(1)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, milles analüüsiti trafode keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring tehti koostöös liidu sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati. Trafosid käsitletakse energiamõjuga toodetena direktiivi 2009/125/EÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(2)

Uuringust nähtus, et kõige märkimisväärsem keskkonnaaspekt, millele tootearenduse käigus tähelepanu pöörata, on energiatarve kasutamisfaasis. Trafode valmistamiseks kasutatakse suurel hulgal toormaterjali (nt vask, raud, vaikained ja alumiinium), kuid turumehhanismid näivad tagavat nõuetekohase lõppkäitluse, mistõttu pole tarvis kehtestada asjaomaseid ökodisaini nõudeid.

(3)

I lisas esitatud ökodisaini nõuded kehtivad turule lastud ja kasutusele võetud toodete suhtes paigalduskohast sõltumata. Seega ei saa nimetatud nõudeid panna sõltuma toote kasutusotstarbest.

(4)

Trafosid ostetakse harilikult raamlepingute alusel. Selles kontekstis tähendab ostmine lepingu sõlmimist tootjaga teatava hulga trafode tarnimiseks. Leping jõustub selle allkirjastamise kuupäeval.

(5)

Teatavad trafode kategooriad ei peaks kuuluma selle määruse reguleerimisalasse oma spetsiifilise funktsiooni tõttu. Selliste trafode energiatarbimine ja säästupotentsiaal on teiste trafodega võrreldes väheoluline.

(6)

Õiguslikud järeleandmised on lubatud kaalupiirangute tõttu trafode paigaldamisel elektripostidele. Selleks et vältida spetsiaalselt postidele paigaldamiseks valmistatud trafode väärkasutust, peaks neil olema nähtav märge „Paigaldamiseks ainult elektripostidele”, et lihtsustada riiklike turujärelevalveasutuste tööd.

(7)

Õiguslikud järeleandmised on lubatud trafode puhul, mis on varustatud pinge reguleerimist võimaldavate seadistega, et integreerida taastuvatest energiaallikatest pärineva energia hajustootmine jaotusvõrku. Selliste järeleandmiste kasutamisest tuleks järk-järgult loobuda, sest kujunemisjärgus tehnoloogia areneb ning kättesaadavaks muutuvad mõõtmisstandardid, mis võimaldavad eristada südamiktrafoga seotud kadusid lisafunktsioone sooritavate seadistega seotud kadudest.

(8)

Ökodisaini nõuete kehtestamisel keskmiste ja suurte jõutrafode energiatõhususele ja -tulemuslikkusele tuleb arvesse võtta nende seadmete ökodisaini nõuete ühtlustamist kogu liidus. Selliste nõuete täitmine aitaks ühtlasi kaasa siseturu tõhusale toimimisele ja liikmesriikide keskkonnatoime parandamisele.

(9)

Ökodisaini nõuete kehtestamine keskmistele ja suurtele jõutrafodele on vajalik ka selleks, et lihtsustada energiatõhusust või -tulemuslikkust parandavate tehniliste ja disainilahenduste turulejõudmist. ELi 27 liikmesriigi trafode energiakaod ulatusid 2008. aastal 93,4 TWh-ni aastas. 2025. aastaks on disaini täiustamise kaudu võimalik saavutada hinnanguliselt 16,2 TWh suurune aastane kulutõhus paranemispotentsiaal, mis vastab ligikaudu 3,7 Mt suurusele süsinikdioksiidi heitkogusele.

(10)

Ökodisaini nõuded peaksid jõustuma astmeliselt, et anda tootjatele oma toodete ümberkujundamiseks piisavalt aega. Nõuete rakendamise tähtaegade kehtestamisel tuleb arvesse võtta tootjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid, tagades ühtlasi strateegiliste eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(11)

Määruse tõhusaks rakendamiseks soovitatakse riiklikel reguleerivatel asutustel võtta kindlasti arvesse energiatõhususe miinimumnõuete mõju trafo alghinnale ning võimaldada määruses sätestatust veelgi tõhusamate trafode kasutuselevõttu, kui need on kogu olelusringi lõikes majanduslikult põhjendatud, kaasa arvatud kadude vähendamise adekvaatne hindamine.

(12)

Selleks et hõlbustada nõuetele vastavuse kontrollimist, tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis.

(13)

Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

„Jõutrafo” — kahe või enama mähisega staatiline seade, mis elektromagnetilise induktsiooni abil transformeerib vahelduvpinge- ja voolusüsteemi teise, tavaliselt erinevate väärtustega, kuid sama sagedusega pinge- ja voolusüsteemi elektrienergia edastuse eesmärgil.

2)

„Väike jõutrafo” — jõutrafo, mille maksimumpinge seadmesse ei ole suurem kui 1,1 kV.

3)

„Keskmine jõutrafo” — jõutrafo, mille maksimumpinge seadmesse on üle 1,1 kV, kuid alla 36 kV, ning nimivõimsus 5 kVA või üle selle, kuid alla 40 MVA.

4)

„Suur jõutrafo” — jõutrafo, mille maksimumpinge seadmesse on üle 36 kV ning nimivõimsus 5 MVA või üle selle või mille nimivõimsus on 40 MVA või üle selle sõltumata seadme maksimumpingest.

5)

„Vedeliktäitega trafo” — jõutrafo, mille magnetahel ja mähised paiknevad vee all.

6)

„Kuivtrafo” — jõutrafo, mille magnetahel ja mähised ei paikne isoleerivas vedelikus.

7)

„Elektripostile paigaldatav keskmine jõutrafo” — välitingimustesse sobiv jõutrafo nimivõimsusega kuni 315 KVA, mis paigaldatakse õhuliine hoidvate tugistruktuuride külge.

8)

„Pingeregulaatoriga jaotustrafo” — keskmine jõutrafo, mille trafopaagis või sellest väljaspool paiknevad lisakomponendid reguleerivad koormuse all automaatselt trafo sisend- ja väljundpinget.

9)

„Mähis” — keerdude kogum, mis moodustab trafo ühe nimipingega seotud elektriahela.

10)

„Mähise nimipinge” (Ur) — pinge, mida kasutatakse või mis tekitatakse koormusvabalt väljavõtteta mähise või väljavõttega mähise keskväljavõtte otste vahel.

11)

„Kõrgepingemähis” — kõrgeima nimipingega mähis.

12)

„Seadme maksimumpinge” (Um) — liinipinge suurim ruutkeskmine väärtus, mis kehtib trafo mähisele kolmefaasilises süsteemis, mille jaoks mähise isolatsioon on ette nähtud.

13)

„Nimivõimsus” (Sr) — mähise näivvõimsuse kokkuleppeline väärtus, mis määrab koos mähise nimipingega selle nimivoolu.

14)

„Koormuskadu” (Pk) — nimisagedusel ja referentstemperatuuril teatavalt mähisepaarilt neeldunud aktiivvõimsus, kui nimivool (väljavõttevool) liigub läbi ühe mähise otsa (otste) ja teiste mähiste otsad on lühises mis tahes mähisega, millel on keskväljavõte, samal ajal kui ülejäänud mähised on avatud ahelaga.

15)

„Tühijooksukadu” (Po) — nimisagedusel neeldunud aktiivvõimsus, kui trafo on energiaga varustatud ja sekundaarahel on avatud. Rakendatav pinge on nimipinge ja kui pingestatud mähis on varustatud väljavõttega, on see ühendatud keskväljavõttega.

16)

„Tipptõhususe indeks” — trafo edastatud näivvõimsuse ning trafo edastatud näivvõimsuse ja elektrienergia kadude vahe suhtarvu maksimumväärtus.

—

võimalus kehtestada tipptõhususe indeksi miinimumväärtused kõigi keskmiste jõutrafode kohta, kaasa arvatud jõutrafod nimivõimsusega alla 3 150 kVA;

—

võimalus eristada südamiktrafo kadusid muude pinge reguleerimise funktsioonidega komponentide kadudest, sõltuvalt olukorrast;

—

ühefaasiliste jõutrafode ja väikeste jõutrafode tõhususe miinimumnõuete kehtestamise asjakohasus;

—

kas järeleandmised keskmiste jõutrafode mähisepingete erikombinatsioonide ja elektripostidele paigaldatavate trafode suhtes on endiselt asjakohased;

—

võimalus hõlmata kasutamisetapis muid keskkonnamõjusid peale energiakulu.