EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 468/2014,

16. aprill 2014,

millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus)

(EKP/2014/17)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 6 ja artiklit 132,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 34,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3, artiklit 6 ja artikli 33 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevahelist kokkulepet demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (2),

võttes arvesse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 kohaselt läbi viidud avalikku konsultatsiooni ja analüüsi,

võttes arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut, mis on koostatud, konsulteerides riiklike pädevate asutustega,

ning arvestades järgmist:

(1)	määrusega (EL) nr 1024/2013 (edaspidi „SSM määrus”) luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP) ja osalevate liikmesriikide riiklikke pädevaid asutusi.

(2)

SSM määruse artikli 6 raames on EKP-l ainupädevus täita talle sama määruse artikliga 4 antud mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesandeid seoses osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest ning teostab süsteemi toimimise järelevalvet, tuginedes SSM määruse artiklis 6 sätestatud kohustustele ja menetlustele.

(3)

Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust talle SSM määrusega antud ülesannete täitmisel, vastutavad riiklikud pädevad asutused EKP-le abi osutamise eest SSM määruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis on seotud SSM määruse artiklis 4 osutatud krediidiasutuste ülesannetega, sealhulgas abi osutamise eest kontrollimisel. Selleks järgivad riiklikud pädevad asutused SSM määruse artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmisel EKP-lt saadud juhiseid.

(4)

EKP, riiklikud pädevad asutused ja riiklikud määratud asutused peavad täitma SSM määruse artiklis 5 osutatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesandeid ning järgima SSM määruses, käesolevas määruses ja asjakohases liidu õiguses ette nähtud koordineerimismenetlusi, ilma et see piiraks eurosüsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu rolli.

(5)

SSM määruses on EKP ja riiklike pädevate asutuste asjaomased järelevalvekohustused jaotatud SSM määruse kohaldamisalasse kuuluvate üksuste olulisuse alusel. Käesolevas määruses sätestatakse eelkõige konkreetne metoodika sellise olulisuse hindamiseks vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 7. EKP otsene järelevalvepädevus hõlmab osalevas liikmesriigis asutatud olulisi krediidiasutusi, finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid ning mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste osalevas liikmesriigis asuvaid filiaale. Riiklikud pädevad asutused on kohustatud teostama otsest järelevalvet vähem oluliste üksuste üle, ilma et see piiraks EKP volitust otsustada konkreetsetel juhtudel ise teostada selliste üksuste otsest järelevalvet, kui see on vajalik järelevalvestandardite järjepidevaks kohaldamiseks.

(6)	Et võtta arvesse liidu õigusnormide hiljutist arengut sanktsioonide osas ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat uurimis- ja otsustamisetapi lahususe põhimõtte osas, moodustab EKP sõltumatu uurimisüksuse, mille ülesanne on autonoomselt uurida järelevalve-eeskirjade ja -otsuste rikkumist.

(7)	SSM määruse artikli 6 lõike 7 kohaselt peab EKP pädevate asutustega konsulteerides ja järelevalvenõukogu ettepaneku põhjal võtma vastu ja avaldama raamistiku EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise koostöö praktiliseks korraldamiseks ühtse järelevalvemehhanismi raames.

(8)

SSM määruse artikli 33 lõike 2 kohaselt peab EKP avaldama määrustes ja otsustes talle SSM määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra. Käesolev määrus sisaldab sätteid artikli 33 lõike 2 rakendamiseks seoses EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise koostööga ühtse järelevalvemehhanismi raames.

(9)

Seetõttu käsitleb käesolev määrus täiendavalt ja täpsustab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud koostöömenetlusi EKP ja riiklike pädevate asutuste (kohastel juhtudel riiklike määratud asutuste) vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames ning tagab seega ühtse järelevalvemehhanismi tulemusliku ja ühetaolise toimimise.

(10)

EKP peab väga tähtsaks krediidiasutuste (k.a bilansi) põhjalikku hindamist, mida ta peab tegema enne, kui oma ülesandeid täitma asub. See hõlmab kõiki liikmesriike, mis liituvad euroalaga ja seeläbi ka ühtse järelevalvemehhanismiga pärast järelevalve alustamise kuupäeva vastavalt SSM määruse artikli 33 lõikele 2.

(11)

Ühtse järelevalvemehhanismi sujuvaks toimimiseks on eriti oluline, et EKP ja riiklikud pädevad asutused teeksid täielikku koostööd ning et nad vahetaksid teavet, mis võib mõjutada nende ülesannete täitmist, eelkõige teavet, mida riiklikud pädevad asutused kasutavad seoses menetlustega, mis võivad mõjutada järelevalve alla kuuluva üksuse turvalisust ja toimekindlust või mis on seotud nende üksuste suhtes teostatavate järelevalvemenetlustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

1. Käesoleva määrusega sätestatakse järgmised eeskirjad:

SSM määruse artikli 6 lõikes 7 osutatud raamistik, st raamistik SSM määruse artikli 6 rakendamise praktiliseks korraldamiseks seoses koostööga ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab järgmist:

i)	konkreetne metoodika järelevalve alla kuuluva üksuse olulisuse hindamiseks ja läbivaatamiseks vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele ning hindamisest tulenev kord;

ii)	menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks oluliste üksuste järelevalve osas, sealhulgas tähtajad ning riiklike pädevate asutuste võimalus valmistada ette otsuste eelnõusid EKP-le kaalumiseks;

iii)

menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks vähem oluliste üksuste järelevalve osas, sealhulgas tähtajad. Selliste menetlustega nõutakse riiklikelt pädevatelt asutustelt, sõltuvalt käesolevas määruses määratletud juhtumist, et nad:

—	teavitaksid EKPd mis tahes olulisest järelevalvemenetlusest;

—	hindaksid EKP taotlusel täiendavalt menetluse konkreetseid aspekte;

—	esitaksid EKP-le oluliste järelevalveotsuste eelnõud, mille suhtes EKP võib avaldada arvamust;

EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheline koostöö ja teabevahetus ühtse järelevalvemehhanismi raames menetluste osas, mis on seotud oluliste üksuste ja vähem oluliste üksuste järelevalvega, sealhulgas ühised menetlused krediidiasutustele tegevuslubade andmiseks ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseks ning olulise osaluse omandamise ja võõrandamise hindamiseks;

c)	menetlused EKP, riiklike pädevate asutuste ja riiklike määratud asutuste vaheliseks koostööks seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete ja vahenditega SSM määruse artikli 5 tähenduses;

d)	menetlused SSM määruse artiklis 7 ette nähtud EKP, riiklike pädevate asutuste ja riiklike määratud asutuste vahelise tiheda koostöö korraldamiseks;

e)	menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks koostööks seoses SSM määruse artiklitega 10–13, sealhulgas järelevalveks nõutava aruandluse teatavate aspektide osas;

f)	menetlused järelevalveotsuste vastuvõtmiseks järelevalve alla kuuluvate üksuste ja teiste isikute kohta;

g)	keelekorraldus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel ning EKP ja järelevalve alla kuuluvate üksuste ning teiste isikute vahel;

h)	SSM määrusega EKP-le antud ülesannetega seotud EKP ja riiklike pädevate asutuste sanktsioonide kehtestamise volitustele kohaldatavad menetlused;

i)	üleminekusätted.

2. Käesolev määrus ei mõjuta järelevalveülesandeid, mis ei ole SSM määrusega antud EKP-le ja mida seega on kohustatud täitma riiklikud asutused.

3. Käesolevat määrust loetakse koosmõjus eelkõige otsusega EKP/2004/2 (3) ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu töökorraga, (4) eelkõige seoses ühtse järelevalvemehhanismi raames otsuste tegemisega, sealhulgas järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu vahelises menetluses seoses SSM määruse artikli 26 lõikes 8 osutatud EKP nõukogu poolt vastuväidete mitteesitamisega, ning koosmõjus muude asjaomaste EKP õigusaktidega, sealhulgas otsusega EKP/2014/16 (5).

Artikkel 2

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas määruses SSM määruses sisalduvaid mõisteid ning järgmisi mõisteid:

1) „tegevusluba” (authorisation)– tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (6) artikli 4 lõike 1 punktis 42 määratletud tähenduses;

2) „filiaal” (branch)– filiaal määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud tähenduses;

3) „ühised menetlused” (common procedures)– V osas sätestatud menetlused seoses krediidiasutustele tegevuslubade andmise, krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise ja oluliste osaluste kohta otsuste tegemisega;

4) „euroala liikmesriik” (euro area Member State)– liikmesriik, mille rahaühik on euro;

5) „grupp” (group)– ettevõtjate grupp, milles vähemalt üks ettevõtja on krediidiasutus ning mis koosneb emaettevõtjast ja tema tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on üksteisega ühendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (7) artiklis 22 määratletud suhte kaudu, sealhulgas nende mis tahes allgrupid;

6) „ühine järelevalverühm” (joint supervisory team)– järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või olulise grupi järelevalve eest vastutavate järelevalveasutuste rühm;

7) „järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus” (less significant supervised entity)– a) järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus euroala liikmesriigis ja b) järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus euroalavälises liikmesriigis, mis on osalev liikmesriik;

8) „järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus euroala liikmesriigis” (less significant supervised entity in a euro area Member State)– järelevalve alla kuuluv üksus, mis on asutatud euroala liikmesriigis ja millel ei ole järelevalve alla kuuluva olulise üksuse staatust SSM määruse artikli 6 lõike 4 tähenduses;

9) „riiklik pädev asutus” (national competent authority, NCA)– riiklik pädev asutus SSM määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud tähenduses. See määratlus ei mõjuta riigisiseste õigusaktidega kehtestatud korda, mille kohaselt antakse teatud järelevalveülesanded riigi keskpangale (RKP), mis ei ole määratletud kui riiklik pädev asutus. Sellisel juhul täidab RKP neid ülesandeid riigisisestes õigusaktides ja käesolevas määruses sätestatud raamistikus. Käesolevas määruses sisalduvad viited riiklikule pädevale asutusele hõlmavad sellisel juhul vastavalt vajadusele ka RKPd kooskõlas riigisiseste õigusaktidega talle antud ülesannetega;

10) „tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus” (NCA in close cooperation)– riiklik pädev asutus, mille tihedat koostööd tegev osalev liikmesriik on määranud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (8);

11) „riiklik määratud asutus” (national designated authority, NDA)– riiklik määratud asutus SSM määruse artikli 2 lõikes 7 määratletud tähenduses;

12) „tihedat koostööd tegev riiklik määratud asutus” (NDA in close cooperation)– euroalaväline riiklik määratud asutus, mille tihedat koostööd tegev osalev liikmesriik on määranud SSM määruse artikliga 5 seotud ülesannete täitmiseks;

13) „euroalaväline liikmesriik” (non-euro area Member State)– liikmesriik, mille rahaühik ei ole euro;

14) „emaettevõtja” (parent undertaking)– emaettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud tähenduses;

15) „tihedat koostööd tegev osalev liikmesriik” (participating Member State in close cooperation)– euroalaväline liikmesriik, mis on asunud tegema EKPga tihedat koostööd kooskõlas SSM määruse artikliga 7;

16) „järelevalve alla kuuluv oluline üksus” (significant supervised entity)– a) järelevalve alla kuuluv oluline üksus euroala liikmesriigis ja b) järelevalve alla kuuluv oluline üksus euroalavälises liikmesriigis, mis on osalev liikmesriik;

17) „järelevalve alla kuuluv oluline üksus euroala liikmesriigis” (significant supervised entity in a euro area Member State)– euroala liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluv üksus, millel on vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 4 ja artikli 6 lõike 5 punktile b EKP otsuse kohaselt järelevalve alla kuuluva olulise üksuse staatus;

18) „järelevalve alla kuuluv oluline üksus euroalavälises osalevas liikmesriigis” (significant supervised entity in a participating non-euro area Member State)– euroalavälises liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluv üksus, millel on vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 4 ja artikli 6 lõike 5 punktile b EKP otsuse kohaselt järelevalve alla kuuluva olulise üksuse staatus;

19) „tütarettevõtja” (subsidiary)– tütarettevõtja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tähenduses;

20) „järelevalve alla kuuluv üksus” (supervised entity)– mis tahes järgmine üksus: a) osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutus; b) osalevas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja; c) osalevas liikmesriigis asutatud segafinantsvaldusettevõtja, eeldusel et see vastab punkti 21 alapunktis b sätestatud tingimustele; d) mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse osalevas liikmesriigis asutatud filiaal.

Keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (9) artikli 2 lõikes 1 osutatud tähenduses, mida käsitatakse krediidiasutusena direktiivi 2013/36/EL tähenduses, loetakse järelevalve alla kuuluvaks üksuseks vastavalt SSM määrusele, käesolevale määrusele ja asjakohasele liidu õigusele, ilma et see piiraks asjaomaste riiklike pädevate asutuste poolset kesksete vastaspoolte järelevalvet vastavalt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatule;

21) „järelevalve alla kuuluv grupp” (supervised group)– mis tahes järgmine grupp:

a)	grupp, mille emaettevõtja on krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, mille peakontor asub osalevas liikmesriigis;

grupp, mille emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, mille peakontor asub osalevas liikmesriigis, eeldusel et finantskonglomeraadi koordinaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (10) tähenduses on krediidiasutuste järelevalveks pädev asutus ja samuti koordinaator krediidiasutuste järele valvavate asutuste ülesannetes;

c)	järelevalve alla kuuluvad üksused, millest igaühe peakontor asub samas osalevas liikmesriigis, eeldusel et nad on püsivalt seotud keskasutusega, mis nende järele valvab vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 sätestatud tingimustele ja mis on asutatud samas osalevas liikmesriigis;

22) „järelevalve alla kuuluv oluline grupp” (significant supervised group)– järelevalve alla kuuluv grupp, millel on vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 4 või artikli 6 lõike 5 punktile b EKP otsuse kohaselt järelevalve alla kuuluva olulise grupi staatus;

23) „järelevalve alla kuuluv vähem oluline grupp” (less significant supervised group)– järelevalve alla kuuluv grupp, millel ei ole vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 4 järelevalve alla kuuluva olulise grupi staatust;

24) „EKP järelevalvemenetlus” (ECB supervisory procedure)– EKP mis tahes tegevus, mis on suunatud EKP järelevalveotsuse ettevalmistamisele, sealhulgas ühised menetlused ja rahaliste halduskaristuste määramine. Kõikide EKP järelevalvemenetluste suhtes kohaldatakse III osa sätteid. Samuti kohaldatakse III osa sätteid rahaliste halduskaristuste määramisele, kui X osas ei ole sätestatud teisiti;

25) „riikliku pädeva asutuse järelevalvemenetlus” (NCA supervisory procedure)– riikliku pädeva asutuse mis tahes tegevus, mis on seotud ühele või enamale järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile või ühele või enamale muule isikule adresseeritud järelevalveotsuse ettevalmistamisega riikliku pädeva asutuse poolt, sealhulgas halduskaristuste määramisega;

26) „EKP järelevalveotsus” (ECB supervisory decision)– SSM määrusega EKP-le antud ülesannete ja volituste teostamisel EKP vastu võetud EKP otsuse vormis õigusakt, mis on adresseeritud ühele või enamale järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile või ühele või enamale muule isikule ja mis ei ole üldkohaldatav õigusakt;

27) „kolmas riik” (third country)– riik, mis ei ole liikmesriik ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik;

28) „tööpäev” (working day)– päev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega EKP tähtpäev kooskõlas EKP suhtes kohaldatava kalendriga (11).

II OSA

ÜHTSE JÄRELEVALVEMEHHANISMI KORRALDUS

JAOTIS 1

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE OLULISTE JA VÄHEM OLULISTE ÜKSUSTE JÄRELEVALVE STRUKTUURID

1. PEATÜKK

Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste järelevalve

Artikkel 3

Ühised järelevalverühmad

1. Osalevates liikmesriikides järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi järelevalveks moodustatakse ühine järelevalverühm. Ühine järelevalverühm koosneb EKP töötajatest ja kooskõlas artikliga 4 määratud riiklike pädevate asutuste töötajatest, kelle tööd koordineerib EKP määratud töötaja (edaspidi „ühise järelevalverühma koordinaator”) ja riiklike pädevate asutuste üks või enam allkoordinaatorit kooskõlas artikliga 6.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse teisi sätteid, hõlmavad ühise järelevalverühma ülesanded muu hulgas järgmist:

a)	järelevalverühma järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise teostamine vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 97;

b)	võttes arvesse järelevalvealast läbivaatamist ja hindamist, asjaomase järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi järelevalvenõukogule esitatava järelevalvealase kontrolliprogrammi, sealhulgas kohapealse kontrolli kava vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 99, koostamisel osalemine;

c)	EKP kinnitatud järelevalvealase kontrolliprogrammi ja EKP järelevalveotsuste rakendamine järelevalverühma järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi suhtes;

d)	kohapealse kontrolli kava rakendamise koordineerimise tagamine XI osas osutatud kohapealse kontrolli rühmaga;

e)	vajaduse korral koostöö tegemine riiklike pädevate asutustega.

Artikkel 4

Ühiste järelevalverühmade moodustamine ja koosseis

1. Ühiste järelevalverühmade moodustamise ja koosseisu eest vastutab EKP. Riiklike pädevate asutuste töötajad määratakse ühistesse järelevalverühmadesse asjaomaste riiklike pädevate asutuste poolt vastavalt lõikele 2.

2. Kooskõlas SSM määruse artikli 6 punktis 8 sätestatud põhimõtetega ning ilma et see piiraks SSM määruse artikli 31 kohaldamist, määravad riiklikud pädevad asutused ühe või mitu oma töötajat ühise järelevalverühma liikmeks. Riikliku pädeva asutuse töötaja võib määrata rohkem kui ühe ühise järelevalverühma liikmeks.

3. Olenemata lõikest 2 võib EKP nõuda, et riiklikud pädevad asutused teeksid muudatusi oma määratud töötajate nimekirjas, kui see on ühise järelevalverühma koosseisu seisukohalt asjakohane.

4. Kui osalevas liikmesriigis täidab järelevalveülesandeid enam kui üks riiklik pädev asutus või kui osalevas liikmesriigis on konkreetsed järelevalveülesanded riigisiseste õigusaktidega antud RKP-le ja RKP ei ole riiklik pädev asutus, koordineerivad asjaomased asutused oma osalemist ühistes järelevalverühmades.

5. EKP ja riiklikud pädevad asutused konsulteerivad teineteisega ning lepivad kokku riikliku pädeva asutuse ressursside kasutamises järelevalverühmades osalemiseks.

Artikkel 5

Osalevate liikmesriikide RKPde töötajate kaasamine

1. Osalevate liikmesriikide RKPd, mis on riigisiseste õigusaktide kohaselt kaasatud järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve teostamisse, kuid mis ei ole riiklikud pädevad asutused, võivad samuti määrata ühe või mitu oma töötajat ühisesse järelevalverühma.

2. Määratud töötajatest teavitatakse EKPd. Kohaldatakse artikli 4 vastavaid sätteid.

3. Kui ühisesse järelevalverühma on määratud osalevate liikmesriikide RKPde töötajaid, loetakse ühiste järelevalverühmadega seotud viiteid riiklikele pädevatele asutustele ka viideteks RKPdele.

Artikkel 6

Ühise järelevalverühma koordinaator ja allkoordinaatorid

1. Ühise järelevalverühma töö koordineerimise tagab ühise järelevalverühma koordinaator, keda abistavad riiklike pädevate asutuste allkoordinaatorid kooskõlas lõikega 2. Selleks järgivad ühise järelevalverühma liikmed ühise järelevalverühma koordinaatori juhiseid, mis käsitlevad nende ülesandeid ühises järelevalverühmas. See ei mõjuta nende ülesandeid ja kohustusi asjaomases riiklikus pädevas asutuses.

2. Iga riiklik pädev asutus, kes määrab ühisesse järelevalverühma rohkem kui ühe töötaja, nimetab ühe neist allkoordinaatoriks (edaspidi „riikliku pädeva asutuse allkoordinaator”). Riikliku pädeva asutuse allkoordinaatorid abistavad ühise järelevalverühma koordinaatorit ülesannete korraldamisel ja koordineerimisel ühises järelevalverühmas, eelkõige seoses töötajatega, kelle on määranud sama riiklik pädev asutus, kes määras ka asjaomase riikliku pädeva asutuse allkoordinaatori. Riikliku pädeva asutuse allkoordinaator võib anda juhiseid ühise järelevalverühma liikmetele, kelle on määranud sama riiklik pädev asutus, tingimusel et need ei ole vastuolus ühise järelevalverühma koordinaatori antud juhistega.

2. PEATÜKK

Järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste järelevalve

Artikkel 7

Teiste riiklike pädevate asutuste töötajate kaasamine riikliku pädeva asutuse järelevalverühma

Ilma et see piiraks SSM määruse artikli 31 lõike 1 kohaldamist ja kui EKP otsustab seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste järelevalvega, et ühe riikliku pädeva asutuse järelevalverühma on asjakohane kaasata ühe või mitme teise riikliku pädeva asutuse töötajaid, võib EKP nõuda sellelt riiklikult pädevalt asutusest teiste riiklike pädevate asutuste töötajate kaasamist.

JAOTIS 2

JÄRELEVALVE KONSOLIDEERITUD ALUSEL NING EKP JA RIIKLIKE PÄDEVATE ASUTUSTE OSALEMINE JÄRELEVALVEKOLLEEGIUMIDES

Artikkel 8

Järelevalve konsolideeritud alusel

1. Kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111 teostab EKP konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate üle, mis on konsolideeritud alusel olulised, kui emaettevõte on kas osaleva liikmesriigi emaettevõtja või osalevas liikmesriigis asutatud ELi emaettevõtja.

2. Asjaomane riiklik pädev asutus teostab ülesandeid seoses konsolideeritud järelevalvega krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate üle, mis on konsolideeritud alusel vähem olulised.

Artikkel 9

EKP järelevalvekolleegiumi juhatajana

1. Kui EKP on konsolideeritud järelevalve asutus, tegutseb ta direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt moodustatud kolleegiumi juhatajana. Nende liikmesriikide riiklikel pädevatel asutustel, kus on asutatud emaettevõtjad, tütarettevõtjad ja olulised filiaalid direktiivi 2013/36/EL artikli 51 tähenduses (kui neid on), on õigus osaleda kolleegiumis vaatlejana.

2. Kui direktiivi 2013/36/EL artikli 116 kohaselt ei ole kolleegiumit moodustatud ja järelevalve alla kuuluval olulisel üksusel on mitteosalevas liikmesriigis filiaale, mida direktiivi 2013/36/EL artikli 51 lõike 1 kohaselt loetakse oluliseks, moodustab EKP järelevalvekolleegiumi koos vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega.

Artikkel 10

EKP ja riiklikud pädevad asutused järelevalvekolleegiumi liikmena

Kui konsolideeritud järelevalve asutus ei asu osalevas liikmesriigis, osalevad EKP ja riiklikud pädevad asutused järelevalvekolleegiumis kooskõlas järgmiste eeskirjade ja asjakohaste liidu õigusaktidega:

a)	kui osalevates liikmesriikides asuvad üksused, mille järele valvatakse, on kõik järelevalve alla kuuluvad olulised üksused, osaleb EKP järelevalvekolleegiumis liikmena ning riiklikel pädevatel asutustel on õigus osaleda samas kolleegiumis vaatlejana;

b)	kui osalevates liikmesriikides asuvad üksused, mille järele valvatakse, on kõik järelevalve alla kuuluvad vähem olulised üksused, osalevad riiklikud pädevad asutused järelevalvekolleegiumis liikmena;

kui osalevates liikmesriikides asuvad üksused, mille järele valvatakse, on nii järelevalve alla kuuluvad vähem olulised kui ka olulised üksused, osalevad EKP ja riiklikud pädevad asutused järelevalvekolleegiumis liikmena. Nende osalevate liikmesriikide riiklikel pädevatel asutustel, kus on asutatud järelevalve alla kuuluvad olulised üksused, on õigus osaleda järelevalvekolleegiumis vaatlejana.

JAOTIS 3

ASUTAMISÕIGUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST KÄSITLEV KORD

1. PEATÜKK

Asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust käsitlev kord ühtse järelevalvemehhanismi raames

Artikkel 11

Krediidiasutuse asutamise õigus ühtse järelevalvemehhanismi raames

1. Iga järelevalve alla kuuluv oluline üksus, kes soovib asutada filiaali teise osaleva liikmesriigi territooriumil, teavitab oma kavatsusest selle liikmesriigi riiklikku pädevat asutust, kus asub järelevalve alla kuuluva olulise üksuse peakontor. Teave esitatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetega. Asjaomase teate saamisest teavitab riiklik pädev asutus viivitamata EKPd.

2. Iga järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus, kes soovib asutada filiaali teise osaleva liikmesriigi territooriumil, teavitab oma kavatsusest oma riiklikku pädevat asutust kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetega.

3. Kui EKP ei võta kahe kuu jooksul pärast teate saamist vastu teistsugust otsust, võib lõikes 1 osutatud filiaali asutada ja tegevusega alustada. EKP edastab asjaomase teabe selle osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele, kus filiaal asutatakse.

4. Kui päritolu liikmesriigi riiklik pädev asutus ei võta kahe kuu jooksul päraste teate saamist vastu teistsugust otsust, võib lõikes 2 nimetatud filiaali asutada ja tegevusega alustada. Riiklik pädev asutus edastab asjaomase teabe EKP-le ja selle osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele, kus filiaal asutatakse.

5. Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud andmete muutumise korral teavitab järelevalve alla kuuluv üksus riiklikku pädevat asutust, kellele andmed algselt esitati, sellest kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist. Riiklik pädev asutus teavitab sellest selle liikmesriigi riiklikku pädevat asutust, kus filiaal asutatakse.

Artikkel 12

Krediidiasutuste poolt teenuste osutamise vabaduse kasutamine ühtse järelevalvemehhanismi raames

1. Iga järelevalve alla kuuluv oluline üksus, kes soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise osaleva liikmesriigi territooriumil, teavitab oma soovist osaleva liikmesriigi riiklikku pädevat asutust, kus asub järelevalve alla kuuluva üksuse peakontor. Teade edastatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 39 lõikes 1 sätestatud nõuetega. Riiklik pädev asutus teavitab kohe EKPd teate saamisest. Riiklik pädev asutus edastab teate ka osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele, kus teenuseid osutama hakatakse.

2. Iga järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus, kes soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise osaleva liikmesriigi territooriumil, teavitab sellest oma riiklikku pädevat asutust kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 39 lõikes 1 sätestatud nõuetega. Teade edastatakse EKP-le ja osaleva liikmesriigi riiklikule pädeval asutusele, kus teenuseid osutama hakatakse.

2. PEATÜKK

Mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust käsitlev kord ühtse järelevalvemehhanismi raames

Artikkel 13

Ühtse järelevalvemehhanismi raames asutamisõiguse kasutamisest teavitamine mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste poolt

1. Kui direktiivi 2013/36/EL artikli 35 lõikes 2 osutatud teabe esitab sama direktiivi artikli 35 lõikes 3 sätestatud korras mitteosaleva liikmesriigi pädev asutus osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele, teavitab viimane sellest viivitamata EKPd.

2. Kahe kuu jooksul pärast mitteosaleva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamist teeb EKP SSM määruse artiklis 6 ja käesoleva määruse IV osas sätestatud kriteeriumide kohaselt olulise filiaali puhul või asjaomane riiklik pädev asutus SSM määruse artiklis 6 ja käesoleva määruse IV osas sätestatud kriteeriumide kohaselt vähem olulise filiaali puhul ettevalmistusi filiaali järelevalve alustamiseks vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 40–46 ning teatab vajaduse korral tingimused, mille kohaselt filiaal võib üldise heaolu huvides vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda.

3. Riiklikud pädevad asutused teatavad EKP-le tingimused, mille kohaselt võib riigisiseste õigusaktide alusel ja üldise heaolu huvides asjaomases liikmesriigis tegutseda.

4. Krediidiasutus, kes soovib filiaali asutada, teatab direktiivi 2013/36/EL artikli 35 lõike 2 punktide b, c või d kohaselt esitatud andmete muudatustest lõikes 1 osutatud riiklikule pädevale asutusele.

Artikkel 14

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus filiaalidele

1. Kui filiaal on SSM määruse artikli 6 lõike 4 tähenduses oluline, teostab vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse volitusi vastavalt SSM määruse artikli 4 lõikele 2 EKP.

2. Kui filiaal on SSM määruse artikli 6 lõike 4 tähenduses vähem oluline, teostab vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse volitusi selle osaleva liikmesriigi riiklik pädev asutus, kus filiaal on asutatud.

Artikkel 15

Ühtse järelevalvemehhanismi raames teenuste osutamise vabaduse kasutamisest teavitamine mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste poolt

Kui direktiivi 2013/36/EL artikli 39 lõikes 2 osutatud teate esitab mitteosaleva liikmesriigi pädev asutus, adresseeritakse teade osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale asutusele, kus teenuste osutamise vabadust kavatsetakse kasutada. Teate saamisel teavitab riiklik pädev asutus sellest viivitamata EKPd.

Artikkel 16

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teenuste osutamise vabadusega seonduvates küsimustes

1. Vastavalt SSM määruse artikli 4 lõikele 2 ja artikli 4 lõike 1 kohaldamisalas täidab vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse ülesandeid osalevas liikmesriigis teenuste osutamise vabadust kasutavate mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste osas EKP.

2. Kui teenuste osutamise vabaduse suhtes kehtivad üldise heaolu huvides osaleva liikmesriigi riigisiseste õigusaktide kohaselt teatud tingimused, teatab riiklik pädev asutus EKP-le need tingimused.

3. PEATÜKK

Asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust käsitlev kord mitteosalevates liikmesriikides

Artikkel 17

Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamine mitteosalevates liikmesriikides

1. Järelevalve alla kuuluv oluline üksus, kes soovib asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust mitteosaleva liikmesriigi territooriumil, teavitab oma kavatsusest asjaomast riiklikku pädevat asutust kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Riiklik pädev asutus teavitab EKPd kohe teate saamisest. Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse volitused on EKP-l.

2. Järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus, kes soovib asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust mitteosaleva liikmesriigi territooriumil, teavitab oma kavatsusest asjaomast riiklikku pädevat asutust kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Päritoluliikmesriigi pädeva asutuste volitusi teostab asjaomane riiklik pädev asutus.

JAOTIS 4

FINANTSKONGLOMERAATIDE TÄIENDAV JÄRELEVALVE

Artikkel 18

Koordinaator

1. Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste osas täidab finantskonglomeraadi koordinaatori ülesandeid EKP vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud kriteeriumidele.

2. Järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste osas täidab finantskonglomeraadi koordinaatori ülesandeid riiklik pädev asutus vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud kriteeriumidele.

III OSA

ÜHTSE JÄRELEVALVEMEHHANISMI KÄITAMISE SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED

JAOTIS 1

PÕHIMÕTTED JA KOHUSTUSED

Artikkel 19

Ülevaade

Käesolevas osas kehtestatakse a) üldised eeskirjad ühtse järelevalvemehhanismi käitamiseks EKP ja riiklike pädevate asutuste poolt ja b) sätted, mida EKP kohaldab järelevalvemenetluse teostamisel.

EKP ja tihedat koostööd tegevate riiklike pädevate asutuste vahelistele suhetele kohaldatavad üldpõhimõtted ja -sätted on esitatud IX osas.

Artikkel 20

Heauskse koostöö kohustus

EKP ja riiklikud pädevad asutused kohustuvad tegema koostööd ja vahetama teavet heauskselt.

Artikkel 21

Üldine kohustus vahetada teavet

1. Ilma et see piiraks EKP õigust saada järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt jooksvalt esitatud teavet otse või omada sellele otsest juurdepääsu, esitavad riiklikud pädevad asutused EKP-le õigeaegselt ja täpselt eelkõige kogu teabe, mida EKP vajab talle SSM määrusega antud ülesannete täitmiseks. See teave hõlmab riiklike pädevate asutuste kontrolli- ja kohapealsest tegevusest tulenevat teavet

2. Juhul kui EKP saab teavet otse SSM määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, esitab EKP selle teabe õigeaegselt ja täpselt asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele. See teave hõlmab eelkõige teavet, mida riiklikud pädevad asutused vajavad oma rolli täitmiseks EKP abistamisel.

3. Ilma et see piiraks lõiget 2, tagab EKP riiklikele pädevatele asutustele regulaarse juurdepääsu ajakohastatud teabele, mis on riiklikele pädevatele asutustele vajalik usaldatavusjärelevalvega seonduvate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 22

EKP õigus anda riiklikele pädevatele asutustele või riiklikele määratud asutustele juhiseid volituste kasutamiseks ja meetmete võtmiseks, kui EKP-l on järelevalveülesande täitmise kohustus, kuid tal puudub asjaomane volitus

1. EKP-le SSM määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses võib EKP nõuda juhiste andmise teel, et riiklikud pädevad asutused või riiklikud määratud asutused kasutaksid oma volitusi riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimustel ja nendega kooskõlas ning vastavalt SSM määruse artiklile 9, kui SSM määrus ei anna EKP-le asjaomaseid volitusi.

2. Riiklikud pädevad asutused ja/või SSM määruse artikli 5 korral riiklikud määratud asutused teavitavad EKPd viivitamata kõnealuste volituste kasutamisest.

Artikkel 23

Keelekorraldus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel

EKP ja riiklikud pädevad asutused kehtestavad ühtse järelevalvemehhanismi raames suhtlemise eeskirja, sealhulgas keelekorralduse.

Artikkel 24

Keelekorraldus EKP ja järelevalve alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute vahel

1. Järelevalve alla kuuluva üksuse või muu EKP järelevalvemenetluse subjektiks oleva juriidilise või füüsilise isiku poolt EKP-le saadetav dokument võib olla koostatud ühes liidu ametlikest keeltest, mille järelevalve alla kuuluv üksus või isik on valinud.

2. EKP, järelevalve alla kuuluvad üksused ja mis tahes muud EKP järelevalvemenetluse subjektiks olevad juriidilised või füüsilised isikud võivad kokku leppida ühe liidu ametliku keele kasutamises kirjalikus suhtluses, sealhulgas EKP järelevalveotsuseid puudutavates küsimustes.

Ühe keele kasutamise kokkuleppe tühistamine mõjutab ainult EKP teostamata järelevalvemenetlust.

Kui suulisel arutamisel osalejad taotlevad õigust olla ära kuulatud mis tahes muus liidu ametlikus keeles, mis ei ole EKP järelevalvemenetluse keel, teavitatakse EKPd sellest nõudest piisavalt ette, et EKP saaks teha vastavaid ettevalmistusi.

JAOTIS 2

EKP JÄRELEVALVEOTSUSTE VASTUVÕTMISE NÕUETEKOHASE MENETLUSEGA SEOTUD ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

EKP järelevalvemenetlused

Artikkel 25

Üldpõhimõtted

1. Kõik SSM määruse artikli 4 ja III osa 2. jao kohaselt algatatud EKP järelevalvemenetlused viiakse läbi kooskõlas SSM määruse artikliga 22 ja käesoleva jaotise sätetega.

2. Käesoleva jaotise sätteid ei kohaldata menetluste suhtes, mida viib läbi vaidlustusnõukogu.

Artikkel 26

Osapooled

1. EKP järelevalvemenetluse osapooled on:

a)	taotluse esitajad;

b)	isikud, kellele EKP kavatseb adresseerida või on adresseerinud EKP järelevalveotsuse.

2. Riiklikke pädevaid asutusi osapoolena ei käsitata.

Artikkel 27

Osapoole esindamine

1. Osapoolt võivad esindada tema seaduslikud või ametlikud esindajad või mis tahes muud esindajad, kes on kirjaliku volituse alusel volitatud võtma mis tahes ja kõiki EKP järelevalvemenetlusega seotud meetmeid.

2. Volituse tühistamine kehtib üksnes juhul, kui EKP-le on saadetud kirjalik tühistamise otsus. EKP edastab tühistamise otsuse kättesaamise kohta kinnituse.

3. Kui osapool on EKP järelevalvemenetluses määranud esindaja, võtab EKP selle järelevalvemenetluse raames ühendust ainult asjaomase määratud esindajaga, välja arvatud juhul, kui konkreetse olukorra tõttu on nõutav, et EKP võtaks ühendust otse asjaomase osapoolega. Sellisel juhul teavitatakse sellest esindajat.

Artikkel 28

EKP ja EKP järelevalvemenetluse osapoolte üldised kohustused

1. EKP järelevalvemenetluse võib algatada ex officio või osapoole taotlusel. EKP teeb igas EKP järelevalvemenetluses lõpliku otsuse tegemiseks olulised faktilised asjaolud kindlaks ex officio, võttes arvesse lõiget 3.

2. Oma hinnangus võtab EKP arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

3. Osapool peab osalema EKP järelevalvemenetluses ja abistama faktiliste asjaolude selgitamisel, võttes arvesse liidu õigust. Osapoole taotlusel algatatud EKP järelevalvemenetlustes võib EKP piirduda faktiliste asjaolude kindlakstegemisel nõudega, et osapool esitaks asjakohase faktilise teabe.

Artikkel 29

Tõendid EKP järelevalvemenetlustes

1. Juhtumi faktiliste asjaolude kindlakstegemisel tugineb EKP tõenditele, mida ta peab pärast nõuetekohast kaalumist asjakohaseks.

2. Osapooled abistavad EKPd juhtumi faktiliste asjaolude kindlakstegemisel, võttes arvesse liidu õigust. Eelkõige esitavad osapooled tõest teavet neile teadaolevate faktiliste asjaolude kohta, võttes arvesse sanktsioonide kehtestamise menetlustega seotud piiranguid liidu õiguses.

3. EKP võib kehtestada tähtaja, mille jooksul osapooled võivad tõendeid esitada.

Artikkel 30

Tunnistajad ja eksperdid EKP järelevalvemenetlustes

1. EKP võib ära kuulata tunnistajaid ja eksperte, kui peab seda vajalikuks.

2. Kui EKP määrab eksperdi, määratleb ta kokkuleppeliselt asjaomase eksperdi ülesande ja kehtestab tähtaja, mille jooksul ekspert peab esitama aruande.

3. Kui EKP kuulab ära tunnistajaid või eksperte, on neil õigus saada taotluse korral hüvitist oma sõidu- ja elamiskulude eest. Pärast ütluste andmist on tunnistajatel õigus saada hüvitist saamata jäänud tulu eest ning ekspertidel kokkulepitud tasu oma teenuste eest. Hüvitist makstakse kooskõlas Euroopa Kohtu asjakohaste sätetega tunnistajatele hüvitise ja ekspertidele tasu maksmise kohta.

4. EKP võib nõuda, et SSM määruse artikli 11 lõike 1 punktis c nimetatud isikud osaleksid tunnistajatena EKP ametiruumides või mis tahes muus EKP määratud kohas osaleva liikmesriigi territooriumil. Kui SSM määruse artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud isik on juriidiline isik, on asjaomast juriidilist isikut esindavad füüsilised isikud kohustatud osalema vastavalt eelmisele lausele.

Artikkel 31

Õigus olla ära kuulatud

1. Enne kui EKP võib vastu võtta osapoolele adresseeritud EKP järelevalveotsuse, mis kahjustab asjaomase osapoole õigusi, tuleb osapoolele anda võimalus esitada EKP-le kirjalikult oma märkused EKP järelevalveotsusega seotud faktiliste asjaolude, vastuväidete ja õiguslike aluste kohta. EKP võib omal äranägemisel võimaldada osapooltel esitada märkuseid EKP järelevalveotsusega seotud faktiliste asjaolude, vastuväidete ja õiguslike aluste kohta koosolekul. Teates, millega EKP võimaldab osapoolel esitada märkuseid, märgitakse ära EKP kavandatava järelevalveotsuse oluline sisu ning olulised faktilised asjaolud, vastuväited ja õiguslikud alused, millele EKP kavatseb oma otsuses tugineda. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata SSM määruse III peatüki 1. jao suhtes.

2. Kui EKP annab osapoolele võimaluse esitada märkuseid EKP järelevalveotsusega seotud faktiliste asjaolude, vastuväidete ja õiguslike aluste kohta koosolekul, ei ole osapoole puudumine koosolekult piisav põhjus koosoleku edasilükkamiseks, välja arvatud juhul, kui puudumiseks on mõjuv põhjus. Kui osapoolel on puudumiseks mõjuv põhjus, võib EKP koosoleku edasi lükata või anda osapoolele võimaluse esitada märkusi EKP järelevalveotsusega seotud faktiliste asjaolude, vastuväidete ja õiguslike aluste kohta kirjalikult. EKP koostab koosoleku kohta kirjaliku protokolli, mille osapooled allkirjastavad. EKP esitab osapooltele protokolli koopia.

3. Põhimõtteliselt antakse osapoolele võimalus esitada oma märkused kirjalikult kahe nädala jooksul alates teate saamisest, milles märgitakse ära faktilised asjaolud, vastuväited ja õiguslikud alused, millele EKP kavatseb oma järelvalveotsuses tugineda.

Osapoole taotlusel võib EKP nimetatud tähtaega vastavalt vajadusele pikendada.

Konkreetsetel asjaoludel võib EKP lühendada tähtaega kolme tööpäevani. Tähtaega lühendatakse kolme tööpäevani ka SSM määruse artiklites 14 ja 15 kirjeldatud juhtudel.

4. Olenemata lõikest 3 ja kooskõlas lõikega 5 võib EKP vastu võtta osapoolele adresseeritud EKP järelevalveotsuse, mis kahjustab asjaomase osapoole õigusi, andmata osapoolele võimalust esitada märkuseid EKP järelevalveotsusega seotud faktiliste asjaolude, vastuväidete ja õiguslike aluste kohta enne otsuse vastuvõtmist, kui näib olevat vajalik otsus viivitamata vastu võtta, et hoida ära märkimisväärset kahju finantssüsteemile.

5. Kui vastavalt lõikele 4 võetakse vastu kiireloomuline EKP järelevalveotsus, antakse osapoolele võimalus esitada kirjalikke märkuseid EKP järelevalveotsusega seotud faktiliste asjaolude, vastuväidete ja õiguslike aluste kohta viivitamata pärast otsuse vastuvõtmist. Põhimõtteliselt antakse osapoolele võimalus oma märkuste esitamiseks kahe nädala jooksul pärast EKP järelevalveotsuse kättesaamist. Osapoole taotlusel võib EKP nimetatud tähtaega pikendada, kuid mitte üle kuue kuu. EKP vaatab oma järelevalveotsuse esitatud märkuste osas läbi ning võib selle kas kinnitada, tühistada, seda muuta või selle tühistada ning asendada uue EKP järelevalveotsusega.

6. Lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata EKP järelevalvemenetlustes, mis on seotud SSM määruse artiklis 18 ja käesoleva määruse X osas sätestatud karistustega.

Artikkel 32

Juurdepääs toimikutele EKP järelevalvemenetluses

1. EKP järelevalvemenetluste käigus tagatakse täielikult asjaomaste osapoolte õigus igakülgsele kaitsele. Selleks on osapooltel pärast EKP järelevalvemenetluse algatamist õigus saada juurdepääs EKP toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet. Riiklikud pädevad asutused edastavad EKP-le viivitamata kõik taotlused, mis nad on saanud seoses juurdepääsuga EKP järelevalvemenetlustega seotud toimikutele.

2. Toimikud sisaldavad kõiki EKP poolt EKP järelevalvemenetluse käigus saadud, koostatud või kogutud dokumente, sõltumata andmekandjast.

3. Käesolevas artiklis sätestatu ei takista EKPd või riiklikke pädevaid asutusi avaldamast ja kasutamast teavet, mis on vajalik rikkumise tõendamiseks.

4. EKP võib anda juurdepääsu toimikule ühel või enamal järgmistest viisidest, võttes nõuetekohaselt arvesse osapoolte tehnilisi võimalusi:

a)	CD-ROMid või mis tahes muud elektroonilised andmekandjad, sealhulgas tulevikus kasutusele võetavad elektroonilised andmekandjad;

b)	posti teel saadetavad paberkoopiad toimikust, millele juurdepääs võimaldati;

c)	kutse kõnealuse toimikuga tutvumiseks EKP ametiruumides.

5. Käesoleva artikli tähenduses võib konfidentsiaalne teave hõlmata EKP või riikliku pädeva asutuse sisedokumente ning EKP ja riikliku pädeva asutuste vahelist või riiklike pädevate asutuste omavahelist suhtlust.

2. PEATÜKK

EKP järelevalveotsused

Artikkel 33

EKP järelevalveotsuste põhistus

1. EKP järelevalveotsus esitatakse koos otsuse põhistusega, võttes arvesse lõiget 2.

2. Põhistus sisaldab olulisi faktilisi asjaolusid ja juriidilist argumentatsiooni, millele EKP järelevalveotsus tugineb.

3. EKP tugineb EKP järelevalveotsuses ainult sellistele faktilistele asjaoludele ja vastuväidetele, mille kohta pool on saanud esitada oma märkused, võttes arvesse artikli 31 lõiget 4.

Artikkel 34

Peatav toime

Ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 278 ja SSM määruse artikli 24 lõiget 8, võib EKP otsustada, et EKP järelevalveotsuse täitmine peatatakse kas a) vastava märke tegemisega EKP järelevalveotsuses või b) kui ei ole tegemist vaidlustusnõukogupoolse läbivaatamise taotlustega, EKP järelevalveotsuse adressaadi taotlusel.

Artikkel 35

EKP järelevalveotsustest teatamine

1. EKP võib teavitada osapoolt EKP järelevalveotsusest a) suuliselt, b) toimetades kätte või andes üle järelevalveotsuse koopia, c) tähitud posti teel kättesaamisteatega, d) kiirkulleriteenuse kaudu, e) telefaksi teel või f) elektrooniliselt kooskõlas lõikega 10.

2. Kui kirjaliku volituse alusel on määratud esindaja, võib EKP teavitada EKP järelevalveotsusest esindajat. Sellisel juhul ei ole EKP kohustatud teavitama järelevalveotsusest ka järelevalve alla kuuluvat üksust, keda asjaomane esindaja esindab.

3. Kui EKP järelevalveotsusest teatatakse suuliselt, loetakse teade otsuse kohta adressaadile kättetoimetatuks, kui EKP töötaja on teavitanud EKP järelevalveotsusest a) asjaomast füüsilist isikut, kui tegemist on füüsilise isikuga, või b) juriidilise isiku volitatud vastuvõtjat, kui tegemist on juriidilise isikuga. Sellisel juhul esitatakse otsuse adressaadile EKP järelevalveotsuse kirjalik koopia viivitamata pärast suulist teadet.

4. Kui EKP järelevalveotsusest teatatakse tähitud posti teel kättesaamisteatega, loetakse teade EKP järelevalveotsuse kohta adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast kirja üleandmist postiteenuse osutajale, välja arvatud juhul, kui kättesaamisteade osutab, et kiri saadi kätte mõnel teisel kuupäeval.

5. Kui EKP järelevalveotsusest teatatakse kiirkulleriteenuse kaudu, loetakse teade EKP järelevalveotsuse kohta adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast kirja üleandmist kulleriteenuse osutajale, välja arvatud juhul, kui kulleriteenuse kättetoimetamisdokumendis on osutatud, et kiri saadi kätte mõnel teisel kuupäeval.

6. Lõigete 4 ja 5 tähenduses peab EKP järelevalveotsus olema adresseeritud teenindatavale aadressile (kehtivale aadressile). Kehtiv aadress on:

a)	EKP järelevalveotsuse adressaadi taotlusel algatatud EKP järelevalvemenetluse puhul adressaadi taotluses märgitud aadress;

b)	järelevalve alla kuuluva üksuse puhul peakontori viimane tegelik aadress, mille järelevalve alla kuuluv üksus on EKP-le teatanud;

c)	füüsilise isiku puhul viimane EKP-le teatatud aadress ning kui EKP-le ei ole aadressi teatatud ja füüsiline isik on järelevalve alla kuuluva üksuse töötaja, juht või aktsionär, järelevalve alla kuuluva üksuse tegelik aadress kooskõlas punktiga b.

7. EKP järelevalvemenetluse osapool esitab EKP nõudmisel EKP-le kehtiva aadressi.

8. Kui isik on asutatud või tema asukoht on riigis, mis ei ole liikmesriik, võib EKP nõuda, et osapool nimetaks mõistliku aja jooksul volitatud vastuvõtja, kes on liikmesriigi resident või kellel on liikmesriigis tegevuskoht. Kui nõudmisel volitatud vastuvõtjat ei nimetata või kuni sellise volitatud vastuvõtja nimetamiseni võib mis tahes teate toimetada osapoole EKP-le teadaoleval aadressil kooskõlas lõigetega 3–5 ja 9.

9. Kui EKP järelevalveotsuse adressaadiks olev isik on esitanud EKP-le faksinumbri, võib EKP teatada EKP järelevalveotsusest, saates EKP järelevalveotsuse koopia faksi teel. Adressaat loetakse EKP järelevalveotsusest teavitatuks, kui EKP on saanud faksi eduka edastamise kohta kinnituse.

10. EKP võib määrata kriteeriumid, mille kohaselt EKP järelevalveotsus toimetatakse kätte elektroonilise sidevahendi abil või muul võrreldaval moel.

JAOTIS 3

RIKKUMISTEST TEATAMINE

Artikkel 36

Rikkumistest teatamine

Kui isikul on põhjust kahtlustada SSM määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud õigusaktide rikkumist krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate või pädevate asutuste (sealhulgas EKP) poolt, võib ta heauskselt esitada EKPle selle kohta teate.

Artikkel 37

Rikkumisteadete asjakohane kaitse

1. Kui isik esitab heauskselt teate SSM määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud õigusaktide väidetava rikkumise kohta järelevalve alla kuuluvate üksuste või pädevate asutuste poolt, käsitletakse asjaomast teadet kaitse all oleva teatena.

2. Nii kaitse all oleva teate esitanud isiku kui ka väidetavalt rikkumise toimepanemise eest vastutava isiku isikuandmeid kaitstakse kooskõlas liidu kehtiva andmekaitseraamistikuga.

3. EKP ei avalda kaitse all oleva teate esitanud isiku identiteeti ilma isiku eelneva selgesõnalise nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui avaldamine on nõutav kohtu korraldusel juhtumi edasisel uurimisel või järgnevas kohtumenetluses.

Artikkel 38

Teadete edasise menetlemise kord

1. EKP hindab järelevalve alla kuuluvate oluliste üksustega seonduvaid teateid. EKP hindab teateid seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksustega, kui on rikutud EKP määrusi või otsuseid. Kui viimasel juhul võtab teate vastu riiklik pädev asutus, edastab ta selle EKP-le, avaldamata teate esitanud isiku identiteeti, välja arvatud juhul kui asjaomane isik on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, edastab EKP järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse kohta esitatud teated asjaomasele riiklikule pädevale asutusele, avaldamata teate esitanud isiku identiteeti, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku.

3. EKP vahetab riiklike pädevate asutustega infot, a) et hinnata, kas teated on saadetud nii EKP-le kui ka asjaomasele riiklikule pädevale asutusele, ja koordineerida tegevust ning b) et koguda infot riiklikele pädevatele asutustele edastatud teadete edasise menetlemise tulemuste kohta.

4. EKP otsustab omal mõistlikul äranägemisel esitatud teadete hindamise viisi ja kohaldatavad meetmed.

5. Järelevalve alla kuuluvate üksuste väidetavate rikkumiste korral esitab asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus EKP-le mis tahes EKP nõutud teabe ja dokumendid esitatud teadete hindamiseks.

6. Pädevate asutuste (välja arvatud EKP) väidetavate rikkumiste korral nõuab EKP, et asjaomane pädev asutus esitaks omapoolsed märkused teates esitatud faktiliste asjaolude kohta.

7. SSM määruse artikli 20 lõikes 2 kirjeldatud aastaaruandes esitab EKP teavet esitatud teadete kohta lühendatud kujul või kokkuvõtlikult sellisel viisil, et konkreetseid järelevalve alla kuuluvaid üksusi või isikuid ei oleks võimalik tuvastada.

IV OSA

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVA ÜKSUSE OLULISEKS VÕI VÄHEM OLULISEKS LIIGITAMINE

JAOTIS 1

OLULISEKS VÕI VÄHEM OLULISEKS LIIGITAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED

Artikkel 39

Järelevalve alla kuuluva üksuse oluliseks liigitamine individuaalsel alusel

1. Järelevalve alla kuuluv üksus loetakse oluliseks tulenevalt EKP määratlusest artiklite 43–49 alusel asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele adresseeritud EKP otsuses, milles selgitatakse otsuse aluseks olevaid asjaolusid.

2. Järelevalve alla kuuluvat üksust ei liigitata enam oluliseks, kui EKP asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele adresseeritud otsuses, milles selgitatakse otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsustab, et asjaomane üksus on järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus või ei ole enam järelevalve alla kuuluv üksus.

3. Järelevalve alla kuuluv üksus võidakse liigitada oluliseks järgmistel alustel:

a)	üksuse suurus, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklitega 50–55 (edaspidi „suuruse kriteerium”);

b)	üksuse olulisus liidu või mis tahes osaleva liikmesriigi majanduses, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklitega 56–58 (edaspidi „majandusliku olulisuse kriteerium”);

c)	üksuse piiriülese tegevuse olulisus, mis määratakse kindlaks kooskõlas artiklitega 59 ja 60 (edaspidi „piiriülese tegevuse kriteerium”);

d)	Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM) otsese avaliku sektori finantsabi taotlemine või saamine vastavalt artiklite 61–64 määratlusele (edaspidi „otsese avaliku sektori finantsabi kriteerium”);

e)	asjaolu, et järelevalve alla kuuluv üksus on üks kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest osalevas liikmesriigis vastavalt artiklite 65 ja 66 määratlusele.

4. EKP valvab otseselt järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste järele, välja arvatud juhul, kui konkreetses olukorras on õigustatud järelevalve asjaomase riikliku pädeva asutuse poolt kooskõlas käesoleva osa jaotisega 9.

5. Samuti valvab EKP otseselt järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või järelevalve alla kuuluva vähem olulise grupi järele EKP otsuse alusel, mis on vastu võetud vastavalt SSM määruse artikli 6 lõike 5 punktile b, mille kohaselt EKP täidab vahetult kõiki asjakohaseid SSM määruse artikli 6 lõikes 4 osutatud volitusi. Ühtse järelevalvemehhanismi raames liigitatakse selline järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus või järelevalve alla kuuluv vähem oluline grupp oluliseks.

6. Enne käesolevas artiklis osutatud EKP otsuste vastuvõtmist konsulteerib EKP asjaomaste riiklike pädevate asutustega. Käesolevas artiklis osutatud EKP otsusest teavitatakse ka asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi.

Artikkel 40

Järelevalve alla kuuluvate konsolideerimisgrupi üksuste oluliseks liigitamine

1. Kui üks või enam järelevalve alla kuuluvat üksust moodustavad järelevalve alla kuuluva grupi osa, määratletakse olulisuse kindlaksmääramise kriteeriumid osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel vastavalt IV osa jaotiste 3–7 sätetele.

2. Järelevalve alla kuuluv üksus, mis moodustab järelevalve alla kuuluva konsolideerimisgrupi osa, loetakse järelevalve alla kuuluvaks oluliseks üksuseks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

a)	kui järelevalve alla kuuluv grupp vastab osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel suuruse kriteeriumile, majandusliku olulisuse kriteeriumile või piiriülese tegevuse kriteeriumile;

b)	kui üks järelevalve alla kuuluvatest üksustest, mis moodustab järelevalve alla kuuluva grupi osa, vastab otsese avaliku sektori finantsabi kriteeriumile;

c)	kui üks järelevalve alla kuuluvatest üksustest, mis moodustab järelevalve alla kuuluva grupi osa, on üks kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest osalevas liikmesriigis.

3. Kui otsustatakse, et järelevalve alla kuuluv grupp on oluline või ei ole enam oluline, võtab EKP vastu EKP otsuse, millega järelevalve alla kuuluv üksus liigitatakse oluliseks või lõpetatakse järelevalve alla kuuluva üksuse oluliseks liigitamine, ning kehtestab EKP otsese järelevalve algus- ja lõppkuupäevad igale järelevalve alla kuuluvale üksusele, mis moodustab kõnealuse järelevalve alla kuuluva grupi osa, kooskõlas artiklis 39 sätestatud kriteeriumide ja menetlustega.

Artikkel 41

Mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste filiaalidele kohaldatavad erisätted

1. Käesoleva määruse tähenduses loetakse kõik mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt samas osalevas liikmesriigis avatud filiaalid üheks järelevalve alla kuuluvaks üksuseks.

2. Mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt erinevates osalevates liikmesriikides avatud filiaale käsitletakse individuaalselt, eraldiseisvate järelevalve alla kuuluvate üksustena.

3. Ilma et see piiraks lõiget 1, hinnatakse SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastavuse kindlakstegemisel mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse filiaale individuaalselt, eraldiseisvate järelevalve alla kuuluvate üksustena ning sama krediidiasutuse tütarettevõtjatest eraldi.

Artikkel 42

Mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud krediidiasutuste tütarettevõtjatele kohaldatavad erisätted

1. SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastavuse kindlakstegemisel hinnatakse mitteosalevas liikmesriigis või kolmandas riigis peakontorit omava krediidiasutuse poolt ühes või enamas osalevas liikmesriigis asutatud tütarettevõtjaid krediidiasutuse filiaalidest eraldi.

2. Järgmisi tütarettevõtjaid hinnatakse SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastavuse kindlakstegemisel eraldi:

a)	tütarettevõtjad, kes on asutatud osalevas liikmesriigis;

b)	tütarettevõtjad, kes kuuluvad gruppi, mille emaettevõtja peakontor asub mitteosalevas liikmesriigis või kolmandas riigis; ja

c)	tütarettevõtjad, kes ei kuulu osalevates liikmesriikides järelevalve alla kuuluvasse gruppi.

JAOTIS 2

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE ÜKSUSTE OLULISTEKS LIIGITAMISE KORD

1. PEATÜKK

Järelevalve alla kuuluva üksuse oluliseks liigitamine

Artikkel 43

Järelevalve alla kuuluva üksuse staatuse läbivaatamine

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, vaatab EKP vähemalt kord aastas läbi, kas järelevalve alla kuuluv oluline üksus või järelevalve alla kuuluv oluline grupp vastab jätkuvalt SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud mis tahes kriteeriumile.

2. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, vaatab iga riiklik pädev asutus vähemalt kord aastas läbi, kas järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus või järelevalve alla kuuluv vähem oluline grupp vastab SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud mis tahes kriteeriumile. Järelevalve alla kuuluva vähem olulise grupi puhul teostab nimetatud läbivaatuse riiklik pädev asutus osalevas liikmesriigis, kus on asutatud osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel kindlaks määratud emaettevõtja.

3. Pärast asjaomase teabe saamist võib EKP, eelkõige artiklis 52 sätestatud juhtudel, läbi vaadata, a) kas järelevalve alla kuuluv üksus vastab SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud mis tahes kriteeriumile ja b) kas järelevalve alla kuuluv oluline üksus enam ei vasta SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud mis tahes kriteeriumile.

4. Kui järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus või järelevalve alla kuuluv vähem oluline grupp vastab riikliku pädeva asutuse hinnangul SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud mis tahes kriteeriumile, teavitab asjaomane riiklik pädeva asutus sellest viivitamata EKPd.

5. EKP või riikliku pädeva asutuse taotlusel teevad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus koostööd, et teha kindlaks, kas mõni SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidest on järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi puhul täidetud.

6. Kui EKP a) otsustab alustada järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi otsest järelevalvet või b) otsustab lõpetada EKP järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi otsese järelevalve, teevad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus koostööd, et tagada järelevalvevolituste sujuv üleminek. Asjaomane riiklik pädev asutus koostab aruande järelevalve alla kuuluva üksuse varasema järelevalve tulemuste ja riskiprofiili kohta, kui EKP alustab järelevalve alla kuuluva üksuse otsest järelevalvet. EKP koostab aruande järelevalve alla kuuluva üksuse varasema järelevalve tulemuste ja riskiprofiili kohta, kui asjaomase üksuse järelevalve volitused lähevad üle riiklikule pädevale asutusele.

7. EKP teeb kindlaks, kas järelevalve alla kuuluv üksus või järelevalve alla kuuluv grupp on oluline, kasutades SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriume määruses esitatud järjekorras: a) suurus; b) olulisus liidu või mis tahes osaleva liikmesriigi majanduses; c) piiriülese tegevuse olulisus; d) vahetu avaliku sektori finantsabi taotlemine või saamine Euroopa stabiilsusmehhanismist; e) asjaolu, et tegemist on ühega kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest osalevas liikmesriigis.

Artikkel 44

Järelevalve alla kuuluva üksuse olulisuse kindlaks määramisel kohaldatav kord

1. Käesoleva jaotise kohaselt järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi oluliseks liigitamisel kohaldab EKP, juhul kui ei ole sätestatud teisiti, käesoleva määruse III osa jaotise 2 menetluskorda.

2. EKP teatab järelevalve alla kuuluvale üksusele artiklis 45 sätestatud tähtaja jooksul EKP otsusest järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi oluliseks liigitamise kohta ning teavitab otsusest ka asjaomast riiklikku pädevat asutust. Järelevalve alla kuuluvate üksuste puhul, mis moodustavad järelevalve alla kuuluva olulise grupi osa, teavitab EKP järelevalve alla kuuluvat üksust EKP otsusest osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel ja tagab, et järelevalve alla kuuluvad üksused olulises grupis on saanud kohase teabe.

3. Järelevalve alla kuuluvate üksuste puhul, keda EKP lõike 1 kohaselt ei teavita, käsitletakse artikli 49 lõikes 2 osutatud loetelu teatena nende vähem oluliseks liigitamise kohta.

4. EKP annab igale asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele võimaluse avaldada kirjalikult arvamust enne EKP otsuse vastuvõtmist vastavalt lõikele 1.

5. Lisaks annab EKP asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele kooskõlas artikli 39 lõikega 6 võimaluse esitada kirjalikult tähelepanekuid ja märkuseid, mida EKP võtab nõuetekohaselt arvesse.

6. Järelevalve alla kuuluv üksus või järelevalve alla kuuluv grupp loetakse järelevalve alla kuuluvaks oluliseks üksuseks või järelevalve alla kuuluvaks oluliseks grupiks alates tema oluliseks üksuseks või oluliseks grupiks liigitamist käsitleva EKP otsusest teatamise kuupäevast.

2. PEATÜKK

EKP otsese järelevalve algus ja lõpp

Artikkel 45

EKP otsese järelevalve algus

1. EKP täpsustab EKP otsuses kuupäeva, mil ta alustab sellise järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi otsest järelevalvet, mis on liigitatud järelevalve alla kuuluvaks oluliseks üksuseks või järelevalve alla kuuluvaks oluliseks grupiks. Asjaomane EKP otsus võib olla artikli 44 lõikes 2 osutatud otsus. EKP teavitab asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust sellest EKP otsusest vähemalt üks kuu enne otsese järelevalve alustamise kuupäeva, võttes arvesse lõiget 2.

2. Kui EKP alustab järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi otsest järelevalvet Euroopa stabiilsusmehhanismist otsese avaliku sektori finantsabi taotlemise või saamise alusel, teavitab EKP asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust lõikes 1 osutatud EKP otsusest õigel ajal, vähemalt üks nädal enne otsese järelevalve alustamise kuupäeva.

3. EKP esitab ajaomastele riiklikele pädevatele asutustele lõikes 1 osutatud EKP otsuste koopiad.

4. EKP alustab järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi otsest järelevalvet hiljemalt 12 kuud pärast kuupäeva, mil EKP teavitas asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust või järelevalve alla kuuluvat gruppi kooskõlas artikli 44 lõikega 2.

5. Käesoleva artikli eesmärgil teavitab EKP järelevalve alla kuuluvat üksust osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel EKP otsusest ja tagab, et kõik järelevalve alla kuuluvad üksused selles grupis on saanud kohase teabe tähtaja jooksul.

Artikkel 46

EKP otsese järelevalve lõpp

1. Kui EKP otsustab lõpetada järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi otsese järelevalve, väljastab EKP asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele EKP otsuse, täpsustades otsese järelevalve lõpetamise kuupäeva ja põhjused. EKP võtab nimetatud otsuse vastu vähemalt üks kuu enne EKP otsese järelevalve lõppkuupäeva. EKP esitab EKP otsuse koopia ka asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele. Kohaldatakse artikli 45 lõiget 5.

2. EKP annab igale asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele võimaluse enne lõikes 1 sätestatud otsuse väljastamist kirjalikult arvamust avaldada.

3. EKP otsuse, milles täpsustatakse kuupäev, mil lõppeb järelevalve alla kuuluva üksuse EKP-poolne otsene järelevalve, võib väljastada koos otsusega, milles järelevalve alla kuuluv üksus liigitatakse vähem oluliseks.

Artikkel 47

EKP otsese järelevalve lõpetamise põhjused

1. Järelevalve alla kuuluva olulise üksuse puhul, mille oluliseks üksuseks liigitamise aluseks on tema a) suurus, b) olulisus liidu või mis tahes osaleva liikmesriigi majanduse seisukohast või c) piiriülese tegevuse olulisus või tema kuulumine järelevalve alla kuuluvasse gruppi, mis vastab vähemalt ühele nendest kriteeriumidest, võtab EKP vastu EKP otsuse oluliseks järelevalve alla kuuluvaks üksuseks liigitamise ja otsese järelevalve lõpetamise kohta, kui kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul ei ole täidetud ükski SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud eespool osutatud kriteerium ei individuaalsel alusel ega järelevalve alla kuuluva grupi tasandil, mille osa asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus moodustab.

2. Järelevalve alla kuuluva üksuse puhul, mille oluliseks üksuseks liigitamise aluseks on Euroopa stabiilsusmehhanismist otsese avaliku sektori finantsabi taotlemine seoses a) tema endaga, b) järelevalve alla kuuluva grupiga, mille osa järelevalve alla kuuluv üksus moodustab või c) gruppi kuuluva järelevalve alla kuuluva üksusega, mis ei ole muudel alustel oluline, võtab EKP vastu EKP otsuse oluliseks järelevalve alla kuuluvaks üksuseks liigitamise ja otsese järelevalve lõpetamise kohta, kui otsesest avaliku sektori finantsabi andmisest on keeldutud, see on täielikult tagastatud või selle andmine on lõpetatud. Nimetatud otsuse võib otsese avaliku sektori finantsabi tagastamise või lõpetamise korral vastu võtta kolm kalendriaastat pärast otsese avaliku sektori finantsabi täielikku tagastamist või lõpetamist.

3. Järelevalve alla kuuluva üksuse puhul, kelle oluliseks üksuseks liigitamise aluseks on asjaolu, et tegemist on ühega kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest osalevas liikmesriigis vastavalt artiklitele 65 ja 66 või sellise krediidiasutuse järelevalve alla kuuluva grupi osaga, ning mis ei ole muudel alustel oluline, võtab EKP vastu EKP otsuse oluliseks järelevalve alla kuuluvaks üksuseks liigitamise ja otsese järelevalve lõpetamise kohta, kui asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul olnud üks kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest osalevas liikmesriigis.

4. Järelevalve alla kuuluva üksuse puhul, mille järele EKP valvab otseselt SSM määruse artikli 6 lõike 5 punkti b kohaselt vastu võetud EKP otsuse alusel ning mis ei ole muudel alustel oluline, võtab EKP vastu EKP otsuse EKP otsese järelevalve lõpetamise kohta, kui otsene järelevalve ei ole EKP mõistlikul kaalutlusel enam vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks.

Artikkel 48

Käimasolevad menetlused

1. Kui toimub volituste üleminek EKP ja riikliku pädeva asutuse vahel, teavitab asutus, kelle volitused lõppevad (edaspidi „lõppevate volitustega asutus”) asutust, kellele volitused üle antakse (edaspidi „järelevalvet alustav asutus”) kõikidest ametlikult algatatud järelevalvemenetlustest, mille osas tuleb vastu võtta otsus. Lõppevate volitustega asutus esitab nimetatud teabe viivitamata pärast volituste kavandatavast üleminekust teadasaamist. Lõppevate volitustega asutus ajakohastab teavet pidevalt, reeglina kord kuus, kui järelevalvemenetluse kohta on uut teavet. Järelevalvet alustav asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubada harvemat teabe esitamist. Artiklite 48 ja 49 tähenduses käsitletakse järelevalvemenetlusena EKP või riikliku pädeva asutuse järelevalvemenetlust.

Enne volituste üleminekut suhtleb lõppevate volitustega asutus järelevalvet alustava asutusega viivitamata pärast mis tahes uue järelevalvemenetluse ametlikku algatamist, mille osas tuleb vastu võtta otsus.

2. Järelevalvevolituste üleminekul teeb lõppevate volitustega asutus jõupingutusi kõikide järelevalvemenetluste lõpetamiseks, mille osas tuleb vastu võtta otsus enne järelevalvevolituste kavandatava ülemineku kuupäeva.

3. Kui ametlikult algatatud järelevalvemenetlust, mille osas tuleb vastu võtta otsus, ei ole võimalik enne järelevalvevolituste üleminekut lõpetada, jääb lõppevate volitustega asutus volitatuks käimasolevat järelevalvemenetlust lõpetama. Selleks säilivad lõppevate volitustega asutusel kõik asjakohased volitused kuni järelevalvemenetluse lõpetamiseni. Lõppevate volitustega asutus viib käimasoleva järelevalvemenetluse lõpule talle jäänud volituste alusel kooskõlas kohaldatava õigusega. Lõppevate volitustega asutus teavitab järelevalvet alustavat asutust enne otsuse vastu võtmist järelevalvemenetluses, mis oli käimas enne volituste üleminekut. Nimetatud asutus esitab järelevalvet alustavale asutusele vastuvõetud otsuse ja otsusega seotud dokumentide koopia.

4. Erandina lõikest 3 võib EKP ühe kuu jooksul alates vajaliku teabe saamisest otsustada viia lõpule asjaomase ametlikult algatatud järelevalvemenetluse hindamine ning konsulteerides asjaomase riikliku pädeva asutusega võtta järelevalvemenetlus üle. Kui riigisisese õiguse kohaselt on enne eelmises lauses osutatud hindamisperioodi lõppu nõutav EKP otsus, esitab riiklik pädev asutus EKP-le vajaliku teabe ja täpsustab eelkõige tähtaja, mille jooksul EKP peab otsustama, kas ta kavatseb menetluse üle võtta või mitte. Kui EKP võtab järelevalvemenetluse üle, teavitab ta asjaomast riiklikku pädevat asutust ja osapooli oma otsusest asjaomane järelevalvemenetlus üle võtta. EKP selgitab EKP otsuses järelevalvemenetluse ülevõtmise tagajärgi.

5. EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus teevad koostööd seoses käimasolevate menetluste lõpetamisega ning võivad sel eesmärgil vahetada mis tahes asjakohast teavet.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata ühiste menetluste suhtes.

3. PEATÜKK

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekiri

Artikkel 49

Avaldamine

1. EKP avaldab kõigi selliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide nimekirja, mille järele EKP valvab, tuues järelevalve alla kuuluva üksuse puhul kohastel juhtudel välja ka grupi, kuhu üksus kuulub, koos viitega otsese järelevalve õiguslikule alusele. Suuruse kriteeriumi alusel oluliseks liigitamise puhul sisaldab asjaomane nimekiri järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi varade koguväärtust. Samuti avaldab EKP selliste järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja, mis vastavad vähemalt ühele SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumile ning mille võiks seetõttu liigitada oluliseks, kuid mida EKP sellegipoolest käsitleb IV osa jaotise 9 kohaselt vähem olulisena ja mille järele EKP seega otseselt ei valva.

2. EKP avaldab nimekirja, mis sisaldab iga järelevalve alla kuuluva üksuse nime, mille järele riiklik pädev asutus valvab, ning asjaomase riikliku pädeva asutuse nime.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimekirjad avaldatakse elektrooniliselt ning on kättesaadavad EKP veebilehel.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimekirju ajakohastatakse regulaarselt.

JAOTIS 3

OLULISUSE MÄÄRAMINE SUURUSE ALUSEL

Artikkel 50

Olulisuse määramine suuruse alusel

1. Järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi olulisus suuruse kriteeriumi alusel määratakse kindlaks tema varade koguväärtuse põhjal.

2. Järelevalve alla kuuluv üksus või järelevalve alla kuuluv grupp liigitatakse oluliseks, kui tema varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot (edaspidi „minimaalse suuruse lävi”).

Artikkel 51

Järelevalve alla kuuluva üksuse olulisuse kindlaksmääramine suuruse alusel

1. Kui järelevalve alla kuuluv üksus moodustab järelevalve alla kuuluva grupi osa, määratakse tema varade koguväärtus kindlaks järelevalve alla kuuluva grupi usaldatavusjärelevalve raames koostatud konsolideeritud aastalõpuaruande põhjal kooskõlas kohaldatava õigusega.

2. Kui varade koguväärtust ei ole võimalik lõikes 1 osutatud andmete põhjal kindlaks määrata, määratakse varade koguväärtus kindlaks kooskõlas liidus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (12) kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) koostatud kõige värskemate auditeeritud raamatupidamise aastaaruannete põhjal või, kui sellised aruanded puuduvad, kooskõlas riigisiseste raamatupidamisseadustega koostatud konsolideeritud aastaaruannete põhjal.

3. Kui järelevalve alla kuuluv üksus ei moodusta järelevalve alla kuuluva grupi osa, määratakse varade koguväärtus kindlaks järelevalve alla kuuluva grupi usaldatavusjärelevalve raames koostatud individuaalse aastalõpuaruande põhjal kooskõlas kohaldatava õigusega.

4. Kui varade koguväärtust ei ole võimalik lõikes 3 osutatud andmete põhjal kindlaks määrata, määratakse varade koguväärtus kindlaks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt liidus kohaldatavate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) koostatud kõige värskema auditeeritud raamatupidamise aastaaruande põhjal või, kui sellised aruanded puuduvad, riigisiseste raamatupidamisseaduste kohaselt koostatud aastaaruannete põhjal.

5. Kui järelevalve alla kuuluv üksus on mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse filiaal, määratakse varade koguväärtus statistiliste andmete põhjal, mille aruandlus toimub Euroopa Keskpanga määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) (13) alusel.

Artikkel 52

Eri- või erandlikel asjaoludel olulisuse kindlaksmääramine suuruse alusel

1. Kui järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse puhul on toimunud erakordseid olulisi muutusi asjaoludes, mis on asjakohased olulisuse kindlaksmääramisel suuruse kriteeriumi alusel, kontrollib asjaomane riiklik pädev asutus jätkuvat vastavust minimaalse suuruse lävele.

Kui selline muutus on toimunud seoses järelevalve alla kuuluva olulise üksusega, kontrollib EKP jätkuvat vastavust minimaalse suuruse lävele.

Erakordsed olulised muutused asjaoludes, mis on asjakohased olulisuse kindlaksmääramisel suuruse kriteeriumi alusel, hõlmavad vähemalt ühte järgmisest: a) ühe või enama krediidiasutuse ühinemine, b) olulise ärivaldkonna müük või võõrandamine, c) krediidiasutuse aktsiate võõrandamine sellisel viisil, et krediidiasutus ei kuulu enam järelevalve alla kuuluvasse gruppi, mille osaks ta oli enne müüki, d) lõplik otsus järelevalve alla kuuluva üksuse (või grupi) nõuetekohase lõpetamise kohta, e) võrdväärsed faktilised olukorrad.

2. Järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus ja järelevalve alla kuuluva vähem olulise grupi puhul järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel teavitab asjaomast riiklikku pädevat asutust lõikes 1 osutatud muutustest.

Järelevalve alla kuuluv oluline üksus ja järelevalve alla kuuluva olulise grupi puhul järelevalve alla kuuluv üksus osalevate liikmesriikide kõrgeimal konsolideerimistasemel teavitab EKPd lõikes 1 osutatud muutustest.

3. Erandina artikli 47 lõigetes 1–3 sätestatud kolme aasta reeglist ja erakordsete, sealhulgas lõikes 1 osutatud asjaolude korral otsustab EKP riiklike pädevate asutustega konsulteerides, kas asjaomased järelevalve alla kuuluvad üksused on olulised või vähem olulised ning määrab kuupäeva, mil EKP või riiklikud pädevad asutused järelevalvet alustavad.

Artikkel 53

Konsolideeritud ettevõtjate grupid

1. Suuruse kriteeriumi alusel olulisuse kindlaksmääramise kontekstis hõlmab järelevalve alla kuuluv konsolideeritud ettevõtjate grupp ettevõtjaid, mis tuleb liidu õiguse kohaselt usaldatavusjärelevalve eesmärgil konsolideerida.

2. Suuruse kriteeriumi alusel olulisuse kindlaksmääramise kontekstis hõlmab järelevalve alla kuuluv konsolideeritud ettevõtjate grupp tütarettevõtjaid ja filiaale mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides.

Artikkel 54

Konsolideerimismeetod

Konsolideerimismeetod on liidu õiguse kohaselt usaldatavusjärelevalve eesmärgil kohaldatav konsolideerimismeetod.

Artikkel 55

Varade koguväärtuse arvutamise meetod

Krediidiasutuse olulisuse kindlaksmääramisel suuruse kriteeriumi alusel tuletatakse „varade koguväärtus” kooskõlas liidu õigusega usaldatavusjärelevalve jaoks koostatud bilansirealt „varad kokku”.

JAOTIS 4

OLULISUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE LIIDU VÕI OSALEVA LIIKMESRIIGI MAJANDUSES

Artikkel 56

Riigisisese majandusliku olulisuse lävi

Osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluv üksus või osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluv grupp liigitatakse asjaomase liikmesriigi majanduses oluliseks, kui

(riigisisese majandusliku olulisuse lävi)

A ≥ 5 miljardit eurot,

kus

A	on kooskõlas artiklitega 51–55 kindlaks määratud varade koguväärtus kõnealusel kalendriaastal ja
B	on sisemajanduse koguprodukt turuhindades, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (14) (ESA 2010) lisa A punktis 8.89 ning mille Eurostat avaldab iga kalendriaasta kohta.

Artikkel 57

Olulisuse kindlaksmääramise kriteeriumid liidu või osaleva liikmesriigi majanduses

1. Hinnates, kas järelevalve alla kuuluv üksus või grupp on liidu või osaleva liikmesriigi majanduses oluline muudel põhjustel kui artiklis 56 sätestatud, võtab EKP eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi olulisus liidu või osaleva liikmesriigi konkreetsetes majandussektorites;

b)	järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi seotus liidu või osaleva liikmesriigi majandusega;

c)	järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi asendatavus nii turuosalisena kui klienditeenuste osutajana;

d)	järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi äritegevuse, struktuuri või käitamise keerukus.

2. Kohaldatakse artikli 52 lõiget 3.

Artikkel 58

Riikliku pädeva asutuse taotlusel olulisuse kindlaksmääramine osaleva liikmesriigi majanduses

1. Riiklik pädev asutus võib teatada EKP-le, et peab järelevalve alla kuuluvat üksust oma riigi majanduses oluliseks.

2. EKP hindab riikliku pädeva asutuse teadet artikli 57 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide põhjal.

3. Kohaldatakse artiklit 57.

JAOTIS 5

OLULISUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE PIIRIÜLESE TEGEVUSE SEISUKOHAST

Artikkel 59

Olulisuse kindlaksmääramise kriteeriumid järelevalve alla kuuluva grupi piiriülese tegevuse seisukohast

1. EKP võib lugeda järelevalve alla kuuluva grupi oluliseks tema piiriülese tegevuse seisukohast ainult juhul, kui järelevalve alla kuuluva grupi emaettevõtja on asutanud tütarettevõtjaid, mis on krediidiasutused, rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis.

2. EKP võib lugeda järelevalve alla kuuluva grupi oluliseks tema piiriülese tegevuse seisukohast ainult juhul, kui varade koguväärtus ületab 5 miljardit eurot ja:

a)	piiriüleste varade suhe varade koguväärtusesse on suurem kui 20 % või

b)	piiriüleste kohustuste suhe kohustuste koguväärtusesse on suurem kui 20 %.

3. Kohaldatakse artikli 52 lõiget 3.

Artikkel 60

Piiriülesed varad ja kohustused

1. Järelevalve alla kuuluva grupi kontekstis on „piiriülesed varad” osa koguvaradest, mille puhul vastaspool on krediidiasutus või muu juriidiline või füüsiline isik, kes asub muus osalevas liikmesriigis kui liikmesriik, kus asub asjaomase järelevalve alla kuuluva grupi emaettevõtja peakontor.

2. Järelevalve alla kuuluva grupi kontekstis on „piiriülesed kohustused” osa kogukohustustest, mille puhul vastaspool on krediidiasutus või muu juriidiline või füüsiline isik, kes asub muus osalevas liikmesriigis kui liikmesriik, kus asub asjaomase järelevalve alla kuuluva grupi emaettevõtja peakontor.

JAOTIS 6

OLULISUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE EUROOPA STABIILSUSMEHHANISMIST OTSESE AVALIKU SEKTORI FINANTSABI TAOTLEMISE VÕI SAAMISE ALUSEL

Artikkel 61

Euroopa stabiilsusmehhanismist otsese avaliku sektori finantsabi taotlemine või saamine

1. Otsest avaliku sektori finantsabi järelevalve alla kuuluvale üksusele taotletakse, kui ESMi liige on esitanud taotluse asjaomasele üksusele finantsabi andmiseks ESMist kooskõlas ESMi juhatajate nõukogu poolt Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 19 kohaselt vastu võetud otsusega krediidiasutuse otsese rekapitaliseerimise kohta ning selle otsuse alusel vastu võetud õigusaktidega.

2. Krediidiasutus saab otsest avaliku sektori finantsabi, kui krediidiasutus saab finantsabi vastavalt lõikes 1 osutatud otsusele ja õigusaktidele.

Artikkel 62

Riiklike pädevate asutuste kohustus teavitada EKPd avaliku sektori finantsabi taotlemisest või saamisest järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse poolt

1. Ilma et see piiraks artiklis 96 sätestatud kohustust teavitada EKPd järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse finantsseisundi halvenemisest, teavitab riiklik pädev asutus EKPd niipea, kui saab teadlikuks võimalikust vajadusest anda järelevalve alla kuuluvale vähem olulisele üksusele avaliku sektori finantsabi riigisisesel tasandil kaudselt ESMist ja/või ESMist.

2. Riiklik pädev asutus esitab oma hinnangu järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse finantsseisundi kohta EKP-le kaalumiseks enne hinnangu esitamist ESMile, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel.

Artikkel 63

Otsese järelevalve algus ja lõpp

1. Järelevalve alla kuuluv üksus, mille jaoks taotletakse finantsabi ESMist või mis on saanud otsest avaliku sektori finantsabi ESMist, liigitatakse järelevalve alla kuuluvaks oluliseks üksuseks alates kuupäevast, mil otsest avaliku sektori finantsabi tema nimel taotleti.

2. Kuupäev, mil EKP alustab otsest järelevalvet, täpsustatakse EKP otsuses kooskõlas jaotisega 2.

3. Kohaldatakse artikli 52 lõiget 3.

Artikkel 64

Kohaldamisala

Kui otsest avaliku sektori finantsabi taotletakse seoses järelevalve alla kuuluva üksusega, mis moodustab järelevalve alla kuuluva grupi osa, liigitatakse oluliseks kõik järelevalve alla kuuluvad üksused, mis moodustavad selle järelevalve alla kuuluva grupi osa.

JAOTIS 7

OLULISUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE SEOSES ASJAOLUGA, ET JÄRELEVALVE ALLA KUULUV ÜKSUS ON ÜKS KOLMEST KÕIGE OLULISEMAST KREDIIDIASUTUSEST OSALEVAS LIIKMESRIIGIS

Artikkel 65

Osalevas liikmesriigis kolme kõige olulisema krediidiasutuse kindlaksmääramise kriteeriumid

1. Krediidiasutus või järelevalve alla kuuluv grupp liigitatakse oluliseks, kui ta on osalevas liikmesriigis üks kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest või järelevalve alla kuuluvast grupist.

2. Osalevas liikmesriigis kolme kõige olulisema krediidiasutuse või järelevalve alla kuuluva üksuse kindlakstegemisel võtavad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus arvesse vastavalt kas järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi suurust, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklitele 50–55.

Artikkel 66

Läbivaatamise kord

1. EKP otsustab iga osaleva liikmesriigi puhul iga kalendriaasta 1. oktoobriks, kas kolm krediidiasutust või järelevalve alla kuuluvat gruppi, mille emaettevõtja on asutatud asjaomases liikmesriigis, peaksid olema liigitatud järelevalve alla kuuluvateks olulisteks üksusteks.

2. EKP nõudmisel teavitavad riiklikud pädevad asutused EKPd vastava kalendriaasta 1. oktoobriks osalevas liikmesriigis asutatud kolmest kõige olulisemast krediidiasutusest või järelevalve alla kuuluvast grupist. Riiklikud pädevad asutused määravad kolm kõige olulisemat krediidiasutust või järelevalve alla kuuluvat gruppi kindlaks artiklites 50–55 sätestatud kriteeriumide alusel.

3. Riiklik pädev asutus esitab EKP-le aruande kõigi kolme asjaomases osalevas liikmesriigis kõige olulisema krediidiasutuse või järelevalve alla kuuluva grupi järelevalve ja riskiprofiili kohta, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või järelevalve alla kuuluv grupp on juba liigitatud oluliseks.

Lõikes 2 osutatud teabe kättesaamisel viib EKP läbi omapoolse hindamise. Selleks võib EKP nõuda, et asjaomane riiklik pädev asutus esitaks mis tahes asjakohast teavet.

4. Kui 1. oktoobril üht või enamat kolmest osaleva liikmesriigi kõige olulisemast krediidiasutusest või järelevalve alla kuuluvast grupist oluliseks ei liigitata, võtab EKP kooskõlas jaotisega 2 vastu otsuse kolme kõige olulisema krediidiasutuse või järelevalve alla kuuluva grupi kohta, mida ei liigitata oluliseks.

5. Kohaldatakse artikli 52 lõiget 3.

JAOTIS 8

EKP OTSUS TEOSTADA JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE VÄHEM OLULISTE ÜKSUSTE OTSEST JÄRELEVALVET VASTAVALT SSM MÄÄRUSE ARTIKLI 6 LÕIKE 5 PUNKTILE B

Artikkel 67

SSM määruse artikli 6 lõike 5 punkti b kohase EKP otsuse kriteeriumid

1. EKP võib kooskõlas SSM määruse artikli 6 lõike 5 punktiga b mis tahes ajal teha otsuse järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi otsese järelevalve kohta, kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks.

2. Enne lõikes 1 osutatud EKP otsuse tegemist võtab EKP muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a)	kas järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus või grupp on lähedal SSM määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide täitmisele;

b)	järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi seotus teiste krediidiasutustega;

kas asjaomane järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus on mitteosalevas liikmesriigis või kolmandas riigis peakontorit omava järelevalve alla kuuluva üksuse tütarettevõtja või on asutanud osalevates liikmesriikides ühe või enam tütarettevõtjat, mis on samuti krediidiasutused, või ühe või enam filiaali, millest üks või enam on olulised;

d)	asjaolu, et riiklik pädev asutus ei ole järginud EKP juhiseid;

e)	asjaolu, et riiklik pädev asutus ei ole järginud SSM määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusakte;

f)	asjaolu, kas järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus on taotlenud või saanud kaudselt finantsabi EFSFist või ESMist.

Artikkel 68

Riikliku pädeva asutuse taotlusel SSM määruse artikli 6 lõike 5 punkti b kohase EKP otsuse ettevalmistamise kord

1. EKP hindab riikliku pädeva asutuse taotlusel, kas järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi otsene järelevalve on kooskõlas SSM määrusega vajalik, et tagada kõrgete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine.

2. Riikliku pädeva asutuse taotluses a) nimetatakse järelevalve alla kuuluv vähem oluline üksus või grupp, mille suhtes EKP peaks riikliku pädeva asutuse hinnangul alustama otsest järelevalvet ja b) märgitakse ära, miks järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi EKP-poolne otsene järelevalve on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks.

3. Koos riikliku pädeva asutuse taotlusega esitatakse aruanne asjaomase järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi järelevalve ja riskiprofiili kohta.

4. Kui EKP ei nõustu riikliku pädeva asutuse taotlusega, konsulteerib ta asjaomase riikliku pädeva asutusega enne lõplikku otsuse langetamist selle kohta, kas järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi EKP-poolne järelevalve on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks.

5. Kui EKP otsustab, et järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi EKP-poolne järelevalve on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks, võtab ta kooskõlas jaotisega 2 vastu EKP otsuse.

Artikkel 69

EKP algatusel SSM määruse artikli 6 lõike 5 punkti b kohase EKP otsuse ettevalmistamise kord

1. EKP võib nõuda, et riiklik pädev asutus esitaks aruande järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi järelevalve ja riskiprofiili kohta. EKP täpsustab tähtaja, mille jooksul aruanne tuleks EKP-le esitada.

2. EKP konsulteerib riikliku pädeva asutusega enne lõpliku hinnangu andmist selle kohta, kas järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi EKP-poolne järelevalve on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks.

3. Kui EKP otsustab, et järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupi EKP-poolne järelevalve on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks, võtab ta kooskõlas jaotisega 2 vastu EKP otsuse.

JAOTIS 9

KONKREETSED ASJAOLUD, MIS VÕIVAD ÕIGUSTADA JÄRELEVALVE ALLA KUULUVA ÜKSUSE LIIGITAMIST VÄHEM OLULISEKS, HOOLIMATA OLULISEKS LIIGITAMISE KRITEERIUMIDE TÄITMISEST

Artikkel 70

Konkreetsed asjaolud, mille tõttu järelevalve all kuuluv oluline üksus liigitatakse vähem oluliseks

1. SSM määruse artikli 6 lõike 4 teises ja viiendas lõigus osutatud konkreetsed asjaolud (edaspidi „konkreetsed asjaolud”) esinevad konkreetsete faktide korral, mille kohaselt on oluliseks liigitamine SSM määruse eesmärke ja põhimõtteid ning eelkõige kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamise vajadust arvestades asjakohatu.

2. Mõistet „konkreetsed asjaolud” tõlgendatakse kitsendavalt.

Artikkel 71

Konkreetsete asjaolude esinemise hindamine

1. Konkreetsete asjaolude esinemist, mis õigustaksid muidu olulise üksuse liigitamist vähem oluliseks järelevalve alla kuuluvaks üksuseks, hinnatakse juhtumipõhiselt ning iga järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi puhul eraldi, mitte järelevalve alla kuuluvate üksuste liikide kaupa.

2. Kohaldatakse artiklit 40.

3. Kohaldatakse artikleid 44–46 ning 48 ja 49. EKP esitab oma otsuses põhjendused, millele tuginedes järeldati, et konkreetsed asjaolud eksisteerivad.

Artikkel 72

Läbivaatamine

1. EKP vaatab asjaomaste riiklike pädevate asutuste abiga vähemalt kord aastas läbi, kas konkreetsete asjaolude tõttu vähem oluliseks liigitatud järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi suhtes eksisteerivad endiselt konkreetsed asjaolud.

2. Asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus esitab kogu teabe ja kõik dokumendid, mida EKP nõuab lõikes 1 osutatud läbivaatamiseks.

3. Kui EKP leiab, et konkreetseid asjaolusid enam ei eksisteeri, võtab ta vastu asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele adresseeritud EKP otsuse selle kohta, et üksus on liigitatud oluliseks ja konkreetseid asjaolusid enam ei esine.

4. Kohaldatakse IV osa jaotist 2.

V OSA

ÜHISED MENETLUSED

JAOTIS 1

KOOSTÖÖ SEOSES KREDIIDIASUTUSTE TEGEVUSLOA TAOTLEMISEGA

Artikkel 73

EKP teavitamine krediidiasutuse tegevusloa taotlusest

1. Riiklik pädev asutus, mis saab osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse tegevusloa taotluse, teavitab EKPd selle taotluse saamisest 15 tööpäeva jooksul.

2. Samuti teatab riiklik pädev asutus EKP-le tähtaja, mille jooksul tuleb asjaomase riigi õiguse kohaselt teha taotluse kohta otsus ja teavitada sellest taotlejat.

3. Kui taotlus ei ole täielik, palub riiklik pädev asutus taotlejat kas omal algatusel või EKP nõudmisel esitada täiendavat teavet. Riiklik pädev asutus edastab esitatud täiendava teabe EKP-le 15 tööpäeva jooksul alates teabe laekumisest riiklikule pädevale asutusele.

Artikkel 74

Taotluse hindamine riiklike pädevate asutuste poolt

Riiklik pädev asutus, millele taotlus esitatakse, hindab taotleja vastavust kõigile asjaomase riikliku pädeva asutuse liikmesriigi õiguses tegevusloa andmise tingimustele.

Artikkel 75

Riikliku pädeva asutuse otsus taotluse tagasilükkamise kohta

Riiklik pädev asutus lükkab tagasi taotlused, mis ei vasta asjaomase riigi õiguses tegevusloa andmise tingimustele ning saadab otsuse koopia EKP-le.

Artikkel 76

Riikliku pädeva asutuse otsuse eelnõu krediidiasutuse tegevusloa andmise kohta

1. Kui riiklik pädev asutus leiab, et taotlus vastab asjaomase riigi õiguses tegevusloa andmise tingimustele, koostab ta otsuse eelnõu, milles tehakse EKP-le ettepanek taotlejale tegevusloa andmiseks (edaspidi „tegevusloa otsuse eelnõu”).

2. Riiklik pädev asutus tagab, et EKPd ja taotlejat teavitatakse tegevusloa otsuse eelnõust vähemalt 20 tööpäeva enne asjaomase riigi õigusega kehtestatud maksimaalse hindamisperioodi lõppu.

3. Riiklik pädev asutus võib teha ettepaneku lisada tegevusloa otsuse eelnõule soovitusi, tingimusi ja/või piiranguid kooskõlas riigisisese või liidu õigusega. Sellisel juhul vastutab riiklik pädev asutus nendele tingimuste ja/või piirangutele vastavuse hindamise eest.

Artikkel 77

Taotluste hindamine ja taotlejate ärakuulamine EKP poolt

1. EKP hindab taotlust asjakohases liidu õiguses kehtestatud tegevusloa andmise tingimuste alusel. Kui EKP leiab, et nimetatud tingimused ei ole täidetud, annab ta taotlejale võimaluse esitada kirjalikke märkuseid hindamisega seotud faktiliste asjaolude ja vastuväidete kohta kooskõlas artikliga 31.

2. Koosoleku korraldamise vajaduse korral ning muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib EKP pikendada taotluse kohta otsuse vastu võtmise maksimaalset perioodi kooskõlas SSM määruse artikli 14 lõikega 3. Taotlejat teavitatakse pikendamisest kooskõlas käesoleva määruse artikliga 35.

Artikkel 78

EKP otsus taotluse kohta

1. EKP võtab riikliku pädeva asutuse esitatud tegevusloa otsuse eelnõu kohta otsuse vastu 10 tööpäeva jooksul, kui kooskõlas artikli 77 lõikega 2 ei ole tehtud otsust tähtaja pikendamiseks. EKP võib tegevusloa otsuse eelnõud toetada ja anda seeläbi nõusoleku tegevusloa andmiseks või esitada tegevusloa otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid.

2. EKP tugineb oma otsuses taotluse hindamisele, tegevusloa otsuse eelnõule ja taotleja poolt kooskõlas artikliga 77 esitatud märkustele.

3. Kui EKP ei võta otsust vastu lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, loetakse riikliku pädeva asutuse koostatud tegevusloa otsuse eelnõu vastu võetuks.

4. EKP võtab vastu otsuse tegevusloa andmiseks, kui taotleja vastab kõigile tegevusloa andmiseks sätestatud tingimustele vastavalt asjakohasele liidu õigusele ja liikmesriigi õigusele, kus taotleja on asutatud.

5. Otsus tegevusloa andmiseks hõlmab tegevust krediidiasutusena vastavalt asjaomase riigi õiguse sätetele, ilma et see piiraks riigisisesest õigusest tulenevaid mis tahes täiendavaid nõudeid muule tegevusele kui avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ja oma vahenditest laenu andmine.

Artikkel 79

Tegevusloa aegumise kord

Tegevusluba aegub direktiivi 2013/36/EL artikli 18 punktis a osutatud juhtudel, kui see on sätestatud asjaomase riigi õiguses. Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd tegevusloa aegumisest. EKP teeb tegevusloa aegumise kooskõlas asjaomase riigi õigusega avalikuks pärast asjaomase riikliku pädeva asutuse ja asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse teavitamist.

JAOTIS 2

KOOSTÖÖ TEGEVUSLOA KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORRAL

Artikkel 80

Riikliku pädeva asutuse ettepanek tunnistada tegevusluba kehtetuks

1. Kui asjaomane riiklik pädev asutus leiab, et krediidiasutuse tegevusluba tuleks asjakohase liidu õiguse või riigisisese õiguse kohaselt täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, sealhulgas krediidiasutuse enda taotlusel, esitab ta EKP-le otsuse eelnõu, milles tehakse ettepanek tunnistada tegevusluba kehtetuks (edaspidi „kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu”) koos asjaomaste tõendavate dokumentidega.

2. Riiklik pädev asutus kooskõlastab kõik kehtetuks tunnistamise otsuste eelnõud riikliku pädeva asutusega, kes on pädev krediidiasutuste kriisilahenduses (edaspidi „riiklik kriisilahendusasutus”), kui need on riikliku pädeva asutuse jaoks asjakohased.

Artikkel 81

Kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu hindamine EKP poolt

1. EKP viib kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu hindamise läbi viivitamata. Eelkõige võtab EKP arvesse riikliku pädeva asutuse esitatud põhjendust otsuse kiireloomulisuse kohta.

2. Kohaldatakse artiklis 31 sätestatud õigust olla ära kuulatud.

Artikkel 82

Hindamise läbiviimine EKP algatusel ning konsulteerimine riiklike pädevate asutustega

1. Kui EKP saab teadlikuks asjaoludest, millele tuginedes võidakse tegevusluba kehtetuks tunnistada, hindab ta omal algatusel, kas tegevusluba tuleks asjakohase liidu õiguse kohaselt kehtetuks tunnistada.

2. EKP võib asjaomaste riiklike pädevate asutustega mis tahes ajal konsulteerida. Kui EKP kavatseb tegevusloa kehtetuks tunnistada, konsulteerib ta riikliku pädeva asutusega liikmesriigis, kus krediidiasutus on asutatud, vähemalt 25 tööpäeva enne kavandatava otsuse tegemise kuupäeva. Kui see on kiireloomulistel juhtudel nõuetekohaselt põhjendatud, võib konsulteerimistähtaega lühendada viie tööpäevani.

3. Kui EKP kavatseb tegevusloa kehtetuks tunnistada, teavitab ta asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi krediidiasutuse esitatud märkustest. Kohaldatakse artiklis 31 sätestatud krediidiasutuse õigust olla ära kuulatud.

4. EKP kooskõlastab tegevusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku riikliku kriisilahendusasutusega kooskõlas SSM määruse artikli 14 lõikega 5. EKP teavitab riiklikku pädevat asutust viivitamata riikliku kriisilahendusasutusega kontakti võtmisest.

Artikkel 83

EKP otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta

1. EKP võtab otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta vastu viivitamata. EKP võib seejuures kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu heaks kiita või tagasi lükata.

2. Otsuse tegemisel võtab EKP arvesse järgmist: a) oma hinnangut kehtetuks tunnistamist õigustavate asjaolude kohta; b) asjakohastel juhtudel riikliku pädeva asutuse kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu; c) konsulteerimist riikliku pädeva asutusega ning, kui riiklik pädev asutus ei ole riiklik kriisilahendusasutus, riikliku kriisilahendusasutusega (koos riikliku pädeva asutusega edaspidi „riiklikud asutused”); d) krediidiasutuse esitatud märkusi kooskõlas artikli 81 lõikega 2 ja artikli 82 lõikega 3.

3. Samuti võtab EKP vastu otsuse artiklis 84 kirjeldatud juhtudel, kui riiklik kriisilahendusasutus ei esita tegevusloa kehtetuks tunnistamisele vastuväiteid või kui EKP teeb kindlaks, et riiklikud asutused ei ole rakendanud nõuetekohaseid meetmeid, mis on vajalikud finantsstabiilsuse säilitamiseks.

Artikkel 84

Võimalike kriisilahendusmeetmete võtmise kord riiklikes asutustes

1. Kui riiklik kriisilahendusasutus esitab vastuväite EKP kavatsusele tunnistada tegevusluba kehtetuks, lepivad EKP ja riiklik kriisilahendusasutus kokku ajavahemiku, mille jooksul EKP peatab tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Kokkuleppe sõlmimiseks teavitab EKP riiklikku pädevat asutust viivitamata pärast riikliku kriisilahendusasutusega kontakteerumist.

2. Kokkulepitud ajavahemiku lõppedes hindab EKP, kas jätkata tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust või pikendada kokkulepitud ajavahemikku kooskõlas SSM määruse artikli 14 lõikega 6, võttes arvesse tehtud edusamme. EKP konsulteerib nii asjaomase riikliku pädeva asutusega kui ka riikliku kriisilahendusasutusega, kui see ei ole riiklik pädev asutus. Riiklik pädev asutus teatab EKP-le asutuste võetud meetmed ja annab hinnangu kehtetuks tunnistamise tagajärgede kohta.

3. Kui riiklik kriisilahendusasutus ei esita tegevusloa kehtetuks tunnistamisele vastuväiteid või kui EKP teeb kindlaks, et riiklikud asutused ei ole rakendanud nõuetekohaseid meetmeid finantsstabiilsuse säilitamiseks, kohaldatakse artiklit 83.

JAOTIS 3

KOOSTÖÖ SEOSES OLULISTE OSALUSTE OMANDAMISEGA

Artikkel 85

Riiklike pädevate asutuste teavitamine olulise osaluse omandamisest

1. Riiklik pädev asutus, kes saab teate osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kavatsusest, teavitab EKPd nimetatud teatest hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kinnitamisest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 22 lõikega 2.

2. Riiklik pädev asutus teavitab EKPd vajadusest hindamisperiood täiendava teabe nõude tõttu peatada. Riiklik pädev asutus edastab teabe EKP-le viie tööpäeva jooksul pärast nõude esitamist asjaomasele riiklikule pädevale asutusele.

3. Samuti teatab riiklik pädev asutus EKP-le asjaomase riigi õiguses sätestatud olulise osaluse omandamisega nõustumise või mittenõustumise otsuse taotlejale teatamise tähtaja.

Artikkel 86

Võimaliku omandamise hindamine

1. Riiklik pädev asutus, keda on teavitatud krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kavatsusest, hindab võimaliku omandamise vastavust kõigile asjakohases liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud tingimustele. Pärast hinnangu andmist koostab riiklik pädev asutus EKP-le omandamisega nõustumise või mittenõustumise otsuse eelnõu.

2. Riiklik pädev asutus esitab omandamisega nõustumise või mittenõustumise otsuse eelnõu EKP-le vähemalt 15 tööpäeva enne asjakohases liidus õiguses määratletud hindamisperioodi lõppu.

Artikkel 87

EKP otsus omandamise kohta

EKP omandamisega nõustumise või mittenõustumise otsuse aluseks on EKP hinnang kavandatava omandamise kohta ja riikliku pädeva asutuse otsuse eelnõu. Kohaldatakse artiklis 31 sätestatud õigust olla ära kuulatud.

JAOTIS 4

ÜHISTES MENETLUSTES VASTUVÕETAVATEST OTSUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 88

Otsustest teavitamise kord

1. EKP teavitab pooli, kooskõlas artikliga 35, viivitamata järgmistest otsustest:

a)	EKP otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta;

b)	EKP otsus krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta.

2. EKP teavitab asjaomast riiklikku pädevat asutust viivitamata kõigist järgmistest otsustest:

a)	EKP otsus krediidiasutuse tegevusloa taotluse kohta;

b)	EKP otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta;

c)	EKP otsus krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta.

3. Riiklik pädev asutus teavitab tegevusloa taotlejat järgmistest otsustest:

a)	tegevusloa otsuse eelnõu;

b)	riikliku pädeva asutuse otsus tegevusloa taotluse tagasilükkamise kohta, kui taotleja ei vasta asjaomase riigi õiguses sätestatud tegevusloa andmise tingimustele;

c)	EKP otsus punktis a osutatud tegevusloa otsuse eelnõu suhtes vastuväidete esitamise kohta;

d)	EKP otsus tegevusloa andmise kohta.

4. Riiklik pädev asutus teavitab asjaomast riiklikku kriisilahendusasutust EKP otsusest krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta.

5. EKP teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet kõigist EKP otsustest krediidiasutuse tegevusloa taotluse rahuldamise või tagasilükkamise ning tegevusloa aegumise kohta. Asjaomases teates toob EKP välja tegevusloa taotluse rahuldamise või tagasilükkamise otsuse vastuvõtmise või tegevusloa aegumise põhjused.

VI OSA

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE OLULISTE ÜKSUSTE JÄRELEVALVE KORD

JAOTIS 1

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE OLULISTE ÜKSUSTE JÄRELEVALVE JA RIIKLIKE PÄDEVATE ASUTUSTE ABI

Artikkel 89

Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste järelevalve

EKP teostab järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste otsest järelevalvet vastavalt II osas sätestatud menetlustele, eelkõige seoses ühiste järelevalverühmade ülesannete ja koosseisuga.

Artikkel 90

Riiklike pädevate asutuste roll EKP abistamisel

1. Riiklik pädev asutus abistab EKPd tema ülesannete täitmisel vastavalt SSM määruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele, eelkõige järgmises tegevuses:

a)	osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluvate oluliste üksustega seotud otsuste eelnõude esitamine EKP-le kooskõlas artikliga 91;

b)	EKP abistamine EKP-le SSM määrusega antud ülesannete täitmisega seotud mis tahes õigusaktide koostamisel ja rakendamisel, sealhulgas abistamine kontrollimisel ja järelevalve alla kuuluva olulise üksuse olukorra igapäevases hindamises;

c)	EKP abistamine tema otsuste jõustamisel, kasutades vajadusel SSM määruse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus ja artikli 11 lõikes 2 osutatud volitusi.

2. EKP abistamisel järgib riiklik pädev asutus EKP juhiseid järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste kohta.

Artikkel 91

Riiklike pädevate asutuste poolt EKP-le kaalumiseks ette valmistatavad otsuste eelnõud

1. Vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 3 ja artikli 6 lõike 7 punktile b võib EKP nõuda, et riiklik pädev asutus valmistaks EKP-le kaalumiseks ette SSM määruse artiklis 4 osutatud ülesannete täitmisega seotud otsuse eelnõu.

Nõudes täpsustatakse otsuse eelnõu EKP-le esitamise tähtaeg.

2. Riiklik pädev asutus võib esitada EKP-le kaalumiseks järelevalve alla kuuluva olulise üksusega seotud otsuse eelnõu ka omal algatusel ühise järelevalverühma kaudu.

Artikkel 92

Teabevahetus

EKP ja riiklikud pädevad asutused vahetavad viivitamata teavet järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste kohta, kui on tõsiseid märke, et asjaomased järelevalve alla kuuluvad olulised üksused ei suuda enam täita oma kohustusi võlausaldajate ees, eelkõige ei suuda tagada hoiustajate usaldatud varade turvalisust, või kui on tõsiseid märke, et asjaoludest tulenevalt võidakse otsustada, et asjaomane krediidiasutus ei suuda hoiuseid tagasi maksta nagu osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/19/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis i (15). EKP ja riiklikud pädevad asutused vahetavad teavet enne vastava hinnangu andmisega seotud otsuse tegemist.

JAOTIS 2

KREDIIDIASUTUSTE JUHTIMISE EEST VASTUTAVATE ISIKUTE SUHTES KEHTIVATE ASJAKOHASTE NÕUETE JÄRGIMINE

Artikkel 93

Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste juhtorganite liikmete sobivuse hindamine

1. Tagamaks, et asutused kehtestaksid töökindla juhtimiskorra ning ilma et see piiraks asjakohase liidu ja riigisisese õiguse ning V osa kohaldamist, teavitab järelevalve alla kuuluv oluline üksus riiklikku pädevat asutust direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punkti 7 ja artikli 3 lõike 2 tähenduses juhtimis- ja järelevalvefunktsioone täitvate juhtorganite liikmete (edaspidi „juhid”) mis tahes muudatusest, sealhulgas juhtide ametiaja pikendamisest. Riiklik pädev asutus teavitab EKPd sellisest muudatusest viivitamata, teatades EKP-le tähtaja, mille jooksul asjaomase riigi õiguse kohaselt tuleb vastu võtta ja teatavaks teha otsus.

2. Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste juhtide sobivuse hindamiseks on EKP-l asjakohase liidu ja riigisisese õigusega pädevatele asutustele antud järelevalvevolitused.

Artikkel 94

Juhtide sobivuse järjepidev hindamine

1. Järelevalve alla kuuluv oluline üksus teavitab asjaomast riiklikku pädevat asutust uutest asjaoludest, mis võivad mõjutada algset sobivushinnangut, või mis tahes muudest küsimustest, mis võivad mõjutada juhi sobivust, viivitamata pärast selliste asjaolude või küsimuste teatavaks saamist järelevalve alla kuuluvale üksusele või asjaomasele juhile. Asjaomane riiklik pädev asutus teavitab nimetatud uutest asjaoludest või küsimustest viivitamata EKPd.

2. EKP võib algatada uue hindamise lõikes 1 osutatud uute asjaolude või küsimuste alusel või kui EKP saab teadlikuks mis tahes uutest asjaoludest, mis võivad mõjutada asjaomase juhi algset hinnangut, või mis tahes muust küsimustest, mis võib mõjutada juhi sobivust. EKP määrab kooskõlas asjakohase liidu ja riigisisese õigusega asjakohased meetmed ning teavitab asjaomast riiklikku pädevat asutust nendest meetmetest viivitamata.

JAOTIS 3

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE OLULISTE ÜKSUSTE KOHALDATAVAD MUUD MENETLUSED

Artikkel 95

Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste nõuded, teated või taotlused

1. Ilma et see piiraks eelkõige V osas sätestatud erimenetluste kohaldamist ja tavapärast suhtlust asjaomase riikliku pädeva asutusega, adresseerib järelevalve alla kuuluv oluline üksus EKP-le kõik oma EKP-le antud ülesannete täitmisega seotud nõuded, teated või taotlused.

2. EKP teeb vastava nõude, teate või taotluse kättesaadavaks asjaomasele riiklikule pädevale asutusele ning võib nõuda, et riiklik pädev asutus valmistaks kooskõlas artikliga 91 ette otsuse eelnõu.

3. Oluliste muutuste korral võrreldes algse nõude, teate või taotlusega seoses antud volitusega, adresseerib järelevalve alla kuuluv oluline üksus uue nõude, teate või taotluse EKP-le lõikes 1 osutatud korras.

VII OSA

JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE VÄHEM OLULISTE ÜKSUSTE JÄRELEVALVE KORD

JAOTIS 1

EKP TEAVITAMINE RIIKLIKU PÄDEVA ASUTUSE OLULISTEST JÄRELEVALVEMENETLUSTEST JA OLULISTE JÄRELEVALVEOTSUSTE EELNÕUDEST

Artikkel 96

Järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse finantsseisundi halvenemine

Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse seisundi kiirest ja olulisest halvenemisest, eelkõige juhul, kui halvenemine võib kaasa tuua ESMist otsese või kaudse finantsabi taotlemise, ilma et see piiraks artikli 62 kohaldamist.

Artikkel 97

EKP teavitamine riikliku pädeva asutuse olulistest järelevalvemenetlustest

1. Et võimaldada EKP-l teostada süsteemi toimimise järelevalvet vastavalt SSM määruse artikli 6 lõike 5 punktile c, esitavad riiklikud pädevad asutused EKP-le teavet riikliku pädeva asutuse oluliste järelevalvemenetluste kohta seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksustega. Võttes arvesse eelkõige asjaomase järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse riskiolukorda ja võimalikku mõju riigisisesele finantssüsteemile, määratleb EKP kriteeriumid, mille alusel määratakse, millist teavet milliste järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste kohta esitatakse. Riiklikud pädevad asutused esitavad asjaomase teabe enne menetluse alustamist või nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel koos menetluse alustamisega.

2. Lõikes 1 osutatud riiklike pädevate asutuste olulised järelevalvemenetlused hõlmavad järgmist:

a)	järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste juhatuse liikmete ametist kõrvaldamist ja erihalduri määramist järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste juhtimise ülevõtmiseks ja

b)	järelevalve alla kuuluvale vähem olulisele üksusele olulist mõju avaldavaid menetlusi.

3. Lisaks teabenõuetele, mille EKP kehtestab käesoleva artikli alusel, võib EKP mis tahes ajal nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt teavet nende ülesannete täitmise kohta seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksustega.

4. Lisaks EKP poolt käesoleva artikli alusel kehtestatud teavitamisnõuetele teavitavad riiklikud pädevad asutused EKPd omal algatusel mis tahes muust riikliku pädeva asutuse järelevalvemenetlusest,

a)	mida nad peavad oluliseks või

b)	mis võib avaldada negatiivset mõju ühtse järelevalvemehhanismi mainele.

5. Kui EKP nõuab, et riiklik pädev asutus täiendavalt hindaks riikliku pädeva asutuse olulise järelevalvemenetluse konkreetseid aspekte, täpsustatakse nõudes ka asjaomased aspektid. EKP ja riiklik pädev asutus tagavad, et teisel osapoolel on piisavalt aega võimaldada menetluse ja ühtse järelevalvemehhanismi kui terviku tõhus toimimine.

Artikkel 98

EKP teavitamine riikliku pädeva asutuse oluliste järelevalveotsuste eelnõudest

1. Et võimaldada EKP-l teostada süsteemi toimimise järelevalvet vastavalt SSM määruse artikli 6 lõike 5 punktile c, saadavad riiklikud pädevad asutused EKP-le lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele vastavad järelevalveotsuste eelnõud, kui otsuse eelnõu on seotud järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksustega, kelle kohta EKP nõuab teabe esitamist EKP määratletud üldkriteeriumide alusel nende riskiolukorra ja võimaliku mõju kohta riigisisesele finantssüsteemile.

2. Võttes arvesse lõiget 1, saadetakse järelevalveotsuste eelnõud enne järelevalve alla kuuluvatele vähem olulistele üksustele adresseerimist EKP-le, kui otsused

a)	on seotud järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste juhatuse liikmete ametist kõrvaldamise ja erihaldurite määramisega või

b)	avaldavad olulist mõju järelevalve alla kuuluvale vähem olulisele üksusele.

3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamisnõuetele edastavad riiklikud pädevad asutused EKP-le mis tahes muud järelevalveotsuste eelnõud,

a)	mille kohta soovitakse EKP arvamust või

b)	mis võivad avaldada negatiivset mõju ühtse järelevalvemehhanismi mainele.

4. Riiklikud pädevad asutused saadavad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele vastavad otsuste eelnõud, mida seetõttu käsitletakse oluliste järelevalveotsuste eelnõudena, EKP-le vähemalt kümme päeva enne otsuse vastuvõtmise kavandatavat kuupäeva. EKP esitab oma arvamuse otsuse eelnõu kohta mõistliku aja jooksul enne otsuse kavandatavat vastuvõtmist. Kiireloomulistel juhtudel otsustab EKP-le lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele vastava otsuse eelnõu saatmise mõistliku tähtaja asjaomane riiklik pädev asutus.

JAOTIS 2

RIIKLIKE PÄDEVATE ASUTUSTE JÄRELARUANDLUS EKP-LE JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE VÄHEM OLULISTE ÜKSUSTE KOHTA

Artikkel 99

Riiklike pädevate asutuste üldine aruandekohustus EKP ees

1. Et võimaldada EKP-l teostada ühtse järelevalvemehhanismi toimimise järelevalvet vastavalt SSM määruse artikli 6 lõike 5 punktile c ning ilma et see piiraks 1. peatüki kohaldamist, võib EKP nõuda, et riiklikud pädevad asutused annaksid EKP-le korrapäraselt aru nende võetud meetmete ja SSM määruse artikli 6 lõike 6 alusel teostatavate ülesannete täitmise kohta. EKP teatab riiklikele pädevatele asutustele kord aastas järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste liigid ja nõutava teabe sisu.

2. Kooskõlas lõikega 1 sätestatud nõuded ei piira EKP õigust kasutada järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste suhtes SSM määruse artiklites 10–13 osutatud volitusi.

Artikkel 100

Riiklike pädevate asutuste poolt EKP-le esitatavate aruannete sagedus ja ulatus

Riiklikud pädevad asutused esitavad EKP-le kooskõlas EKP nõuetega aastaaruandeid järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste, järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide või järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste liikide kohta.

VIII OSA

EKP, RIIKLIKE PÄDEVATE ASUTUSTE JA RIIKLIKE MÄÄRATUD ASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ SEOSES MAKROTASANDI USALDATAVUSJÄRELEVALVE ÜLESANNETE JA VAHENDITEGA

JAOTIS 1

MAKROTASANDI USALDATAVUSJÄRELEVALVE VAHENDITE MÄÄRATLUS

Artikkel 101

Üldsätted

1. Käesolevas osas käsitletakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditena järgmisi instrumente:

a)	kapitalipuhvrid direktiivi 2013/36/EL artiklite 130 ja 142 tähenduses;

b)	meetmed riigis tegevusloa saanud krediidiasutuste või krediidiasutuste allasutuste suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 458;

mis tahes süsteemsete või makrotasandi usaldatavusriskide käsitlemise meetmed, mille võtavad vastu riiklikud määratud asutused või riiklikud pädevad asutused, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL, võttes arvesse seal sätestatud korda, konkreetselt liidu õiguse jaoks kohastel juhtudel.

2. SSM määruse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud makrotasandi menetlusi ei käsitleta käesoleva määruse tähenduses EKP või riikliku pädeva asutuse järelevalvemenetlustena, ilma et see piiraks SSM määruse artikli 22 kohaldamist seoses konkreetsetele järelevalve alla kuuluvatele üksustele adresseeritud otsustega.

Artikkel 102

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamine EKP poolt

EKP kasutab artiklis 101 osutatud makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendeid kooskõlas käesoleva määruse ning SSM määruse artikli 5 lõikega 2 ja artikli 9 lõikega 2, samuti juhtudel, kui makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid on sätestatud direktiiviga ja üle võetud riigi õigusse. Puhvri määra mittekehtestamine riikliku määratud asutuse poolt ei takista puhvrinõude kehtestamist EKP poolt kooskõlas käesoleva määruse ja SSM määruse artikli 5 lõikega 2.

JAOTIS 2

MAKROTASANDI USALDATAVUSJÄRELEVALVE VAHENDITE KASUTAMISE MENETLUSSÄTTED

Artikkel 103

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutavate riiklike pädevate asutuste ja riiklike määratud asutuste nimekiri

EKP kogub osalevate liikmesriikide riiklikelt pädevatelt asutustelt ja riiklikelt määratud asutustelt teavet artiklis 101 osutatud asjakohaseid makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendeid kasutama määratud asutuste kohta ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kohta, mida need asutused on volitatud kasutama.

Artikkel 104

Teabevahetus ja koostöö seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamisega riiklikus pädevas asutuses ja riiklikus määratud asutuses

1. Vastavalt SSM määruse artikli 5 lõikele 1, teavitab asjaomane riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus, kes kavatseb selliseid vahendeid kasutada, EKPd oma kavatsusest kümme tööpäeva enne otsuse tegemist. Sellest olenemata, kui riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus kavatseb kasutada makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendit, teavitab ta EKPd võimalikult vara tema tuvastatud makrotasandi või süsteemsest riskist finantssüsteemile ja võimaluse korral kavandatava vahendi üksikasjadest. Nimetatud teave sisaldab võimalikult palju teavet kavandatava meetme eripära kohta, sealhulgas kavandatava kohaldamiskuupäeva kohta.

2. Riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus teavitab EKPd oma kavatsusest.

3. EKP vastuväite korral riikliku pädeva asutuse või riikliku määratud asutuse kavandatavale meetmele esitab EKP vastuväite põhjendused viie tööpäeva jooksul pärast kavatsusest teavitamist. Vastuväide esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse ära vastuväite põhjendused. Riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus hindab nõuetekohaselt EKP esitatud põhjendusi, enne kui jätkab otsuse menetlemist kohasel viisil.

Artikkel 105

Teabevahetus ja koostöö seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite kasutamisega EKP poolt

1. Kui EKP kavatseb omal algatusel või riikliku pädeva asutuse või riikliku määratud asutuse ettepanekul kehtestada kooskõlas SSM määruse artikli 5 lõikega 2 kõrgemaid nõudeid kapitalipuhvritele või kohaldada rangemaid meetmeid süsteemsete või makrotasandi riskide käsitlemiseks, teeb ta tihedat koostööd asjaomase liikmesriigi riiklike määratud asutustega ning eelkõige teavitab riiklikku määratud asutust või riiklikku pädevat asutust oma kavatsusest kümme tööpäeva enne vastava otsuse tegemist. Sellest olenemata, kui EKP kavatseb kehtestada kõrgemaid nõudeid kapitalipuhvritele või rakendada rangemaid meetmeid süsteemsete või makrotasandi riskide käsitlemiseks liidu õiguses sätestatud juhtudel krediidiasutuste tasandil, kelle suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud menetlusi, teavitab ta asjaomast riiklikku pädevat asutust või riiklikku määratud asutust võimalikult vara tema tuvastatud makrotasandi või süsteemsest riskist finantssüsteemile ning, kui võimalik, kavandatava vahendi üksikasjadest. Nimetatud teave sisaldab võimalikult palju teavet kavandatava meetme eripära kohta, sealhulgas kavandatava kohaldamiskuupäeva kohta.

2. Asjaomase riikliku pädeva asutuse või riikliku määratud asutuse vastuväite korral EKP kavandatavale meetmele esitab asjaomane asutus EKP-le vastuväite põhjendused viie tööpäeva jooksul pärast EKP kavatsuse kohta teate saamist. Vastuväide esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse ära vastuväite põhjendused. EKP hindab nõuetekohaselt esitatud põhjendusi, enne kui jätkab otsuse menetlemist kohasel viisil.

IX OSA

TIHEDA KOOSTÖÖ KORD

JAOTIS 1

ÜLDPÕHIMÕTTED JA ÜHISSÄTTED

Artikkel 106

Tiheda koostöö alustamise kord

EKP hindab euroalaväliste liikmesriikide tiheda koostöö alustamise taotlusi otsuses EKP/2014/5 (16) sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 107

Põhimõtted, mida kohaldatakse pärast tiheda koostöö alustamist

1. Alates kuupäevast, mil jõustub SSM määruse artikli 7 lõike 2 kohane EKP otsus EKP ja euroalavälise liikmesriigi riikliku pädeva asutuse vahel tiheda koostöö alustamise kohta, kuni tiheda koostöö lõpetamise või peatamiseni täidab EKP SSM määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 5 osutatud ülesandeid seoses tihedat koostööd tegevas osalevas liikmesriigis asuvate järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppidega kooskõlas SSM määruse artikliga 6.

2. Kui SSM määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt on alustatud tiheda koostööga, on EKP ja tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus seoses tihedat koostööd tegevas osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja gruppide ning järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja gruppidega positsioonil, mis on võrreldav euroala liikmesriikides asutatud järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja gruppide ning järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja gruppide positsiooniga, võttes arvesse, et EKP-l ei ole otseselt kohaldatavaid volitusi järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja gruppide ning järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja gruppide üle, mis on asutatud tihedat koostööd tegevas osalevas liikmesriigis.

3. Kooskõlas SSM määruse artikliga 6 võib EKP väljastada tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele juhiseid seoses järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja gruppidega, kuid ainult üldiseid juhiseid seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja gruppidega.

4. Tihe koostöö lõppeb päeval, mil kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 139 kehtestatud erand tihedat koostööd tegeva osaleva liikmesriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2 kehtetuks tunnistatakse ning sellest alates ei kohaldata käesoleva osa sätted.

Artikkel 108

Tiheda koostööga seotud järelevalvealased õigusaktid

1. EKP võib seoses SSM määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 5 osutatud ülesannetega anda juhiseid, esitada nõudeid ja vastu võtta suuniseid.

2. Kui EKP leiab, et tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus peaks järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi suhtes võtma SSM määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, adresseerib ta asjaomasele riiklikule pädevale asutusele

a)	seoses järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupiga üldise või konkreetse juhise, nõude või suunise, milles nõutakse järelevalveotsuse tegemist järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi kohta tihedat koostööd tegevas liikmesriigis, või

b)	seoses järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksuse või grupiga üldise juhise või suunise.

3. Kui EKP leiab, et tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus peaks võtma SSM määruse artiklis 5 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, võib ta adresseerida asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele üldise või konkreetse juhise, nõude või suunise, millega nõutakse kapitalipuhvritele kõrgemate nõuete kehtestamist või rangemate meetmete kohaldamist süsteemsete või makrotasandi usaldatavusriskide käsitlemiseks.

4. EKP täpsustab juhises, nõudes või suunises tihedat koostööd tegeva riikliku pädeva asutuse meetme vastuvõtmise asjakohase tähtaja, mis ei ole lühem kui 48 tundi, välja arvatud juhul, kui meetme varasem võtmine on vajalik korvamatu kahju ärahoidmiseks. Tähtaega määrates võtab EKP arvesse haldus- ja menetlusõigust, mida asjaomane tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus peab järgima.

5. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed EKP juhiste, nõuete ja suuniste järgimiseks ning teavitab EKPd võetud meetmetest viivitamata.

JAOTIS 2

TIHE KOOSTÖÖ SEOSES III, IV, V, VIII, X JA XI OSAGA

Artikkel 109

Tiheda koostöö keelekorraldus

Artiklis 23 sätestatud korraldust kohaldatakse mutatis mutandis tihedat koostööd tegevate riiklike pädevate asutuste suhtes.

Artikkel 110

Krediidiasutuste olulisuse hindamine tiheda koostöö raames

1. IV osa sätteid järelevalve alla kuuluvate üksuste või järelevalve alla kuuluvate gruppide oluliseks või vähem oluliseks liigitamise kohta kohaldatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega mutatis mutandis järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide suhtes tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides.

2. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus tagab, et IV osas sätestatud menetluste kohaldamine liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide suhtes on võimalik.

3. Olukorras, kus IV osas nähakse ette, et EKP adresseerib otsuse järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile, väljastab EKP järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile otsuse adresseerimise asemel tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele juhised ning asjaomane riiklik pädev asutus adresseerib kooskõlas juhistega otsuse järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile.

Artikkel 111

Ühised menetlused tiheda koostöö raames

1. V osa sätteid ühiste menetluste kohta kohaldatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega mutatis mutandis järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide suhtes tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides.

2. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus tagab, et V osas sätestatud menetluste kohaldamine seoses liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluvate üksustega on võimalik. Eelkõige tagab tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus, et EKP-le esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik SSM määrusega antud ülesannete täitmiseks.

3. Olukorras, kus V osas nähakse ette, et EKP adresseerib otsuse järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile, väljastab EKP järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile otsuse adresseerimise asemel tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele juhised ning asjaomane riiklik pädev asutus adresseerib kooskõlas nende juhistega otsuse järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile.

4. Olukorras, kus V osas nähakse ette, et asjaomane riiklik pädev asutus valmistab ette otsuse eelnõu, esitab tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus EKP-le otsuse eelnõu ja taotleb juhiseid.

Artikkel 112

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid tiheda koostöö raames

VIII osa sätteid EKP, riiklike pädevate asutuste ja riiklike määratud asutuste vahelise koostöö kohta seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahenditega kohaldatakse mutatis mutandis järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide suhtes tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides.

Artikkel 113

Halduskaristused tiheda koostöö raames

1. X osa sätteid halduskaristuste kohta kohaldatakse mutatis mutandis järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide suhtes tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides.

2. Olukorras, kus SSM määruse artikli 18 ja käesoleva määruse X osa koostoimes nähakse ette, et EKP adresseerib otsuse järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile, väljastab EKP järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile otsuse adresseerimise asemel tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele juhised ning asjaomane riiklik pädev asutus adresseerib kooskõlas nende juhistega otsuse järelevalve alla kuuluvale üksusele või grupile.

3. Olukorras, kus SSM määruse artiklis 18 või käesoleva määruse X osas nähakse ette, et asjaomane riiklik pädev asutus adresseerib otsuse järelevalve alla kuuluvale olulisele üksusele või grupile, algatab tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus menetluse meetmete võtmiseks eesmärgiga tagada asjakohaste halduskaristuste kehtestamine ainult EKP juhiste alusel. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teavitab EKPd otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 114

SSM määruse artiklites 10–13 sätestatud uurimisvolitused tiheda koostöö raames

1. XI osa sätteid koostöö kohta seoses SSM määruse artiklitega 10–13 kohaldatakse mutatis mutandis järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide suhtes tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides.

2. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus kasutab SSM määruse artiklites 10–13 ette nähtud uurimisvolitusi kooskõlas EKP juhistega.

3. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus esitab EKP-le SSM määruse artiklites 10–13 ette nähtud uurimisvolituste kasutamise tulemusel tuvastatud asjaolud.

4. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus tagab, et EKP määratud töötajad saavad vaatlejatena osaleda kõigil SSM määruse artiklite 10–13 kohaselt läbiviidavatel uurimistel.

JAOTIS 3

TIHE KOOSTÖÖ SEOSES JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE OLULISTE ÜKSUSTEGA

Artikkel 115

Järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste järelevalve tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides

1. II ja VI osa kohaldatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega mutatis mutandis tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides asutatud järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide suhtes.

2. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus tagab, et EKP-le esitatakse järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste poolt esitatud ja nendega seotud teave ja aruandlus, mille tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus ise saab ning mis on vajalik SSM määrusega EKP-le antud ülesannete täitmiseks.

3. Tihedat koostööd tegevas osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupi järelevalveks moodustatakse ühine järelevalverühm. Ühise järelevalverühma liikmed määratakse kooskõlas artikliga 4. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus määrab riikliku pädeva asutuse allkoordinaatori, kes tegeleb otseselt järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või grupiga vastavalt ühise järelevalverühma koordinaatori juhistele.

4. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus tagab, et EKP määratud töötajad kutsutakse osalema järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või järelevalve alla kuuluva olulise grupi suhtes läbiviidavas kohapealses kontrollis. EKP võib määrata vaatlejana osalevate EKP töötajate arvu.

5. Olukorras, kus emaettevõtja on asutatud euroala liikmesriigis või euroalavälises osalevas liikmesriigis, tegutseb EKP kui pädev asutus konsolideeritud järelevalve ja järelevalvekolleegiumide raames konsolideeritud järelevalvet teostava asutusena ja järelevalvekolleegiumi juhatajana. EKP palub asjaomasel tihedat koostööd tegeval riiklikul pädeval asutusel määrata üks riikliku pädeva asutuse töötaja vaatlejaks. EKP võib anda asjaomasele tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele juhiseid.

Artikkel 116

Otsused järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide kohta

1. Ilma et see piiraks riiklike pädevate asutuste volitusi seoses ülesannetega, mida ei ole SSM määrusega EKP-le antud, võtab tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus vastu otsuseid järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide kohta kõnealuses liikmesriigis ainult EKP juhiste alusel. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus võib küsida EKP-lt juhiseid.

2. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teeb viivitamata EKP-le kättesaadavaks mis tahes otsuse järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või järelevalve alla kuuluva olulise grupi kohta.

3. Tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teavitab EKPd a) otsustest, mille ta võtab vastu seoses ülesannetega, mida ei ole SSM määrusega EKP-le antud, ja b) otsustest, mille ta võtab vastu vastavalt EKP juhistele või vastavalt käesolevas osas sätestatule.

JAOTIS 4

TIHE KOOSTÖÖ SEOSES JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE VÄHEM OLULISTE ÜKSUSTE JA JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE VÄHEM OLULISTE GRUPPIDEGA

Artikkel 117

Järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide järelevalve

1. VII osa kohaldatakse kooskõlas järgnevate sätetega mutatis mutandis järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste ja järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste gruppide suhtes tihedat koostööd tegevates osalevates liikmesriikides.

2. Et tagada järelevalvetulemuste kooskõla ühtse järelevalvemehhanismi raames, võib EKP väljastada tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele üldiseid juhiseid ja suuniseid ning esitada nõudeid, mille kohaselt peab asjaomane asutus võtma vastu järelevalveotsuse tihedat koostööd tegevas osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste või gruppide kohta. Sellised üldised juhised, suunised või nõuded võivad hõlmata krediidiasutuste gruppe või liike.

3. Samuti võib EKP adresseerida tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele nõude täiendavalt hinnata riikliku pädeva asutuse olulise menetluse aspekte kooskõlas SSM määruse artikli 6 lõike 7 punkti c alapunktiga ii.

JAOTIS 5

MENETLUS TIHEDAT KOOSTÖÖD TEGEVA OSALEVA LIIKMESRIIGI MITTENÕUSTUMISE KORRAL

Artikkel 118

Menetlus mittenõustumise korral järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga vastavalt SSM määruse artikli 7 lõikele 8

1. EKP teavitab tihedat koostööd tegevat riiklikku pädevat asutust järelevalvenõukogu lõplikust otsuse eelnõust tihedat koostööd tegevas osalevas liikmesriigis asuva järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi kohta, võttes arvesse liidu õigusest tulenevaid konfidentsiaalsusnõudeid.

2. Kui tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus ei nõustu järelevalvenõukogu lõpliku otsuse eelnõuga, teavitab ta EKP nõukogu mittenõustumise põhjustest kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates lõpliku otsuse eelnõu kättesaamisest.

3. EKP nõukogu otsustab küsimuse üle viie tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate saamisest, võttes mittenõustumise kohta esitatud põhjendusi täielikult arvesse, ning esitab tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele kirjalikult oma otsuse põhjendused.

4. Tihedat koostööd tegev osalev liikmesriik võib esitada EKP-le tiheda koostöö lõpetamise taotluse, mis jõustub kohe. Seejärel vastu võetud EKP nõukogu otsused ei ole tihedat koostööd tegeva osaleva liikmesriigi suhtes siduvad.

Artikkel 119

Menetlus mittenõustumise korral EKP nõukogu vastuväitega järelevalvenõukogu otsuse eelnõu kohta vastavalt SSM määruse artikli 7 lõikele 7

1. EKP teatab tihedat koostööd tegevale riiklikule pädevale asutusele EKP nõukogu mis tahes vastuväited järelevalvenõukogu lõpliku otsuse eelnõu kohta.

2. Kui tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus ei nõustu EKP nõukogu vastuväitega järelevalvenõukogu lõpliku otsuse eelnõu kohta, teavitab ta EKPd oma mittenõustumise põhjustest viie tööpäeva jooksul alates EKP nõukogu vastuväite kättesaamisest.

3. EKP nõukogu esitab 30 päeva jooksul alates põhjendatud mittenõustumise kättesaamisest oma kirjaliku arvamuse tihedat koostööd tegeva riikliku pädeva asutuse esitatud põhjendatud mittenõustumise kohta, põhjendades seda, ning kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi. EKP teavitab sellest tihedat koostööd tegevat riiklikku pädevat asutust.

4. Kui EKP nõukogu kinnitab oma vastuväidet, võib tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus viie tööpäeva jooksul alates EKP vastuväite kinnitamisest teada saamist teavitada EKPd, et mis tahes otsus, mis võetakse vastu pärast algse otsuse eelnõu muutmist, mille suhtes EKP nõukogu esitas vastuväite, ei ole tema suhtes siduv.

Seejärel kaalub EKP kõnealuse tihedat koostööd tegeva liikmesriigiga tehtava tiheda koostöö võimalikku peatamist või lõpetamist, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust, ning teeb vastava otsuse. EKP võtab eelkõige arvesse SSM määruse artikli 7 lõikes 7 osutatud asjaolusid.

X OSA

HALDUSKARISTUSED

JAOTIS 1

MÕISTED JA SEOS NÕUKOGU MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 2532/98 (17)

Artikkel 120

Halduskaristuste määratlus

Käesolevas osas tähendavad „halduskaristused” üht järgmistest karistustest:

a)	SSM määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt sätestatud ja määratavad rahalised halduskaristused;

b)	määruse (EÜ) nr 2532/98 artiklis 2 sätestatud ja SSM määruse artikli 18 lõike 7 kohaselt määratavad trahvid ja karistusmaksed.

Artikkel 121

Seos määrusega (EÜ) nr 2532/98

1. SSM määruse artikli 18 lõike 1 tähenduses kohaldatakse ainult käesolevas määruses esitatud menetluskorda kooskõlas SSM määruse artikli 18 lõikega 4.

2. SSM määruse artikli 18 lõikes 7 sätestatud menetluste tähenduses täiendab käesolevas määruses esitatud menetluskord määruses (EÜ) nr 2532/98 sätestatud korda ja seda kohaldatakse kooskõlas SSM määruse artiklitega 25 ja 26.

Artikkel 122

EKP volitused määrata halduskaristusi vastavalt SSM määruse artikli 18 lõikele 7

EKP määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral võib EKP määrata artikli 120 lõikes b määratletud halduskaristusi

a)	järelevalve alla kuuluvatele olulistele üksustele või

b)	järelevalve alla kuuluvatele vähem olulistele üksustele, kui asjaomaste EKP määruste või otsustega on järelevalve alla kuuluvatele vähem olulistele üksustele kehtestatud EKP ees kohustusi.

JAOTIS 2

EUROALA LIIKMESRIIKIDES JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATELE ÜKSUSTELE HALDUSKARISTUSTE, V.A KARISTUSMAKSETE MÄÄRAMISE MENETLUSKORD

Artikkel 123

Sõltumatu uurimisüksuse moodustamine

1. EKP moodustab sõltumatu sisemise uurimisüksuse (edaspidi „uurimisüksus”), mis koosneb EKP määratud uurimisametnikest.

2. Uurimisametnikke ei kaasata ning nad ei tohi kahe aasta jooksul enne uurimisametnikuna tööle asumist olla kaasatud järelevalve alla kuuluva üksuse otsesesse või kaudsesse järelevalvesse ega tegevusloa andmisse.

3. Uurimisametnikud täidavad oma uurimisülesandeid järelevalvenõukogust ja EKP nõukogust sõltumatult ega osale järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu aruteludel.

Artikkel 124

Väidetavate rikkumiste suunamine uurimisüksusele

Kui EKP kahtlustab SSM määrusest tulenevaid ülesandeid täites, et

a)	et euroala liikmesriigis peakontorit omav järelevalve alla kuuluv oluline üksus ei täida või ei täitnud asjakohase otsekohaldatava liidu õigusakti nõudeid vastavalt SSM määruse artikli 18 lõikele 1 või

b)	et euroala liikmesriigis peakontorit omav järelevalve alla kuuluv üksus ei täida või ei täitnud SSM määruse artikli 18 lõikes 7 osutatud EKP määruse või otsuse nõudeid,

annab EKP juhtumi üle uurimisüksusele.

Artikkel 125

Uurimisüksuse volitused

1. Artiklis 124 osutatud väidetavate rikkumiste uurimisel võib uurimisüksus kasutada SSM määrusega EKP-le antud volitusi.

2. Kui asjaomasele järelevalve all kuuluvale üksusele esitatakse SSM määruse kohaselt EKP-le antud volituste raames uurimise kontekstis nõue, täpsustab uurimisüksus uurimise eseme ja eesmärgi.

3. Oma ülesandeid täites on uurimisüksusel juurdepääs kõigile EKP ja vajaduse korral asjaomaste riiklike pädevate asutuste poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

Artikkel 126

Menetlusõigused

1. Uurimise lõpetamisel ning enne lõpliku otsuse eelnõu ettepaneku koostamist ja järelvalvenõukogule esitamist teavitab uurimisüksus asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust kirjalikult läbiviidud uurimise käigus tuvastatud asjaoludest ning esitatud vastuväidetest.

2. Lõikes 1 osutatud teates teavitab uurimisüksus asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust tema õigusest esitada uurimisüksusele kirjalikult märkuseid faktiliste tulemuste ning üksuse suhtes esitatud ja teates märgitud vastuväidete kohta, sealhulgas üksikute sätete kohta, mida on väidetavalt rikutud, ning sätestab mõistliku tähtaja kõnealuste märkuste esitamiseks. EKP ei ole kohustatud võtma arvesse kirjalikke märkuseid, mis laekuvad pärast uurimisüksuse kehtestatud tähtaega.

3. Samuti võib uurimisüksus pärast lõike 1 kohaselt esitatud teadet kutsuda asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse osalema suulisel arutelul. Uurimisaluseid pooli võivad suulisel arutelul esindada ja/või abistada juristid või muud kvalifitseeritud isikud. Suuline arutelu ei ole avalik.

4. Uurimisaluse järelevalve alla kuuluva üksuse õigus tutvuda uurimisüksuse toimikuga määratakse kooskõlas artikliga 32.

Artikkel 127

Toimiku läbivaatamine järelevalvenõukogu poolt

1. Kui uurimisüksus leiab, et järelevalve alla kuuluvale üksusele tuleks määrata halduskaristus, esitab uurimisüksus järelevalvenõukogule lõpliku otsuse eelnõu ettepaneku, milles määratakse, et kõnealune järelevalve alla kuuluv üksus on toime pannud rikkumise ja täpsustatakse määratav halduskaristus. Uurimisüksus esitab järelevalvenõukogule ka oma uurimistoimiku.

2. Lõpliku otsuse eelnõu ettepanekus tugineb uurimisüksus üksnes faktilistele asjaoludele ja vastuväidetele, mille kohta järelevalve alla kuuluv üksus on saanud esitada oma märkused.

3. Kui järelevalvenõukogu leiab, et uurimisüksuse esitatud toimik on mittetäielik, võib ta tagastada toimiku uurimisüksusele koos põhjendatud nõudega esitada lisateavet. Kohaldatakse artiklit 125.

4. Kui järelevalvenõukogu nõustub täieliku toimiku põhjal uurimisüksuse lõpliku otsuse eelnõu ettepanekuga ühe või enama rikkumise kohta ja sellise otsuse faktiliste kaalutlustega, võtab ta vastu uurimisrühma esitatud lõpliku otsuse rikkumise või rikkumiste kohta, mille toimumise asjaoluga ta nõustub. Ulatuses, milles järelevalvenõukogu ettepanekuga ei nõustu, võetakse vastu otsus vastavalt käesoleva artikli asjakohastele lõigetele.

5. Kui järelevalvenõukogu leiab täieliku toimiku põhjal, et lõikes 1 osutatud lõpliku otsuse eelnõu ettepanekus kirjeldatud faktilisi asjaolusid ei saa lugeda piisavaks tõendiks artiklis 124 osutatud rikkumise kohta, võib ta võtta vastu lõpliku otsuse eelnõu, millega juhtumi menetlemine lõpetatakse.

6. Kui järelevalvenõukogu nõustub täieliku toimiku põhjal uurimisüksuse lõpliku otsuse eelnõu ettepanekus esitatud otsustusega, et asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus on toime pannud rikkumise, kuid ei nõustu halduskaristuste kohta esitatud soovitusega, võtab ta lõpliku otsuse eelnõu vastu, täpsustades halduskaristuse, mida ta peab asjakohaseks.

7. Kui järelevalvenõukogu ei nõustu täieliku toimiku põhjal uurimisüksuse ettepanekuga, kuid leiab, et järelevalve alla kuuluv üksus on toime pannud mõne teise rikkumise, või et uurimisüksuse ettepanek põhineb teistsugustel faktilistel kaalutlustel, teavitab ta asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust kirjalikult järelevalvenõukogu tuvastatud asjaoludest ja järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes esitatud vastuväidetest. Järelevalvenõukogu suhtes kohaldatakse artikli 126 lõikeid 2–4.

8. Järelevalvenõukogu valmistab ette lõpliku otsuse eelnõu, milles määratakse, kas asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus on rikkumise toime pannud või mitte ning täpsustatakse võimalikud määratavad halduskaristused.

9. Järelevalvenõukogu poolt vastu võetavad lõplikud otsuse eelnõud, mille suhtes tuleb ettepanek teha EKP nõukogule, tuginevad üksnes faktidele ja vastuväidetele, mille kohta järelevalve alla kuuluv üksus on saanud esitada oma märkused.

Artikkel 128

Aastase kogukäibe määratlus rahaliste halduskaristuste ülempiiri määramiseks

SSM määruse artikli 18 lõikes 1 osutatud aastane kogukäive tähendab järelevalve alla kuuluva üksuse aastast käivet järelevalve alla kuuluva üksuse viimase raamatupidamise aastaaruande põhjal vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 67 määratlusele. Kui rikkumise toime pannud järelevalve alla kuuluv üksus moodustab järelevalve alla kuuluva grupi osa, on aastaseks kogukäibeks järelevalve alla kuuluva grupi viimases konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud aastane kogukäive.

JAOTIS 3

KARISTUSMAKSED

Artikkel 129

Karistusmaksete suhtes kohaldatav menetluskord

1. EKP määruse või järelevalveotsuse või jätkuva rikkumise korral võib EKP määrata karistusmaksed eesmärgiga sundida asjaomaseid isikuid kõnealust määrust või järelevalveotsust järgima. EKP kohaldab SSM määruse artiklis 22 ja käesoleva määruse III osa jaotises 2 sätestatud menetluskorda.

2. Karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodilist karistusmakset arvestatakse rikkumise iga päeva kohta, kuni asjaomane isik viib oma tegevuse kõnealuse EKP määruse või järelevalveotsusega kooskõlla.

3. Karistusmaksete ülempiirid on määratletud määruses (EÜ) nr 2532/98. Asjaomane periood algab karistusmakse määramise otsuses sätestatud kuupäeval. Otsuses sätestatav varaseim kuupäev on kuupäev, mil isikut teavitatakse kirjalikult EKP põhjendustest karistusmakse määramise kohta.

4. Karistusmakseid võib määrata kõige rohkem kuueks kuuks alates lõikes 3 osutatud otsuses märgitud kuupäevast.

JAOTIS 4

TÄHTAJAD

Artikkel 130

Halduskaristuste määramise aegumistähtaeg

1. Järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi määramise EKP volituste aegumistähtaeg kehtib viis aastat, mida arvestatakse alates rikkumise kuupäevast. Käimasolevate või korduvate rikkumiste korral arvestatakse aegumistähtaega alates kuupäevast, mil rikkumine lõppeb.

2. EKP poolt artiklis 124 määratletud rikkumise uurimise või menetlemise eesmärgil võetavad meetmed peatavad rahalise halduskaristuse määramise aegumistähtaja kulgemise. Aegumistähtaja kulgemine peatub alates kuupäevast, mil asjaomast järelevalve alla kuuluvat üksust meetmest teavitatakse.

3. Pärast peatamist algab aegumistähtaja arvestamine algusest. Aegumistähtaeg lõppeb siiski hiljemalt kuupäeval, mil on möödunud aegumistähtajast kaks korda pikem periood, kui EKP ei ole määranud halduskaristust. Nimetatud perioodi pikendatakse ajavahemiku võrra, mille jooksul aegumistähtaeg oli vastavalt lõikele 5 peatatud.

4. Halduskaristuse määramise aegumistähtaeg peatatakse mis tahes perioodiks, mille jooksul EKP nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse läbivaatamismenetlust vaidlustusnõukogus või kaebusmenetlust Euroopa Kohtus.

5. Aegumistähtaeg peatatakse ka perioodiks, mil seoses samade faktiliste asjaoludega on järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes käimas kriminaalmenetlus.

Artikkel 131

Halduskaristuste jõustamise aegumistähtajad

1. Vastavalt SSM määruse artikli 18 lõigetele 1 ja 7 vastu võetud otsuste jõustamise EKP volituste aegumistähtaeg kehtib viis aastat, mida arvestatakse alates asjaomase otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

2. Asjaomase halduskaristuse raames makse või maksetingimuste jõustamiseks võetavatest meetmetest tulenevalt peatub halduskaristuse jõustamise aegumistähtaja kulgemine.

3. Pärast peatamist algab aegumistähtaja arvestamine algusest.

4. Halduskaristuste jõustamise aegumistähtaja kulgemine peatub seniks, kuni

a)	on antud aega maksmiseks;

b)	maksekohustuse täitmine on peatatud vastavalt EKP nõukogu või Euroopa Kohtu otsusele.

JAOTIS 5

OTSUSTE AVALDAMINE JA TEABEVAHETUS

Artikkel 132

Otsuste avaldamine halduskaristuste kohta

1. EKP avaldab põhjendamatu viivituseta ja pärast otsuse teatavakstegemist asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele oma veebilehel otsuse, millega osalevas liikmesriigis järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes määratakse artiklis 120 määratletud halduskaristus, kaasa arvatud teabe rikkumise liigi ja olemuse kohta ning asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse identiteedi kohta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine kas

a)	ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist või

b)	põhjustaks, kui seda on võimalik kindlaks teha, asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele ebaproportsionaalset kahju.

Sellises olukorras avaldatakse halduskaristusi puudutavad otsused anonüümselt. Kui nimetatud asjaolusid mõistliku aja möödudes tõenäoliselt enam ei esine, võib käesoleva lõike alusel ettenähtud avaldamise vastava ajavahemiku võrra edasi lükata.

2. Kui Euroopa Kohtu menetluses on lõikes 1 osutatud otsusega seotud kaebus, avaldab EKP põhjendamatu viivituseta oma veebilehel teabe kõnealuse kaebuse staatuse ja tulemuse kohta.

3. EKP tagab, et lõigete 1 ja 2 alusel avaldatud teave jääb ametlikule veebilehele vähemalt viieks aastaks.

Artikkel 133

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamine

Võttes arvesse SSM määruse artiklis 27 osutatud ametisaladuse hoidmise nõudeid, teavitab EKP Euroopa Pangandusjärelevalvet kõikidest euroala liikmesriigis järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes kohaldatavatest artiklis 120 määratletud halduskaristustest ning karistustega seoses esitatud kaebustest ja nende tulemustest.

JAOTIS 6

EKP JA EUROALA LIIKMESRIIKIDE RIIKLIKE PÄDEVATE ASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ SSM MÄÄRUSE ARTIKLI 18 LÕIKE 5 RAAMES

Artikkel 134

Järelevalve alla kuuluvad olulised üksused

1. Riiklik pädev asutus alustab järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste suhtes menetlusi üksnes EKP palvel, kui see on vajalik SSM määrusega EKP-le antud ülesannete täitmiseks, eesmärgiga võtta meetmeid tagamaks asjakohaste karistuste määramine juhtudel, mis ei ole hõlmatud SSM määruse artikli 18 lõikega 1. Need juhud hõlmavad järgmise kohaldamist:

a)	mitterahalised karistused otsekohaldatavate liidu õigusaktide rikkumise korral juriidiliste või füüsiliste isikute poolt, ning ka rahalised karistused otsekohaldatavate liidu õigusaktide rikkumise korral füüsiliste isikute poolt;

b)	mis tahes rahalised või mitterahalised karistused asjaomaseid liidu direktiive üle võtvate riigisiseste õigusaktide rikkumise korral juriidiliste või füüsiliste isikute poolt;

c)	mis tahes rahalised või mitterahalised karistused, mis määratakse kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega, millega euroala liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele antakse erivolitused, mida hetkel liidu õigusaktide alusel ei nõuta.

Käesolevas lõikes sätestatu ei piira riikliku pädeva asutuse võimalust alustada omal algatusel menetlust seoses riigisisese õiguse kohaldamisega ülesannete osas, mida ei ole EKP-le antud.

2. Riiklik pädev asutus võib paluda EKP-l esitada taotlus menetluse alustamiseks lõikes 1 osutatud juhtudel.

3. Osaleva liikmesriigi riiklik pädeva asutus teavitab EKPd lõike 1 kohaselt EKP taotlusel alustatud karistusmenetluse lõpetamisest. Eelkõige teavitatakse EKPd määratud karistustest, kui neid on määratud.

Artikkel 135

Aruandlus seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksustega

Asjaomane riiklik pädev asutus teatab EKP-le korrapäraselt kõik järelevalve alla kuuluvatele vähem olulistele üksustele riikliku pädeva asutuse järelevalveülesannete täitmisega seoses määratud halduskaristused.

JAOTIS 7

KRIMINAALKURITEOD

Artikkel 136

Tõendid kriminaalkuriteole viitavate faktiliste asjaolude kohta

Kui EKP-l on oma SSM määrusest tulenevaid ülesandeid täites alust kahtlustada kriminaalkuriteo toimepanemist, esitab ta asjaomasele riiklikule pädevale asutusele taotluse anda juhtum kooskõlas riigisisese õigusega üle asjakohastele asutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalvastutusele võtmiseks.

JAOTIS 8

KARISTUSTE MÄÄRAMISEST LAEKUNUD TULU

Artikkel 137

Karistuste määramisest laekunud tulu

EKP poolt SSM määruse artikli 18 lõigete 1 ja 7 kohaselt määratud halduskaristustest laekunud tulu kuulub EKP-le.

XI OSA

JUURDEPÄÄS TEABELE, ARUANDLUS, UURIMISED JA KOHAPEALSED KONTROLLID

JAOTIS 1

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 138

EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheline koostöö seoses SSM määruse artiklites 10–13 osutatud volitustega

Käesoleva osa sätteid kohaldatakse järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste suhtes. Samuti kohaldatakse käesoleva osa sätteid järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste suhtes, kui EKP vastavalt SSM määruse artikli 6 lõike 5 punktile d otsustab kasutada SSM määruse artiklites 10–13 osutatud volitusi seoses järelevalve alla kuuluva vähem olulise üksusega. See ei piira riiklike pädevate asutuste pädevust teostada järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste otsest järelevalvet vastavalt SSM määruse artikli 6 lõikele 6.

JAOTIS 2

KOOSTÖÖ SEOSES TEABENÕUETEGA

Artikkel 139

Ühekordsed teabenõuded kooskõlas SSM määruse artikliga 10

1. Kooskõlas SSM määruse artikliga 10 ning võttes arvesse ja järgides asjakohast liidu õigust võib EKP nõuda, et SSM määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiline või füüsiline isik esitaks kogu teabe, mis on vajalik SSM määrusega EKP-le antud ülesannete täitmiseks. EKP täpsustab asjakohase teabe ja mõistliku tähtaja, mille jooksul kõnealune teave tuleb EKP-le esitada.

2. Enne SSM määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt esitatava teabe nõudmist võtab EKP kõigepealt arvesse riiklikele pädevatele asutustele juba kättesaadavat teavet.

3. EKP teeb asjaomasele riiklikule pädevale asutustele kättesaadavaks teabe, mis on saadud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, kellele teabenõue esitati.

JAOTIS 3

Aruandlus

Artikkel 140

Pädevatele asutustele esitatavate järelevalvearuannetega seotud ülesanded

1. EKP tagab vastavuse asjakohase liidu õigusega, millega krediidiasutustele kehtestatakse pädevatele asutustele aruandlusnõuded.

2. Selleks on EKP-le seoses järelevalve alla kuuluvate oluliste üksustega antud järelevalvearuandlust käsitlevates asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ülesanded ja volitused. Riiklikel pädevatel asutustel on seoses järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksustega pädevatele asutustele aruannete esitamist käsitlevates asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ülesanded ja volitused.

3. Olenemata lõikest 2 ning kui ei ole sätestatud teisiti, esitab iga järelevalve alla kuuluv üksus oma asjaomasele riiklikule pädevale asutusele asjakohase liidu õigusega kooskõlas korrapäraselt esitatava teabe. Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, esitatakse kogu järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt esitatav teave riiklikele pädevatele asutustele. Riiklikud pädevad asutused teostavad esmase andmete kontrolli ja teevad asjaomase teabe kättesaadavaks EKP-le.

4. EKP võtab järelevalve alla kuuluvate üksuste esitatavate andmete kogumise ja kvaliteedikontrolliga seotud menetluste korraldamisel arvesse ja järgib asjakohast liidu õigust ja Euroopa Pangandusjärelevalve rakenduslikke tehnilisi standardeid.

Artikkel 141

Korrapäraste ajavahemike tagant esitatavad teabenõuded kooskõlas SSM määruse artikliga 10

1. Kooskõlas SSM määruse artikliga 10 ja eelkõige EKP volitusega nõuda teabe esitamist korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaksmääratud kujul järelevalve või sellega seotud statistilistel eesmärkidel ning võttes arvesse ja järgides asjakohast liidu õigust, võib EKP nõuda järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt täiendava järelevalvealase teabe esitamist, kui nimetatud teave on EKP-le vajalik SSM määrusega antud ülesannete täitmiseks. Vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud tingimustele võib EKP täpsustada eelkõige esitatava teabe liigid, aga ka asjaomase teabe esitamise menetlused, kuju, sageduse ja tähtajad.

2. Kui EKP nõuab, et SSM määruse artikli 10 lõikes 1 määratletud juriidilised või füüsilised isikud esitaksid teavet korrapäraste ajavahemike tagant, kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 140 lõiget 3 ja 4.

JAOTIS 4

KOOSTÖÖ SEOSES ÜLDISTE UURIMISTEGA

Artikkel 142

Üldiste uurimiste algatamine kooskõlas SSM määruse artikliga 11

EKP viib SSM määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes uurimisi läbi EKP otsuse alusel. Nimetatud otsus sisaldab järgmist teavet:

a)	otsuse õiguslik alus ja eesmärk;

b)	kavatsus kasutada SSM määruse artikli 11 lõikes 1 sätestatud volitusi;

c)	asjaolu, et uurimise takistamist isiku poolt, kelle suhtes uurimist läbi viiakse, käsitletakse EKP otsuse rikkumiseks SSM määruse artikli 18 lõike 7 tähenduses, ilma et see piiraks riigisisese õiguse kohaldamist vastavalt SSM määruse artikli 11 lõikele 2.

JAOTIS 5

Kohapealsed kontrollid

Artikkel 143

EKP otsus viia läbi kohapealne kontroll kooskõlas SSM määruse artikliga 12

1. Vastavalt SSM määruse artiklile 12 määrab EKP talle SSM määrusega antud ülesannete täitmiseks kooskõlas artikliga 144 kohapealse kontrolli rühmad, kes viivad SSM määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidilise isiku ruumides läbi kõik kohapealsed kontrollid.

2. Ilma et see piiraks artikli 142 kohaldamist ning vastavalt SSM määruse artikli 12 lõikele 3 viiakse kohapealseid kontrolle läbi EKP otsuse alusel, milles märgitakse ära vähemalt järgmine teave:

a)	kohapealse kontrolli ese ja eesmärk ja

b)	asjaolu, et kohapealse kontrolli takistamist juriidilise isiku poolt, kelle suhtes kontrolli kohaldatakse, loetakse EKP otsuse rikkumiseks SSM määruse artikli 18 lõike 7 tähenduses, ilma et see piiraks riigisisese õiguse kohaldamist vastavalt SSM määruse artikli 11 lõikele 2.

3. Kui kohapealne kontroll järgneb artiklis 142 osutatud EKP otsuse alusel läbiviidavale uurimisele ning eeldusel, et kohapealsel kontrollil on uurimisega sama eesmärk ja ulatus, tagatakse EKP ametnikele ning EKP ja riikliku pädeva asutuse volitatud teistele isikutele juurdepääs asjaomase juriidilise isiku, kelle suhtes on sama otsuse alusel algatatud uurimine, tööruumidele ja kinnistule, kooskõlas SSM määruse artikli 12 lõigetega 2 ja 4 ning ilma et see piiraks SSM määruse artikli 13 kohaldamist.

Artikkel 144

Kohapealse kontrolli rühmade moodustamine ja koosseis

1. EKP vastutab kohapealse kontrolli rühmade moodustamise ja koosseisu kinnitamise eest riiklike pädevate asutuste osalemisel kooskõlas SSM määruse artikliga 12.

2. EKP määrab EKP ja riikliku pädeva asutuse töötajate hulgast kohapealse kontrolli rühma juhi.

3. EKP ja riiklikud pädevad asutused konsulteerivad teineteisega ja lepivad kokku riikliku pädeva asutuse ressursside kasutamises kohapealse kontrolli rühmade tegevuseks.

Artikkel 145

Kohapealse kontrolli kord ja kohapealsest kontrollist teavitamine

1. EKP teavitab juriidilist isikut, kelle suhtes viiakse läbi kohapealne kontroll, artikli 143 lõikes 2 osutatud EKP otsusest ja kohapealse kontrolli rühma liikmete nimedest vähemalt viis tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust. EKP teavitab liikmesriigi riiklikku pädevat asutust, kus kohapealne kontroll läbi viiakse, vähemalt üks nädal enne juriidilise isiku, kelle suhtes kohapealne kontroll läbi viiakse, teavitamist.

2. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib EKP viia kohapealse kontrolli läbi kõnealust juriidilist isikut eelnevalt teavitamata. Riiklikku pädevat asutust teavitatakse võimalikult vara enne kohapealse kontrolli alustamist.

Artikkel 146

Kohapealsete kontrollide läbiviimine

1. Kohapealse kontrolli läbiviijad järgivad kohapealse kontrolli rühma juhi juhiseid.

2. Kui üksus, kelle suhtes kohapealset kontrolli läbi viiakse, on järelevalve alla kuuluv oluline üksus, vastutab kohapealse kontrolli rühma juht kohapealse kontrolli rühma ja järelevalve alla kuuluva olulise üksuse järelevalve eest vastutava ühise järelevalverühma vahelise tegevuse koordineerimise eest.

XII OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 147

EKP otsese järelevalve algus, kui EKP oma ülesandeid esmakordselt täitma hakkab

1. Vähemalt kaks kuud enne 4. novembrit 2014 adresseerib EKP otsuse igale järelevalve alla kuuluvale üksusele, kelle suhtes EKP hakkab talle SSM määrusega antud ülesandeid täitma, kinnitades, et see oluline üksus kuulub järelevalve alla. Üksuste puhul, kes on järelevalve alla kuuluva olulise grupi liikmed, teavitab EKP järelevalve alla kuuluvat üksust otsusest kõrgeimal konsolideerimise tasandil liikmesriigis ja tagab, et kõik järelevalve alla kuuluvad üksused olulises järelevalve alla kuuluvas grupis on saanud asjakohase teabe. Nimetatud otsused jõustuvad 4. novembril 2014.

2. Olenemata lõikest 1, kui EKP alustab talle antud ülesannete täitmist enne 4. novembrit 2014, adresseerib ta otsuse asjaomasele üksusele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele. Kui otsuses ei ole sätestatud teisiti, jõustub otsus selle teavitamisest. Asjaomaseid riiklikke pädevaid asutusi teavitatakse otsuse väljastamise kavatsusest võimalikult vara.

3. Enne otsuse vastuvõtmist kooskõlas lõikega 1 annab EKP asjaomasele järelevalve alla kuuluvale üksusele võimaluse esitada kirjalikke märkuseid.

Artikkel 148

Riiklike pädevate asutuste poolt EKP-le järelevalve ja riskiprofiili kohta esitatava aruande vormi määramine

1. Riiklikud pädevad asutused esitavad hiljemalt 4. augustiks 2014 EKP-le krediidiasutuste nimed, kellele nad on tegevusloa andnud, ning ka aruande asjaomaste krediidiasutuste kohta EKP määratud vormis.

2. Olenemata lõikest 1, kui EKP alustab talle antud ülesannete täitmist enne 4. novembrit 2014, võib ta nõuda, et riiklikud pädevad asutused esitaksid EKP-le asjaomaste krediidiasutuste nimed ning aruande EKP määratud vormis vastavas nõudes märgitud mõistliku tähtaja jooksul.

Artikkel 149

Pooleliolevate menetluste jätkuvus

1. Kui EKP ei otsusta teisiti, kohaldatakse riikliku pädeva asutuse algatatud järelevalvemenetluste, sealhulgas ühiste menetluste suhtes, mis SSM määruse alusel hakkavad kuuluma EKP pädevusse ja mis on algatatud enne 4. novembrit 2014, artiklis 48 sätestatud menetlusi.

2. Κατά παρέκκλιση από το άρθρο 48, το παρόν άρθρο εφαρμόζεται στις κοινές διαδικασίες.

Artikkel 150

Riiklike pädevate asutuste järelevalveotsused

Ilma et see piiraks EKP poolt SSM määrusega antud volituste kasutamist, jäävad riiklike pädevate asutuste enne 4. novembrit 2014 vastu võetud järelevalveotsused muutmata.

Artikkel 151

Liikmesriigid, mille rahaühikuks saab euro

1. Võttes arvesse lõiget 2, kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 139 kehtestatud erand liikmesriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikega 2 kehtetuks tunnistatakse, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi riikliku pädeva asutuse algatatud järelevalvemenetlustele või vastuvõetud järelevalveotsustele artikleid 148–150.

2. Artiklites 149 ja 150 esitatud viidet 4. novembrile 2014 tõlgendatakse viitena kuupäevale, mil asjaomases liikmesriigis euro kasutusele võetakse.

Artikkel 152

Olemasolevate kokkulepete jätkuvus

Kõik riikliku asutuse poolt enne 4. novembrit 2014 teiste asutustega sõlmitud olemasolevad koostöökokkulepped, mis vähemalt osaliselt hõlmavad SSM määrusega EKP-le üle antud ülesandeid, jäävad kehtima. EKP võib otsustada osaleda sellistes olemasolevates koostöökokkulepetes kõnealuste kokkulepete suhtes kehtiva korra kohaselt või sõlmida kolmandate osapooltega uusi koostöökokkuleppeid seoses EKP-le SSM määrusega antud ülesannete täitmisega. Riiklik pädev asutus jätkab olemasolevate koostöökokkulepete rakendamist üksnes ulatuses, milles neid ei asenda EKP koostöökokkulepped. Kui nii on olemasolevate koostöökokkulepete täitmiseks vajalik, vastutab riiklik pädev asutus EKP abistamise eest, eelkõige teostades oma kokkulepetest tulenevaid õigusi ja täites oma kohustusi EKPga koordineeritult.

Artikkel 153

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 16. aprill 2014

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 320, 30.11.2013, lk 1.

(3) Euroopa Keskpanga otsus EKP/2004/2, 19. veebruar 2004, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(4) Vastu võetud 31. märtsil 2014 ja avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu. Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.

(5) Otsus EKP/2014/16, 14. aprill 2014, vaidlustusnõukogu moodustamise ja kodukorra kohta. Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. Juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(11) Avaldatud EKP veebilehel.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(13) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009, 19. detsember 2008, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta (EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5).

(16) Otsus EKP/2014/5, 31. jaanuar 2014, tiheda koostöö kohta nende osalevate liikmesriikide pädevate asutustega, mille rahaühik ei ole euro (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(17) Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).