25.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 250/1

(1)

19. novembril 2009 kiitis komisjon heaks kaks rekapitaliseerimismeedet äriühingu Latvijas Hipotēku un zemes banka (2) (edaspidi „LHZB” või „pank”) toetuseks kogusummas 72,79 miljonit Läti latti ([102,5–103,6] miljonit eurot), mis eraldati pangale vastavalt 2009. aasta jaanuaris ja novembris (3) (edaspidi „2009. aasta novembri otsus”).

(2)

1. aprillil 2010 teavitasid Läti ametiasutused täiendavast rekapitaliseerimisest summas 70,2 miljonit Läti latti (100 miljonit eurot), mida oli rakendatud 23. märtsil 2010. Teade registreeriti 6. aprillil 2010. Läti ametiasutused esitasid komisjonile täiendavat teavet ajavahemikus 2010. aasta maist kuni 2012. aasta jaanuarini (4).

(3)

26. jaanuaril 2012 otsustas komisjon (5) ajutiselt heaks kiita rekapitaliseerimismeetme summas 70,2 miljonit latti, mis eraldati 23. märtsil 2010, rekapitaliseerimismeetme summas 50 miljonit latti, mis eraldati pangale 2011. aasta lõpus (likviidsusmeetmena, mis konverteeritakse kapitaliks), kuni 250 miljoni lati suuruse reservlikviidsuskrediidi pangale, kuni 32 miljoni lati suurused tagatised LHZB kommertsharu rahvusvahelistele võlausaldajatele ja kuni 60 miljoni lati suuruse likviidsustoetuse probleemsete varade likvideerimiseks HipoNIA kaudu, mis on varahaldusettevõtja, mille omanik ja rahastaja on LHZB, ning algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse seoses nende meetmetega ulatuses, milles neid oli vaja LHZB kommertsharu ümberkorraldamiseks (edaspidi „ümberkorraldusmeetmed”) ja kuivõrd need olid kasulikud panga arenguharule, ning seoses LHZB ümberkorralduskavaga (6) (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). Komisjonil oli kahtlusi seoses sellega, kas ümberkorraldusmeetmed on kokkusobivad siseturuga, arvestades komisjoni teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (7) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”).

(4)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ümberkorraldusmeetmete kohta. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(5)

22. märtsil 2012 toimus Läti ametiasutuste ja komisjoni esindajate kohtumine.

(6)

5. aprillil 2012 esitas Läti oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(7)

Ajavahemikus 2012. aasta maist kuni 2013. aasta juunini vahetasid Läti ametiasutused ja komisjon korrapäraselt teavet. Läti hoidis komisjoni kursis panga kommertstegevusega seotud haru erastamisprotsessis tehtud edusammudega, edastades mitmel korral teavet.

(8)

23. mail 2013 küsis komisjon täiendavat teavet. 3. juuni 2013. aasta kirjaga vastas Läti teabenõudele, välja arvatud panga arenguharu kohta esitatud küsimustele. Samal ajal esitas Läti mitmeid tõendavaid dokumente, sealhulgas ajakohastatud andmeid LHZB kommertsharu müügi kohta.

(9)

21. juunil 2013 teavitasid Läti ametiasutused komisjoni, et nad on erandkorras nõus kõnealuse otsuse vastuvõtmisega inglise keeles.

(10)

28. juunil 2013 teavitas Läti komisjoni, et ta oli tegelikult laenanud HipoNIA-le 70,98 miljonit latti ja ületanud sellega menetluse algatamise otsuses lubatud ajutise meetme summa umbes 11 miljoni lati võrra.

(11)

Läti valitsus lõi LHZB 19. märtsil 1993 riigile kuuluva pangana. Kõik panga aktsiad kuuluvad Läti Vabariigi rahandusministeeriumile.

(12)

LHZB on Lätis jaepangandusteenuseid pakkuv keskmise suurusega pank. LHZB-l on kaksikroll, kuna see toimib nii arengu- kui ka universaalse kommertspangana (8).

(13)

LHZB ja selle tütarettevõtjad moodustavad LHZB kontserni. Kõik panga tütarettevõtjad on seotud kommertstegevusega. Peamised tegevusalad on järgmised:

(14)

Kooskõlas menetluse algatamise otsuse põhjendustes 45–95 kirjeldatud ümberkorralduskavaga muudetakse LHZB täielikult arengupangaks (st pangaks, mis toetab riigi nimel struktuuri-, majandus- ja sotsiaalpoliitikat oma avalike ülesannete kohaselt). Selleks loobutakse selle kommertstegevusest.

(15)

Läti määras ametisse sõltumatu väliskonsultandi valmistama ette Läti arenguinstitutsioonide kontseptsiooni. 11. veebruaril 2011 esitati komisjonile ja Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) esimene aruande projekt arengufinantsasutuste süsteemi optimeerimise kohta Lätis.

(16)

Muu hulgas soovitatakse aruande projektis luua ühtne arendusasutus, tunnistades samas vajadust tagada selle sõltumatus, rajades selle eriseadusega ja luues sõltumatud otsustusorganid. Selles kontekstis tuuakse aruande projektis esile vajadus töötada välja ühtse arendusasutuse täiesti uus toimimisstruktuur, tuginedes olemasolevate programmide ning nende funktsionaalsete ja personaliga seotud vajaduste täielikule läbivaatamisele, eeskätt seoses riskihindamise ja juhtimisülesannetega.

(17)

Lisaks rõhutatakse aruande projektis vajadust riigi sekkumise järele kaudsete vahenditega (individuaalsed ja portfellitagatised, riskikapital, vahefinantseeringud jne), eemaldudes samas suuremahulisest otsesest laenamisest ja säilitades otsese sekkumise üksnes valikuvõimalusena mõnel väga konkreetsel ja põhjendatud juhul (mikrolaenud, põllumajandusettevõtjad jne).

(18)

Aruande projekti kohaselt suurendaks riigi toetusega laenude kaudne suunamine kättesaadavust selliste programmide potentsiaalsete toetusesaajate jaoks ja parandaks nii jaotamise kulutõhusust kui ka koostööd kommertspangandussektoriga.

(19)

Kooskõlas 2010. aasta juuli täiendava vastastikuse mõistmise memorandumiga pidi sõltumatu konsultant välja töötama LHZB ümberkorralduskava. Konsultandi ülesanne oli ette valmistada panga ümberkorraldust käsitlevad stsenaariumid, et eraldada arengurahastamisega seotud varad ja kohustused ning erastada panga kommertstegevus või korraldada pank ümber nii, et müüakse kommertstegevus ja säilitatakse arenguharu.

(20)

Olles analüüsinud panga finantsolukorda, tegi sõltumatu konsultant 2011. aasta aprillis valminud ümberkorralduskavas (edaspidi „2011. aasta aprilli ümberkorralduskava”) järelduse, et parim stsenaarium oleks müüa LHZB kommertsvara osade kaupa ettenähtud tähtaja jooksul

(21)

1. novembril 2011 kiitis Läti valitsus heaks 2011. aasta aprilli ümberkorralduskavas soovitatud strateegia, eeskätt LHZB kommertsharu müügi kuue kogumina.

(22)

LHZB kontserni kuuluvad üksused, mis tuli müüa juriidiliste isikutena aktsiate müümise teel, on esitatud skeemil 1.

Skeem 1

Ülevaade LHZB kontserni kuuluvatest juriidilistest isikutest  (11)

Allikas: Läti ametiasutused.

(23)

31. augusti 2011. aasta seisuga hõlmasid LHZB kommertsharu müüdavad varad ja kohustused järgmist:

(24)

Müügiprotsess toimus maineka väliskonsultandi abiga. Alguses võeti ühendust 121 võimaliku ostjaga. Müügikuulutuse said neist 98, kellest 18 allkirjastasid vaikimiskokkuleppe, 51 ei olnud huvitatud ja 29 ei vastanud. Müügiprotsessi esimese etapi lõpuks 16. detsembril 2011 oli laekunud üheksa esialgset pakkumist. Müügiprotsessi teise etapi ajal esitasid kolm võimalikku ostjat 11. jaanuariks 2012 täiendatud pakkumise, kuus jäid oma esialgse pakkumise juurde ja laekus üks uus pakkumine. Kõik need võimalikud investorid said juurdepääsu andmeruumile. Protsessi selles etapis loobusid kolm võimalikku ostjat protsessis osalemast ja üks väljendas küll huvi kahe varakogumi (kogumid 2 ja 3) elementide vastu, kuid ei esitanud konkreetset pakkumist. Kokkuvõttes saadi 16. märtsiks 2012 lõplikud pakkumised neljalt võimalikult investorilt, enamasti ühe kogumi kohta, kuid üks võimalik ostja esitas pakkumise kolme kogumi ostmiseks.

(25)

Müügistrateegia, mille Läti ametiasutused kiitsid heaks 1. novembril 2011, seisnes selles, et jagada LHZB varad ja kohustused esialgu kuueks eraldi osaks kooskõlas kontrollitud turuhuviga. Müügiprotsessi käigus jagati kogum 3 omakorda kaheks eraldi kogumiks – 3A ja 3B. Kogumid müüdi eri ostjatele, LHZB ülejäänud varad ja kohustused kanti üle arenguharusse. Protsess on lõpetatud ja kõik kogumid võõrandati 30. juuniks 2013. Kogumid koosnevad järgmisest:

(26)

Mis puutub kogumi 3A ja kogumi 4 mitmesse müügivõimalusse, olid Läti ametiasutused veendunud, et pakkumised, mille investorid neile esitasid, on ebapiisavad ega kajasta hõlmatud varade tegelikku väärtust (maineka sõltumatu eksperdi hinnangu kohaselt). Kahju vähendamiseks otsustas riik müüa kogumid 3A ja 4 Läti erastamisagentuurile.

(27)

Mis puutub äriühingusse Hipo Fondi, siis oleks võinud – arvestades investoritelt saadud pakkumisi – müüa selle kas juriidilise isiku müügi teel tegutseva kontsernina koos kõigi varadega, mida ta haldas, või varade müügi teel. Läti ametiasutuste sõnul valiti teine võimalus muude põhjuste hulgas parema hinna tõttu, mida varade omandamise eest pakuti. Kokkuvõttes müüdi peaaegu kogu Hipo Fondi majandustegevus, nimelt kolm pensioniskeemi „Rivjera”, „Safari” ja „Jurmala”. Lisaks nimetatud pensioniskeemidele haldas Hipo Fondi ka mitut eraportfelli ja kinnist fondi. Mõni neist on juba suletud ja ülejäänud on lõpetamisel. Hipo Fondi jääb puhtalt mittetegutsevaks ettevõtteks, mis ei halda ühtegi aktiivset tegelikku ettevõtet. Selle allesjäänud mittetegutseva ettevõtte oleks võinud likvideerida või müüa. Seoses selle juriidilise isikuga korraldati müügiprotsess ning Hipo Fondi vähemusaktsionär (16) väljendas huvi aktsiate omandamise vastu […]. Läti ametiasutused otsustasid müügi kasuks vähemusaktsionärile parema finantstulemuse ja kiirema lahenduse tõttu võrreldes likvideerimisega. Hipo Fondi müük on peaaegu lõpetatud. Müügileping on allkirjastatud, kuid tehing ei ole lõpule viidud, sest omandamist kontrollib Läti järelevalveasutus finants- ja kapitalituru komisjon. Hipo Fondil ei ole registreeritud intellektuaalomandi õigusi ning registreeritud kaubamärgi Hipo ja seotud õiguste omaja on LHZB. LHZB kui ostjaga sõlmitud lepingu osapool ei ole keelanud kasutada sõna „hipo” Hipo Fondi nimes.

(28)

Mis puutub HipoNIA müüki, kandis LHZB […] lati suuruse kapitali üle HipoNIA-le 20. juunil 2013. Seda rekapitaliseerimist oli vaja, sest HipoNIA ülekandmine LHZB omandusest Läti erastamisagentuurile toimus arvestusliku väärtusega […], mistõttu vahe oli […] latti. Selle vahe […] LHZB, sest see oli eeltingimus nii riigikassa jaoks HipoNIA-le antud laenu tagamisel kui ka Läti erastamisagentuuri jaoks HipoNIA aktsiate omandamisel. LHZB netotulem […] tehingust on […] latti (st […] arvestusliku puhasväärtusena pärast eraldisi tehingu alustamise hetkel).

Tabel 1

Ülevaade varakogumitest ja nende müügitingimustest

(29)

Müügiprotsessis saadud kogusumma oli veidi suurem kui müügistrateegia põhistsenaariumis seoses allahindlustega prognoositud, kui arvestusliku koguväärtuse suhtes kohaldatakse müügistrateegiast pärit arvestuslikke koguallahindlusi. Võrreldes prognoositud 56,8 miljoni lati suuruse kahjumiga oli kahjum 53,1 miljonit latti.

(30)

LHZB lõpetab praegu hoiuselepinguid oma klientidega. Ta demonteerib asjaomase IT-taristu ning jaotab töötajad ümber või koondab.

(31)

LHZB lõpetab täielikult ka tegeliku väärtpaberitega kauplemise. Ta säilitab ainult umbes sada kontot, mis kuuluvad klientidele, kellest ühtegi ei ole võimalik kätte saada (peamiselt seetõttu, et enamik neist on surnud). Et õiguslikult ei saa pank mitteaktiivsete klientide väärtpabereid kohe müüa, kavatseb LHZB 1) hankida litsentsi nende klientide väärtpaberikontode haldamiseks ja 2) tühistada täiemahulise krediidiasutuse tegevusloa, mis hõlmas ka hoiuseteenuseid.

(32)

Eelduste kohaselt kantakse pärast müüki alles jäänud kommertstegevus arenguharusse üle: sinna kuulub muu hulgas 20,3 miljoni lati väärtuses likviidset vara; 7,6 miljoni lati väärtuses muid varasid; 5,9 miljoni lati väärtuses nõudehoiuseid ja 1 miljoni lati väärtuses tähtajalisi hoiuseid; 1,7 miljoni lati väärtuses muid kohustusi ja 19,2 miljoni lati väärtuses väljalastud aktsiaid.

(33)

Pärast kommertstegevuse müüki hõlmab LHZB 30. juuni 2013. aasta seisuga eeldatavasti ainult arendustegevust. Talle kuulub varasid umbes 222,3 miljoni lati väärtuses.

(34)

Kolmandas täiendavas vastastikuse mõistmise memorandumis võttis Läti liidu ja IMFi ees järgmised kohustused.

(35)

Mis puutub LHZB arengutegevusse, võtab komisjon teadmiseks Läti kavatsuse optimeerida arengufinantsasutuste süsteemi, koondades need ühtsesse arendusasutusse. Menetluse algatamise otsuses eeldati, et LHZB tegeleb arengutegevusega vaid kuni ühtse arendusasutuse asutamiseni, mis pidi toimuma 31. detsembriks 2012. Selles protsessis on olnud aga viivitusi ja praegu on protsess pooleli. Kuna Läti ametiasutused ei ole ühtse arendusasutuse projekti ellu viinud, hõlmab käesolev otsus üksnes LHZB kommertstegevusega seotud haru. Seega hinnatakse LHZB arengutegevusega seotud haru eraldi lõplikus otsuses.

(36)

Menetluse algatamise otsuses kiideti päästmisabina ajutiselt heaks järgmised meetmed, millega Läti toetas LHZB kommertstegevusega seotud haru:

(37)

Läti esitas teavet nimetatud riikliku toetuse kasutamise kohta LHZB kommertsharu likvideerimiseks, mida muudeti, et võtta arvesse müügistrateegia rakendamist.

(38)

Põhjenduse 36 punktis b kirjeldatud meetme jaoks vajalik kapitali kogusumma oli väiksem kui esialgu kavandatud, 25 miljonit latti 50 miljoni lati asemel, sest Läti ametiasutused otsustasid, et LHZB hakkab tegutsema ilma panganduslitsentsita, mis vähendas vajamineva kapitali suurust. Kapitali suurendamine 25 miljoni lati võrra toimus 2012. aasta juunis (18).

(39)

Põhjenduse 36 punktis c kirjeldatud 250 miljoni lati suurune reservlikviidsuskrediit kiideti ajutiselt heaks ja tehti LHZB-le kättesaadavaks alates 1. jaanuarist 2012 kuni protsessi lõpetamiseni ja see on kättesaadav erakorraliste likviidsusvajaduste korral. 30. mai 2013. aasta seisuga oli kasutatud likviidsustoetus oluliselt väiksem kui ettenähtud maksimaalne summa (50 miljonit latti), sest ei tekkinud hoiuste väljavoolu ja ümberkujundusprotsess oli kulgenud sujuvalt. Praegu moodustab laenujääk 25 miljonit latti, mis eeldatavasti makstakse tagasi 31. detsembriks 2013.

(40)

Põhjenduse 36 punktis d kirjeldatud kuni 32 miljoni lati suurused tagatised olid ette nähtud LHZB kommertsharuga seotud rahvusvahelistele võlausaldajatele. Et kommertsharu müüki ja LHZB ümberkujundamist arengupangaks oleks võinud pidada nende lepingute kohaselt makseviivituse juhtumiks, oli see meede vajalik, et tagada kohustused juhuks, kui kõnealused rahvusvahelised võlausaldajad oleksid nõudnud LHZB laenude ettemaksmist. Kommertstegevusega seotud haru jaoks vajalike tagatiste summa oli aga väiksem kui prognoositud 32 miljonit latti, sest ainult mõned rahvusvahelised võlausaldajad nõudsid täiendavaid ohutusabinõusid. 30. mai 2013. aasta seisuga prognoositi vajaminevate tagatiste tasemeks 12,4 miljonit latti.

(41)

Põhjenduse 36 punktis e kirjeldatud likviidsustoetus HipoNIA-le osutus suuremaks kui summa, mille komisjon ajutiselt heaks kiitis – 71 miljonit latti 60 miljoni lati asemel. Suurendamine oli vajalik, sest osa kogumist 3 ei müüdud turul, vaid kanti selle asemel üle HipoNIA-le, mis suurendas vajamineva rahastamise summat. Likviidsustoetus makstakse tagasi eeldatavasti 31. detsembriks 2018.

(42)

Seega palus Läti, et komisjon kiidaks heaks likviidsustoetuse suurendamise 11 miljoni lati võrra. Sellega seoses väitis Läti, et LHZB kommertsharu järkjärguliseks lõpetamiseks vajaliku abi kogusumma on väiksem kui ajutiselt heaks kiidetud abi summa.

Tabel 2

Ülevaade: heakskiidetud riigiabi vs. antud riigiabi

(olukord 2013. aasta mai seisuga)

(43)

Ümberkorraldamisteatises (19) sätestatakse riigiabi eeskirjad, mida kohaldatakse finantsasutuste ümberkorraldamise suhtes praeguse kriisi olukorras. Et tagada kooskõla aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b, peab ümberkorraldamisteatise kohaselt finantsasutuse ümberkorraldamine praeguse kriisi olukorras

(44)

Komisjon kiitis menetluse algatamise otsuses päästmisabi ajutiselt heaks, arvestades, et põhjenduses 36 kirjeldatud meetmed olid sobivad, kuna nende eesmärk oli kõrvaldada LHZB probleemidest Läti majandusele tulenev oht. Komisjon leidis samuti, et need meetmed olid vajalikud ja Läti valitsuse jaoks parima hinnaga võimalus panga kommertstegevuse järkjärguliseks lõpetamiseks. Komisjon siiski kahtles, kas abi oli proportsionaalne, ja küsis selle kohta täiendavat teavet.

(45)

Müügistrateegia kohaselt tuli enamik LHZB kommertsharu majandustegevusest lõpetada ja kogumite kaupa maha müüa ning tütarettevõtjad Hipolizings ja Hipo Fondi tuli müüa pangast eraldi, mida komisjon pidas positiivseks.

(46)

Mis puutub nõuetekohasesse lõpetamisse, siis leidis komisjon, et LHZB kommertstegevuse lõpetamiseks antud abi kokkusobivuse kohta on vaja rohkem teavet. Eelkõige nõudis komisjon Läti ametiasutustelt tegevuse müügiga seotud täpsete vahe-eesmärkide esitamist ja täiendavat teavet seoses tegevusega, mida ei suudetud müüa.

(47)

Mis puutub majandustegevusse, mida ei jätkatud, siis tuli müüa eraldiseisvate juriidiliste isikutena ainult kaks üksust, nimelt Hipolizings ja Hipo Fondi. Arvestades aga nende piiratud kohalolekut turul (20) ja asjaolu, et pank müüs fondid ettenähtud tähtaja jooksul, tegi komisjon esialgse järelduse, et abimeetmed olid asjakohased.

(48)

Menetluse algatamise otsuses nõudis komisjon, et Läti ametiasutused esitaksid täiendavat teavet, et teha kindlaks, kas pärast müüki eraldiseisvate üksustena säilivad Hipolizings ja Hipo Fondi on pärast müüki elujõulised. Täpsemalt soovis komisjon teada, kes tagab pärast müüki LHZB asemel neile vajalikud taristud või rahastamise.

(49)

Kuigi müügistrateegia annab teavet kommertstegevuse nõuetekohase lõpetamise tingimuste kohta, seadis komisjon menetluse algatamise otsuses kahtluse alla, kas põhjendamatu konkurentsimoonutuse vastu on rakendatud piisavalt kaitsemeetmeid.

(50)

Eelkõige kutsus komisjon Läti ametiasutusi üles lõpetama müük tähtajaks ja pakkuma välja täiendavaid meetmeid tagamaks, et pank kujundab oma kommertstoodete hinnad ebaatraktiivsel viisil ja seaks olemasolevatele laenudele ettemaksete piirmäärad.

(51)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(52)

Läti esitas märkused menetluse algatamise otsuse kohta 5. aprillil 2012 ja täiendas hiljem oma seisukohta, edastades korrapäraselt teavet kuni 2013. aasta juunini (21).

(53)

Üldiselt on Läti seisukohal, et seoses LHZBga on täidetud kõik riigiabi kokkusobivuse tingimused, sest i) kommertsharu on likvideeritud; ii) säilinud arenguharu töötab rangelt määratletud tootevalikuga (valdkondades) ja iii) allesjäänud asutus on lasknud oma litsentsi tühistada ega konkureeri seega kommertspankadega rahastamise pärast.

(54)

LHZB arenguharu kohta esitas Läti ulatuslikku teavet (22). Läti selgitas siiski, et veel ei ole jõutud lõplikule kokkuleppele ühtse arendusasutuse loomises, mis peaks LHZB arenguharu üle võtma. Läti teatas, et asjaomaste ministeeriumide ja väliseksperdi tähtaeg ühtse arendusasutuse loomise ühise tegevuskava koostamiseks oli 2. august 2013 ja et töö jätkub kogu 2013. aasta vältel. Ühtse arendusasutuse loomise lõplik kuupäev on siiski veel ebaselge.

(55)

Sel põhjusel palus Läti, et ühtse arendusasutuse loomisega seotud riigiabi hindamist käsitletaks eraldi menetluses, mitte LHZB kommertsharu käsitlevas menetluses.

(56)

Mis puutub kaitsemeetmetesse põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu, on Läti veendunud, et kehtestatud kord tagab, et LHZB kommertsharu ja teiste kommertspankade vahel ei ole otsest konkurentsi. LHZB lõpetas uute laenude andmise alates 2009. aasta novembrist. Hoiuste poolel oli algselt vajalik hoiustebaasi aktiivne haldamine, et vältida kuni müügi lõpetamiseni likviidsustoetuse vormis antavat täiendavat riigiabi. LHZB kommertsharuga seotud hoiused müüdi lõpuks kogumite 1 ja 2 koosseisus, samas kui maksekaarditoimingud ja sularahaautomaatide võrk on likvideeritud.

(57)

HipoNIA, kes sai LHZB laenuportfellid, ei paku täiendavat rahastamist ühelegi oma kliendile. Arvestades eelkõige nende laenude olukorda (peaaegu kõik on hilinenud üle 90 päeva ja ümberkorraldamise katseid oli juba tehtud), lõppevad peaaegu kõik juhtumid sellega, et HipoNIA konfiskeerib vara.

(58)

Mis puutub kommertsharusse, esitas Läti varade müügi või likvideerimise täieliku ajakava, kehtestas protsessi peamised vahe-eesmärgid ja teavitas komisjoni tehtud edusammudest ning müügilepingute tegelikest kuupäevadest. Läti väitis, et kõik kommertsharuga seotud bilansipositsioonid likvideeritakse 2014. aasta jaanuariks.

(59)

Läti esitas üksikasjaliku ülevaate tegelikult LHZB kommertsharule antud riigiabi summadest (nimelt 50 miljoni lati suurune likviidsustoetus LHZB-le, 12,4 miljonit latti riigi tagatisi, 95,2 miljoni lati väärtuses kapitalimeetmeid ja 71 miljoni lati suurune likviidsustoetus HipoNIA-le). Läti rõhutas, et kogu abi, mida LHZB oma kommertstegevusega seotud haru jaoks vajas, on väiksem kui alguses eeldati (ja nagu menetluse algatamise otsuses ajutiselt heaks kiideti).

(60)

Läti väitel ei too ükski abimeetmetest otsest kasu kommertstegevusele, mida Hipolizings ja Hipo Fondi pärast nende müüki jätkavad. LHZB põhitegevus jagati kolme kogumisse ja müüdi varadena. Ükski nimetatud kogumist ei hõlmanud ettevõtjat aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses; seega leiab Läti, et majandustegevust ei jätkata pärast müüki, samuti ei saa varakogumid kasu enne müüki saadud riigiabist.

(61)

Läti on seisukohal, et ainult kogumi 4 (Hipolizings) müük võib kujutada endast majandustegevuse jätkumist. Hipolizings moodustab aga väga väikese osa kontsernist, millesse kuulub selle ostja (vähem kui 0,1 %) ja […]. […]. Müük tagab üksuse pikaajalise elujõulisuse ega ohusta ostja elujõulisust. Peale selle on Hipolizingsil ainult väga väike, 5 % suurune turuosa. Lisaks sellele sai Hipolizings LHZB-le antud abist kasu ainult piiratud ulatuses ja kaudselt: selle olemasolevaid kokkuleppeid ei pidanud ootamatult lõpetama ja nagu muude panga omandusse kuulunud äriühingute puhul ei pidanud seda müüma raskustesse sattunud omanik. Võttes arvesse väga piiratud abisummat Hipolizingsile, on Läti veendunud, et pärast müüki ja täielikku integreerimist selle ostjaga ei saa Hipolizings abist kasu.

(62)

Mis puutub erainvestorile müüdud mittetegutsevasse ettevõttesse Hipo Fondi, tagab Läti, et […].

(63)

Seoses varade ülekandmisega LHZB-lt HipoNIA-le ja selle hilisema müügiga nõustub Läti menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni esialgsete järeldustega, et ülekandmine ei kujuta endast riigiabi.

(64)

Seoses kommertsharu kapitali suurendamisega 2012. aastal selgitas Läti, et see toimus kahes osas: esimene oli seotud kogumite 1, 2, 3, 5 ja 6 müügiga ning teine oli seotud kogumi 4 müügiga. Kapitali summa hoiti minimaalsena ja arvutati selliselt, et tagada pärast müügist saadud kahjusid regulatiivse kapitali piisavus kommertsharu jaoks.

(65)

Mis puutub ümberkorraldamise kontekstis antud reservlikviidsuskrediiti, väitis Läti, et kommertsharule antud toetus oli ajutise iseloomuga, et tagada nõuetekohane müük. Läti väitel vähendasid selle väike ulatus ja ajutine iseloom võimalikke konkurentsimoonutusi miinimumini.

(66)

Lõpuks lubas Läti esitada seirearuanded LHZB ümberkorraldamise kohta, sealhulgas müümata kommertstegevuse lõpetamise ja likvideerimise järelhindamise kohta.

(67)

Nagu on sätestatud aluslepingu artikli 107 lõikes 1, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, kui ei ole sätestatud teisiti.

(68)

Nagu on sätestatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 145, tuleb meetmete hindamisel tegemaks kindlaks, kas need kujutavad endast riigiabi, teha vahet kahte liiki tegevusel: ühelt poolt LHZB praegune ja tulevane tegevus arengupangana ning teiselt poolt LHZB allesjäänud kommertstegevus üleminekuperioodil (tegevuse lõpetamise perioodil). Läti ametiasutused esitasid andmed, mis selgitavad, kuidas meetmeid kohaldati ühele või teisele harule.

(69)

Käesoleva otsuse kohaldamisala hõlmab ainult LHZB kommertstegevusega seotud haru suhtes kohaldatud meetmeid. Tingimusi seoses LHZB arenguharu tegevusega, mida eeldatavasti jätkab seni veel loomata arenguasutus, hinnatakse eraldiseisvas lõppotsuses.

(70)

Seega hinnatakse käesolevas otsuses ainult Läti poolt LHZB kommertsharu suhtes kohaldatud meetmeid, kuivõrd neid on vaja LHZB kommertsharu ümberkujundamiseks.

(71)

Tuletatakse meelde, et panga kommertsharu suhtes kohaldatavate meetmete hindamiseks on oluline välja selgitada, kas ja millises ulatuses jätkatakse majandustegevust pärast kommertsvarade ja kohustuste müüki või lõpetatakse selline tegevus (23). Sellega seoses leiab komisjon, et kogumi 3A müügiga (erainvestorile), kogumite 3B ja 4 müügiga (Läti erastamisagentuurile järkjärguliseks lõpetamiseks) 30. juuniks 2013 lõpetati LHZB endise kommertsharu nimetatud majandustegevus. Samuti on märkimisväärne, et suur osa varadest, mida haldas varem Hipo Fondi, võõrandati ettevõttest eraldi varade müügi vormis. Komisjon leiab, et müümine kogumitena, mis võimaldas eri ostjatel teha pakkumisi LHZB kommertsvarade ja kohustuste eraldi osadele, aitab tõhusalt kaasa LHZB kommertstegevuse likvideerimisele. Tähelepanuväärne on see, et pank on üritanud rohkem kui ühe korra müüa müümata varasid, mis kantakse lõpuks üle Läti erastamisagentuurile, komplekteerides kogumeid ümber ja rääkides võimalike investoritega uuesti läbi. Seega näib, et LHZB on ammendanud kõik turul olemasolevad võimalused müüa neid halvima kvaliteediga varasid mõistliku hinnaga, st kõrgema hinnaga, kui on nende pikaajaline majanduslik väärtus maineka väliskonsultandi hinnangul.

(72)

LHZB kommertsiseloomuga abitegevusalade kohta esitas Läti samuti piisavat teavet, et need on juba lõpetatud või lõpetatakse lähiajal. Mittetegutsev ettevõte Hipo Fondi, mis jääb pärast selle hallatud varade müüki alles, müüakse eelolevatel kuudel, väärtpaberitega kauplemine lõpetatakse ning RIS, mis on puhtalt valdusettevõtja, mis haldab praegu aktsiaid ettevõttes Hipo Fondi ja kahes maksejõuetus ettevõttes, likvideeritakse. Kavakohaselt tühistatakse LHZB panganduslitsents 31. detsembriks 2013.

(73)

Mis puutub Hipolizingsit, siis müüdi see juriidilise isikuna aktsiate võõrandamise teel. Läti väitis, et Hipolizings ei saanud otsest kasu oma emaettevõtjale LHZB-le antud toetusest (24). Seoses menetluse algatamise otsuse põhjendustes 165–170 kirjeldatud võimalike varade suhtes kohaldatavate toetusmeetmetega tuletatakse meelde, et enne Hipolizingsi müüki kanti LHZB kõige probleemsemad varad kontsernisiseselt üle HipoNIA-le. Komisjon tegi menetluse algatamise otsuses järelduse, et selline varade kontsernisisene ülekandmine võib kujutada endast varadest vabastamise meedet Hipolizingsi ja Hipo Fondi kasuks ainult siis, kui nad said sellistest ülekannetest kasu, ja saadud kasu ulatuses. Arvestades Läti kinnitust, et varasid ei kantud üle Hipolizingsilt HipoNIA-le, võib järeldada, et Hipolizings ei saanud varade suhtes kohaldatavat toetust, mis oleks toonud tema tegevusele otsest kasu. Nagu aga tunnistas Läti, ei saa välistada, et Hipolizings kasutas piiratud ulatuses LHZB-le antud abi, kuivõrd Hipolizingsi olemasolevaid kokkuleppeid ei pidanud ootamatult lõpetama ja seda ei pidanud müüma raskustesse sattunud omanik. Komisjon teeb seetõttu järelduse, et Hipolizings kasutas LHZB-le antud abi, olgugi et kaudselt ja seega väga vähesel määral.

(74)

Hipo Fondi kohta märgib komisjon, et kui see müüdi selle vähemusaktsionärile, oli see lihtsalt mittetegutsev ettevõte. Läti on kinnitanud, et allesjäänud eraportfellid ja kinnised fondid, mida haldas Hipo Fondi, on kas juba suletud, lõpetamisprotsessis või likvideeritakse. Peale selle on Läti kinnitanud, et […].

(75)

Arvestades eespool öeldut, võib järeldada, et Hipo Fondi jääb vähemalt mõneks ajaks pelgalt mittetegutsevaks ettevõtteks, millel ei ole tegelikku äritegevust. Arvestades, et kõnealune mittetegutsev ettevõte lõpetab varemalt Hipo Fondi kui LHZB tütarettevõtja hallatud tegevuse ega alusta kohe uut majandustegevust, võib järeldada, et puudub järjepidevus Hipo Fondi kui LHZB kontserni osaks olnud ettevõtja ja uue üksuse, st uue omaniku (uute omanike) omanduses oleva ja uue majandustegevusega tegeleva (kui seda on) Hipo Fondi vahel. Seega ei saa ettevõtjat Hipo Fondi pidada varem LHZB-le antud abist kasu saajaks.

(76)

Mis puutub HipoNIAsse, hõlmab see LHZB endise kommertsharu likvideeritavaid varasid ja töötab ainult piiratud aja jooksul. Kooskõlas väljakujunenud tavaga võivad kommertstegevuse lõpetamisele suunatud abimeetmed endast ikkagi abi kujutada (25).

(77)

Mis puutub ettevõtjatesse, kes on kogumite ostjad, märgib komisjon, et Läti esitatud andmete kohaselt viidi müügiprotsess läbi avatud ja mittediskrimineerival viisil turutingimustel ja eesmärgiga maksimeerida konkreetsete kogumite hinda.

(78)

Mis puutub HipoNIA üleandmisse turuväärtusest madalama hinnaga, kinnitab komisjon menetluse algatamise otsuse esialgset järeldust, et selle ostjat, Läti erastamisagentuuri, ei saa pidada abisaajaks, kuna sellel puudub majandustegevus ja see on vaid Läti riigi agentuur (26).

(79)

Sellele tuginedes leiab komisjon, et abi ei antud ettevõtjatele, kes on LHZB kommertsvarade ja kohustuste ostjad.

(80)

Kokkuvõttes on pärast LHZB endist kommertstegevust hõlmavate kõigi kogumite müüki, mis on nüüd lõppenud, abimeetmeid kohaldatud ainult selle LHZB kommertstegevuse suhtes, mis jätkus pärast HipoNIA ja Hipolizingsi müüki.

(81)

Nagu on märgitud põhjenduses 73, kasutas Hipolizings (kuigi vaid piiratud ulatuses) LHZB-le antud abi. Nagu eespool osutatud, ei tulnud Hipolizingsi lepingulisi suhteid ootamatult lõpetada ja ettevõtet ei pidanud müüma raskustesse sattunud omanik, mis oleks võinud kaasa tuua kiirmüügi. Eelise piiratus või asjaolu, et seda ei saa mõõta, ei muuda komisjoni sellekohast otsust.

(82)

Arvestades, et Hipolizings on aktiivne finantssektoris, võib tema tegevust edendav riigi vahenditest saadud mis tahes soodustus mõjutada liidusisest kaubandust ja moonutada konkurentsi. Seetõttu tuleb tema tegevust soodustavaid meetmeid pidada võimalikuks konkurentsi moonutajaks ja liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutajaks. Soodustust anti riigi vahendite kaudu ja see on valikuline, sest sellest saab kasu ainult üks finantskontsern.

(83)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et LHZB-le võimaldatud abimeetmete kaudu Hipolizingsile antud kaudne eelis kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(84)

Seoses HipoNIA suhtes kohaldatud likviidsusmeetmega, mida säilitatakse ümberkujundamise etapis, kuigi suuremas summas, on juba menetluse algatamise otsuses kindlaks tehtud, et meede kujutab endast riigiabi. Komisjonil ei ole põhjust muuta oma varasemat hinnangut, võttes arvesse likviidsustoetuse suurenenud summat. Meetme muutunud summa ei mõjuta selle kvalifitseerimist abina. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et 71 miljoni lati suurune likviidsustoetus HipoNIA-le kujutab endast riigiabi.

(85)

Mis puutub HipoNIA emaettevõtja LHZB suhtes kohaldatud teistesse abimeetmetesse, ei saa HipoNIA nendest tulenevatest soodustustest kasu. Kõigi kõnealuste teiste LHZB suhtes kohaldatud abimeetmete eesmärk oli säilitada LHZB tegevus pikemaks ajaks, kui see oleks võimalik kohese maksejõuetuse ja likvideerimise korral, ja selline oli nende mõju. Ajal, mil meetmeid LHZB suhtes kohaldati, tegutses HipoNIA probleemsete varade haldusettevõtjana LHZB kontserni sees. Arvestades, et HipoNIA tegevus piirdus varade kiire likvideerimisega ilma mis tahes ettemakseteta klientidele, oli ta likvideerimisprotsessi keskne osa. Seetõttu võib LHZB kommertsharu suhtes kohaldatud abimeetmetest saadud kaudse abi HipoNIA puhul välistada.

(86)

Kuna punktis 5.1 leiti, et HipoNIA suhtes kohaldatud likviidsusmeede ja LHZB suhtes kohaldatud abimeetmetest saadud kaudne eelis Hipolizingsile kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleks hinnata nende kokkusobivust siseturuga.

(87)

Menetluse algatamise otsuse põhjendustes 177–180 on juba sätestatud, et LHZB kommertstegevust edendavaid abimeetmeid hinnatakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b ja eelkõige ümberkorraldamist käsitleva komisjoni teatise alusel.

(88)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 17 kinnitatakse, et finantsasutuse (osa) müümine kolmandale isikule võib aidata taastada selle pikaajalist elujõulisust.

(89)

Hipolizings müüdi Swedbank Lizingsile, mis on suurim liisinguettevõte Lätis (turuosa 22 %). See on tihedalt seotud Swedbanki üldise pangandustegevusega. 31. mai 2013. aasta seisuga on Moody tõstnud Swedbanki reitingu tasemele A1. Kontserni äritegevuse kasumlikkus on piisav (omakapitali investeeringute tulusus oli 2012. aasta lõpus 16,9 % ja 2013. aasta 1. kvartalis 13,8 %) (27), kusjuures esimese taseme omavahendite suhtarv ületab 15 %. Hipolizingsi tegevus moodustab väga väikese osa Swedbanki kontserni varadest (umbes 0,05 %).

(90)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et LHZB majandustegevus, mida jätkas Hipolizings pärast selle müüki ettevõtjale Swedbank Lizings, on Swedbanki kontserni integreerituna elujõuline.

(91)

Läti kinnitas, et HipoNIA, kes sai LHZB-lt laenuportfellid, ei paku täiendavat rahastamist ühelegi selle kliendile. Ettevõtja lubas esitada seirearuanded müümata kommertstegevuse lõpetamise ja likvideerimise järelhindamise kohta.

(92)

Komisjon märgib positiivsena Läti ja LHZB tehtud jõupingutusi müüa kogu müüdav tegevus, välja arvatud juhul, kui see oli majanduslikult ebasoodsam kui tegevuse aja jooksul likvideerimine, nagu hindas mainekas väliskonsultant.

(93)

Eespool öeldut arvestades teeb komisjon järelduse, et menetluse algatamise otsuses esitatud kahtlused on hajutatud ja ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatud nõuetekohast lõpetamist käsitlevad nõuded on käesoleval juhul täidetud.

(94)

Menetlemise algatamise otsuses on juba kindlaks tehtud, et müügistrateegia põhistsenaarium tagab LHZB kommertstegevuse järkjärguliseks lõpetamiseks vajaliku abi piiramise miinimumini (28). Kõnealuse kava tegelik rakendamine ei muuda seda hinnangut.

(95)

Samuti on menetluse algatamise otsuses järeldatud, et müügi tulemusena lõppes LHZB kommertstegevus, mis tagab, et pank jätkab ümberkorraldamist nii palju kui võimalik omavahenditega (29).

(96)

Nagu on juba märgitud menetluse algatamise otsuses, leevendavad LHZB tütarettevõtjate õigeaegne loovutamine pangast eraldi ning panga müügieelne mitmesse kogumisse jagamine abist põhjustatud põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Seetõttu peetakse neid toiminguid positiivseks (30).

(97)

Et müük on tehtud, on hajutatud menetluse algatamise otsuses seoses müügi tempoga esitatud kahtlused.

(98)

Kuna Läti kinnitas, et HipoNIA ei tee ettemakseid seoses olemasolevate laenudega, on samuti hajutatud menetluse algatamise otsuses selles suhtes väljendatud kahtlused.

(99)

Mis puutub ettevõttesse Hipolizings, leidis komisjon menetluse algatamise otsuses esialgu, et meetmed ettevõttele antud abist tingitud konkurentsimoonutuste piiramiseks olid piisavad. Arvestades Läti kinnitust, et Hipolizings ei ole saanud otsest abi, võib komisjoni nimetatud järeldused nüüd kinnitada. Lisaks, Hipolizings […]. […]. Arvestades Hipolizingsi piiratud kohalolekut turul (turuosa 5 %) ja talle antud piiratud abi, mis oli ainult kaudne, on konkurentsimoonutuste piiramiseks võetud meetmed, mis seisnesid peamiselt tema LHZB-poolses õigeaegses müügis, piisavad.

(100)

Arvestades eespool öeldut, leiab komisjon, et LHZB ümberkorralduskava ja selle rakendamine seoses LHZB kommertstegevusega vastavad praeguseni kõigile ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatud tingimustele.

(101)

Komisjon leiab, et likviidsustoetus summas 71 miljonit latti, mille Läti andis 2013. aasta juunis LHZB-le (juriidilise isiku HipoNIA isikus), ja LHZB suhtes kohaldatud ümberkorraldusmeetmetest Hipolizingsile tekkinud kaudne eelis kujutab endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(102)

Komisjon leiab, et Läti on ebaseaduslikult rakendanud 11 miljoni lati suurust täiendavat likviidsustoetust, mis on vastuolus aluslepingu artikli 108 lõikega 3. Komisjon leiab siiski, et meede koos 60 miljoni lati suuruse esialgse likviidsustoetusega HipoNIA-le on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt kokkusobiv siseturuga.

(103)

Komisjon leiab samuti, et LHZB suhtes rakendatud ümberkorraldusmeetmetest Hipolizingsile tekkinud kaudne eelis on aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt kokkusobiv siseturuga,