1.   Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas nimetatud kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 517/94 reguleeritud tekstiiltooted.

2.   Lõikes 1 nimetatud toodete import liitu on vaba ja seega ei kohaldata selle suhtes mingeid koguselisi piiranguid, piiramata sellest tulenevalt selliste kaitsemeetmete kohaldamist, mida võidakse võtta vastavalt V peatükile.

1.   Kui komisjonile selgub, et uurimise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatab ta uurimise ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamise kuupäeva ja avaldab teate Euroopa Liidu Teatajas. Kõnealune teade sisaldab:

Komisjon alustab koostöös liikmesriikidega uurimist.

Komisjon annab liikmesriikidele teavet teabe analüüsi kohta tavaliselt 21 päeva jooksul teabe esitamisest komisjonile.

2.   Komisjon muretseb kogu vajaliku teabe ja püüab kontrollida importijatelt, ettevõtjatelt, vahendajatelt, tootjatelt, kutseühingutelt ja -organisatsioonidelt saadud teavet, kui ta peab seda vajalikuks.

Nimetatud ülesande täitmisel abistavad komisjoni selle liikmesriigi töötajad, kelle territooriumil kontrollimine toimub, tingimusel et kõnealune liikmesriik seda soovib.

Endast vastavalt lõike 1 esimesele lõigule teatanud huvitatud pooled ja ekspordiriigi esindajad võivad kontrollida kogu infot, mis on uurimise käigus komisjoni käsutusse antud (välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid), juhul kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 5 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Selleks esitavad nad komisjonile kirjaliku taotluse, kus on märgitud, millist teavet soovitakse.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile tema nõudmisel ja tema kehtestatud korras oma käsutuses oleva teabe uuritava toote turu arengusuundade kohta.

4.   Komisjon võib huvitatud osapooled ära kuulata. Kõnealused pooled tuleb ära kuulata juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud, osutades, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused.

5.   Kui teavet ei esitata käesoleva määrusega kehtestatud tähtaja jooksul või komisjoni poolt vastavalt käesolevale määrusele kehtestatud tähtaja jooksul, või kui uurimine on oluliselt takistatud, võib järeldused teha kättesaadavate faktide alusel. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud pool või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta kõnealuse teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

6.   Kui komisjonile selgub, et uurimine pole piisavalt põhjendatud, teatab ta liikmesriikidele oma otsusest ühe kuu jooksul pärast liikmesriikidelt teabe saamise kuupäeva.

1.   Uurimise lõpus esitab komisjon artikli 22 lõikes 1 osutatud komiteele („komitee”) tulemuste aruande.

2.   Kui komisjon leiab uurimise algatamisest möödunud üheksa kuu jooksul, et liidu järelevalve- või kaitsemeetmeid ei ole vaja, lõpetatakse uurimine ühe kuu jooksul. Komisjon lõpetab uurimise kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Uurimise lõpetamise otsus, mis sisaldab uurimise põhijäreldusi ja selle põhjuste kokkuvõtet, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kui komisjon leiab, et liidu järelevalve- või kaitsemeetmed on vajalikud, võtab ta vastavalt IV ja V peatükile vastu vajalikud otsused hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast uurimise algust. Erandlikel asjaoludel võib kõnealust tähtaega pikendada maksimaalselt kahe kuu võrra. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate, milles täpsustab tähtaja pikendamise aja ja mis sisaldab pikendamise põhjuste kokkuvõtet.

4.   Käesoleva peatüki sätted ei välista järelevalvemeetmete võtmist mis tahes ajal vastavalt artiklitele 7–12, või kaitsemeetmete võtmist vastavalt artiklitele 13, 14 ja 15, siis kui kriitiline olukord, kus viivitamine võiks tekitada raskesti parandatavat kahju, nõuab kohest sekkumist.

Komisjon võtab viivitamata uurimismeetmed, mida ta veel vajalikuks peab. Uurimistulemusi kasutatakse võetud meetmete läbivaatamisel.

1.   Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti.

2.   Komisjon, liikmesriigid ega nende ametnikud ei tohi teabeandja eriloata avaldada mitte mingisugust käesoleva määruse alusel saadud konfidentsiaalset teavet või muud konfidentsiaalselt edastatud teavet.

3.   Igas konfidentsiaalsustaotluses tuleb märkida põhjus, miks teave on konfidentsiaalne.

Kui siiski selgub, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabeandja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4.   Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on teabeandjale või sellise teabe allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5.   Lõiked 1–4 ei takista liidu ametiasutusi arvesse võtmast üldist teavet ja eelkõige käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsuste põhjusi. Need ametiasutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste juriidiliste ja füüsiliste isikute õigustatud huvi, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

1.   Impordisuundumuste, impordi toimumise tingimuste ja sellisest impordist tingitud liidu tootjatele tekitatud märgatava kahju või niisuguse kahju tekitamise ohu uurimine hõlmab eelkõige järgmisi tegureid:

2.   Uurimise läbiviimisel võtab komisjon arvesse I lisas nimetatud riikide konkreetset majandussüsteemi.

3.   Märgatava kahju ohu korral uurib komisjon, kas on selgesti prognoositav, et teatavast olukorrast tekib suure tõenäosusega tegelik kahju. Sellega seoses võib arvesse võtta järgmisi tegureid:

1.   Kui see on liidu huvides, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel

2.   Komisjon teeb lõike 1 alusel vastu võetavad otsused kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Järelevalvemeetmed kehtivad piiratud aja jooksul. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete rakendamise poolaastale järgneva poolaasta lõpus.

1.   Liidu eelneva järelevalve all olevaid tooteid võib vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamise korral. Selle dokumendi kinnitab liikmesriigi määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud liidu importija taotluse, olenemata tema tegevuskohast liidus. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm päeva pärast selle esitamist, kui ei ole tõendatud teisiti.

2.   Järelevalvedokumendi vorm peab vastama II lisas esitatud näidisele.

Kui järelevalvet kehtestavas otsuses ei ole ette nähtud teisiti, sisaldab importija esitatud järelevalvedokumendi taotlus ainult järgmist:

3.   Järelevalvedokument kehtib kogu liidus, olenemata selle välja andnud liikmesriigist.

4.   Kui avastatakse, et tehingu sooritamise ühikuhind ületab järelevalvedokumendis märgitu vähem kui 5 % võrra või et importimiseks esitatud toodete koguväärtus või -hulk ületab järelevalvedokumendis märgitud väärtuse või hulga vähem kui 5 % võrra, ei takista see kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamist. Komisjon, olles ära kuulanud komitees avaldatud arvamused ja võttes arvesse toodete laadi ja asjaomase tehingu muud eripära, võib kehtestada teistsuguse protsendimäära, mis ei tohiks tavaliselt siiski olla suurem kui 10 %.

5.   Järelevalvedokumente võib kasutada ainult aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord. Nimetatud järelevalvedokumenti ei tohi mingil juhul kasutada pärast selle kehtivusaja lõppu, mis määratakse kindlaks samal ajal ja samas korras kui järelevalve kehtestamine, ja mille puhul võetakse arvesse toodete laadi ja tehingu muud eripära.

6.   Kui vastavalt artiklile 7 vastu võetud otsus seda nõuab, tuleb liidu järelevalve all olevate toodete päritolu tõendada päritolusertifikaadiga. Käesolev lõige ei mõjuta niisuguste sertifikaatide esitamist käsitlevaid muid sätteid.

7.   Kui liidu eelneva järelevalve all oleva toote suhtes kohaldatakse liikmesriigis piirkondlikke kaitsemeetmeid, võib järelevalvedokumendi asendada selle liikmesriigi antud impordiloaga.

8.   Järelevalvedokumendi vormid ja selle väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, üks eksemplar, millele märgitakse „omaniku eksemplar” ja number 1, väljastatakse taotlejale ja teine, millele märgitakse „pädeva asutuse eksemplar” ja number 2, peab jääma hoiule dokumendi väljastanud asutusse. Halduslikel eesmärkidel võib pädev asutus vormile 2 lisada täiendavaid eksemplare.

9.   Vorm, kaasa arvatud lisalehed, trükitakse tehnoloogilisest peenmaterjalist vabale valgele kirjapaberile kaaluga 55–65 g/m2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm. Masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli). Lahtrite paigutust tuleb täpselt järgida. Esimese eksemplari, s.o järelevalvedokumendi mõlemal küljel on lisaks kollane giljoššmustriga trükitud taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

10.   Liikmesriik peab laskma vormid trükkida. Vorme võib trükkida ka trükikojas, mille on määranud trükikoja asukoha liikmesriik. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide liikmesriigi volitusele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mille järgi on võimalik trükikoda tuvastada.

1.   Piirkondliku järelevalve all olevaid tooteid võib kõnealuses piirkonnas vabasse ringlusse lubada üksnes järelevalvedokumendi esitamisel. Selle dokumendi kinnitab asjaomase liikmesriigi (liikmesriikide) määratud pädev asutus tasuta mis tahes taotletud koguse kohta kõige enam viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui pädev siseriiklik asutus on vastu võtnud liidu importija deklaratsiooni, olenemata tema tegevuskohast liidus. Kõnealune taotlus loetakse pädeva siseriikliku asutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolm tööpäeva pärast selle esitamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Järelevalvedokumente võib kasutada ainult aja jooksul, mil asjaomaste tehingute suhtes kehtib impordi liberaliseerimise kord.

2.   Kohaldatakse artikli 8 lõiget 2.

1.   Kui kohaldatakse liidu või piirkondlikku järelevalvet, teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu esimese kümne päeva jooksul

Liikmesriikide esitatud teave liigitatakse toodete ja maade kaupa.

Järelevalve korra kohaldamise ajal võib sama menetlust kasutades kehtestada teistsuguseid sätteid.

2.   Toodete laadi või eriliste asjaolude tõttu võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta selle teabe esitamise tähtaegu.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike.

1.   Kui toodet imporditakse liitu sel määral suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaile märgatavat kahju, võib komisjon liidu huvide kaitseks kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta toote impordieeskirju, nähes ette, et toodet võib vabasse ringlusse lubada ainult impordiloa esitamisel, mille andmist reguleerivad komisjoni kehtestatavad sätted ja piirangud.

2.   Vastuvõetud meetmetest teatatakse viivitamata liikmesriikidele ja need jõustuvad kohe.

3.   Käesolevas artiklis nimetatud meetmeid kohaldatakse kõikidele toodetele, mis on vabasse ringlusse lastud pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Vastavalt artiklile 15 võib nende meetmete kohaldamisel piirduda ühe või mõne piirkonnaga.

Need meetmed ei takista siiski niisuguste toodete vabasse ringlusse lubamist, mis on juba teel liidu, tingimusel et nende toodete sihtkohta ei või muuta ja et toodetel, mida võib vastavalt artiklitele 8 ja 11 vabasse ringlusse lubada ainult järelevalvedokumendi esitamisel, on see dokument tõepoolest olemas.

4.   Kui liikmesriik on taotlenud komisjoni sekkumist, võtab viimane kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega või kiireloomulistel juhtudel artikli 22 lõike 4 kohaselt otsuse selle kohta vastu kõige rohkem viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast.

1.   Komisjon võib, eelkõige artikli 13 lõikes 1 nimetatud olukorra puhul, vastu võtta asjakohased kaitsemeetmed, toimides kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kohaldatakse artikli 13 lõiget 3.

1.   IV ja V peatüki kohaselt võetud järelevalve- ja kaitsemeetmete kehtivuse ajal võib komisjon liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel:

Kui komisjoni arvates on meetme edasine kohaldamine vajalik, teavitab ta sellest liikmesriike.

2.   Kui komisjon leiab, et mõni IV ja V peatükis osutatud järelevalve- või kaitsemeede tuleks tühistada või et seda peaks muutma, siis komisjon tühistab või muudab selle meetme kooskõlas artikli 22 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui otsus käsitleb piirkondlikke järelevalvemeetmeid, kohaldatakse seda alates kuuendast päevast pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

1.   Käesolev määrus ei välista liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepetega kehtestatud erieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmist.

2.   Ilma et see mõjutaks muid liidu sätteid, ei takista käesolev määrus liikmesriike vastu võtmast või kohaldamast:

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmed ja formaalsused, mida nad kavatsevad rakendada või muuta vastavalt esimesele lõikele.

Äärmiselt pakilistel juhtudel teatatakse komisjonile siseriiklikud meetmed ja formaalsused kohe nende vastuvõtmise järel.

1.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira põllumajandusturgude ühist korraldust käsitlevate õigusaktide, neist tulenevate liidu ja siseriiklike haldussätete ega ELi toimimise lepingu artikli 352 alusel vastu võetud töödeldud põllumajandustooteid käsitlevate spetsiaalsete õigusaktide kohaldamist. Käesolev määrus täiendab nimetatud õigusakte.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õigusaktides käsitletud toodete puhul ei kehti artiklid 7–12 ja 16 nende toodete suhtes, mille kohta liidu kolmandate riikidega kauplemise eeskirjades nõutakse litsentsi või muu impordidokumendi esitamist.

Artikleid 13, 15 ja 16 ei kohaldata nende toodete suhtes, mille puhul nende eeskirjadega on ette nähtud koguseliste impordipiirangute kohaldamine.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. veebruarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 (12) alusel loodud kaitsemeetmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.