad finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumente:

a)

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;

b)

pensionifond, välja arvatud kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond;

c)

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond, kui krediidiasutus või investeerimisühing toetab investeerimisriski ning kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond ei ole teda sponsoreerivast krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatu;

d)

üksused, mis on otseselt või kaudselt mõne järgmise üksuse kontrolli või olulise mõju all:

1)

krediidiasutus või investeerimisühing või tema tütarettevõtjad;

2)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või kõnealuse emaettevõtja tütarettevõtjad;

3)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või kõnealuse emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad;

4)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev segavaldusettevõtja või kõnealuse emaettevõtjana tegutseva segavaldusettevõtja tütarettevõtjad;

5)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või kõnealuse emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad;

e)

üksused, mida koosvõetuna kontrollib otseselt või kaudselt või avaldab neile koosvõetuna otseselt või kaudselt olulist mõju üks krediidiasutus või investeerimisühing, mitu krediidiasutust või investeerimisühingut või krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrgustik, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed või keskasutusega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või keskasutusega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrgustiku liikmed, mis ei ole organiseeritud konsolideerimisgrupina, millesse krediidiasutus või investeerimisühing kuulub;

f)

eriotstarbelised ettevõtjad;

g)

üksused, kelle tegevuseks on finantssektori ettevõtjate finantsinstrumentide hoidmine;

h)

mis tahes üksus, mida pädeva asutuse arvates kasutatakse tahtlikuks kõrvalehoidumiseks kaudsete ja sünteetiliste osaluste mahaarvamise eeskirjadest.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 punkti h kohaldamist, ei hõlma „vaheüksus”, nagu sellele osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 114, järgmist:

a)

segavaldusettevõtjad, krediidiasutused ja investeerimisühingud, kindlustus- ja edasikindlustusandjad;

b)

üksused, kelle suhtes kohaldatakse kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

c)

punktis a nimetamata finantssektori ettevõtjad, kelle üle tehakse järelevalvet ja kellelt nõutakse enda kapitaliinstrumentides olevate otseste ja kaudsete osaluste ning finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevate osaluste mahaarvamist oma regulatiivsest kapitalist.

3.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel loetakse kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond oma sponsoreerivast krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatuks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond on sponsoreerivast krediidiasutusest või investeerimisühingust õiguslikult eraldiseisev ning selle juhtimine on sõltumatu;

b)

asjaomase pensionifondi põhikiri, asutamisdokumendid ja sise-eeskirjad, olenevalt sellest, millised neist on kohaldatavad, on heaks kiitnud sõltumatu reguleeriv asutus, või on eeskirjad, mille kohaselt kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond on asutatud ja tegutseb, olenevalt sellest, milline neist on kohaldatav, kehtestatud asjaomase liikmesriigi kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

c)

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi fondivalitsejad või haldurid on kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kohustatud tegutsema erapooletult ning skeemist kasu saajate, mitte sponsori, parimates huvides, haldama kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varasid usaldusväärselt ning järgima asjaomase pensionifondi põhikirjas, asutamisdokumentides ja sise-eeskirjades (olenevalt sellest, millised neist on kohaldatavad) või punktis b kirjeldatud õiguslikus või regulatiivses raamistikus sätestatud kitsendusi;

d)

punktis a osutatud kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi põhikirja või asutamisdokumentide või asutamist ja tegutsemist reguleerivate eeskirjadega on ette nähtud piirangud investeeringutele, mida kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeem võib teha sponsoreeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud omavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse.

4.   Kui lõike 1 punktis c osutatud kindlaksmääratud hüvitisega pensionifond hoiab sponsoreeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvaid instrumente, käsitab sponsoreeriv krediidiasutus või investeerimisühing seda osalust kaudse osalusena vastavalt vajadusele kas enda esimese taseme põhiomavahenditesse, enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides. Summa, mis tuleb vastavalt vajadusele maha arvata sponsoreeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu kas esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest, arvutatakse vastavalt artiklile 15c.

Artikkel 15b

Sünteetilised osalused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaldamisel

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohasteks sünteetilisteks osalusteks kapitaliinstrumentides loetakse järgmisi finantstooteid:

a)

tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumendid või mille aluseks olev üksus on finantssektori ettevõtja;

b)

garantiid või krediidiriski kaitse, mis on antud kolmandale isikule seoses tema investeeringutega finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumendisse.

2.   Lõikes 1 sätestatud finantstooted hõlmavad järgmist:

a)

investeeringud finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumendi kogutulu vahetustehingutesse;

b)

finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumendi ostuoptsioonid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on ostnud;

c)

finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumendi müügioptsioonid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on müünud, või krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes muud tegelikud või tingimuslikud lepingulised kohustused osta enda omavahenditesse kuuluvaid instrumente;

d)

investeeringud finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumendi forvardostulepingutesse.

Artikkel 15c

Kaudsete osaluste arvutamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaldamisel

Kaudsete osaluste summa, mis kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaselt esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele, arvutatakse ühel järgmistest viisidest:

a)

kasutades artiklis 15d sätestatud vaikimisi meetodit;

b)

kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et artiklis 15d kirjeldatud meetod on ülemäära koormav, siis kasutades artiklis 15e kirjeldatud struktuuripõhist meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta artiklis 15e kirjeldatud struktuuripõhist meetodit kõnealuste mahaarvamiste arvutamiseks seoses investeeringutega artikli 15a lõike 1 punktides d ja e osutatud vaheüksustesse.

Artikkel 15d

Kaudsete osaluste arvutamise vaikimisi meetod määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaldamisel

1.   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate kaudsete osaluste summa, mis kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaselt mahaarvamisele, arvutatakse järgmiselt:

a)

kui kõigi investorite riskipositsioonid asjaomase vaheüksuse suhtes kuuluvad samasse nõudeõiguse järku, võrdub see summa rahastamise protsendiga korrutatuna vaheüksuse poolt hoitavate finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summaga;

b)

kui kõigi investorite riskipositsioonid asjaomase vaheüksuse suhtes ei kuulu samasse nõudeõiguse järku, võrdub see summa rahastamise protsendiga korrutatuna järgmistest summadest väiksemaga:

i)

vaheüksuse hoitavate finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

ii)

krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioon vaheüksuse suhtes koos kogu muu vaheüksusele antud rahastamisega, mis kuulub krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga samasse nõudeõiguse järku.

2.   Lõike 1 punktis b sätestatud arvutusmeetodit kasutatakse rahastamise iga seeria puhul, mis kuulub krediidiasutuse või investeerimisühingu antud rahastamisega samasse nõudeõiguse järku.

3.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab rahastamise protsent vaheüksuse suhtes olevat krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooni jagatuna summaga, mille liidetavateks on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioon vaheüksuse suhtes ja kõik muud selle vaheüksuse suhtes olevad riskipositsioonid, mis kuuluvad krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga samasse nõudeõiguse järku.

4.   Lõikes 1 sätestatud arvutus tehakse eraldi iga osaluse kohta, mis igal vaheüksustel on finantssektori ettevõtjas.

5.   Juhul kui investeeringuid finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse hoitakse järgnevate vaheüksuste või mitme vaheüksuse kaudu kaudselt, määratakse lõikes 1 sätestatud rahastamise protsent kindlaks käesoleva lõike punktis a osutatud summa jagamise teel käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:

a)

korrutis, mille teguriteks on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vaheüksustele antud rahastamise summad, kõnealuste vaheüksuste poolt järgnevatele vaheüksustele antud rahastamise summad ja kõnealuste järgnevate vaheüksuste poolt finantssektori ettevõtjale antud rahastamise summad;

b)

korrutis, mille teguriteks on iga vaheüksuse emiteeritud kapitaliinstrumentide või kui see on asjakohane, siis muude instrumentide summad.

6.   Lõikes 5 osutatud rahastamise protsent arvutatakse eraldi iga vaheüksuste osaluse kohta finantssektori ettevõtjas ning rahastamise iga seeria kohta, mis kuulub krediidiasutuse või investeerimisühingu ja järgnevate vaheüksuste antud rahastamisega samasse nõudeõiguse järku.

Artikkel 15e

Kaudsete osaluste arvutamise struktuuripõhine meetod määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaldamisel

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis f osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluv summa võrdub käesoleva määruse artikli 15d lõikes 3 määratletud rahastamise protsendiga korrutatuna vaheüksuse poolt hoitavate krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summaga.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktides h ja i osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluv summa võrdub käesoleva määruse artikli 15d lõikes 3 määratletud rahastamise protsendiga korrutatuna vaheüksuse poolt hoitavate finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide koondsummaga.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing iga vaheüksuse puhul eraldi koondsumma, mida vaheüksus hoiab krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, ja koondsumma, mida vaheüksus hoiab muude finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

4.   Krediidiasutus või investeerimisühing käsitab finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summat, mis on arvutatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 43 osutatud olulise investeeringuna ning arvab selle summa maha kooskõlas kõnealuse määruse artikli 36 lõike 1 punktiga i.

5.   Juhul kui investeeringuid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse hoitakse järgnevate vaheüksuste või mitme vaheüksuse kaudu kaudselt, kohaldatakse artikli 15d lõikeid 5 ja 6.

6.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda vaheüksuse poolt krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides või finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides hoitavaid koondsummasid täpselt kindlaks määrata, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing selliste summade hindamiseks, mida ta ei suuda kindlaks määrata, maksimumsummasid, mida vaheüksus võib oma investeerimisvolituste kohaselt hoida.

7.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda kõnealuste investeerimisvolituste põhjal kindlaks määrata maksimumsummat, mida vaheüksus hoiab krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides või finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, käsitab krediidiasutus või investeerimisühing rahastamise summat, mida ta vaheüksuses hoiab, investeeringuna enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse ning arvab selle maha kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktiga f.

8.   Erandina käesoleva artikli lõikest 7 käsitab krediidiasutus või investeerimisühing rahastamise summat, mida ta hoiab vaheüksuses, väheolulise investeeringuna ning arvab selle maha kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktiga h, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

rahastamise summad on väiksemad kui 0,25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest;

b)

rahastamise summad on väiksemad kui 10 miljonit eurot;

c)

krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole mõistlikult võimalik kindlaks määrata enda nende esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summasid, mida hoiab vaheüksus.

9.   Kui vaheüksusele antud rahastamine on ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute vormis, võib krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud koondsummade arvutamisel ja nende kohta aruandluse esitamisel tugineda määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 132 sätestatud tingimustel kõnealuse artikli lõikes 5 osutatud kolmandatele isikutele.

Artikkel 15f

Sünteetiliste osaluste arvutamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaldamisel

1.   Sünteetiliste osaluste summa, mis kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide f, h ja i kohaselt esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele, on järgmine:

a)

kauplemisportfelli kuuluvate osaluste puhul:

i)

optsioonide puhul asjaomaste instrumentide delta ekvivalendi summa, mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotisele;

ii)

mis tahes muude sünteetiliste osaluste puhul nimiväärtus või tinglik väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on kohaldatav;

b)

kauplemisportfelliväliste osaluste puhul:

i)

ostuoptsioonide puhul praegune turuväärtus;

ii)

mis tahes muude sünteetiliste osaluste puhul nimiväärtus või tinglik väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on kohaldatav;

2.   Krediidiasutus või investeerimisühing arvab lõikes 1 osutatud sünteetilised osalused maha krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahelise lepingu allkirjastamise kuupäevast arvates.

Artikkel 15g

Oluliste investeeringute arvutamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti i kohaldamisel

1.   Selleks et hinnata, kas krediidiasutus või investeerimisühing hoiab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti i kohaldamisel vastavalt kõnealuse määruse artikli 43 punktile a üle 10 % finantssektori ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest, liidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kokku oma otsestes osalustes olevate pikkade kogupositsioonide summad ning kaudsed osalused kõnealuse finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 15a lõike 1 punktides d–h.

2.   Selleks et hinnata, kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 43 punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud, võtab pädev asutus arvesse kaudseid ja sünteetilisi osalusi.

Artikkel 15h

Osalused täiendavates esimese taseme omavahendites ja teise taseme omavahendites

Käesoleva määruse artiklites 15a–15f sätestatud metoodikat kohaldatakse mutatis mutandis ka täiendavates esimese taseme omavahendites olevate osaluste suhtes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punktide a, c ja d kohaldamisel ning teise taseme omavahendites olevate osaluste suhtes kõnealuse määruse artikli 66 punktide a, c ja d kohaldamisel, kusjuures viiteid esimese taseme põhiomavahenditele käsitatakse viidetena kas täiendavatele esimese taseme omavahenditele või teise taseme omavahenditele, olenevalt sellest, milline neist on kohaldatav.

Artikkel 15i

Finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate kaudsete osaluste mahaarvamise järjekord ja maksimumsumma

1.   Kui vaheüksus hoiab finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, arvatakse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid maha esimesena, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid teisena ning teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid viimasena, ilma et see piiraks lõikes 2 või 3 sätestatud kohaldatavate piirangute kohaldamist.

2.   Kui vaheüksus hoiab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvaid instrumente, siis arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõike 1 kohaldamisel iga osaluse liigi suhtes esimesena maha nende endi omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused.

3.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab finantssektori ettevõtja kapitaliinstrumente kaudse osalusena, ei tohi krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest mahaarvatav summa ületada järgmistest summadest väiksemat:

a)

kogu rahastamine, mille krediidiasutus või investeerimisühing on vaheüksusele andnud;

b)

vaheüksuse poolt hoitavate finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa.

Artikkel 15j

Firmaväärtus

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis h sätestatud mahaarvamiste kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud otsustada, et kõnealuse määruse artikli 46 kohaselt mahaarvamisele kuuluva summa kindlaksmääramisel ei määra nad eraldi kindlaks firmaväärtust.”

3)

Lisatakse artikkel 24a:

„Artikkel 24a

Väljamaksed omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt – laiapõhjalised turuindeksid

1.   Intressimäära indeksit käsitatakse laiapõhjalise turuindeksina, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)

seda kasutatakse pankadevaheliste laenuintressimäärade määramiseks ühes või mitmes valuutas;

b)

seda kasutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt samas valuutas väljastatud ujuva intressimääraga võla viiteintressimäärana, kui see on asjakohane;

c)

seda arvutab keskmise intressimäärana asutus, mis on indeksis osalevatest krediidiasutustest ja investeerimisühingutest (edaspidi „paneel”) sõltumatu;

d)

kõik selle indeksi alusel määratud intressimäärad põhinevad kõnealusel pankadevahelisel turul tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute paneeli poolt esitatud noteeringutel;

e)

punktis c osutatud paneeli koosseis tagab liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute piisava esinduslikkuse taseme.

2.   Lõike 1 punkti e kohaldamisel loetakse piisav esinduslikkuse tase saavutatuks ühel järgmistest juhtudest:

a)

kui lõike 1 punktis c osutatud paneeli kuulub enne, kui intressimäära määramiseks kohaldatakse noteeringute mis tahes diskonteerimist, vähemalt kuus erinevat osalist;

b)

kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)

lõike 1 punktis c osutatud paneeli kuulub enne, kui intressimäära määramiseks kohaldatakse noteeringute mis tahes diskonteerimist, vähemalt neli erinevat osalist;

ii)

lõike 1 punktis c osutatud paneeli osalised esindavad vähemalt 60 % seotud turust.

3.   Lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud seotud turg on tegelike paneelis osalejate varade ja kohustuste summa omavääringus, jagatuna asjaomases liikmesriigis tegutsevate krediidiasutuste, sealhulgas seal asutatud filiaalide, ning asjaomases liikmesriigis tegutsevate rahaturufondide varade ja kohustuste summaga omavääringus.

4.   Aktsiaindeksit käsitatakse laiapõhjalise turuindeksina, kui see on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 344 nõuetekohaselt diversifitseeritud.”

4)

Lisatakse artikkel 34a:

„Artikkel 34a

Vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka

1.   Selleks et täpsustada allkonsolideeritud arvutus, mis on nõutav kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõikega 2, artikli 85 lõikega 2 ja artikli 87 lõikega 2, arvutatakse kõnealuse määruse artiklis 81 osutatud tütarettevõtja kvalifitseeruvad vähemusosalused sellise tütarettevõtja puhul, kes on ise emaettevõtjaks kõnealuse määruse artikli 81 lõikes 1 osutatud finantssektori ettevõtjale, vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2–4 kirjeldatule.

2.   Kui pädev asutus on kasutanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 9 lõikega 1 ette nähtud kaalutlusõigust, tehakse käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohane arvutus lähtuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu sellisest olukorrast, milles ta oleks, kui kaalutlusõigust poleks kasutatud.

3.   Kui tütarettevõtja vastab oma konsolideeritud olukorra alusel määruse (EL) nr 575/2013 III osa sätetele, siis kohaldatakse järgmist käsitlust:

a)

kõnealuse tütarettevõtja konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1 punktis a, arvatakse aktsepteeritavad vähemusosalused, mis tekivad tema enda tütarettevõtjatest ning mis on arvutatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 84 ja käesolevale määrusele;

b)

allkonsolideeritud arvutuse tegemisel on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1 punkti a alapunktiga i nõutavaks esimese taseme põhiomavahendite summaks summa, mis on vajalik kõnealuse määruse artikli 84 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite nõuete täitmiseks tema konsolideeritud olukorra tasandil. Direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud konkreetseteks omavahendite nõueteks on tütarettevõtja pädeva asutuse poolt ettenähtud nõuded;

c)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaselt nõutavaks konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summaks on panus, mille tütarettevõtja on oma konsolideeritud olukorra alusel teinud krediidiasutuse või investeerimisühingu neisse esimese taseme põhiomavahendite nõuetesse, mille jaoks arvutatakse aktsepteeritavad vähemusosalused konsolideeritud alusel. Kõnealuse panuse arvutamisel jäetakse elimineeritakse grupisisesed tehingud ettevõtjate vahel, kes on kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse.

4.   Lõike 3 punktis c osutatud konsolideerimisel ei võta tütarettevõtja arvesse omavahendite nõudeid, mis tekivad tema tütarettevõtjatest, kes ei ole kaasatud selle krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse, kelle kohta aktsepteeritavaid vähemusosalusi arvutatakse.

5.   Kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõikes 3 osutatud loobumist kohaldatakse tütarettevõtja suhtes, võib selle tütarettevõtja iga emaettevõtja, kes saab sellest loobumisest kasu, arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka vähemusosalused, mis tekivad selle tütarettevõtja enda tütarettevõtjatest, kes saavad sellest loobumisest kasu, tingimusel et kõnealuse määruse artikli 84 lõikes 1 ja käesolevas määruses osutatud arvutused on tehtud igaühe kohta neist tütarettevõtjatest. Emaettevõtja tasandil omavahendite hulka arvatavate esimese taseme põhiomavahendite summa ei tohi ületada summat, mis oleks nende hulka arvatud juhul, kui tütarettevõtja suhtes ei oleks loobumist kohaldatud.

6.   Kui emaettevõtjal on vahepealse astme tütarettevõtja, kellele ei ole osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 81 lõikes 1, ja sellel vahepealse astme tütarettevõtjal on endal tütarettevõtjaid, kellele on osutatud kõnealuse määruse artikli 81 lõikes 1, võib emaettevõtja arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka kõnealustest tütarettevõtjatest tulenevate vähemusosaluste summa, mis on arvutatud kõnealuse määruse artikli 81 lõike 1 kohaselt. Emaettevõtja ei saa siiski arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka mis tahes vähemusosalusi, mis tulenevad vahepealse astme tütarettevõtjast, kellele ei ole osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 81 lõikes 1.

7.   Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud metoodikat kohaldatakse mutatis mutandis ka kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa arvutamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 85 ning kvalifitseeruvate omavahendite summa arvutamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 87, kusjuures viiteid esimese taseme põhiomavahenditele käsitatakse viidetena esimese taseme omavahenditele või omavahenditele.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)   ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, 7. jaanuar 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).