4.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 60/42

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/346,

9. veebruar 2015,

millega tehakse Ühendkuningriigi taotluse alusel Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamisel

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 542 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamist ning olema põhjendatud objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 14. detsembril 2007 vastu otsuse 2007/863/EÜ (millega lubatakse Ühendkuningriigi taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel), (2) millega lubati teatud tingimuste täitmise korral põllumajandusettevõtetel, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas loomasõnnikut koguses, milles on lämmastikku kuni 250 kg hektari kohta.

(3)

24. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu otsuse 2011/128/EL, (3) millega muudetakse otsust 2007/863/EÜ ning millega on pikendatud erandit 31. detsembrini 2014.

(4)

Otsusega 2007/863/EÜ (mida muudeti otsusega 2011/128/EL) lubatud erandi alla kuulus 2013. aastal 145 põllumajandusettevõtet, mis moodustasid umbes 0,59 % põllumajandusettevõtete koguarvust ja 0,42 % põllumajandusmaa netopindalast.

(5)

10. oktoobril 2014 esitas Ühendkuningriik komisjonile Põhja-Iirimaaga seoses taotluse direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohaselt antava erandi tegemiseks.

(6)

Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõikega 5 kohaldab Ühendkuningriik asjakohast tegevusprogrammi kogu Põhja-Iirimaa territooriumi suhtes.

(7)

Liikmesriigi poolt ajavahemiku 2008–2011 kohta esitatud aruannete alusel koostatud komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamise kohta näitab, et Ühendkuningriigis Põhja-Iirimaal on kõigis seirejaamades registreeritud põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 93 % seirejaamades on registreeritud põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Pinnavee nitraadisisaldus on kõigi seirejaamade andmete kohaselt alla 25 mg/l.

(8)

Loomade arv ja keemiliste väetiste kasutamine on viimaste aastate jooksul vähenenud. Kariloomade, kodulindude ja lammaste arv langes ajavahemikus 2008–2011 võrreldes ajavahemikuga 2004–2007 vastavalt 5 %, 5 % ja 10 %, samas sigade arv suurenes 4 % võrra. Ajavahemikus 2008–2011 oli loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine kogus 117 kg/ha, mis oli võrreldes ajavahemikuga 2004–2007 6,4 % väiksem. Fosforit lisati ajavahemikus 2008–2011 keskmiselt 13,6 kg/ha, see kogus oli võrreldes ajavahemikuga 2004–2007 30,1 % väiksem. Võrreldes ajavahemikuga 2004–2007 langes ajavahemikus 2008–2011 keskmine lämmastikväetise kasutamine 18,4 %. Võrreldes ajavahemikuga 2004–2007 langes ajavahemikus 2008–2011 keskmine fosforväetise kasutamine 53 %.

(9)

Põhja-Iirimaal on 93 % põllumajandusmaast rohumaa. Rohumaad omavate põllumajandusettevõtete maast kasutatakse 42 % selle kogupindalast ekstensiivselt, loomkoormus on seal alla 1 loomühiku hektari kohta, väetiseid kasutatakse vähe, 37 % maad on kasutusel põllumajanduse keskkonnaprogrammide raames ja vaid 24 % on kasutusel intensiivpõllumajandusmaana, kus loomühikuid on hektari kohta 2 või rohkem. 5 % maast kasutatakse põllukultuuride jaoks. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 79 kg lämmastikku ja 5 kg fosforit hektari kohta.

(10)

Põhja-Iirimaad iseloomustab kõrge sademete hulk ja vähese veeläbilaskevõimega muldade ülekaal. Piiratud veeläbilaskevõime tõttu on suurema osa Põhja-Iirimaa muldade denitrifikatsioonivõime suhteliselt kõrge, see vähendab pinnase nitraadisisaldust ja seega ka leostuda võiva nitraadi kogust.

(11)

Põhja-Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike aastaringne temperatuuri kõikumine, soodustab suhteliselt pika rohukasvuperioodi olemasolu, st aeg, mil maad aktiivselt kasutatakse ja haritakse, ulatub 270 päevast aastas idapoolsel rannikualal 260 päevani aastas keskosa tasandikel.

(12)

Komisjon, olles läbi vaadanud Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaaga seoses esitatud taotluse ja tegevusprogrammi ning kaalunud otsuses 2007/863/EÜ (muudetud otsusega 2011/128/EL) sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi, on arvamusel, et Põhja-Iirimaa puhul kavandatav loomasõnnikukogus, mis vastab 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist juhul, kui järgitakse teatavaid rangeid tingimusi.

(13)

Põhja-Iirimaa on esitanud kinnitavad andmed, mille põhjal on näha, et pakutud kogus – 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas – põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, on põhjendatud objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(14)

Otsuse 2007/863/EÜ (muudetud otsusega 2011/128/EL) kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2014. Et asjaomased põllumajandustootjad saaksid erandi kohaldamist jätkata, tuleks vastu võtta käesolev otsus.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tehakse Ühendkuningriigi 10. oktoobri 2014. aasta kirjas taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand, mille eesmärk on lubada kasutada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut ja mis eeldab käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „rohumaad omavad põllumajandusettevõtted”– ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

2)   „rohusööjad kariloomad”– veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

3)   „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat);

4)   „maatükk”– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 esitatud tingimused rohumaad omavate põllumajandusettevõtete kohta on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane taotlemine ja kohustus

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevale asutusele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaad omavates põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei tohi ületada sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, ning lõigetes 2–8 esitatud tingimused peavad olema täidetud.

2.   Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat lämmastikku. Lämmastiku üldkogust diferentseeritakse vastavalt loomkoormusele ja rohumaa saagikusele.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikord ja sõnniku ning muude väetiste kavandatud kasutamine. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval enne iga kalendriaasta 1. märtsi. Väetamiskava sisaldab vähemalt järgmist:

a)

põllukultuuride külvikorrakava, milles on kindlaks määratud rohumaapind ning nende maatükkide pind, kus kasvatatakse muid põllukultuure, koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga maatüki asukoht;

b)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

c)

põllumajandusettevõttes toodetava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) lämmastikusisalduse ja fosforisisalduse arvutus;

d)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

f)

lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

g)

kasutatava väetise tüüp;

h)

arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

i)

arvestus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil.

Selleks et tagada vastavus väetamiskava ja tegeliku põllumajandustegevuse vahel, vaadatakse kava läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast mis tahes muudatust põllumajandustegevuses.

4.   Iga põllumajandustootja peab väetamisarvestust, mis hõlmab muu hulgas lämmastiku ja fosfori keskkonda viimise ja reovee käitlemisega seotud teavet. See edastatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Kui rohumaad omav põllumajandusettevõte kasutab erandit, peab sealne põllumajandustootja olema nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Iga erandit kohaldav põllumajandustootja teeb korrapäraselt mulla lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüse, et tagada väetiste täpne kasutamine.

Mullaproovid võetakse ja mullaanalüüsid tehakse kõikidel külvikordade ja mulla omaduste poolest samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on olemas mulla lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüsi tulemused.

7.   Loomasõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

8.   Kui rohumaad omav põllumajandusettevõte kasutab erandit, peab sealne põllumajandustootja tagama, et pädeva asutuse määratud metoodika kohaselt arvutatud fosfori osakaal ei ületa aastas 10 kg hektari kohta.

Artikkel 6

Maaharimine

1.   Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 80 % või rohkem rohumaa.

2.   Üksikerandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)

ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel mullatüüpidel suure lämmastikuvajadusega põllukultuur;

c)

külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi.

3.   Lõike 2 punkt c ei kehti aga ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, ega muude heintaimede allakülviga liblikõieliste taimede suhtes.

Artikkel 7

Muud meetmed

Käesoleva erandi kasutamine ei piira ELi teiste keskkonnaalaste õigusaktide järgimiseks vajalike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Seire

1.   Pädev asutus tagab, et koostatakse kaardid, millel on esitatud rohumaad omavate põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ning üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal igas maakonnas ning kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil. Kõnealuseid kaarte ajakohastatakse igal aastal.

2.   Tehakse mulla ning pinna- ja põhjavee seiret, et saada andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta pinnavees, mineraallämmastiku kohta mullaprofiilis ning nitraadisisalduse kohta põhja- ja pinnavees, seda nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes. Seire toimub põllumajandusettevõtte tasandil ning põllumajanduslikel valgaladel. Seirealad hõlmavad peamisi mullatüüpe, intensiivsuse tasemeid, väetamismeetodeid ja põllukultuure.

3.   Kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

4.   Üksikerandit kohaldavad põllumajandusettevõtted korraldavad uuringud maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta. Kogutud teavet ning artikli 5 lõikes 6 osutatud toiteelementide analüüsi ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seire käigus kogutud andmeid kasutatakse selleks, et arvutada nitraatide leostumise ulatus ja fosforikadu erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes.

Artikkel 9

Kontrollimine

1.   Pädevad asutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrolli käigus selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2.   Kohapealsete kontrollide kava koostamisel võetakse aluseks riskianalüüs, eelnevate aastate kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide kohaldamise üldiste pisteliste kontrollide tulemused. Et kontrollida käesoleva otsuse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimuste täitmist, tehakse kohapealset kontrolli vähemalt 5 %-l üksikerandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest. Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, teavitatakse sellest põllumajandustootjat. Seda teavet võetakse arvesse, kui tehakse otsus järgmist aastat käsitleva eranditaotluse kohta.

3.   Pädevatele asutustele antakse volitused ja vahendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida vastavust käesoleva otsuse alusel tehtud erandile.

Artikkel 10

Aruandlus

Pädevad asutused esitavad iga aasta juuniks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

1)

käesoleva otsuse artikli 8 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete, kariloomade ning üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent igas maakonnas, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

2)

artikli 8 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi suundumuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

3)

artikli 8 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust pinnavees ning mineraallämmastiku sisaldust mullaprofiilis nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

4)

kokkuvõte artikli 8 lõikes 3 osutatud tugevdatud veekontrollil saadud andmetest ja vastav hinnang;

5)

artikli 8 lõikes 4 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustavasid;

6)

artikli 8 lõikes 4 osutatud nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikao arvestuse tulemused üksikerandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

7)

hinnang artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud erandi tingimuste rakendamisele, võttes aluseks põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollidel ja kohapealsetel kontrollidel põhineva teabe tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse SR 2014 No 307 – Nitrates Action Programme Regulations (Northern Ireland) 2014 raames.

Käesolev otsus kehtib 31. detsembrini 2018.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 9. veebruar 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1)  EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2)  Komisjoni otsus 2007/863/EÜ, 14. detsember 2007, millega lubatakse Ühendkuningriigi taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (ELT L 337, 21.12.2007, lk 122).

(3)  Komisjoni otsus 2011/128/EL, 24. veebruar 2011, millega muudetakse otsust 2007/863/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigi taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (ELT L 51, 25.2.2011, lk 21).