18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/46

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

14. juulil 2015 võttis nõukogu komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (4) milles käsitletakse Hispaania 2014. aasta riikliku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Hispaania 2014. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 473/2013 (5) esitas komisjon 28. novembril 2014 arvamuse Hispaania 2015. aasta eelarvekava kohta.

(4)

28. novembril 2014 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Hispaaniat liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Hispaania 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Hispaania edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel. Riigiaruanne hõlmab ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjaliku analüüsi tulemusi. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Hispaanias esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, mis nõuab otsustavaid poliitikameetmeid ja erijärelevalvet. Kuigi jooksevkontot on suudetud mõnevõrra tasakaalustada ja viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi finantsvõimenduse vähendamiseks, tuleb väga suure tööpuuduse tingimustes endiselt pöörata suurt tähelepanu riskidele, mis on seotud era- ja avaliku sektori kõrge võlataseme ning väga negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooniga. Eriti oluline on võtta meetmeid, millega vähendataks Hispaania majandust ohustava kahjuliku mõju riski ja – Hispaania majanduse suurust arvestades – ohtu, et negatiivne mõju kandub üle teistesse majandus- ja rahaliidu riikidesse.

(7)

Hispaania esitas 30. aprillil 2015 nii oma 2015. aasta riikliku reformikava kui ka 2015. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Hispaania suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa. 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt plaanib valitsus saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames seatud puudujäägieesmärgi 2015. aastal 4,2 % SKPst ja 2016. aastal 2,8 % SKPst. Valitsus kavatseb saavutada keskpika perioodi eesmärgi – struktuurselt tasakaalus eelarvepositsiooni – aastaks 2019. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse saavutama 98,9 protsendiga haripunkti 2015. aastal ja seejärel järk-järgult vähenema 93,2 protsendini 2018. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2015. aasta kohta usutav ja pärast seda soodne. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal prognoositakse 2015. aastal eelarvepuudujäägiks 4,5 % SKPst ja 2016. aastal 3,5 % SKPst. Seega on oht, et nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärgid võivad 2015. ja 2016. aastal jääda saavutamata. Lisaks jääb Hispaania kavandatud eelarve konsolideerimine aastatel 2013–2016 tõenäoliselt soovitatust tagasihoidlikumaks ning 2015. ja 2016. aastal tuleb võtta täiendavaid struktuurimeetmeid. Nõukogu on stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et on risk, et Hispaania ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Hispaania on teinud teatavaid edusamme äriettevõtjate ees olevate avaliku sektori võlgnevuste kõrvaldamisel. 2014. aastal tegi Hispaania teatavaid edusamme ka selliste ettepanekute väljaselgitamisel, millega ratsionaliseerida tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkulusid piirkondlikul tasandil, ehkki neid lõpuks vastu ei võetud. Siiski võeti 28. mail 2015 vastu seaduseelnõu, mille eesmärk on kehtestada piirkondlikele ravimi- ja tervishoiukuludele kulueeskirjad.

(9)

Eelarvestabiilsust ja rahastamise jätkusuutlikkust käsitleva alusseaduse kohaste ennetavate, korrigeerivate ja sunnimeetmete rakendamine edeneb aeglaselt. Kulutasuvus tervishoiusektoris on paranenud, kuid endiselt on oluline hoida ravimikulude kasv kontrolli all ning eelkõige kontrollida haiglate ravimikulusid. Elektritariifipuudujääk on 2014. aasta seisuga edukalt kõrvaldatud ja pankrotistunud tasuliste kiirteede probleem on lahendatud ning seeläbi on vähendatud riigi kulusid. Hispaania ei ole siiski võtnud kasutusele süsteemi, mis võimaldaks olulisi tuleviku taristuprojekte sõltumatult hinnata. Lõpuks, samal ajal kui eelarve täitmise andmete kättesaadavus on märkimisväärselt suurenenud, on piirkondlikul tasandil veel arenguruumi, tagades eelarve tasakaalu seaduse põhimõtte järgimise läbipaistvuse ja mitmeaastasuse puhul, avaliku sektori raamatupidamiseeskirjade lähendamise ja eelarveväliste kontode nõuetekohase kasutamise.

(10)

Teatavaid edusamme on tehtud maksustamise valdkonnas, kus on alustatud ulatusliku maksureformiga, et lihtsustada maksusüsteemi ning soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Maksureform võeti vastu 20. novembril 2014 ja see jõustus 2015. aasta jaanuaris ning hõlmab üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu. Teatavaid edusamme on tehtud ka maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses, kuid keskkonnamaksude valdkonnas on edusammud piiratud. Hispaania pangandussektori ja eelkõige riigiabi saanud pankade ümberkorraldamine edeneb jõudsalt. Samal ajal on hiljutised meetmed, mis on võetud pangandusväliste rahastamisvõimaluste kasutamise soodustamiseks, parandanud vähemalt teataval määral ettevõtjate rahastamisvõimalusi, eelkõige kui arvestada Hispaania ettevõtjate suurt sõltuvust pangalaenudest. Nende reformide täielik rakendamine on äärmiselt oluline, et hõlbustada vahendite ümberjagamist ning toetada käimasolevat kohandamist. Teatavaid edusamme on tehtud allesjäänud puuduste kõrvaldamiseks ettevõtete maksejõuetuse menetlemise süsteemis ning 27. veebruaril 2015 võeti vastu kuninga dekreet-seadus füüsiliste isikute maksejõuetuse kohta. Siiski tuleb veelgi suurendada haldus- ja kohtuorganite suutlikkust maksejõuetusasjade menetlemisel.

(11)

Kõrge pikaajalise töötuse tase ning tööturu killustatus pidurdavad ikka veel tootlikkuse kasvu ja mõjuvad negatiivselt töötingimustele Hispaanias. Arvestades, et tööpuudus on väga suur, on võimalik, et palgad peavad teatavates sektorites ja äriühingutes kasvama lühiajalises perspektiivis tootlikkusest aeglasemini, et luua töökohti ja suurendada konkurentsivõimet. Sotsiaalpartnerid on teinud ulatusliku kutsealaülese eelkokkuleppe aastateks 2015–2017. See eelkokkulepe rõhutab, kui oluline on kehtestada valdkondlike ja ettevõtjatega peetavate läbirääkimiste käigus põhimõte, mille kohaselt peaks töötasu muutuma vastavalt tootlikkuse erinevustele ettevõtete vahel. Hoolimata regulatiivsetest reformidest on ajutiselt töötavate isikute hulk endiselt suur ning puudutab eelkõige noori ja madala kvalifikatsiooniga inimesi. Lisaks näib, et veel ei kasutata kogu ulatuses ära kõiki võimalusi, mida pakuvad uued, VKEde töötajate jaoks välja töötatud lepinguliigid, ning stiimulid, mis julgustavad tööandjaid värbama töötajad tähtajatult. Hispaania ametiasutused teatasid, et tööandjatele värbamiseks pakutavate toetuste kohta tehakse 2016. aasta mais hindamine.

Riikliku tööhõiveameti ja allhanke korras teenuseid osutavate asutuste tulemuslikkus on äärmiselt oluline tööturu- ja aktiveerimispoliitika tõhusaks ja täpseks suunamiseks, sealhulgas tõhus ümberkoolitamine, mis annab inimestele võimaluse liikuda sektoritesse, kus luuakse töökohti. Hispaania on teinud piiratud edusamme riiklike tööturuasutuste ajakohastamise kiirendamisel ja piirkondlike erinevuste kaotamisel.

(12)

Noorte töötus on Hispaanias endiselt väga kõrge (üle 50 %) ja haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal on üks suuremaid liidus. Hispaania rakendab uusi hariduskavasid, mis kehtestati hariduse kvaliteeti käsitleva seadusega nr 8/2013 ning mille eesmärk on parandada alg- ja keskhariduse kvaliteeti. Piiratud edusamme on tehtud kutsehariduse ja -koolituse paremasse vastavusse viimiseks tööturu vajadustega ning koostöö parandamine kõrgharidusasutuste ja tööandjate vahel on ajakavast maas. 2015. aastal on kavas laiendada kaheosalist kutseõppesüsteemi, kuid selle rakendamisel esineb piirkonniti jätkuvalt suuri erinevusi. Loodud on erikomitee, et analüüsida hariduse ja koolituse õppekavade vastavust tööturu vajadustele.

(13)

Hispaania on teinud piiratud edusamme oma sotsiaalkaitsesüsteemi tõhustamisel. Ta on loonud pikaajaliste töötute jaoks uue aktiveerimise kava, milles on sissetulekutoetused kombineeritud abiga töö otsimisel. Kuid tööhõive- ja sotsiaalteenuste omavaheline vähene koordineerimine ning erinevate miinimumsissetuleku tagamise kavade omavaheline kokkusobimatus on siiski vähendanud sotsiaalabi programmide tõhusust. Silmitsi kõrge vaesuse tasemega, eelkõige madala sissetulekuga leibkondade hulgas, kus kasvavad lapsed, on Hispaania teinud piiratud edusamme peretoetuste kavade ja hooldusteenuste sihipärasemaks muutmisel.

(14)

Struktuurireformid peavad hõlmama selliste takistuste eemaldamist, mis ei lase ettevõtetel kasvada, aidates VKEdel laiendada oma turge ja soodustades innovatsiooni, suurendades ekspordivõimekust, stimuleerides töökohtade loomist, ja aitama ettevõtetel tõhusamalt konkureerida, sealhulgas siseturgudel, suurendades üldist tootlikkust. Hispaania on hakanud uurima põhjuseid, miks väikeste ja mikroettevõtjate osakaal riigi majanduses on nii suur. Saades teada põhjused, miks ettevõtted ei ole kasvanud, saab valitsus kõrvaldada regulatiivsed tõkked, mis ei lase neil seda teha. Mõningaid edusamme on küll tehtud turu ühtsust käsitleva seaduse nr 20/2013 rakendamisel, kuid piirkondlikul tasandil esineb siiski viivitusi. Keskkonnalubade korraldust käsitlevat seadust ei ole veel kõik piirkonnad rakendanud. Mingit edasiminekut ei ole toimunud kutseteenuste ja kutseühingute reformide vastuvõtmisel. Teadus- ja innovatsioonisüsteemi struktuursed puudused pärsivad jätkuvalt Hispaania kasvupotentsiaali. Seetõttu on endiselt oluline leida uusi rahastamisallikaid, tagada ressursside tõhus ja tulemuslik kasutamine, luua uus teadusagentuur ning soodustada meetmeid, millega muuta ettevõtluskeskkond innovatsioonisõbralikumaks.

(15)

Teatavaid edusamme on tehtud raudteevõrgu osas, võttes meetmeid, et tagada raudtee kauba- ja reisijateveoteenuste pakkumisel tõhus konkurents. 4. juulil 2014 võttis ministrite nõukogu vastu kuninga dekreet-seaduse 8/2014, millega luuakse fond, et parandada meresadamatele maadpidi juurdepääsetavust.

(16)

Hispaania on teinud edusamme avaliku halduse reformi komitee soovituste järgimisel kõigil valitsemistasanditel. Olulisi samme on astutud haldusotsuste läbipaistvuse parandamiseks, kuid kohal on tammutud järelevalve tugevdamisel, eelkõige riigihangete valdkonnas kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Järelevalve tugevdamiseks riigihangetes ja linnaplaneerimisel ei ole meetmeid võetud. Piiratud edusamme on tehtud selliste kohtusüsteemi reformide vastuvõtmiseks, mille eesmärk on tõhustada kohtusüsteemi: parlamendile esitati 27. veebruaril 2015 seaduseelnõud, mis käsitlevad kohtusüsteemi ja tsiviilkohtumenetlust ja hõlmavad mõningaid reforme; riigi õigusabi ja vabatahtlikku kohtualluvust käsitlevad eelnõud on parlamendis menetluses. Teatavaid edusamme on tehtud vastuvõetud reformide elluviimisel, nt Oficina Judicial ehk reform kohtusüsteemi digitaliseerimiseks ja koostalitusvõime parandamiseks piirkondade elektrooniliste kohtuasjade haldamise süsteemide vahel. Selles valdkonnas tuleb jõupingutusi jätkata.

(17)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Hispaania majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused Hispaania 2015. aasta riigiaruandes. Komisjon on hinnanud stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelmistel aastatel Hispaaniale esitatud soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Hispaania eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus selle kohta (6) kajastub eelkõige soovituses 1.

(19)

Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 alusel antud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–4.

(20)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames analüüsinud ka euroala kui terviku majanduspoliitikat. Sellele analüüsile tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, mille vääring on euro (7). Riigina, kelle vääringuks on euro, peaks ka Hispaania tagama kõnealuste soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise,

1.

Tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine 2016. aastaks, võttes 2015. ja 2016. aastal vajalikud struktuurimeetmed ning kasutades ootamatuid tulusid selleks, et kiirendada eelarvepuudujäägi ja võla vähendamist. Parandada piirkondlike rahaliste vahendite läbipaistvust ja aruandlust. Parandada tervishoiusektori kulutasuvust ja ratsionaliseerida haiglate ravimikulusid.

2.

Viia lõpule hoiupankade reform, kasutades selleks muu hulgas seadusandlikke meetmeid, ja viia lõpule riigi omandis olevate hoiupankade ümberkorraldamine ja erastamine.

3.

Soodustada sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega palkade ja tootlikkuse vastavusse viimist, võttes arvesse oskuste erinevust ja kohaliku tööturu tingimusi ning piirkondade, sektorite ja äriühingute majandustulemuste erinevusi. Astuda samme, et parandada tööotsimisel pakutava abi ja nõustamise kvaliteeti ja tõhusust, sealhulgas noorte töötuse vastu võitlemise raames. Sujundada miinimumsissetuleku tagamise ja peretoetuste kavasid ning edendada piirkondlikku liikuvust.

4.

Kõrvaldada tõkked, mis takistavad ettevõtetel kasvamast, sealhulgas ettevõtete suurusel põhinevast regulatsioonist tulenevad tõkked; võtta vastu kavandatud kutseteenuste reform; kiirendada turu ühtsust käsitleva seaduse rakendamist.