22.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 15/31

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1187/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes.

(2)

Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli 39,7 %, välja arvatud Hebei Meihus MSG Group Co., Ltd. (33,8 %), Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd. (33,8 %) ja Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co., Ltd. (36,5 %) puhul.

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (3) sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)

Taotluse esitas Ajinomoto Foods Europe S.A.S (edaspidi „taotluse esitaja”), liidu ainus naatriumglutamaadi tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % kogu liidu naatriumglutamaadi toodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 29. novembril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Samal kuupäeval kuulutas komisjon algmääruse artikli 5 kohaselt välja ka dumpinguvastase uurimise algatamise Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi liitu importimise suhtes (5).

(8)

Kõnealuse uurimise käigus kehtestas komisjon 2014. aasta augustis rakendusmäärusega (EL) nr 904/2014 (6) Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”). Ajutisi meetmeid kohaldatakse kuus kuud.

(9)

Need kaks paralleelset uurimist hõlmasid sama (läbivaatamisega seotud) uurimisperioodi ja sama vaatlusalust perioodi, nagu on määratletud põhjenduses 10.

(10)

Dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”) (7).

(11)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjast huvitatud kasutajatele liidus ja asjaomaste eksportivate riikide esindajatele.

(12)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(13)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(14)

Et komisjon saaks otsustada, kas Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring on vajalik, ja koostada sellise vajaduse korral esindav valim, paluti nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuna nõutud teabe esitasid komisjonile ainult kaks Hiina eksportivat tootjat, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(15)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja koostada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik sõltumatud importijad annaksid endast teada ning esitaksid algatamisteates nõutud teabe.

(16)

Endast andis teada neliteist sõltumatut importijat. Ükski nendest ei importinud aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naatriumglutamaati Hiinast liitu. Seetõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks.

(18)

Küsimustikud saadeti mõlemale valimi moodustamise ajal endast teada andnud Hiina eksportivale tootjale, ainsale liidu tootjale ja 33-le liidus kindlaks tehtud kasutajale.

(19)

Küsimustiku vastused saadi ainsalt liidu tootjalt, ühelt kaubandusettevõtjalt ja viielt kasutajalt. Kumbki Hiina eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud.

(20)

Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootja:

Kasutajad:

(21)

Kõigile huvitatud isikutele tehti teatavaks peamised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Märkused vaadati läbi ja võeti arvesse, kui need olid asjakohased.

(22)

Vaatlusalune toode on sama toode, mida hõlmab esialgne uurimine, nimelt Hiinast pärit naatriumglutamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2922 42 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). Naatriumglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Naatriumglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks pesuainetes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumglutamaat on saadaval eri suurusega pakendites, alates 0,5 grammistest pakkidest kuni 1 000 kilo mahutavate kottideni. Väiksema suurusega pakke müüakse eratarbijatele jaemüüjate kaudu, 20 kg ja rohkem kaaluvad pakid on mõeldud tööstustarbijatele. Lisaks on toodetel eri puhtusaste. Naatriumglutamaadi omadused ei sõltu siiski pakendi suurusest ega puhtusastmest.

(23)

Naatriumglutamaati valmistatakse peamiselt mitmesuguste suhkruallikate (maisitärklis, maniokitärklis, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

(24)

Sarnaselt esialgse uurimisega leidis läbivaatamisega seotud uurimises kinnitust, et vaatlusalusel tootel ning asjaomases riigis toodetud ja sealsel siseturul müüdaval naatriumglutamaadil, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval naatriumglutamaadil ning kahes võimalikus võrdlusriigis — Tais ja Indoneesias — toodetud ja müüdaval naatriumglutamaadil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve.

(25)

Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(26)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumpingut praegu esineb ja kas kehtivate meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(27)

Kuigi küsimustikud saadeti valimi moodustamiseks endast teada andnud mõlemale Hiina eksportivale tootjale, nagu on märgitud põhjendustes 18 ja 19, ei vastanud kumbki küsimustikule ega teinud uurimise käigus koostööd. Seetõttu tuli kasutada kättesaadavaid andmeid vastavalt algmääruse artiklile 18.

(28)

Hiina ametiasutusi ja koostöös mitteosalenud Hiina eksportivaid tootjaid teavitati algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning neile anti võimalus teha märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(29)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest ja kättesaadavast statistikast, mis pärines Eurostatilt ja Hiina ekspordiandmebaasist.

(30)

Nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtus kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajandusriik (edaspidi „võrdlusriik”).

(31)

Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et ta näeb sobiva võrdlusriigina Taid või Indoneesiat, ja kutsus huvitatud isikuid märkusi esitama. Esialgses uurimises (8) kasutati sobiva võrdlusriigina Taid. Käesoleva uurimise jaoks pakuti Indoneesiat, arvestades põhjenduses 7 nimetatud asjaolu, et paralleelne dumpinguvastane uurimine, mis käsitles Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi liitu, algatati samal kuupäeval kui käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine (9). Üks huvitatud isik väitis, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, sest koostööd teinud Tai tootja kuulub taotluse esitajaga samasse äriühingute kontserni. Samuti väideti, et Tai turul puudub konkurents ja omamaine müük toimub peamiselt jaemüügiks mõeldud väikepakendites, samal ajal kui Hiinast liitu eksporditav kaup on väidetavalt tööstuslikuks otstarbeks mõeldud suurtes kottides või pakendamata.

(32)

Komisjon palus teavet enam kui viielt Tai teadaolevalt samasuguse toote tootjalt. Ainult üks neist andis endast märku ja vastas küsimustikule. See tootja kuulus taotluse esitajaga samasse äriühingute kontserni. Vastupidiselt huvitatud isikute esitatud väidetele ei tähenda taotluse esitajaga samasse äriühingute kontserni kuulumine automaatselt, et normaalväärtus ei ole usaldusväärne. Samuti ei selgitanud asjaomane huvitatud isik, kuidas oleks selline seos saanud mõjutada normaalväärtust Tai siseturul. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(33)

Nagu põhjenduses 24 selgitati, näitas uurimine, et Tais toodetud ja sealsel siseturul müüdaval naatriumglutamaadil on samad põhilised tehnilised, füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugune põhiline lõppkasutusotstarve kui Hiina eksportivate tootjate toodetud ja liitu eksporditaval tootel. Lisaks on Hiinas kasutatavad tootmisprotsessid samalaadsed nagu Tais. Taid iseloomustas veel märkimisväärne konkurents mitme omamaise tootja ja muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast, pärineva impordi vahel. Uurimine näitas, et vastupidiselt esitatud väidetele toimus Tais omamaine müük hulgi- ja jaemüügina. Seetõttu tuli kõrvale jätta väide, et Tai ei ole võrdlusriigiks sobiv valik.

(34)

Indoneesia eksportivad tootjad andsid nõusoleku kasutada põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise käigus esitatud andmeid aegumise läbivaatamisega seotud käimasoleva uurimise huvides. Nagu on selgitatud põhjenduses 24, näitas uurimine, et Indoneesias toodetud ja sealsel siseturul müüdaval naatriumglutamaadil on samad põhilised tehnilised, füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve kui Hiina eksportivate tootjate toodetud ja liitu eksporditavatel toodetel. Olemasoleva teabe põhjal sarnanesid Hiinas kasutatavad tootmisprotsessid Indoneesia omadega. Samuti iseloomustas Indoneesiat märkimisväärne konkurents mitme omamaise tootja ja muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast, pärineva impordi vahel. Lisaks näitas uurimine, et Indoneesias toimus omamaine müük hulgi- ja jaemüügina.

(35)

Eelöeldu põhjal võis järeldada, et mõlemad riigid — Tai ja Indoneesia — saab valida võimalikuks võrdlusriigiks. Kuid arvestades, et samal ajal uurimise all olnud Indoneesia eksportivatelt tootjatelt saadud andmed olid palju üksikasjalikumad kui ainsana koostööd teinud Tai tootja andmed, pidas komisjon mõistlikumaks valida algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Indoneesia.

(36)

Koostööd teinud Indoneesia tootjatelt saadud teave võeti aluseks normaalväärtuse määramisel Hiina eksportivate tootjate jaoks.

(37)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui siseturu sõltumatutele tarbijatele toimuva samasuguse toote omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Leiti, et Indoneesia omamaine müük oli iga tootja puhul tüüpiline. Seejärel uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisel turul toimunud müügist sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik.

(38)

Kuna leiti, et omamaine müük toimus piisavas koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati tegelikul omamaisel hinnal põhinev normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(39)

Kuna Hiina eksportivate tootjatega puudus igasugune koostöö, tugineti ekspordihinna arvutamisel olemasolevatele andmetele kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(40)

Seega määrati ekspordihind kindlaks statistika põhjal, mis pärines Eurostatist, ja see arvutati kaalutud keskmise põhjal.

(41)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandati veo- ja transpordikulusid, arvestades Indoneesia eksportivaid tootjaid puudutavas paralleelses uurimises normaalväärtuses tehtud kohandusi, nagu on osutatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 41.

(42)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiina eksportivatel tootjatel on Tai tootjate ees teatavad hinnaeelised, mis hõlmavad tootmisprotsessi (vertikaalne integratsioon), toormaterjali hindade muutumist ja energiatarbimist. Kuna võrdlusriigina kasutati Indoneesiat, ei ole kõnealune väide asjakohane. Nii nagu Indoneesias ja nagu on kirjeldatud põhjenduses 34, on Hiinas kasutatavad naatriumglutamaadi tootmisprotsessid Indoneesia omadega sarnased. Tuleb märkida, et kogu maailmas kasutavad naatriumglutamaadi tootjad sarnaseid tootmismeetodeid. Naatriumglutamaati valmistatakse mitmesuguste suhkruallikate (maisitärklis, maniokitärklis, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

(43)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiinast eksporditakse peamiselt hulgi, samal ajal kui Tai omamaine müük toimub põhiliselt jaemüügina. Seepärast leiti, et dumpingumarginaal tuleks arvutada üksnes hulgimüügi alusel. Kuna ükski Hiina eksportivatest tootjatest ei teinud koostööd, ei olnud teave Hiina eksportmüügi tingimuste, kaubandustaseme või pakendamise kohta kättesaadav.

(44)

Et võrdlusriigina kasutati Indoneesiat, ei olnud kõnealune väide asjakohane. Ükskõik kas jaemüük võeti arvesse või mitte, olid võrdluse tulemuseks igal juhul märkimisväärsed dumpingumarginaalid, nagu on näha põhjenduses 47.

(45)

Komisjon arvutas dumpingumarginaalid võrdlusriigis kindlaks määratud normaalväärtuse alusel. Võrdluse tulemuseks olid märkimisväärsed dumpingumarginaalid, nagu on näha põhjenduses 47.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei olnud Hiinast eksporditavaid tooteliike võimalik kindlaks teha. Seetõttu ei olnud tooteliikide võrdlemine võimalik. Selle asemel tuli võrdlemisel lähtuda ekspordihinna statistilistest andmetest, nagu on selgitatud põhjendustes 39 ja 40.

(47)

Eelöeldu põhjal oli keskmine kaalutud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril, kõigil juhtudel üle 25 %.

(48)

Lähtudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud dumpingu olemasolust, uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ja analüüsiti järgmisi elemente: Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hind, Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus Hiina impordi jaoks.

(49)

Nagu on märgitud põhjenduses 81, suurenes Hiinast pärit impordi maht vaatamata kehtivatele meetmetele vaatlusalusel perioodil 65 % ja sellele vastav turuosa 68 %. Sellisest suhtelisest kasvust hoolimata jäid Hiinast pärit impordi maht ja turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul absoluutarvestuses madalale tasemele.

(50)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati impordihind Eurostati andmete põhjal. Hiinast pärit impordi keskmine hind langes alates 2010/2011. majandusaastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini pidevalt, vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 20 %, nagu märgitakse põhjenduses 84, ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti kindlaks, et tegemist on dumpinguhinnaga. Ühtlasi tehti kindlaks, et kõnealune hind lööks ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta liidu tootmisharu müügihinna alla keskmiselt enam kui 10 %.

(51)

Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus tehti kindlaks taotluse esitaja antud teabe põhjal. Kuna need andmed ei olnud avalikult kättesaadavad, võrdles komisjon neid muude üldkättesaadavate allikatega, muu hulgas ajakirjanduses ilmunud artiklitega, mis olid koondatud huvitatud isikutele uurimiseks avatud toimikusse. Nende andmete põhjal on Hiina maailma suurim naatriumglutamaadi tootja nii aastase tootmisvõimsuse kui ka aastatoodangu poolest, mis suurenesid vaatlusalusel perioodil. 2012. aastal oli Hiina naatriumglutamaadi tootmisvõimsus 3,5–4 miljonit tonni, samal ajal kui naatriumglutamaadi toodang oli 2,5–3 miljonit tonni. Seega oli Hiina vaba tootmisvõimsus 2012. aastal 600 000–900 000 tonni.

(52)

Sama allika kohaselt suurenevad naatriumglutamaadi tootmisvõimsus ja tootmine Hiinas kuni 2017. aastani veelgi, sest seal kasvab nõudlus naatriumglutamaadi järele.

(53)

2011. aastal algatas Hiina valitsus tööstus- ja infotehnoloogia ministeeriumi vahendusel üldise poliitika, et kõrvaldada vana ja ebatõhus tootmisseadmete tehnoloogia. See poliitika hõlmas 19 olulist tootmisharu Hiinas, sealhulgas naatriumglutamaadi tootmist. Selle tagajärjel vähenes Hiinas naatriumglutamaadi tootjate arv märkimisväärselt. Nendele andmetele tuginedes väitis üks huvitatud isik, et Hiina tootmisvõimsus ei ole tõenäoliselt kasvanud. Uurimine näitas esitatud taotluses sisalduva teabe ja ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal, et suuremad äriühingud kasvatasid oma tootmisvõimsust. Selle tulemusena suurenes Hiina naatriumglutamaadi tootmisvõimsus tervikuna ja seepärast ei saa kõnealuse väitega nõustuda.

(54)

Taotluse esitaja antud teabe põhjal on Hiina naatriumglutamaadi laovaru viimastel aastatel pidevalt suurenenud ja ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimist enam kui kaks korda. Üks huvitatud isik väitis, et kuna teave väidetava ülemäärase laovaru kohta ei ole mittekonfidentsiaalsetes materjalides kättesaadavaks tehtud, ei saa huvitatud isikud seda kontrollida ja seda ei tohiks arvesse võtta. Lisaks väideti, et ülemäärane laovaru on Hiina valitsuse vähendatud tootmisvõimsust arvestades ebatõenäoline. Seoses sellega tuleb märkida, et asjaomane huvitatud isik ei esitanud kõnealuse väite kinnituseks ühtki tõendit. Nagu põhjenduses 27 on juba öeldud, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimisel koostööd. Seetõttu tuli kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt algmääruse artiklile 18. Peale selle võib komisjon algmääruse artikli 19 lõike 3 kohaselt jätta konfidentsiaalselt esitatud teabe arvesse võtmata juhul, kui selle kohta ei ole esitatud nõuetekohast mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, kuid sellise kokkuvõtte esitamata jätmine ei tähenda konfidentsiaalselt esitatud teabe kohest tagasilükkamist. Kuigi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid, sealhulgas Hiina laovaru kohta käivat teavet ei olnud võimalik üle kontrollida, leiti, et esitatud teave oli kõnealusel juhul siiski põhjendatud ja õige, sest see ühtis üldjoontes taotluse esitaja antud teabega, mida oli võimalik kontrollida. Arvestades, et Hiina tootmisvõimsus tervikuna suurenes, nagu on kirjeldatud põhjenduses 51, ei olnud ülemäärane laovaru ainus asjaolu, mis lubab järeldada, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Komisjon võrdles kontrollimiseks andmeid muude võimalike allikatega, näiteks ajakirjanduses ilmunud artiklitega, ja kasutas seda teavet ainult juhul, kui oli veendunud, et see on põhjendatud ja piisavalt usaldusväärne. Seetõttu ei võetud kõnealust väidet arvesse.

(55)

Pärast avalikustamist väitis sama huvitatud isik, et komisjon ei ole oma järelduste puhul tuginenud asjaoludele, nagu see on ette nähtud WTO dumpinguvastase lepingu (10) artikli 11 lõikega 3, vaid lähtunud oletustest. Kõnealune huvitatud isik kordas taas oma väiteid tootmisvõimsuse väidetava vähenemise ja vaba tootmisvõimsuse kohta Hiinas.

(56)

Nagu juba märgiti põhjenduses 27, ei teinud ükski Hiina eksportivatest tootjatest koostööd ning seetõttu pidi komisjon tuginema olemasolevatele andmetele kooskõlas algmääruse artikliga 18. Need andmed olid peamiselt taotluse esitaja antud teave, mida oli võimaluse korral kontrollitud, nagu kirjeldatakse eespool põhjendustes 29 ja 51. Kuna see oli ainus usaldusväärne kättesaadav teave, lükati tagasi see väide, et järeldused tehti vaid oletuste põhjal.

(57)

Samuti võeti arvesse asjaomase huvitatud isiku esitatud teavet. Kuid huvitatud isiku esitatud teave olemasoleva tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta Hiinas oli vastuoluline. Näiteks väitis huvitatud isik, et Hiina naatriumglutamaadi tootmisvõimsus vähenes, mis aga tegelikult hoopis suurenes, nagu seda on näha tõenditest, mille huvitatud isik ise koos teabega edastas. See on kooskõlas ka komisjoni järeldustega, nagu need on esitatud põhjenduses 53. Seetõttu lükati tagasi huvitatud isiku väide, et Hiina üldine tootmisvõimsus tõenäoliselt väheneb.

(58)

Seega jõuti järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida kasutatakse tõenäoliselt arvestatavaks liitu suunatud lisaekspordiks, nagu seda on käsitletud allpool põhjendustes 61 ja 62, kui dumpinguvastased meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

(59)

Kehtivate meetmete tõttu esindas liidu turg vaatlusalusel perioodil ainult väikest osa Hiina ekspordist. Üks huvitatud isik väitis, et liidu turg ei ole Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne, sest Aasias ja muudes tärkava turumajandusega riikides, sealhulgas Hiinas, eeldatakse naatriumglutamaadi nõudluse kasvu. Lisaks väitis kõnealune huvitatud isik, et kuna Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind on võrreldes liitu suunatud ekspordi hinnaga keskmiselt samal tasemel või sellest kõrgem, ei ole Hiina eksportivatel tootjatel ühtegi stiimulit liidu turule suunatud ekspordi suurendamiseks.

(60)

Kuigi uurimise käigus leiti, et Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind oli liitu suunatud ekspordi hinnast keskmiselt veidi kõrgem, võib see tuleneda ka asjaolust, et Hiina eksportivad tootjad langetasid kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tõttu liitu suunatud ekspordi hinda. Sellepärast ei anna nimetatud asjaolu tingimata ettekujutust võimalikust hinnatasemest dumpinguvastaste meetmete aegumise korral. Kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude taset arvestades on Hiina eksportivatel tootjatel võimalik hoopis ekspordihinda tõsta, jäädes ikkagi dumpingutasemele ja lüües liidu tootmisharu müügihinnad alla.

(61)

Isegi kui eeldatakse, et tarbimine Hiinas, Aasia ülejäänud osas ja muudes tärkava turumajandusega riikides kasvab, annab Hiina liigse tootmisvõimsuse tase tugeva stiimuli alternatiivsete turgude leidmiseks, et seda võimsust kasutada.

(62)

Ühtlasi võttis komisjon arvesse meetmete võimalikku kehtestamist Hiina naatriumglutamaadi ekspordile Ameerika Ühendriikidesse pärast käimasolevat paralleelset dumpingu- ja subsiidiumivastast uurimist, mida viivad Hiina suhtes ellu Ameerika Ühendriikide ametiasutused ja mis käsitleb sama toodet. Ameerika Ühendriikide ametiasutused kehtestasid lõplikud dumpinguvastased meetmed 26. novembril 2014. Neljale Hiina eksportivale tootjale kehtestati individuaalne tollimaksumäär 20,09 %, teiste äriühingute suhtes kohaldati jääktollimaksu, mille määr oli 39,03 %. Seega Hiina ekspordi juurdepääs Ameerika Ühendriikide turule tõenäoliselt väheneb ja suur kogus Hiina naatriumglutamaati suunatakse tõenäoliselt ümber liidu turule, eriti kui liidu meetmed samal ajal aeguvad. Seoses sellega tuleb märkida, et Hiina eksportis 2013. aastal Ameerika Ühendriikidesse ligikaudu 26 600 tonni naatriumglutamaati, mis vastab märkimisväärsele osale liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(63)

Nagu ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 61 ja 80 nimetatud paralleelse uurimise käigus kindlaks tehti, olid nii liidu tootmisharu keskmine hind kui ka Indoneesia eksportivate tootjate keskmine impordihind liidus kõrgemad kui dumpinguvastaste tollimaksudeta Hiina keskmine impordihind liidus ja Hiina keskmine impordihind muudes kolmandates riikides. Arvestades, et Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus puudus, tugines kõnealune analüüs kättesaadavale teabele, st Hiina ekspordiandmebaasile. Hiina eksportijate hinnakäitumine näitas, et kui dumpinguvastased meetmed peaksid aeguma, oleks liit Hiina eksportijate jaoks atraktiivne turg, sest neil oleks võimalik tõsta liitu suunatud ekspordi hinda.

(64)

See, et Hiina impordi turuosa kasvab hoolimata kehtivatest meetmetest, näitas ka seda, et Hiina eksportivad tootjad on liidu turust jätkuvalt huvitatud. Täheldatud hinnatasemeid arvestades jääb liidu naatriumglutamaadi turg Hiina ekspordile atraktiivseks. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral huvi tõenäoliselt suureneks.

(65)

Eespool osutatud huvitatud isik kordas pärast avalikustamist oma väiteid, rõhutades Hiina sisenõudluse suurenemist naatriumglutamaadi järele, Hiina väikest impordimahtu liitu, selle turuosa ja kõrgemat hinda, mida küsitakse muudelt kolmandatelt riikidelt Hiina naatriumglutamaadi eest võrreldes liiduga. Kõnealune huvitatud isik väitis, et komisjon ei ole neid asjaolusid oma analüüsis arvesse võtnud.

(66)

Esiteks ei ole põhjendatud väited, et arvesse ei võetud Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina sisenõudluse suurenemist naatriumglutamaadi järele, Hiina väikest impordimahtu liitu ja selle turuosa, nagu seda on kirjeldatud põhjenduses 49, ning samuti Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda võrreldes liitu suunatud ekspordi omaga. Neid asjaolusid analüüsiti, nagu seda on kirjeldatud põhjendustes 49–64. Samuti saadeti asjaomased järeldused huvitatud isikutele. Teiseks ei esitanud asjaomane isik uusi tõendeid oma väidete toetamiseks lisaks asjaoludele, mille komisjon oli uurimise käigus kindlaks teinud.

(67)

Viimaseks vaidlustas asjaomane isik põhjenduses 62 esitatud komisjoni hinnangu, mille kohaselt Hiina eksport Ameerika Ühendriikidesse suunatakse tõenäoliselt ümber liidu turule, kui Ameerika Ühendriigid peaksid Hiina naatriumglutamaadi ekspordile Ameerika Ühendriikidesse kehtestama dumpinguvastased meetmed.

(68)

Nagu juba selgitati põhjenduses 62, on Hiina ekspordi suunamine liidu turule liidu meetmete aegumise korral tõenäoline, arvestades dumpinguvastaseid meetmeid, mis on kehtestatud Hiina naatriumglutamaadi ekspordile Ameerika Ühendriikidesse.

(69)

Seepärast lükati huvitatud isiku väited selles osas tagasi.

(70)

Eespool esitatud analüüs näitas, et Hiina import jõuab jätkuvalt liidu turule dumpinguhindadega, millel on suur dumpingumarginaal. Kuna uurimistulemused näitavad märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas ning tõenäosust, et eksport suunatakse suures koguses ja dumpinguhindadega liitu ümber, jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kõrvaldamise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(71)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas samasugust toodet üks liidu tootja. Algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustab ta „liidu tootmisharu”.

(72)

Kuna liidu tootmisharu moodustab ainult üks tootja, tuli kõik tundlike andmetega seotud arvulised näitajad konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(73)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise all olnud Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal, lisades liidu tootmisharu müügile liidu turul impordi Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest.

(74)

Üks huvitatud isik väitis, et Eurostati andmetes olevad asjaomased CN-koodid hõlmavad peale vaatlusaluse toote ka muid tooteid ja seetõttu võib Hiinast pärit impordimahu hulka olla arvestatud ka glutaamhape ja selle soolad. Kuna aga impordiandmed saadi Eurostati andmebaasist TARICi (Euroopa Liidu integreeritud tariifistik) koodide tasandil, hõlmasid need üksnes vaatlusalust toodet ja seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(75)

Sama huvitatud isik väitis, et kogu Hiinas toodetud ja liitu eksporditud naatriumglutamaat ei ole sellise puhtusastmega, mida nõutakse liidus toidulisandite puhul, ja küsis, kas see kajastus vastavalt Hiina impordimahus. Nagu põhjenduses 22 on selgitatud, hõlmab käesolev uurimine kõiki naatriumglutamaadi tüüpe olenemata nende puhtusastmest ja seepärast lükati see väide tagasi.

(76)

Sellest lähtuvalt kujunes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(77)

2010/2011. ja 2011/2012. majandusaasta võrdluses liidu tarbimine vähenes, suurenedes mõnevõrra uuesti majandusaastal 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 2 %. Tarbimise vähenemise majandusaastal 2011/2012 võrreldes majandusaastaga 2010/2011 põhjustas peamiselt liidu tootmisharu müügi vähenemine liidu turul, mis tulenes tootmise vähenemisest samal ajal (vt põhjendus 100). Import püsis samal ajal sarnasel tasemel. Tarbimise suurenemise majandusaastal 2012/2013 põhjustas peaaegu täielikult koguimpordi suurenemine, kuna liidu tootmisharu müük jäi üldjoontes samaks. Kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui liidu tootmisharu müük jälle vähenes, suurenes impordi maht oluliselt, eriti Indoneesiast (vt põhjendus 88).

(78)

Üks huvitatud isik väitis, et tarbimismuutuste kirjeldamine ei ole täielik, sest arvestamata jäeti asjaolu, et naatriumglutamaadi import Vietnamist asendus impordiga Indoneesiast, mistõttu kasutajad ei eeldanud edasist hinnatõusu ja vähendasid oma laovaru. Kuigi vastab tõele, et vaatlusalusel perioodil vähenes naatriumglutamaadi import muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Vietnamist, ja samal ajal suurenes import Indoneesiast, ei mõjuta see liidu üldist tarbimissuundumust. Samuti ei mõjuta tarbimissuundumusi mis tahes muutuste mõju impordivoogudele ja neid muutusi ära kasutavate ettevõtjate võimalik reaktsioon. See väide lükati seetõttu tagasi.

(79)

Hiinast pärit impordi maht ja turuosa määrati kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse dumpinguvastase uurimise all olnud Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(80)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(81)

2010/2011. ja 2011/2012. majandusaasta võrdluses Hiinast pärit impordi maht vähenes, ent suurenes märgatavalt majandusaastal 2012/2013 ja seejärel veel ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üldiselt kasvas Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 65 %. Sellele vastava turuosa puhul ilmnes samasugune areng –majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses see vähenes ning seejärel suurenes oluliselt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Kokku kasvas turuosa vaatlusalusel perioodil 68 %. Vaatamata sellisele suhtelisele tõusule jäi Hiinast pärit impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes tagasihoidlikuks.

(82)

Impordihind määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(83)

Allolevas tabelis on esitatud Hiinast pärit impordi keskmine hind.

Tabel 3

Impordihind

(84)

Hiinast pärit impordi keskmine hind langes alates 2010/2011. majandusaastast pidevalt, jätkates alanemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning langedes vaatlusalusel perioodil kokku 20 %.

(85)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(86)

Võrdlustulemus näitas, et Hiinast pärit import liidu turule ei põhjustanud liidu tootmisharu hindade allalöömist. Pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamist oli hinna allalöömismarginaal siiski üle 10 %.

(87)

Komisjon määras Indoneesiast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise all olnud Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(88)

Indoneesiast liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht ja turuosa

(89)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Indoneesiast pärit impordi maht peaaegu kolm korda. See kasvas pidevalt ja märkimisväärselt kokku 182 % võrra, küündides 2010/2011. majandusaasta 8 638 tonnilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 24 385 tonnile.

(90)

Vastav turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu kolm korda. Hoolimata tarbimise üldisest vähenemisest (– 2 %) kasvas see 187 %.

(91)

Komisjon määras Indoneesiast pärit impordi hinna kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise valimisse kuuluvate Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(92)

Indoneesiast pärit liitu suunatud impordi keskmine hind kujunes järgmiselt.

Tabel 5

Impordihind

(93)

2011/2012. majandusaastal tõusis Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi keskmine hind pisut võrreldes majandusaastaga 2010/2011, kuid vähenes siis majandusaastal 2012/2013 ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Üldiselt odavnes Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil 8 %.

(94)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Import muudest kolmandatest riikidest

(95)

Muude kolmandate riikide impordi kogumaht vähenes 2010/2011. majandusaasta 10 268 tonnilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 894 tonnile, st vaatlusalusel perioodil 72 %. Samal ajal vähenes vastav turuosa 71 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muude kolmandate riikide impordi turuosa ainult umbes neljandiku 2010/2011. majandusaasta tasemest. Kokkuvõttes tõusis kolmandate riikide impordihind vaatlusalusel perioodil 10 %.

(96)

Üks huvitatud isik väitis, et koguimport, sealhulgas Hiina ja Indoneesia import, jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks.

(97)

See väide oli vastuolus kättesaadava statistikaga, millel põhinevad uurimise järeldused, nagu on näidatud allpool tabelis 7. Tegelikult suurenes koguimport liitu vaatlusalusel perioodil 46 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(98)

Koguimport, sealhulgas Hiina ja Indoneesia, kujunes järgmiselt.

Tabel 7

Koguimport

(99)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisukohalt olulisi majandustegureid ja -näitajaid.

(100)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(101)

Vaatlusalusel perioodil tootmine kõikus. Kui majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses tootmine vähenes, siis 2011/2012. ja 2012/2013. majandusaasta võrdluses see suurenes ning kukkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalaimale tasemele. Uurimine näitas, et kõikumist põhjustasid peamiselt hooldusseisakud, mida liidu tootmisharu tegi iga 15 kuu järel, ning kehvad ilmastikutingimused 2010/2011. hooaja talvel, mis häirisid ühe peamise tooraine (ammoniaak) tarneid. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kestis hooldusseisak kauem, sest sellega sooviti vähendada suuri varusid. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 9 %.

(102)

Üks huvitatud isik väitis, et tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid alles pärast märgatavat suurenemist vaatlusaluse perioodi eelsel ajal. Sellele tuginedes väitis huvitatud isik, et kõnealuste tegurite vähenemistendents ei näita seega kahju. Erinevate kahjunäitajate suundumuste väljaselgitamiseks tugines komisjon oma hinnangus vaatlusalusele perioodile, mis määrati kindlaks uurimise algatamisel. Väljakujunenud praktika järgi hõlmab vaatlusalune periood läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja kolme sellele eelnevat majandusaastat. Ainuüksi asjaolu, et teatavad kahjunäitajad on enne vaatlusalust perioodi kõrgema väärtusega, ei ole küllaldane põhjus nimetatud praktikast kõrvalekaldumiseks. Seega saab arvesse võtta ainult vaatlusaluse perioodi suundumusi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(103)

Tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilseks.

(104)

Tootmismahu vähenemise ja stabiilse tootmisvõimsuse tulemusena muutus tootmisvõimsuse rakendamine kooskõlas tootmismahuga, nimelt vähenes see kõigepealt 2011/2012. majandusaastal, suurenes seejärel majandusaastal 2012/2013 ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas. Üldiselt kahanes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 9 %, mis on vastavuses tootmismahu vähenemisega.

(105)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(106)

Liidu tootmisharu naatriumglutamaadi müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 17 %. Müügimaht kahanes peamiselt majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses, püsides järgmistel aastatel suhteliselt stabiilsena. Müügimahu vähenemine koos samaaegse tarbimise vähenemise ja peamiselt Indoneesiast pärit impordi suurenemisega tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise vaatlusalusel perioodil kokku umbes 15 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2010/2011. ja 2011/2012. majandusaastal 4 %, langedes kokku Indoneesia ja Hiina impordi turuosa samaaegse suurenemisega. Majandusaasta 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi võrdluses jätkus liidu tootmisharu turuosa pidev vähenemine, samal ajal kui Indoneesia impordimaht ja turuosa suurenesid märgatavalt. Samuti kasvasid vaatlusalusel perioodil Hiina import ja turuosa, ehkki jäid sel perioodil siiski tagasihoidlikeks.

(107)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 17 %, mis tähendas turuosa vähenemist 15 %.

(108)

Tööhõive ja tootlikkus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(109)

Liidu tootmisharu tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kokkuvõttes 8 %. Peamiselt tulenes see kasv varasema sidusettevõtja integreerimisest 2011. aastal ja liidu tootmisharu hooldusüksuse laiendamisest.

(110)

Tootlikkus vähenes tööhõive suurenemise ja tootmismahu vähenemise tulemusel, nagu on näidatud põhjenduse 100 tabelis 8.

(111)

Hiina puhul tuvastatud dumpingumarginaal oli selgelt üle miinimumtaseme, samal ajal jäi Hiinast pärit impordi maht kogu vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikuks. Kuid meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule märkimisväärne, arvestades Hiinast pärit impordi suurenevat mahtu ja alanevat hinda ning Hiina impordi eeldatavat arengut juhul, kui meetmed peaksid aeguma. Põhjenduses 7 nimetatud Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi käsitleva dumpinguvastase uurimise käigus määrati koostööd tegevate Indoneesia eksportivate tootjate puhul samal ajal kindlaks suured dumpingumarginaalid, mis suurendasid vaatlusalusel perioodil oluliselt nende turuosa liidu turul.

(112)

Liidu tootmisharu oli endiselt toibumas Hiinast pärit naatriumglutamaadi varasema dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, mida on kirjeldatud põhjenduses 124. Kuna vaatlusalusel perioodil suurenes märgatavalt Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import, mille puhul tuvastati liidu tootmisharule tekitatud materiaalne kahju, (12) võib järeldada, et taastumine sai tagasilöögi.

(113)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmine müügihind

(114)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 3 %. Kõigepealt tõusis see majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses 7 %, kuid alanes pärast seda pidevalt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Kõnealust hinnatõusu majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 võib pidada kulude samaaegse suurenemise tagajärjeks, kuigi kulud suurenesid järsemalt kui hinnad. Samal ajal kasvas Indoneesia import, mis avaldas liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet. Selle tulemusena langesid liidu tootmisharu hinnad majandusaastal 2012/2013 majandusaastaga 2011/2012 võrreldes 6 % ning majandusaasta 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal veel 4 %.

(115)

Tootmise ühikukulu suurenes vaatlusalusel perioodil 30 %. See kasvas pidevalt alates majandusaastast 2011/2012 ja selle põhjustas peamiselt tooraine- ja tööjõukulude suurenemine. Nagu eespool nimetatud, ei saanud kõnealust kulude suurenemist katta samaväärse hinnatõusuga Indoneesiast pärineva dumpinguhindadega impordi hinnasurve tõttu.

(116)

Üks huvitatud isik tegi komisjonile ettepaneku uurida, kas kõrvaltoodete võimalik lisamine liidu tootmisharu tootmiskuludele võis selle haru keskmised tootmiskulud kunstlikult kallimaks muuta. Uurimisel tehti kindlaks, et kõrvaltoodete jaotamine toimus nõuetekohaselt, mistõttu need ei moonuta mingil moel üldpilti kahjust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(117)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(118)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 24 %. Peamiselt saab seda selgitada liidu tootmisharus tehtavate üha suuremate pingutustega oma töötajate tulemuslikkuse parandamiseks, et optimeerida tootmisprotsessi.

(119)

Liidu tootja laovaru kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Laovaru

(120)

Kokkuvõttes suurenes lao lõppseis vaatlusalusel perioodil 43 %. Majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses lao lõppseis vähenes, kuna tootmismaht kahanes ja ekspordi müügimaht suurenes. Majandusaastate 2011/2012 ja 2012/2013 võrdluses laovaru suurenes, sest tootmismaht kasvas, samal ajal kui liidu tootmisharu müük liidu turul jäi peaaegu samaks. Majandusaastast 2012/2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes lao lõppseis taas, peamiselt otsuse tõttu kahandada tootmist, et püüda suurt laovaru vähendada.

(121)

Lao lõppseis protsendina toodangust vähenes majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses, kuid 2011/2012. ja 2012/2013. majandusaasta võrdluses peaaegu kahekordistus. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes see võrreldes 2012/2013. majandusaastaga veelgi. Kokkuvõttes suurenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 56 %. Majandusaastal 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud kasvu tuleb vaadelda Indoneesiast pärit dumpinguhindadega impordi kasvu taustal ajal, mil liidu müük jäi samal perioodil peaaegu muutumatuks.

(122)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(123)

Komisjon kasutas liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelset netokasumit protsendina selle müügi käibest. Majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 kasumlikkus küll vähenes tunduvalt, aga jäi siiski positiivseks. Alates majandusaastast 2012/2013 muutus kasumlikkus negatiivseks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see veelgi. Kokkuvõttes vähenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 180 %. Peamiselt tulenes see muutus hinnasurvest, mida avaldas Indoneesia dumpinguhindadega import liitu, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul kujundada oma hindu kooskõlas kulude kasvuga. Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo areng oli kasumlikkusega samasugune — voog aeglustus vaatlusalusel perioodil pidevalt ja muutus alates 2012/2013. majandusaastast negatiivseks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil süvenes see tendents veelgi. Kogu netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 119 %.

(124)

Investeeringute maht kasvas vaatlusalusel perioodil 97 %. Peamiselt koosnes see investeeringutest, mida oli vaja hoolduseks ning õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete täitmiseks. Kuigi liidu tootmisharu oli alles toibumas vaatlusalusele perioodile eelnenud dumpingust, mida kasutasid Hiina eksportivad tootjad, hakkas liidu tootmisharus olukord paranema ja tootmine oli vaatlusaluse perioodi alguses kuni majandusaastani 2011/2012 kasumlik. Sellises olukorras tehti hulk investeeringuid, mida ei saanud enam edasi lükata ja mis selgitavad investeeringute märgatavalt suurenemist majandusaastal 2011/2012 ja pärast seda.

(125)

Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli ka samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus alates majandusaastast 2012/2013 negatiivne, kajastades kasumlikkuse kahanemist. Kokkuvõttes vähenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 210 %.

(126)

Kasumlikkuse ja rahavoo vähenemise tõttu halvenes ka äriühingu võime kapitali kaasata.

(127)

Peaaegu kõik peamised kahjunäitajad halvenesid. Seejuures kahanesid vaatlusalusel perioodil tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine umbes 9 % ning müügimaht 17 %. Seoses katsega tasakaalustada müügimahu ja turuosa kaotust langesid liidu tootmisharu keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil 3 %, samal ajal kui tootmiskulud kasvasid 30 %. Selle tagajärjel hakkas positiivne kasumlikkus vaatlusaluse perioodi alguses vähenema, muutus majandusaastal 2012/2013 negatiivseks ning vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Samasuguseid negatiivseid suundumusi täheldati netorahavoo ja investeeringutasuvuse puhul.

(128)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Peamiselt tulenes kasv vaatlusalusel perioodil varasema sidusettevõtja integreerimisest 2011. aastal ja liidu tootmisharu hooldusüksuse laiendamisest. Tõusujoones liikus ka investeeringumaht. Peamiselt seondus see ennetusmeetmete ja turvanõuetega, aga mitte tootmisvõimsuse suurendamisega. Seetõttu ei välista selline soodne arengusuund kahju olemasolu.

(129)

Üks huvitatud isik väitis, et ainuüksi mõne kahjunäitaja negatiivsest suundumusest ei piisa, et järeldada materiaalse kahju olemasolu. Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole vaja, et kõik kahjunäitajad osutaksid negatiivsele suundumusele, kuid liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel tuleb hinnata kõigi kahjunäitajate muutumist tervikuna. Käesoleval juhul näitasid negatiivset suundumust peaaegu kõik kahjunäitajad, sealhulgas põhinäitajad, nagu müügi- ja tootmismaht, turuosa, keskmised müügihinnad ja kasumlikkus.

(130)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(131)

Liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, nagu on osutatud põhjendustes 99–130. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli Hiinast pärit import esindatud liidu turul ainult piiratud koguses, samal ajal kui Indoneesia impordi maht ja turuosa kõnealusel perioodil peaaegu kolmekordistusid. Põhjenduses 7 nimetatud, Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi käsitleva paralleelse uurimise käigus jõuti järeldusele, et Indoneesiast pärit import oli dumpinguhinnaga ja tekitas liidu tootmisharule märkimisväärset kahju, samal ajal kui Hiinast pärit import ei suurendanud väikese mahu ja hinnatasemete tõttu kõnealust kahju (13). Samal ajal näitas uurimine, nagu põhjendustes 48 ja 70 selgitati, et Hiina import toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(132)

Komisjon hindas vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 kahju kordumise tõenäosust juhul, kui praegu kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, täpsemalt Hiina impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule.

(133)

Selles analüüsis keskenduti Hiina eksportivate tootjate vabale tootmisvõimsusele, liidu turu atraktiivsusele ja Hiina tootjate hinnakäitumisele liidu turul. Arvesse võeti ka Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(134)

Nagu on osutatud põhjenduses 51, oli Hiina naatriumglutamaadi kogu vaba tootmisvõimsus 2012. aastal hinnanguliselt ligi 600 000–900 000 tonni. See kogus ületas tunduvalt naatriumglutamaadi kogutarbimist liidus sama aja jooksul.

(135)

Võib õigustatult eeldada, et põhjendustes 59–64 kirjeldatud liidu turu atraktiivsuse tõttu suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt osa nimetatud vabast tootmisvõimsusest ümber liidu turule.

(136)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 50, lööksid Hiina impordihinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta liidu müügihinna keskmiselt enam kui 10 % alla. Samuti oleksid need Indoneesia impordihindadest madalamad. Selle põhjal jõuti järeldusele, et Hiina eksportivad tootjad tugevdavad meetmete puudumisel tõenäoliselt hinnasurvet liidu turule, suurendades sel viisil liidu tootmisharule tekitatud materiaalset kahju. Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus selgus, et Indoneesiast pärit import avaldas liidu turule hinnasurvet, mistõttu liidu tootmisharu ei saanud tõsta hindu kooskõlas kulude kasvuga, vaid pidi vaatlusalusel perioodil hoopis hindu langetama.

(137)

Nagu on selgitatud põhjenduses 60, võib Hiina impordihind meetmete aegumise korral tõusta. Kui võtta arvesse dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamisel kindlaks tehtud märkimisväärseid hinna allalöömise marginaale, siis isegi kui Hiinast pärit impordi hind tõepoolest tõuseks, võimaldaks marginaal sel juhul hoida Hiina eksportijatel impordihinda liidu tootmisharu hinnatasemest madalamal ja see laseks neil suure tõenäosusega oma turuosa liidus veelgi suurendada. Kui see peaks juhtuma, oleks liidu tööstusharu kohe silmitsi müügi vähenemise ja hinnalangusega.

(138)

Silmas pidades paralleelset uurimist Indoneesia suhtes ja vastavaid meetmeid sellest riigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes, on liidu tootmisharu eeldatavasti võimeline talle tekitatud materiaalsest kahjust taastuma. Taastumisprotsess satuks ohtu, kui meetmete aegumise tagajärjel algaks Hiinast import märkimisväärses koguses ja dumpinguhindadega.

(139)

Pärast teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et meetmete säilitamine ei paranda liidu tootja olukorda, sest olukord halveneb muude asjaolude kui Hiinast pärit naatriumglutamaadi impordi tõttu. Huvitatud isiku arvates on sellisteks asjaoludeks eelkõige liidu tööstusharu investeerimispoliitika mõju tööstusharu kasumlikkusele, tööjõukulude suurenemine ja väidetav ressursside ebatõhus kasutamine. Väideti, et nende asjaolude mõju liidu tööstusharu üldisele olukorrale ei ole piisavalt arvesse võetud.

(140)

Samas tuleb märkida, et kõnealune huvitatud isik ei esitanud uut teavet ega tõendeid nende väidete toetuseks.

(141)

Seoses liidu tööstusharu investeeringutega ei selgitanud huvitatud isik seda, millisel määral võisid investeeringud kasumlikkust mõjutada. Nagu kirjeldatud põhjenduses 124, lähtus liidu tööstusharu investeeringute tegemisel mõistlikest ärilistest otsustest ning seepärast ei saa neid käsitleda põhjendamatute otsustena. Lisaks amortiseeritakse investeerimiskulud aja jooksul ning seepärast ei mõjuta need märkimisväärselt liidu tööstusharu kasumlikkust.

(142)

Seoses tööjõukulude suurenemisega, mille kohta täpseid näitajaid ei saa konfidentsiaalsuse tõttu esitada, on uurimine näidanud, et tööjõukulude suurenemise mõju tootmise üldkuludele ei olnud märkimisväärne.

(143)

Seoses ressursside ebatõhusa kasutamisega ei suutnud huvitatud isik täpsustada väidetava ebatõhususe olemust; samuti ei leitud uurimise käigus ebatõhusust liidu tööstusharus.

(144)

Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(145)

Võttes arvesse uurimistulemusi eeskätt vaba tootmisvõimsuse, liidu turu atraktiivsuse ja Hiina impordi eeldatava hinnataseme kohta, jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa suure kahju ja halvendaks Hiinast pärit müügihindu alla lööva ja dumpinguhinnaga impordi tõenäolise suurenemise tõttu liidu tootmisharu kahjustatud olukorda veelgi.

(146)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(147)

Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(148)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(149)

Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärset kahju. Põhjenduse 131 kohaselt põhjustas kahju Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import. Uurimisel selgus ka olulise kahju kordumise tõenäosus juhul, kui Hiina impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Kui Hiina naatriumglutamaadi dumpinguhinnaga import peaks jõudma uuesti Euroopa Liidu turule, võib see ohustada liidu tootmisharu oodatavat toibumist Indoneesia põhjustatud impordikahjudest, mida eeldatakse seoses selle riigi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega.

(150)

Meetmete säilitamise korral eeldatakse, et liidu tootmisharul on tekitatud olulisest kahjust taastumiseks võimalik täiel määral kasutada nende meetmete mõju, mis kehtestati Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi käsitleva paralleelse dumpinguvastase uurimise raames. Lõpptulemusena peaks tootmisharu suutma oma kasumlikkust parandada.

(151)

Seepärast jõuti järeldusele, et Hiina suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu huvides.

(152)

Pärast algatamisteate avaldamist andis endast märku neliteist äriühingut. Ükski nendest ei tegelenud aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naatriumglutamaati importimisega Hiinast liitu.

(153)

Uurimise käigus andis endast kasutajana märku üks liidu vahendaja, kes tegeleb naatriumglutamaadi edasimüügiga liidus ja sellest väljaspool. See vahendaja ostis naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult, aga ka importijatelt. Tema ostetud naatriumglutamaat ei pärinenud Hiinast, vaid Indoneesiast ja muudest kolmandatest riikidest. Kõnealuse vahendaja naatriumglutamaadiga seotud tegevus oli võrreldes tema kogutegevusega marginaalne. Sel põhjusel leiti, et Hiinast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes kehtivad meetmed ei avalda selle vahendaja olukorrale märkimisväärset kahjulikku mõju.

(154)

Kasutajad tegutsevad peamiselt toidu ja joogi sektoris, kasutades naatriumglutamaati vürtsisegude, suppide ja valmistoitude valmistamisel. Samuti kasutatakse naatriumglutamaati mittetoiduliseks otstarbeks, näiteks pesuainete valmistamisel.

(155)

Endast andis teada kolmkümmend kolm äriühingut, kellele saadeti küsimustikud. Viis äriühingut tegid uurimise heaks koostööd, saates küsimustikule vastused. Neist neli tegutses toidu ja joogi sektoris ning üks toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris. Kaht koostööd tegevat äriühingut, neist üks toidu ja joogi sektorist ning teine pesuainete tootjate seast, kontrolliti kohapeal.

(156)

Uurimine näitas, et keskmiselt moodustas naatriumglutamaat umbes 5 % koostööd tegevate ja vajalikke andmeid esitanud äriühingute naatriumglutamaati sisaldavate toodete kogumaksumusest.

(157)

Ainult üks neljast koostööd tegevast kasutajast importis naatriumglutamaati Hiinast. See koostööd teinud äriühing ostis naatriumglutamaati liidu tööstusharult ja importis naatriumglutamaadi koguostudest umbes 40 % Hiinast. Naatriumglutamaati sisaldavate toodetega seotud tegevus moodustas umbes kolmandiku äriühingu kogutegevusest. Leiti, et äriühing oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel kasumlik.

(158)

Ülejäänud kolm äriühingut ei importinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast naatriumglutamaati. Neist kahe puhul oli naatriumglutamaadiga seotud tegevus nende üldise tegevusega võrreldes suhteliselt väheoluline. Lisaks olid need kaks äriühingut esitatud teabe põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikud. Kolmanda äriühingu kogutegevusest umbes kolmandiku moodustas küll naatriumglutamaati sisaldavate toodetega seotud tegevus, kuid sellegipoolest oli see äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik.

(159)

Üks koostööd teinud äriühing kasutas naatriumglutamaati pesuainete valmistamiseks. Naatriumglutamaat moodustas kõnealuste toodete tootmiskulust 15–20 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ostis äriühing naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult. Samuti ostis ta seda muudest kolmandatest riikidest, aga mitte Hiinast. Naatriumglutamaati sisaldavate toodetega oli seotud ainult väike osa tema kogutegevusest, mille kasumimarginaal [5–10 %] oli uurimisperioodil positiivne.

(160)

Kõnealune huvitatud isik väitis, et arvestades ELi õigusraamistikku, mis keelab fosfaatide ja muude fosforiühendite kasutamise, (14) kasutatakse naatriumglutamaati tõenäoliselt edaspidi suuremas koguses, et asendada pesuainete tootmisel fosfaate ja muid fosforiühendeid. Seetõttu arvatakse, et naatriumglutamaadi nõudlus liidus suureneb märgatavalt ja et võimalikel naatriumglutamaadi impordile kehtestatavatel dumpinguvastastel meetmetel oleks sellele uuele turule kahjulik mõju. Eelkõige väitis huvitatud isik, et Hiinast pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete tase ei võimaldaks Hiina impordil liidu turule jõuda ja seepärast võib liidus tekkida tarnedefitsiit. Lisaks väitis kõnealune äriühing, et kuna meetmed kehtivad ka Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi suhtes, võib tekkida ka alternatiivsete tarneallikate nappus.

(161)

Kõnealune kasutaja väitis veel, et eeldatavat naatriumglutamaadi tarbimise kasvu arvesse võttes saaks liidu tootmisharu sellest kasu ja suurendaks ühtlasi oma müügimahtu liidu turul. Teisalt väitis ta, et liidu tootmisharul ei oleks piisavalt tootmisvõimsust liidu turul tekkiva suurenenud nõudluse rahuldamiseks.

(162)

Praeguses etapis on siiski keeruline ennustada, kuidas mõjutaks uus õigusraamistik liidu turgu ning kas või millises ulatuses see hoogustaks naatriumglutamaadipõhiste pesuainete tootmist ja mõjutaks seeläbi naatriumglutamaadi nõudlust liidus. Samuti ei esitanud huvitatud isik tõendeid selle kohta, millises ulatuses dumpinguvastane tollimaks võiks kahjulikku mõju avaldada. Seoses sellega märgitakse, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk on taastada liidu turul võrdsed tingimused. Samuti ilmnes uurimise käigus hulk alternatiivseid tarneallikaid, näiteks Brasiilia, Vietnam ja Korea.

(163)

Pärast avalikustamist kordas sama huvitatud isik oma väidet, et fosfaatide keelamise tõttu suureneb nõudlus naatriumglutamaadi järele liidus märkimisväärselt ja et liidu tööstusharu ei ole võimeline suurenevat nõudlust liidus rahuldama. Kuid kõnealune huvitatud isik ei esitanud oma väite kinnituseks uut teavet ega tõendeid ning seepärast lükati see väide tagasi.

(164)

Kui heita pilk alternatiivsetele tarneallikatele, siis oli majandusaastal 2010/2011 muudest kolmandatest riikidest pärit impordil suur turuosa, mis kahanes alles Indoneesiast pärit ebaõiglase hinnaga impordi tõttu. Tollimaksude kehtestamine Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes paralleelse uurimise käigus peaks ootuspäraselt võimaldama muudel kolmandatel riikidel kaotatud turuosa liidu turul tagasi võita. Kui meetmed tunnistatakse Hiina suhtes kehtetuks, kahjustaks see Indoneesia suhtes kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude loodetud mõju, sest liidu turule tungib tõenäoliselt Hiinast pärit märkimisväärselt suuremas koguses dumpinguhinnaga import, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad alla (nagu on selgitatud eespool põhjendustes 149–151).

(165)

Pärast teatavakstegemist kinnitas eespool nimetatud huvitatud isik taas, et puuduvad tegelikud alternatiivsed tarneallikad, sest muudel kolmandate riikide turgudel tegutsevad tootjad kuuluvad liidu tööstusharuga samasse gruppi.

(166)

Nagu märgitud eespool põhjendustes 94–95, leidub naatriumglutamaadi alternatiivseid tarneallikaid mitmes kolmandas riigis, sealhulgas Brasiilias, Korea Vabariigis ja Vietnamis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muude kolmandate riikide, välja arvatud Hiina ja Indoneesia, impordi turuosa ainult umbes neljandiku 2010/2011. majandusaasta tasemest. Kui Hiinast pärit impordi suhtes meetmed jätkuvad, ei ole põhjust, miks muude kolmandate riikide import ei kata vähemasti osaliselt naatriumglutamaadi kasutajate vajadusi, kui vastav turuosa püsib 2010/2011. majandusaasta tasemel või ületab seda. Vastavalt osalistele mittekonfidentsiaalses toimikus kättesaadavale teabele kuuluvad need alternatiivsed allikad Ajinomoto grupile või temast sõltumatutele ettevõtjatele/gruppidele. Isegi kui need alternatiivsed allikad kuuluksid Ajinomoto grupile, ei saa väita, et liidu turu varustamine ei toimu õiglastel tingimustel. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata.

(167)

Seesama huvitatud isik kinnitas, et liidu tootmisharul on turgu valitsev seisund, mis toob kaasa konkuretsi puudumise liidu turul. Ta väitis, et meetmete säilitamine Hiina naatriumglutamaadi suhtes tugevdaks liidu tootmisharu positsiooni liidu turul veelgi.

(168)

Uurimine näitas selgelt, et liidu tootmisharu ei suutnud oma müügimahtu liidus säilitada, kaotades turuosa eelkõige Indoneesia impordile. Peale selle ei suutnud liidu tootmisharu kooskõlas toorainekulude kasvuga oma hinnataset tõsta Indoneesia dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu ning kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Samuti märkis komisjon, et on olemas ka konkurents impordi kujul mitmest muust kolmandast riigist, kes saavad kasutada vaba juurdepääsu liidu turule. Neil alustel olid tõendid liidu tootmisharu väidetava valitseva seisundi kohta ebapiisavad ja väide tuli tagasi lükata.

(169)

Pärast teatavakstegemist väitis kõnealune huvitatud isik, et liidu huvides ei ole see, kui liidu tarbijad peavad tuginema liidu tööstusharule, rõhutades samuti vajadust piisavate alternatiivsete tarneallikate järele. Selle väite toetamiseks märkis see huvitatud isik, et tarbimise vähenemine majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 oli peamiselt tingitud liidu tootmisharu tootmismahu vähenemisest.

(170)

Nagu mainitud põhjenduses 100, vähenes tootmine majandusaastatel 2010/2011 kuni 2011/2012 5 % võrra, kui tarbimine samal ajal vähenes 13 % võrra (vt põhjendused 76 ja 78). Majandusaastal 2011/2012 jäi tootmisvõimsuse rakendamine 5 % võrra allapoole majandusaasta 2010/2011 taset, mis tähendab, et majandusaastal 2011/2012 jäi tootmisvõimsuse varu. Seega ei saa liidu tööstusharu toodangut käsitada asjaoluna, mis mõjutas tarbimise vähenemist majandusaastal 2011/2012. Nagu märgitud põhjenduses 166, on igal juhul alternatiivseid tarneallikaid muudes kolmandates riikides. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata.

(171)

Selle põhjal ja eelkõige asjaolu alusel, et Hiina suhtes kehtestatud meetmetel ei tundunud olevat koostööd tegevatele kasutajatele olulist kahjulikku mõju, tegi komisjon järelduse, et meetmete säilitamise korral ei oleks mõju kõnealuste ettevõtjate majanduslikule olukorrale tõenäoliselt märkimisväärne.

(172)

Neli liidu toorainetarnijat andis endast teada ja vastas küsimustikule. Nende toorainemüük liidu tootmisharule moodustas ainult väikese osa nende kogukäibest. Kõnealustest tarnijatest kaks vaidlustasid eelnimetatud järelduse, väites, et liidu tootmisharu kadumisel oleks nende äritegevusele oluline mõju. Nad väitsid, et liidu naatriumglutamaadi tootmise võimalik peatamine halvendaks kogu nende äritegevust, sest suhkrutöötlemisettevõtetes ei ole võimalik vältida teatava koguse suhkrusiirupi ja -melassi tootmist, mille peamine ostja on liidu tootmisharu. Sellisel kujul suhkru müümata jätmine mõjutaks asjaomase suhkrutöötlemisettevõtte üldist tõhusust.

(173)

Nende väidete toetuseks ei esitatud siiski ainsatki tõendit ja seetõttu lükati need tagasi.

(174)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiina suhtes kehtivate meetmete mõju tuleks hinnata kumulatiivselt koos Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtestatud meetmete mõjuga.

(175)

Kõnealuste meetmete mõju kasutajatele analüüsiti, arvestades alternatiivsete tarneallikate olemasolu. Analüüsi tulemuste põhjal on mitu kolmandat riiki tegelikult võimelised naatriumglutamaati liitu eksportima. Need kolmandad riigid olid liidu turul juba enne, kui suuremas koguses Indoneesia dumpinguhinnaga import liitu jõudis.

(176)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole Hiina suhtes praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

(177)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(178)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks säilitada Hiinast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes kohaldatavad meetmed, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 1187/2008.

(179)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. See peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(180)

Algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee oma arvamust ei esitanud,