4.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/1

(1)

Ministrid on mitmes ministrite deklaratsioonis (24. novembril 2005 Manchesteris, 19. septembril 2007 Lissabonis, 18. novembril 2009 Malmös ja 19. aprillil 2010 Granadas) kutsunud komisjoni üles hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, kasutades selleks piiriüleseid ja valdkondadevahelisi koostalitlusvõime alaseid lahendusi, mis võimaldaksid pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid. Peale selle tunnistasid liikmesriigid, et paremaid avalikke teenuseid tuleb pakkuda vähemate vahenditega ning et e-valitsuse potentsiaali saab suurendada Euroopa haldusasutuste koostöökultuuri edendamise ja koostalitlusvõime tingimuste parandamisega.

(2)

Oma 19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”, mis on üks strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusi, rõhutas komisjon, et koostalitlusvõime on oluline selleks, et kasutada maksimaalselt ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, ning sellest tulenevalt saab digitaalarengu tegevuskava olla tõhus üksnes siis, kui koostalitlusvõime on tagatud.

(3)

Oma 16. detsembri 2010. aasta teatises „Euroopa avalike teenuste koosvõime alused” esitles komisjon Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku.

(4)

Koostalitlusvõime hõlbustab poliitika edukat elluviimist ning sellel on suur potentsiaal aidata vältida piiriüleseid e-tõkkeid ja soodustada seeläbi uute või veel arenemisjärgus ühiste avalike teenuste loomist või juurutamist liidu tasandil. Koostalitlusvõimest sõltub eeskätt järgmistes põhjendustes kirjeldatud valdkondade poliitika tõhus ja tulemuslik elluviimine.

(5)

Siseturu valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ, (4) et liikmesriigid pakuksid teenuseosutajatele võimalust teha kõiki toiminguid ja täita kõiki formaalsusi, mida on vaja teenuse osutamiseks väljaspool nende asukohaliikmesriiki, elektrooniliselt ja piiriüleselt.

(6)

Äriühinguõiguse valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/17/EL (5) liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite koostalitlusvõime tagamist keskse platvormi kaudu. Äriühingute registrite vastastikuse sidumisega tagatakse registritevaheline piiriülene teabevahetus ning hõlbustatakse liidu tasandil ettevõtjate ja kodanike juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele, suurendades sellega liidu ettevõtluskeskkonna õiguskindlust.

(7)

Keskkonna valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ, (6) et tuleb vastu võtta ühised rakenduseeskirjad, milles sätestatakse koostalitlusvõime tehniline kord. Kõnealuses direktiivis nõutakse eeskätt riiklike taristute kohandamist tagamaks, et ruumiandmekogumid ja -teenused on kogu liidus koostalitlusvõimelised ja kättesaadavad.

(8)

Justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tuginevad Euroopa andmebaaside suurendatud koostalitlusvõimele viisainfosüsteem, (7) teise põlvkonna Schengeni infosüsteem, (8) Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteem (9) ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (10). Lisaks võttis nõukogu 24. septembril 2012 vastu järeldused, milles tehakse ettepanek võtta kasutusele Euroopa õigusaktide identifikaator ning rõhutatakse vajadust võtta kasutusele liikmesriikide ametlikes väljaannetes avaldatud õigusteabe koostalitlusvõimelise otsingu ja vahetamise vahend, kasutades selleks kordumatuid identifikaatoreid ja struktureeritud metaandmeid. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti ning käesoleva otsusega loodava programmi vaheline koostöö võib luua sünergiat, mis võib olla kasulik nende vastavate eesmärkide saavutamiseks.

(9)

Kohalike, riiklike ja Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime aitab saavutada eesmärke, mis Euroopa Parlament seadis oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsioonis ELi kodakondsust käsitleva 2010. aasta aruande ja ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamise kohta.

(10)

Tolli, maksude ja aktsiiside valdkonnas on koostalitlusvõime olnud väga oluline edu tagamise tegur selliste kõiki liikmesriike hõlmavate üleeuroopaliste IKT-süsteemide haldamisel, mis toetavad programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” alusel rahastatavaid koostalitlusvõimelisi äriteenuseid. Neid programme rakendavad ja juhivad komisjon ja liikmesriikide haldusasutused. Programmide „Fiscalis 2013” ja „Toll 2013” raames loodud hüved on kättesaadavad jagamiseks ja korduvkasutamiseks teistes poliitikavaldkondades. Lisaks sellele kutsuti nõukogu 26. mai 2014. aasta järeldustes ELi tolliliidu juhtimise reformi kohta liikmesriike ja komisjoni üles koostama ühiselt juhitavaid ja käitatavaid IT-süsteeme käsitlevat strateegiat kõigi tolliga seotud valdkondade jaoks.

(11)

Tervisevaldkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL (11) sätestatud raamistik ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks. Konkreetsemalt loodi kõnealuse direktiiviga e-tervise võrgustik, et lahendada elektrooniliste tervisesüsteemide koostalitlusvõimega seotud probleeme. E-tervise võrgustiku raames võidakse vastu võtta suuniseid, mis käsitlevad planeerimata ja erakorralise arstiabi korral piiriüleselt vahetatavaid miinimumandmeid ning e-retseptidega seotud piiriüleseid teenuseid.

(12)

Euroopa fondide valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (12) artiklis 122, et kogu teabevahetus toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja vahendusasutuste vahel toimuks elektrooniliste teabevahetussüsteemide kaudu. Kõnealused süsteemid peaksid hõlbustama koostalitlusvõimet liikmesriikide ja liidu raamistikega ning võimaldama toetusesaajatel esitada kogu nõutav teave ühe edastuskorraga.

(13)

Avaliku sektori teabe valdkonnas rõhutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/37/EL, (13) et kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused tegema dokumendid võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, korduvkasutatavuse ja juurdepääsetavuse.

(14)

E-identimise valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (14) loodud riiklike e-identimise süsteemide koostalitlusvõime jaoks koostalitlusvõime raamistik.

(15)

IKT standardimise valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012 (15) osutatud koostalitlusvõimele kui olulisele standardimise väljundile.

(16)

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1291/2013, (16) millega luuakse raamprogramm „Horisont 2020”, selgelt öeldud, et koostalitlusvõimelised IKT-lahendused ja -standardid on peamised edu võimaldavad tegurid tööstusettevõtete vahelise partnerluse saavutamiseks liidu tasandil. Ühiste, avatud tehnoloogial põhinevate platvormide ümber toimuv koostöö mõjub ka väljapoole ja see mõju võimendub, mistõttu paljudel sidusrühmadel on võimalik arengust kasu saada ja teha täiendavaid uuendusi.

(17)

Riigihangete valdkonnas nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL, (17) 2014/24/EL (18) ja 2014/25/EL (19) liikmesriikidelt e-hangete rakendamist. Neis on sätestatud, et elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatavad vahendid ja seadmed, nagu ka nende tehnilised omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate IKT-toodetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/55/EL (20) nähakse lisaks ette riigihangete raames e-arveldamise Euroopa standardi väljatöötamine, et tagada e-arveldamissüsteemide koostalitlusvõime kogu liidus.

(18)

Seetõttu on oluline, et koostalitlusvõimega ja selle võimaliku kasutamisega seotud poliitikat koordineeritaks liidu tasandil ning seda tehtaks viisil, mis on võimalikult tõhus ja lõppkasutajate olukorda enim arvestav. Selleks, et kaotada liidus koostalitlusvõime maastiku killustatus, tuleks edendada ühist arusaama koostalitlusvõimest liidus ja terviklikku lähenemisviisi koostalitlusvõime alastele lahendustele.

(19)

Koostalitlusvõime on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (21) lairibataristute ja -teenuste valdkonnas loodud Euroopa ühendamise rahastu keskne element. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 283/2014 (22) (milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid) on selgelt märgitud, et Euroopa ühendamise rahastu tegevusprioriteetideks on üleeuroopaliste digiteenuste taristute koostalitlusvõime, ühenduvus, jätkusuutlik kasutuselevõtt, toimimine ja ajakohastamine ning nende koordineerimine liidu tasandil. Määrusega (EL) nr 283/2014 kehtestatakse eelkõige sellised alustaristud nagu e-identimine, elektrooniline edastamine ja automaattõlge, et hõlbustada piiriülest koostalitlusvõimet.

(20)

Poliitilisel tasandil on nõukogu kutsunud korduvalt üles suurendama Euroopa koostalitlusvõimet ja tegema jätkuvalt jõupingutusi Euroopa haldusasutuste ajakohastamiseks. Euroopa Ülemkogu võttis 24. ja 25. oktoobril 2013 vastu järeldused, milles toonitatakse, et haldusasutuste ajakohastamine peaks jätkuma selliste koostalitlusvõimel põhinevate teenuste nagu e-valitsus, e-tervis, e-arveldamine ja e-hanked kiire kasutuselevõtuga. Liikmesriikide aktiivne osalemine on hädavajalik, et tagada liidus koostalitlusvõimelise e-ühiskonna kiire juurutamine ja haldusasutuste osalemine internetipõhiste menetluste kasutamise soodustamises. Mõjusama, lihtsama ja kasutajasõbralikuma e-halduse loomiseks võib olla lisaks vaja ka liikmesriikide toetusel toimuvat mõningast kohandamist Euroopa haldusasutustes. Tõhusad internetipõhised avalikud teenused on hädavajalikud selleks, et suurendada ettevõtete ja kodanike usaldust digiteenuste vastu.

(21)

Kui koostalitlusvõime alaseid väljavaateid käsitleda ühe valdkonna piires, kaasneb sellega risk, et erinevate või kokkusobimatute lahenduste kasutusele võtmisega riigi või valdkonna tasandil luuakse uued e-tõkked, mis takistavad siseturu ja sellega seotud liikumisvabaduste nõuetekohast toimimist, ning kahjustatakse turgude avatust ja konkurentsivõimet ning ettevõtetele ja kodanikele üldhuviteenuste osutamist. Nimetatud riski maandamiseks peaksid liikmesriigid ja liit rohkem ühiselt pingutama selle nimel, et vältida turu killustumist. Nad peaksid tagama õigusaktide rakendamisel piiriülese või valdkondadevahelise koostalitlusvõime, vähendades samal ajal halduskoormust ja kulusid ning suurendades tõhusust, ning nad peaksid edendama ühiselt kokku lepitud IKT-lahendusi, tagades samal ajal nõuetekohase juhtimise.

(22)

Ühiste lahenduste kasutusele võtmisel, täiustamisel või kasutamisel peaksid kõik algatused asjakohasel juhul tuginema kogemuste ja lahenduste jagamisele ning parimate tavade, tehnoloogilise neutraalsuse ja kohandatavuse vahetamisele ja edendamisele või olema sellega seotud, kusjuures alati tuleks kohaldada turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid. Sellega seoses tuleks edendada kooskõla Euroopa koostalitlusvõime raamistiku, avatud tehniliste kirjelduste ja standarditega.

(23)

Selleks et täita liiduülese poliitika kohaseid nõudeid, on püütud üldiste ja valdkondlike koostalitlusvõime strateegiate, õigusraamistike, suuniste, teenuste ja vahendite sidusat arengut ja rakendamist tagada mitme järjestikuse programmiga, nagu: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1719/1999/EÜ (23) ja nr 1720/1999/EÜ (24) loodud haldusasutuste vahelise andmevahetuse programm (1999–2004) (IDA programm); ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2004/387/EÜ (25) loodud üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise programm riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (2005–2009) (IDABC programm) ja iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 922/2009/EÜ (26) loodud Euroopa haldusasutuste koostalitusvõime alaste lahenduste programm (2010–2015) (ISA programm). Käesoleva otsusega loodav programm peaks põhinema nimetatud programmide rakendamise käigus saadud kogemustel.

(24)

IDA, IDABC ja ISA programmide raames toimunud tegevus on aidanud märkimisväärselt kaasa koostalitlusvõime tagamisele Euroopa haldusasutuste elektroonilises teabevahetuses. Oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta tunnustas Euroopa Parlament ISA programmi panust ja üldist osa Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja raamistike määratlemisel, edendamisel ja toetamisel, koostoime saavutamisel ning lahenduste korduvkasutamise edendamisel ning haldusasutuste koostalitlusvõime alaste nõuete muutmisel digiteenuseid käsitlevateks tehnilisteks kirjeldusteks ja standarditeks.

(25)

Otsus nr 922/2009/EÜ kaotab kehtivuse 31. detsembril 2015. Seetõttu on Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks vaja uut koostalitlusvõime alaseid lahendusi ja ühiseid raamistikke käsitlevat liidu programmi („ISA2 programm”) liidus koostalitlusvõime suhtes tervikliku lähenemisviisi väljatöötamiseks, säilitamiseks ja edendamiseks, et kaotada liidu koostalitlusvõime maastiku killustatus ja vältida e-tõkkeid, hõlbustada ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelist ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ning kodanike vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest või valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, teha kindlaks, luua ja võtta kasutusele liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavad koostalitlusvõime alased lahendused ning hõlbustada koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamist Euroopa haldusasutustes.

(26)

Lisaks Euroopa haldusasutustele on ka ettevõtted ja kodanikud koostalitlusvõime alaste lahenduste lõppkasutajad, sest nad kasutavad haldusasutuste pakutavaid elektroonilisi avalikke teenuseid. Kasutajakesksuse põhimõte rakendub eelkõige koostalitlusvõime alaste lahenduste lõppkasutajatele. Ettevõtete all tuleks mõista eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja mikroettevõtjaid, arvestades nende suurt tähtsust liidu majanduse jaoks.

(27)

ISA2 programmi raames loodavad või rakendatavad ühised raamistikud ja lahendused peaksid looma koostalitlusvõime maastiku, et hõlbustada Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelist suhtlust ning tagada piiriülene või valdkondadevaheline koostalitlusvõime ja selle toimimist hõlbustada.

(28)

ISA2 programmi alusel peaks olema võimalik meetmeid rakendada mitmeetapilist metoodikat kasutades.

(29)

Kuna üha enam avalikke teenuseid muutub vaikimisi digitaalseks, on oluline maksimeerida IKT-lahendustele tehtavate avaliku sektori kulutuste tõhusust. Niisugust tõhusust tuleks soodustada, tagades, et nende teenuste osutamist kavandatakse piisavalt varases järgus ja et võimaluse korral lahendusi jagatakse ja korduvkasutatakse, et neile tehtud avaliku sektori kulutuste tasuvust maksimeerida. ISA2 programm peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama.

(30)

Koostalitlusvõime ja sellest tulenevalt ISA2 programmi raames loodavaid ja kasutatavaid lahendusi on väga vaja selleks, et kasutada täielikult ära e-valitsuse ja e-demokraatia potentsiaali, võimaldades ühtsete kontaktpunktide rakendamist ning läbipaistvate avalike läbivteenuste pakkumist, mis tähendab väiksemat halduskoormust ja väiksemaid kulusid.

(31)

Ettevõtted ja kodanikud kui lõppkasutajad peaksid samuti saama kasutada Euroopa haldusasutuste ühiseid, korduvkasutatavaid ja koostalitlusvõimelisi klienditeenuseid, mis saavad tuge nimetatud asutuste asjaajamise ja dokumendihaldusega seotud tööprotsesside paremast integreerimisest ja andmevahetusest.

(32)

Liit peaks kogu oma tegevuses järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Liidu institutsioonid, organid ja asutused peaksid kohtlema liidu kodanikke võrdselt. Liit peaks võtma arvesse sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. Seepärast tuleks kõikjal liidus lähtuda avalike teenuste koostalitlusvõimega seotud strateegiate väljatöötamisel teenuste üldkättesaadavusest, pöörates tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras olevatele kodanikele ja hõredalt asustatud piirkondadele, et võidelda digitaalse lõhe ja tõrjutuse vastu, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis e-valitsuse kui konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu juhtiva jõu kohta. Elektrooniliste avalike teenuste rakendamine Euroopa haldusasutuste poolt eeldab kaasavat lähenemisviisi (e-kaasatus), mille raames vajaduse korral pakutakse tehnilist tuge ja koolitust, et vähendada erinevusi IKT-lahenduste kasutamisel, ning mis hõlmab mitme kanali kasutamist, muu hulgas vajaduse korral teenustele juurdepääsu säilitamist ka traditsioonilisel viisil.

(33)

ISA2 programmi raames tuleks koostalitlusvõime alaseid lahendusi arendada kooskõlas lõppkasutajate õigusega pääseda juurde teabele ja sisule ja seda levitada, kasutada ja pakkuda rakendusi ja teenuseid ning kasutada vabalt valitud lõppseadmeid, olenemata lõppkasutaja või teenuse pakkuja asukohast või teabe, sisu, rakenduse või teenuse asukohast, päritolust või sihtpunktist, kasutades selleks internetiühendust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/2120 (27).

(34)

ISA2 programm peaks olema vahend, mille abil ajakohastada Euroopa haldusasutusi. Euroopa haldusasutuste ajakohastamine ja nende koostalitlusvõime suurendamine annab olulise panuse digitaalse ühtse turu väljakujundamisse, et võimaldada kodanikel saada täiel määral kasu koostalitlusvõimelistest e-teenustest, sh e-valitsusest ja e-tervisest, seades esmatähtsale kohale selliste takistuste nagu ühenduseta e-teenused kõrvaldamise. Koostalitlusvõime puudumine õõnestab sageli digitaalsete läbivteenuste rakendamist ning ettevõtetele ja kodanikele mõeldud ühtsete kontaktpunktide väljaarendamist.

(35)

Koostalitlusvõime on otseselt seotud avatud tehniliste kirjelduste ja standardite kasutamisega ning neist sõltuv. ISA2 programmiga tuleks edendada ja vajaduse korral toetada olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste osalist või täielikku standardimist. Standardimine tuleks saavutada koos liidu tasandil toimuva muu standardimistegevusega, koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.

(36)

Tänu koostalitlusvõime tagamisele on Euroopa haldusasutused piisavalt avatud ja paindlikud, et areneda ja suuta hõlmata uusi väljakutseid ja uusi valdkondi. Koostalitlusvõime on vajalik selleks, et vältida tehnoloogilist kinnistamist, võimaldada tehnilist arengut ja edendada innovatsiooni. Koostalitlusvõimeliste lahenduste ja ühiste raamistike arendamise abil peaks ISA2 programm andma panuse Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõimesse, järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, et vältida kinnistamist ning võimaldada suuremat konkurentsi ja innovatsiooni, mis parandab liidu ülemaailmset konkurentsivõimet.

(37)

Euroopa haldusasutuste ajakohastamine on strateegia „Euroopa 2020” ja digitaalse ühtse turu edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Sellega seoses selgub komisjoni 2011., 2012. ja 2013. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsidest, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kasvu ja tööhõive soodustamisel otsustava tähtsusega. See kajastub selgelt riigipõhistes soovitustes, kus kutsutakse üles võtma Euroopa haldusasutuste reformimiseks konkreetseid meetmeid.

(38)

Määrus (EL) nr 1303/2013 sisaldab valdkondlikku eesmärki „riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine”. Seda arvesse võttes tuleks ISA2 programmi kooskõlastada muude algatustega, mis aitavad kaasa Euroopa haldusasutuste ajakohastamisele, eelkõige seoses koostalitlusvõime alase tööga, ning püüda saavutada nendega koostoimet.

(39)

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime puudutab kõiki haldustasandeid: liidu, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Seepärast on oluline tagada võimalikult laialdane osalemine ISA2 programmis ning lahenduste puhul võtta arvesse nende tasandite vastavaid vajadusi ning, kui see on asjakohane, ettevõtete ja kodanike vajadusi.

(40)

Riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke haldusasutusi saab toetada nende jõupingutustes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erivahendite abil, eelkõige osas, mis puudutab institutsioonilise suutlikkuse suurendamist, mis asjakohasel juhul hõlmab Euroopa haldusasutuste töötajate koolitamist. ISA2 programmi raames tehtav tihe koostöö peaks muutma sellistest vahenditest oodatava kasu võimalikult suureks, tagades, et rahastatavad projektid viiakse vastavusse selliste kogu liitu hõlmavate koostalitlusvõime raamistikega nagu Euroopa koostalitlusvõime raamistik.

(41)

Käesolevas otsuses nähakse ette kogu ISA2 programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse raames peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (28) punkti 17 tähenduses.

(42)

Kaaluda tuleks võimalust kasutada ühinemiseelse abi vahendeid, et hõlbustada kandidaatriikide ISA2 programmis osalemist ning sellekohaste lahenduste kasutuselevõttu ja rakendamist nimetatud riikides.

(43)

ISA2 programm peaks aitama ellu viia kõiki edasisi strateegia „Euroopa 2020” ja digitaalarengu tegevuskava kohaseid algatusi. Vältimaks jõupingutuste kattuvust, peaks ISA2 programm võtma arvesse liidu muid programme ja algatusi, mis käsitlevad IKT-lahendusi, -teenuseid ja -infrastruktuure, eeskätt Euroopa ühendamise rahastut, raamprogrammi „Horisont 2020” ning komisjoni 15. detsembri 2010. aasta teatise põhjal kehtestatud Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015. Komisjon peaks koordineerima neid tegevusi ISA2 programmi rakendamisel ja koostalitlusvõimet mõjutavate edasiste algatuste kavandamisel. Ratsionaliseerimise eesmärgil tuleks ISA2 programmi komitee kohtumiste kavandamisel võtta võimalikult palju arvesse muude asjakohaste liidu algatuste ja programmidega seotud kohtumiste ajakava.

(44)

Kõigi selliste ISA2 programmi raames rakendatavate lahenduste suhtes, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, tuleks kohaldada liidu õigusaktides sätestatud põhimõtteid ja sätteid, mis reguleerivad üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 95/46/EÜ (29) ja 2002/58/EÜ (30) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (31). Vastavalt tuleks selliste lahenduste puhul rakendada sobivaid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada liidu õiguses sätestatud andmekaitsenõuete täitmine. Eelkõige tuleks vaikimisi isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui need on andmete kogumise eesmärki silmas pidades piisavad ja asjakohased ega ole ülemäärased. Koostalitlusvõime alaste lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende mõju isikuandmete kaitsele.

(45)

ISA2 programmi hindamisel peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, kas loodud ja rakendatud lahenduste mõju avaliku sektori ajakohastamisele ning kodanike ja VKEde vajaduste rahuldamisele on positiivne või negatiivne, nt kas need vähendavad nende kulusid ja halduskoormust ning tugevdavad ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelisi ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelisi sidemeid.

(46)

ISA2 programmi jaoks vajaduse korral teenuste sisseostmist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (32) ning direktiividega 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL.

(47)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu jooksev tööprogramm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (33).

(48)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud kehtestatud jooksva tööprogrammiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, näiteks teenuste osutamise katkemise oht, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(49)

Käesoleva otsuse eesmärgid on liidus koostalitlusvõime suhtes tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine, säilitamine ja edendamine, ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelise ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese või valdkondadevahelise elektroonilise suhtlemise hõlbustamine, liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavate koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlakstegemine, loomine ja kasutamine ning koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamise hõlbustamine Euroopa haldusasutustes. Kuna nimetatud eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada – liikmesriikidel oleks raske ja kulukas saavutada liikmesriigi tasandil Euroopa tasandi kooskõlastatust –, küll aga saab neid kavandatava meetme ulatust ja mõju arvesse võttes paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

koostalitlusvõime suhtes tervikliku lähenemisviisi väljatöötamine, säilitamine ja edendamine liidus, et teha lõpp liidu koostalitlusvõime maastiku killustatusele;

b)

ühelt poolt Euroopa haldusasutuste vahelise ning teiselt poolt Euroopa haldusasutuste ja ettevõtete ja kodanike vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese või valdkondadevahelise elektroonilise suhtlemise hõlbustamine ning abi tulemuslikuma, lihtsama ja kasutajasõbralikuma e-halduse arendamiseks riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutustes;

c)

liidu poliitika ja meetmete elluviimist toetavate koostalitlusvõime alaste lahenduste kindlakstegemine, loomine ja kasutuselevõtmine;

d)

koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamise hõlbustamine Euroopa haldusasutustes.

a)

strateegilised meetmed;

b)

teabemeetmed ning ISA2 programmi eelistest teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetmed, mis on suunatud Euroopa haldusasutustele ning vajaduse korral ettevõtetele ja kodanikele;

c)

ISA2 programmi haldamist toetavad meetmed;

d)

kogemuste jagamise ning heade tavade vahetamise ja edendamisega seotud meetmed;

e)

olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamist edendavad meetmed;

f)

kogukonna moodustamise ja suutlikkuse suurendamise meetmed ning

g)

meetmed, mille eesmärk on luua koostoime liidu teiste poliitikavaldkondade algatustega, mis on seotud koostalitlusvõimega;

a)

olemasolevate piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike hindamine, täiustamine, rakendamine ja korduvkasutamine;

b)

uute piiriüleste või valdkondadevaheliste koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike arendamine, loomine, kasutusvalmidusse viimine, rakendamine ja korduvkasutamine;

c)

liidu kavandatavate või vastuvõetud õigusaktide IKT-alase mõju hindamine;

d)

selliste liidu ja riikliku tasandi õigusaktides esinevate lünkade kindlakstegemine, mis kahjustavad Euroopa haldusasutuste piiriülest või valdkondadevahelist koostalitlusvõimet;

e)

koostalitlusvõime alastest lahendustest saadavat kasu mõõtvate ja arvuliselt väljendavate mehhanismide, sealhulgas kulusäästu hindamise metoodikate väljatöötamine;

f)

liidu üldise koostalitlusvõime maastiku kaardistamine ja analüüs, luues selleks Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri ja Euroopa koostalitlusvõime kaardistuse kui vahendid olemasolevate koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamise hõlbustamiseks ja selliseid lahendusi vajavate valdkondade kindlakstegemiseks, ning nimetatud etalonarhitektuuri ja kaardistust hooldades ja täiustades;

g)

Euroopa koostalitlusvõime strateegia, Euroopa koostalitlusvõime raamistiku ja Euroopa koostalitlusvõime etalonarhitektuuri hooldamine, ajakohastamine, edendamine ja nende rakendamise järelevalve;

h)

olemasolevate ühiste tehniliste kirjelduste ja standardite hindamine, ajakohastamine ja edendamine ning uute ühiste tehniliste kirjelduste, avatud tehniliste kirjelduste ja standardite loomine, kehtestamine ja edendamine liidu standardimisplatvormide kaudu ning koostöös – vastavalt vajadusele – Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega;

i)

sellise platvormi hooldamine ja avalikustamine, mis muudab parimad tavad kättesaadavaks ja võimaldab nende alast koostööd, toimib teadlikkuse suurendamise ja olemasolevate lahenduste, sealhulgas turva- ja ohutusraamistike levitamise vahendina, samuti aitab vältida kattuvust ning propageerib lahenduste ja standardite korduvkasutamist;

j)

uute koostalitlusvõime alaste teenuste ja vahendite kasutusvalmidusse viimine koos vastavate olemasolevate teenuste ja vahendite ajutise hooldamise ja käitamisega;

k)

parimate tavade kindlakstegemine ja propageerimine, koostalitlusvõime alaste algatuste kooskõlastamise suuniste koostamine ning lõppkasutajate vahelise piiriülese või valdkondadevahelise elektroonilise suhtluse seisukohalt oluliste küsimustega tegelevate kogukondade innustamine ja toetamine.

a)

olema kasulikud ning lähtuma kindlakstehtud vajadustest ja programmi eesmärkidest;

b)

vastama järgmistele põhimõtetele:

c)

olema paindlikud, laiendatavad ja kohandatavad teistele ettevõtlus- või poliitikavaldkondadele, ning

d)

tõendama rahalist, korralduslikku ja tehnilist jätkusuutlikkust.

—

algatamine;

—

kavandamine;

—

elluviimine;

—

lõpetamine ja lõpphindamine;

—

järelevalve ja kontroll.

a)

artikli 1 lõikes 1 sätestatud ISA2 programmi eesmärgid;

b)

artiklis 3 sätestatud ISA2 programmi üks või mitu tegevust;

c)

artiklis 4 sätestatud ISA2 programmi üldpõhimõtted;

d)

artiklis 11 sätestatud rahastamistingimused.

a)

meetme panus koostalitlusvõimesse maastikul, mida mõõdetakse selle põhjal, kui tähtis ja vajalik on meede kogu liidu koostalitlusvõime maastiku väljakujundamiseks;

b)

meetme ulatus, mida kajastab lõpuleviidud meetme horisontaalne mõju kõigis asjaomastes valdkondades;

c)

meetme geograafiline ulatus, mida kajastab sellega hõlmatud liikmesriikide ning kaasatud Euroopa haldusasutuste arv;

d)

meetme pakilisus, mida kajastab selle võimalik mõju, võttes arvesse teiste rahastamisallikate puudumist;

e)

meetme korduvkasutatavus, mida mõõdetakse selle abil, millises ulatuses saab selle tulemusi korduvkasutada;

f)

olemasolevate ühtsete raamistike ja koostalitlusvõime alaste lahenduste korduvkasutamine;

g)

meetme seos liidu algatustega, mida kajastab meetme abil teiste liidu algatustega, näiteks digitaalse ühtse turuga tehtava koostöö tase ning meetme panus neisse.

a)

mõõdetav ja eristatav kasu, mida koostalitlusvõime alased lahendused toovad, sidudes IKT lõppkasutajate vajadustega;

b)

koostalitlusvõimeliste IKT-põhiste lahenduste mõõdetav ja eristatav kasulik mõju.