Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe alusel loodud ühises veterinaarkomitees otsuse nr 1/2015 suhtes võetava seisukoha kohta seoses kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 10. ja 11. liite muutmisega

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa artikli 19 lõike 1 alusel loodud ühises veterinaarkomitees Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 10. ja 11. liite muutmise kohta põhineb käesolevale otsusele lisatud ühise veterinaarkomitee otsuse eelnõul.

(2) Nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsus 2002/309/EÜ, Euratom (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas) seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1).

I LISA

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1. liide asendatakse järgmisega:

„1. liide

Tõrjeabinõud/haigustest teatamine

I. Suu- ja sõrataud

A. ÕIGUSAKTID (1)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (ELT L 306, 22.11.2003, lk 1)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10b (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916401), eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 99–103 (suu- ja sõrataudi vastased erimeetmed)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172.212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor, suu- ja sõrataudivaktsiini registreerimine, kontroll ja kasutusele võtmine)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Komisjon ning Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Äärmise hädaolukorra puhul võib teave koosneda vastu võetud otsusest ja selle rakendamise eeskirjadest ning korrast. Igal juhul tuleb esimesel võimalusel nõu pidada ühises veterinaarkomitees.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

Ühine referentlabor suu- ja sõrataudiviiruse tuvastamiseks on: The Pirbright Institute, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2003/85/EÜ XVI lisas.

II. Sigade klassikaline katk

A. ÕIGUSAKTID (2)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10b (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 40 ja 47 (loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 116–121 (sigade katku tuvastamine tapmisel, sigade katku tõrje erimeetmed)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172 212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

4.	25. mai 2011. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA; RS 916.441.22)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Komisjon ning Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Ühises veterinaarkomitees peetakse nõu esimesel võimalusel.

Vajaduse korral kehtestab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 117 lõikele 5 tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest pärit liha märgistamise ja töötlemise kohta.

Vastavalt loomataudimääruse artiklile 121 on Šveitsis koostatud plaan sigade klassikalise katku likvideerimiseks metssigadel kooskõlas direktiivi 2001/89/EÜ artiklitega 15 ja 16.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2001/89/EMÜ artiklile 21 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Vajaduse korral kehtestab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad sigade seroloogilise kontrolli kohta ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides vastavalt otsuse 2002/106/EÜ (3) lisa IV peatükile.

Ühine referentlabor sigade klassikalise katku tuvastamiseks on: Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover aadressil 15 Bünteweg 17, D-30559, Hannover, Saksamaa. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2001/89/EÜ IV lisas.

III. Sigade Aafrika katk

A. ÕIGUSAKTID (4)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade Aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade Aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10b (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172 212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

4.	25. mai 2011. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA; RS 916.441.22)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

ELi referentlabor sigade Aafrika katku tuvastamiseks on: Centro de Investigación en Sanidad Animal aadressil 28130 Valdeolmos, Madrid, Hispaania. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2002/60/EÜ V lisas.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

Vajaduse korral kehtestab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet vastavalt loomataudimääruse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad sigade Aafrika katku diagnoosimise meetodite kohta vastavalt komisjoni otsuse 2003/422/EÜ (5) sätetele.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2002/60/EMÜ artiklile 20 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

IV. Hobuste Aafrika katk

A. ÕIGUSAKTID (6)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 29. aprilli 1992. aasta direktiiv 92/35/EMÜ, milles sätestatakse hobuste Aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10b (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172 212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

4.	25. mai 2011. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA; RS 916.441.22)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Kui Šveitsis tuvastatakse eriti raskekujulise loomataudi puhang, kutsutakse ühine veterinaarkomitee kokku olukorra arutamiseks. Pädevad Šveitsi asutused kohustuvad võtma arutelu tulemusel vajalikuks peetud meetmeid.

Ühine referentlabor hobuste Aafrika katku tuvastamiseks on: Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, 28110 Algete, Madrid, Hispaania. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/35/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

V. Lindude gripp

A. ÕIGUSAKTID (7)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10b (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 122–122f (lindude gripi vastased erimeetmed)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172.212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

ELi referentlabor lindude gripi tuvastamiseks on: Animal Health and Veterinary Laboratory Agency AHVLA Corporate Headquarters (Weybridge), Woodham Lane, New Haw, Addlestone, Surrey, KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2005/94/EÜ VII lisa punktis 2.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2005/94/EMÜ artiklile 60 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

VI. Newcastle’i haigus

A. ÕIGUSAKTID (8)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 14. juuli 1992. aasta direktiiv 92/66/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle’i haiguse tõrjeks (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10b (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta määrus episootiliste haiguste kohta (LFE; RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 40 ja 47 (loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine), 49 (loomataude põhjustavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), ja 123–125 (Newcastle’i haiguse vastased erimeetmed)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172 212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

4.	25. mai 2011. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA; RS 916.441.22)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

ELi referentlabor Newcastle’i haiguse tuvastamiseks on: Animal Health and Veterinary Laboratory Agency AHVLA Corporate Headquarters (Weybridge), Woodham Lane, New Haw, Addlestone, Surrey, KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

Direktiivi 92/66/EMÜ artiklites 17 ja 19 sätestatud teabe eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ artiklile 22 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

VII. Kala- ja molluskihaigused

A. ÕIGUSAKTID (9)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavatel veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10 (loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 3–5 (osutatud loomataudid), 21–23 (kalakasvatusega seotud kasvatamisüksuste registreerimine; töötajate kontrollimine ja muud kohustused; loomatervise seire), 61 (kalapüügiõiguste haldajate ja kalastusjärelevalve eest vastutavate asutuste kohustused), 62–76 (haiguste üldtõrjemeetmed), 277–290 (kalahaigustega seotud erimeetmed, diagnostikalabor)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Praegu Šveitsis söödavaid austreid ei kasvatata. Bonamioosi või marteilioosi juhtumite ilmnemisel kohustub Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet võtma loomataudiseaduse artikli 57 kohaselt vajalikud erakorralised meetmed, mis on kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega.

Kala- ja molluskihaiguste tõrje eesmärgil kohaldab Šveits loomataudimäärust, eriti selle artikleid 61 (kalapüügiõiguste haldajate ja kalastusjärelevalve eest vastutavate asutuste kohustused), 62–76 (haiguste üldtõrjemeetmed), 277–290 (veeloomade haigustega seotud erimeetmed, diagnostikalabor) ning 291 (jälgitavad loomataudid). Euroopa Liidu referentlabor koorikloomade haiguste tuvastamiseks on:

Centre for Environment, Fisheries & Aquaculture Science (CEFAS), Weymouth Laboratory, Ühendkuningriik. Euroopa Liidu referentlabor kalahaiguste tuvastamiseks on: National Veterinary Institute, Technical University of Denmark, Hangøvej 2, 8200 Århus, Taani Euroopa Liidu referentlabor molluskihaiguste tuvastamiseks on: Laboratoire IFREMER, BP 133, 17390 La Tremblade, Prantsusmaa. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2006/88/EÜ VI lisa I osas.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2006/88/EMÜ artiklile 58 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

VIII. Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad

A. ÕIGUSAKTID (10)

Euroopa Liit

Šveits

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1)

1.	23. aprilli 2008. aasta loomakaitsemäärus (OPAn; RS 455.1), eriti selle artikkel 184 (tuimestusmeetodid)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	9. oktoobri 1992. aasta toiduaineid ja tarbekaupu käsitlev seadus (LDAl; RS 817.0), eriti selle artiklid 24 (kontrollimine ja proovide võtmine) ja 40 (toiduainete kontroll)

4.	Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus loomse päritoluga toiduainete kohta (RS 817.022.108), eriti selle artiklid 4 ja 7 (rümbaosad, mille kasutamine on keelatud)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 6 (mõisted ja lühendid), 34 (patent), 61 (aruandluskohustus), 130 (Šveitsi karja järelevalve), 175–181 (transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad), 297 (siseriiklik rakendamine), 301 (kantoni veterinaararsti ülesanded), 302 (veterinaarjärelevalve ametnik) ja 312 (diagnostikalaboratooriumid)

26. oktoobri 2011. aasta määrus söödakataloogi kohta (OLALA; RS 916.307.1), eriti selle artikkel 21 (lubatud kõikumine, proovi võtmine, analüüsimeetod ja transport), 1.2. lisa 15. osa (maismaaloomade saadused) ja 16. osa (kalad, muud mereloomad ning nendest valmistatud tooted ja kõrvalsaadused) ning 4.1. lisa (keelatud ained ja ained, mille ringlusse laskmisele ja kasutamisele on seatud piirangud)

7.	25. mai 2011. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA; RS 916.441.22)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

ELi referentlabor transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate tuvastamiseks on: Animal Health and Veterinary Laboratory Agency AHVLA Corporate Headquarters (Weybridge), Woodham Lane, New Haw, Addlestone, Surrey, KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa peatükis B.

Loomataudiseaduse artikli 57 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan TSE tõrjemeetmete rakendamiseks.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 12 kohaselt kehtestatakse iga TSE taudikahtlusega looma jaoks kas ametlik liikumispiirang Euroopa Liidu liikmesriikides kuni pädeva asutuse poolt läbi viidava kliinilise ja epidemioloogilise kontrolli tulemuste saamiseni või loom hukatakse ametliku järelevalve all laboratoorse kontrolli läbiviimiseks.

Loomataudimääruse artiklite 179b ja 180a kohaselt keelustab Šveits transmissiivse spongioosse entsefalopaatia nakkuse kahtlusega loomade tapmise. Taudikahtlusega loomad tuleb verd laskmata hukata ja põletada ning nende ajud saata analüüsimiseks Šveitsi TSE referentlaborisse.

Loomataudimääruse artikli 10 kohaselt on Šveits kehtestanud veiste ühtse, selge ja alalise identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab kindlaks teha looma ema ja päritolukarja ning välja selgitada, et loomad ei ole veiste spongioosse entsefalopaatia kahtlusega emasloomade või selle haigusega nakatunud veiste järglased.

Loomataudimääruse artikli 179c kohaselt hukkab Šveits veiste spongioossesse entsefalopaatiasse (BSE) nakatunud loomad hiljemalt tootmisetapi lõpus, kõik veised, kes on sündinud üks aasta enne kuni üks aasta pärast nakatunud looma sündi ja kes selle aja jooksul kuulusid karja, ning kõik nakatunud lehmade otsesed järglased, kes on sündinud diagnoosimisele eelneva kahe aasta jooksul.

Loomataudimääruse artikli 180b kohaselt tapetakse Šveitsis skreipisse haigestunud loomad, nende emad, nakatunud emade otsesed järglased, samuti kõik teised lambad ja kõik teised kitsed selles karjas, välja arvatud:

—	lambad, kellel on vähemalt üks ARR-alleel ja mitte ühegi VRQ-alleeli, ja

—	alla kahe kuu vanused, ainult tapaloomadeks ettenähtud loomad. Nende loomade pead ja kõhuõõneelundid kõrvaldatakse vastavalt loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise määruse sätetele.

Erandkorras võib vähearvukate tõugude puhul loobuda kogu karja hukkamisest. Sel juhul pannakse kari kaheks aastaks ametliku veterinaarse järelevalve alla, mille jooksul läbivad karja kuuluvad loomad kaks korda aastas kliinilise läbivaatuse. Kui selle aja jooksul määratakse loomad tapmisele, saadetakse nende pead, sealhulgas mandlid, analüüsimiseks Šveitsi TSE referentlaborisse.

Need meetmed kuuluvad loomade tervise järelevalve tulemustest lähtuvalt läbivaatamisele. Järelevalveperioodi pikendatakse karjas uue haigusjuhu tuvastamise korral.

Kui lambal või kitsel tehakse kindlaks BSE, kohustub Šveits võtma määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisas sätestatud meetmed.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 7 alusel keelavad Euroopa Liidu liikmesriigid töödeldud loomse valgu söötmise põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmiseks. Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib mäletsejaliste söödas loomsete valkude kasutamise täielik keeld.

Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise määruse artikli 27 kohaselt on Šveits kehtestanud täieliku keelu loomsete valkude kasutamiseks põllumajandusloomade toidus.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 6 ja kooskõlas selle määruse III lisa peatükiga A peavad Euroopa Liidu liikmesriigid seadma sisse iga-aastase BSE seireprogrammi. Kava hõlmab BSE kiirtesti tegemist iga veise puhul, kes on üle 24 kuu vana ja läheb hädatapmisele, kes on põllumajandusettevõttes surnud või kes on surmaeelse kontrollimise käigus haigeteks tunnistatud, ja iga looma puhul, kes on üle 30 kuu vana ning tapetud inimtoiduks.

Šveitsis kasutatavad BSE kiirtestid on loetletud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa peatükis C.

Loomataudimääruse artikli 176 kohaselt tehakse Šveitsis kohustuslikus korras BSE kiirtest kõigile üle 48 kuu vanustele veistele, kes on surnud või tapetud muul eesmärgil, toodud tapamajja haigete või vigastatutena.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 6 ja kooskõlas selle määruse III lisa peatükiga A peavad Euroopa Liidu liikmesriigid seadma sisse iga-aastase skreipi järelevalveprogrammi.

Loomataudimääruse artikli 177 kohaselt on Šveits koostanud üle aasta vanuste lammaste ja kitsede TSE järelevalveprogrammi. Ajavahemikul 2004. aasta juunist 2005. aasta juulini uuriti hädatapetud, põllumajandusettevõttes surnud või tapaeelse kontrolli käigus haigeks tunnistatud loomi ning inimtoiduks tapetud loomi. Kuna kõik proovid osutusid BSE suhtes negatiivseks, jätkatakse proovide võtmist haiguse kliiniliste tunnustega loomadelt, hädatapetud loomadelt ja põllumajandusettevõttes surnud loomadelt.

Ühine veterinaarkomitee vaatab uuesti läbi lammaste ja kitsede TSE järelevalvet käsitlevate õigusaktide sarnasuse tunnustamise.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 6, III lisa peatükis B ja IV lisas (3.III) sätestatud teabe esitamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi (EÜ) nr 999/2001 artiklile 21 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

C. LISATEAVE

Alates 1. jaanuarist 2003 ja seejärel vastavalt 10. novembri 2004. aasta määrusele loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kulude tasumiseks eraldatud rahaliste vahendite kohta (RS 916.407) kehtestas Šveits rahalise soodustuse põllumajandusettevõtetele, kus veised sünnivad, ja tapamajadele, kus veised tapetakse, kui need järgivad kehtivate õigusaktidega sätestatud teavitamiskorda loomade liikumise kohta.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklile 8 ja nimetatud määruse XI lisa punktile 1 tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel kõrvaldada ja hävitada määratletud riskiteguriga materjalid (MRM).

Veistelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad üle 12 kuu vanuste veiste kolju, välja arvatud alalõug, sealhulgas aju, silmad ja seljaaju; üle 24 kuu vanuste veiste selgroog, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna ja nimmelülide oga- ja ristjätked ning mediaansed ristluuharjad ja ristluutiivad, kuid sealhulgas spinaalganglion ja selgrooüdi; igas vanuses veiste mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekinnisti.

Lammastelt ja kitsedelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju ning igas vanuses lammaste ja kitsede põrn ja niudesool.

Loomataudimääruse artikli 179d ja loomset päritolu toiduaineid käsitleva määruse artikli 4 kohaselt on Šveitsis seatud eesmärgiks kõrvaldada määratletud riskiteguriga materjalid loomade ja inimeste toiduahelast. Veistelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad eelkõige üle 30 kuu vanuste loomade selgroog, igas vanuses loomade mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekese.

Loomataudimääruse artikli 180c ja loomset päritolu toiduaineid käsitleva määruse artikli 4 kohaselt on Šveitsis seatud eesmärgiks kõrvaldada määratletud riskiteguriga materjalid loomade ja inimeste toiduahelast. Lammastelt ja kitsedelt eemaldatud määratletud riskiteguriga materjalide nimekirja kuuluvad eelkõige üle 12 kuu vanuste loomade või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede koljuõõnest välja võtmata aju, kõvakestaga (Dura mater) seljaaju ja mandlid ning igas vanuses lammaste ja kitsede põrn ja niudesool.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (11) ning komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (12) on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikides.

Vastavalt loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise määruse artiklile 22 tuleb Šveitsis kõik 1. kategooria loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määratletud riskiteguriga materjalid ja põllumajandusettevõttes surnud loomad, põletada.

IX. Lammaste katarraalne palavik

A. ÕIGUSAKTID (13)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10 (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (väga nakkavad loomataudid), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 77–98 (väga nakkavaid loomataude käsitlevad ühissätted), 239a–239h (lammaste katarraalse palaviku vastased erimeetmed)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172 212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

ELi referentlabor lammaste katarraalse palaviku tuvastamiseks on: The Pirbright Institute, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2000/75/EÜ II lisa peatükis B.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan, mis on avaldatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti veebilehel.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2000/75/EMÜ artiklile 17 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

X. Zoonoosid

A. ÕIGUSAKTID (14)

Euroopa Liit

Šveits

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1)

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

2.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 291a–291e (zoonoosidega seotud erisätted)

3.	9. oktoobri 1992. aasta toiduaineid ja tarbekaupu käsitlev föderaalseadus (LDAl; RS 817.0)

4.	23. novembri 2005. aasta toiduaineid ja tarbeesemeid käsitlev määrus (ODAlOUs; RS 817.02)

5.	Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta hügieenimäärus (OHyg; RS 817.024.1)

6.	18. detsembri 1970. aasta föderaalseadus inimestele edasikanduvate haiguste tõrje kohta (epideemiaseadus; RS 818.101)

7.	13. jaanuari 1999. aasta määrus inimestele edasikanduvatest haigustest teavitamise kohta (teavitamismäärus; RS 818.141.1)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Euroopa Liidu referentlaborid:

—

ELi referentlaborid zoonooside (salmonelloosi) analüüsimiseks ja kontrolliks:

Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieuhygiëne (RIVM)

3720 BA Bilthoven

Madalmaad

—

ELi referentlabor mereliste biotoksiinide järelevalveks:

Agencia Española de Seguridad Alimentaria (AESA):

36200 Vigo

Hispaania

—

ELi referentlabor kahepoolmeliste molluskite bakteriaalse ja viirusliku saastatuse järelevalveks:

The laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science (CEFAS), Weymouth

Dorset DT4 8UB

Ühendkuningriik

—

ELi referentlabor Listeria monocytogenes’e tuvastamiseks:

AFSSA – Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP)

94700 Maisons-Alfort

Prantsusmaa

—

ELi referentlabor koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sh Staphylococccus aureus’e tuvastamiseks:

AFSSA – Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP)

94700 Maisons-Alfort

Prantsusmaa

—

ELi Referentlabor Escherichia coli, sealhulgas verotoksiini produtseeriva E. coli tuvastamiseks:

Istituto Superiore di Sanità (ISS)

00161 Rome

Itaalia

—

ELi referentlabor kampülobakteri tuvastamiseks:

Statens Veterinärmedicinska Anstalt (SVA)

751 89 Uppsala

Rootsi

—

ELi referentlabor parasiitide (eelkõige Trichinella, Echinococcus ja Anisakis) tuvastamiseks:

Istituto Superiore di Sanità (ISS)

00161 Rome

Itaalia

—

ELi referentlabor mikroobidevastase resistentsuse tuvastamiseks:

Danmarks Fødevareforskning (DFVF)

1790 Copenhagen V

Taani

Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (15).

Šveits esitab igal aastal mai lõpuks komisjonile aruande zoonooside suundumuste ja allikate, samuti zoonootilise toimega mõjurite ja mikroobivastase resistentsuse kohta, ning eelneva aasta jooksul vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ artiklitele 4, 7 ja 8 kogutud andmed. Aruanne hõlmab ka määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud teavet. Komisjon edastab aruande Euroopa Toiduohutusametile koondaruande avaldamiseks zoonooside suundumuste ja allikate ning zoonootilise toimega mõjurite ja mikroobidevastase resistentsuse kohta Euroopa Liidus.

XI. Muud haigused

A. ÕIGUSAKTID (16)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 1–10 (tõrje eesmärgid, väga nakkavate loomataudide vastased meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

3.	28. juuni 2000. aasta määrus Šveitsi siseministeeriumi struktuuri kohta (Org DFI; RS 172 212.1), eriti selle artikkel 12 (referentlabor)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 6 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

Ühenduse referentlabor sigade vesikulaarhaiguse tuvastamiseks on: The Pirbright Institute, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ III lisas.

Loomataudimääruse artikli 97 kohaselt on Šveitsis koostatud hädaolukorra lahendamise plaan. Kõnealuse plaani rakendamise kord on sätestatud Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti tehnilises rakenduseeskirjas nr 95/65.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 22 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

XII. Haigustest teatamine

A. ÕIGUSAKTID (17)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/894/EMÜ loomahaigustest teatamise kohta ühenduses (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artiklid 11 (hoolsus- ja teavitamiskohustus) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 2–5 (viidatud haigused), 59–65 ja 291 (teavitamiskohustus, teatavaks tegemine), 292–299 (järelevalve, rakendamine, haldusabi)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Koostöös Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarametiga kaasab komisjon Šveitsi loomahaigustest teatamise süsteemi, nagu on sätestatud direktiivis 82/894/EMÜ.”

(1) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(2) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(3) Komisjoni 1. veebruari 2002. aasta otsus 2002/106/EÜ, millega kiidetakse heaks diagnostika käsiraamat, milles kehtestatakse sigade katku kinnitamiseks kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks (EÜT L 39, 9.2.2002, lk 71).

(4) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(5) Komisjoni 26. mai 2003. aasta otsus 2003/422/EÜ sigade Aafrika katku diagnostika käsiraamatu heakskiitmise kohta (ELT L 143, 11.6.2003, lk 35).

(6) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(7) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(8) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(9) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(10) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(12) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(13) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(14) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(16) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(17) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

II LISA

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 2. liide asendatakse järgmisega:

"2. liide

Loomade tervis: kauplemine ja turuleviimine

I. Veised ja sead

A. ÕIGUSAKTID (1)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 27–31 (turud, näitused), 34–37b (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 116–121 (sigade klassikaline ja Aafrika katk), 135–141 (Aujeszky haigus), 150–157 (veiste brutselloos), 158–165 (tuberkuloos), 166–169 (veiste ensootiline leukoos), 170–174 (veiste nakkav rinotrahheiit / nakkav pustuloosne vulvovaginiit), 175–181 (spongioosne entsefalopaatia), 186–189 (veiste suguelundite nakkused), 207–211 (sigade brutselloos), 301 (põllumajandustootmisüksuste load, seemendamise ja sperma säilitamise keskused, embrüosiirdamise keskused, valdkonnaga seotud turud, ettevõtted ja üritused)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Vastavalt loomataude käsitleva määruse artikli 301 esimese lõigu punktile i kiidab direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud põllumajandustootmisüksuste load ning valdkonnaga seotud turud, muud ettevõtted ja üritused heaks kantoni veterinaararst. Käesoleva lisa kohaldamiseks vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artiklitele 11, 12 ja 13 koostab Šveits heakskiidetud kogumiskeskuste, veoettevõtjate ja hulgimüüjate nimekirja.

Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 11 lõikes 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõikes 7 sätestatud tingimusi veiste brutselloosi kohta. Et säilitada oma veisekarja ametlikult brutselloosivaba staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	mis tahes veisest, kellel kahtlustatakse nakatumist brutselloosiga, teatatakse pädevale asutusele ning kõnealune loom läbib ametlikud brutselloositestid, mis koosnevad vähemalt kahest seroloogilisest testist koos komplemendi sidumise ja sobivate proovide mikrobioloogilise uurimisega abordi korral;

b)	haiguskahtluse püsimisel, st kuni punktis a sätestatud testid näitavad negatiivseid tulemusi, peatatakse karja, millesse nakkuskahtlane veis kuulub / nakkuskahtlased veised kuuluvad, ametlikult brutselloosivaba staatus.

Üksikasjalik teave positiivsete proovitulemustega karja kohta ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõikes 7 sätestatud tingimust, teatab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet sellest viivitamatult komisjonile. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda käesoleva lõike muutmiseks.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ A lisa I osa punktis 4 sätestatud tingimusi veiste tuberkuloosi kohta. Et säilitada oma veisekarja ametlikult tuberkuloosivaba staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	võetakse kasutusele märgistussüsteem, mis võimaldab kindlaks teha iga veise päritolukarja;

b)	veterinaarjärelevalve ametnik kontrollib tapajärgselt kõiki loomi;

c)	igast tuberkuloosikahtlusest elaval, surnud või tapetud loomal teavitatakse pädevaid asutusi;

iga juhtumi korral viivad pädevad asutused haiguskahtluse välistamiseks või kinnitamiseks läbi uuringu, sealhulgas päritolukarja ja vahekarjade osas. Kui lahangu või tapmise käigus leitakse kahjustusi, mis võivad olla põhjustatud tuberkuloosist, viivad pädevad asutused läbi kahjustuste laboratoorse uuringu;

e)	nakkuskahtlusega veise päritolukarja ja vahekarjade ametlik tuberkuloosivaba staatus peatatakse kuni kliinilised ja laboratoorsed uuringud või tuberkuliiniproovid ei ole kinnitanud veiste tuberkuloosi puudumist;

f)	kui tuberkuliiniproovid, kliinilised või laboratoorsed uuringud kinnitavad tuberkuloosi olemasolu, tühistatakse päritolukarja ja vahekarjade ametlik tuberkuloosivaba staatus;

ametlik tuberkuloosivaba staatus kehtestatakse vaid siis, kui karjast on kõrvaldatud kõik nakkuskahtlased loomad; kui hooned ja seadmed on desinfitseeritud; kui kõigi üle kuue nädala vanuste loomade vähemalt kahe vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisale läbiviidud nahasisese tuberkuliiniproovi, millest üks tehakse vähemalt kuus kuud pärast nakatunud looma karjast kõrvaldamist ja teine vähemalt kuus kuud pärast esimest, tulemus on negatiivne.

Üksikasjalik teave nakatunud karjade kohta ja epidemioloogiline aruanne edastatakse ühisele veterinaarkomiteele. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimust, teatab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet sellest viivitamatult komisjonile. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda käesoleva lõike muutmiseks.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse, et Šveits täidab direktiivi 64/432/EMÜ D lisa I peatüki F jaos sätestatud tingimusi veiste ensootilise leukoosi kohta. Et säilitada oma karja ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vaba staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Valimi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada alla 0,2 % karja nakatumist veiste ensootilisse leukoosi;

b)	veterinaarjärelevalve ametnik kontrollib tapajärgselt kõiki loomi;

c)	kõigist veiste ensootilise leukoosi kahtlustest, mis tekkivad kliiniliste uuringute, lahangute või liha kontrollimise käigus, tuleb teavitada pädevaid asutusi;

d)	veiste ensootilise leukoosi kahtluse või selle tuvastamise korral peatatakse karja ametlikult leukoosivaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni;

e)	isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui pärast nakatunud loomade ja vajaduse korral ka nende vasikate kõrvaldamist vähemalt 90 päevase intervalliga tehtud kahe seroloogilise uuringu tulemused on negatiivsed.

Kui 0,2 % karjast tuvastatakse veiste ensootline leukoos, teavitab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet sellest viivitamatult komisjoni. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda käesoleva lõike muutmiseks.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks veiste nakkavast rinotrahheiidist. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Valimi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada alla 0,2 % karja nakatumist veiste nakkavasse rinotrahheiiti;

b)	üle 24 kuu vanused aretuspullid läbivad iga-aastase seroloogilise kontrolli;

c)	igast veiste nakkava rinotrahheiidi kahtlusest teatatakse pädevatele asutustele ja asjaomased loomad peavad läbi tegema veiste nakkava rinotrahheiidi ametlikud uuringud, mis hõlmavad viroloogilisi ja seroloogilisi uuringuid;

d)	veiste nakkava rinotraheiidi kahtluse või selle tuvastamise korral peatatakse karja ametlikult nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni;

e)	isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui vähemalt 30 päeva pärast nakatunud loomade kõrvaldamist tehtud seroloogiliste uuringute tulemused on negatiivsed.

Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse komisjoni otsust 2004/558/EÜ (2) mutatis mutandis.

Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda käesoleva lõike muutmiseks.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks Aujeszky haigusest. Et säilitada seda staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmise teel. Valimi suurus peab olema selline, et 99 % tõenäosusega võib kinnitada alla 0,2 % karja nakatumist Aujeszky haigusesse;

b)	igast Aujeszky haiguse kahtlusest teatatakse pädevatele asutustele ja asjaomased loomad peavad läbi tegema Aujeszky haiguse ametlikud uuringud, mis hõlmavad viroloogilisi ja seroloogilisi uuringuid;

c)	Aujeszky haiguse kahtluse või tuvastamise korral peatatakse karja ametlikult nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniperioodi lõpuni;

d)	isolatsiooniperiood lõpetatakse, kui pärast nakatunud loomade kõrvaldamist on kahe vähemalt 21päevase intervalliga tehtud ning kõiki aretusloomi ja representatiivset hulka nuumloomi hõlmava seroloogilise uuringu tulemused negatiivsed.

Tulenevalt Šveitsi tunnustatud staatusest kohaldatakse komisjoni otsust 2008/185/EÜ (3) mutatis mutandis.

Ühine veterinaarkomitee arutab esimesel võimalusel võimalike lisatagatiste andmist sigade transmissiivse gastroenteriidi (TGE) ja sigade respiratoor-reproduktiivse sündroomi (PRRS) osas. Komisjon teavitab Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarametit arengutest selles valdkonnas.

Šveitsis vastutab vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punktile 4 tehtavate ametlike tuberkuliiniproovide eest Zürichi Ülikooli Veterinaarbakterioloogia Instituut.

10.

Šveitsis vastutab vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ C lisa punktile 4 tehtava antigeenide (brutselloos) ametliku kontrolli eest Centre pour les zoonoses, les maladies bactériennes chez l’animal et la résistance aux antibiotiques (ZOBA).

11.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on veiste ja sigadega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ F lisas sätestatud näidistele. Sertifikaati kohandatakse järgmiselt:

—

näidises 1 kohandatakse C osas esitatud kinnitusi järgmiselt:

—

punktis 4 täiendatakse taandeid lisatagatiste kohta järgmiselt:

—	'haigus: veiste nakkav rinotrahheiit,

—	kooskõlas komisjoni otsusega 2004/558/EÜ, mida kohaldatakse mutatis mutandis;'

—

näidises 2 kohandatakse C osas esitatud kinnitusi järgmiselt:

—

punktis 4 täiendatakse taandeid lisatagatiste kohta järgmiselt:

—	'Aujeszky haigus,

—	kooskõlas komisjoni otsusega 2008/185/EÜ, mida kohaldatakse mutatis mutandis;'

12.

Käesoleva lisa kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veistel kaasas veterinaarsertifikaat, mis sisaldab järgmisi terviseohutuse kinnitusi:

—

Veised:

—

identifitseeritakse alalise märgistussüsteemiga, mis võimaldab tuvastada iga veise ema ja päritolukarja ja kindlaks teha, et nad ei ole veiste spongioosse entsefalopaatia nakkuse kahtlusega või seda haigust põdevate emasloomade otsesed järglased, kes on sündinud diagnoosimisele eelneva kahe aasta jooksul;

—	ei pärine karjadest, kus on käimas võimaliku veiste spongioosse entsefalopaatia juhu uurimine;

—	on sündinud pärast 1. juunit 2001.

II. Lambad ja kitsed

A. ÕIGUSAKTID (4)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19)

27. juuni 1995. aasta episootiliste haiguste määrus (OFE; RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27–31 (turud, näitused), 34–37b (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon), 142–149 (marutaud), 158–165 (tuberkuloos), 180–180c (skreipi), 190–195 (lammaste ja kitsede brutselloos), 196–199 (nakkav agalaktia), 217–221 (kitsede artiriit/entsefaliit), 233–236 (jäärade brutselloos) ja 301 (põllumajandustootmisüksuste load, seemendamise ja sperma säilitamise keskused, embrüosiirdamise keskused, valdkonnaga seotud turud, ettevõtted ja üritused)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ artiklile 11 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Kui esineb või taasesineb lammaste ja kitsede brutselloosi juhtumeid, teavitab Šveits ühist veterinaarkomiteed, et võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale.

Käesolevas lisas tunnistatakse Šveits ametlikult vabaks lammaste ja kitsede brutselloosist. Selle staatuse säilitamiseks kohustub Šveits rakendama direktiivi 91/68/EMÜ A lisa I peatüki II jao punktis 2 sätestatud meetmeid.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses peab lammaste ja kitsedega kaasas olema veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ E lisas sätestatud näidistele.

III. Hobuslased

A. ÕIGUSAKTID (5)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.7.2010, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus, (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 112–112f (hobuste katk), 204–206 (kargtaud, entsefalomüeliit, nakkav kehvveresus, malleus), 240–244 (hobuste nakkav metriit)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 2009/156/EÜ artiklis 3 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

Direktiivi 2009/156/EÜ artiklis 6 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2009/156/EMÜ artiklile 10 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Direktiivi 2009/156/EÜ II ja III lisa kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

IV. Kodulinnud ja haudemunad

A. ÕIGUSAKTID (6)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 343, 22.12.2009, lk 74)

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 25 (transport), 122–125 (lindude gripp ja Newcastle’i haigus), 255–261 (Salmonella spp) ja 262–265 (lindude nakkav larüngotrahheiit)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 2009/158/EÜ artikli 3 kohaldamisel tunnistatakse, et Šveitsil on olemas plaan, kus on kirjeldatud riiklikke meetmeid, mida nad kavatsevad rakendada oma ettevõtete heakskiitmiseks.

Vastavalt direktiivi 2009/158/EÜ artiklile 4 on Šveitsi riiklikuks referentlaboriks Berni Ülikooli Veterinaarbakterioloogia Instituut.

Direktiivi 2009/158/EÜ artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkti i nõuet päritolutingimuste kohta kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

Ühendusse saadetavate haudemunade puhul kohustuvad Šveitsi asutused järgima komisjoni määruses (EÜ) nr 617/2008 (7) sätestatud märgistamiseeskirju.

Direktiivi 2009/158/EÜ artikli 10 punkti a nõuet päritolutingimuste kohta kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

Direktiivi 2009/158/EÜ artikli 11 punkti a nõuet päritolutingimuste kohta kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

Direktiivi 2009/158/EÜ artikli 14 lõike 2 punkti a alapunkti i nõuet päritolutingimuste kohta kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnistatakse, et Šveits vastab direktiivi 2009/158/EÜ artikli 15 lõike 2 tingimustele Newcastle'i haiguse osas ja seetõttu ei pea seal Newcastle'i haiguse vastu vaktsineerima. Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet teavitab komisjoni viivitamatult iga tingimuse muutumisest, mille alusel staatuse tunnustamine heaks kiideti. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda käesoleva lõike muutmiseks.

Direktiivi 2009/158/EÜ artikli 18 viiteid Euroopa Liidu liikmesriigi nimele kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

10.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses peab kodulindude ja haudemunadega kaasas olema veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas sätestatud näidistele.

11.

Šveitsist Soome või Rootsi saadetavate partiide puhul kohustuvad Šveitsi asutused lisama Euroopa Liidu õigusaktidega ette nähtud tagatised kodulindude salmonelloosi kohta.

V. Vesiviljelusloomad ja -tooted

A. ÕIGUSAKTID (8)

Euroopa Liit

Šveits

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 3–5 (osutatud loomataudid), 21–23 (kalakasvatusega seotud kasvatamisüksuste registreerimine; töötajate kontrollimine ja muud kohustused; loomatervise seire), 61 (kalapüügiõiguste haldajate ja kalastusjärelevalve eest vastutavate asutuste kohustused), 62–76 (haiguste üldtõrjemeetmed), 277–290 (vesiviljelusloomade haigustega seotud üld- ja erimeetmed, diagnostikalabor)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	18. aprilli 2007. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomade impordi ja transiidi kohta (OITA; RS 916.443.12)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Käeoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits on ametlikult vaba lõhe nakkavast kehvveresusest, marteilioosist (Marteilia refringens) ja bonamioosist (Bonamia ostreae).

Ühine veterinaarkomitee teeb otsuse direktiivi 2006/88/EÜ artiklite 29, 40, 41, 43, 44 ja 50 mis tahes kohaldamise osas.

Dekoratiivsete veeloomade, vesiviljelusloomade, kes on ette nähtud kasvanduste, sealhulgas ülekandealade, püügitiikide ja avatud dekoratiivrajatiste ning varude taastootmise jaoks, ning inimtoiduks mõeldud loomsete toodete turuleviimist reguleerivad loomatervishoiunõuded on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1251/2008 (9) artiklites 4–9.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 2006/88/EMÜ artiklile 58 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

VI. Veiseembrüod

A. ÕIGUSAKTID (10)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 56–58a (embrüote siirdamine)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ artiklile 15 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel veiseembrüotel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ C lisas toodud näidisele.

VII. Veisesperma

A. ÕIGUSAKTID (11)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10)

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55a (kunstseemendamine)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 4 lõike 2 kohaldamisel tõdetakse, et Šveitsi seemendusjaamades peetakse ainult selliseid loomi, kelle seerumi neutralisatsiooni testi või ELISA testi tulemus on negatiivne.

Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldaval veisespermal peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ D lisas toodud näidisele.

VIII. Seasperma

A. ÕIGUSAKTID (12)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62).

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55a (kunstseemendamine)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 90/429/EMÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud teave edastatakse ühisele veterinaarkomiteele.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ artiklile 16 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldaval seaspermal peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ D lisas toodud näidisele.

IX. Muud liigid

A. ÕIGUSAKTID (13)

Euroopa Liit

Šveits

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54)

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 28.6.2013, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 51–55a (kunstseemendamine) ja 56–58a (embrüote siirdamine)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE-AC; RS 916.443.14)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Käesoleva lisa kohaldamisel käsitletakse käesolevas punktis kauplemist käesoleva liite I–V osadega hõlmamata elusloomadega ning käesoleva liite VI–VIII osadega hõlmamata sperma, munarakkude ja embrüotega.

Euroopa Liit ja Šveits kohustuvad mitte keelama ega piirama punktis 1 osutatud elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemist muudel kui käesoleva lisa kohaldamisest tulenevatel loomatervishoiuga seotud põhjustel, eelkõige vastavalt selle artiklile 20 võetavate kaitsemeetmete tõttu.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel kabiloomade partiidel (v.a käesoleva liite I, II ja III osades nimetatud) peab olema direktiivi 92/65/EMÜ E lisa I osas sätestatud näidisele vastav veterinaarsertifikaat, mida täiendab direktiivi 92/65/EMÜ artikli 6 osa A lõike 1 punktis e sätestatud tõend.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel jäneseliste partiidel peab olema direktiivi 92/65/EMÜ E lisa I osas sätestatud näidistele vastav veterinaarsertifikaat, mida täiendab vajaduse korral direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud tõend.

Šveitsi ametiasutused võivad seda tõendit kohandada, nii et see hõlmab täielikult direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 9 sätestatud nõuded.

Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud teave esitatakse ühisele veterinaarkomiteele.

Euroopa Liidust Šveitsi saadetavate koerte ja kasside suhtes kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõiget 2.

Kasutada tuleb märgistussüsteemi, mis on sätestatud määruses (EL) nr 576/2013. Kasutada tuleb rakendusmääruse (EL) n 577/2013 (14) II lisa 3. osas sätestatud passi.

Marutaudivastase vaktsineerimise ja vajaduse korral kordusvaktsineerimise kehtivusaeg on sätestatud määruse (EL) nr 576/2013 III lisas.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses peab lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüotega kaasas olema komisjoni otsuses 2010/470/EL (15) sätestatud veterinaarsertifikaat.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldaval hobusespermal peab kaasas olema otsuses 2010/470/EL sätestatud veterinaarsertifikaat.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel hobusemunarakkudel ja -embrüotel peab kaasas olema otsuses 2010/470/EL sätestatud veterinaarsertifikaat.

10.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel seamunarakkudel ja -embrüotel peab kaasas olema otsuses 2010/470/EL sätestatud veterinaarsertifikaat.

11.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel mesilaskogumitel (tarud või mesilasemad koos sülemitega) peab olema kaasas veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ E lisa II osas toodud näidisele.

12.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavatel direktiivi 92/65/EMÜ C lisa kohaselt akrediteeritud asutustest, instituutidest või keskustest pärit loomadel, spermal, embrüotel ja munarakkudel peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on koostatud vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ E lisa III osas toodud näidisele.

13.

Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 24 kohaldamisel esitatakse selle lõikes 2 sätestatud teave ühisele veterinaarkomiteele.

X. Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine

A. ÕIGUSAKTID (16)

Euroopa Liit	Šveits
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1)	28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE-AC; RS 916.443.14)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Kasutada tuleb märgistussüsteemi, mis on sätestatud määruses (EL) nr 576/2013.

Marutaudivastase vaktsineerimise ja vajaduse korral kordusvaktsineerimise kehtivusaeg on sätestatud määruse (EL) nr 576/2013 III lisas.

Kasutada tuleb määruse (EL) nr 577/2013 III lisa 3. osas sätestatud passi näidist. Passiga seotud täiendavad tingimused on sätestatud määruse (EL) nr 577/2013 III lisa 4. osas.

Käesolevas liites kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelise lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes määruse (EL) nr 576/2013 II peatüki sätteid mutatis mutandis. Dokumentide ja identsuse kontroll lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel Euroopa Liidu liikmesriigist Šveitsi toimub vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artiklis 33 sätestatud korrale."

(1) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(2) Komisjoni 15. juuli 2004. aasta otsus 2004/558/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, mis käsitleb veiste infektsioosse rinotrahheiidiga seotud täiendavaid tagatisi ühendusesiseseks kaubanduseks veistega ja teatavate liikmesriikide esitatud tõrjeprogrammide heakskiitmist (ELT L 249, 23.7.2004, lk 20).

(3) Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsus 2008/185/EÜ Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta (ELT L 59, 4.3.2008, lk 19).

(4) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(5) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(6) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(7) Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 617/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta (ELT L 168, 28.6.2008, lk 5).

(8) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(9) Komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1251/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu (ELT L 337, 16.12.2008, lk 41).

(10) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(11) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(12) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(13) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(14) Komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta EMPs kohaldatav tekst (ELT L 178, 28.6.2013, lk 109).

(15) Komisjoni 26. augusti 2010. aasta otsus 2010/470/EL, millega kehtestatakse veterinaarsertifikaatide näidised hobuslaste, lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote ning sigade munarakkude ja embrüote liidusiseseks kaubanduseks (teatavaks tehtud numbri K(2010) 5779 all) EMPs kohaldatav tekst (ELT L 228, 31.8.2010, lk 15).

(16) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

V LISA

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 5. liide asendatakse järgmisega:

„5. liide

Elusloomad, sperma, munarakud ja embrüod: piirikontrollid ja inspekteerimislõivud

I PEATÜKK

Üldsätted – TRACES süsteem

A. ÕIGUSAKTID (1)

Euroopa Liit

Šveits

Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus 2004/292/EÜ TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 63)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

2.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

3.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

4.	18. aprilli 2007. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomade impordi ja transiidi kohta (OITA; RS 916.443.12)

5.	27. augusti 2008. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13)

6.	Siseministeeriumi 16. mai 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi ja transiidi kontrolli kohta (OITE määrus kontrolli kohta; RS 916.443.106)

7.	28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE-AC; RS 916.443.14)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Komisjon integreerib Šveitsi koostöös Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarametiga komisjoni otsuses 2004/292/EÜ sätestatud arvutisüsteemi TRACES.

Vajaduse korral määratakse ühises veterinaarkomitees kindlaks ülemineku- ja lisameetmed.

II PEATÜKK

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubanduses kohaldatavad veterinaarkontrollid

A. ÕIGUSAKTID (2)

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubanduses kohaldatavat veterinaar- ja zootehnilist kontrolli teostatakse vastavalt allpool loetletud õigusaktidele:

Euroopa Liit

Šveits

1.	Nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34)

2.	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artikkel 57

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	Siseministeeriumi 16. mai 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi ja transiidi kontrolli kohta (OITE määrus kontrolli kohta; RS 916.443.106)

4.	28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE-AC; RS 916.443.14)

5.	30. oktoobri 1985. aasta määrus Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti võetavate tasude kohta (Ordonnance sur les émoluments de l'OSAV; RS 916.472)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 90/425/EMÜ artikliga 8 ettenähtud juhtudel võtavad sihtkoha pädevad asutused viivitamatult ühendust lähtekoha pädevate asutustega. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed ning teavitavad lähtekoha pädevat asutust ja komisjoni läbiviidud kontrollidest, tehtud otsustest ning nende tegemise põhjustest.

Direktiivi 89/608/EMÜ artiklite 10, 11 ja 16 ning direktiivi 90/425/EMÜ artiklite 9 ja 22 rakendamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

C. ERIEESKIRJAD PIIRIALADEL KARJATATAVATE LOOMADE KOHTA

1. Mõisted

Karjatamine: loomade saatmine Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi 10 km laiusel piirialal asuvale karjamaale. Erilistel, nõuetekohaselt põhjendatud tingimustel võivad asjaomased pädevad asutused lubada loomi karjatada laiemal maa-alal mõlemal pool Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelist piiri.

Päevane karjatamine: karjatamine, mille puhul saadetakse loomad iga päeva lõpul tagasi Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsis asuvasse päritoluettevõttesse.

2. Loomade karjatamise suhtes Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelisel piirialal kohaldatakse mutatis mutandis komisjoni otsust 2001/672/EÜ (3). Otsuse 2001/672/EÜ artikli 1 suhtes kohaldatakse käesoleva lisa raames siiski järgmisi kohandusi:

—	viide ajavahemikule 1. maist 15. oktoobrini asendatakse „kalendriaastaga”;

—

Šveitsi puhul on otsuse 2001/672/EÜ artiklis 1 märgitud ja vastavas lisas nimetatud lepinguosalisteks:

—

ŠVEITS

—	Zürichi kanton

—	Berni kanton

—	Luzerni kanton

—	Uri kanton

—	Schwyzi kanton

—	Obwaldeni kanton

—	Nidwaldeni kanton

—	Glaruse kanton

—	Zugi kanton

—	Freiburgi kanton

—	Solothurni kanton

—	Baseli linna kanton

—	Baseli kanton

—	Schaffhauseni kanton

—	Appenzell Ausserhodeni kanton

—	Appenzell Innerhodeni kanton

—	Sankt Galleni kanton

—	Graubündeni kanton

—	Aargau kanton

—	Thurgau kanton

—	Ticino kanton

—	Waadti kanton

—	Wallise kanton

—	Neuenburgi kanton

—	Genfi kanton

—	Jura kanton

27. juuni 1995. aasta loomataudimääruse (OFE; RS 916.401) ja eriti selle artikli 7 (registreerimine) ning 26. novembri 2011. aasta loomadega kauplemise andmebaasi käsitleva määruse (Ordonnance sur la BDTA; RS 916.404.1) ja eriti selle jaotise 2 (andmebaaside sisu) kohaselt määrab Šveits igale karjamaale oma registrikoodi, mis peab olema kantud siseriiklikusse veiste andmebaasi.

3. Loomade karjatamisel Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelisel piirialal teostab lähteriigi ametlik veterinaararst järgmised toimingud:

a)	teatab sihtkoha pädevale asutusele (kohalikule veterinaarüksusele) direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 sätestatud veterinaarasutusi ühendava arvutisüsteemi kaudu loomade lähetamisest sertifikaadi väljaandmise kuupäeval ja hiljemalt nelikümmend kaheksa tundi enne loomade ettenähtud saabumist;

b)	kontrollib loomi 48 tunni jooksul enne nende tagasitulekut; loomad peavad olema nõuetekohaselt märgistatud;

c)	annab välja punktis 9 esitatud näidise põhjal koostatud sertifikaadi.

4. Kogu karjatamisperioodi vältel on loomad tollikontrolli all.

5. Loomade omanik kohustub:

a)	kinnitama kirjalikult, et järgib kõiki käesoleva lisa kohaldamiseks võetud meetmeid ja kohalikul tasandil kehtestatud muid meetmeid, nii nagu kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi loomaomanikud;

b)	katma käesolevas lisas sätestatud kontrollide kulud;

c)	tegema täiel määral koostööd lähte- või sihtriigi asutuste nõutud tolli- ja veterinaarkontrolli toimingute vallas.

6. Loomade tagasitulekul karjatamishooaja lõpul või varem teostab karjatamist läbiviiva riigi ametlik veterinaararst järgmised toimingud:

a)	teatab sihtkoha pädevale asutusele (kohalikule veterinaarüksusele) direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 sätestatud veterinaarasutusi ühendava arvutisüsteemi kaudu loomade lähetamisest sertifikaadi väljaandmise kuupäeval ja hiljemalt nelikümmend kaheksa tundi enne loomade ettenähtud saabumist;

b)	kontrollib loomi 48 tunni jooksul enne nende tagasitulekut; loomad peavad olema nõuetekohaselt märgistatud;

c)	annab välja punktis 9 esitatud näidise põhjal koostatud sertifikaadi.

7. Kui esineb haiguspuhanguid, tuleb pädevate veterinaarasutuste ühisel nõusolekul võtta asjakohaseid meetmeid. Need asutused peavad otsustama, kuidas katta sellega kaasnevaid kulusid. Vajadusel võib küsimuse edastada ühisele veterinaarkomiteele.

8. Erandina karjatamist käsitlevatest punktidest 1–7 kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelise päevase karjatamise suhtes järgmisi sätteid:

a)	loomad ei puutu kokku teise põllumajandusettevõtte loomadega;

b)	loomade omanik kohustub pädevale veterinaarasutusele teatama loomade igasugusest kokkupuutest teise põllumajandusettevõtte loomadega;

c)	punktis 9 määratletud veterinaarsertifikaat tuleb esitada pädevatele veterinaarasutustele igal kalendriaastal loomade esmakordsel saabumisel Euroopa Liidu liikmesriiki või Šveitsi. Veterinaarsertifikaat tuleb esitada pädevatele veterinaarasutustele nende nõudmisel;

d)	punktide 2 ja 3 sätteid kohaldatakse ainult kalendriaasta esimesel loomade lähetusel Euroopa Liidu liikmesriiki või Šveitsi;

e)	punkti 6 sätteid ei kohaldata;

f)	loomade omanik kohustub pädevale veterinaarasutusele teatama karjatamisperioodi lõpust.

9. Veterinaarsertifikaadi näidis veiste piirialadel karjatamise või päevase piirialadel karjatamise ja karjamaalt tagasituleku kohta:

Veterinaarsertifikaadi näidis veiste piirialadel karjatamise või päevase piirialadel karjatamise ja karjamaalt tagasituleku kohta

III PEATÜKK

Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelise kaubanduse tingimused

A. ÕIGUSAKTID

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 599/2004 (4) tuleb elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemise ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelistel piirialadel veiste karjatamise puhul kasutada käesolevas lisas ettenähtud veterinaarsertifikaate, mis on kättesaadavad süsteemis TRACES.

IV PEATÜKK

Kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatav veterinaarkontroll

A. ÕIGUSAKTID (5)

Kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatavat kontrolli teostatakse vastavalt järgmistele õigusaktidele:

Euroopa Liit

Šveits

1.	Komisjoni 18. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 282/2004, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade deklareerimise ja veterinaarkontrolli dokument (ELT L 49, 19.2.2004, lk 11)

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

3.	Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56)

4.	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3)

5.	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10)

6.	Komisjoni 12. novembri 1997. aasta otsus 97/794/EÜ, milles sätestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ kohaldamiseks seoses kolmandatest riikidest imporditavate elusloomade veterinaarkontrolliga (EÜT L 323, 26.11.1997, lk 31)

7.	Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsus 2007/275/EÜ, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid (ELT L 116, 4.5.2007, lk 9)

1.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomade impordi ja transiidi kohta (OITA; RS 916.443.12)

3.	27. augusti 2008. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13)

4.	Siseministeeriumi 16. mai 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi ja transiidi kontrolli kohta (OITE määrus kontrolli kohta; RS 916.443.106)

5.	28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE-AC; RS 916.443.14)

6.	30. oktoobri 1985. aasta määrus Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti võetavate tasude kohta (Ordonnance sur les émoluments de l'OSAV; RS 916.472)

7.	18. augusti 2004. aasta määrus veterinaarravimite kohta (OMédV; RS 812.212.27)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaldamisel on Euroopa Liidu liikmesriikide piiripunktid elusloomade veterinaarkontrolliks esitatud komisjoni otsuse 2009/821/EÜ (6) I lisas.

Direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaldamisel on Šveitsi piirikontrollipunktid järgmised:

Nimi	TRACESi kood	Tüüp	Järelevalvekeskus	Loa tüüp
Zürichi lennujaam	CHZRH4	A	Keskus 3	O – Muud loomad (sealhulgas loomaaialoomad) (7)
Genfi lennujaam	CHGVA4	A	Keskus 2	O – Muud loomad (sealhulgas loomaaialoomad) (7)

Ühine veterinaarkomitee vastutab piirikontrollipunktide, nende kontrollikeskuste ja loa tüüpide loetellu tehtud hilisemate muudatuste eest.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 91/496/EMÜ artiklile 19 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet kohaldab Euroopa Liidu liikmesriikidega samaaegselt käesoleva lisa 3. liites osutatud imporditingimusi ja rakendusmeetmeid.

Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet võib kohaldada ka rangemaid meetmeid ja nõuda lisatagatisi. Sobivate lahenduste leidmiseks peetakse nõu ühises veterinaarkomitees.

Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet ja Euroopa Liidu liikmesriigid teavitavad teineteist kahepoolselt kehtestatavatest impordi eritingimustest, mille suhtes ei kohaldata ühtlustamist liidu tasandil.

Käesoleva jao punktis 1 osutatud Euroopa Liidu liikmesriikide piirikontrollipunktides teostatakse kontrolli kolmandatest riikidest Šveitsi suunduva impordi suhtes vastavalt käesoleva peatüki A jaole.

Punktis 2 nimetatud Šveitsi piirikontrollipunktides teostatakse kontrolli kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse suunduva impordi üle vastavalt käesoleva peatüki A jaole.

V PEATÜKK

Erisätted

1. LOOMADE IDENTIFITSEERIMINE

A. ÕIGUSAKTID (8)

Kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatavat kontrolli teostatakse vastavalt järgmistele õigusaktidele:

Euroopa Liit

Šveits

1.	Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31)

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401), eriti selle artiklid 7–15f (registreerimine ja identifitseerimine)

2.	26. oktoobri 2011. aasta määrus loomadega kauplemise andmebaasi kohta (Ordonnance sur la BDTA; RS 916.404.1)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Direktiivi 2008/71/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaldamise üle otsustab ühine veterinaarkomitee.

Kohapealse kontrolli eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklile 22, loomataudiseaduse artiklile 57 ja 23. oktoobri 2013. aasta määruse (põllumajandusettevõtete kontrollide kooskõlastamise kohta) (OCI, RS 910.15) artiklile 1.

2. LOOMADE KAITSE

A. ÕIGUSAKTID (9)

Euroopa Liit

Šveits

1.	Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1)

2.	Nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1)

1.	16. detsembri 2005. aasta föderaalseadus loomade kaitse kohta (LPA; RS 455), eriti selle artiklid 15–15a (loomade rahvusvaheline vedu)

2.	23. aprilli 2008. aasta loomakaitsemäärus (OPAn; RS 455.1), eriti selle artiklid 169–176 (loomade rahvusvaheline vedu)

B. RAKENDUSEESKIRJAD

Šveitsi asutused kohustuvad järgima määruse (EÜ) nr 1/2005 Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelist kaubavahetust ning kolmandatest riikidest pärit importi reguleerivaid sätteid.

Määruse (EÜ) nr 1/2005 artikliga 26 ettenähtud juhtudel võtavad sihtkoha pädevad asutused viivitamatult ühendust lähtekoha pädevate asutustega.

Nõukogu direktiivi 89/608/EMÜ artiklite 10, 11 ja 16 rakendamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

Ühine veterinaarkomitee vastutab kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklile 28 ja 23. aprilli 2008. aasta loomade kaitset käsitleva määruse (OPAn; RS 455.1) artiklile 208.

Loomade kaitset käsitleva 16. detsembri 2005. aasta föderaalseaduse (LPA; RS 455) artikli 15a kolmanda lõigu kohaselt võib veiseid, lambaid, kitsi ja sigu ning tapamajja viidavaid hobuseid ja kodulinde vedada läbi Šveitsi ainult rongi või lennukiga. Seda küsimust arutab ühine veterinaarkomitee.

3. INSPEKTEERIMISLÕIVUD

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelise kaubanduse üle teostatava veterinaarkontrolli eest ei koguta inspekteerimislõivu.

Šveitsi asutused kohustuvad koguma kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes teostatud veterinaarkontrolli eest inspekteerimislõive, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004.”

(1) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(2) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(3) Komisjoni 20. augusti 2001. aasta otsus, millega kehtestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse suveperioodil mägipiirkondades karjatatavate veiste liikumise suhtes (EÜT L 235, 4.9.2001, lk 23).

(4) Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 599/2004 loomade ja loomsete saaduste ühendusesisese kaubandusega seotud ühtlustatud näidissertifikaadi ja kontrollakti vastuvõtmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 44).

(5) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(6)

+	Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsus 2009/821/EÜ, millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES (ELT L 296, 12.11.2009, lk 1).

(7) Viide otsuses 2009/821/EÜ määratletud loa kategooriatele.

(8) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(9) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

VI LISA

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 6. liide asendatakse järgmisega:

„6. liide

Loomsed saadused

I PEATÜKK

Sektorid, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune

„Inimtoiduks ettenähtud loomsed saadused”

Määruse (EÜ) nr 853/2004 mõisteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

Eksport Euroopa Liidust Šveitsi ja eksport Šveitsist Euroopa Liitu

Kaubandustingimused

Võrdväärsus

Euroopa Liit

Šveits

Loomatervishoid

1.	Värske liha, sh hakkliha, lihavalmistised, lihatooted, töötlemata rasvad ja sulatatud rasvad

Kodukabjalised

Kodusõralised

Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ (1)

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah (3)

2.	Tehistingimustes peetavate ulukite liha, lihavalmistised ja lihatooted

Eespool nimetamata tehistingimustes peetavad maismaaimetajad

Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 92/118/EMÜ (2)

Direktiiv 2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

Tehistingimustes peetavad silerinnalised linnud

Jäneselised

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

Jah

3.	Metsulukiliha, lihavalmistised, lihatooted

Metssõralised

Jäneselised

Muud maismaaimetajad

Looduslikud jahilinnud

Direktiiv 2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

4.	Värske kodulinnuliha, lihavalmistised, lihatooted, rasvad ja sulatatud rasvad

Kodulinnuliha

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

5.	Loomamaod, -põied ja soolekestad

Veised

Lambad ja kitsed

Sead

Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah (3)

6.	Kondid ja konditooted

Kodukabjalised

Kodusõralised

Muud tehistingimustes peetavad või looduslikud maismaaimetajad

Kodulinnud, silerinnalised linnud ja looduslikud jahilinnud

Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah (3)

7.	Töödeldud loomsed valgud, veri ja veretooted

Kodukabjalised

Kodusõralised

Muud tehistingimustes peetavad või looduslikud maismaaimetajad

Kodulinnud, silerinnalised linnud ja looduslikud jahilinnud

Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah (3)

8.	Želatiin ja kollageen

Direktiiv 2002/99/EÜ

Määrus (EÜ) nr 999/2001

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah (3)

9.	Piim ja piimatooted

Direktiiv 64/432/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

10.	Munad ja munatooted

Direktiiv 2002/99/EÜ

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

11.	Kalasaadused, kahepoolmelised molluskid, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod

Direktiiv 2006/88/EÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

12.

Mesi

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

13.	Teod ja konnakoivad

Direktiiv 92/118/EMÜ

Direktiiv 2002/99/EÜ

1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40)

27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

Jah

Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

Eksport Euroopa Liidust Šveitsi ja eksport Šveitsist Euroopa Liitu
Kaubandustingimused		Võrdväärsus
Euroopa Liit	Šveits
Rahvatervis
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1)	9. oktoobri 1992. aasta toiduaineid ja tarbekaupu käsitlev föderaalseadus (LDAL; RS 817.0) 23. aprilli 2008. aasta loomakaitsemäärus (OPAn; RS 455.1) 16. novembri 2011. aasta määrus riigi veterinaarametis töötava personali põhi-, eriala- ja täienduskoolituse kohta (RS 916.402) 27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401) 23. novembri 2005. aasta esmatootmismäärus (OPPr; RS 916.020) 23. novembri 2005. aasta loomade tapmise ja liha kontrolli määrus (OAbCV; RS 817.190) 23. novembri 2005. aasta toiduaineid ja tarbeesemeid käsitlev määrus (ODAlOUs; RS 817.02) Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus toiduaineid käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta (RS 817.025.21) Majandusministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus esmatoodangu hügieeni kohta (OHyPPr; RS 916.020.1) Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta hügieenimäärus (OHyG; RS 817.024.1) Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus hügieeni kohta loomade tapmisel (OHyAb; RS 817.190.1) Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus loomse päritoluga toiduainete kohta (RS 817.022.108)	Jah, eritingimustega
Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2074/2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 27) Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2075/2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes (ELT L 338, 22.12.2005, lk 60)
Loomade kaitse
Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1)	16. detsembri 2005. aasta föderaalseadus loomade kaitse kohta (LPA; RS 455) 23. aprilli 2008. aasta loomakaitsemäärus (OPAn; RS 455.1) Šveitsi veterinaarameti 12. augusti 2010. aasta määrus loomade kaitse kohta nende tapmisel (OPAnAb; RS 455.110.2) 23. novembri 2005. aasta loomade tapmise ja liha kontrolli määrus (OAbCV; RS 817.190)	Jah, eritingimustega

Eritingimused

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavate inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete liikumise suhtes kehtivad samad ja ainult need tingimused, mis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kaubeldavate inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete suhtes, ka selles suhtes, mis puudutab loomade kaitset nende surmamisel. Vajaduse korral on nende toodetega kaasas veterinaarsertifikaadid, mis on ette nähtud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kauplemisel või määratletud käesolevas lisas ning on kättesaadavad süsteemis TRACES.

Šveits koostab vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 31 (asutuste registreerimine/tunnustamine) tunnustatud asutuste nimekirja.

Šveits kohaldab impordi suhtes samu sätteid, mis on kohaldatavad selles valdkonnas liidu tasandil.

Šveitsi pädevad asutused ei kasuta määruse (EÜ) nr 2075/2005 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vabastust keeritsussiuuringutest. Selle vabastuse kasutamise korral kohustuvad Šveitsi pädevad asutused edastama komisjonile kirjalikult nende piirkondade nimekirja, kus keeritsussirisk kodusigadel on ametlikult tunnistatud tähtsusetuks. Euroopa Liidu liikmesriigid saavad kolme kuu jooksul alates selle teatise esitamist edastada komisjonile oma kirjalikud märkused. Komisjoni või Euroopa Liidu liikmesriigi vastuväidete puudumisel tunnistatakse piirkond tähtsusetu keeritsussiriskiga piirkonnaks ning sellest piirkonnast pärit kodusigade tapmisel keeritsussikontrolli ei tehta. Määruse (EÜ) nr 2075/2005 artikli 3 punkti 3 kohaldatakse sel juhul mutatis mutandis.

Keeritsussi esinemise kontrollimiseks Šveitsis kasutatakse määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa I ja II peatükis kirjeldatud tuvastamismeetodeid. Seevastu ei kasutata määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa II peatükis kirjeldatud trihhinoosiuuringut.

Šveitsi pädevad asutused võivad teha erandeid nuumkodusigade rümpade ja liha keeritsussikontrolli nõudest vähese tootmisvõimsusega tapamajades.

Seda sätet kohaldatakse 31. detsembrini 2016.

Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määruse (mis käsitleb hügieeni loomade tapmisel (OHyAb; RS 817.190.1)) artikli 8 lõike 3 kohaselt ja siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määruse (loomset päritolu toiduainete kohta (RS 817.022.108)) artikli 9 lõike 8 kohaselt tähistatakse nuumkodusigade rümbad ja liha, samuti nendest saadud lihavalmistised ja töödeldud lihatooted tervisemärgiga, mis vastab siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määruse (mis käsitleb hügieeni loomade tapmisel) 9. lisa viimases lõigus sätestatud näidisele. Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määruse (loomset päritolu toiduainete kohta) artikli 9a kohaselt ei saa nende toodetega kaubelda Euroopa Liidu liikmesriikides.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavate nuumamiseks ja tapmiseks peetavate kodusigade rümpade ja liha, mis on pärit:

—	Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste poolt keeritsussivabaks tunnistatud põllumajandusettevõtetest;

—	piirkondadest, kus keeritsussirisk kodusigadel on ametlikult tunnistatud tähtsusetuks,

ja millele ei ole tehtud keeritsussikontrolli vastavalt määruse (EÜ) nr 2075/2005 artiklile 3, liikumise suhtes kehtivad ainult samad tingimused, mis Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kaubeldavate kodusigade rümpade ja liha suhtes.

Hügieenimääruse (OHyg; RS 817.024.1) artikli 2 kohaldamisel võivad Šveitsi pädevad asutused erijuhtudel lubada teha erandeid hügieenimääruse artiklitest 8, 10 ja 14:

et võtta arvesse loetletud mägipiirkondades asuvate ettevõtete vajadusi vastavalt 6. oktoobri 2006. aasta föderaalseadusele regionaalpoliitika kohta (RS 901.0) ja 28. novembri määrusele regionaalpoliitika kohta (RS 901.021).

Šveitsi pädevad asutused kohustuvad teatama kirjalikult nendest kohandustest komisjonile. Selles teatises:

—	kirjeldatakse üksikasjalikult sätteid, mille kohandamist peavad Šveitsi pädevad asutused vajalikuks, ja märgitakse kavandatava kohanduse laad;

—	kirjeldatakse asjaomaseid toiduaineid ja ettevõtteid;

—	selgitatakse kohanduste põhjused (esitades sealhulgas vajaduse korral kokkuvõtte teostatud riskianalüüsist ja märkides kõik meetmed, mis tuleb võtta selleks, et kohandustega ei seataks ohtu hügieenimääruse eesmärke (OHyg; RS 817.024.1);

—	antakse kogu muu asjakohane teave.

Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid võivad kolme kuu jooksul alates teatise kättesaamisest esitada kirjalikke märkusi. Vajaduse korral kutsutakse kokku ühine veterinaarkomitee;

traditsiooniliste tunnustega toiduainete valmistamiseks.

Šveitsi pädevad asutused kohustuvad teatama kirjalikult nendest kohandustest komisjonile hiljemalt aasta jooksul pärast nimetatud erandite lubamist üksikjuhtudel või üldiselt. Igas teatises:

—	esitatakse kohandatud nõuete lühikirjeldus;

—	kirjeldatakse asjaomaseid toiduaineid ja ettevõtteid ning

—	antakse kogu muu asjakohane teave.

Komisjon teavitab Šveitsi Euroopa Liidu liikmesriikides määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 13, määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 10, määruse (EÜ) nr 854/2003 artikli 13 ja määruse (EÜ) nr 2074/2005 artikli 7 kohaselt kohaldatavatest eranditest ja kohandustest.

10)

11)

Euroopa Liidu referentlaborid loomset päritolu toidus esinevate veterinaarravimite jääkide ja saasteainete jaoks on järgmised:

Direktiivi 96/23/EÜ I lisa A rühma 1., 2., 3. ja 4. alarühmas ning B rühma 2. alarühma punktis d ja B rühma 3. alarühma punktis d loetletud jääkide jaoks (4):

RIKILT – Institute for Food Safety, part of Wageningen UR

P.O. Box 230

6700 AE Wageningen

Madalmaad

Direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 1. alarühmas ja B rühma 3. alarühma punktis e loetletud jääkide ning karbadoksi ja olakvindoksi jaoks:

Laboratoires d'études et de recherches sur les médicaments vétérinaires et les désinfectants

ANSES – Laboratoire de Fougères

35306 Fougères cedex

Prantsusmaa

Direktiivi 96/23/EÜ I lisa A rühma 5. alarühmas ja B rühma 2. alarühma punktides a, b ja e loetletud jääkide jaoks:

Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit

Diedersdorfer Weg, 1

D-12277 Berlin

Saksamaa

Direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 3. alarühma punktis c loetletud jääkide jaoks:

Istituto Superiore di Sanità (ISS)

Viale Regina Elena, 299

00161 Rome

Itaalia

Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles valdkonnas tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Laborite funktsioonid ja ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 882/2004 III pealkirjas ja VII lisas.

12)

Kuni Euroopa Liidu ja Šveitsi õigusaktide ühtlustamise tunnustamiseni tagab Šveits Euroopa Liitu eksportimisel allpool loetletud õigusaktide ja nende rakendussätete täitmise:

1.	Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

Komisjoni 1. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus nr 1999/217/EÜ (ELT L 267, 2.10.2012, lk 1).

3.	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3).

4.	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

5.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16).

6.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/3/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 24).

7.	Komisjoni 23. oktoobri 2002. aasta otsus 2002/840/EÜ, millega võetakse vastu toidu kiiritamiseks kinnitatud kolmandate riikide rajatiste loetelu (EÜT L 287, 25.10.2002, lk 40).

8.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1).

9.	Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

11.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

13.	Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

14.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/32/EÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 141, 6.6.2009, lk 3).

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).

„Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused”

Eksport Euroopa Liidust Šveitsi ja eksport Šveitsist Euroopa Liitu

Kaubandustingimused

Võrdväärsus

Euroopa Liit (5)

Šveits (5)

Jah, eritingimustega

1.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1)

Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

1.	23. novembri 2005. aasta loomade tapmise ja liha kontrolli määrus (OAbCV; RS 817.190)

2.	Siseministeeriumi 23. novembri 2005. aasta määrus hügieeni kohta loomade tapmisel (OHyAb; RS 817.190.1)

3.	27. juuni 1995. aasta loomataudimäärus (OFE; RS 916.401)

4.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

5.	25. mai 2011. aasta määrus loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA; RS 916.441.22)

Eritingimused

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 41 ja 42 kohaldab Šveits impordi suhtes samu sätteid, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 142/2011 artiklites 25–28 ja 30–31 ning XIV ja XV lisas (sertifikaadid).

Esimese ja teise kategooria materjalidega kauplemise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklit 48.

Vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 artiklile 17 ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 21 ja 48 on Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavate kolmanda kategooria materjalidega kaasas määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis sätestatud äridokumendid ja veterinaarsertifikaadid.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 II jaotise I peatüki 2. jaole ja määruse (EL) nr 142/2011 IV peatükile ja IX lisale koostab Šveits oma asjaomaste ettevõtete nimekirja.

II PEATÜKK

I peatükiga hõlmamata sektorid

Eksport Euroopa Liidust Šveitsi ja eksport Šveitsist Euroopa Liitu

Ekspordi suhtes liidust Šveitsi kohaldatakse samu tingimusi kui liidusiseses kaubanduses. Seega lisatakse saadetistele vajaduse korral pädeva asutuse väljastatud sertifikaat, mis kinnitab vastavust kõnealustele tingimustele.

Vajaduse korral arutatakse sertifikaadi näidisvormi ühises veterinaarkomitees.”

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11).

(2) Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

(3) Ühine veterinaarkomitee vaatab uuesti läbi lammaste ja kitsede TSE järelevalvet käsitlevate õigusaktide sarnasuse tunnustamise.

(4)

+	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

(5) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

VIII LISA

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 10. liide asendatakse järgmisega:

„10. liide

Loomsed saadused: piirikontroll ja inspekteerimislõivud

I PEATÜKK

Üldsätted

A. ÕIGUSAKTID (1)

Euroopa Liit

Šveits

1.	Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus 2004/292/EÜ TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 63)

2.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artikkel 57

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	27. augusti 2008. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13)

4.	Siseministeeriumi 16. mai 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi ja transiidi kontrolli kohta (OITE määrus kontrolli kohta; RS 916.443.106)

5.	30. oktoobri 1985. aasta määrus Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti võetavate tasude kohta (Ordonnance sur les émoluments de l'OSAV; RS 916.472)

B. RAKENDUSKORD

Komisjon integreerib Šveitsi koostöös Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarametiga komisjoni otsuses 2004/292/EÜ sätestatud arvutisüsteemi TRACES.

Koostöös Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarametiga kaasab komisjon Šveitsi määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 50 kehtestatud kiirhoiatussüsteemi loomsete saaduste piiridelt tagasisaatmisega seotud nõuete osas.

Kui pädev asutus lükkab tagasi partii, konteineri või veose mõnes Šveitsiga piirnevas Euroopa Liidu piiripunktis, siis teavitab komisjon sellest viivitamatult Šveitsi.

Šveits teavitab viivitamatult komisjoni igast pädeva asutuse poolt vahetult või kaudselt inimtervisele ohtliku toidu- või söödapartii, -konteineri või -veose tagasilükkamisest piiripunktis ning järgib määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 52 ettenähtud konfidentsiaalsuseeskirju.

Asjakohased erimeetmed osalemiseks määratakse ühises veterinaarkomitees.

II PEATÜKK

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubanduses kohaldatavad veterinaarkontrollid.

A. ÕIGUSAKTID (2)

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelise kaubanduse suhtes kohaldatavat veterinaarkontrolli teostatakse vastavalt allpool loetletud õigusaktidele:

Euroopa Liit

Šveits

1.	Nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34)

2.	Nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13)

3.	Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11).

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artikkel 57

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	27. augusti 2008. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13)

4.	Siseministeeriumi 16. mai 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi ja transiidi kontrolli kohta (OITE määrus kontrolli kohta; RS 916.443.106)

5.	[…] 28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta ([…] OITE-AC; RS 916.443.14)

6.	30. oktoobri 1985. aasta määrus Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti võetavate tasude kohta (Ordonnance sur les émoluments de l'OSAV; RS 916.472)

B. RAKENDUSKORD

Direktiivi 89/662/EMÜ artikliga 8 ettenähtud juhtudel võtavad sihtkoha pädevad asutused viivitamatult ühendust lähtekoha pädevate asutustega. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed ning teavitavad lähtekoha pädevat asutust ja komisjoni läbiviidud kontrollidest, tehtud otsustest ning nende tegemise põhjustest.

Direktiivi 89/608/EMÜ artiklite 10, 11 ja 16 ning direktiivi 89/662/EMÜ artiklite 9 ja 16 rakendamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

III PEATÜKK

Kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatav veterinaarkontroll

A. ÕIGUSAKTID (3)

Kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatavat kontrolli teostatakse vastavalt allpool loetletud õigusaktidele:

Euroopa Liit

Šveits

1.	Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 136/2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11)

2.	Komisjoni 5. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 206/2009, milles käsitletakse isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ühendusse toomist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 136/2004 (ELT L 77, 24.3.2009, lk 1)

3.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206)

4.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1)

5.	Nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34)

6.	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3)

7.	Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10)

8.	Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9)

9.	Komisjoni […] 12. augusti 2002. aasta otsus 2002/657/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas (EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8)

10.	Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11)

11.	Komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/34/EÜ, millega kehtestatakse ühtlustatud standardid teatavate jääkide olemasolu kontrolliks kolmandatest riikidest imporditud loomsetes saadustes (ELT L 16, 20.1.2005, lk 61)

12.	Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsus 2007/275/EÜ, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid (ELT L 116, 4.5.2007, lk 9)

1.	1. juuli 1966. aasta loomataudiseadus (LFE; RS 916.40), eriti selle artikkel 57

2.	18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10)

3.	27. augusti 2008. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13)

4.	Siseministeeriumi 16. mai 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi ja transiidi kontrolli kohta (OITE määrus kontrolli kohta; RS 916.443.106)

5.	28. novembri 2014. aasta määrus lemmikloomade impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE-AC; RS 916.443.14)

6.	30. oktoobri 1985. aasta määrus Šveitsi toiduohutus- ja veterinaarameti võetavate tasude kohta (Ordonnance sur les émoluments de l'OSAV; RS 916.472)

7.	9. oktoobri 1992. aasta toiduaineteseadus (LDAL; RS 817.0)

8.	23. novembri 2005. aasta määrus toiduainete ja tarbekaupade kohta (ODAlOUs, RS 817.02)

9.	23. novembri 2005. aasta määrus toiduaineid käsitlevate õigusaktide rakendamise kohta (RS 817.025.21)

10.	Siseministeeriumi 26. juuni 1995. aasta määrus toiduainetes leiduvate võõrkehade ja koostisosade kohta (OSEC; RS 817.021.23)

B. RAKENDUSKORD

Direktiivi 97/78/EMÜ artikli 6 kohaldamisel on Euroopa Liidu liikmesriikide piirikontrollipunktid järgmised: loomsete saaduste veterinaarkontrolliks heakskiidetud piirikontrollipunktid, mis on esitatud muudetud otsuse 2009/821/EÜ I lisas.

Direktiivi 97/78/EMÜ artikli 6 kohaldamisel on Šveitsi piirikontrollipunktid järgmised:

Nimi	TRACESi kood	Tüüp	Järelevalvekeskus	Loa tüüp
Zürichi lennujaam	CHZRH4	A	Keskus 1	NHC (4)
Zürichi lennujaam	CHZRH4	A	Keskus 2	HC(2) (4)
Genfi lennujaam	CHGVA4	A	Keskus 2	HC(2), NHC (4)

Ühine veterinaarkomitee vastutab piirikontrollipunktide, nende kontrollikeskuste ja loa tüüpide loetellu tehtud hilisemate muudatuste eest.

Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi (EÜ) nr 882/2004 artiklile 45 ja loomataudiseaduse artiklile 57.

IV PEATÜKK

Tervishoiu- ja kontrollitingimused Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelises kaubanduses

Sektorites, kus samaväärsuse tunnustamine on vastastikune, liiguvad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahel kaubeldavad loomsed saadused samadel tingimustel nagu liidu liikmesriikide vahel kaubeldavad tooted. Vajaduse korral on nende toodetega kaasas veterinaarsertifikaadid, mis on ette nähtud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kauplemisel või määratletud käesolevas lisas ning on kättesaadavad süsteemis TRACES.

Muude sektorite suhtes jäävad kehtima 6. liite II peatükis sätestatud loomatervishoiu tingimused.

V PEATÜKK

Kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes kohaldatavad tervishoiu- ja kontrollitingimused

I. EUROOPA LIIT – ÕIGUSAKTID (5)

A. Rahvatervise eeskirjad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/32/EÜ toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 141, 6.6.2009, lk 3).

Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

Komisjoni 26. juuli 1995. aasta direktiiv 95/45/EÜ, millega nähakse ette toiduainetes kasutatavate värvainete puhtuse erikriteeriumid (EÜT L 226, 22.9.1995, lk 1).

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/22/EÜ, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3).

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16).

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/3/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 24).

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

12.

Komisjoni 23. oktoobri 2002. aasta otsus 2002/840/EÜ, millega võetakse vastu toidu kiiritamiseks kinnitatud kolmandate riikide rajatiste loetelu (EÜT L 287, 25.10.2002, lk 40).

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1).

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/41/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks teatavad direktiivid, mis käsitlevad teatavate inimtoiduks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise ja turuleviimise toiduhügieeni ning tervishoiunõudeid, ja muudetakse nõukogu direktiive 89/662/EMÜ ja 92/118/EMÜ ning nõukogu otsust 95/408/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206).

18.

Komisjoni 11. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/34/EÜ, millega kehtestatakse ühtlustatud standardid teatavate jääkide olemasolu kontrolliks kolmandatest riikidest imporditud loomsetes saadustes (ELT L 16, 20.1.2005, lk 61).

19.

Komisjoni 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 401/2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).

20.

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

21.

Komisjoni 21. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 252/2012, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1883/2006 (ELT L 84, 23.3.2012, lk 1).

22.

Komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) 333/2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 88, 29.3.2007, lk 29).

B. Loomatervishoiu eeskirjad

Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11).

C. Muud erimeetmed (6)

Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline ajutine kaubandus- ja tolliliiduleping – ühisdeklaratsioon – ühenduse deklaratsioon (EÜT L 359, 9.12.1992, lk 14).

Nõukogu ja komisjoni 13. detsembri 1993. aasta otsus 94/1/EÜ, ESTÜ Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 1).

Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta otsus 97/132/EÜ Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (EÜT L 57, 26.2.1997, lk 4).

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta otsus 97/345/EÜ Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahelist kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet täiendava veterinaarküsimuste protokolli sõlmimise kohta (EÜT L 148, 6.6.1997, lk 15).

Nõukogu 16. märtsi 1998. aasta otsus 98/258/EÜ elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel (EÜT L 118, 21.4.1998, lk 1).

Nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsus 98/504/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta (EÜT L 226, 13.8.1998, lk 24).

Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/201/EÜ elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel (EÜT L 71, 18.3.1999, lk 1).

Nõukogu 15. novembri 1999. aasta otsus 1999/778/EÜ, mis käsitleb veterinaarküsimuste alase protokolli sõlmimist, mis täiendab ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahelist lepingut (EÜT L 305, 30.11.1999, lk 25).

Veterinaarküsimusi käsitlev protokoll 1999/1130/EÜ, millega täiendatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahelist kokkulepet (EÜT L 305, 30.11.1999, lk 26).

10.

Nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus 2002/979/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsieerumist käsitleva lepingu allkirjastamise ja teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (EÜT L 352, 30.12.2002, lk 1).

2. Šveits – Õigusaktid (7)

18. aprilli 2007. aasta määrus loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE; RS 916.443.10).

27. augusti 2008. aasta määrus kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13).

3. Rakenduskord

Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet kohaldab Euroopa Liidu liikmesriikidega samaaegselt käesoleva liite I peatükis nimetatud aktides sätestatud imporditingimusi, rakendusmeetmeid ja nende ettevõtete loetelu, kust pärinevate asjaomaste toodete import on lubatud. Seda kohustust kohaldatakse kõigi asjaomaste õigusaktide suhtes, olenemata nende vastuvõtmise kuupäevast.

Šveitsi toiduohutus- ja veterinaaramet võib kohaldada ka rangemaid meetmeid ja nõuda lisatagatisi. Sobivate lahenduste leidmiseks peetakse nõu ühises veterinaarkomitees.

Käesoleva liite III peatüki B osa punktis 1 osutatud Euroopa Liidu liikmesriikide piirikontrollipunktides teostatakse kontrolli kolmandatest riikidest Šveitsi suunduva impordi suhtes vastavalt käesoleva liite III peatüki A osale.

Käesoleva liite III peatüki B osa punktis 2 nimetatud Šveitsi piirikontrollipunktides teostatakse kontrolli kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse suunduva impordi suhtes vastavalt käesoleva liite III peatüki A osale.

Vastavalt 27. augusti 2008. aasta määrusele kolmandatest riikidest õhutranspordiga saabuvate loomsete saaduste impordi ja transiidi kohta (OITPA; RS 916.443.13), säilitab Šveitsi Konföderatsioon võimaluse importida veiseliha, mis on saadud veistelt, keda on tõenäoliselt ravitud kasvuhormoonidega. Sellise liha eksport Euroopa Liitu on keelatud. Lisaks sellele Šveitsi Konföderatsioon:

—	piirab sellise liha kasutamist, lubades selle müüki vaid otse tarbijale jaekaubandusettevõtete kaudu tingimusel, et tooted on asjakohaselt märgistatud;

—	lubab sellise liha sissetoomist vaid läbi Šveitsi piirikontrollipunktide;

—	säilitab piisava jälgimis- ja jaotussüsteemi eesmärgiga vältida edaspidi sellise liha võimalikku sissetoomist Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile;

—	esitab komisjonile üks kord aastas aruande impordi päritolu ja sihtkoha ning teostatud kontrollide kohta, et kinnitada eespool loetletud tingimuste täitmist;

—	probleemide ilmnemisel vaatab ühine veterinaarkomitee need sätted läbi.

VI PEATÜKK

Inspekteerimislõivud

Euroopa Liidu liikmesriikide ja Šveitsi vahelise kaubanduse üle teostatava veterinaarkontrolli eest ei koguta inspekteerimislõivu.

Šveitsi asutused kohustuvad koguma kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes teostatud veterinaarkontrolli eest inspekteerimislõive, kui need on seotud ametlike kontrollidega, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).”

(1) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(2) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(3) Kui ei ole teisiti sätestatud, käsitatakse viidet mis tahes õigusaktile viitena õigusakti viimati muudetud versioonile.

(4) Viide otsuses 2009/821/EÜ määratletud loa kategooriatele.

(5) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(6) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.

(7) Viidet mis tahes õigusaktile käsitatakse viitena kõnealusele õigusaktile enne 31. detsembrit 2014 muudetud redaktsioonis, kui ei ole teisiti sätestatud.