(1)

Horvaatia asutused edastasid 13. augusti 2014. aasta kirjas, mille komisjon sai 1. septembril 2014, direktiivi 96/67/EÜ (edaspidi „direktiiv”) artikli 9 lõike 3 kohase teate, mille kohaselt Horvaatia Vabariik on otsustanud teha Zagrebi rahvusvahelise lennujaama suhtes direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidel b ja d põhinevad erandid. Horvaatia asutused esitasid kõnealust teadet täiendava teabe 1. detsembri 2014. aasta kirjas, mille komisjon sai 17. detsembril 2014.

(2)

Teatatud otsusega nähakse ette kaks erandit. Esiteks reserveeritakse ühele teenuseosutajale järgmiste direktiivi lisa punktides 3, 4 ja 5 (välja arvatud punktis 5.1) loetletud maapealse käitluse teenuseliikide osutamine: pagasikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, ning perroonikäitlus, välja arvatud õhusõiduki juhendamine maapinnal. Teiseks keelatakse nimetatud kolme maapealse käitluse teenuse liigi puhul omakäitlus, välja arvatud õhusõiduki juhendamine maapinnal. Mõlemat erandit kohaldatakse kaks aastat, alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016.

(3)

Zagrebi rahvusvahelist lennujaama käitab ettevõtja Zagreb International Airport Jsc. 2013. aastal teenindas lennujaam 2,3 miljonit reisijat.

(4)

Praegu on Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas üks reisiterminal ning ehitatakse asjakohase taristuga (perroon, juurdepääsuteed ja parklad) varustatud uut reisiterminali. Uue terminali ehitus lõpeb ja terminal on käitamisvalmis hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Uus terminal suudab aastas teenindada viit miljonit reisijat. Olemasolev terminal suletakse, välja arvatud üldlennunduse ja mitmesuguste muude toimingute (kontoriruumide üürimine jne) tarbeks.

(5)

Vastavalt Horvaatia asutuste esitatud teabele ei oleks praeguse terminali piiratud taristu- ja käitamisalaseid võimalusi arvesse võttes uue terminali ehitamise ajal majanduslikult ega tõhususe seisukohalt otstarbekas lubada terminali täiendavaid maapealse käitluse teenuste osutajaid. Kui uus reisiterminal ja uus perroon on valmis ehitatud ning kasutusele võetud, saavad lahenduse ka olemasoleva taristuga seotud ruumi- ja teenindusmahu probleemid.

(6)

Vastavalt Horvaatia asutuste esitatud teabele on praegu avatud juurdepääs pagasikäitluse, perroonikäitluse, kauba- ja postikäitlusega seotud teenuste turule. Kuni praeguse ajani ei ole aga ükski kolmandast isikust maapealse käitluse teenuste osutaja esitanud taotlust, et saada heakskiitu ja luba Zagrebis rahvusvahelises lennujaamas maapealse käitluse teenuste osutamiseks. Praegu osutab neid teenuseid lennujaama kasutajatele ettevõtja Zagreb International Airport Jsc. täielikult tema omanduses oleva tütarettevõtja kaudu.

(7)

Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas kohaldatakse ka omakäitlusvabadust. Praegu tegeleb perroonikäitluse teenuste ühe alamliigi omakäitlusega (toidu ja jookide peale- ja mahalaadimine) siiski ainult üks lennuettevõtja. Ükski teine lennuettevõtja ei ole omakäitluse suhtes huvi üles näidanud.

(8)

Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas on kohapeal registreeritud pagasi ja kogu transiitpagasi käitlemiseks üks sortimiskeskus. Sortimiskeskuse pindala on 515 m2. Sortimiskeskus asub terminali keskosa keldrikorrusel.

(9)

Zagrebi rahvusvaheline lennujaamas on üks 2 160 m2 pindalaga kaubaterminal, milles toimub kogu kauba käitlemine. Väga piiratud ruumi tõttu toimub kogu käitlusprotsess käsitsi käsitööriistade ja kahveltõstukite abil. Kasutusel olev tarne- ja kogumisplatvorm, mis on varustatud üheainsa, nii kauba vastuvõtmiseks kui ka väljastamiseks kasutatava kaldteega, asub tollilao avatud alal.

(10)

Zagrebi rahvusvahelise lennujaama kaubaterminalis käideldakse aastas 8 000 – 8 500 tonni kaupa ja posti, millest posti osakaal moodustab 1 000 – 1 500 tonni aastas.

(11)

Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas on üks kommertslennutegevuseks ette nähtud perroon, mille kogupindala on 140 000 m2 ja kus asub 22 seisuplatsi, ning üldlennutegevuseks ette nähtud perroon, mille kogupindala on 28 000 m2 ja mis suudab teenindada 20 õhusõidukit.

(12)

Vastavalt direktiivi artikli 9 lõikele 3 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas kokkuvõtte erandite tegemise otsusest, millest Horvaatia asutused teatasid, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(13)

Komisjon sai maapealse käitluse teenuste osutajalt ühe märkuse, milles paluti teavet selle kohta, kas hankemenetlus korraldatakse erandi kohaldamisaja jooksul, et valituks osutunud maapealse käitluse teenuste osutaja saaks alustada tegevust kohe pärast erandi kohaldamisaja lõppu. Teistelt huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(14)

Horvaatia asutused tuginesid oma erandite tegemise otsuse puhul direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele b ja d, mille kohaselt olemasolevate ruumi- või mahupiirangute korral on võimalik reserveerida ühele teenuseosutajale artikli 6 lõikes 2 nimetatud maapealse käitluse üks liik või mitu liiki, ning keelata direktiivi artikli 7 lõikes 2 osutatud maapealse käitluse liikide omakäitlus.

(15)

Horvaatia asutused täpsustasid vastavalt direktiivi artikli 9 lõike 2 punktile a, et kõnealust kahte erandit kohaldatakse järgmiste direktiivi lisa punktides 3, 4 ja 5 (välja arvatud punktis 5.1) nimetatud maapealse käitluse teenuseliikide suhtes: pagasikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, ning perroonikäitlus, välja arvatud õhusõiduki juhendamine maapinnal.

(16)

Seoses pagasi käitlemisega leiab komisjon Horvaatia asutuste esitatud teabe alusel tõendatud olevat, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust käitlejat või omakäitlust teostavat lennujaamakasutajat.

(17)

Pagasikäitluseks kasutatav ruum on piiratud ja kitsas ning pagasikärude manööverdamine on keeruline. Kui mõlemad lennule registreerimise sektsioonid töötavad, on pagasi sortimine tipptunnil eriti problemaatiline. Seega ei ole lennujaamas piisavalt ruumi, et võimaldada rohkem kui ühel ettevõtjal tõhusalt tegutseda.

(18)

Praeguses asukohas ei ole võimalik ruumiprobleemi lahendada, sest pagasisortimiskeskuse eripära tõttu ei saa seda muudesse piirkondadesse laiendada. Maa-aluse tasandi kasutamine ei oleks teostatav põhjaveetaseme ja sellega seotud üleujutusohu tõttu. Sortimiskeskuse laienduse ehitamine lennujaamast väljapoole eeldab ka suuremahulisi ehitustöid, mis mõjutaksid oluliselt praegust liiklust ja põhjustaksid suuri kulusid, samas on sellise laienduse kasutegur küsitav.

(19)

Seoses kauba- ja posti käitlusega leiab komisjon Horvaatia asutuste esitatud teabe alusel tõendatud olevat, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust käitlejat või omakäitlust teostavat lennujaamakasutajat.

(20)

Kaubaterminali suurus on piiratud. Kauba tarne- ja kogumisplatvormil on vaid üks kauba vastuvõtmiseks ja väljastamiseks ette nähtud kaldtee, mistõttu platvormi kasutusvõimalused vähenevad oluliselt juhul, kui piiratud suurusega alale on pargitud mitmed peale- ja mahalaadimisülesandeid ootavad või kõnealuseid ülesandeid täitvad autokraanad. Seega ei ole seal ruumi veel ühe ettevõtja mahutamiseks.

(21)

Sellega seoses märgib komisjon ka, et kauba- ja postikäitluse aastane maht on ligikaudu 8 000 – 8 500 tonni, mis on tunduvalt väiksem kui direktiivis sätestatud 50 000 tonni suurune piirmäär, millest alates tekib kohustus avada maapealne käitlus kolmandatele isikutele ja lubada omakäitlust.

(22)

Seoses perroonikäitlusega (v.a õhusõiduki juhendamine maapinnal saabumisel ja väljumisel) leiab komisjon Horvaatia asutuste esitatud teabe alusel tõendatud olevat, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust käitlejat või omakäitlust teostavat lennujaama kasutajat.

(23)

Zagrebi rahvusvahelise lennujaama lennuplaani iseloomustavad kolm lühikest tipptundi, nimelt hommikune, pärastlõunane ja õhtune tipptund. Kõnealuste tipptundide ajal tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul kasutada mitmeid eri seadmeid, et täita kõik õhusõidukite õigeaegse käitlusega seotud nõuded.

(24)

Probleeme tekitab kõnealuste seadmete jaoks parkimiskohtade leidmine. Arvestades hoonete ja teiste rajatiste all asuvat ala, ei ole õhusõiduki seisuplatsi läheduses ruumi uute lisaseadmete parkimiseks. Lennujaama juhatuse jaoks tekitab probleeme ka juba olemasolevatele seadmetele parkimiskohtade leidmine. Raskused on veelgi suuremad talvehooajal, kui piiratud parkimisalale paigutatakse ka lumekoristuseks ja lume äraveoks ettenähtud sõidukid. Parkimiskohtade nappusest tulenevalt ei ole võimalik lennujaama veel üht ettevõtjat mahutada.

(25)

Eespool nimetatud parkimisruumi vähesusest tingitud piirangud ei kehti õhusõiduki maapinnal juhendamise kohta, sest kõnealuste teenuste jaoks ei ole vaja suuremahulisi seadmeid. Kõnealused teenused ei ole hõlmatud Horvaatia asutuste teatatud erandite tegemise otsusega ning seepärast ei ole Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas õhusõiduki juhendamisteenuse osutajate arv piiratud.

(26)

Komisjoni käsutuses olevast teabest ilmneb ka, et Zagrebi rahvusvahelise lennujaama uue terminali ehitus algas 2013. aasta detsembris. Uue terminali ehituse esimene etapp lõpetatakse eeldatavasti 2016. aastal ja terminal on arvatavasti käitamisvalmis 2016. aasta lõpuks. Uus terminal suudab teenindada viit miljonit reisijat aastas ning selles on uus, täielikult integreeritud pagasisüsteem, uus perroon ning uued ruleerimis- ja teenindusteed. Horvaatia asutused selgitasid, et uue terminali ehitamise ja käitamisega on võimalik lahendada olemasolevad ruumi- ja läbilaskevõime piirangud. Seepärast saab uue terminali ehitamist ja käitamist käsitada kooskõlas direktiivi artikli 9 lõike 2 punktiga b kõnealuste piirangute kõrvaldamiseks vajaliku meetmena.

(27)

Horvaatia asutuste teatatud erandite tegemise otsuses sätestatud erandid on ajaliselt piiratud, kuna neid kohaldatakse kahe aasta jooksul. Seega on täidetud direktiivi artikli 9 lõikes 6 sätestatud nõuded.

(28)

Arvestades eeltoodut ja eriti Zagrebi rahvusvahelise lennujaama praegust olukorda, kõnealuste erandite materiaalseid ja ajalisi piiranguid, kohaldamise kestust ning olemasolevate piirangute kõrvaldamiseks võetud meetmeid, leiab komisjon, et kooskõlas direktiivi artikli 9 lõike 2 teise lõiguga ei kahjusta erandid põhjendamatult direktiivi eesmärke, ei põhjusta konkurentsi moonutamist maapealse käitluse teenuste osutajate ja/või omakäitlust teostavate lennujaamakasutajate vahel ega ulatu vajalikust kaugemale.

(29)

Sellega seoses on arvesse võetud ka asjaolu, et eranditega ette nähtud piiranguid kohaldatakse diskrimineerimata kõikide (potentsiaalsete) maapealse käitluse teenuste osutajate suhtes, välja arvatud lennujaama maapealse käitluse teenuste osakond ja omakäitlust teostavad lennujaamakasutajad, et siiani ei ole ükski maapealse käitluse teenuste osutaja või lennujaamakasutaja esitanud taotlust, et saada õigust teostada Zagrebi rahvusvahelises lennujaamas maapealse käitluse toiminguid, kuigi praegu ei kohaldata juurdepääsupiirangud kolmandast isikust teenuseosutajate või omakäitluse teostamise õiguse suhtes, ning et ükski huvitatud isik ei ole esitanud vastuväiteid erandite tegemise otsuse kohta. Seoses saadud märkustega võimaliku hankemenetluse kohta tuletab komisjon Horvaatia asutustele meelde, et nad peavad õigeaegselt täitma kõiki liidu õigusaktides sätestatud asjakohaseid eeskirju, sealhulgas direktiivi artiklit 11.

(30)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohaldamist. Kõnealuse artikli kohaselt on keelatud siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt, kuna see on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(31)

Arvestades komisjoni tehtud kontrollimise tulemust ja pärast Horvaatia Vabariigiga konsulteerimist tuleks heaks kiita erandite tegemise otsus, mille kohaselt kõnealune liikmesriik on otsustanud teha Zagrebi rahvusvahelise lennujaama suhtes direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidel b ja d põhinevad erandid ning millest teatati komisjonile 1. septembril 2014 ja 17. detsembril 2014.

(32)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi artiklis 10 osutatud nõuandekomitee arvamusega,