30.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/32

(1)

Perkloraati esineb keskkonnas looduslikult, nitraadi ja kaaliumkarbonaadi lademetes, see võib moodustuda atmosfääris ja sattuda sademetega pinnasesse ja põhjavette. Samuti esineb seda keskkonnast tuleneva saasteainena, mis tekib lämmastikväetiste kasutamise ning reaktiivmootorikütustes, lõhkeainetes, pürotehnikas, signaalrakettides, turvapatjade täitjates ja muudes tööstusprotsessides kasutatava ammooniumperkloraadi tootmise, kasutamise ja kõrvaldamise tagajärjel. Perkloraat võib tekkida ka vee desinfitseerimiseks kasutatava naatriumhüpokloriti lagunemise käigus ja saastada vett. Toidu perkloraadiga saastumise võimalikeks allikateks peetakse vett, mulda ja väetisi.

(2)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA”) teaduskomisjon (edaspidi „CONTAM-komisjon”) on esitanud teadusliku arvamuse toidus leiduva perkloraadi tõttu rahvatervist ähvardavate riskide kohta (1). CONTAM-komisjon tegi järelduse, et pidev kokkupuude perkloraadiga toidu kaudu võib olla ohtlik, eriti nooremate elanikkonnarühmade puhul, kellel esineb kerge või mõõdukas joodipuudus. Lisaks võib lühiajaline kokkupuude perkloraadiga olla ohtlik rinnalastele ja väikelastele, kes omandavad joodi väikestes kogustes.

(3)

CONTAM-komisjon leidis, et kahtluste kõrvaldamiseks riskide hindamisel on vaja rohkem andmeid perkloraadi esinemise kohta Euroopa toidus, eriti köögiviljas, imikute piimasegudes, piimas ja piimatoodetes. Suures koguses perkloraati on leitud kõrvitsalistes ja lehtköögiviljas, eriti nendes, mida kasvatatakse kasvuhoones või katte all. Perkloraadi esinemise kohta toidus ei ole piisavalt andmeid. Eelkõige puudutab see toitu, millest on proove võetud pärast 1. septembrit 2013. Joogivee perkloraadisisalduse analüüse peaks võimaluse korral võtma ka sellisest joogiveest, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (2) esitatud toidu mõiste määratluse alla. Alates 1. septembrist 2013 on kehtestatud riskivähendusmeetmed ja hiljem võetud proovidest perkloraadisisalduse kohta saadud andmed kajastavad paremini põhimõtet, mille kohaselt peaks perkloraadisisaldus olema nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada, võttes arvesse head tava (st madala perkloraadisisaldusega väetiste kasutamine) ja toidu praegust perkloraadisisaldust.

(4)

Seepärast on asjakohane soovitada teha perkloraadi toidus esinemise seiret,

1.

Liikmesriigid peaksid teostama seiret perkloraadi toidus esinemise kohta ning kaasama sellesse aktiivselt toidukäitlejad. Eelkõige tuleks kontrollida järgmiste toitude perkloraadisisaldust:

2.

Selleks, et tagada proovide representatiivsus kontrollitava partii suhtes, peaksid liikmesriigid järgima proovivõtukorda, mis on lehtköögiviljade puhul sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1882/2006 (4) lisas ja komisjoni määruse (EÜ) nr 333/2007 (5) reguleerimisalasse kuuluva muu toidu puhul kõnealuse määruse lisa B osas.

3.

Usaldusväärseid tulemusi saab järgmise analüüsimeetodiga:

„Quick Method for the Analysis of Residues of numerous Highly Polar Pesticides in Foods of Plant Origin involving Simultaneous Extraction with Methanol and LC-MS/MS Determination (QuPPe-Method) – Version 7.1”. Dokumendi saab alla laadida järgmiselt veebilehelt: http://www.crl-pesticides.eu/library/docs/srm/meth_QuPPe.pdf

Lisaks tuleks tutvuda artikliga „Analysis of Perchlorate in Food Samples of Plant Origin Applying the QuPPe-Method and LC-MS/MS”, milles kirjeldatakse, kuidas eespool nimetatud meetodit kohaldada keskkonnast tuleneva saasteaine perkloraadi suhtes. Artikli saab alla laadida aadressilt http://www.analytik-news.de/Fachartikel/Volltext/cvuase2.pdf

Imikute ja väikelaste toitude perkloraadisisalduse analüüsimisel ei tohiks määramispiir ületada 2 μg/kg, teiste toitude puhul 10 μg/kg ning kuivatatud maitsetaimede, vürtside, tee ning taime- ja puuviljatee puhul 20 μg/kg.

4.

Liikmesriigid peaksid koos toidukäitlejatega tegema uuringuid, et teha kindlaks, milliste tegurite tõttu perkloraati toidus esineb. Eelkõige tuleks analüüsida perkloraadi esinemist väetistes, pinnases, niisutus- ja töötlusvees, kui see on asjakohane.

5.

Liikmesriigid peaksid tagama, et analüüsitulemusi esitatakse EFSAle regulaarselt ning hiljemalt 2016. aasta veebruari lõpuks EFSA andmevormil kooskõlas EFSA juhistega toidu ja sööda standardproovi kirjelduse kohta (6) ja EFSA täiendavate erinõuetega aruannete esitamise kohta.