18.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/36

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel. Strateegia keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 14. juulil 2015 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (2). Neid kahte dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks ning liikmesriikidel paluti neid oma majandus- ja tööhõivepoliitikas arvesse võtta.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu soovituse, (3) milles käsitleti Taani 2014. aasta riiklikku reformikava, ja esitas arvamuse Taani 2014. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta.

(4)

Komisjon võttis 28. novembril 2014 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2015) algust. Samal päeval võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu (4) määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Taanit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(5)

Euroopa Ülemkogu kiitis 18. detsembril 2014 heaks prioriteedid investeeringute suurendamiseks, struktuurireformide intensiivistamiseks ja vastutustundlikuks, majanduskasvu soodustavaks eelarve konsolideerimiseks.

(6)

26. veebruaril 2015 avaldas komisjon Taani 2015. aasta riigiaruande. Riigiaruandes hinnati Taani edusamme 8. juulil 2014 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel.

(7)

Taani esitas 27. märtsil 2015 oma 2015. aasta riikliku reformikava ja 2015. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(8)

Taani suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. 2015. aasta lähenemisprogrammi kohaselt kavatseb valitsus suurendada valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki 1,6 %-lt SKPst 2015. aastal – kui seda aitas saavutada märkimisväärne ootamatu tulu – 2,6 %ni SKPst 2016. aastal. Edasi on valitsusel kavas vähendada ka eelarvepuudujääki nii, et 2020. aastal oleks eelarve tasakaalus. Vastavalt lähenemisprogrammile kavatseb valitsus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 0,5 % SKPst, pärast 2016. aastat. Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse järk-järgult vähenema 39,8 %-lt SKPst 2015. aastal kuni 36,7 %-le SKPst 2020. aastal. Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi põhjal saavutab struktuurne eelarvepositsioon keskpika perioodi eelarve-eesmärgi 2015. aastal. Selle prognoosi põhjal on siiski oht, et 2016. aastal kaldutakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgist mõnevõrra kõrvale, kuna netokulude kasv ületab sihttaseme 0,3 % SKPst. Prognoosi kohaselt on see kõrvalekaldumine ajutine, kuna 2016. aastal mõjutab netokulude kasvu kogumispensioni maksustamisega seotud ühekordsete meetmete lõpuleviimine; siiski võib 2016. aastal osutuda vajalikuks lisameetmete võtmine. Nõukogu on lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal ja komisjoni 2015. aasta kevadprognoosi arvesse võttes seisukohal, et eelduste kohaselt peaks Taani stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded üldiselt täitma.

(9)

Taani jätkusuutliku majanduskasvu eelduseks on vajalike oskustega tööjõu pikaajaline pakkumine. 2014. aasta aktiivse tööturupoliitika reformi tulemusel on Taani teinud edusamme, et parandada tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste tööalast konkurentsivõimet. Reformi rakendamine on alles algusjärgus ja selle tulemusi tuleb veel jälgida. Tööturult kõige enam tõrjutud inimeste toetamiseks tuleb võtta lisameetmeid vastavalt Carsten Kochi II eksperdirühma soovitustele. Madal haridustase, vähesed kogemused tööturul, noorus ja sisserändaja taust on siinkohal keskseteks teguriteks. Sisserändaja taustaga inimeste potentsiaal tööturul on üldiselt kasutamata. Hoolimata Taani suurtest kulutustest haridusele on eelkõige just sisserändaja taustaga õpilaste haridustulemused kõigest keskmised. Alg- ja põhikooli ning kutsehariduse ja -koolitusesüsteemi reformide eesmärk on püüda leida sellele probleemile lahendus. Õpitulemuste parandamiseks tuleb need reformid täies ulatuses rakendada.

(10)

Selleks et toetada Taani majanduse elavnemist, tuleb parandada konkurentsivõimet. Konkurentsivõime parandamises kesksel kohal olev tootlikkuse kasv on olnud viimasel kahel aastakümnel üldiselt aeglane ning seda on mõjutanud turule sisenemise tõkked ja regulatiivne koormus siseturule orienteeritud teenuste sektoris. Tootlikkuskomisjon on nimetanud ehitus- ja jaemüügisektorit valdkondadena, kus tootlikkust saaks suurendada. Jaekaubandusettevõtete asutamise eeskirjad on väga ranged ja meetmeid nende lihtsustamiseks ei ole võetud. Ehitussektorit iseloomustavad ranged ehituseeskirjad ja arvukad sertifitseerimiskavad. Valitsus tutvustas 2014. aasta novembris ehitusstrateegiat. Selles on esitatud head kavatsused, nagu eeskirjade lihtsustamine, ehitustaotluste tehniliste üksikasjade sujundamine, rahvusvaheliste standardite kehtestamine, riiklike standardite ühtlustamine ja ehitusloa väljastamiseks kuluva aja lühendamine. Strateegia põhjal tuleb siiski veel töötada välja konkreetsed meetmed. Siiani kehtib mõnikord kattuv lubade andmise ja sertifitseerimiskord, mida mõnel juhul kohaldatakse ka piiriüleste teenuste ajutise osutamise suhtes. Teiste liikmesriikide väljastatud lube ja sertifikaate ei tunnistata alati, kui teenuseosutaja tahab Taanis tegevust alustada.

(11)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Taani majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2015. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning eelnevatel aastatel Taanile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Hindamisel on arvesse võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Taani eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, andes tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1 ja 2.

(12)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Taani lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus selle kohta (5) kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

Hoiduda aastal 2016 kõrvale kaldumast keskpika perioodi eelarve-eesmärgist.

2.

Suurendada tootlikkust, eelkõige siseturule suunatud teenuste sektoris, sealhulgas jaemüügi ja ehituse valdkonnas. Lihtsustada jaekaubandusettevõtetele kehtivaid piiranguid ja võtta lisameetmeid, et kõrvaldada ehitussektoris lubade andmise ja sertifitseerimiskorrast tulenevad tõkked.