20.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/61

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 256/2014,

26. veebruar 2014,

milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 194,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Hea ülevaade liidu energeetikataristu investeeringute arengust on äärmiselt oluline liidu energiapoliitika arendamiseks ja selleks, et komisjon saaks täita oma ülesandeid energeetika valdkonnas. Korrapäraste ja ajakohaste andmete ning teabe kättesaadavus peaks võimaldama komisjonil teha vajalikke võrdlusi ja anda hinnanguid või pakkuda välja asjakohaseid meetmeid usaldusväärsete arvnäitajate ja analüüsitulemuste põhjal, seda eelkõige seoses energia pakkumise ja nõudluse tasakaaluga tulevikus.

(2)

Energiamaastik nii liidu sees kui ka väljaspool seda on viimastel aastatel vägagi muutunud, mistõttu energeetikataristu investeeringud on omandanud otsustava tähtsuse liidu energiavarustuse tagamisel, siseturu toimimisel ning seoses liidus alanud üleminekuga vähem CO2-heiteid tekitavale energiasüsteemile.

(3)

Uus energeetikakontekst nõuab märkimisväärseid investeeringuid kõigisse energeetika valdkonna taristu liikidesse, samuti uut tüüpi taristu ja turule saabuvate uute tehnoloogiate arendamist. Energeetikasektori liberaliseerimine ja siseturu edasine lõimimine suurendab majandusettevõtjate osa investeerijatena. Samal ajal suunavad uued poliitikanõuded, näiteks kütusekasutuse struktuuri mõjutavad eesmärgid, liikmesriikide poliitika kujundamist uue ja/või ajakohastatud energeetikataristu poole.

(4)

Seoses sellega tuleks suuremat tähelepanu pöörata energeetikataristu investeeringutele liidus, pidades eelkõige silmas probleemide ärahoidmist, parimate tavade edendamist ja suuremat läbipaistvust seoses liidu energiasüsteemi edasise arenguga.

(5)

Seega peaksid komisjoni ja eelkõige komisjoni energiaturu vaatluskeskuse käsutuses olema täpsed andmed ja täpne teave investeerimisprojektide, sealhulgas taristu kasutuselt kõrvaldamisega seotud projektide kohta liidu energiasüsteemi kõige olulisemates osades.

(6)

Andmed ja teave, mis käsitlevad prognoositavat arengut tootmis-, ülekandmis- ja säilitamisvõimsuses ning projekte erinevates energeetika valdkonna sektorites, on liidule huvipakkuvad ja tulevaste investeeringute jaoks olulised. Seega tuleb tagada, et komisjoni teavitataks investeerimisprojektidest, mille puhul taristu ehitamise või kasutuselt kõrvaldamise töö on juba alanud või mille puhul on lõplik investeerimisotsus juba tehtud.

(7)

Vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) artiklitele 41 ja 42 on ettevõtjad kohustatud teatama oma investeerimisprojektidest. Sellise teatamisega peab kaasnema eelkõige korrapärane aruandlus investeerimisprojektide elluviimise kohta. Selline täiendav aruandlus ei piira Euratomi asutamislepingu artiklite 41–44 kohaldamist. Ent ettevõtjatele topeltkoormuse panemist tuleks niivõrd kui võimalik ära hoida.

(8)

Selleks et komisjonil oleks pidevalt ülevaade kogu liidu energiasüsteemi edasisest arengust, on vaja investeerimisprojektide aruandluse ühtlustatud raamistikku, mis põhineks liikmesriikide edastatavatel ajakohastatud ametlikel andmetel ja teabel.

(9)

Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile andmed ja teabe nende territooriumil kavandatud või töös olevate energeetikataristu investeerimisprojektide kohta, mis on seotud nafta, maagaasi ja elektri, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest ning kivi- ja pruunsöest saadava elektri tootmise, hoidmise, salvestamise ja transpordiga ning elektrienergia ja kasuliku soojuse koostootmisega, biokütuste tootmisega ning süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamisega. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ka andmed ja teabe investeerimisprojektide kohta, mis hõlmavad elektri- ja gaasiühendusi kolmandate riikidega. Asjaomased ettevõtjad peaksid olema kohustatud esitama asjaomasele liikmesriigile asjasse puutuvad andmed ja teabe.

(10)

Energeetikasektori investeerimisprojektide ajalist kulgu arvestades peaks aruandluse kaheaastane intervall olema piisav.

(11)

Selleks et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust ning viia miinimumini liikmesriikide ja ettevõtjate (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) kulud, peaks käesolev määrus võimaldama liikmesriikide ja ettevõtjate vabastamist aruandluskohustusest juhul, kui samaväärne teave on juba esitatud komisjonile selliste energeetikasektorit käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt, mille siht on saavutada eesmärgid, mis on seotud konkurentsivõimelise energiaturu, energiasüsteemi jätkusuutlikkuse ja energiavarustuse kindlusega liidus. Seetõttu tuleks vältida elektrit ja maagaasi käsitlevas kolmandas siseturu paketis täpsustatud aruandlusnõuete dubleerimist. Aruandluskoormuse vähendamiseks peaks komisjon liikmesriike toetama, selgitades, millistel juhtudel ta käsitab muude õigusaktide kohaselt esitatud andmeid või teavet käesoleva määruse nõuete kohaselt esitatud andmete või teabena.

(12)

Komisjon ja eelkõige energiaturu vaatluskeskus peaksid saama astuda vajalikke samme, et andmeid töödelda ning hõlbustada ja turvata andmete edastamist ning eelkõige kasutada integreeritud infotehnoloogilisi vahendeid ja protsesse, mis peaksid tagama komisjonile edastatud andmete või teabe konfidentsiaalsuse.

(13)

Üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel liikmesriikides reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, (3) üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel komisjonis reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (4). Kõnealuseid sätteid käesoleva määrusega ei muudeta.

(14)

Liikmesriigid või nende volitatud asutused ja komisjon peaksid kinni pidama tundlike äriandmete või -teabe konfidentsiaalsuse põhimõttest. Seetõttu peaksid liikmesriigid või nende volitatud asutused sellised andmed ja sellise teabe enne komisjonile esitamist riigi tasandil koondama, välja arvatud juhul, kui andmed või teave on seotud piiriülese ülekandmise projektidega. Vajaduse korral peaks komisjon neid andmeid täiendavalt koondama nii, et konkreetseid ettevõtjaid ja rajatisi puudutavaid üksikasju ei avaldataks ning neid ei oleks võimalik ka tuletada.

(15)

Komisjon ja eelkõige energiaturu vaatluskeskus peaksid korrapäraselt ja valdkonnaüleselt analüüsima liidu energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi ning esitama vajaduse korral täpsemaid analüüsiandmeid energiasüsteemi teatavate tahkude kohta. See analüüs peaks eelkõige aitama suurendada energiajulgeolekut, tehes kindlaks, millised võivad olla energia pakkumise ja nõudluse tasakaalu saavutamise seisukohast olulised taristu ja investeeringute puudujäägid. Analüüs peaks andma ka panuse energeetikataristut käsitlevasse liidu tasandi arutelusse ja seetõttu tuleks see edastada Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teha kättesaadavaks huvitatud isikutele.

(16)

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on võimalik kasutada komisjoni valdkonnaülest analüüsi ning komisjoni poolt käesoleva määruse kohaselt avaldatud andmeid ja teavet oma investeeringute kavandamisel.

(17)

Komisjoni võivad abistada liikmesriikide eksperdid või muud pädevad eksperdid, et kujundada ühine arusaam võimalikest taristuga seotud puudujääkidest ja ohtudest ning suurendada edasise arengu läbipaistvust, mis on eriti tähtis uute turule tulijate jaoks.

(18)

Käesolev määrus peaks asendama nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 617/2010, (5) mille Euroopa Kohus tühistas 6. septembril 2012 (6) ning mille õiguslikud tagajärjed jäeti kehtima kuni uue määruse jõustumiseni. Käesoleva määruse jõustumisega peaks seega jõustuma Euroopa Kohtu otsus määruse (EL, Euratom) nr 617/2010 tühistamise kohta. Lisaks tuleks käesoleva määrusega tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96, (7) mis tunnistati kehtetuks tühistatud määrusega (EL, Euratom) nr 617/2010.

(19)

Energeetikataristu investeerimisprojekte käsitlevate andmete ja teabe komisjonile edastamise vorm ning tehnilised üksikasjad on sätestatud komisjoni määruses (EL, Euratom) nr 833/2010 (8). Määrust (EL, Euratom) nr 833/2010 tuleks kohaldada kuni selle läbivaatamiseni pärast käesoleva määruse vastuvõtmist.

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne raamistik, mille kohaselt edastatakse komisjonile andmeid ja teavet energeetikataristu investeerimisprojektide kohta nafta-, maagaasi- ja elektrienergiasektoris, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest ning kivi- ja pruunsöest toodetud elektri kohta, ning elektrienergia ja kasuliku soojuse koostootmise sektoris, samuti investeerimisprojektide kohta, mis on seotud biokütuste tootmisega ning eespool loetletud sektorites tekkiva süsinikdioksiidi kogumise, transpordi ja säilitamisega.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse lisas loetletud sellist liiki investeerimisprojektide suhtes, mille puhul on taristu ehitamise või kasutuselt kõrvaldamise tööd juba alanud või mille puhul on lõplik investeerimisotsus juba tehtud.

Lisaks võivad liikmesriigid esitada hinnangulisi andmeid või esialgset teavet lisas loetletud sellist liiki investeerimisprojektide kohta, mille puhul kavandatakse taristu ehitamise tööde alustamist viie aasta jooksul või mille kohaselt plaanitakse taristu kasutuselt kõrvaldada kolme aasta jooksul, kuid mille kohta ei ole lõplikku investeerimisotsust veel tehtud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „taristu”- mis tahes tüüpi rajatised või rajatiste osad, mis on seotud tootmise, ülekandmise ja säilitamisega, sealhulgas ühendused liidu ja kolmandate riikide vahel;

2)   „investeerimisprojektid”- projektid, mille eesmärk on

3)   „lõplik investeerimisotsus”- ettevõtja tasandil tehtud otsus eraldada vahendeid projekti investeerimisjärgu jaoks;

4)   „investeerimisjärk”- etapp, mille jooksul toimub ehitamine või kasutuselt kõrvaldamine ning tehakse põhikapitali kulutusi. Investeerimisjärk ei hõlma kavandamisjärku;

5)   „kavandamisjärk”- etapp, mille jooksul valmistatakse ette projekti elluviimist ning mis hõlmab vajaduse korral teostatavuse hindamist, ettevalmistavaid ja tehnilisi uuringuid, litsentside ja lubade saamist ning põhikapitali kulutusi;

6)   „töös olevad investeerimisprojektid”- investeerimisprojektid, mille puhul ehitus on alanud ja kapitalikulud on tekkinud;

7)   „kasutuselt kõrvaldamine”- etapp, mille kestel taristu kõrvaldatakse lõplikult kasutuselt;

8)   „tootmine”- elektrienergia tootmine ja kütuste, sealhulgas biokütuste töötlemine;

9)   „ülekandmine”- energiaallikate või -toodete või süsinikdioksiidi edastamine võrgu kaudu, eelkõige

10)   „kogumine”- tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumine säilitamiseks;

11)   „hoidmine”, „salvestamine” või „säilitamine”- energia või energiaallikate alaline või ajutine hoidmine maa peal või maa all olevas taristus või geoloogilises säilituskohas või süsinikdioksiidi säilitamine maa-alustes geoloogilistes säilituskohtades;

12)   „ettevõtja”- füüsiline või juriidiline, avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes võtab vastu otsuseid investeerimisprojektide kohta või viib neid ellu;

13)   „energiaallikad”-

i)

primaarenergia allikad (nt nafta, maagaas, kivisüsi);

ii)

muundatud energia allikad (nt elekter);

iii)

taastuvad energiaallikad, sealhulgas hüdroelektri-, biomassi-, biogaasi-, tuule-, päikese-, loode-, laine- ja maasoojusenergia, ning

iv)

energiatooted, nagu rafineeritud naftatooted ja biokütused;

14)   „eriomane asutus”- asutus, kellele on energeetikasektorit käsitlevate liidu õigusaktidega usaldatud ülesanne valmistada ette ja võtta vastu kogu liitu hõlmavate energeetikataristu võrkude mitmeaastased arengu- ja investeerimiskavad, mis hõlmavad näiteks Euroopa elektri põhivõrgu ettevõtjate võrgustikku, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 (9) artiklis 4, ning Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 (10) artiklis 4;

15)   „koondandmed”- ühe või mitme liikmesriigi tasandil koondatud andmed.

Artikkel 3

Andmete teatamine

1.   Säilitades andmete kogumise ja aruandluse koormuse proportsionaalsena, koguvad liikmesriigid või isikud, kellele liikmesriigid annavad vastava volituse, alates 1. jaanuarist 2015 kokku kõik andmed ja kogu teabe, mida nõutakse käesoleva määrusega, ning teevad seda edaspidi iga kahe aasta tagant.

2015. aastal, mis on aruandluse esimene aasta, ja edaspidi iga kahe aasta tagant edastavad liikmesriigid komisjonile käesolevas määruses osutatud andmed ja asjakohase teabe projektide kohta. Teavitamisel esitatakse koondandmeid ja -teavet, välja arvatud piiriülese ülekandmise projektidega seotud andmete ja teabe puhul.

Liikmesriigid või nende volitatud asutused edastavad koondandmed ja asjakohase teabe projektide kohta vastava aruandeaasta 31. juuliks.

2.   Liikmesriigid või nende volitatud asutused on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustusest juhul ja niikaua, kui energeetikasektorit käsitlevate liidu õigusaktide või Euratomi asutamislepingu kohaselt

a)

on asjaomane liikmesriik või volitatud asutus komisjonile juba esitanud andmed või teabe, mis on samaväärne käesolevas määruses nõutavaga, ning viidanud esitamise kuupäevale ja asjaomasele õigusaktile, või

b)

energeetikataristu mitmeaastase investeerimiskava koostamine liidu tasandil ja selle tarvis käesolevas määruses nõutavaga samaväärsete andmete ja samaväärse teabe kogumine on usaldatud eriomasele asutusele. Sellisel juhul ja käesoleva määruse kohaldamisel esitab eriomane asutus kõik asjakohased andmed ja kogu asjakohase teabe komisjonile.

Artikkel 4

Andmeallikad

Asjaomased ettevõtjad edastavad enne iga aruandeaasta 1. juunit artiklis 3 osutatud andmed või teabe neile liikmesriikidele või liikmesriikide volitatud asutustele, kelle territooriumil nad investeerimisprojekte käivitada kavatsevad. Edastatavad andmed või teave kajastavad investeerimisprojektide olukorda asjaomase aruandeaasta 31. märtsi seisuga.

Esimest lõiku ei kohaldata ettevõtjate suhtes juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab kasutada artiklis 3 osutatud andmete ja teabe komisjonile esitamiseks muud viisi, tingimusel et esitatud andmed ja teave on võrreldavad.

Artikkel 5

Teate sisu

1.   Lisas loetletud eri liiki investeerimisprojektide puhul märgitakse artiklis 3 sätestatud teates asjakohasel juhul:

a)

kavandatud või töös olevate võimsuste maht;

b)

kavandatud või töös olevate taristute või võimsuste tüüp ja põhiomadused, sh piiriüleste ülekandeprojektide asukoht (kui see on asjakohane);

c)

eeldatav käikulaskmise aasta;

d)

kasutatava energiaallika liik;

e)

varustuskindluse kriisile reageerimist võimaldavad paigaldised, nt seadmed, mis võimaldavad energiavoo tagasisuunamist või muule kütusele üleminekut, ning

f)

süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise süsteemide seadmed või vastavate süsteemide kohandamise seadmed.

2.   Võimsuste igasuguse kavandatava kasutuselt kõrvaldamise puhul sisaldab artiklis 3 sätestatud teade järgmist:

a)

asjaomase taristu liik ja võimsus ning

b)

eeldatav kasutuselt kõrvaldamise aasta.

3.   Iga artikli 3 kohase teate puhul märgitakse asjakohasel juhul järgmist:

a)

paigaldatud tootmise, ülekandmise ja säilitamise koguvõimsus, mis on olemas asjakohase aruandeaasta alguses või mille töö on katkestatud rohkem kui kolmeks aastaks, ning

b)

asjakohane teave investeerimisprojektide rakendamise hilinemise ja/või takistuste kohta, kui liikmesriikidel, nende volitatud asutustel või eriomasel asutusel on sellist teavet.

Artikkel 6

Andmete kvaliteet ja avalikustamine

1.   Liikmesriigid, nende volitatud asutused või vajaduse korral eriomased asutused seavad eesmärgiks tagada komisjonile edastatavate andmete ja edastatava teabe kvaliteet, asjakohasus, õigsus, selgus, õigeaegsus ja järjepidevus.

Eriomased asutused võivad lisada andmetele ja teabele liikmesriikide asjakohased märkused.

2.   Komisjon võib käesoleva määruse kohaselt edastatud koondandmed ja -teabe ning eelkõige artikli 10 lõikes 3 osutatud analüüsitulemused avalikustada tingimusel, et konkreetseid ettevõtjaid ja rajatisi puudutavaid üksikasju ei avaldata ning neid ei ole võimalik ka tuletada.

3.   Liikmesriigid, nende volitatud asutused ja komisjon peavad igaüks kinni oma valduses olevate tundlike äriandmete või tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse põhimõttest.

Artikkel 7

Rakendussätted

Komisjon võtab käesolevas määruses sätestatud piirides hiljemalt 10. juuniks 2014 vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud sätted, milles käsitletakse artiklites 3 ja 5 osutatud andmete ja teabe edastamise vormi ning muid tehnilisi üksikasju. Kuni selle ajani kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL, Euratom) nr 833/2010.

Artikkel 8

Andmete töötlemine

Komisjon vastutab käesoleva määruse kohaselt talle esitatavate energeetikataristute-alaste andmete ja nendega seonduva teabe vastuvõtmiseks, talletamiseks ja töötlemiseks vajalike infotehnoloogiliste ressursside väljatöötamise, veebimajutuse, haldamise ja säilitamise eest.

Komisjon kindlustab ka selle, et esimeses lõigus osutatud infotehnoloogiliste ressurssidega tagatakse käesoleva määruse alusel komisjonile edastatud andmete ja teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 9

Üksikisikute kaitse andmete töötlemisel

Käesolev määrus ei piira liidu õigusaktide kohaldamist ega mõjuta eelkõige liikmesriikide kohustusi seoses direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete töötlemisega ning liidu institutsioonide ja asutuste kohustusi seoses määruse (EÜ) nr 45/2001 kohase isikuandmete töötlemisega oma ülesannete täitmisel.

Artikkel 10

Seire ja aruandlus

1.   Võttes aluseks edastatud andmed ja teabe ning vajaduse korral muud andmeallikad, sealhulgas komisjoni ostetud andmed, ning võttes arvesse asjakohaseid analüüse, näiteks gaasi- ja elektrivõrkude mitmeaastaseid arengukavasid, edastab komisjon kord kahe aasta jooksul Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele liidu energiasüsteemi struktuuri arengut ja perspektiivi käsitleva valdkonnaülese analüüsi ning avaldab selle. Nimetatud analüüsi eesmärk on eelkõige

a)

tuvastada potentsiaalne tulevane lõhe energianõudluse ja -pakkumise vahel, mis on oluline liidu energiapoliitika jaoks, sealhulgas energia siseturu toimimiseks, pöörates erilist tähelepanu tootmis- ja ülekandetaristus ilmneda võivatele puudustele ja vigadele;

b)

tuvastada investeeringuid takistavad asjaolud ja edendada parimaid tavasid nende kõrvaldamiseks ning

c)

suurendada läbipaistvust turuosaliste ja potentsiaalsete turule tulijate jaoks.

Kõnealuste andmete ja kõnealuse teabe põhjal võib komisjon analüüsida ka eriküsimusi, kui seda peetakse vajalikuks või asjakohaseks.

2.   Lõikes 1 osutatud analüüside ettevalmistamisel võivad komisjoni abistada liikmesriikide eksperdid ja/või muud eksperdid ning kutseliidud, kes on asjakohases valdkonnas pädevad.

Komisjon annab kõikidele liikmesriikidele võimaluse kommenteerida analüüside kavandeid.

3.   Komisjon arutab analüüsitulemusi selliste huvitatud isikutega nagu Euroopa elektri põhivõrgu ettevõtjate võrgustik, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, gaasi koordineerimisrühm, elektrivaldkonna koordineerimise rühm ja nafta koordineerimisrühm.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2016 käesoleva määruse rakendamise läbi ning esitab läbivaatamise tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatamise käigus analüüsib komisjon muu hulgas

a)

reguleerimisala võimalikku laiendamist, et hõlmata ka

i)

gaasi, nafta ja kivisöe ekstraheerimist;

ii)

surumaagaasi terminale;

iii)

täiendavaid elektrienergia salvestamise liike, mida käesolev määrus praegu ei hõlma, ning

b)

küsimust, kas taastuvenergiat tootvate rajatiste puhul tuleks künniseid alandada.

Nimetatud võimaluste analüüsimisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada tasakaal suureneva halduskoormuse ja lisateabe saamisest tuleneva kasu vahel.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 736/96 tunnistatakse kehtetuks alates 9. aprillist 2014.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS

(1)  ELT C 271, 19.9.2013, lk 153.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Nõukogu 24. juuni 2010. aasta määrus (EL, Euratom) nr 617/2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 736/96 (ELT L 180, 15.7.2010, lk 7).

(6)  Euroopa Kohtu 6. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-490/10: parlament vs. nõukogu (EKL 2012, lk I-0000).

(7)  Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 736/96 ühenduse huvidele vastavatest investeerimisprojektidest nafta-, maagaasi- ja elektrisektorites komisjonile teatamise kohta (EÜT L 102, 25.4.1996, lk 1).

(8)  Komisjoni 21. septembri 2010. aasta määrus (EL, Euratom) nr 833/2010, millega rakendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest (ELT L 248, 22.9.2010, lk 36).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 714/2009, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

LISA

INVESTEERIMISPROJEKTID

1.   NAFTA

1.1.   Rafineerimine

—

Destilleerimistehased võimsusega mitte alla 1 miljoni tonni aastas;

—

destilleerimisvõimsuse suurendamine üle 1 miljoni tonni aastas;

—

reformimis-/krakkimistehased võimsusega vähemalt 500 tonni päevas;

—

masuudi, gaasiõli, lähteaine ja muude naftatoodete väävlitustamise tehased.

Siia ei kuulu keemiatehased, kus ei toodeta kütuseõli või mootoriõlisid või toodetakse neid vaid kõrvalsaadusena.

1.2.   Transport

—

Toornafta torujuhtmed võimsusega vähemalt 3 miljonit tonni aastas ning üle 30 km pikkuste torujuhtmete laiendamine või pikendamine;

—

naftatoodete torujuhtmed võimsusega vähemalt 1,5 miljonit tonni aastas ning üle 30 km pikkuste torujuhtmete laiendamine või pikendamine;

—

torujuhtmed, mis on olulised lülid riiklikes või rahvusvahelistes ühendatud võrkudes, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 171 kohastes suunistes nimetatud ühist huvi pakkuvad torujuhtmed ja projektid.

Siia ei kuulu sõjalistel eesmärkidel kasutatavad torujuhtmed ja punktis 1.1 nimetamata tehaseid varustavad torujuhtmed.

1.3.   Hoidmine

—

Toornafta ja naftatoodete hoidlad (mahuga 150 000 m3 või rohkem või mahutite puhul mitte alla 100 000 m3).

Siia ei kuulu sõjalistel eesmärkidel kasutatavad mahutid ja punktis 1.1 nimetamata tehaseid varustavad mahutid.

2.   GAAS

2.1.   Ülekanne

—

Torujuhtmed gaasi, sealhulgas maagaasi ja biogaasi transpordiks, mis on osa enamjaolt kõrgsurvetorudest koosnevast võrgust, välja arvatud torujuhtmed, mis moodustavad osa tootmisetapi torustikust, ning kõrgsurvetorustike need osad, mida kasutatakse peamiselt maagaasi kohalikuks jaotamiseks;

—

ELi toimimise lepingu artikli 171 kohastes suunistes nimetatud ühist huvi pakkuvad torujuhtmed ja projektid.

2.2.   Veeldatud maagaasi terminalid

—

Veeldatud maagaasi importimise terminalid taasgaasistamise võimsusega 1 miljard m3 aastas või rohkem.

2.3.   Hoidmine

—

Punktis 2.1 osutatud torujuhtmetega ühendatud hoidlad.

Siia ei kuulu sõjalistel eesmärkidel kasutatavad gaasijuhtmed, terminalid ja hoidlad ning energiat mittetootvaid või seda vaid kõrvalsaadusena tootvaid keemiatehaseid teenindavad gaasijuhtmed, terminalid ja hoidlad.

3.   ELEKTRIENERGIA

3.1.   Tootmine

—

Soojus- ja tuumaenergiajaamad (generaatorid võimsusega vähemalt 100 MW);

—

biomassist / vedelatest biokütustest / jäätmetest energiat tootvad jaamad (võimsusega 20 MW või rohkem);

—

elektrienergia ja kasuliku soojuse koostootmise jaamad (käitised elektrivõimsusega vähemalt 20 MW);

—

hüdroelektrijaamad (käitised võimsusega vähemalt 30 MW);

—

tuulepargid võimsusega vähemalt 20 MW;

—

päikese- ja maasoojuselemendid (võimsusega vähemalt 20 MW);

—

fotogalvaanilised elemendid (võimsusega vähemalt 10 MW).

3.2.   Ülekanne

—

Õhuliinid, kui need on projekteeritud pingele, mida tavaliselt kasutatakse riigi tasandi võrkudevahelistes ühendusliinides, ning kui need on projekteeritud pingele vähemalt 220 kV;

—

maa- või merealused ülekandeliinid, kui need on projekteeritud pingele vähemalt 150 kV;

—

ELi toimimise lepingu artikli 171 kohastes suunistes nimetatud ühist huvi pakkuvad projektid.

4.   BIOKÜTUS

4.1.   Tootmine

—

Käitised, mis suudavad toota või töödelda biokütuseid (käitised võimsusega 50 000 tonni aastas või rohkem).

5.   SÜSINIKDIOKSIID

5.1.   Transport

—

Punktides 1.1 ja 3.1 nimetatud käitistega seotud süsinikdioksiidi torujuhtmed.

5.2.   Säilitamine

—

Säilituskohad (säilituskoht või -kompleks võimsusega 100 kt või rohkem).

Siia ei kuulu uurimistööks või tehnoarenduseks ette nähtud säilituskohad.