28.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 397/2

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUSE OTSUS,

26. oktoober 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid

(2015/C 397/03)

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 223 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärust (1) (edaspidi „põhimäärus”),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikleid 10 ja 25

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades registreeritud ja kohalikke assistente käsitlevate reeglite rakendamisel parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja jooksul saadud kogemusi, tuleb teha Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmetes (2) (edaspidi „rakendusmeetmed”) mitu muudatust. Nende muudatuste peamine eesmärk on selgitada teatavaid reegleid, kõrvaldada rakendusmeetmete kohaldamisel ilmnenud puudused ning parandada haldust.

(2)

Parlamendiliikme assisteerimiskulude katmine peaks olema piiratud kuludega, mis tekkisid 30 päeva jooksul enne asjaomasele parlamendi teenistusele kulude katmise taotluse esitamise kuupäeva. See võimaldab taotluse tagasi lükata, kui see esitatakse nii hilja, et deklareeritud teenuse tegelikku osutamist ja siseriiklikust sotsiaalkindlustus- ja tööõigusest kinnipidamist ei ole võimalik kontrollida.

(3)

Parlamendiliikme assisteerimisega seoses kaetav maksimumsumma ei ole muutunud alates 2011. aastast, kuigi parlamendi volitused on suurenenud. Seetõttu tuleks seda summat suurendada 1 500 euro võrra 22 879 euroni kuus. Selle summa suurendamiseks vajalikud assigneeringud nähti ette Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendi 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud läbipaistvuse põhimõte ning selle olulisust rõhutati muu hulgas Euroopa Ombudsmani 30. septembri 2002. aasta kirjas komisjoni presidendile. Seda põhimõtet järgides tuleks lepingute kehtivuse ajal üksikasjalikult avalikustada nende praktikantide nimed ning ka nende teenuseosutajate ja makseagentide nimed ja ärinimed, kellega seoses parlamendiliikme assisteerimise kulusid kaetakse.

(5)

Eespool nimetatud 29. aprilli 2015. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament parema tasakaalu saavutamist parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide vahel. Selle eesmärgi täitmiseks tuleks 25 % parlamendiliikme assisteerimiskulude hüvitisest eraldada parlamendiliikmete registreeritud assistentide tasustamiseks ning kohalike assistentide, teenuseosutajate ja makseagentidega seotud kulud peaksid olema sellele vastavalt piiratud 75 %-ga kogu hüvitisest.

(6)

Kohalike assistentide palkade ja tasude suhtes tuleks kohaldada ülemmäärasid vastavalt parlamendiliikmete põhimääruse ja assistentide põhimääruse rakendamisega tegelenud ajutise hindamisrühma soovitustes sisalduvatele põhimõtetele ja kogemustele nende soovituste elluviimisel alates 2012. aastast. Sellega vähendataks ohtu, et need tasud on väga erinevad liikmesriigi keskmisest palgast, mis ei ole kuidagi kooskõlas täidetavate tööülesannetega. Tasu ülemmäär tuleks kehtestada igas liikmesriigis, võttes võrdlusaluseks Eurostati poolt ajaomase liikmesriigi kohta arvutatud keskmise aastase brutopalga, mis korrutatakse kolmega. Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohiks siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ja mitte kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk. Juhatusel peaks olema võimalik võrdlusaluseks olevaid ülemmäärasid kohandada ja need tuleks seejärel avaldada Euroopa Parlamendi veebisaidil.

(7)

Makseagentide tasu tuleks reguleerida selliselt, et see ei oleks suurem kui 10 % summast, mille väljamaksmise eest agent vastutab, ning kohaldada tuleks ka üldist ülemmäära, mis on 4 % parlamendiliikme assisteerimiskulude katmiseks eraldatavast summast.

(8)

Seniseid kogemusi arvestades tuleks täpsustada nende dokumentide laadi ja sisu, mis tuleb esitada kohalike assistentide töölepingutega seotud kulude katmise taotlemisel. Asjaomasele parlamendi teenistusele tuleks eelkõige esitada üksikasjalik töökirjeldus, andmed lepingu täitmise koha kohta, isikut tõendava dokumendi tõestatud koopia, elukohatõend, kvalifikatsiooni ja erialast töökogemust tõendavad dokumendid ning deklaratsioon huvide konflikti puudumise kohta.

(9)

Töölepingu alusel töötavate kohalike assistentidega seotud kulude iga-aastase tasaarveldamise ajal tuleks makseagentidelt nõuda selliste dokumentide esitamist nagu tõend sotsiaalkindlustusskeemiga liitumise või tööõnnetuskindlustuskatte kohta. Samas sõltuvad parlamendiliikmed selliste dokumentide esitamisel üldiselt riigi ametiasutustest ning need asutused ei ole sageli suutelised väljastama dokumente praegu kohaldatavateks tähtaegadeks.

(10)

Seniseid kogemusi arvestades tuleb selgitada töölepingu alusel töötavatele kohalikele assistentidele kohaldatavaid teatavaid nõudeid, eriti neid, mis käsitlevad elu- ja töökoha vahelist vahemaad, tegevust väljaspool teenistuskohustusi ja valimistel kandideerimist.

(11)

Teenustega seotud kulude katmiseks rohkem kui 500 euro suuruses summas tuleks sisse seada erimenetlus, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) kehtestatud avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted. Sellisel juhul tuleks kulude katmise taotlus esitada koos kulude kalkulatsiooni ja lepinguprojektiga, milles on selgelt määratletud osutatavate teenuste laad. Juhul kui teenuste maksumus on üle 60 000 euro, tuleks näidata, et vähemalt kolme pakkumuse hulgast valiti majanduslikult kõige soodsam pakkumus.

(12)

Muuta tuleks huvide konflikti käsitlevaid sätteid, et selgitada poliitilise tegevuse või isiklike kulude rahastamise keeldu.

(13)

Ka on asjakohane viia rakendusmeetmete artiklisse 46 sisse teatavad muudatused seoses sellega, et muus parlamendis mandaati täitma asuval või avaliku sektori ametikohale asuval parlamendiliikmel lõpeb õigus saada üleminekutoetust, võttes arvesse parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpus saadud kogemusi ja vajadust kajastada rakendusmeetmetes täielikult põhimääruse asjaomaste sätete, eriti artikli 9 lõike 2 ning artiklite 11 ja 13 eesmärke ja tausta, ning arvestades põhimõtet, et avaliku sektori vahenditest tehtavad maksed ei tohi kumuleeruda; sellest tulenevalt arvatakse summad, mida parlamendiliige saab seoses mandaadi täitmisega mõnes muus parlamendis või avaliku sektori töökohal töötades, v.a hüvitis tegelikult kantud kulude eest, Euroopa Parlamendi üleminekutoetusest maha, nagu põhimääruse artiklis 11 on praegu ette nähtud kahest ametikohast saadava palga puhul. Järjepideva rakendamise huvides peaks uus kord hakkama kehtima alates parlamendi praeguse koosseisu ametiaja algusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusmeetmeid muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kulud kaetakse parlamendiliikme mandaadi kestuse jooksul. Katta võib ainult need kulud, mis on tekkinud kõige rohkem 30 päeva jooksul enne käesoleva peatüki kohase kulude katmise taotluse esitamist.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Alates 1. jaanuarist 2016 on igakuine maksimumsumma, mille ulatuses kaetakse kõigi artiklis 34 osutatud isiklike kaastöötajatega seotud kulud, 22 879 eurot.”

2)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Mitu parlamendiliiget võivad moodustada kirjalikul kokkuleppel rühma ühe või mitme lõikes 1 osutatud assistendi ühiseks töölevõtmiseks või nende teenuste ühiseks kasutamiseks. Sellisel juhul määravad asjaomased parlamendiliikmed endi seast ühe või mitu parlamendiliiget, kellel on volitused rühma nimel lepingule alla kirjutada või esitada töölevõtmise taotlus.

Parlamendiliikmed esitavad asjaomasele teenistusele kirjaliku deklaratsiooni, milles on kindlaks määratud igaühe vastav osa, mis arvatakse maha artikli 33 lõikes 4 ette nähtud summast.”;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Parlamendiliige võib aeg-ajalt kasutada täpselt määratletud ja mandaadi täitmisega otseselt seotud teenuste hankimiseks ka teenuseid osutavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.”;

c)

lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7.   Juhatus kinnitab nende kulude loetelu, mida võib katta seoses parlamendiliikme assisteerimisega.

8.   Assistentide ja praktikantide nimed ning teenuseosutajate ja makseagentide nimed või ärinimed avaldatakse lepingu kehtivuse ajal Euroopa Parlamendi veebisaidil koos nende tööandjaks oleva parlamendiliikme või parlamendiliikmete nimedega.

Assistendid, praktikandid, teenuseosutajad ja makseagendid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhul oma isikliku turvalisuse kaitseks taotleda kirjalikult, et nende nimesid või ärinimesid Euroopa Parlamendi veebisaidil ei avaldataks. Taotluse rahuldamise üle otsustab peasekretär.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„9.   Parlamendiliikme ja registreeritud assistentide vahel sõlmitud kehtivate lepingute arv ei või nendes lepingutes sätestatud töösuhte kestusest olenemata olla mis tahes ajal suurem kui kolm. Seda piirarvu võib suurendada neljani, kui parlamendi president sõnaselgelt lubab erandi teha ja kui parlamendi asjaomane teenistus on kontrollinud, kas parlamendiliikme käsutuses on piisavalt büroopinda, et täita parlamendi hoonete kasutamise suhtes kohaldatavaid norme, võttes ühtlasi arvesse büroos viibida võivate praktikantide arvu.

10.   Vähemalt 25 % artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast eraldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest tulenevateks koosolekute kuludeks. Seetõttu ei või kõik muud parlamendiliikmete assisteerimisega seotud kulud, v.a Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotisest tulenevad kulud, kokku ületada 75 % artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast.

Ka ei või artiklis 34 osutatud teenustega seotud kulud ületada 25 % artikli 33 lõikes 4 sätestatud summast.

Need piirsummad arvutatakse kumulatiivselt eelarveaasta kohta artikli 33 lõikes 4 sätestatud igakuiste maksimumsummade põhjal, millele lisanduvad proportsionaalselt artikli 33 lõike 6 kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud kasutamata jäänud summad.

11.   Parlament katab kohalike assistentidega seotud kulud brutotulu või brutotasu ulatuses (ilma käibemaksuta) juhatuse poolt vastavalt lõikele 12 kehtestatud igakuise ülemmäära piires. Juhatus võib ülemmäärasid igal aastal kohandada. Kohaldatavad ülemmäärad avaldatakse parlamendi veebisaidil.

12.   Ülemmäär on kolmekordne võrdlussumma. Võrdlussumma on üks kaheteistkümnendik Eurostati poolt avaldatavast täisajaga töötajate aasta keskmisest brutopalgast asjaomase parlamendiliikme valimisriigis.

Selliselt arvutatud ülemmäär ei tohi siiski olla madalam kui palgaastmel 6 töötava registreeritud assistendi põhipalk ega kõrgem kui palgaastmel 19 töötava registreeritud assistendi põhipalk.

Lisatasu hüvitatakse ainult igal aastal arvutatava eespool nimetatud ülemmäärani.

Ülemmäärasid vähendatakse proportsionaalselt, kui kohalik assistent töötab osalise tööajaga või kui ta ei tööta tervet kuud.”

3)

Artikli 35 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Parlamendiliige sõlmib individuaalse lepingu vabalt valitud makseagendiga, kes vastab lõikes 2 sätestatud nõudele.

Lõike 1 kohaselt makseagendi teenuste kasutamisest tingitud kulud kaetakse artikli 33 lõikes 4 ette nähtud summast ja nende suhtes ei kohaldata artikli 34 lõikes 10 teenuste suhtes sätestatud piirmäära.

Makseagendi tasu (ilma käibemaksuta) ei või ületada 10 % kohalike assistentide, teenuseosutajate ja praktikantide palgakuludest, tasudest ja hüvitistest, mille väljamaksmise eest makseagent vastutab, ka ei või see ületada 4 % artikli 33 lõikes 4 osutatud summast.

Makseagendi tasu ülemmäär vaadatakse läbi igal kalendriaastal kumulatiivselt vastavalt tema lepingu kehtivusajale.”

4)

Artikkel 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 38

Töölepingu puhul esitatavad dokumendid

Töölepinguga seotud kulude katmise taotlus peab sisaldama järgmist:

a)

parlamendiliikme ja kohaliku assistendi vahel sõlmitud töölepingu originaali;

b)

üksikasjalikku töökirjeldust ja täpset aadressi, kus tööülesandeid tuleb täitma hakata;

c)

üksikasjalikku arvutust, milles on välja toodud palgad, tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksed ning muud prognoositavad kulud, mis tuleb kalendriaasta jooksul ning lepingu lõpetamise korral välja maksta või katta ja milles võetakse arvesse siseriiklikke õigusnorme, sh miinimumpalka reguleerivaid norme, ning lepingulisi kohustusi, sealhulgas lähetuskulude katmist;

d)

kohaliku assistendi kehtiva isikut tõendava dokumendi tõestatud koopiat;

e)

kohaliku assistendi alalise elukoha tõendit;

f)

kohaliku assistendi kvalifikatsiooni ja erialast töökogemust tõendavaid dokumente ning

g)

parlamendiliikme poolt nõuetekohaselt allkirjastatud deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et kohalik assistent ei ole kogu lepingu kestuse ajal ei otseselt ega ka kaudselt hõivatud mis tahes muu tegevusega (ka mitte sellise tegevusega, mille eest assistendil ei ole õigust töötasu saada) poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooni, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooni heaks, kui selline tegevus segab assistenti tema ametiülesannete täitmisel või võib põhjustada huvide konflikti.”.

5)

Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Kontode tasaarveldamine

1.   Makseagent edastab eelkõige tehtud ettemaksete tasaarvestamise eesmärgil pädevale teenistusele hiljemalt asjaomasele Euroopa Parlamendi eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks iga teenistuses oleva assistendi kohta väljavõtte palkade, maksude mahaarvamiste ning tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulude, samuti kõikide muude katmisele kuuluvate kulude kohta. Ühtlasi esitab makseagent tõendi selle kohta, et asjaomased kohalikud assistendid on ühinenud sotsiaalkindlustusskeemiga, märgivad, et tööandja on parlamendiliige, ning esitavad tõendi tööõnnetuskindlustuse kohta, kui see on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vajalik. Makseagent kinnitab ühtlasi, et kõik siseriiklikust õigusest tulenevad kohustused on täidetud.

Makseagendi ja parlamendiliikme vahelise lepingu lõpetamise korral ja parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tuleb need kohustused täita hiljemalt kolme kuu jooksul.

Esimeses lõigus osutatud väljavõtted koostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud nõuetele.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud väljavõtete kontrollimist saadab asjaomane teenistus makseagendile teate ja parlamendiliikmele selle koopia, milles märgitakse, kas maksed on tehtud korrakohaselt või mitte, ning vajaduse korral osutatakse, millised puuduvad dokumendid tuleb veel esitada.

Kui teates märgitakse, et maksed ei ole tehtud korrakohaselt, tuleb nende korrakohasuse tagamiseks vajalikud dokumendid esitada pädevale teenistusele ühe kuu jooksul alates teate kuupäevast. Vastasel korral kohaldab Euroopa Parlament artikleid 67 ja 68.”

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39a

Töölepinguid puudutavad kohustused

1.   Makseagent peab kohaldatavas siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemikus ja vähemalt ühe aasta jooksul pärast asjaomase parlamendi koosseisu ametiaja lõppu palgaarvestusraamatut, märkides sellesse makstud töötasud ning kinnipeetud maksud ning tööandjate ning töötajate sotsiaalkindlustusmaksed. Kui leping makseagendiga lõpeb enne parlamendiliikme mandaadi lõppemist, edastatakse palgaarvestusraamatu tõestatud koopia viivitamata parlamendiliikme poolt vastavalt artikli 35 lõikele 3 vabalt valitud uuele makseagendile.

2.   Assistent peab hoiduma tegevusest, mis toob kaasa huvide konflikti parlamendiga ja parlamendiliikmega, kelle assistent ta on. Ta peab asjaomast parlamendiliiget viivitamatult teavitama kavatsusest alustada mis tahes tasustatud või tasustamata parlamendivälist tegevust või kandideerida valimistel.

Assistent peab elama teenistuskohast sellisel kaugusel, mis võimaldab tal oma kohustusi nõuetekohaselt täita.

3.   Parlamendiliige peab viivitamata teavitama asjaomast teenistust sellistest teenistustingimuste muudatustest, mis mõjutavad parlamendiliikme assisteerimiskulusid, ning assistentide plaanidest alustada tegevust väljaspool teenistuskohustusi või kandideerida valimistel. Parlamendiliige peab tagama, et tegevus väljaspool teenistuskohustusi või valimistel kandideerimine ei sega assistenti tema ametiülesannete täitmisel ega ole vastuolus liidu finantshuvidega. Asjaomased teenistused võivad nõuda tõendeid assistendiga selles küsimuses sõlmitud kokkulepete kohta.

4.   Valimistel kandideerida kavatsev kohalik assistent peab järgima valimiskampaaniaid reguleerivat siseriiklikku õigust. Assistent peab olema vähemalt ametliku kampaania ajal aastapuhkusel või palgata puhkusel. Valituks osutumise korral lõpetatakse temaga seotud kulude katmine, välja arvatud juhul, kui ta esitab tõendi selle kohta, et tema mandaat on kooskõlas parlamendiliikme assistendi ametiülesannete täitmisega.

5.   Parlamendiliikme ja assistendi vahel sõlmitud leping peab sisaldama lõigetes 2 ja 4 kehtestatud kohustusi.”

7)

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Teenuslepingu puhul esitatavad dokumendid

1.   Kulude katmise taotlus tuleb esitada enne teenuste osutamise lepingu sõlmimist, v.a aeg-ajalt osutatavad teenused, mille maksumus ei ületa 500 eurot (käibemaks kaasa arvatud), ja see peab sisaldama järgmist:

a)

kulude kalkulatsiooni ja parlamendiliikme poolt teenuseosutajaga sõlmida kavatsetava lepingu projekti, milles on selgelt määratletud osutatavate teenuste laad;

b)

selgitust valitud pakkumuse kohta, mis peab olema majanduslikult kõige soodsam täiesti sõltumatute teenuseosutajate esitatud vähemalt kolmest pakkumusest, mille puhul on hinna kõrval arvestatud ka pakkumuse kvaliteeti ning sotsiaalseid aspekte, juhul kui teenuste maksumus on üle 60 000 euro (käibemaks kaasa arvatud); seda piirväärtust kohaldatakse kumulatiivselt, kui sama teenuseosutajaga sõlmitakse järjestikused lepingud sarnaste teenuste osutamiseks;

c)

äriregistri kande koopiat või samaväärset dokumenti ning põhikirja, kui teenuseosutaja on juriidiline isik, või artikli 38 punktides d–f ning, v.a. aeg-ajalt sõlmitavate lepingute puhul, punktis g loetletud dokumente, kui teenuseosutaja on füüsiline isik;

d)

deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta, milles kinnitatakse, et ükski teenuste osutamisega seotud isikutest ei ole assistent artikli 34 tähenduses ega kuulu ühtegi artikli 43 punktis d osutatud kategooriasse, kui teenuseosutaja on juriidiline isik.

2.   Osutatud teenuste kulud kaetakse teenuseosutaja poolt tegelikult osutatud teenuste eest koostatud üksikasjaliku arve või teenuseosutaja tasu arvestuse ning teenuseosutajaga sõlmitud lepingu koopia alusel, mille parlamendiliige esitab asjaomasele teenistusele. Arve või teenuseosutaja tasu arvestusega tuleb kaasa panna parlamendiliikme kinnitus, et teenust tõepoolest osutati. Parlamendiliige peab asjaomase teenistuse taotluse korral esitama ka peamised tõendavad dokumendid.

Kui teenused on osaliselt või täielikult käibemaksust vabastatud, võib asjaomane teenistus nõuda makseagendilt selle erandi õigusliku aluse kinnitamist.”

8)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

poliitilisi eesmärke taotleva organisatsiooni, nt erakonna, sihtasutuse, liikumise või parlamendifraktsiooniga sõlmitud lepingute rahastamiseks;”;

b)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

selliste lepingute rahastamiseks, mis võimaldavad tööle võtta parlamendiliikme abikaasa või elukaaslase või parlamendiliikme vanemad, lapsed, vennad või õed või kasutada nende teenuseid, või mis võivad viia artikli 62 lõikes 1 a määratletud huvide konfliktini.”

9)

Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1.   Endisel parlamendiliikmel on õigus saada üleminekutoetust. Kui parlamendiliige täidab mandaati mõnes muus parlamendis või töötab avaliku sektori ametikohal, arvatakse tema töötasu, mida tal on õigus saada, maha üleminekutoetusest.

2.   Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse üleminekutoetuse suhtes mutatis mutandis.

3.   Käesolevas artiklis tähendab „muu parlament” liikmesriigis asuvat parlamenti, millel on seadusandlik võim.”;

b)

lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„4.   Käesolevas artiklis tähendab „avaliku sektori ametikoht” töötamist järgmistel ametikohtadel:”;

c)

lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

avaliku sektori kõrge ametnik, liidu institutsiooni ametnik või liige.”

10)

Artikli 48 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Üleminekutoetuse saamiseks peab endine parlamendiliige esitama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast mandaadi lõppemist peasekretärile taotluse, lisades sellele kirjaliku deklaratsiooni, milles ta näitab, kas ta täidab või ei täida artiklis 46 osutatud ametikohustusi.”

11)

Artikli 61 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Rakendusmeetmete kohaldamisel ja nende alusel esitatud maksetaotluste täitmisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012 (5).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1)."

(5)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”"

12)

Artiklisse 62 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Eelarve täitmisel osalevad parlamendiliikmed ei tohi osaleda tegevuses, mis võib viia konfliktini nende huvide ja liidu finantshuvide vahel.

Huvide konflikt tekib, kui parlamendiliikme tegevusele avaldavad sobimatut mõju perekondlikud, emotsionaalsed või majanduslikud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad tema ja vahendite saaja ühistest huvidest.”

13)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Kohalike assistentide ja makseagentide lepingute suhtes kohaldatav üleminekukord

1.   Juhatuse 26. oktoobri 2015. aasta otsusega muudetud artiklid 34 ja 35 assistentide arvu ja assistentide ning makseagentide töötasu kohta ei mõjuta kehtivaid lepinguid, juhul kui nendest tulenevate kulude katmise taotlused on esitatud asjaomasele teenistusele enne 27. oktoobrit 2015.

2.   Lõikes 1 osutatud lepinguid võib pikendada või muuta ainult kooskõlas I jaotise 5. peatüki sätetega.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016, välja arvatud artikli 1 lõiked 9 ja 10, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

(1)  Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsus Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta (ELT C 159, 13.7.2009, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).