13.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/16

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 625/2014,

13. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse ülekantud krediidiriskist tulenevate riskipositsioonidega seoses investoritele, sponsoritele, algsetele laenuandjatele ja väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 410 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Majandusliku huvi säilitamise eesmärk on viia väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski üle kandva poole huvid kooskõlla selle poole huvidega, kes kõnealuse krediidiriski enda kanda võtab. Kui üksus väärtpaberistab enda kohustusi, siis toimub huvide kooskõlla viimine automaatselt olenemata sellest, kas lõplik võlgnik oma võla tagab. Kui on selge, et krediidirisk jääb väärtpaberistamise tehingu algatajale, on huvi säilitamine tema poolt ebavajalik ja ei parandaks olukorda võrreldes juba olemasolnud positsiooniga.

(2)

Asjakohane on selgitada, millal loetakse ülekantud krediidiriskist tulenev riskipositsioon esinevat teatavatel spetsiifilistel juhtudel, mil väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tulenev riskipositsioon võib tekkida sellistel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes ei tegutse väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana, sealhulgas juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb seoses väärtpaberistamise tehinguga tuletisinstrumendi või riskimaanduse vastaspoolena või likviidsuse tagamise tehingu pakkujana, ning juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab väärtpaberistamise positsioone kauplemisportfellis turutegemise kontekstis.

(3)

Edasiväärtpaberistamise tehingutes toimub krediidiriski ülekandmine varade esmase väärtpaberistamise tasemel ja tehingu teisel, ümberstruktureeritud tasemel. Need tehingu kaks taset ja ka neile vastavad kaks korda, mil krediidirisk üle kantakse, on käesolevas määruses sätestatud nõuete seisukohast sõltumatud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama neto majandusliku huvi säilitamise ja hoolsuskohustuse tehingu igal sellisel tasandil, kus neil tekib ülekantud krediidiriskist tulenev riskipositsioon. Seega kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib riskipositsioon ainult tehingu teisel, ümberstruktureeritud tasemel, siis on neto majandusliku huvi säilitamise ja hoolsuskohustusega seotud nõuded selle krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavad vaid seoses tehingu teise tasemega. Need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel tekib samas edasiväärtpaberistamise tehingus riskipositsioon varade esmase väärtpaberistamise tasemel, peaksid täitma säilitamise ja hoolsuskohustusega seotud nõudeid seoses tehingu esmase väärtpaberistamise tasemega.

(4)

Asjakohane on üksikasjalikumalt sätestada säilitamiskohustuse kohaldamine, sealhulgas nõuded, mida tuleb täita olukorras, kus väärtpaberistamise tehingu algatajaid, sponsoreid või algseid laenuandjaid on mitu, erinevate säilitamisvõimalustega seonduvad üksikasjad ning see, kuidas mõõta säilitamisnõuet tehingu algatamisel ja jooksvalt ning kuidas kohaldada erandeid.

(5)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktides a–e sätestatakse erinevad võimalused huvi säilitamise nõude täitmiseks. Käesolevas määruses selgitatakse üksikasjalikult, mil viisil igaüht neist võimalustest tuleb täita.

(6)

Huvi säilitamise saaks saavutada sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamisega, tingimusel et sellised meetodid on täielikult kooskõlas ühega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktides a–e sätestatud võimalustest, millega sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamist saab võrdsustada, ja et tagatud on avalikustamisnõuete täitmine.

(7)

Säilitatud huvi riskimaandus ja müümine on keelatud, kui kõnealused tehnikad töötavad vastu säilitamisnõude eesmärgile, mis tähendab, et neid võib lubada juhul, kui nendega ei maandata säilitatud väärtpaberistamise positsioonidest või säilitatud riskipositsioonidest tulenevat säilitaja krediidiriski.

(8)

Selleks et tagada neto majandusliku huvi jätkuv säilitamine, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tagama, et väärtpaberistamise struktuuri ei ole integreeritud mis tahes mehhanismi, mille tõttu tehingu algatamisel kohaldatav minimaalne säilitamisnõue kahaneb tingimata kiiremini kui üleantud huvi. Samuti ei tohiks säilitatud huvi rahavoogude seisukohast prioritiseerida, et saada tagasimaksetest või amortiseerimisest eelisjärjekorras kasu, selliselt et säilitatud huvi langeks alla 5 % müüdud väärtpaberistamise seeriate või väärtpaberistatud riskipositsioonide jooksvast nimiväärtusest. Lisaks sellele ei tohiks väärtpaberistamise positsioonist tulenevat riskipositsiooni võtvale krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud osalus tema krediidiriski kahjude katmisel kahaneda ebaproportsionaalselt aluseks olevate riskipositsioonidega seoses tehtavate tagasimaksete määraga.

(9)

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks olema võimalik kasutada muude kolmandate isikute kui krediidikvaliteeti hindavate asutuste väljatöötatud finantsmudeleid, et vähendada halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid hoolsuskohustuse täitmisel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kolmandate isikute finantsmudeleid kasutama vaid juhul, kui nad on enne investeerimist rakendanud nõuetekohast hoolsust, et valideerida mudelites kasutatud asjaomased eeldused ja mudelite struktuur ning mõista selliste mudelite metoodikat, eeldusi ja tulemusi.

(10)

Äärmiselt oluline on ka täpsustada, kui sageli peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud enda hoolsuskohustuse nõuete täitmist kontrollima, kuidas hinnata seda, kas kauplemisportfelli ja kauplemisportfellivälise tegevuse puhul on asjakohane kasutada erinevaid põhimõtteid ja protseduure, ning kuidas hinnata nõuetele vastavust, kui positsioonid kuuluvad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, samuti selgitada teatavaid määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 kasutatud mõisteid, nagu „riskitunnused” ja „struktuursed näitajad”.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 14 lõikega 2 ei tohiks kolmandas riigis asutud ettevõtjaid, kes on konsolideeritud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 18, kuid ei kuulu otseselt täiendavate riskikaalude kohaldamisalasse, käsitada teatavatel piiratud asjaoludel, nagu turutegemise eesmärgil kauplemisportfellis hoitavate riskipositsioonide puhul, määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 405 rikkuvana. Krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ei tohiks käsitada kõnealust artiklit rikkuvana, kui mis tahes sellised kauplemisportfellis hoitavad riskipositsioonid või positsioonid ei ole olulised ega moodusta ebaproportsionaalset osa kauplemistegevusest, tingimusel et riskipositsioone või positsioone mõistetakse täielikult ning et rakendatud on formaalseid põhimõtteid ja protseduure, mis on asjakohased ja proportsionaalsed kõnealuse ettevõtja ja konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiiliga.

(12)

Säilitamiskohustuse ja kogu olulise teabe taseme, sealhulgas aluseks olevate riskipositsioonide krediidikvaliteedi ja tulemusnäitajate algne ja pidev investoritele avalikustamine on vajalik hoolsuskohustuse tulemuslikuks täitmiseks väärtpaberistamise positsioonide suhtes. Avalikustatud teave peaks hõlmama üksikasju säilitaja identiteedi, valitud säilitamisvõimaluse ning majandusliku huvi säilitamise kohustuse algse ja jätkuva täitmise kohta. Kui kohaldatavad on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandid, tuleks eraldi avalikustada sellised väärtpaberistatud riskipositsioonid, mille puhul säilitamisnõue ei ole kohaldatav, ja mittekohaldatavuse põhjus.

(13)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitas komisjonile.

(14)

Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) on viinud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta läbi avatud avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud pangandussektori sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED JA AVATUS VÄÄRTPABERISTAMISE RISKILE

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„säilitaja” — väärtpaberistamise tehingu algatajana, sponsorina või algse laenuandjana tegutsev üksus, kes kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikega 1 säilitab väärtpaberistamises neto majandusliku huvi;

b)

„sünteetilises vormis säilitamine” — majandusliku huvi säilitamine, kasutades tuletisinstrumente;

c)

„tingimuslikus vormis säilitamine” — majandusliku huvi säilitamine, kasutades garantiisid, akreditiive või muid sarnaseid krediidiriski kahjude katmisel osalemise vorme, mis tagavad säilitatud huvi viivitamatu täitmise;

d)

„vertikaalne väärtpaberistamise seeria” — väärtpaberistamise seeria, millest selle omanikule tuleneb väärtpaberistamise tehingu raames emiteeritud iga väärtpaberistamise seeria krediidirisk proportsionaalsel alusel.

II PEATÜKK

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONI KREDIIDIRISKIST TULENEV RISKIPOSITSIOON

Artikkel 2

Konkreetsed väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni juhtumid

1.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb väärtpaberistamise tehinguga seoses krediidituletisinstrumendi vastaspoolena, riskimaandust pakkuva vastaspoolena või likviidsuse tagamise tehingu pakkujana, loetakse tal tekkivat väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tulenev riskipositsioon, kui väärtpaberistatud riskipositsioonide või väärtpaberistamise positsioonide krediidirisk võetakse tuletisinstrumendi, riskimaanduse või likviidsuse tagamise tehinguga enda kanda.

2.   Kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 405 ja 406 kohaldamisel vastab likviidsuse tagamise tehing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõikes 2 sätestatud tingimustele, siis ei loeta likviidsuse pakkujal tekkivat väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskist tulenevat riskipositsiooni.

3.   Rohkem kui ühe väärtpaberistamise tasemega edasiväärtpaberistamise või mitmete erinevate aluseks olevate tehingutega väärtpaberistamise raames loetakse krediidiasutusel või investeerimisühingul tekkivat vaid selle konkreetse väärtpaberistamise positsiooni või tehingu krediidiriskist tulenev riskipositsioon, mille suhtes ta riskipositsiooni võtab.

4.   Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 14 lõikega 2 ei käsitata krediidiasutusi ja investeerimisühinguid konsolideeritud alusel määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 405 rikkuvana, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

väärtpaberistamise positsiooni hoidev ettevõtja on asutatud kolmandas riigis ja kuulub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 kohaselt konsolideerimisgruppi;

b)

väärtpaberistamise positsioone hoitakse punktis a osutatud ettevõtja kauplemisportfellis turutegemise eesmärgil;

c)

väärtpaberistamise positsioonid ei ole punktis a osutatud konsolideerimisgrupi kauplemisportfelli üldise riskiprofiili seisukohast olulised ega moodusta ebaproportsionaalset osa konsolideerimisgrupi kauplemistegevusest.

III PEATÜKK

NETO MAJANDUSLIKU HUVI SÄILITAMINE

Artikkel 3

Olulise neto majandusliku huvi säilitajad

1.   Säilitatud olulist neto majanduslikku huvi ei jaotata eri liiki säilitajate vahel. Olulise neto majandusliku huvi säilitamise kohustust täidab täielikult mis tahes järgnev üksus:

a)

väärtpaberistamise tehingu algataja või kui neid on mitu, siis väärtpaberistamise tehingu algatajad;

b)

sponsor või kui neid on mitu, siis sponsorid;

c)

algne laenuandja või kui neid on mitu, siis algsed laenuandjad.

2.   Kui väärtpaberistatud riskipositsioonid loovad mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat, siis täidab säilitamisnõuet iga väärtpaberistamise tehingu algataja seoses selle osaga väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumahust, mille puhul ta on väärtpaberistamise tehingu algataja.

3.   Kui väärtpaberistatud riskipositsioonid loovad mitu algset laenuandjat, siis täidab säilitamisnõuet iga algne laenuandja seoses selle osaga väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumahust, mille puhul ta on algne laenuandja.

4.   Kui väärtpaberistatud riskipositsioonid loovad mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat või mitu algset laenuandjat, siis erandina lõigetest 2 ja 3 võib säilitamiskohustust täielikult täita üksainus väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja on asjaomase programmi või väärtpaberistamise skeemi koostanud ja haldab seda;

b)

väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja on asjaomase programmi või väärtpaberistamise skeemi koostanud ja on sellesse paigutanud üle 50 % väärtpaberistatud riskipositsioonide kogumahust.

5.   Kui väärtpaberistatud riskipositsiooni on sponsoreerinud mitu sponsorit, siis täidab säilitamisnõuet kas:

a)

see sponsor, kelle majanduslik huvi on vastavalt kõnealuste sponsorite poolt objektiivsete kriteeriumite (sealhulgas teenustasude struktuur, osalemine programmi või väärtpaberistamise skeemi koostamises ja haldamises ning avatus väärtpaberistamistest tulenevale krediidiriskile) alusel kokkulepitule investorite omaga kõige paremini kooskõlas;

b)

iga sponsor proportsionaalselt sponsorite arvuga.

Artikkel 4

Säilitamisnõude täitmine sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamise kaudu

1.   Säilitamisnõude võib täita viisil, mis on samaväärne ühega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teises lõigus sätestatud võimalustest, sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamise kaudu, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

säilitatud summa on vähemalt võrdne selle võimaluse kohase nõudega, millega sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamist saab võrdsustada,

b)

säilitaja on oma olulise neto majandusliku huvi jätkuva sellisel viisil säilitamise, sealhulgas üksikasjad huvi säilitamise vormi, selle kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika ja selle samaväärsuse kohta ühega kõnealustest võimalustest, selgesõnaliselt teatavaks teinud.

2.   Kui säilitajana tegutseb sünteetilises või tingimuslikus vormis säilitamise kaudu muu üksus kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, peab sünteetilisel või tingimuslikul alusel säilitatud huvi olema täielikult tagatud rahalise tagatisega ja seda tuleb hoida eraldi klientide varana, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (3) artikli 13 lõikes 8.

Artikkel 5

Säilitamisvõimalus a: proportsionaalne säilitamine igas investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seerias

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktis a osutatud vähemalt 5 % säilitamise iga müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest võib saavutada ka järgmiselt:

a)

säilitades vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest, tingimusel et selliste riskipositsioonide krediidirisk kuulub samasse nõudeõiguse järku kui samade riskipositsioonide puhul väärtpaberistatud krediidirisk või on sellele allutatud. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 13 määratletud uueneva väärtpaberistamise puhul toimuks see väärtpaberistamise tehingu algataja huvi säilitamise kaudu, eeldusel et väärtpaberistamise tehingu algataja huvi moodustas vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest ning kuulus samasse nõudeõiguse järku kui samade riskipositsioonidega seoses väärtpaberistatud krediidirisk või oli sellele allutatud;

b)

pakkudes varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames likviidsuse tagamise tehingut, mis võib kuuluda kaskaadimõjuga lepingus kõrgemasse nõudeõiguse järku, kui täidetud on järgmised tingimused:

i)

likviidsuse tagamise tehing katab väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski 100 % ulatuses;

ii)

likviidsuse tagamise tehing katab krediidiriski senikaua, kuni säilitaja peab asjaomase väärtpaberistamise positsiooni puhul majandusliku huvi sellise likviidsuse tagamise tehingu abil säilitama;

iii)

likviidsuse tagamise tehingut pakub väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja;

iv)

krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel tekib kõnealusest väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, on antud juurdepääs asjakohasele teabele, et tal oleks võimalik punktide i, ii ja ii täitmist kontrollida;

c)

säilitades vertikaalse väärtpaberistamise seeria, mille nimiväärtus moodustab vähemalt 5 % kõigi emiteeritud võlakirjade väärtpaberistamise seeriate nimiväärtuste kogusummast.

Artikkel 6

Säilitamisvõimalus b: väärtpaberistamise tehingu algataja huvi säilitamine uuenevate nõuete puhul

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 punktis b osutatud säilitamise võib saavutada, säilitades vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni nimiväärtusest, tingimusel et selliste riskipositsioonide säilitatud krediidirisk kuulub samasse nõudeõiguse järku kui samade riskipositsioonide puhul väärtpaberistatud krediidirisk või on sellele allutatud.

Artikkel 7

Säilitamisvõimalus c: juhuslikult valitud riskipositsioonide säilitamine

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teise lõigu punktis c osutatud vähemalt 100st potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonist koosnev kogum, millest säilitatavad ja väärtpaberistatud riskipositsioonid juhuslikult valitakse, peab olema piisavalt mitmekesine, et vältida säilitatud huvi ülemäärast kontsentreeritust. Valiku protsessiks valmistumisel võtab säilitaja arvesse asjakohaseid kvantitatiivsed ja kvalitatiivseid tegureid tagamaks, et säilitatud ja väärtpaberistatud riskipositsioonide eristamine oleks tõepoolest juhuslik. Kui see on asjakohane, võtab juhuslikult valitud riskipositsioonide säilitaja riskipositsioonide valikul arvesse selliseid tegureid nagu emissiooni kuupäev, toode, geograafia, tehingu algatamise kuupäev, lõpptähtpäev, laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv, kinnisvara liik, majandusharu ja laenujääk.

2.   Säilitaja ei tohi erinevatel ajahetkedel määrata säilitatud riskipositsioonideks erinevaid konkreetseid riskipositsioone, välja arvatud juhul, kui see on vajalik säilitamisnõude täitmiseks sellise väärtpaberistamise puhul, kus väärtpaberistatud riskipositsioonid kõiguvad aja jooksul kas uute riskipositsioonide väärtpaberistamisse lisandumise või konkreetsete väärtpaberistatud riskipositsioonide taseme muutumise tõttu.

Artikkel 8

Säilitamisvõimalus d: esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria säilitamine

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teise lõigu punkti d kohane esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria säilitamise nõue täidetakse kas bilansiliste või bilansiväliste positsioonide abil ning selle võib täita ka ühel järgmistest viisidest:

a)

sellise artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud tingimuslikus vormis säilitamise pakkumisega või varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames sellise likviidsuse tagamise tehingu pakkumisega, mis vastab järgmistele kriteeriumitele:

i)

see katab vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest;

ii)

see kujutab endast asjaomases väärtpaberistamises esimese järjekoha kahju positsiooni;

iii)

see katab krediidiriski säilitamiskohustuse kogu kestuse vältel;

iv)

seda pakub väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja;

v)

krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel tekib kõnealusest väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon, on antud juurdepääs asjakohasele teabele, et tal oleks võimalik punktide i, ii ja iii ja iv täitmist kontrollida;

b)

ületagatusega kui krediidikvaliteedi parandamise viisiga, kui kõnealune ületagatus toimib esimese järjekoha kahju säilitamisena vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistamise raames emiteeritud väärtpaberistamise seeriate nimiväärtusest.

2.   Kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ületab 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, on säilitajal võimalik säilitada vaid teatav osa kõnealusest esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriast, kui kõnealune osa on samaväärne vähemalt 5 %-ga väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest.

3.   Riski säilitamise nõude täitmiseks väärtpaberistamise skeemi tasemel ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse selliste aluseks olevate tehingute olemasolu, milles väärtpaberistamise tehingu algatajad või algsed laenuandjad säilitavad esimese järjekoha kahju riskipositsiooni tehingupõhisel tasemel.

Artikkel 9

Säilitamisvõimalus e: esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria säilitamine igas väärtpaberistatud riskipositsioonis

1.   Artikli 405 lõike 1 teise lõigu punkti e kohast võimalust säilitada esimese järjekoha kahju riskipositsioon iga väärtpaberistatud riskipositsiooni tasemel kohaldatakse selliselt, et säilitatud krediidirisk on alati allutatud samade riskipositsioonidega seoses väärtpaberistatud krediidiriskile.

2.   Lõikes 1 osutatud säilitamisnõude võib täita aluseks olevate riskipositsioonide diskonteeritud väärtuses müügiga väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja poolt, kui diskonto summa moodustab vähemalt 5 % iga riskipositsiooni nimiväärtusest ja kui diskonteeritud müügisumma on väärtpaberistamise tehingu algatajale või algsele laenuandjale rahas tagastatav ainult juhul, kui seda ei ole kasutatud väärtpaberistatud riskipositsioonidega seonduva krediidiriskiga seoses kantud kahjude katmiseks.

Artikkel 10

Säilitamise taseme mõõtmine

1.   Neto majandusliku huvi säilitamise taseme mõõtmisel kohaldatakse järgmiseid kriteeriume:

a)

tehingu algatamisena käsitatakse aega, mil riskipositsioonid esmakordselt väärtpaberistati;

b)

säilitamise taseme arvutamine põhineb nimiväärtustel ja varade soetushinda sealjuures arvesse ei võeta;

c)

säilitaja neto majandusliku huvi mõõtmisel ei võeta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 1 määratletud ületulu;

d)

väärtpaberistamise tehingu kogu kehtivusajal kasutatakse neto majandusliku huvi arvutamiseks sama säilitamisvõimalust ja metoodikat, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik erandlike asjaolude tõttu ja seda ei kasutata säilitatud huvi summa vähendamiseks.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ei loeta säilitatud huvi amortiseerimist rahavoogude allokeerimise või kahjude allokeerimise kaudu, mis tegelikult aja jooksul säilitamise taset vähendab, säilitamisnõude täitmist mõjutanuks, tingimusel et puudub integreeritud mehhanism, mille tõttu tehingu algatamisel säilitatud huvi kahaneks kiiremini kui üleantud huvi. Säilitajalt ei nõuta, et ta pidevalt täiendaks või korrigeeriks oma säilitatud huvi vähemalt 5 %-ni, kui tema riskipositsioonidelt realiseeritakse või tema säilitatud huvisse allokeeritakse kahjumeid.

Artikkel 11

Säilitamise mõõtmine kasutamata krediidilimiitidest tulenevate riskipositsioonide puhul

Krediidilimiitide, sealhulgas krediitkaartide puhul säilitatava neto majandusliku huvi arvutamisel võetakse aluseks ainult limiitide juba kasutatud, realiseeritud või laekunud summad ning arvutust korrigeeritakse vastavalt kõnealuste summade muutustele.

Artikkel 12

Säilitatud huvi riskimaanduse ja müügi keeld

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud kohustust, mille kohaselt neto majandusliku huvi suhtes ei kohaldata mis tahes krediidiriski maandamist, lühikesi positsioone, muid riskimaanduseid ega müüki, kohaldatakse säilitamisnõude eesmärki silmas pidades ja tehingu majanduslikku sisu arvesse võttes. Neto majandusliku huvi riskimaanduseid ei loeta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses riskimaanduseks — ja seega võib neid lubada — ainult juhul, kui nendega ei maandata säilitaja jaoks krediidiriski, mis tuleneb kas säilitatud väärtpaberistamise positsioonidest või säilitatud riskipositsioonidest.

2.   Säilitaja võib kasutada mis tahes säilitatud riskipositsioone või väärtpaberistamise positsioone tagatud rahastamistehingutes tagatisena, kui sellise kasutamisega ei kaasne kõnealuste säilitatud riskipositsioonide või väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski ülekandmine kolmandale isikule.

Artikkel 13

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikest 1 tehtavad erandid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikes 4 osutatud tehingud hõlmavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvaid väärtpaberistamise positsioone, mille puhul on tegemist määruse (EL) nr 575/2013 artikli 338 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumile vastavate aluseks olevate instrumentidega, või väärtpaberistamise positsioone, mis on aktsepteeritavad korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kaasamiseks.

Artikkel 14

Säilitamine konsolideeritud alusel

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes täidab säilitamisnõuet temaga seotud ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, ELis tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikega 2, tagab juhul, kui säilitaja enam ei kuulu konsolideeritud järelevalve alla, et üks või mitu üksust, kelle suhtes jätkuvalt kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet, võtavad väärtpaberistamisest tuleneva riskipositsiooni enda kanda, et tagada kõnealuse nõude jätkuv täitmine.

IV PEATÜKK

HOOLSUSKOHUSTUSE NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE PUHUL, KELLEL TEKIB VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONIST TULENEV RISKIPOSITSIOON

Artikkel 15

Tegevuse edasiandmine ja muud üldised kaalutlused

1.   Kui konkreetsete väärtpaberistatavate riskipositsioonide kohta ei ole kättesaadavat teavet, sealhulgas selle kohta, kus riskipositsioonid koonduvad enne nende väärtpaberistamist või kas nendega võib asendada olemasolevasse uuenevasse väärtpaberistamisesse kuuluvaid riskipositsioone, loetakse krediidiasutus või investeerimisühing täitvat määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 sätestatud hoolsuskohustust oma iga üksiku väärtpaberistamise positsiooni puhul selliste riskipositsioonide suhtes kohaldatavate asjaomaste aktsepteeritavuse kriteeriumite alusel.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel tekib väärtpaberistamise riskidest tulenev riskipositsioon, säilitavad sellise tegevuse edasiandmisel, mis seondub määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 sätestatud kohustuste täitmiseks rakendatava protsessi teatavate ülesannetega, sealhulgas arvestuse pidamisega, täieliku kontrolli kõnealuse protsessi üle.

Artikkel 16

Riskitunnuste ja struktuursete näitajate täpsustamine

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 punktis b osutatud väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused hõlmavad järgmiseid kõige asjakohasemaid ja olulisemaid tunnuseid, nagu:

a)

väärtpaberistamise seeria nõudeõiguse järk;

b)

rahavoogude profiil;

c)

mis tahes olemasolev krediidireiting;

d)

sarnaste väärtpaberistamise seeriate varasemate perioodide tulemusnäitajad;

e)

väärtpaberistamisega seotud dokumentatsiooni kuuluvate väärtpaberistamise seeriatega seonduvad kohustused;

f)

krediidikvaliteedi parandamine.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 punktis c sätestatud nende riskipositsioonide riskitunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile, hõlmavad kõige asjakohasemaid ja olulisemaid tunnuseid, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõikes 2 osutatud teavet tulemusnäitajate kohta seoses elamukinnisvarale seatud hüpoteekidest tulenevate riskipositsioonidega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad muude varaklasside riskitunnuste analüüsimiseks kindlaks asjakohased ja võrreldavad parameetrid.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 punktis g osutatud täiendavad struktuursed näitajad hõlmavad tuletisinstrumente, garantiisid, akreditiive ja muid sarnaseid osalusi krediidiriski kahjude katmisel.

Artikkel 17

Kontrollimise sagedus

Pärast seda, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib väärtpaberistamise positsioonist tulenev riskipositsioon, kontrollib ta oma tegevuse vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 406 vähemalt kord aastas või sagedamini, kui ta saab teada väärtpaberistamisega seonduvas dokumentatsioonis ette nähtud kohustuste rikkumisest või olulisest muutusest mis tahes järgnevas:

a)

struktuursetes näitajates, mis võivad väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajaid oluliselt mõjutada;

b)

väärtpaberistamise positsioonide ja aluseks olevate riskipositsioonide riskitunnustes.

Artikkel 18

Stressitestid

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 teises lõigus osutatud stressitestid hõlmavad kõiki asjaomaseid väärtpaberistamise positsioone ning need integreeritakse stressitestimise strateegiatesse ja protsessidesse, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artiklis 73 sätestatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raames.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõike 1 teises lõigus osutatud stressitestimise nõuete täitmiseks võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste väljatöötatud finantsmudelitele kasutada ka võrreldavaid muude kolmandate isikute väljatöötatud finantsmudeleid, tingimusel et nad suudavad nõudmise korral tõendada, et nad rakendasid enne investeerimist nõuetekohast hoolsust, et valideerida mudelites kasutatud asjaomased eeldused ja mudelite struktuuri ning mõista metoodikat, eeldusi ja tulemusi.

3.   Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõikes 1 osutatud stressitestide tegemisel seoses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 punktis 9 osutatud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmiga, mida toetatakse sellise likviidsuse tagamise tehinguga, mis täielikult katab väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud teha stressitesti väärtpaberistatud riskipositsioonide asemel likviidsuse tagamise tehingu pakkuja krediidivõimelisuse kohta.

Artikkel 19

Kauplemisportfelli kuuluvad ja selle välised riskipositsioonid

1.   Väärtpaberistamise positsiooni hoidmine vastavalt kas kauplemisportfellis või selle väliselt ei ole iseenesest piisav põhjus erinevate põhimõtete ja protseduuride ega erineva intensiivsusega kontrollimise kohaldamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 406 osutatud hoolsuskohustuse täitmise eesmärgil. Selle kindlakstegemisel, kas kohaldada tuleb erinevaid põhimõtteid ja protseduure või erineva intensiivsusega kontrollimist, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid kauplemisportfelli ja kauplemisportfellivälise tegevuse ning asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide riskiprofiili oluliselt mõjutavaid tegureid, sealhulgas positsioonide suurust, mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalibaasile stressiperioodidel ning riski kontsentreerumist ühe konkreetse tehingu, emitendi või varaklassi suhtes.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad, et mis tahes olulise muutusega, mis suurendab nende kauplemisportfelli kuuluvate ja selle väliste väärtpaberistamise positsioonide riskiprofiili, kaasneb asjakohane muutus kõnealuste väärtpaberistamise positsioonidega seonduvates hoolsuskohustuse protseduurides. Sellega seoses määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma kauplemisportfelliga ja kauplemisportfellivälise tegevusega seonduvates formaalsetes põhimõtetes ja protseduurides kindlaks asjaolud, mis käivitavad hoolsuskohustuse kontrollimise.

Artikkel 20

Korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 406 loetakse täidetuks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

väärtpaberistamise positsioone kas hoitakse korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis ja nende puhul on tegemist kõnealuse määruse artikli 338 lõike 1 punktis b osutatud aluseks olevate instrumentidega või need on korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kaasamiseks aktsepteeritavad;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing täidab korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelliga seonduvate omavahendite nõuete arvutamisel kõnealuse määruse artiklit 377;

c)

meetod, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma kauplemisportfelli omavahendeid, annab tulemuseks igakülgse ja põhjaliku arusaamise tema poolt väärtpaberistamise positsioonidesse tehtud investeeringute riskiprofiilist;

d)

krediidiasutus või investeerimisühing on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 406 lõikes 1 osutatud asjaomase teabe analüüsimiseks ja registreerimiseks rakendanud selliseid formaalseid põhimõtteid ja protseduure, mis on asjakohased tema korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul ning proportsionaalsed tema poolt asjaomastesse väärtpaberistamise positsioonidesse tehtud investeeringute riskiprofiiliga.

V PEATÜKK

NÕUDED VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJATE, SPONSORITE JA ALGSETE LAENUANDJATE PUHUL

Artikkel 21

Laenuandmise põhimõtted

1.   Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 408 osutatud kohustuse täitmine väärtpaberistamise tehingu algatajast või sponsorist krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt ei tähenda, et laenuvõtja liigid ja laenutooted peaksid olema väärtpaberistatud ja väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul samad.

2.   Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast või sponsorist krediidiasutused ja investeerimisühingud ei ole olnud seotud algse laenu andmisega, millest tulenevad riskipositsioonid väärtpaberistatakse, või ei tegele laenuandmisega kindlat liiki väärtpaberistatavate riskipositsioonide puhul, peavad nad saama kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata, kas kõnealuste riskipositsioonide puhul kohaldatavad laenuandmise kriteeriumid on sama põhjendatud ja täpselt kindlaksmääratud kui kriteeriumid, mida kohaldatakse väärtpaberistamata riskipositsioonide puhul.

Artikkel 22

Neto majandusliku huvi säilitamise kohustuse taseme avalikustamine

1.   Säilitaja avalikustab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 409 kohaselt investoritele oma väärtpaberistamises neto majandusliku huvi säilitamise kohustuse taseme kohta vähemalt järgmise teabe:

a)

kinnitus säilitaja identiteedi ja selle kohta, kas ta täidab säilitamiskohustust väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana;

b)

see, kas neto majandusliku huvi säilitamiseks on kohaldatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõike 1 teise lõigu punktis a, b, c, d või e sätestatud säilitamise viisi;

c)

mis tahes muutus punktis b osutatud neto majandusliku huvi säilitamise viisis kooskõlas artikli 10 lõike 1 punktiga d;

d)

kinnitus säilitamise taseme kohta tehingu algatamisel ja jätkuva säilitamise kohustuse kohta, mis seostub üksnes algse kohustuse jätkuva täitmisega ega nõua andmeid praeguse nimi- või turuväärtuse ega säilitatud huvi mis tahes väärtuse languse või allahindaluse kohta.

2.   Kui väärtpaberistamise tehingu suhtes on kohaldatavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikes 3 või 4 sätestatud erandid, avalikustavad väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud investoritele teabe kohaldatava erandi kohta.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustamine peab olema asjakohaselt dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavaks tehtud, välja arvatud kahepoolsete või eraviisiliste tehingute puhul, kus pooled peavad piisavaks eraviisilist avalikustamist. Säilitamiskohustuse kohta märkuse lisamist väärtpaberistamise programmi raames emiteeritavate väärtpaberite prospekti loetakse asjakohaseks kõnealuse nõude täitmise viisiks.

4.   Samuti peab avalikustamine olema pärast tehingu algatamist kinnitatud sama regulaarselt kui on tehingu aruandluse sagedus, vähemalt kord aastas ja igal juhul järgmiste asjaolude korral:

a)

kui aset leiab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 405 lõikes 1 osutatud säilitamiskohustuse rikkumine;

b)

kui väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajad või väärtpaberistamise või aluseks olevate riskipositsioonide riskitunnused oluliselt muutuvad;

c)

kui aset on leidnud väärtpaberistamisega seotud dokumentatsioonis ette nähtud kohustuste rikkumine.

Artikkel 23

Olulise teabe avalikustamine

1.   Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja algsed laenuandjad tagavad, et investoritel on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 409 kohasele olulisele teabele probleemideta ligipääs, ilma et see põhjustaks ülemäärast halduskoormust.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 409 osutatud asjakohane avalikustamine toimub vähemalt kord aastas ja järgmiste asjaolude korral:

a)

kui väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajad või väärtpaberistamise või aluseks olevate riskipositsioonide riskitunnused oluliselt muutuvad;

b)

kui aset on leidnud väärtpaberistamisega seotud dokumentatsioonis ette nähtud kohustuste rikkumine.

c)

Selleks et teavet saaks pidada konkreetsete aluseks olevate riskipositsioonide puhul oluliseks, tuleb see üldjuhul esitada iga laenu lõikes eraldi, kuid on siiski juhtusid, kus selle võib esitada koondteabena. Tegurite hulka, mida võetakse arvesse selle hindamisel, kas koondteabe esitamine on piisav, kuuluvad aluseks oleva kogumi kontsentreeritus ning see, kas kõnealusesse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide haldamine põhineb kogumil endal või toimub iga laenu lõikes eraldi.

3.   Avalikustamisnõue ei piira säilitaja suhtes kohaldatavate mis tahes muude juriidiliste või regulatiivsete nõuete kohaldamist.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsustnr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).