(1)

Belgia teavitas 26. juunil 2003 Euroopa Komisjoni riigiabi kavast, mille eesmärk oli luua kalanduse säästvaks arenguks Belgias mittetulundusühendus Stichting Duurzame Visserij Ontwikkeling (edaspidi „SDVO”) ja seda rahastada. Sätted, millest teada anti, on seotud SDVO rahastamisega ja hõlmavad SDVO põhikirja. Komisjon kiitis seejärel 16. detsembril 2003 abikava heaks (2).

(2)

Komisjon sai 9. septembril 2008 kaebuse (mis registreeriti numbri CP 241/2008 all), milles taunitakse asjaolu, et SDVO kasutas osa kava alusel antud abist vääralt.

(3)

Komisjon nõudis 17. novembri 2008. aasta kirjaga Belgia ametiasutustelt selgitusi. Belgia ametiasutused palusid 18. detsembri 2008. aasta kirjaga pikendada tähtaega ühe kuu võrra, mida ka tehti. Belgia ametiasutused esitasid komisjonile teabe 16. jaanuari 2009. aasta kirjaga.

(4)

Belgia ametiasutused edastasid 10. septembri 2009. aasta kirjaga komisjonile kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) (edaspidi „menetlusmäärus”)artikliga 21 SDVO aastaaruande (2008).

(5)

Komisjon nõudis 19. jaanuari 2010. aasta kirjaga Belgia ametiasutustelt lisaselgitusi. Belgia ametiasutused palusid 18. veebruari 2010. aasta kirjaga tähtaega pikendada ja seda pikendati 9. aprillini 2010. Belgia ametiasutused esitasid komisjonile teabe 12. aprilli 2010. aasta kirjaga.

(6)

Komisjon küsis 19. jaanuari 2010. aasta kirjaga kaebuse esitajalt, kas ta soovib jääda oma kaebuse juurde, võttes arvesse asjaolu, et SDVO loodud filiaal cvba Schelpdier en vis oli oma tegevuse lõpetanud.

(7)

Kaebuse esitaja nimetas 18. veebruari 2010. aasta kirjas põhjused, miks ta soovib jääda oma kaebuse juurde.

(8)

22. oktoobril 2010 registreeriti toimik teatamata abi juhtumina.

(9)

Komisjon teatas 23. märtsi 2011. aasta kirjaga Belgiale oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(10)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (4). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta märkusi.

(11)

7. juuni 2011. aasta kirjaga sai komisjon kava alusel abi saajalt märkused otsuse kohta algatada ametlik uurimismenetlus, mille edastasid Belgia ametiasutused. Komisjon ei saanud kaebuse esitajalt ega üheltki teiselt huvitatud isikult täiendavaid märkusi.

(12)

Esialgsest kavast teatati 26. juuni 2003. aasta kirjaga. Kava registreeriti numbri N 274/03 all.

(13)

Kavaga oli ette nähtud, et SDVO-le makstakse riigi vahenditest aastas ligikaudu 2 miljonit eurot võimaldamaks SDVO-l tegutseda kooskõlas oma põhikirjaga mitmesuguste meetmete ja projektide kaudu kalanduse säästva arengu nimel.

(14)

Kava rahastatakse riigi vahenditest, mis moodustuvad kalandussektori töötajate maksu ettemaksete osast (palgafondi maks).

(15)

Euroopa Komisjon leidis, et kava oli ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv, eelkõige tulenevalt asjaolust, et teavitamise käigus esitatud teabest, nagu ka SDVO põhikirjast, nähtus, et SDVO osaleb ühistest huvidest lähtuvates lühiajalistes projektides, mis on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999 (5) artiklis 15 loetletud meetmetega.

(16)

Kaebuse esitaja sõnul on SDVO ja cvba Schelpdier en vis kasutanud algselt kogu kalandussektori toetamiseks ette nähtud riigiabi selleks, et käima lükata rannakarpidega seotud vesiviljelusalane äriprojekt, moonutades sellega konkurentsi turul.

(17)

Kaebuse esitaja lisas, et SDVO kaubanduslik aktiivsus turul ja äritegevuseks tütarettevõtja asutamine ei olnud kooskõlas SDVO põhikirjaga ja oli vastuolus SDVO kui mittetulundusühingu õigusliku seisundiga.

(18)

Oma väite toetamiseks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et SDVO oli töötanud välja kaubamärgi, käivitanud ulatusliku reklaamikampaania ja tegelenud rannakarpide müügiga. Kogu seda tegevust ja kõiki meetmeid peeti äritegevuse tavaliseks osaks.

(19)

Konkurentsi moonutamisega seoses märkis kaebuse esitaja, et ta oli katsetanud Belgia ranniku lähedal rannakarpide kasvatamist avameres alates 1994. aastast. Kaebuse esitaja oli loonud oma kaubamärgi (Belgica mussels) ja müünud oma esimese saagi 2008. aastal.

(20)

Kaebuse esitaja järeldas, et kuna SDVO moonutab turul konkurentsi, ei saa väita, et SDVO tegutseb kalandus- ja vesiviljelussektori ühistes huvides.

(21)

Mis puudutab cvba Schelpdier en vis likvideerimist, siis kaebuse esitaja märkis, et tema meelest ei olnud konkurentsi moonutamine SDVO tütarettevõtja likvideerimisega lõppenud, sest SDVO osales aktiivselt rannakarbiäris ka pärast cvba Schelpdier en vis likvideerimist.

(22)

Oma otsuses algatada ametlik uurimismenetlus kahtles komisjon teatavate SDVO ellu viidud projektide vastavuses SDVO põhikirjale, mis oli edastatud komisjonile ja mille komisjon oli heaks kiitnud. Seepärast kahtlustab komisjon, et SDVO on kasutanud kava alusel antud abi vääralt.

(23)

Komisjoni kahtlused on seotud järgmiste projektidega:

(24)

Rannakarpide projekti puhul leidis komisjon, et SDVO on tegutsenud vastuolus oma põhikirjaga (ja seega abikavaga), kus on selgelt öeldud, et SDVO tugevdab merepüügi mainet, keskendumata sealjuures ühelegi konkreetsele äriühingule ja viitamata toodete geograafilisele päritolule, ning keelab ära müügiedendusmeetmed, mis põhinevad kaubamärgil ja/või milles viidatakse toodete geograafilisele päritolule. Peale selle kahtles komisjon, kas SDVO on tegutsenud 87 lisasumba kasutamisel kooskõlas oma põhikirjaga ja otsusega N 274/03, kuivõrd seda saab vaevalt pidada lühiajaliseks meetmeks – pigem on tegemist pikaajalise investeeringuga, mida on keeruline kokku viia lühiajalise meetme põhimõttega.

(25)

Uute koorikloomavarude otsimise projekti puhul täheldas komisjon, et seda tegevust ei ole SDVO põhikirjas SDVO ülesannete loetelus nimetatud. Eelkõige ei tundu see olevat kooskõlas ülesannetega, mida on kirjeldatud rubriigis c „Vee-elusressursside majandamise ja kalanduse kontrollimise edendamine”. Kaubanduslikel eesmärkidel kasutamiseks kõlblike uute koorikloomavarude otsimine ei kujuta endast tõepoolest vee-elusressursside kvaliteedi ja kvantiteedi pidevat seiret ega ka kalandussektori sotsiaal-majandusliku olukorra jälgimist või valitsuse nõustamist püügikoormuse kontrollimise vallas. Selliste koorikloomavarude olemasolu kindlakstegemisel Belgia mandrilaval ei tundu olevat eesmärk nende varude säilitamine, vaid pigem nende kasutamine.

(26)

Ja veel – seoses projekti „Dagverse vis” reklaamikampaaniaga märkis komisjon, et kiites toodete Belgia päritolu ehk Belgia rannapüügilaevastiku püütud kalu, vastandades neid välisriikide laevade püütud kaladele, on SDVO viidanud toodete geograafilisele päritolule ning on tegutsenud vastuolus oma põhikirjaga ja otsusega N 274/03. Komisjon võttis siiski arvesse asjaolu, et projekti „Dagverse vis” kampaaniat on kohandatud ja menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise ajal ei viidatud selles enam toodete päritolule.

(27)

Vastusena 2011. aastal tehtud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas edastasid riigi ametiasutused komisjonile kava alusel abi saaja tähelepanekud.

(28)

Kaebuse esitaja täiendavaid märkusi ei esitanud.

(29)

SDVO kordas oma seisukohta järgmiselt.

(30)

Rannakarpide projekt viidi ellu kahes etapis. Esimeses etapis kasutati rannakarpide kasvatamiseks 13 näidissumpa, mis olid välja töötatud vastavalt Belgia rannikul valitsevatele kliima- ja meretingimustele. Teises etapis võeti kasutusele veel 87 sumpa.

(31)

Selleks et hinnata, kas projekt on majanduslikult elujõuline, oli vajalik läbida kogu tootmis- ja turustamisprotsess. Tuli järgida selle protsessi eri etappe, sealhulgas tegeleda reklaamimisega.

(32)

Reklaamikampaania viidi ellu 2007., 2008. ja 2009. aastal ning vastupidiselt komisjoni väidetele oli selle kestus ja ulatus piiratud.

(33)

Reklaamikampaaniat võib pidada üldist huvi pakkuvaks. Kogu aeg oli kindel plaan anda projekt pärast uurimisetappi üle ühistule, mis on avatud kõigile, sealhulgas kaebuse esitajale.

(34)

SDVO-l oli kavas töötada välja kaubamärk Flanders Queen Mussel projekti konkreetsetel eesmärkidel. Kaubamärk oli mõeldud kasutamiseks vaid korra. Projekti lõppedes oleks kaubanimi kaotatud. Projekti üleandmisel VSVC-le otsustati aga jätkata rannakarpide müümist sama nime all.

(35)

Projekti arendamise ja reklaamikampaania kulusid ei tuleks käsitada tavalise tootmisprotsessi käigus tekkivate kuludena. Projektiga mindi kaugemale, kui oleks läinud eraettevõtja, sest kaasnevad kulud oleksid väga suured. Eraettevõtja ei oleks lihtsalt valmis tegema investeeringuid, mis on vajalikud ainuüksi selleks, et selgitada välja parim rakendatav meetod või teha kindlaks rannakarpide kasvatamiseks sobivad piirkonnad.

(36)

SDVO on seisukohal, et uute koorikloomavarude otsimine jääb tema põhikirja reguleerimisalasse, kuivõrd sellist tegevust tuleb käsitada põhikirja kategoorias c määratletud kontrolli- ja kaitsemeetmena.

(37)

Peale selle moodustab projekt osa kalalaevastiku ümberkorraldamisest, mis on vajalik muu hulgas seetõttu, et avamere tuuleparkide rajamise tulemusel on püügipiirkondi vähemaks jäänud.

(38)

SDVO juhtis tähelepanu sellele, et reklaamikampaania oli läbi vaadatud ja algselt kasutatud viited geograafilisele päritolule olid sellest välja jäetud.

(39)

Nagu on kirjeldatud eespool, käivitas SDVO oma rannakarpide jaoks ulatusliku reklaamikampaania. Selle asemel, et edendada üldiselt rannakarpide müüki, keskendutakse reklaammaterjalides konkreetsele kaubamärgile (Flanders Queen Mussel) ja konkreetsele ettevõtjale (SDVO) ning viidatakse korduvalt toodete geograafilisele päritolule (Flandria).

(40)

Sellest tulenevalt on SDVO tegutsenud vastuolus oma põhikirjaga (ja seega abikavaga), sest selles on selgelt öeldud, et SDVO tugevdab merepüügi mainet, keskendumata sealjuures ühelegi konkreetsele äriühingule ja viitamata toodete geograafilisele päritolule, ning keelab ära müügiedendusmeetmed, mis põhinevad kaubamärgil ja/või milles viidatakse toodete geograafilisele päritolule. Peale selle on SDVO tegutsenud vastuolus otsusega N 274/03, milles on selgelt öeldud, et geograafilised viited ei ole lubatud.

(41)

Belgia ametiasutused on väitnud, et kaubamärk töötati välja üksnes katseprojekti tarvis. Seda oleks kasutatud vaid korra, seejärel oleks selle kasutamisest järk-järgult loobutud ning projekti lõppedes oleks see kaotatud.

(42)

Komisjon täheldab siiski, et kaubamärk on jäänud kasutusse ka pärast katseprojekti lõppemist. Rannakarpide projekti üleandmisel VSVC-le jätkus rannakarpide müük nime Flanders Queen Mussel all. Lisaks esitati SDVO veebilehel teavet selle kohta, kust on võimalik saada rannakarpe, mille kaubamärk on Flanders Queen Mussel.

(43)

Komisjon märgib ka seda, et SDVO korraldas 2007., 2008. ja 2009. aastal kaubamärgi Flanders Queen Mussel jaoks mitu müügiedendus- ja reklaamiüritust. Asjaolu, et need üritused toimusid korduvalt mitme aasta vältel, viitab sellele, et tegemist ei olnud väikese või ajutise kampaaniaga, ja seega ei saa pidada seda tegevust ajaliselt ja ulatuselt piiratuks. Pealegi toimus osa reklaamitegevusest (2008. ja 2009. aastal) pärast seda, kui katseprojekti raames tellitud uuringud olid juba tulemusi andnud. Tõepoolest, rannakarpide projekti majanduslikku teostatavust käsitlev lõpparuanne esitati 22. novembril 2007 ja turustamiskava elluviimise hindamise tulemused 21. veebruaril 2008.

(44)

Igal juhul märgib komisjon, et keeld reklaamida konkreetseid kaubamärke ja viidata reklaamitegevuses toodete geograafilisele päritolule kehtib kõikide meetmete puhul. Seega ei ole isegi lühiajaliste projektide puhul (mida rahastatakse avaliku sektori vahenditest) lubatud seada eesmärgiks konkreetsete kaubamärkide reklaamimine või viidata geograafilistele piirkondadele. Abikavas ja otsuses N 274/03 ei ole ette nähtud ühegi erandi tegemist sellest eeskirjast ja seda ei olekski saanud ette nähta, sest see oleks olnud vastuolus 2001. aasta kalandussuunistega.

(45)

Peale selle on komisjoni meelest ebatõenäoline, et sellist ulatuslikku reklaamikampaaniat saaks põhjendatult pidada ühistest huvidest lähtuvaks meetmeks, iseäranis seetõttu, et tegemist ei ole üldise, vaid konkreetsele kaubamärgile keskenduva meetmega – seda enam, et oli olemas üks konkureeriv ettevõtja, kes töötas samal ajal välja oma kaubamärki.

(46)

Lõpetuseks, kaubanime väljatöötamisega tootele, mida hakatakse turul müüma, ja reklaamikampaania käivitamisega kaasnevad kulud, mis tekivad tavapärase tootmisprotsessi käigus ega ole seega kava alusel lubatud.

(47)

Neil põhjustel leiab komisjon, et töötades välja kaubanime ning käivitades kaubamärgi Flanders Queen Mussel reklaami- ja müügiedenduskampaania, tegutses SDVO väljaspool oma põhikirja ja otsuse N 274/03 reguleerimisala.

(48)

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et SDVO on kasutanud kava alusel heaks kiidetud abi seoses kaubanime väljatöötamise ja reklaamitegevusega vääralt.

(49)

Komisjon on teadlik, et rannakarpide projekt koosneb eri osadest. Projekti esimest osa ei seata kahtluse alla, küll aga tunneb komisjon muret investeeringute pärast, mis tehti pärast katseprojekti lõpetamist. Komisjon leiab, et SDVO ei tegutsenud rannakarpide kasvatamiseks 87 lisasumba soetamisel ja kasutamisel kooskõlas oma põhikirjaga ja otsusega N 274/03.

(50)

Belgia ametiasutused on seisukohal, et 87 lisasumba kasutamine oli ühistele huvidele keskenduv lühiajaline meede. Peale selle väidavad nad, et sumpade arvu suurendamine oli laiaulatuslikum, kui seda on tegevus, mida võtavad tavaliselt ette eraettevõtjad, sest eraettevõtja lihtsalt ei teeks nii ulatuslikke investeeringuid, teadmata, et tegevusega on võimalik teenida ulatuslikku kasu.

(51)

Komisjon siiski kahtleb, kas 87 lisasumba soetamist ja kasutamist saab pidada lühiajaliseks meetmeks.

(52)

Esiteks leiab komisjon, et 87 lisasumba soetamine on pikaajaline investeering, mida on keeruline kokku viia lühiajalise meetme põhimõttega.

(53)

Teiseks ei tundu komisjonile, et SDVO oleks võtnud 87 lisasumba soetamist lühiajalise meetmena, mille eesmärk on üksnes võimaldada teha uuring. SDVO oli käsitlenud sumpade soetamist investeeringuna ja on otsinud viise, kuidas tagada selle investeeringu tasuvus. SDVO-l oli tõepoolest juba 2008. aastal kavas jätkata äritegevust vastloodud tütarettevõtja kaudu. Ka 2009. aastal, mil SDVO ametlikult lõpetas kaubamärgi Flanders Queen Mussel rannakarpide müümise, jätkas ta siiski 87 lisasumba kasutamist. SDVO liisis ja rentis oma infrastruktuuri ja püügiteenused ühele teisele ettevõtjale ning jätkas sel moel oma äritegevust. Asjaolu, et rannakarpide projekti kasutamise jaoks asutati äritegevusega tegelev tütarettevõtja, tundub kinnitavat seda, et SDVO-l puudus tõeline kavatsus lihtsalt tuua oma tegevusega asjaomasele sektorile kasu.

(54)

Sellega seoses märgib komisjon, et 2009. aastal SDVO ja VSVC vahel sõlmitud lepingud sisaldasid sätteid (nt tagatiste andmise kord, sätted mis tahes huvide konfliktide vältimiseks VSVC ja teiste tootjate vahel), mille eesmärk oli kaitsta VSVC ärihuve. Sellise korra ja selliste sätete olemasolu tundub kinnitavat seda, et lisasumpade kasutamine oli äritegevus ja selle puhul ei lähtutud ühistest huvidest.

(55)

Komisjoni meelest kaasnevad 87 lisasumba soetamisega kulud, mis kuuluvad tavapärase tootmistegevuse juurde. Komisjon leiab, et kui toote majanduslikku ja bioloogilist teostatavust on kontrollitud ning see on leidnud kinnitust, on tootmisvahendite soetamine ja täiendamine äriühingu tootmis- ja äritegevuse arendamise protsessi tavaline osa.

(56)

Komisjon ei ole nõus Belgia ametiasutuste väitega, mille kohaselt ei investeeriks ükski äriühing täiendavatesse tootmisvahenditesse, omamata eelnevalt tagatisi selle kohta, et tootmise laiendamine osutub kasumlikuks. Tegelikult investeerivad äriühingud tootmise laiendamisse ka olukordades, kus ükski teine äriühing ei ole veel samas mahus tootmist katsetanud. Nad tuginevad oma varasematele väiksemamahulise tootmise käigus saadud kogemustele ja tulevikuprognoosidele. Üldmajanduses valitseb põhimõte, et tänu mastaabisäästule on see, mis on võimalik ja kasumlik väiksemas mahus, võimalik ja veelgi kasumlikum suuremas mahus, sest püsikulud hajutatakse suurema tootekoguse peale.

(57)

Lõpetuseks ei ole komisjon seda meelt, et SDVO on võtnud oma tootmisvahendite laiendamisega sektori huve teeniva meetme. Kuna selles sektoris tegutses juba ka üks teine ettevõtja, kes oli tegelenud reaalselt oma äritegevuse arendamisega, oli 87 lisasumba soetamisel ja kasutamisel otsene mõju turule ja konkurentsile. Seda tõestab veelgi asjaolu, et SDVO tundus olevat pigem konkurent kui eksperimenti teostav üksus.

(58)

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et SDVO on kasutanud kava alusel heaks kiidetud abi seoses 87 lisasumba kasutamisega vääralt.

(59)

Komisjon märgib, et kiites toodete Belgia päritolu ehk Belgia rannapüügilaevastiku püütud kalu, vastandades need välisriikide laevade püütud kaladele, on SDVO viidanud toodete geograafilisele päritolule ning on seega tegutsenud vastuolus oma põhikirjaga ja otsusega N 274/03.

(60)

Komisjon võtab siiski arvesse asjaolu, et projekti „Dagverse vis” kampaaniat on kohandatud ja selles ei viidata enam toodete geograafilisele päritolule.

(61)

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et SDVO on kasutanud kava alusel heaks kiidetud abi seoses geograafilisele päritolule viitava reklaamikampaaniaga vääralt.

(62)

Komisjon täheldab, et uute koorikloomavarude otsimist ei ole SDVO põhikirjas SDVO ülesannete loetelus nimetatud. Eelkõige ei tundu see olevat kooskõlas ülesannetega, mida on kirjeldatud rubriigis c „Vee-elusressursside majandamise ja kalanduse kontrollimise edendamine”. Kaubanduslikel eesmärkidel kasutamiseks kõlblike uute koorikloomavarude otsimine ei kujuta endast tõepoolest vee-elusressursside kvaliteedi ja kvantiteedi pidevat seiret ega ka kalandussektori sotsiaal-majandusliku olukorra jälgimist või valitsuse nõustamist püügikoormuse kontrollimise vallas.

(63)

Seetõttu leiab komisjon, et sellised meetmed ei kuulu meetmete hulka, mille komisjon on heaks kiitnud oma otsuses N 274/03. Tegemist ei ole ei kontrolli- ega kaitsemeetmega. Vastupidi, meetme eesmärk on leitavate varude kasutamine kaubanduslikul otstarbel, mis toob lõppkokkuvõttes kaasa püügikoormuse suurenemise.

(64)

Edasi märgib komisjon, et kaubanduslikul otstarbel kasutamiseks kõlblike uute koorikloomvarude otsimine ei saanud kuuluda komisjoni otsuses N 274/03 heaks kiidetud meetmete hulka, sest vastavalt määruse (EÜ) nr 2792/1999 artiklile 17, millele viidatakse 2001. aasta kalandussuunistes, võib Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) (6) toetada eksperimentaalset püüki vaid juhul, kui selle eesmärk on kalavarude säilitamine.

(65)

Nagu juba märgitud, ei tundu kaubanduslikel eesmärkidel kasutamiseks kõlblike koorikloomavarude olemasolu kindlakstegemisel Belgia mandrilaval olevat eesmärgiks nende varude säilitamine, vaid pigem nende kasutamine.

(66)

Pealegi on uute kasutamiskõlblike varude otsimine eraettevõtjate tavapärane tegevus ja sellega kaasnevad kulud on tavapärased tootmiskulud, mistõttu ei saa neid kava alusel rahastada.

(67)

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et SDVO on kasutanud kava alusel heaks kiidetud abi seoses uute koorikloomavarude otsimisega vääralt.

(68)

Komisjon leiab, et SDVO ei tegutsenud punktides 6.1–6.4 nimetatud projektide elluviimisel kooskõlas komisjonile edastatud põhikirjaga, mille komisjon oli oma 16. detsembri 2003. aasta otsusega heaks kiitnud. Seepärast leiab komisjon, et SDVO on kasutanud osa kava alusel antud abist vääralt.

(69)

Sellega seoses soovib komisjon toonitada, et on juurdunud tava nõuda vastavalt artiklile 107 abisaajalt vääralt kasutatud abi tagasi. Seda tava kinnitab menetlusmääruse artikkel 14.

(70)

Seepärast peab Belgia võtma kõik vajalikud meetmed, et saada vääralt kasutatud abi abisaajalt tagasi. Belgia peaks tagasi küsima kogu summa, mis on kulutatud punktides 6.1–6.4 nimetatud projektide väljaarendamisele. Selleks peab Belgia nõudma, et abisaaja maksaks abi tagasi nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest.

(71)

Menetlusmääruse artikli 14 lõikes 2 on öeldud, et vastavalt sissenõudmisotsusele kuuluvad tagastatava abi hulka intressid, mille kohase määra kinnitab komisjon. Intressi makstakse ajavahemiku eest, mis algab päeval, mil vääralt kasutatud abi anti abisaaja käsutusse, ja lõpeb päeval, mil abi tagastatakse.

(72)

Intress tuleb välja arvutada vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (7) V peatükile. Komisjon palub Belgial nõuda, et abisaaja maksaks abi koos intressiga tagasi nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest, nagu on täpsustatud allpool.

(73)

Komisjon palub Belgial kasutada nõutava teabe esitamisel käesoleva otsuse I lisas esitatud küsimustikku, nimetades selgelt meetmed, mis on kavandatud ja mis on juba võetud selleks, et saada vääralt kasutatud riigiabi viivitamata ja tulemuslikult tagasi. Komisjon palub Belgial esitada kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kõik dokumendid, mis tõendavad sissenõudmismenetluse algatamist vääralt kasutatud abi saaja suhtes, samuti ringkirjad, sissenõudekorraldused jne,