KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/62,

10. oktoober 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määraga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 456 lõike 1 punkti j,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad avalikustama määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra alates 1. jaanuarist 2015 ning komisjonile on antud õigus võtta enne seda kuupäeva vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse finantsvõimenduse määra arvutamiseks kasutatavat kapitalinäitajat ja riskipositsiooni näitajat, et kõrvaldada mis tahes puudused, mis on avastatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluse põhjal.

(2)

Aruannetes kajastatud finantsvõimenduse määrades, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõikes 2, on täheldatud erinevusi, mis tulenevad sellest, et krediidiasutused ja investeerimisühingud on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja repotehingute puhul tagatise tasaarvestamist erinevalt tõlgendanud. Kõnealused tõlgendamise ja aruandluse erinevused on ilmsiks tulnud pärast Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt analüütilise aruande avaldamist 4. märtsil 2014.

(3)	Võttes arvesse, et määruse (EL) nr 575/2013 sätted peegeldasid Baseli standardite omi, sobivad Baseli eeskirjade puudustele leitud lahendused ka vastavate puuduste kõrvaldamiseks kõnealuse määruse asjaomastest sätetest.

(4)

Baseli komitee võttis 14. jaanuaril 2014 vastu finantsvõimenduse määra käsitlevate läbivaadatud eeskirjade teksti, millesse oli eelkõige lisatud repotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul kohaldatav täiendav mõõtmise ja tasaarvestuse kord. Finantsvõimenduse määra arvutamist käsitlevate määruse (EL) nr 575/2013 sätete kooskõlla viimine rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjadega peaks kõrvaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt selle erineva tõlgenduse, kuidas väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja repotehingute puhul tagatist tasaarvestada; samuti peaks see suurendama rahvusvahelist võrreldavust ning looma liidus asutatud ja rahvusvaheliselt tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võrdsed tegutsemistingimused.

(5)	Liidus üldkasutatava peamise mudeli kohane kliirimine kesksete vastaspoolte kaudu toob kaasa selle, et kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooni näitajas võetakse finantsvõimendust arvesse topelt.

(6)

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, eriti aga repotehingute kliirimine nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte kaudu võib tuua eeliseid, nagu mitmepoolne tasaarvestus ja tugevad tagatise haldamise protsessid, mis suurendavad finantsstabiilsust. Seepärast peaks sama nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu tehtud repo- ja pöördrepotehingute puhul olema lubatud rahalisi nõudeid ja kohustusi tasaarvestada.

(7)

Repotehinguid, mille saab kokkulepitud tagasikutsumisest etteteatamise aja järel mis tahes päeval lõpetada, tuleks käsitada samaväärsena sellega nagu neil oleks selgelt väljendatud lõpptähtaeg, mis võrdub tagasikutsumisest etteteatamise ajaga, ning „sama selgelt väljendatud lõplikku arvelduspäeva” tuleks lugeda järgituks, selliselt et sellised tehinguid aktsepteeritakse sama vastaspoolega sõlmitud repo- ja pöördrepotehingutest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste tasaarvestamisel.

(8)	Läbivaadatud finantsvõimenduse määr peaks võimaldama mõõta finantsvõimendust täpsemalt ja see peaks toimima üldiselt proportsionaalse piiranguna finantsvõimenduse kuhjumisele ELis asutatud krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.

(9)	Finantsvõimenduse määra teatamine kindla kuupäeva, s.o aruandeperioodi (kvartali) lõpu seisuga, selle asemel, et võtta aluseks kolme kuu keskmine, viib finantsvõimenduse määra paremini kooskõlla maksevõimearuandlusega.

(10)	Krediidiasutuse või investeerimisühingu antud väljakirjutatud krediidiriski kaitse puhul tinglike brutoväärtuste kasutamine kajastab nende instrumentide puhul finantsvõimendust asjakohasemalt kui turuväärtuse meetodi kasutamine.

(11)	Finantsvõimenduse määra arvutamisel rakendatava konsolideerimise kohaldamisala tuleks viia vastavusse usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisalaga, mida kasutatakse riskiga kaalutud omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks.

(12)

Käesoleva määrusega tehtavad muudatused peaksid andma tulemuseks krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatud finantsvõimenduse määrade parema võrreldavuse ning aitama vältida turuosaliste eksitamist krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegeliku finantsvõimenduse suhtes. Seetõttu on vajalik, et käesolev määrus jõustuks niipea kui võimalik.

(13)	Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 429 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 429

Finantsvõimenduse määra arvutamine

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma finantsvõimenduse määra vastavalt lõigetes 2–13 sätestatud metoodikale.

2. Finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalinäitaja selle krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu riskipositsiooni näitajaga ning väljendatakse protsendina.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad finantsvõimenduse määra aruandekuupäeva seisuga.

3. Lõike 2 kohaldamisel on kapitalinäitajaks esimese taseme omavahendid.

4. Kogu riskipositsiooni näitaja on järgneva riskipositsiooni väärtuste summa:

a)	lõikes 5 osutatud varad, välja arvatud lõikes 3 osutatud kapitalinäitaja kindlaksmääramisel maha arvatud varad;

b)	lõikes 9 osutatud tuletisinstrumendid;

c)	artiklis 429b osutatud vastaspoole krediidiriski lisandid repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute, sealhulgas bilansiväliste tehingute puhul;

d)	lõikes 10 osutatud bilansivälised kirjed.

5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad varade riskipositsiooni väärtuse, välja arvatud krediidituletisinstrumentide ja II lisas loetletud lepingute riskipositsiooni väärtused, järgmiste põhimõtete alusel:

a)	varade riskipositsiooni väärtused tähendavad artikli 111 lõike 1 esimese lause kohaseid riskipositsiooni väärtusi;

a)	füüsilist või finantstagatist, garantiisid või krediidiriski ostetud maandust ei kasutata varade riskipositsiooni väärtuste vähendamiseks;

b)	laenusid ei tasaarvestata hoiustega;

c)	repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid, pika arveldustähtajaga tehinguid ja võimenduslaenu tehinguid ei tasaarvestata.

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvata käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud riskipositsiooni näitajast maha summad, mis on artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt esimese taseme põhiomavahenditest maha arvatud.

7. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul mitte arvata riskipositsiooni näitaja hulka riskipositsioone, mis võivad kasu saada artikli 113 lõikes 6 sätestatud käsitlusest. Pädevad asutused võivad kõnealuse loa anda ainult juhul, kui kõik artikli 113 lõike 6 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud ja kui nad on andnud artikli 113 lõike 6 kohase nõusoleku.

8. Erandina lõike 5 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata sama vastaspoolega sõlmitud repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest, pika arveldustähtajaga tehingutest ja võimenduslaenu tehingutest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste riskipositsiooni väärtuse kindlaks netopõhiselt, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tehingutel on sama selgelt väljendatud lõplik arvelduspäev;

õigus tasaarvestada vastaspoolele võlgnetav summa vastaspoole võlgnetava summaga on õiguslikult jõustatav kõigis järgmistes olukordades:

i)	tavapärase äritegevuse käigus,

ii)	makseviivituse, maksejõuetuse ja pankroti korral;

c)	vastaspooled kavatsevad arveldada netosumma, arveldada samaaegselt või kohaldatakse tehingute suhtes arveldusmehhanismi, mille tulemus on netoarveldusega funktsionaalselt samaväärne.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel on arveldusmehhanismi tulemus netoarveldusega funktsionaalselt samaväärne, kui kõnealuse mehhanismiga hõlmatud tehingute rahavoogude netosumma on arvelduspäeval võrdne netoarveldusekohase ainsa netosummaga.

9. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad krediidituletislepingute ja II lisas loetletud lepingute, sealhulgas bilansiväliste lepingute riskipositsiooni väärtused kindlaks vastavalt artiklile 429a.

10. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtused, välja arvatud II lisas loetletud lepingute riskipositsiooni väärtused ning krediidituletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtused, kindlaks vastavalt artikli 111 lõikele 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda siiski nende kirjete nimiväärtust spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste võrra.

Kooskõlas artikli 166 lõikega 9, kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam. Artikli 111 lõike 1 punktis d osutatud madala riskiga bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse alampiiri, mis võrdub 10 % nende nimiväärtusest.

11. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes on nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiriv liige, võib arvata riskipositsiooni näitaja arvutusest välja järgnevate kirjete kauplemisriski positsioonid, tingimusel et kõnealused kauplemisriski positsioonid kliiritakse nõuetele vastava keskse vastaspoolega ja et samal ajal vastavad need artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele:

a)	II lisas loetletud lepingud,

b)	krediidituletisinstrumendid,

c)	repotehingud,

d)	väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud,

e)	pika arveldustähtajaga tehingud,

f)	võimenduslaenu tehingud.

12. Kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes on nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiriv liige, garanteerib nõuetele vastavale kesksele vastaspoolele kohustuste täitmise kliendi poolt, kes sõlmib tuletistehinguid otse nõuetele vastava keskse vastaspoolega, siis arvab see krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni näitaja hulka garantiist tuleneva riskipositsiooni kliendi suhtes oleva tuletisinstrumendist tuleneva riskipositsioonina kooskõlas artikliga 429a.

13. Kui riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt kajastatakse usaldusvarasid bilansis vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artiklile 10, võib jätta need varad finantsvõimenduse määra kogu riskipositsiooni näitajast välja tingimusel, et need vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 39 sätestatud mittekajastamise kriteeriumidele, ning kui see on kohaldatav, siis määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavates rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardites (IFRS) 10 sätestatud mittekonsolideerimise kriteeriumidele.

14. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul arvata riskipositsiooni näitajast välja riskipositsioonid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)	need on nõuded avaliku sektori asutuse vastu;

b)	neid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõikele 4;

c)	need tulenevad hoiustest, mille krediidiasutus või investeerimisühing on juriidiliselt kohustatud üle kandma punktis a osutatud avaliku sektori asutusele eesmärgiga rahastada üldistes huvides olevaid investeeringuid.”

Lisatakse artiklid 429a ja 429b:

„Artikkel 429a

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad krediidituletislepingute ja II lisas loetletud lepingute, sealhulgas bilansiväliste lepingute riskipositsiooni väärtused kindlaks vastavalt artiklis 274 sätestatud meetodile. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramiseks artikli 299 lõike 2 punkti a.

Krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 299 lõike 2 punktis a sätestatud põhimõtteid mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvate, vaid kõigi oma krediidituletisinstrumentide suhtes.

Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

2. Kui tuletislepingutega seotud tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, siis tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle vähenemise.

3. Lõike 1 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse sellest osast, mis vastab praegusele asenduskulule, maha arvata vastaspoolelt saadud rahalise variatsioonitagatise selles ulatuses, milles variatsioonitagatist ei ole kohaldatava raamatupidamistava kohaselt juba riskipositsiooni väärtust vähendavana arvesse võetud, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tehingute puhul, mida ei kliirita nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, saajaks oleva vastaspoole saadud raha ei eraldata;

b)	variatsioonitagatist arvutatakse ja vahetatakse iga päev, võttes aluseks tuletisinstrumentide turuhinnas hinnatud positsioonid;

c)	rahaline variatsioonitagatis on saadud tuletislepingu arveldusvaluutaga samas valuutas;

d)	vahetatud variatsioonitagatise suuruseks on kogusumma, mis oleks vajalik tuletisinstrumendi turuhinnas hinnatud riskipositsiooni täielikuks kustutamiseks, pidades kinni künnisest ja minimaalsetest ülekandesummadest, mis on kohaldatavad vastaspoole puhul;

e)	tuletisleping ja variatsioonitagatis krediidiasutuse või investeerimisühingu ja kõnealuse lepingu vastaspoole vahel on kaetud üheainsa tasaarvestuslepinguga, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib artikli 295 kohaselt käsitada riski vähendavana.

Juhul kui tuletisleping kuulub nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, tähendab arveldusvaluuta esimese lõigu punkti c kohaldamisel mis tahes arveldusvaluutat, mis on ette nähtud tuletislepingus, seda reguleerivas nõuetele vastavas tasaarvestuse raamlepingus või osalust krediidiriski kahjude katmisel käsitlevas nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu lisas.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab vastaspoolele antud rahalist variatsioonitagatist kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõudeks oleva varana, võib ta arvata selle vara riskipositsiooni näitajast välja, tingimusel et punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud.

4. Lõike 3 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a)	saadud variatsioonitagatise mahaarvamine on piiratud riskipositsiooni väärtuse selle osaga, mis vastab positiivsele praegusele asenduskulule;

b)	krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta saadud rahalist variatsioonitagatist potentsiaalse krediidiriski positsiooni summa vähendamiseks, sealhulgas artikli 298 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaldamise eesmärgil.

5. Lisaks lõikes 1 sätestatud käsitlusele arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul riskipositsiooni väärtuse hulka väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidega garanteeritud krediidiriski kaitse tegelikud tinglikud väärtused, mida on vähendatud selliste õiglase väärtuse mis tahes negatiivsete muutuste võrra, mis on asjaomase krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka. Tulemuseks saadud riskipositsiooni väärtust võib täiendavalt vähendada sellise krediidituletisinstrumendi tegeliku tingliku väärtuse võrra, mis on ostetud kaitseks sama aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide puhul peavad ostetud krediidituletisinstrumendid olema ostetud kaitseks sellise aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu, mis kuulub väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendiga samasse või sellest madalamasse nõudeõiguse järku, ning kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluva alusvaraga seotud krediidisündmus annaks tulemuseks allutatud varaga seotud krediidisündmuse;

kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset aluseks olevate üksuste kogumi krediidiriski vastu, siis võib krediidiriski kaitset, mis on müüdud aluseks olevate üksuste kogumi krediidiriski vastu, kõnealuse ostetud krediidiriski kaitsega tasaarvestada ainult juhul, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlemas tehingus samad;

c)	ostetud krediidituletisinstrumendi järelejäänud tähtaeg on väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi omaga vähemalt võrdne;

väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide täiendava riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel vähendatakse ostetud krediidituletisinstrumendi tinglikku väärtust õiglase väärtuse mis tahes sellise positiivse muutuse võrra, mis on ostetud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahenditesse;

toodete puhul, kus risk on erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud, on krediidiriski kaitseks ostetud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks selline võlainstrument, mis kuulub väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendiga samasse nõudeõiguse järku.

Kui väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tinglikku väärtust ei vähendata ostetud krediidituletisinstrumendi tingliku väärtuse võrra, siis võib krediidiasutus või investeerimisühing arvata kõnealuse väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi individuaalse potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni maha kogu potentsiaalsest tuleviku riskipositsioonist, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, vajaduse korral koostoimes artikli 274 lõikega 2 või artikli 299 lõike 2 punktiga a. Juhul kui potentsiaalne tuleviku krediidiriski positsioon määratakse kindaks koostoimes artikli 298 lõike 1 punkti c alapunktiga ii, võib näitajat PCEgross vähendada väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide individuaalse potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni võrra ilma näitajat NGR korrigeerimata.

6. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tegelikku tinglikku väärtust, kui nad ostavad krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehingu kaudu ja kajastavad saadud netomakseid netotuluna, kuid ei kajasta tasaarvestusest tulenevat mis tahes vähenemist esimese taseme omavahendites kajastuvas väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi väärtuses.

7. Krediidituletisinstrumentide puhul, mis on ostetud kaitseks aluseks olevate üksuste kogumi krediidiriski vastu, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud üksikute aluseks olevate üksuste krediidiriski vastu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul kajastada lõike 5 kohaselt vähenemist vaid juhul, kui ostetud krediidiriski kaitse on majanduslikult samaväärne krediidiriski kaitse ostmisega eraldi iga kogumisse kuuluva üksiku aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidituletisinstrumendi kaitseks aluseks olevate üksuste kogumi krediidiriski vastu, võib ta kajastada väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide kogumi puhul vähenemist ainult juhul, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlemas tehingus samad.

8. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks kasutada artiklis 275 sätestatud meetodit ainult juhul, kui nad kasutavad seda meetodit ka nende lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks artiklis 92 sätestatud omavahendite nõuete täitmise eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 275 sätestatud meetodit, siis ei vähenda ta riskipositsiooni näitajat saadud rahalise variatsioonitagatise summa võrra.

Artikkel 429b

Vastaspoole krediidiriski lisand repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul

1. Lisaks artikli 429 lõike 5 kohasele repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute, sealhulgas bilansiväliste tehingute riskipositsiooni väärtusele arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni näitaja hulka vastaspoole krediidiriski lisandi, mis määratakse kindlaks vastavalt vajadusele kas lõike 2 või 3 kohaselt.

2. Vastaspoolega tehtud tehingute puhul, mis ei ole hõlmatud artiklis 206 sätestatud tingimustele vastava tasaarvestuse raamlepinguga, määratakse lisand (Ei*) lõike 1 kohaldamisel kindlaks tehingupõhiselt vastavalt järgmisele valemile:

kus:

Ei on tehingu i raames vastaspoolele laenatud väärtpaberite või raha õiglane väärtus;

Ci on tehingu i raames vastaspoolelt saadud väärtpaberite või raha õiglane väärtus.

3. Vastaspoolega tehtud tehingute puhul, mis on hõlmatud artiklis 206 sätestatud tingimustele vastava tasaarvestuse raamlepinguga, määratakse kõnealuste tehingute jaoks lisand (Ei*) lõike 1 kohaldamisel kindlaks lepingupõhiselt vastavalt järgmisele valemile:

kus:

Ei on tasaarvestuse raamlepinguga i hõlmatud tehingute raames vastaspoolele laenatud väärtpaberite või raha õiglane väärtus;

Ci on tasaarvestuse raamlepinguga i hõlmatud tehingute raames vastaspoolelt saadud väärtpaberite või raha õiglane väärtus.

4. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute, sealhulgas bilansiväliste tehingute suhtes kohaldatava lisandi kindlaksmääramiseks artiklis 222 sätestatud meetodit, tingimusel et kohaldatava riskikaalu alammäär on 20 %. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada seda meetodit vaid juhul, kui nad kasutavad seda ka kõnealuste tehingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks artiklis 92 sätestatud omavahendite nõuete täitmise eesmärgil.

5. Kui repotehingu puhul toimub müügi raamatupidamisarvestus krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistab ta kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.

6. Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb vahendajana repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute, sealhulgas bilansiväliste tehingute kahe poole vahel, siis kohaldatakse järgmist:

kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, arvab ta riskipositsiooni näitaja hulka ainult lisandi, mis on kindlaks määratud vastavalt kas lõikele 2 või 3;

b)	kui krediidiasutus või investeerimisühing ei paku ühelegi kaasatud poolele kahjuhüvitist ega garantiid, siis tehingut riskipositsiooni näitaja hulka ei arvata;

kui krediidiasutus või investeerimisühing on tehingus majanduslikult avatud aluseks olevast väärtpaberist või rahast tulenevale riskile sellises ulatuses, mis ületab lisandiga kaetud riskipositsiooni, siis arvab ta riskipositsiooni näitaja hulka ka riskipositsiooni, mis võrdub väärtpaberi või raha kogusummaga.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.