16.9.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 274/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 974/2014,

11. september 2014,

millega nähakse ette refraktomeetriline meetod lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes nende klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kaupade nomenklatuur (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur” või „CN”), mis on esitatud kõnealuse määruse I lisas.

(2)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 558/93 (2) on ette nähtud refraktomeetriline meetod, mida tuleb kasutada lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes kombineeritud nomenklatuuri grupi 8 lisamärkuse 1 ning grupi 20 lisamärkuste 2 ja 6 kohaldamisel.

(3)

Komisjon jättis oma teatisega 2009/C 30/04 (3) määruse (EMÜ) nr 558/93 kehtivast õigustikust välja.

(4)

Kuigi määrus (EMÜ) nr 558/93 on ühenduse kehtivast õigustikust välja jäetud, on refraktomeetriline meetod siiski liikmesriikide tollilaboritele vajalik olulise ja asendamatu vahendina, millega määrata kindlaks kombineeritud nomenklatuuri gruppi 8 ja 20 kuuluvate toodete eri suhkrute sisaldus väljendatuna sahharoosina.

(5)

Tagamaks, et tolliasutused kasutavad tolliklassifikatsiooni eesmärgil ühetaolist lähenemisviisi, on vaja ette näha meetod lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes.

(6)

Selleks on asjakohane kasutada refraktomeetrilist meetodit, mis põhineb määruses (EMÜ) nr 558/93 sätestatud meetodil ning mille puhul võetakse arvesse laboratoorsete meetodite alal toimunud tehnoloogilisest arengust saadud kogemusi ja kogunenud teaduslikku eksperditeavet.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Meetod, mida kasutatakse lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes, et määrata kombineeritud nomenklatuuri gruppi 8 ja 20 kuuluvate toodete suhkrusisaldus väljendatuna sahharoosina nimetatud toodete klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuris, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. september 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 558/93, 10. märts 1993, millega kehtestatakse refraktomeetriline meetod lahustuva kuivjäägi määramiseks puu- ja köögiviljatoodetes, tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 543/86 ning muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (EÜT L 58, 11.3.1993, lk 50).

(3)  Komisjoni teatis, millega tunnistatakse ametlikult, et teatavad õigusaktid ühenduse põllumajandusvaldkonnas on vananenud (ELT C 30, 6.2.2009, lk 18).


LISA

REFRAKTOMEETRILINE MEETOD LAHUSTUVA KUIVJÄÄGI MÄÄRAMISEKS PUU- JA KÖÖGIVILJATOODETES

(BRIXI ARVU KINDLAKSMÄÄRAMINE)

1.   MÄÄRATLUS

Lahustuva kuivaine sisalduse (Brixi arv, refraktomeetriliselt määratav) all mõistetakse sahharoosi massiprotsenti sellises sahharoosi vesilahuses, mille murdumisnäitaja on vastavates tingimustes võrdne analüüsitava toote murdumisnäitajaga.

2.   SEADMED

Peamine kasutatav seade on Abbe refraktomeeter. Teise võimalusena on lubatud digitaalse refraktomeetri kasutamine.

Refraktomeeter peab võimaldama määrata sahharoosi massiprotsenti täpsusega ± 0,1 %.

Refraktomeeter peab olema kaliibritud temperatuuril 20 °C süsteemiga, mis võimaldab reguleerida mõõteküveti temperatuuri vahemikus + 15 °C kuni + 25 °C täpsusega 0,5 °C.

Mõõteriista kasutamisõpetust, eriti kaliibrimise ja valgusallika kohta, tuleb täpselt järgida.

3.   MEETOD

3.1.   Proovi ettevalmistamine

3.1.1.   Vedelad tooted

Enne määramist segatakse hoolikalt.

3.1.2.   Poolpaksud tooted, püreed, viljalihaga puuviljamahlad

Keskmine laboratoorne proov segatakse hoolikalt läbi ja homogeenitakse.

Osa proovist filtreeritakse läbi kuiva neljakordse marli, esimesed tilgad visatakse ära ning määratakse filtraadi murdumisnäitaja.

3.1.3.   Paksud tooted (keedised ja tarretised)

Kui homogeenitud toodet ei saa otse analüüsida, kaalutakse 250 ml keeduklaasis 40 g toodet täpsusega 0,01 g ja lisatakse 100 ml destilleeritud vett.

Keedetakse nõrgalt 2–3 minutit, segades klaaspulgaga.

Jahutatakse, valatakse keeduklaasi sisu sobivasse teada oleva kaaluga anumasse, loputatakse keeduklaas destilleeritud veega, lisatakse destilleeritud vett nii, et kokku oleks anumas umbes 200 g lahust, kaalutakse täpsusega 0,01 g ja segatakse hoolikalt.

Lastakse seista 20 minutit, seejärel filtreeritakse läbi mitmekordse filtri või Büchneri lehtri. Määratakse filtraadi murdumisnäitaja.

3.1.4.   Külmutatud tooted

Toode sulatatakse ning eemaldatakse kivid või seemned ja südamikud.

Toode segatakse sulamisvedelikuga ja jätkatakse proovi ettevalmistamist punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt.

3.1.5.   Kuivatatud tooted või tooted, mis sisaldavad terveid või tükeldatud puuvilju

Laboratoorne proov või selle osa lõigatakse väikesteks tükkideks, eemaldatakse kivid, seemned või südamikud ja segatakse hoolikalt.

Keeduklaasis kaalutakse 10–20 g toodet täpsusega 0,01 g.

Lisatakse proovi viiekordsele kaalutisele vastav kogus destilleeritud vett.

Kuumutatakse 30 minutit keevas veevannis aeg-ajalt klaaspulgaga segades.

Pärast jahutamist jätkatakse proovi ettevalmistamist punkti 3.1.3 kohaselt.

3.1.6.   Alkoholi sisaldavad tooted

Teada oleva kaaluga keeduklaasis kaalutakse umbes 100 g proovi täpsusega 0,01 g.

Keeduklaasi hoitakse 30 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt klaaspulgaga segades, ning lisatakse vajaduse korral destilleeritud vett.

Kui alkoholisisaldus on üle 5 massiprotsendi, lisatakse veel destilleeritud vett ja kuumutatakse uuesti keevas veevannis 45 minutit.

Pärast jahutamist jääk kaalutakse, vajaduse korral filtreeritakse ja jätkatakse määramist.

3.2.   Määramine

Põhimõtteliselt leitakse lahustuva kuivaine sisaldus tootes selle murdumisnäitaja alusel.

Mõõtmistemperatuur peab olema vahemikus 15–25 °C.

Digitaalse refraktomeetri kasutamise korral peab temperatuur olema 20 °C.

Proov viiakse mõõtmistemperatuurile, kastes anuma üleni nõutava temperatuuriga veevanni.

Refraktomeetri alumisele prismale pannakse väike kogus proovi, jälgides, et prismade teineteise vastu surumisel kataks proov ühtlaselt kogu klaasipinna.

Mõõdetakse refraktomeetri kasutamisõpetuse kohaselt.

Sahharoosi massiprotsent loetakse 0,1 % täpsusega.

Ühe ja sama ettevalmistatud prooviga tehakse vähemalt kaks määramist.

4.   TULEMUSTE ESITAMINE

Arvutuskäik ja -valem

Lahustuva kuivjäägi sisaldust väljendatakse grammides saja grammi toote kohta (g/100 g). See vastab Brixi arvule (°Brix).

Lahustuva kuivjäägi sisaldus arvutatakse järgmiselt.

Kasutatakse refraktomeetri abil saadud sahharoosisisaldust protsentides.

Kui mõõtmine on läbi viidud muul temperatuuril kui + 20 °C, tehakse tabeli 1 järgi parandus.

Kui mõõtmisel kasutatakse lahjendatud lahust, arvutatakse lahustuva kuivjäägi sisaldus (M) järgmise valemiga:

Formula

M' on refraktomeetri lugemile vastav lahustuva kuivjäägi kaal (grammides) 100 g toote kohta ja E on toote kaal (grammides) 100 g lahuse kohta.

Selle arvutuse tulemus esitatakse ühe kümnendkoha täpsusega (+/– 0,1 °Brix).

Tabel 1

Parandused, mis tuleb teha, kui mõõtmistemperatuur ei ole 20 °C

Temperatuur °C

Sahharoos grammides 100 grammi toote kohta

5

10

15

20

30

40

50

60

70

75

 

Lahutada

15

0,25

0,27

0,31

0,31

0,34

0,35

0,36

0,37

0,36

0,36

16

0,21

0,23

0,27

0,27

0,29

0,31

0,31

0,32

0,31

0,23

17

0,16

0,18

0,20

0,20

0,22

0,23

0,23

0,23

0,20

0,17

18

0,11

0,12

0,14

0,15

0,16

0,16

0,15

0,12

0,12

0,09

19

0,06

0,07

0,08

0,08

0,08

0,09

0,09

0,08

0,07

0,05

 

Liita

21

0,06

0,07

0,07

0,07

0,07

0,07

0,07

0,07

0,07

0,07

22

0,12

0,14

0,14

0,14

0,14

0,14

0,14

0,14

0,14

0,14

23

0,18

0,20

0,20

0,21

0,21

0,21

0,21

0,22

0,22

0,22

24

0,24

0,26

0,26

0,27

0,28

0,28

0,28

0,28

0,29

0,29

25

0,30

0,32

0,32

0,34

0,36

0,36

0,36

0,36

0,36

0,37

5.   TÄPSUS

Siin esitatud andmed on saadud kaheksa prooviga tehtud laboritevahelisel katsel määramistäpsuse kindlakstegemiseks. Need andmed kajastavad käesolevas lisas kirjeldatud meetodi tulemuslikkuse nõudeid. Andmed täpsuse kohta on esitatud allpool tabelis 2.

Täpsust iseloomustavate andmete allikas

Täpsust iseloomustavad andmed saadi aastatel 1999/2000 läbiviidud laboritevahelisel testil, milles osalesid Euroopa tollilaborid.

Täpsusandmeid hinnati vastavalt standardile ISO 5725.

Tabel 2

Täpsust iseloomustavad andmed

Proovi nimetus

Laborite arv

Keskmine (°Brix)

Korratavuse piirnorm r (%)

Reprodutseeritavuse piirnorm R (%)

Puuviljakokteil

11

18,9

3,0

4,7

Ananass

10

19,4

1,7

1,7

Õunakompott

12

19,5

2,0

2,7

Troopilised puuviljad

9

12,8

2,9

4,0

Maasikakeedis

12

59,8

4,0

7,2

Õunamahl

12

11,1

1,4

4,7

Apelsinimahlakontsentraat

9

65,2

1,3

2,6

Apelsinimahl pulbrina

11

99,8

2,3

5,3