4.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 592/2014,

3. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamisega kütusena põletustehastes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (1) eelkõige selle artikli 15 lõike 1 punkti d, artikli 15 lõike 1 punkti e, artikli 15 lõike 1 teist lõiku, artikli 27 esimese lõigu punkte h ja i, artikli 27 teist lõiku ning artikli 45 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1069/2009 on sätestatud loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, selleks et hoida ära ja vähendada inimeste ja loomade terviseriske, mida need tooted võivad tekitada. Määruses liigitatakse need tooted erikategooriatesse vastavalt riskide tasemele ning sätestatakse nõuded nende ohutu kasutamise ja kõrvaldamise suhtes.

(2)

Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (2) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakenduseeskirjad, sealhulgas eeskirjad, milles käsitletakse sõnniku kasutamist ja kõrvaldamist.

(3)

Põllumajandusettevõttes toodetakse kodulindude aretamise ja kasvatamise lahutamatu osana kodulinnusõnnikut, mida saab kohapeal ilma eeltöötluseta kasutada kütusena põletamisel, tingimusel et vastavad keskkonna- ja tervisekaitse nõuded on täidetud ning konkreetne kasutusviis ei põhjusta kahjulikku mõju keskkonnale või inimeste tervisele.

(4)

Kodulinnusõnnikut kütusena kasutatavates põletustehastes tuleb võtta vajalikud hügieenimeetmed, et vältida võimalike patogeenide levikut. Need meetmed peavad hõlmama ka kodulindude sõnniku ladustamiskohast pärit reovee käitlemist.

(5)

Kodulinnusõnniku põletamisjääkides (peamiselt tuhk) on palju mineraale, mida võib kasutada mineraalväetiste tootmisel. Komisjon töötab praegu välja liidu õigusakte, milles käsitletakse selliseid jääke. Seepärast on asjakohane näha ette võimalus põletamisel tekkivaid jääke pigem kasutada, kui need jäätmetena kõrvaldada.

(6)

Praeguses etapis on komisjonile esitatud ulatuslik tõendusmaterjal ainult selle kohta, et on välja töötatud tehnoloogia põllumajandusettevõtetes kodulinnusõnniku kütusena põletamiseks nii, et see kasutusviis ei põhjusta kahjulikku mõju keskkonnale või inimeste tervisele. Juhul kui komisjon saab tõendeid, mille alusel võib järeldada, et samaväärse tervise- ja keskkonnakaitse taseme tagamise juures saab kütusena põletamiseks kasutada teiste liikide sõnnikut, võib määruse (EL) nr 142/2011 asjakohaseid sätteid vastavalt muuta.

(7)

Selleks et tagada põletustehastes kodulinnusõnniku kütusena edasise kasutamise õiguspärasus, tuleks selle kasutuse kohta sätestada keskkonna- ja tervisekaitsenõuded, et vältida kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

(8)

Ühtlustatud nõuded, mis käsitlevad terviklikul viisil inimeste ja loomade tervise ning keskkonna riske, mis tulenevad sõnniku kasutamisest kütusena põllumajandusettevõttes asuvas põletustehases, aitaksid samuti lihtsustada tehnoloogiate väljatöötamist põllumajandusettevõttes asuvate selliste põletustehaste jaoks, milles kasutatakse kodulinnusõnnikut säästva kütusena.

(9)

Seepärast on asjakohane muuta määruse (EL) nr 142/2011 artiklit 6, et sätestada täiendavad nõuded loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kütusena kasutamise kohta põletustehastes.

(10)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev asutus peaks kontrollima käitajate tegevuse vastavust käesolevas määruses osutatud teatavatele keskkonnastandarditele.

(11)

Määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 2. jao punktis F kirjeldatud soojuskatelde töötlemisstandardid on tunnustatud alternatiivmeetodina kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 20. Kõnealuseid standardeid, millesse on tehtud vajalikud kohandused, on võimalik kohaldada ka sellise põletamise suhtes, mille puhul loomseid rasvu kasutatakse kütusena paiksetes sisepõlemismootorites.

(12)

Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 142/2011 III lisa vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja kehtestada ametliku kontrolli nõuded sellise põletamise suhtes, mille puhul loomseid rasvu ja kodulinnusõnnikut kasutatakse kütusena. Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 142/2011 XVI lisa vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 142/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 6 pealkiri asendatakse järgmisega.

„Artikkel 6

Kõrvaldamine põletamise teel, kõrvaldamine või taaskasutamine koospõletamise teel ning kasutamine kütusena põletamiseks”

b)

Lisatakse järgmised lõiked:

„6.   Käitajad tagavad, et nende kontrollitavad muud kui IV lisa IV peatüki 2. jaos osutatud põletustehased, milles loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid kasutatakse kütusena, vastavad üldistele ja erinõuetele, mis on sätestatud III lisa vastavalt IV ja V peatükis, ning et pädev asutus on neid tunnustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga d.

7.   Pädev asutus tunnustab lõikes 6 osutatud põletustehaseid ainult loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kütusena põletamiseks, tingimusel et:

a)

põletustehased kuuluvad käesoleva määruse III lisa V peatüki reguleerimisalasse;

b)

põletustehastes järgitakse kõiki asjakohaseid üldtingimusi ja konkreetseid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisa IV ja V peatükis;

c)

on olemas haldusmenetlused, millega tagatakse, et põletustehaste tunnustamise nõudeid on igal aastal kontrollitud.

8.   III lisa V peatükis sätestatud kodulinnusõnniku kütusena põletamiseks kasutamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju lisaks sellistele, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 7:

a)

käitaja poolt pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktile d esitatav tunnustamise taotlus peab sisaldama tõendeid, mis on kinnitatud liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud pädeva asutuse või kutseorganisatsiooni poolt, et põletustehas, milles kodulinnusõnnikut kasutatakse kütusena, vastab täielikult käesoleva määruse III lisa V peatüki B jao punktis 4 sätestatud heitkoguste piirväärtustele ja seirenõuetele.

b)

määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 44 sätestatud tunnustamise menetlust ei ole lõpetatud enne, kui pädev asutus või kõnealuse asutuse poolt tunnustatud kutseorganisatsioon on põletustehase käitamise esimese kuue kuu jooksul teinud vähemalt kaks järjestikust kontrolli, millest üks on etteteatamata, sealhulgas vajalikud temperatuuri ja heitkoguste mõõtmised. Kui kõnealuste kontrollide tulemustest ilmneb vastavus käesoleva määruse III lisa V peatüki B jao punktis 4 sätestatud näitajatele, võib anda täieliku tunnustuse.”

2)

III ja XVI lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Kaheaastase üleminekuperioodi jooksul alates artikli 3 esimeses lõigus osutatud kuupäevast võivad liikmesriigid lubada siseriiklike õigusaktide kohaselt tunnustatud põletustehaste käitamist, milles kasutatakse kütusena sulatatud rasvu või kodulinnusõnnikut.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 15. juulist 2014.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 142/2011 III ja XVI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

III lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„III LISA

KÕRVALDAMINE, TAASKASUTAMINE JA KASUTAMINE KÜTUSENA”

b)

lisatakse järgmised IV ja V peatükid:

„IV PEATÜKK

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÜTUSENA KASUTAMISE ÜLDNÕUDED

1. jagu

Üldnõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamisel kütusena põletamiseks

1.

Artikli 6 lõikes 6 osutatud põletustehaste käitajad tagavad nende kontrollitavates põletustehastes järgmiste tingimuste täitmise.

a)

Kütusena kasutamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb sel eesmärgil kasutada nii kiiresti kui võimalik või ladustada turvaliselt kuni kasutamiseni.

b)

Keskkonna saastumisriski vältimiseks peavad põletustehased rakendama asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mahuteid ja veokeid puhastatakse ja desinfitseeritakse nende territooriumil selleks ettenähtud kohas, millest saab reovee kokku koguda ja kõrvaldada vastavalt liidu õigusaktidele.

Erandina esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib sulatatud rasvade veoks kasutatud mahuteid ja veokeid puhastada ja desinfitseerida täitmisettevõttes või muus määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõttes.

c)

Põletustehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d)

Põletustehastes peavad olema asjakohased meetmed kaitseks kahjurite eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e)

Põllumajandusloomade või nende sööda käitlemisvahendite saastumise vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f)

Kogu põletustehase kõigi osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise ja desinfitseerimise kord. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g)

Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

h)

Kui sulatatud rasvu kasutatakse kütusena paiksetes sisepõlemismootorites, mis asuvad tunnustatud või registreeritud toidu või sööda töötlemisettevõtetes, peab samas kohas toidu või sööda töötlemine toimuma range eraldatuse tingimustes.

2.

Põletustehaste käitajad peavad võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata riski inimeste või loomade tervisele ja keskkonnale.

3.

Loomadel ei tohi olla juurdepääsu põletustehasele või loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või loomsete kõrvalsaaduste põletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

4.

Kui põletustehas asub toiduloomaliike pidavas põllumajandusettevõttes:

a)

peab põletusvarustus olema füüsiliselt täiesti eraldatud kariloomadest ning nende söödast ja allapanust;

b)

peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletustehases, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne kasutamist tõhusalt puhastada ja desinfitseerida;

c)

peavad põletustehase töötajad vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid ning võtma isikliku hügieeni meetmeid enne loomade või nende sööda või allapanu käitlemist kõnealuses või mõnes teises põllumajandusettevõttes.

5.

Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, mis ootavad põletamist kütusena, ning põlemisel tekkivaid jääke tuleb ladustada selleks ettenähtud suletud ja kaetud alal või kaetud ja lekkekindlates mahutites.

6.

Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamine toimub tingimustes, millega välditakse loomade sööda ristsaastumist.

2. jagu

Põletustehaste käitamistingimused

1.

Põletustehased projekteeritakse, ehitatakse, varustatakse ja neid käitatakse nii, et isegi kõige ebasoodsamates tingimustes käideldakse loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid vähemalt 2 sekundit temperatuuril 850 °C või vähemalt 0,2 sekundit temperatuuril 1 100 °C.

2.

Protsessil tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt vähemalt 2 sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C.

Temperatuuri tuleb mõõta põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis nagu pädev asutus on ette näinud.

3.

Põlemisprotsessi asjakohaste parameetrite ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada automaatset tehnoloogiat.

4.

Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb automaatselt registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida punktides 1 ja 2 osutatud lubatud käitamistingimuste täitmist asjaomase asutuse kehtestatud korra kohaselt.

5.

Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja tagab, et kütus on põletatud selliselt, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende kuumutuskadu on alla 5 % aine kuivmassist.

3. jagu

Põletamisjäägid

1.

Põletamisjääkide kogust ja kahjulikkust tuleb võimalikult palju vähendada. Selliseid jääke tuleb taaskasutada, või juhul, kui see ei ole asjakohane, kõrvaldada jäätmetena või kasutada kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega.

2.

Kuivade (sh tolmsete) jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma suletud mahutis või muul viisil, mis takistab nende sattumist keskkonda.

4. jagu

Avarii tehases või ebaharilikud käitamistingimused

1.

Põletustehas peab olema varustatud seadmetega, mis avarii või ebaharilike käitamistingimuste puhul peatavad automaatselt tegevused kuni normaalkäituse taastumiseni.

2.

Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb uuesti põletada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamine).

V PEATÜKK

PÕLETAMISEKS KASUTADA LUBATUD TEHASTE JA KÜTUSTE LIIGID NING ERINÕUDED TEATAVAT LIIKI TEHASTE JAOKS

A.   Paiksed sisepõlemismootorid

1.

Algmaterjal

Selles protsessis võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni kõigepealt töödelda, kasutades:

i)

1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditest 1–5.

Kui kõnealune rasv on ette nähtud koheseks otseseks põletamiseks ning see liigub töötlemisettevõttest mööda suletud konveiersüsteemi, mida ta peab tingimata läbima ja mida pädev asutus on tunnustanud, siis ei nõuta VIII lisa V peatüki punktis 1 osutatud püsimärgistamist glütserooltriheptanaadiga (GTH);

ii)

3. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte töötlemismeetoditest 1–5 või 7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;

iii)

kalast saadud materjali puhul ühte töötlemismeetoditest 1–7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;

b)

rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti.

2.

Meetodid

Paikses sisepõlemismootoris põletatakse loomset rasva kütusena järgmiselt:

a)

põletada tuleb punkti 1 alapunktides a ja b osutatud rasvafraktsioonid:

i)

vastavalt IV peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud tingimustele, või

ii)

kasutades protsessi parameetreid, millel on alapunkti i kohaste tingimustega samaväärne tulemus, ning mida pädev asutus on tunnustanud;

b)

ei tohi lubada põletada muud loomset materjali kui rasva;

c)

1. või 2. kategooria materjalist saadud loomne rasv, mis on põletatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 183/2005 tunnustatud või registreeritud ruumides, või avatud kohtades, peab olema töödeldud kasutades IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodit 1;

d)

loomse rasva põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normide ja nõuetega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

3.

Töötingimused

Erandina IV peatüki 2. jao punkti 2 esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib keskkonnaküsimuste eest vastutav pädev asutus lubada nõudeid, mille aluseks on muud näitajad, mis tagavad samaväärse keskkonnaalase tulemuse.

B.   Põletustehased põllumajandusettevõtetes, milles kasutatakse kütusena kodulinnusõnnikut

1.

Tehase liik

Põllumajandusettevõttes asuv põletustehas, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW.

2.

Algmaterjal ja rakendusvaldkond

Üksnes määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktis a osutatud töötlemata kodulinnusõnnik, mida kasutatakse kütusena põletamiseks vastavalt punktides 3–5 sätestatud nõuetele.

Muude loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete ning muude liikide või väljaspool põllumajandusettevõtet saadud sõnnikut ei ole lubatud kasutada kütusena punktis 1 osutatud põllumajandusettevõttes asuvates põletustehastes.

3.

Erinõuded kütusena põletamiseks kasutatava kodulinnusõnniku kohta.

a)

Sõnnik ladustatakse turvaliselt suletud ladustamisalal, et vähendada täiendava käitlemise vajadust ja ristsaastumist toiduloomaliike pidava põllumajandusettevõtte muude aladega.

b)

Põllumajandusettevõttes asuvas põletustehases peab olema:

i)

kütuse automaatne juhtimissüsteem kütuse otse põlemiskambrisse juhtimiseks ilma täiendava käsitlemiseta;

ii)

abipõleti, mida tuleb kasutada toimingute käivitamisel ja seiskamisel, tagamaks, et IV peatüki 2. jao punktis 2 sätestatud temperatuuri püsimise nõuded on täidetud nende toimingute vältel ja seni, kuni veel põlemata materjal on põlemiskambris.

4.

Heite piirväärtused ja järelevalve nõuded

a)

Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide (nimelt lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi summa, mis on väljendatud lämmastikdioksiidina) heide ja tahked osakesed ei tohi ületada järgmisi heidete piirväärtusi, mis on väljendatud mg/Nm3 temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja hapnikusisaldusega 11 %, pärast jäätmegaaside veeaurusisalduse paranduse sisseviimist:

Saasteaine

Heite piirväärtus mg/Nm3

Vääveldioksiid

50

Lämmastikoksiidid (väljendatud NO2-na)

200

Tahked osakesed

10

b)

Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja mõõdab aastas vähemalt korra vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste piirnorme.

Esimeses lõigus osutatud vääveldioksiidi heite kindlaksmääramiseks võib alternatiivse mõõtmisena kasutada pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud muid määramismeetodeid.

Käitaja poolt või tema nimel teostatakse seiret CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

c)

Kõik tulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust heite piirväärtustele.

d)

Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste järgimiseks sekundaarset saastetõrjeseadet, teostatakse pidevalt järelevalvet kõnealuse tõrjeseadme tõhusa toimimise üle ning selle tulemused registreeritakse.

e)

Punktis a osutatud heite piirväärtustele mittevastavuste puhul või kui põllumajandusettevõttes asuv põletustehas ei vasta IV peatüki 2. jao punkti 1 nõuetele, teavitavad käitajad viivitamata pädevat asutust ja võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks. Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik taastada, peatab pädev asutus tehase töö ja tühistab selle tunnustuse.

5.

Toimingute muudatused ja avariid

a)

Käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõttes asuva põletustehase heidet, vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist.

b)

Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käivitamise ja seiskamise ning kõigi talitushäirete aeg oleks võimalikult lühike. Käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirest või rikkest.”

2)

XVI lisa III peatükki lisatakse järgmine jagu:

„12. jagu

Selliste tunnustatud tehaste ametlikud kontrollid, milles loomset rasva ja kodulinnusõnnikut kasutatakse põletamiseks kütusena

Pädev asutus teeb artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud menetluste kohaselt dokumentide kontrolli III lisa V peatükis osutatud tunnustatud põletustehastes, milles põletatakse kütusena loomset rasva ja kodulinnusõnnikut.”