|
30.6.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 163/32 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1024,
15. juuni 2015,
millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel anda Euroopa Liidu huvides nõusolek Singapuri ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 1980. aasta Haagi konventsiooniga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 3 koostoimes artikliga 218,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Liit on seadnud üheks eesmärgiks edendada lapse õiguste kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Selle poliitika oluliseks osaks on meetmed laste kaitsmiseks ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmise vastu. |
|
(2) |
Liit on võtnud vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (2) („Brüsseli IIa määrus”), mille eesmärk on kaitsta lapsi ebaseaduslikust äraviimisest või kinnipidamisest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada menetlused, millega tagatakse laste kiire tagastamine nende alalisse elukohta, ning tagada suhtlusõiguse ja eestkosteõiguse kaitse. |
|
(3) |
Määrus (EÜ) nr 2201/2003täiendab ja tugevdab rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlevat 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon”), millega kehtestatakse rahvusvahelisel tasandil osalisriikide ja keskasutuste vaheline kohustuste ja koostöö süsteem eesmärgiga tagastada kiiresti ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapsed. |
|
(4) |
Kõik liidu liikmesriigid on 1980. aasta Haagi konventsiooni osalised. |
|
(5) |
Liit kutsub kolmandaid riike üles 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinema ning toetab 1980. aasta Haagi konventsiooni korrektset rakendamist, osaledes koos liikmesriikidega muu hulgas Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi poolt regulaarselt korraldatavates erikomisjonides. |
|
(6) |
Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kohaldatavat ühist õigusraamistikku võib pidada parimaks lahenduseks tundlikele rahvusvahelist lapseröövi käsitlevatele juhtumitele. |
|
(7) |
1980. aasta Haagi konventsioonis sätestatakse, et seda kohaldatakse ühineva riigi ja selliste osalisriikide vahel, kes on ühinemisele oma kirjaliku nõusoleku andnud. |
|
(8) |
1980. aasta Haagi konventsiooniga ei saa ühineda piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid nagu liit. Seetõttu ei saa liit konventsiooniga ühineda ega ühineva riigi ühinemist käsitlevat kirjalikku nõusolekut hoiule anda. |
|
(9) |
Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu arvamusele 1/13 kuuluvad 1980. aasta Haagi konventsiooniga ühinemiseks antud kirjalikud nõusolekud liidu ainupädevusse välisasjades. |
|
(10) |
Singapur andis 1980. aasta Haagi konventsiooni ühinemiskirja hoiule 28. detsembril 2010. Konventsioon jõustus Singapuris 1. märtsil 2011. |
|
(11) |
Mitmed liikmesriigid on juba andnud nõusoleku Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga. Singapuri olukorda hinnates on jõutud järeldusele, et liikmesriigid, kes ei ole veel andnud nõusolekut Singapuri ühinemiseks, võivad anda liidu huvides nõusoleku Singapuri ühinemiseks vastavalt 1980. aasta Haagi konventsioonile. |
|
(12) |
Seetõttu tuleks liikmesriikidele, kes ei ole veel andnud nõusolekut Singapuri ühinemiseks, anda luba anda liidu huvides hoiule oma kirjalikud nõusolekud Singapuri ühinemiseks, kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega. Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Slovaki Vabariik ja Rootsi Kuningriik, kes on Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga juba nõusoleku andnud, ei peaks uusi kirjalikke nõusolekuid hoiule andma, kuna olemasolevad kirjalikud nõusolekud on rahvusvahelise avaliku õiguse kohaselt kehtivad. |
|
(13) |
Määrus (EÜ) nr 2201/2003 on Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ning nad osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
|
(14) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liikmesriikidele, kes ei ole seda veel teinud, antakse luba anda liidu huvides nõusolek Singapuri ühinemiseks rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga (edaspidi „1980. aasta Haagi konventsioon”).
2. Kõnealused liikmesriigid annavad Euroopa Liidu huvides hiljemalt 16. juunil 2016 hoiule kirjaliku nõusoleku Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, mis on sõnastatud järgmiselt:
„[LIIKMESRIIGI täielik nimi] nõustub vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1024 Singapuri ühinemisega rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooniga”.
3. Kui liikmesriik annab hoiule oma kirjaliku nõusoleku Singapuri ühinemiseks, teavitab ta sellest nõukogu ja komisjoni ning edastab komisjonile kirjaliku nõusoleku teksti kahe kuu jooksul pärast selle hoiule andmist.
Artikkel 2
Liikmesriigid, kes andsid enne käesoleva otsuse vastuvõtmist hoiule oma kirjalikud nõusolekud Singapuri ühinemiseks 1980. aasta Haagi konventsiooniga, ei esita uusi kirjalikke nõusolekuid.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, välja arvatud Belgia Kuningriik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Malta Vabariik, Slovaki Vabariik ja Rootsi Kuningriik.
Luxembourg, 15. juuni 2015
Nõukogu nimel
eesistuja
Dz. RASNAČS
(1) 11. veebruari 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).