17.12.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 331/23 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/2358,
10. detsember 2015,
millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Armeenia ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3 koostoimes artikliga 218,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise vastu. |
(2) |
Nõukogu on võtnud vastu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (2) („Brüsseli IIa määrus”), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse. |
(3) |
Määrus (EÜ) nr 2201/2003 täiendab ja tugevdab rahvusvahelist lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni („1980. aasta Haagi konventsioon”), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed. |
(4) |
Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised. |
(5) |
Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides. |
(6) |
Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatav ühine õigusraamistik on tõenäoliselt parim lahendus tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele. |
(7) |
1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud. |
(8) |
1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda. |
(9) |
Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades. |
(10) |
Armeenia andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 1. märtsil 2007. Haagi konventsioon jõustus Armeenia suhtes 1. juunil 2007. |
(11) |
Mitmed liikmesriigid on juba andnud nõusoleku Armeenia ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Armeenia olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Armeenia ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Armeenia ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsioonile. |
(12) |
Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes ei ole veel andnud nõusolekut Armeenia ühinemiseks, anda luba anda liidu huvides hoiule oma kirjalikud nõusolekud Armeenia ühinemiseks, kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari, Malta, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik, kes on Armeenia ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud, ei peaks uusi kirjalikke nõusolekuid hoiule andma, kuna olemasolevad kirjalikud nõusolekud on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtivad. |
(13) |
Määrus (EÜ) nr 2201/2003 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(14) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liikmesriikidele, kes ei ole seda veel teinud, antakse luba anda liidu huvides nõusolek Armeenia ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga („1980. aasta Haagi konventsioon”).
2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid annavad Euroopa Liidu huvides hiljemalt 11. detsembril 2016 hoiule kirjaliku nõusoleku Armeenia ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, mis on sõnastatud järgmiselt:
„[LIIKMESRIIGI täielik nimi] nõustub vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/2358 Armeenia ühinemisega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga”.
3. Kui liikmesriik annab hoiule oma kirjaliku nõusoleku Armeenia ühinemiseks, teavitab ta sellest nõukogu ja komisjoni ning edastab komisjonile kirjaliku nõusoleku teksti kahe kuu jooksul pärast selle hoiule andmist.
Artikkel 2
Liikmesriigid, kes andsid enne käesoleva otsuse vastuvõtmist hoiule oma kirjalikud nõusolekud Armeenia ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, ei anna hoiule uusi kirjalikke nõusolekuid.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, välja arvatud Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari, Malta, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik.
Brüssel, 10. detsember 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
F. BAUSCH
(1) 11. veebruari 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).