24.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 369/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1388/2014,

16. detsember 2014,

millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkte i ja vi,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada. Vastavalt aluslepingu artiklile 109 võib nõukogu siiski määrata teavitamiskohustusest vabastatud abi liigid. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste abiliikidega.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 on komisjonile antud õigus kooskõlas asutamislepingu artikliga 109 vabastada teavitamiskohustusest teatavatel tingimustel teatavat liiki abi. Kõnealuse määruse alusel võttis komisjon vastu komisjoni määruse (EÜ) nr 736/2008, (3) millega on ette nähtud, et teatavatel tingimustel sobib kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”) antav abi kokku siseturuga ega eelda aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmist. Määrust (EÜ) nr 736/2008 kohaldati kuni 31. detsembrini 2013.

(3)

Komisjon on kohaldanud aluslepingu artikleid 107 ja 108 kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevate VKEde suhtes mitmetes otsustes. Samuti on ta sõnastanud oma poliitika selle valdkonna suunistes. Pidades silmas komisjoni kogemusi nende sätete kohaldamisel VKEde suhtes, on asjakohane, et komisjon kasutab jätkuvalt talle määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi, et vabastada teatavatel tingimustel kõnealust liiki ettevõtjatele antav abi aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmisest.

(4)

22. juulil 2013 muudeti määrust (EÜ) nr 994/98 nõukogu määrusega (EL) nr 733/2013, (4) et volitada komisjoni laiendama grupierandit uute abiliikide suhtes, mille puhul on võimalik määratleda selged kokkusobivuse tingimused. Kalandus- ja vesiviljelussektoris on see nii sellise abi puhul, mida antakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks, pidades silmas komisjoni kogemusi aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamisel kõnealust liiki abi suhtes.

(5)

Komisjon hindab kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kokkusobivust siseturuga nii konkurentsipoliitika kui ka ühise kalanduspoliitika eesmärkidest lähtuvalt. Et tagada kooskõla liidu rahastatavate abimeetmetega, peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva riigiabi ülemmäär olema võrdne sama liiki abi jaoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (5) artiklis 95 ja kõnealuse määruse alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud ülemmääraga.

(6)

On oluline, et abi ei antaks juhtudel, kus ei peeta kinni liidu õigusaktide sätetest ega eelkõige ühise kalanduspoliitika eeskirjadest. Seega võib liikmesriik kalandus- ja vesiviljelussektoris abi anda ainult siis, kui rahastatavad meetmed ja nende mõju on kooskõlas liidu õigusega. Liikmesriigid peaksid tagama, et riigiabi saajad vastavad ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

(7)

Teatisega „ELi riigiabi ajakohastamine” (6) algatas komisjon laialdasema riigiabieeskirjade läbivaatamise. Ajakohastamise peamised eesmärgid on: i) saavutada jätkusuutlik, arukas ja kaasav majanduskasv konkurentsivõimelisel siseturul, aidates samas kaasa liikmesriikide jõupingutustele riigi raha tõhusamalt kasutada; ii) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel ning iii) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremaid, teadlikumaid ja suuremaid otsuseid, mille aluseks on selge majanduslik põhjendatus, ühtne lähenemisviis ja selged kohustused. Käesolev määrus on riigiabi ajakohastamise programmi osa.

(8)

Käesolev määrus peaks võimaldama paremat prioriteetide seadmist riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel ja suuremat lihtsustamist, mis tuleks kombineerida suurema läbipaistvuse, tõhusa hindamise ja riigiabi eeskirjade täitmise kontrollimisega liikmesriigi ja liidu tasandil, säilitades samal ajal komisjoni ja liikmesriikide institutsionaalsed pädevused. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamise üldtingimused tuleks kindlaks määrata ühiste põhimõtete abil, mis tagavad, et abi täidab ühise huvi eesmärki, et abil on selge ergutav mõju ning see on asjakohane ja proportsionaalne, seda antakse täiesti läbipaistvalt ja selle suhtes kohaldatakse kontrollimehhanismi ja regulaarset hindamist ning abi ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(10)

Kõigile käesoleva määruse üldtingimustele ja asjaomaste abiliikide eritingimustele vastav abi tuleks lugeda siseturuga kokkusobivaks ja vabastada aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest.

(11)

Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse ega määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastu võetud muude määruste reguleerimisalasse, tuleks jätkata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada abist, mis võib olla käesoleva määrusega hõlmatud. Sellise abi hindamisel tuleks lähtuda kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suunistest või neid asendavatest suunistest (7).

(12)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel, ega ekspordiga seotud tegevusele antava abi suhtes. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule laskmiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei peaks üldjuhul olema abi ekspordiga seotud tegevusele.

(13)

Komisjon peaks tagama, et lubatud abi ei moonuta kaubandustingimusi ühist huvi kahjustavas ulatuses. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Seda ei kohaldataks abikavade puhul, millega heastatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju.

(14)

Raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, sest sellist abi tuleks hinnata lähtuvalt raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistest, (8) et vältida neist kõrvalehoidmist. Erandiks on abikavad, millega heastatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju. Õiguskindluse huvides on asjakohane sätestada selged kriteeriumid, mille puhul ei ole vaja hinnata ettevõtja olukorra kogu eripära, et otsustada, kas ettevõtja on käesoleva määruse tähenduses raskustes.

(15)

Riigiabi eeskirjade täitmise tagamine sõltub suuresti liikmesriikide koostööst. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõla käesoleva määrusega, sealhulgas üksikabi kooskõla grupierandi kavade korral.

(16)

Pidades silmas vajadust saavutada toetatavas valdkonnas vajalik tasakaal konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud toetuskava raames või mitte.

(17)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult abi suhtes, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada („läbipaistev abi”).

(18)

Käesolevas määruses tuleks määratleda tingimused, mille alusel saab teatavaid spetsiifilisi abimeetmeid, nagu laene, tagatisi, maksumeetmeid ja eelkõige tagasimakstavaid ettemakseid pidada läbipaistvaks. Garantiidena antavat abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemia, mis on ette nähtud vastavat tüüpi ettevõtja jaoks. VKEde puhul esitatakse komisjoni teatises (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (9) aastase garantiipreemia tasemed, millest alates ei käsitata riigigarantiid abina. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tuleks kapitalisüstidena ja riskikapitalimeetmetena antavat abi käsitada läbipaistva abina.

(19)

Tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks igal juhul ka abi puudumise korral. Abi tuleks käesoleva määruse alusel vabastada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest üksnes juhul, kui abi saav projekt või tegevus on alanud pärast seda, kui abisaaja on abi saamiseks esitanud kirjaliku taotluse.

(20)

Automaatsete maksusoodustuse vormis abikavade suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada ergutava mõjuga seotud eritingimust, sest sellise abi andmise kord erineb muud liiki abi andmise korrast. Sellised kavad peaksid olema vastu võetud enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist. Seda tingimust ei kohaldata järglaskavade puhul, eeldusel et tegevus oli hõlmatud juba eelnevate maksusoodustuse vormis kavadega. Selliste kavade ergutava mõju hindamise puhul on oluline moment see, kui maksumeede esimest korda sätestati esialgses kavas, mis seejärel asendati järglaskavaga.

(21)

Abi osakaalu arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult abikõlblikke kulusid. Käesoleva määrusega ei tohiks teavitamiskohustusest vabastada abi, mis ületab asjaomast abi osakaalu abikõlbmatute kulude kaasamise tõttu. Abikõlblike kulude identifitseerimiseks tuleks esitada selged, üksikasjalikud ja ajakohased dokumendid. Kõigi kasutatavate arvude puhul tuleks lähtuda summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Mitmes osas makstava abi väärtus tuleks diskonteerida vastavalt abi andmise ajal kehtivale väärtusele. Abikõlblike kulude väärtus tuleks samuti diskonteerida nende andmise kuupäeva väärtusele. Muus kui toetuse vormis antava abi korral tuleks diskonteerimisel ja abisumma arvutamisel intressimäärana kasutada vastavalt toetuse andmise ajal kehtivat diskontomäära või viitemäära kooskõlas komisjoni teatisega viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (10). Juhul kui abi antakse maksusoodustuste vormis, tuleb abi osad diskonteerida diskontomäärade alusel, mis kehtivad eri kuupäevadel, mil maksusoodustused kehtima hakkavad. Tuleks edendada tagasimakstavate ettemaksete vormis antava abi kasutamist, sest sellised riskijagamisvahendid tõhustavad abi ergutavat mõju. Seepärast on asjakohane sätestada, et kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, võib käesoleva määruse kohast kohaldatavat abi osakaalu suurendada.

(22)

Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvate maksude suhtes kehtivate maksusoodustuste vormis, ei pruugi kohaldatav diskontomäär ja abi osade täpne summa olla eelnevalt teada. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid abi osakaalust lähtudes eelnevalt kindlaks määrama abi diskonteeritud väärtuse ülemmäära. Sel juhul saab diskonteerimisel kohaldada diskontomäära, mis kehtib ajal, kui selgub asjaomasel kuupäeval antava abi osa summa. Ülemmäära üldsummat („ülemmäära summa”) tuleb vähendada abi iga osa diskonteeritud väärtuse võrra.

(23)

Selle kindlakstegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud teavitamiskünniseid ja abi ülemmäära on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatavat avaliku sektori toetuse kogusummat. Lisaks tuleks käesolevas määruses täpsustada asjaolud, mille korral võib eri liiki abi olla kumulatiivne. Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi ja mis tahes muude määruste alusel teavitamiskohustusest vabastatud, siseturuga kokkusobiva abi või komisjoni heaks kiidetud abi võib kumuleerida juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni käesoleva määruse alusel kohaldatava abi ülemmäära või abisummani. Käesolevas määruses tuleks samuti sätestada kumuleerimise erieeskirjad vähese tähtsusega abi puhul. Vähese tähtsusega abi sageli ei anta konkreetsete kindlaksmääratavate abikõlblike kulude katteks või seda ei seostata selliste kuludega. Sellisel juhul peaks olema võimalik vähese tähtsusega abi vabalt kumuleerida käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabiga. Kui vähese tähtsusega abi antakse samade kindlaksmääratavate abikõlblike kulude jaoks kui käesoleva määruse alusel vabastatud riigiabi, peaks kumuleerimine olema lubatud ainult kuni abi ülemmäärani, millele on osutatud käesoleva määruse III peatükis.

(24)

Pidades silmas, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on riigiabi põhimõtteliselt keelatud, on oluline, et kõigil osapooltel oleks võimalik kontrollida, kas antav abi järgib kohaldatavaid eeskirju. Riigiabi läbipaistvus on seetõttu aluslepingu korrektse kohaldamise seisukohast ülimalt oluline ning toob endaga kaasa parema eeskirjade täitmise, suurema vastutuse ja vastastikuse hindamise ning suurendab seega riiklike kulutuste tõhusust. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid liikmesriigid piirkondlikul või riiklikul tasandil looma põhjalikud riigiabi veebisaidid, kus esitatakse kokkuvõtlik teave iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta. Nimetatud kohustus peaks olema üksikabi siseturuga kokkusobivuse eeltingimus. Järgides teabe avaldamise standardmenetlust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/37/EL, (11) tuleks kasutada standardvormi, mis võimaldab teavet otsida, alla laadida ja hõlpsasti internetis avaldada. Lingid liikmesriikide riigiabi veebisaitidele tuleks avaldada komisjoni veebisaidil. Määruse (EÜ) nr 994/98 (muudetud määrusega (EL) nr 733/2013) artikli 3 kohaselt peab kokkuvõtliku teabe kõigi käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetmete kohta avaldama komisjoni veebisaidil.

(25)

Et tagada abimeetmete tõhus järelevalve kooskõlas määrusega (EÜ) nr 994/98 (muudetud määrusega (EL) nr 733/2013), on asjakohane kehtestada nõuded liikmesriikide aruandluseks seoses abimeetmetega, mis on käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud, ning seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud abi kohta, pidades silmas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (12) artiklis 15 sätestatud aegumistähtaega. Iga üksikabi korral tuleks selgelt viidata käesolevale määrusele.

(26)

Selleks et suurendada käesoleva määruse siseturuga kokkusobivuse tingimustega seotud sätete tõhusust, peaks komisjonil olema võimalik juhul, kui kõnealuseid nõudeid ei täideta, grupierand edaspidiste meetmete puhul tühistada Komisjonil peaks olema võimalik piirata grupierandi tühistamist teatavate abiliikide, teatavate abisaajate või teatavate asutuste poolt vastu võetud meetmetega, kui käesoleva määruse järgimata jätmine mõjutab ainult väheseid meetmete liike või teatavaid asutusi. Selline suunatud tühistamine oleks proportsionaalne karistus, mis on otseselt seotud käesoleva määruse tuvastatud mittejärgimisega. Kui I ja III peatükis sätestatud tingimusi ei täideta, ei kuulu antav abi käesoleva määruse reguleerimisalasse ning sellest tulenevalt on tegemist ebaseadusliku abiga, mida komisjon kontrollib määruses (EÜ) nr 659/1999 sätestatud asjakohase menetluse raames. Kui ei täideta II peatüki nõudeid, siis ei mõjuta grupierandi tühistamine tulevaste abimeetmete puhul asjaolu, et eelnevate meetmete puhul, mis on kooskõlas käesoleva määrusega, kohaldati grupierandit.

(27)

Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks VKEdega seonduvate erinevate liidu ja liikmesriikide algatuste kooskõlastamist ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides peaks käesolevas määruses kasutatav VKEde määratlus põhinema määratlusel, mis on esitatud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (13).

(28)

Käesolev määrus peaks hõlmama kalandus- ja vesiviljelussektoris antava abi liike, mille komisjon on juba aastaid süstemaatiliselt heaks kiitnud. Komisjon ei peaks igal üksikjuhul hindama abi kokkusobivust siseturuga, kui abi vastab tingimustele, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr 508/2014.

(29)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis b on sätestatud, et loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib kokku siseturuga. Õiguskindluse tagamiseks on vaja määratleda need sündmuste liigid, mida võib lugeda loodusõnnetuseks, mille puhul abi on käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud. Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse loodusõnnetusteks maavärinaid, maalihkeid, üleujutusi (eelkõige seoses jõgede või järvede üle kallaste tulemisega), laviine, tornaadosid, orkaane, vulkaanipurskeid ja looduslikke metsapõlenguid. Kahju, mille on põhjustanud tavapärasemad ebasoodsad ilmastikutingimused, nagu torm, külm, rahe, jää, vihm või põud, ei tohiks käsitada loodusõnnetusena aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkt b tähenduses. Tagamaks, et erand hõlmab tõesti loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antud abi, tuleks käesolevas määruses sätestada väljakujunenud tava kohaselt tingimused, mille alusel saavad sellised abikavad kasu grupierandist. Kõnealused tingimused peaksid eelkõige seonduma sündmuse ametliku tunnustamisega loodusõnnetusena liikmesriikide pädevate asutuste poolt ja otsese põhjusliku seosega loodusõnnetuse ja abi saava ettevõtja (mis võib hõlmata ka raskustes olevaid ettevõtjaid) kantud kahju vahel ning nendega tuleks tagada ülemäärase hüvitamise vältimine. Hüvitis ei tohi ületada summat, mis on vajalik abisaaja õnnetuseelse olukorra taastamiseks.

(30)

Nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (14) artikli 15 lõike 1 punkti f ja artikli 15 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada maksuvabastused või -vähendused sisevete kalapüügi ja kalakasvatuse puhul. Seepärast on asjakohane endiselt mitte kohaldada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust nende meetmete suhtes, kui kõnealuse direktiiviga ette nähtud tingimused on täidetud. Maksuvabastused, mida kohaldatakse ELi vetes toimuva kalapüügi suhtes ja mida liikmesriigid peavad kehtestama kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt, ei ole seostatavad riigiabiga ja neid ei tuleks seega käsitada riigiabina.

(31)

Pidades silmas komisjoni kogemusi kõnealuses valdkonnas, tuleks riigiabi põhimõtted korrapäraselt läbi vaadata. Seepärast peaks käesoleva määruse kohaldamise periood olema ajaliselt piiratud ja tuleks sätestada üleminekusätted. Võttes arvesse seda, et käesoleva määruse kohased abi andmise tingimused on viidud vastavusse määruse (EL) nr 508/2014 (15) kohaldamiseks sätestatud tingimustega, on asjakohane tagada kooskõla käesoleva määruse kohaldamisaja ja määruse (EL) nr 508/2014 kohaldamisaja vahel. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud toetuskavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) antava abi suhtes.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka sellise abi suhtes, mida antakse kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevatele ettevõtjatele loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas artikliga 44, sõltumata abisaaja suurusest.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)

abi, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

(b)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

(c)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

(d)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele, välja arvatud loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

(e)

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju;

(f)

sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis e;

(g)

abi selliste toimingute puhul, mis oleksid määruse (EL) nr 508/2014 artikli 11 kohaselt olnud rahastamiskõlbmatud;

(h)

abi ettevõtjatele, kes ei saa taotleda abi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõigetes 1–3 sätestatud põhjustel.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi meetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult ELi õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:

(a)

abi, mille andmise tingimus on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või abisaaja tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis. Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal;

(b)

abi, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riiklikke teenuseid;

(c)

abi, millega piiratakse abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

Artikkel 2

Teavitamiskünnised

1.   Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mida antakse mis tahes projekti jaoks, mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 2 miljonit eurot või mille abisumma ületab 1 miljonit eurot abisaaja kohta aastas.

2.   Lõikes 1 sätestatud ülemmäärasid ei tohi eirata abikavade või abiprojektide kunstliku osadeks jaotamise teel.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)   „abi”— meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

(2)   „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” ehk „VKEd”— I lisas sätestatud kriteeriumidele vastavad ettevõtjad;

(3)   „kalandus- ja vesiviljelustooted”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 (16) I lisas määratletud tooted;

(4)   „loodusõnnetused”— maavärinad, laviinid, maalihked ja üleujutused, tornaadod, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikku päritolu metsapõlengud;

(5)   „raskustes olev ettevõtja”— ettevõtja, kellel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

(a)

piiratud vastutusega äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poolt märgitud aktsiakapitalist. Selle sätte kohaldamisel mõistetakse termini „piiratud vastutusega äriühing” all eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (17) I lisas mainitud äriühinguliike ning „osa- ja aktsiakapital” hõlmab mis tahes ülekurssi;

(b)

äriühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtte võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas;

(c)

kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele;

(d)

kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava;

(6)   „sihtotstarbeline üksikabi”— abi, mida ei anta abikava alusel;

(7)   „abikava”— mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale kindlaksmääramata ajaks ja/või kindlaksmääramata ulatuses;

(8)   „üksikabi”—

(a)

sihtotstarbeline üksikabi ning

(b)

abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;

(9)   „brutotoetusekvivalent”— abi summa, kui see on antud toetusena abisaajale, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(10)   „tagasi makstav ettemakse”— projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;

(11)   „tööde alustamine”— kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;

(12)   „maksumeetme kava järglaskava”— maksusoodustuse vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuse vormis kava muudatust ja millega asendatakse eelnev kava;

(13)   „abi osakaal”— abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;

(14)   „abi andmise kuupäev”— kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada.

Artikkel 4

Teatamiskohustusest vabastamise tingimused

1.   Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi on siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 tähenduses ja nende suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et kõnealune abi vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele.

2.   Abimeetmed vabastatakse käesoleva määruse kohaldamisest üksnes juhul, kui nendes on selgelt sätestatud, et ajavahemiku jooksul, mil abi antakse, peavad abisaajad vastama ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, ja juhul, kui kõnesoleva ajavahemiku jooksul leitakse, et abisaaja ei vasta ühise kalanduspoliitika eeskirjadele, tuleb abi tagasi maksta võrdeliselt rikkumise raskusastmega.

Artikkel 5

Abi läbipaistvus

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).

2.   Läbipaistvaks loetakse järgmisi abiliike:

(a)

toetuste ja intressitoetustena antav abi;

(b)

laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

(c)

garantiidena antav abi:

i)

kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

ii)

kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena (18) antava riigiabi suhtes või mis tahes järgnevast teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;

(d)

maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;

(e)

tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata läbipaistvana järgmisi abiliike:

(a)

kapitalisüstidena antav abi;

(b)

riskifinantseerimismeetmetena antav abi.

Artikkel 6

Ergutav mõju

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju.

2.   Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)

ettevõtja nimi ja suurus;

(b)

projekti või tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;

(c)

projekti või tegevuse asukoht;

(d)

rahastamiskõlblike kulude loetelu;

(e)

projekti/tegevuse jaoks vajaliku abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse vms) ning riikliku rahastamise liik ja summa.

3.   Erandina lõikest 2 loetakse maksusoodustuste vormis meetmetel olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)

meetmega antakse abi saamiseks õigus objektiivsete kriteeriumide alusel ning ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada ning

(b)

meede on vastu võetud ja jõustunud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.

4.   Erandina lõigetest 1 ja 2 ei nõuta järgmist liiki abi puhul ergutava mõju olemasolu:

(a)

abi loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, kui on täidetud artiklis 44 sätestatud tingimused;

(b)

abi maksuvabastuste või -vähenduste vormis, mille liikmesriigid on kehtestanud vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punktile f ja artikli 15 lõikele 3, kui on täidetud käesoleva määruse artiklis 45 sätestatud tingimused.

Artikkel 7

Abi osakaal ja abikõlblikud kulud

1.   Abi osakaalu ja rahastamiskõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, konkreetsete ja ajakohaste kirjalike tõenditega.

2.   Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

3.   Mitmes osas makstav abi diskonteeritakse vastavalt abi andmise ajal kehtivale väärtusele. Abikõlblikud kulud diskonteeritakse samuti nende väärtusele abi andmise kuupäeval. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

4.   Kui abi antakse maksusoodustuste näol, siis diskonteeritakse abi osad diskontomäärade alusel, mis kehtivad maksusoodustuse jõustumise erinevatel kuupäevadel.

5.   Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksetena, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise kuupäeval kohaldatud diskontomääraga, võib III peatükis sätestatud abi ülemmäära suurendada 10 protsendipunkti võrra.

6.   Rahastamiskõlblikud kulud peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (19) artiklite 67–69 nõuetele.

Artikkel 8

Kumuleerimine

1.   Selleks et teha kindlaks, kas artiklis 2 sätestatud teavitamiskünniseid ning III peatükis sätestatud abi ülemmäära on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile või ettevõtjale eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, kas kõnealust toetust rahastatakse kohaliku omavalitsuse, piirkondlikest, riiklikest või liidu allikatest.

2.   Abi, mis käesoleva määruse kohaselt ei kuulu teavitamiskohustuse alla, võib kumuleerida järgnevaga:

(a)

mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaks tehtavate abikõlblike kuludega;

(b)

mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata abi ülemmäära või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

3.   Käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, millele on osutatud III peatükis.

Artikkel 9

Avaldamine ja teavitamine

1.   Liikmesriigid tagavad riigi või piirkondliku tasandi riigiabisaidil järgmise teabe avaldamise:

(a)

artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;

(b)

iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;

(c)

III lisas osutatud teave iga 30 000 eurot ületava üksikabi kohta.

2.   Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse lõike 1 punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriik avaldab nõutava teabe üksikute abisummade kohta järgmises suurusjärgus (miljonites eurodes):

(a)

0,03-0,2

(b)

0,2-0,4

(c)

0,4-0,6

(d)

0,6-0,8

(e)

0,8-1

3.   Lõike 1 punktis c osutatud teave esitatakse ning see on kättesaadav standardvormis, nagu on kirjeldatud III lisas, ning selle haldamiseks peab saama kasutada tõhusat otsingu- ja allalaadimisfunktsiooni. Lõikes 1 osutatud teave avaldatakse kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuse vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast ning see jääb kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks alates abi andmise kuupäevast.

4.   Iga abikava ja sihtotstarbeline abi peab sisaldama sõnaselget viidet käesolevale määrusele, tsiteerides selle pealkirja ja selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viidet, ja viidet III peatüki konkreetsetele sätetele, mis on asjakohased kõnealuse akti puhul, või kui on kohaldatav, liikmesriigi õigusaktidele, mis tagavad, et käesoleva määruse asjakohased sätted on täidetud. Sellele lisatakse määruse rakendussätted ja muudatused.

5.   Komisjon avaldab oma veebisaidil:

(a)

lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;

(b)

artiklis 11 osutatud kokkuvõtliku teabe.

6.   Liikmesriigid täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõuded hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

II PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Artikkel 10

Grupierandi tühistamine

Kui liikmesriik annab abi, mis on käesoleva määruse alusel väidetavalt teavitamiskohustusest vabastatud, kuid ei vasta I, II ja III peatükis sätestatud tingimustele, võib komisjon pärast asjaomasele liikmesriigile oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõigist või osast edaspidistest abimeetmetest tuleb komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada. Teatatavad meetmed võivad piirduda meetmetega, millega antakse teatavat liiki abi teatavatele abisaajatele, või asjaomase liikmesriigi teatavate ametiasutuste poolt vastu võetud meetmetega.

Artikkel 11

Aruandlus

Liikmesriigid edastavad komisjonile:

(a)

komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast;

(b)

komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (20) osutatud iga-aastase elektroonilises vormingus aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis sisaldab määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse.

Artikkel 12

Järelevalve

Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe ja tõendavad dokumendid, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.

III PEATÜKK

ERINEVATE ABILIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED

1. JAGU

Kalanduse säästev areng

Artikkel 13

Innovatsiooniks antav abi

Kalanduse innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 26 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 14

Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi

Nõustamisteenuste kasutamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 27 sätestatud tingimustele; ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 15

Teadlaste ja kalurite partnerlusteks antav abi

Teadlaste ja kalurite partnerlusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 28 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 16

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 29 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 17

Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi

Sissetulekute mitmekesistamise ja uute tululiikide toetuseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 30 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 18

Noorte kalurite starditoetuseks antav abi

Noorte kalurite starditoetuseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 31 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 19

Tervishoiu ja ohutuse parandamiseks antav abi

Tervishoiu ja ohutuse parandamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 32 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 32 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 20

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide loomiseks antav abi

Ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide loomiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 35 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 21

Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi

Kalapüügivõimaluste jaotamise süsteemide toetamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 36 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 22

Abi kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamiseks

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 37 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 23

Abi, millega piiratakse kalanduse mõju merekeskkonnale ja kohandatakse kalapüüki liikide kaitsega

Abi, millega piiratakse kalanduse mõju merekeskkonnale ja kohandatakse kalapüüki liikide kaitsega ja mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 38 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 24

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsiooniks antav abi

Merekeskkonna bioressursside kaitsmisega seotud innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 39 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 25

Abi, mida antakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus

Abi, mida antakse merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks ning seoses hüvitamise korraga säästva püügitegevuse raamistikus ja mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 40 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 40 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 26

Energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks antav abi

Energiatõhususe parandamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, v.a mootorite asendamiseks või ajakohastamiseks antav abi, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigete 1 ja 2 ja artikli 41 tingimustele ning kõnealuse määruse artikli 41 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 27

Seoses lisandväärtuse, tootekvaliteedi ja soovimatu püügi kasutamisega antav abi

Seoses lisandväärtuse, tootekvaliteedi ja soovimatu püügi kasutamisega antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 42 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 28

Seoses kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualustega antav abi

Seoses kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualustega antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selles suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 43 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 29

Seoses kalapüügiga sisevetel ning sisevete fauna ja flooraga antav abi

Seoses kalapüügiga sisevetel ning sisevete fauna ja flooraga antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 44 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

2. JAGU

Vesiviljeluse säästev areng

Artikkel 30

Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi

Vesiviljeluse innovatsiooniks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 47 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 31

Vesiviljelusse tootlikuks investeerimiseks antav abi

Vesiviljeluse tootlikuks investeerimiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teatamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 48 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 32

Vesiviljelusettevõtete juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenusteks antav abi

Vesiviljelusettevõtete haldus-, asendus- ja nõuandeteenusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 49 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 33

Vesiviljelussektoris inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamiseks antav abi

Vesiviljelussektoris inimkapitali ja suhtevõrgustike edendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 50 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 34

Vesiviljelusrajatiste potentsiaali suurendamiseks antav abi

Vesiviljelusrajatiste potentsiaali suurendamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 51 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 35

Abi uutele vesiviljelusettevõtjatele säästva vesiviljelusega tegelemiseks

Abi, mida antakse uutele vesiviljelusettevõtjatele säästva vesiviljelusega tegelemiseks, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 52 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 36

Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi

Keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele üleminekuks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 53 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 37

Vesiviljeluse keskkonnateenusteks antav abi

Vesiviljeluse keskkonnateenusteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 54 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 38

Rahvatervishoiu meetmeteks antav abi

Rahvatervishoiu meetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 55 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 39

Loomade tervist ja heaolu käsitlevateks meetmeteks antav abi

Loomade tervist ja heaolu käsitlevateks meetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 56 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 40

Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi

Vesiviljeluse varude kindlustamiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklites 46 ja 57 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

3. JAGU

Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

Artikkel 41

Turustusmeetmeteks antav abi

Turustusmeetmeteks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 68 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 42

Kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi

Kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 69 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

4. JAGU

Muud abi liigid

Artikkel 43

Andmete kogumiseks antav abi

Andmete kogumiseks antav abi, mis vastab I peatükis sätestatud tingimustele, sobib aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust tingimusel, et:

(a)

abi vastab määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 77 sätestatud tingimustele ning

(b)

abi suurus ei ületa toetuse brutoekvivalendina riigiabi ülemmäära, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 508/2014 artikliga 95 ning kõnealuse määruse artikli 95 lõike 5 alusel vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 44

Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi

1.   Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi sobib aluslepingu artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses siseturuga kokku ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2.   Käesoleva artikli alusel antava abi suhtes kehtivad järgmised tingimused:

(a)

liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning

(b)

loodusõnnetuse ja ettevõtjale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.

3.   Abi makstakse otse asjaomasele ettevõtjale.

4.   Konkreetse loodusõnnetusega seotud abikavad tuleb kehtestada kolme aasta jooksul alates loodusõnnetuse toimumise kuupäevast. Abi makstakse välja nelja aasta jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

5.   Abikõlblikud on kulud seoses loodusõnnetuse otsesel tagajärjel tekkinud kahjuga, mida hindab ametiasutus, abi andva ametiasutuse poolt tunnustatud sõltumatu ekspert või kindlustusandja. Kõnealune kahju võib hõlmata järgmist:

(a)

varaline kahju sellisele varale nagu hooned, seadmed, masinad, varud ja tootmisvahendid;

(b)

saamata jäänud tulu tegevuse täieliku või osalise peatamise tõttu kuni kuueks kuuks alates loodusõnnetuse toimumisest.

6.   Materiaalse kahju arvutamine põhineb remondikuludel või kahjustatud vara majanduslikul väärtusel enne õnnetust. See ei ületa remondikulu või õiglase turuväärtuse vähenemist õnnetuse tagajärjel, st vahet vara väärtuse vahel vahetult enne ja vahetult pärast loodusõnnetuse toimumist.

7.   Kõnealuse saamata jäänud tulu arvutamiseks lahutatakse

(a)

loodusõnnetuse aastal või igal järgneval aastal, mida tootmisvahendite täielik või osaline hävimine mõjutab, toodetud kalandus- ja vesiviljelustoodete koguse ja samal aastal saadud keskmise müügihinna korrutis

(b)

loodusõnnetusele eelneval kolmel aastal toodetud kalandus- ja vesiviljelustoodete keskmise aastakoguse või loodusõnnetusele eelneval viiel aastal põhineva kolme aasta keskmise (mille arvutamisel on kõrvale jäetud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja) ja saadud keskmise müügihinna korrutisest.

8.   Kahju arvutatakse välja iga abisaaja kohta eraldi.

9.   Abi ja mis tahes muud kahju hüvitamiseks saadud maksed, sealhulgas kindlustushüvitised, ei tohi ületada 100 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 45

Direktiivi 2003/96/EÜ kohased maksuvabastused ja -vähendused

1.   Liikmesriikides direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti f ja artikli 15 lõike 3 kohaselt kehtestatud maksuvabastuste või -vähenduste vormis antav abi on siseuruga kokkusobiv artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ja selle suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohane teavitamiskohustus tingimusel, et on täidetud direktiivis 2003/96/EÜ ja käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimused.

2.   Maksuvabastuste või -vähenduste saajad valitakse läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Vajaduse korral maksavad nad makse vastavalt vähemalt direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud vastavale madalaimale maksustamistasemele.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Üleminekusätted

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud üksikabi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklile 9.

2.   Mis tahes abi, mida anti enne 1. juulit 2014 vastavalt varem kehtinud määrustele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust.

3.   Mis tahes abi, mida ei vabastata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vastavalt käesolevale määrusele või mõnele muule varem jõus olnud määrusele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt, hindab komisjon asjaomaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

Artikkel 47

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2015.

Määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 994/98, 7. mai 1998, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1)

(2)  ELT C 258, 8.8.2014, lk 1.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008, 22. juuli 2008, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (ELT L 201, 30.7.2008, lk 16).

(4)  Nõukogu määrus (EL) nr 733/2013, 22. juuli 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 204, 31.7.2013, lk 11).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(6)  COM(2012)209, 8.5.2012.

(7)  ELT C 84, 3.4.2008, lk 10.

(8)  ELT C 249, 31.7.2014, lk 1.

(9)  ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(10)  ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 175, 27.6.2013, lk 1).

(12)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(13)  Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium sized enterprises (Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36)).

(14)  Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(18)  ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(20)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

VKE MÕISTE

Artikkel 1

Ettevõtja

Ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

Artikkel 2

Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria

1.   Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

2.   VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

3.   VKEde kategoorias loetakse mikroettevõtjateks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Artikkel 3

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid

1.   „Autonoomne ettevõtja” — iga ettevõtja, mis ei ole partnerettevõtja lõike 2 tähenduses ega sidusettevõtja lõike 3 tähenduses.

2.   „Partnerettevõtjad” — kõik ettevõtjad, mis ei ole sidusettevõtjad lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõtja (tootmisahelas eespool asetsev ettevõtja) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud sidusettevõtjaga 25 % või rohkem teise ettevõtja (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtja) kapitalist või hääleõigustest.

Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ettevõtjaks ja seega mitte partnerettevõtjaks siiski ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:

(a)

riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtted, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad („äriinglid”), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse, tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1 250 000 eurot;

(b)

ülikoolid või mittetulunduslikud teadusuuringute keskused;

(c)

institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

(d)

autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

3.   „Sidusettevõtjad” — ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

(a)

ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust;

(b)

ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c)

ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

(d)

ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtja aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionärina.

Ettevõtjaid, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, käsitatakse samuti sidusettevõtjana.

Ettevõtjaid, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

4.   Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtjat käsitada VKEna, kui 25 % või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

5.   Ettevõtjad võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtjana, lisades andmed artiklis 2 sätestatud ülemmäära kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõtja heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või enam ühele ettevõtjale või omavahel seotud ettevõtjatele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või liidu sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

Artikkel 4

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood

1.   Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

2.   Kui ettevõtja leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtja staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemmäärasid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

3.   Äsja asutatud ettevõtjate puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

Artikkel 5

Töötajate arv

Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:

(a)

koosseisulised töötajad;

(b)

ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;

(c)

omanikud-tegevjuhid;

(d)

ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.

Artikkel 6

Ettevõtja andmete kindlakstegemine

1.   Autonoomse ettevõtja puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtja raamatupidamisaruannete põhjal.

2.   Partnerettevõtjaid või sidusettevõtjaid omava ettevõtja andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtja raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtja konsolideeritud aruanded või nende ettevõtjate konsolideeritud aruanded, millega ettevõtja on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal.

Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis asub asjaomasest ettevõtjast tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtja andmetest, mis on asjaomase ettevõtjaga otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

3.   Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtja partnerettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100 % partnerettevõtjatega seotud ettevõtjate andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud.

Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtjaga seotud ettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.

4.   Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtja töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtja andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtjate kohta, millega asjaomane ettevõtja on seotud.

II LISA

Teave sellise riigiabi kohta, mille suhtes käesoleva määruse tingimuste alusel teavitamiskohustust ei kohaldata, esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on sätestatud artiklis 11

Image

Image

Image

III LISA

Sätted artikli 9 lõikes 1 osutatud teabe avaldamise kohta

Liikmesriigid loovad ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 1 osutatud teave viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu.

Teave peab olema kättesaadav tabeli kujul vormingus, mis võimaldab andmeid otsida, väljavõtteid teha ja hõlpsasti internetis avaldada, näiteks CSV- või XML-vormingus. Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.

Üksikabi kohta avaldatakse artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt järgmine teave:

—

Abisaaja nimi

—

Abisaaja tunnus

—

Ettevõtja liik (VKE/suurettevõtja) abi andmise kuupäeval

—

Abisaaja asukoha piirkond (NUTS II tasandil) (1)

—

Tegevusvaldkond NACE rühma tasandil (2)

—

Abi element (täissumma omavääringus) (3)

—

Abiinstrument (4) (toetus/intressitoetus, laen/tagasimakstav ettemakse/tagasimakstav toetus, garantii, maksusoodustus või -vabastus, muu (täpsustada)).

—

Abi andmise kuupäev

—

Abi eesmärk

—

Abi andev asutus

(1)  NUTS — statistiliste territoriaalüksuste liigitus (Nomenclature of Territorial Units for Statistics). Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3037/90, 9. oktoober 1990, Euroopa Ühenduse majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1).

(3)  Brutotoetusekvivalent. Maksumeetme kavade puhul võib see summa olla artikli 9 lõikes 2 sätestatud vahemikes.

(4)  Kui abi antakse mitme abiinstrumendi kaudu, tuleb esitada abisumma iga instrumendi kaupa eraldi.