24.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 306/26

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/2118,

23. november 2015,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu otsuse 2014/438/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Herbert SALBER Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisi jaoks. ELi eriesindaja volitused lõpevad 31. oktoobril 2015.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 16 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud ELi eriesindaja Herbert SALBERI volitusi pikendatakse kuni 28. veebruarini 2017. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias, sealhulgas eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes ning samuti 27. veebruari 2012. aasta järeldustes. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

a)

kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ja selle Minski grupiga, ennetada konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele piirkonnas, sealhulgas kriisi lahendamisele Gruusias ja Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele (edendades pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumist ning muude asjakohaste vahendite kaudu), ning toetada selliste kokkulepete rakendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

b)

teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

c)

julgustada ja toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia ning asjakohasel juhul nende naaberriikide vahelist edasist koostööd;

d)

edendada liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, muude võtmetähtsusega poliitiliste osalejate, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)

julgustada piirkonna riike tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)

aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja hõlbustada sellise lahendusplaani rakendamist tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ning OSCE ja selle Minski grupiga;

d)

seoses Gruusia kriisiga

i)

aidata ette valmistada rahvusvahelisi läbirääkimisi („Genfi kõnelused”), mida peetakse 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani punkti 6 ning 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete alusel ning millel käsitletakse muu hulgas piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse korda, pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimust rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele tuginedes ning mis tahes muid küsimusi poolte kokkuleppel;

ii)

aidata määrata kindlaks liidu seisukoht ja esindada seda ELi eriesindaja tasandil punktis i osutatud läbirääkimistel ning

iii)

hõlbustada 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani ja selle 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete rakendamist;

e)

hõlbustada usaldust suurendavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist koostöös liikmesriikide ekspertteadmistega kui need on kättesaadavad ja asjakohased;

f)

aidata asjakohasel juhul kaasa liidu panuse ettevalmistamisele võimaliku konflikti lahendusplaani rakendamisel;

g)

tõhustada liidu ja piirkonnaga seotud peamiste osalejate dialoogi;

h)

abistada liitu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

i)

käesolevas artiklis esitatud tegevuste raames aidata kaasa liidu inimõiguspoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses laste ja naistega konfliktidest mõjutatud piirkondades, eelkõige jälgides ja käsitledes arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. novembrist 2015 kuni 28. veebruarini 2017 ette nähtud lähtesumma on 2 800 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid piirkonnas ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse muu hulgas ette ka erandolukorra lahendamise plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja pakub tihedas koostöös Gruusias asuva liidu delegatsiooni juhiga Euroopa Liidu vaatlusmissioonile Gruusias (EUMM Georgia) kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja EUMM Georgia tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab enne 2016. aasta juuni lõppu kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile eduaruande ning 2016. aasta novembri lõpuks täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. novembrist 2015.

Brüssel, 23. november 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

C. MEISCH

(1)  Nõukogu 8. juuli 2014. aasta otsus 2014/438/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 200, 9.7.2014, lk 11).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).