13.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/17

(1)

Otseste kulude arvutamisel võib osutuda vajalikuks arvesse võtta võrgu intensiivsema kasutamise tõttu suurenenud uuendamis- või hooldusvajadust, kui on tagatud, et arvesse võetakse ainult rongiliikluse korraldamisega otseselt seotud kulusid.

(2)

Taristuettevõtjatel on kohustus käitada võrku, seistes samal ajal silmitsi tõhusat haldamist ja kulude kontrollimist takistavate piirangutega. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus määrata otsesed kulud kindlaks vastavalt teenuse tõhusale osutamisele.

(3)

Raudteekasutustasude vastavusseviimine rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kuludega ei tohiks põhjustada seda, et taristuettevõtja peaks rongiliikluse korraldamise tagajärjel kandma rahalist puhaskahjumit või -kasumit.

(4)

Varade ajalooliste väärtuste summa peaks põhinema taristuettevõtja poolt varade soetamiseks makstud summal, tingimusel et taristuettevõtja jääb kõnealuse summa eest vastutama.

(5)

Taristuettevõtjal ei tohiks lubada varasse investeerimise kulu sisse nõuda, kui puudub kohustus asjaomane kulu tagasi maksta.

(6)

Kuna rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid tuleks kohaldada kogu ELis, peaksid need olema kooskõlas praeguste taristukulu arvestamise süsteemidega ning taristuettevõtjate kohaldatavate kuluandmetega.

(7)

Prognoositavate kulude ja tulemuslikkustasemete kasutamise tõttu ei tohiks tavapärase äritegevuse korral otsesed kulud, raudteekasutustasud ega lõppkokkuvõttes ka võrgu ebaefektiivse kasutamisega seotud kulud suureneda. Seepärast tuleks kohaldada varade ajaloolist väärtust ning jooksevväärtust võiks kasutada ainult siis, kui varade ajalooline väärtus ei ole kättesaadav või kui jooksevväärtus on ajaloolisest väärtusest väiksem. Kasutada võiks ka hinnangulist väärtust, asendusväärtust, prognoositavaid kulusid ja prognoositavaid tulemuslikkustasemeid, tingimusel et taristuettevõtja tõendab reguleerivale asutusele, kuidas ta need kehtestas, ja et seda tehti objektiivselt.

(8)

Taristuettevõtjal tuleks lubada otseste kulude arvutamisel arvesse võtta ainult selliseid kulusid, mille puhul ta suudab objektiivselt ja usaldusväärselt tõendada, et need on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Näiteks raudteeäärsed signaalseadmed ja -postid liiklustiheduse tõttu ei kulu ning seepärast ei tohiks nende suhtes otsestel kuludel põhinevat tasu kohaldada (2). Samas kaasneb rongiliikluse korraldamisega teatavate seadmete, näiteks pöörmetaristu täiendav kulumine ja seetõttu tuleks kõnealuse taristu suhtes osaliselt kohaldada otsestel kuludel põhinevat tasu. Kuna üha rohkem ronge ja taristuid varustatakse anduritega, võivad need anda lisateavet rongiliikluse korraldamisest põhjustatud tegeliku kulumise kohta.

(9)

Euroopa Kohus on teinud otsuse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise kohta (3). Käesolevas määruses on kõnealust otsust arvesse võetud.

(10)

Elektritoiteseadmed, näiteks kaablid või trafod, rongiliikluse korraldamise käigus üldjuhul ei kulu. Neid ei mõjuta ei hõõrdumine ega ka rongiliikluse korraldamisega seotud muud mõjurid. Seepärast ei tuleks elektritoiteseadmetega seotud kulusid rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamisel arvesse võtta. Samas põhjustavad elektrivedurit kasutavad rongid hõõrdumist ja elektrikaare tõttu kontaktvahendi (õhuliin või voolu andev kolmas rööbas) kulumist. Seepärast võib osa kõnealuste kontaktvahendite hoolduse ja uuendamise kuludest käsitada rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kuludena. Ka muude õhuliinirajatiste komponentide hoolduse ja uuendamise kulude suurenemine võib olla rongiliiklusega kaasnevate elektriliste ja mehaaniliste mõjude otsene tagajärg.

(11)

Teatavate konstruktsiooniiseärasustega veeremiüksuste või rööbaste kasutamine tähendab seda, et rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud on eri suurusega. Selliste erinevuste kajastamiseks võivad liikmesriigid lubada taristuettevõtjatel kohandada otseste kulude keskmist, võttes muu hulgas arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid.

(12)

Üldtuntud majanduspõhimõtte kohaselt tagavad piirkuludel põhinevad kasutustasud olemasoleva taristu läbilaskevõime optimaalselt tõhusa kasutamise. Seega võib taristuettevõtja rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamiseks kasutada ligikaudset piirkulude näitajat.

(13)

Lisaks on taristu kasutamise piirkulude arvutamiseks parimate rahvusvaheliste tavade (4) raames kasutusele võetud sellised meetodid ja mudelid nagu ökonomeetriline või tehniline modelleerimine. Samal ajal arendatakse parimaid rahvusvahelisi tavasid üha edasi tänu uutele sõltumatutele analüüsidele ja teadusuuringutele (neid kontrollib taristuettevõtjast sõltumatult näiteks reguleeriv asutus), mis võivad taristu iseärasustest tulenevalt hõlmata konkreetsele liikmesriigile eriomaseid analüüse ja teadusuuringuid. Seepärast tuleks taristuettevõtjatel lubada kasutada kõnealuseid mudeleid rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamiseks.

(14)

Ökonomeetrilise ja tehnilise modelleerimise eri vormid võivad muuta taristu kasutamisega seotud otseste või piirkulude arvutamise täpsemaks. Siiski nõuab kulude modelleerimine kogukulust teatavate toetuskõlbmatute kululiikide mahaarvestamisel põhinevate meetoditega võrreldes kvaliteetsemaid andmeid ja oskusteavet. Peale selle ei tarvitse reguleerivad asutused olla suutelised kontrollima konkreetse arvutuse kooskõla direktiivi 2012/34/EL sätetega. Seepärast peaks taristuettevõtjal eespool nimetatud kvaliteetsemate andmete ja oskusteabe olemasolu korral olema lubatud kasutada otseste kulude arvutamiseks kas ökonomeetrilisi või tehnilisi mudeleid või mõlemat kombineerituna.

(15)

Reguleerivad asutused peaksid olema suutelised kontrollima, kas eri kuluarvestuspõhimõtteid kohaldatakse kooskõlas taristuettevõtja poolt neile esitatud teabega. Seepärast on direktiivi 2012/34/EL IV lisas sätestatud, et taristuettevõtja peab võrgu teadaandes esitama nii kulude kui ka tasude osas üksikasjaliku teabe meetodite, eeskirjade ja vajaduse korral graafikute kohta.

(16)

Rahvusvahelistes uurimustes (5) on otsesed ühikukulud välja arvutatud tihedas koostöös taristuettevõtjatega. Vaatamata sellele, et uurimustes analüüsiti mitmesugustes liikmesriikides eri veeremikoosseisu ja sihtpunktide puhul kasutatud eri meetodeid, olid otsesed kulud paljudel juhtudel väiksemad kui kaks eurot (arvutatuna 2005. aasta hindade ja vahetuskursside alusel, kasutades asjakohast hinnaindeksit) 1 000-tonnise rongi rongkilomeetri kohta. Selleks et vähendada reguleerivate asutuste halduskoormust, puudub juhul, kui otsesed kulud on alla kahe euro, vajadus nõuda nii üksikasjalikku arvutuskäiku.

(17)

Mitmesugustel põhjustel, nagu tootlikkuse kasv, uue tehnoloogia levik või paremad arusaamad kulude tekke põhjustest, tuleks otseste kulude arvutamise käiku korrapäraselt ajakohastada või see läbi vaadata, võttes muu hulgas arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid.

(18)

Kuna raudteeveoettevõtjad vajavad prognoositavaid kuluarvestussüsteeme ja neil on taristuga seotud kulude arengu suhtes põhjendatud ootused, peaksid taristuettevõtjad reguleeriva asutuse nõudmise korral koostama rongiliikluse korraldamisega tegelevate raudteeveoettevõtjate jaoks üleminekumeetmete järkjärgulise kohaldamise kava, kuna nende jaoks võivad rongiliikluse korraldamisega seotud kulud pärast olemasolevate arvutusmeetodite rakendamise läbivaatamist oluliselt suureneda.

(19)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,

a)

kulutused töötajatele, keda on vaja konkreetse liiniosa käigushoidmiseks, kui taotleja soovib käitada konkreetset raudteeveoteenust väljaspool asjaomase liini tavapärast käitamisaega;

b)

osa kuludest, mis on põhjustatud pöörmetaristu, sh pöörmete ja ristmete kulumisest rongiliikluse käigus;

c)

osa kuludest, mis hõlmavad õhuliini, voolu andva kolmanda rööpa või mõlema seadme ja õhuliinirajatise uuendamist ja hooldamist seoses nende otsese kulumisega rongiliikluse korraldamise käigus;

d)

kulutused töötajatele, keda on vaja rongiliinide eraldamise ja sõiduplaani väljatöötamise ettevalmistamisel, niivõrd, kuivõrd kõnealused kulud on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega.

a)

raudteevõrgulõigu kasutusvalmis hoidmisega seotud püsikulud, mida taristuettevõtja peab kandma ka siis, kui rongid asjaomasel lõigul ei liikle;

b)

kulud, mis ei ole taristuettevõtja tehtud maksetega seotud. Kulud või kuluüksused, mis ei ole otseselt seotud juurdepääsu tagamisega minimaalsele juurdepääsupaketile või teenindusrajatisi ühendavale taristule;

c)

maa või muu põhivara soetamise, müügi, demonteerimise, saastest puhastamise, rekultiveerimise või rentimisega seotud kulud;

d)

kogu võrgu üldkulud, sealhulgas üldine palga- ja -pensionikulu;

e)

rahastamiskulud;

f)

tehnika arengu või vananemisega seotud kulud;

g)

immateriaalse varaga seotud kulud;

h)

raudteeäärsete andurite, raudteeäärsete sidevahendite ja signaalimisseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega;

i)

teabe, mujal kui raudtee ääres asuvate sidevahendite ja telekommunikatsioonivahenditega seotud kulud;

j)

vääramatust jõust tulenevate konkreetsete intsidentide, õnnetusjuhtumite ja teenuse katkemisega seotud kulud, ilma et see piiraks direktiivi 2012/34/EL artikli 35 sätete kohaldamist;

k)

veoelektri toiteseadmetega seotud kulud, kui need ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega. Rongiliikluse korraldamisega seotud otsesed kulud, mille puhul toiteseadet ei kasutata, ei sisalda toiteseadme kasutamise kulusid;

l)

direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 1 alapunktis f nimetatud teabe edastamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need on tehtud rongiliikluse korraldamise käigus;

m)

direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikes 5 ja artikli 32 lõikes 4 osutatud astmestatud kulusüsteemidega seotud halduskulud;

n)

amortisatsioon, mis ei ole kindlaks määratud taristu tegeliku kulumise põhjal rongiliikluse korraldamise käigus;

o)

osa tsiviiltaristu haldamise ja uuendamisega seotud kuludest, mis ei ole otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega.

a)

rongi pikkus ja/või veeremiüksuste arv;

b)

rongi mass;

c)

veeremiüksuse liik, eelkõige selle vedrustamata mass;

d)

rongi kiirus;

e)

mootoriga ühiku veojõud;

f)

telgedele langev mass ja/või telgede arv;

g)

registreeritud liugelohkude arv või rataste libisemise vastase varustuse tõhus kasutamine;

h)

veeremiüksuste vertikaalsuunaline jäikus ja rööbasteed mõjutavad horisontaaljõud;

i)

tarbitud ja mõõdetud elektrivool või pantograafide või kontaktkingade dünaamika kui õhuliini või voolu andva rööpa kulumisega seotud kulude arvestamise parameeter;

j)

rööbastee parameetrid, eelkõige nende raadius;

k)

muud kuludega seotud parameetrid, mille puhul taristuettevõtja saab reguleerivale asutusele tõendada, et kõikide selliste parameetrite väärtused, kaasa arvatud nende muutumine (kui see on asjakohane), on objektiivselt mõõdetud ja registreeritud.