20.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/14

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 251/2014,

26. veebruar 2014,

aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91 (3) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 122/94 (4) on osutunud edukaks aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide (edaspidi „aromatiseeritud veinitooted”) sektori reguleerimisel. Pidades silmas tehnilisi uuendusi, turu arengut ja tarbijate kasvavaid ootusi, on sellegipoolest vaja ajakohastada eeskirju, mida kohaldatakse teatavate aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse suhtes, võttes samas arvesse veinitoodete valmistamise tavasid.

(2)

Lissaboni lepingu jõustumise tõttu on vaja teha lisamuudatusi, et viia komisjonile määruse (EMÜ) nr 1601/91 kohaselt antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklitega 290 ja 291. Arvestades nende muudatuste ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks ja asendada see käesoleva määrusega. Määrusega (EÜ) nr 122/94 lisati eeskirjad mõnede aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavate lõhna- ja maitseühendite ning alkoholi lisamise kohta ning selguse tagamiseks tuleks need lisada käesolevasse määrusesse.

(3)

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse aromatiseeritud veinitoodete esitlemise ja märgistamise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 (5).

(4)

Aromatiseeritud veinitooted on olulised liidu tarbijatele, tootjatele ja põllumajandussektorile. Aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi ning vältima ebaausat tegevust. Võttes jätkuvalt arvesse aromatiseeritud veinitoodete valmistamise tavasid ning kasvavat nõudmist tarbijakaitse ja teabe järele, kaitsevad võetavad meetmed liidus valmistatavate aromatiseeritud veinitoodete head mainet nii sise- kui ka maailmaturul. Toodete puhul, kus tehnoloogilised uuendused tagavad parema kvaliteedi, tuleks selliste uuendustega arvestada, kui see ei mõjuta asjaomaste aromatiseeritud veinitoodete traditsioonilisi omadusi.

(5)

Aromatiseeritud veinitoodete valmistamine on liidu põllumajandussektori oluline turuväljund, mida tuleks rõhutada õigusliku raamistikuga.

(6)

Tarbijate huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi liidus turule lastavate aromatiseeritud veinitoodete suhtes, olenemata sellest, kas need on valmistatud liikmesriikides või kolmandates riikides. Selleks et säilitada ja parandada liidus valmistatud aromatiseeritud veinitoodete mainet maailmaturul, tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada ka liidus ekspordiks toodetavate aromatiseeritud veinitoodete suhtes.

(7)

Aromatiseeritud veinitooteid käsitlevate liidu õigusaktide selguse ja läbipaistvuse tagamiseks on vaja selgelt määratleda nende õigusaktidega hõlmatud tooted, aromatiseeritud veinitoodete valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise kriteeriumid ning eelkõige müüginimetused. Kehtestada tuleks ka sellised erieeskirjad vabatahtliku päritolu märgistuse kohta, mis täiendavad määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud eeskirju. Selliste eeskirjade kehtestamisega on tootmisahela kõik etapid reguleeritud; see kaitseb tarbijaid ning neid teavitatakse nõuetekohaselt.

(8)

Aromatiseeritud veinitoodete määratlused peaksid jätkuvalt järgima traditsioonilisi kvaliteedinõudeid, kuid neid tuleks tehnoloogia arengu tõttu uuendada ja täiustada.

(9)

Aromatiseeritud veinitooteid tuleks valmistada kooskõlas teatavate eeskirjade ja piirangutega, mis tagavad, et tarbijate ootustele vastatakse kvaliteedi ja valmistamisviiside osas. Rahvusvaheliste standardite täitmiseks kõnealuses valdkonnas tuleks kehtestada asjakohased valmistamisviisid ning komisjon peaks üldreeglina võtma arvesse Rahvusvahelise Veiniameti (OIV) soovitatud ja avaldatud meetodeid.

(10)

Aromatiseeritud veinitoodete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1333/2008 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1334/2008 (7).

(11)

Lisaks sellele peaks aromatiseeritud veinitoodete valmistamisel kasutatav etüülalkohol olema üksnes põllumajanduslikku päritolu, et vastata tarbijate ootustele ja traditsioonilisele kvaliteedile. See tagab ühtlasi turuväljundi põhilistele põllumajandussaadustele.

(12)

Arvestades aromatiseeritud veinitoodete sektori olulisust ja keerulisust, on asjakohane sätestada aromatiseeritud veinitoodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks erieeskirjad, mis täiendavad määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud märgistamise eeskirju. Kõnealused erieeskirjad peaksid hoidma ära aromatiseeritud veinitoodete müüginimetuste kuritarvitamise toodete puhul, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(13)

Selleks et teha nimetused tarbijale arusaadavamaks, peaks olema võimalik lisada käesolevas määruses sätestatud müüginimetustele toote üldtuntud nimetus määruse (EL) nr 1169/2011 tähenduses.

(14)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 834/2007 (8) kohaldatakse muu hulgas töödeldud põllumajandustoodete suhtes, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks, sealhulgas aromatiseeritud veinitoodete suhtes. Seetõttu võib nimetatud määruses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaid aromatiseeritud veinitooteid turule lasta aromatiseeritud maheveinitoodetena.

(15)

Liikmesriikidel peaks kvaliteedipoliitikat rakendades ja selleks, et võimaldada saavutada geograafilise tähisega aromatiseeritud veinitoodete head kvaliteeti, olema võimalik võtta oma territooriumil valmistatud geograafilise tähisega aromatiseeritud veinitoodete jaoks vastu rangemad valmistamise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise eeskirjad, kui on sätestatud käesolevas määruses, niivõrd kuivõrd need eeskirjad on vastavuses liidu õigusega.

(16)

Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (11) sätted geograafiliste tähiste kohta ei kehti aromatiseeritud veinitoodete kohta, tuleks sätestada aromatiseeritud veinitoodete geograafiliste tähiste kaitse erieeskirjad. Kasutada tuleks geograafilisi tähiseid, mis näitavad aromatiseeritud veinitoote pärinemist mingi riigi territooriumilt või territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui aromatiseeritud veinitoote omadus, maine või mõni muu tunnus on olulisel määral seostatav toote geograafilise päritoluga, ning komisjon peaks selliseid geograafilisi tähiseid registreerima.

(17)

Käesolevas määruses tuleks sätestada kolmandate riikide ja liidu geograafiliste tähiste registreerimise, nendega seonduvate nõuete täitmise, geograafiliste tähiste muutmise ja võimaliku kehtetuks tunnistamise kord.

(18)

Käesoleva määruse järgimise eest peaksid vastutama liikmesriikide ametiasutused ning tuleks kehtestada vastav kord, et komisjonil oleks võimalik jälgida ja kontrollida määruse täitmist.

(19)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse vähem olulisi osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses aromatiseeritud veinitoodete valmistamise protsesside kehtestamisega; geograafiliste piirkondade piiritlemise kriteeriumide ning geograafilistes piirkondades veinitoodete valmistamise eeskirjade, piirangute ja eranditega; tingimustega, mille kohaselt võib toote tehniline kirjeldus sisaldada lisanõudeid; juhtude määratlemisega, millal üksiktootja võib taotleda geograafilise tähise kaitset, ning piirangutega sellise taotleja kategooria suhtes, kes võib taotleda geograafilise tähise kaitset; nende tingimuste kehtestamisega, mida tuleb järgida geograafilise tähise kaitse taotlemisel, komisjonipoolse kontrolli puhul, vastuväidete esitamise menetluse ning geograafiliste tähiste muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluste puhul; piiriülestele taotlustele kohaldatavate tingimuste kehtestamisega; taotluse või nõude esitamise kuupäevaga, millest alates kaitse tekib või muudatus kohaldub; tingimuste kehtestamisega tootespetsifikaatide muutmiseks, sealhulgas selliste tingimuste kehtestamisega, mille esinemisel peetakse muudatust vähem oluliseks, ning muudatuste taotlemise ja heakskiitmise tingimuste kehtestamisega, mille puhul ei ole vaja koonddokumenti muuta; kaitstud nimetusele laienevate piirangutega; liikmesriikide ja komisjoni vahel vahetatava teabe laadiga, teavitamise viisiga, teabele juurdepääsu õigusi või teabesüsteemide avalikkusele kättesaadavaks tegemist käsitlevate eeskirjadega ning sellise teabe avaldamise tingimustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses aromatiseeritud veinitoodete koostise määramise analüüsimeetoditega; geograafilise tähise kaitse andmise ja sellest keeldumise otsustega; olemasoleva geograafilise tähise ja kehtestatava geograafilise tähise kaitse kehtetuks tunnistamise otsustega; geograafilise tähisega kaitstud toote tootespetsifikaadis vähem oluliste muudatuste tegemise taotluse rahuldamise otsustega; tootespetsifikaadis esitatava geograafilise tähise määratlusega seonduva teabega; geograafilise tähise kaitse andmise või sellest keeldumise otsuste avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisidega; piiriüleste taotluste esitamisega; liikmesriikide tehtava kontrolliga; geograafilise tähise kaitse taotluse või muutmise taotluse, sh nende vastuvõetavuse kontrollimise menetlemise eeskirjadega, olemasolevatele geograafilistele tähistele vastuväidete esitamise taotluste, sh nende vastuvõetavuse menetlemise ning olemasolevate geograafiliste tähiste kehtetuks tunnistamise või muutmise ja nendega seonduva teabe esitamise menetlemise eeskirjadega; liikmesriikide tehtava haldus- ja kohapealse kontrolli eeskirjadega; liikmesriikide ja komisjoni vahel toimuva teabevahetuse sätte kohaldamiseks vajaliku teabe esitamise eeskirjadega; esitatava teabe haldamise korraga, teabe sisu, vormi, esitamise ajastamise, sageduse ning tähtpäevadega ja liikmesriikidele, kolmandate riikide pädevatele asutustele ning üldsusele teabe ning dokumentide edastamise või kättesaadavaks tegemise korraga tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(21)

Komisjon peaks rakendusaktidega ning nende eripära arvestades määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata avaldama koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas, otsustama, kas lükata geograafilise tähise kaitse taotlus tagasi kui vastuvõetamatu, ning looma käesoleva määruse alusel kaitstud geograafiliste tähiste registri ja seda pidama, pidades sealhulgas olemasolevate geograafiliste tähiste registrisse kandmise või registrist kustutamise nimekirja.

(22)

Üleminek määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud eeskirjadelt käesoleva määruse eeskirjadele võib põhjustada raskusi, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Seepärast tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu vajalikke üleminekumeetmeid.

(23)

Määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud eeskirjadelt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele sujuvaks üleminekuks tuleks jätta piisavalt aega ning näha ette asjakohane menetlus. Igal juhul tuleks lubada olemasolevate varude turustamist pärast käesoleva määruse kohaldamist kuni nende varude ammendumiseni.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki kehtestada aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitse eeskirjad ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise ning samuti nende geograafiliste tähiste kaitse kohta.

2.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse aromatiseeritud veinitoodete esitlemise ja märgistamise suhtes määrust (EL) nr 1169/2011.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liidus turule lastavate aromatiseeritud veinitoodete suhtes, olenemata sellest, kas need on valmistatud liikmesriikides või kolmandates riikides, ning samuti liidus ekspordiks toodetavate aromatiseeritud veinitoodete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „müüginimetus”– käesolevas määruses sätestatud mis tahes aromatiseeritud veinitoote nimetus;

2)   „kirjeldus”– aromatiseeritud veinitoote iseloomulike omaduste loetelu;

3)   „geograafiline tähis”– tähis, mis näitab aromatiseeritud veinitoote pärinemist teatud piirkonnast, konkreetsest kohast või riigist, kui aromatiseeritud veinitoote kvaliteet, maine või mõned muud omadused on olulisel määral seostatavad toote geograafilise päritoluga.

II   PEATÜKK

AROMATISEERITUD VEINITOODETE MÄÄRATLEMINE, KIRJELDAMINE, ESITLEMINE JA MÄRGISTAMINE

Artikkel 3

Aromatiseeritud veinitoodete määratlus ja liigitus

1.   Aromatiseeritud veinitooted on tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013, ning mis on maitsestatud. Need on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

a)

aromatiseeritud veinid,

b)

aromatiseeritud veinijoogid,

c)

aromatiseeritud veinikokteilid.

2.   Aromatiseeritud vein on jook,

a)

mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;

b)

mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;

c)

millele võib olla lisatud alkoholi;

d)

millele võib olla lisatud värvaineid;

e)

millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

f)

mis võib olla magustatud;

g)

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.

3.   Aromatiseeritud veinijook on jook,

a)

mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–9, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b)

mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c)

millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;

d)

millele võib olla lisatud värvaineid;

e)

millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

f)

mis võib olla magustatud;

g)

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.

4.   Aromatiseeritud veinikokteil on jook,

a)

mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b)

mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c)

millele ei ole lisatud alkoholi;

d)

millele võib olla lisatud värvaineid;

e)

mis võib olla magustatud;

f)

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.

Artikkel 4

Aromatiseeritud veinitoodete valmistamise protsess ja analüüsimeetodid

1.   Aromatiseeritud veinitooteid valmistatakse vastavalt I ja II lisas sätestatud nõuetele, piirangutele ja kirjeldustele.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse aromatiseeritud veinitoodete lubatud valmistamise protsessid, võttes arvesse tarbijate soove.

Esimeses lõigus osutatud lubatud valmistamise protsessi kehtestamisel võtab komisjon arvesse OIV soovitatud ja avaldatud valmistamisprotsesse.

3.   Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktiga vastu analüüsimeetodid aromatiseeritud veinitoodete koostise määramiseks. Kõnealused meetodid põhinevad OIV soovitatud ja avaldatud mis tahes asjakohasel meetodil, välja arvatud juhul, kui see ei oleks seatud eesmärgi saavutamiseks tõhus või sobiv. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kuni selliste meetodite vastuvõtmiseni komisjoni poolt kasutatakse nende asemel asjaomases liikmesriigis lubatud meetodeid.

4.   Aromatiseeritud veinitoodete valmistamiseks kasutatavate viinamarjasaaduste suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 74, artikli 75 lõike 4 ja artikli 80 kohaselt sätestatud veinivalmistustavasid ja piiranguid.

Artikkel 5

Müüginimetused

1.   Liidus turule lastud aromatiseeritud veinitoote puhul kasutatakse müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas, tingimusel et see toode vastab kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele. Müüginimetustele võib lisada määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtunnustatud nimetuse.

2.   Juhul kui aromatiseeritud veinitoode vastab enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, on lubatud kasutada üksnes ühte nendest müüginimetusest, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti.

3.   Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.

4.   Müüginimetusi võib täiendada või asendada käesoleva määruse kohaselt kaitstava geograafilise tähisega.

5.   Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, ei täiendata müüginimetusi veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.

Artikkel 6

Lisamärked müüginimetuste juurde

1.   Artiklis 5 osutatud müüginimetusi võib täiendada ka järgmiste märgetega aromatiseeritud veinitoote suhkrusisalduse kohta:

a)   „väga kuiv”: kui toote suhkrusisaldus on alla 30 grammi liitri kohta ning, kaldudes kõrvale artikli 3 lõike 2 punktist g, kui aromatiseeritud veini puhul on alkoholisisaldus mahuprotsentides vähemalt 15 mahuprotsenti;

b)   „kuiv”: kui toote suhkrusisaldus on alla 50 grammi liitri kohta ning, kaldudes kõrvale artikli 3 lõike 2 punktist g, kui aromatiseeritud veinide puhul on alkoholisisaldus mahuprotsentides vähemalt 16 mahuprotsenti;

c)   „poolkuiv”: kui toote suhkrusisaldus on 50–90 grammi liitri kohta;

d)   „poolmagus”: kui toote suhkrusisaldus on 90–130 grammi liitri kohta;

e)   „magus”: kui toote suhkrusisaldus on 130 grammi liitri kohta või rohkem.

Esimese lõigu punktides a–e märgitud suhkrusisaldus on väljendatud invertsuhkrus.

Märgetega „poolmagus” ja „magus” võib kaasneda märge suhkrusisalduse kohta, mis väljendatakse invertsuhkru grammides liitri kohta.

2.   Kui müüginimetust on täiendatud märkega „vahuvein” või see sisaldab märget „vahuvein”, ei tohi kasutatud vahuveini kogus olla väiksem kui 95 %.

3.   Müüginimetusi võib täiendada ka viitega kasutatud põhilisele maitseainele.

Artikkel 7

Viide lähtekohale

Kui osutatakse aromatiseeritud veinitoote lähtekohale, peab see vastama aromatiseeritud veinitoote valmistamise kohale. Lähtekohale osutatakse sõnadega „valmistatud […]” või väljendatakse seda samasisulise terminiga, täiendatuna vastava liikmesriigi või kolmanda riigi nimega.

Artikkel 8

Aromatiseeritud veinitoodete esitlemisel ja märgistamisel kasutatav keel

1.   II lisas kaldkirjas sätestatud müüginimetused jäetakse etiketil ja aromatiseeritud veinitoote esitlemisel tõlkimata.

Käesolevas määruses sätestatud lisamärked esitatakse vähemalt ühes liidu ametlikus keeles.

2.   Käesoleva määruse alusel kaitstava geograafilise tähise nimetus on etiketil siiski keeles või keeltes, milles see on registreeritud, isegi kui müüginimetus on artikli 5 lõike 4 kohaselt asendatud geograafilise tähisega.

Kui käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilise tähise nimetuse puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, siis võib nimetus olla esitatud ka mõnes muus (ühes või enamas) liidu ametlikus keeles.

Artikkel 9

Liikmesriikide kehtestatud rangemad eeskirjad

Kvaliteedipoliitika rakendamisel käesoleva määruse alusel kaitstavate geograafilise tähisega aromatiseeritud veinitoodete suhtes, mida toodetakse nende oma territooriumil, või uute geograafiliste tähiste kehtestamise suhtes võivad liikmesriigid kehtestada valmistamise ja kirjeldamise rangemad eeskirjad, kui on artiklis 4 ning I ja II lisas osutatud, kui need on kooskõlas liidu õigusega.

III   PEATÜKK

GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 10

Kaitsetaotluste sisu

1.   Geograafiliste tähistena esitatud nimetuste kaitse taotlused hõlmavad tehnilist toimikut, mis sisaldab:

a)

kaitstavat nimetust;

b)

taotleja nime ja aadressi;

c)

lõikes 2 osutatud tootespetsifikaati ning

d)

koonddokumenti, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2.   Käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilise tähise saamiseks peab toode vastama tootespetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a)

kaitstav nimetus;

b)

toote kirjeldus, eelkõige selle põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldus ning märge organoleptiliste omaduste kohta;

c)

vajaduse korral valmistamise protsess ja spetsifikatsioon, samuti toote valmistamisel kehtivad asjakohased piirangud;

d)

asjaomase geograafilise piirkonna piiritlus;

e)

üksikasjad, mis näitavad artikli 2 punktis 3 osutatud seoseid;

f)

liidu või riigisiseses õiguses sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavad nõuded, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;

g)

märge peamise tooraine kohta, millest aromatiseeritud veinitoode on saadud;

h)

tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded.

Artikkel 11

Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitsetaotlus

1.   Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, peaks see lisaks artiklis 10 sätestatud andmetele sisaldama tõendit, et kõnealune nimetus on oma päritolumaal kaitstud.

2.   Kaitsetaotlus edastatakse komisjonile otse taotleja poolt või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu.

3.   Kaitsetaotlus esitatakse ühes liidu ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühte nimetatud keelde.

Artikkel 12

Taotlejad

1.   Iga huvitatud tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib esitada taotluse geograafilise tähise kaitseks. Kaitse taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2.   Tootja võib kaitsetaotluse esitada üksnes enda valmistatavate aromatiseeritud veinitoodete kohta.

3.   Piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nimetuse kohta võib esitada ühise kaitsetaotluse.

Artikkel 13

Riigisisene eelmenetlus

1.   Liidu päritolu aromatiseeritud veinitoodete geograafilise tähise kaitse taotluste suhtes kohaldatakse riigisisest eelmenetlust kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–7.

2.   Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt geograafiline tähis pärineb.

3.   Liikmesriik vaatab kaitsetaotluse läbi, et kontrollida selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

Liikmesriik korraldab riigisisese menetluse, millega tagatakse kaitsetaotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune tähtaeg alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil elavad või asutatud ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse.

4.   Kui liikmesriik leiab, et geograafiline tähis ei vasta asjaomastele nõuetele või et see ei vasta üldiselt liidu õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

5.   Kui liikmesriik leiab, et asjaomased nõuded on täidetud,

a)

avaldab ta koonddokumendi ja tootespetsifikaadi vähemalt Internetis ning

b)

esitab komisjonile kaitsetaotluse, mis sisaldab järgmist teavet:

i)

taotleja nimi ja aadress;

ii)

artikli 10 lõikes 2 nimetatud tootespetsifikaat;

iii)

artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument;

iv)

liikmesriigi kinnitus, et taotleja esitatud taotlus vastab nõutud tingimustele, ning

v)

punktis a osutatud avaldamise viide.

Esimese lõigu punktis b osutatud teave esitatakse ühes liidu ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühte nimetatud keelde.

6.   Liikmesriigid võtavad käesoleva artikli järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 28. märtsiks 2015.

7.   Kui liikmesriigil puuduvad riigisisesed õigusnormid geograafiliste tähiste kaitse kohta, võib ta vastavalt käesolevas peatükis esitatud tingimustele anda nimetusele liikmesriigi tasandil kaitse üksnes ülemineku ajaks alates kuupäevast, mil selle kohta esitati komisjonile taotlus. Selline kaitse lakkab alates käesoleva peatüki kohase registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 14

Komisjonipoolne kontroll

1.   Komisjon avalikustab kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2.   Komisjon kontrollib, kas artikli 13 lõikes 5 viidatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

3.   Kui komisjon leiab, et käesolevas peatükis sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu võetud rakendusaktiga artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja artikli 13 lõike 5 punktis a osutatud tootespetsifikatsiooni avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Kui komisjon leiab, et käesolevas peatükis sätestatud tingimused ei ole täidetud, otsustab ta rakendusaktiga taotluse tagasi lükata. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Vastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 14 lõikes 3 ette nähtud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kelle elukoht on või kes on asutatud muus liikmesriigis kui see, kus kaitset taotletakse, või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas peatükis sätestatud abikõlblikkuse tingimustega.

Füüsilised isikud, kelle elukoht on kolmandas riigis, või juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, esitavad kõnealuse avalduse otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise tähtaja jooksul.

Artikkel 16

Otsus kaitse alla võtmise kohta

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja artikli 15 kohase vastuväidete esitamise menetluse lõppemisel võtab komisjon rakendusaktiga käesolevas peatükis sätestatud tingimustele vastava ja liidu õigusega kooskõlas oleva geograafilise tähise kaitse alla või lükkab taotluse tagasi, kui kõnealused tingimused ei ole täidetud. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Homonüümid

1.   Kui kaitsetaotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse sätete kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

2.   Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

3.   Registreeritud homonüümset nimetust lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikult suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba olemasoleva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

Artikkel 18

Kaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1.   Üldnimeks muutunud nimetusi geograafilise tähisena ei kaitsta.

Käesolevas peatükis tähendab „üldnimeks muutunud nimetus” aromatiseeritud veinitoote nimetust, mis hoolimata oma seotusest koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turule lasti, on liidus muutunud aromatiseeritud veinitoote üldnimeks.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimeks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)

hetkeolukorda liidus, eelkõige tarbimispiirkondades;

b)

asjakohast liidu või riigisisest õigust.

2.   Nimetust ei kaitsta geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat aromatiseeritud veinitoote tegeliku olemuse suhtes eksitada.

Artikkel 19

Seos kaubamärkidega

1.   Juhul kui geograafiline tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse aromatiseeritud veinitootega seonduva sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutusele laieneb artikli 20 lõige 2, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse komisjonile pärast geograafilise tähise kaitse taotluse esitamist ning geograafiline tähis võetakse seejärel kaitse alla.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärk tunnistatakse kehtetuteks.

2.   Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 kohaldamist, võib olenemata geograafilise tähise kaitsest jätkuvalt kasutada või uuendada kaubamärki, mille kasutusele laieneb artikli 20 lõige 2, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel liidu territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile geograafilise tähise kaitse taotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/95/EÜ (13) või nõukogu määruses (EÜ) nr 207/2009 (14).

Sellistel juhtudel lubatakse geograafilist tähist kasutada koos asjakohaste kaubamärkidega.

Artikkel 20

Kaitse

1.   Käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad aromatiseeritud veinitooteid, mis on valmistatud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.   Käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kasutavaid aromatiseeritud veinitooteid kaitstakse

a)

kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest

i)

samalaadsetel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile, või

ii)

kui sellise kasutusega kaasneb geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b)

väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „valmistatud nagu”, „imitatsioon”, „maitse”, „samasugune” või muu samalaadne väljend;

c)

muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d)

mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

3.   Käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimedeks artikli 18 lõike 1 tähenduses.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja kohtumeetmed, et hoida ära ja lõpetada käesoleva määruse alusel kaitstud geograafiliste tähiste lõikes 2 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

Artikkel 21

Register

Komisjon loob ilma artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu võetud rakendusaktidega käesoleva määruse alusel kaitstud geograafiliste tähiste elektroonilise registri, mis on avalikkusele kättesaadav, ja haldab seda.

Kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse sellise rahvusvahelise lepingu kohaselt, milles liit on osapool, võib kanda esimeses lõigus osutatud registrisse käesoleva määruse alusel kaitstud geograafiliste tähistena.

Artikkel 22

Pädeva asutuse määramine

1.   Liikmesriigid määravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (15) artiklis 4 kehtestatud kriteeriumide alusel käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d).

2.   Liikmesriigid tagavad, et iga käesolevat peatükki järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud pädeva(d) asutuse(d). Komisjon avalikustab nende nimed ja aadressid ning ajakohastab neid andmeid korrapäraselt.

Artikkel 23

Spetsifikaatide järgimise kontrollimine

1.   Liidus asuva geograafilise piirkonnaga seotud käesoleva määruse alusel kaitstud geograafiliste tähiste puhul tagab aromatiseeritud veinitoote valmistamise ning selle müügiks ettevalmistamise ajal ja selle järel tootespetsifikaadile vastavuse iga-aastase kontrolli

a)

artiklis 22 osutatud pädev asutus või

b)

üks või mitu kontrolliorganit, kes vastutavad kontrollimise eest määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõike punkti 5 tähenduses ja kes tegutsevad toote sertifitseerimise asutusena kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetega.

Sellise kontrollimise kulud kannavad kontrollitavad ettevõtjad.

2.   Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud käesoleva määruse alusel kaitstud geograafiliste tähiste puhul tagab aromatiseeritud veinitoote valmistamise ning müügiks ettevalmistamise ajal ja selle järel tootespetsifikaadile vastavuse iga-aastase kontrolli

a)

kolmanda riigi määratud üks või mitu ametiasutust või

b)

üks või mitu sertifitseerimisasutust.

3.   Lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad standardile EN ISO/IEC 17065:2012 („Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid”) ning neid akrediteeritakse kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

4.   Kontrollides tootespetsifikaadile vastavust, peab lõike 1 punktis a ning lõike 2 punktis a osutatud asutus olema piisavalt objektiivne ja erapooletu ning tema käsutuses peavad olema kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 24

Tootespetsifikaatide muutmine

1.   Artikli 12 tingimustele vastav taotleja võib taotleda käesoleva määrusega kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määrata uuesti kindlaks artikli 10 lõike 2 punktis d viidatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2.   Kui kavandatud muudatus toob kaasa ühe või mitu muudatust artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendis, kohaldatakse artikleid 13–16 muutmistaotluse suhtes mutatis mutandis. Kui aga taotletavad muudatused on väikesed, otsustab komisjon rakendusaktiga, kas kiita muutmistaotlus heaks ilma artikli 14 lõikes 2 ning artiklis 15 sätestatud menetluskorda järgimata, ning heakskiitmise korral avaldab komisjon seejärel artikli 14 lõikes 3 osutatud elemendid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Komisjon võib omal algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse alusel rakendusaktiga otsustada geograafilise tähise kaitse kehtetuks tunnistada, kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikleid 13–16 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 26

Olemasolevad geograafilised tähised

1.   Määruse (EMÜ) nr 1601/91 II lisas loetletud aromatiseeritud veinitoodete geograafilised tähised ning liikmesriigile esitatud ja selle liikmesriigi poolt enne 27. märtsi 2014 heaks kiidetud mis tahes geograafilised tähised võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu võetud rakendusaktiga käesoleva määruse artiklis 21 sätestatud registrisse.

2.   Lõikes 1 osutatud olemasolevate geograafiliste tähistega seoses edastavad liikmesriigid komisjonile

a)

artikli 10 lõikes 1 ette nähtud tehnilised toimikud;

b)

riigisisesed otsused heakskiitmise kohta.

3.   Lõikes 1 osutatud geograafilised tähised, mille kohta ei esitata lõikes 2 osutatud teavet 28. märtsiks 2017, arvatakse käesoleva määruse kaitse alt välja. Komisjon võtab artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu võetud rakendusaktiga vajalikud meetmed, et kõrvaldada sellised nimetused artiklis 21 sätestatud registrist.

4.   Artiklit 25 ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasolevate geograafiliste tähiste suhtes.

Kuni 28. märtsini 2018 võib komisjon otsustada omal algatusel rakendusaktiga kehtetuks tunnistada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olemasoleva geograafilise tähise kaitse, kui see ei vasta artikli 2 punktile 3. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 27

Tasu

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva peatüki kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete ning muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste läbivaatamisega.

Artikkel 28

Delegeeritud volitused

1.   Selleks et võtta arvesse aromatiseeritud veinitoodete valmistamise eripära piiritletud geograafilises piirkonnas, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte järgmistes valdkondades:

a)

asjaomase geograafilise piirkonna piiritlemise kriteeriumid ning

b)

piiritletud geograafilises piirkonnas veinitoodete valmistamise eeskirjad, piirangud ja erandid.

2.   Selleks et tagada toote kvaliteet ja jälgitavus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, kehtestamaks tingimused, mille kohaselt võib tootespetsifikaat sisaldada lisanõudeid võrreldes artikli 10 lõike 2 punktiga f.

3.   Selleks et kaitsta tootjate ja ettevõtjate õigusi ja õigustatud huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte:

a)

määramaks kindlaks juhud, millal üksiktootja võib taotleda geograafilise tähise kaitset;

b)

määramaks kindlaks piirangud sellise taotleja kategooria suhtes, kes võib taotleda geograafilise tähise kaitset;

c)

kehtestamaks tingimused, mida tuleb geograafilise tähise kaitse taotlemisega seoses järgida, komisjonipoolne kontroll, vastuväidete esitamise menetlus ning geograafiliste tähiste muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetlused;

d)

kehtestamaks piirüleste taotluste suhtes kohaldatavad tingimused;

e)

määramaks taotluse või nõude esitamise kuupäev;

f)

määramaks kaitse alguse kuupäeva;

g)

kehtestamaks tingimused, mille kohaselt käsitatakse muudatust väikesena artikli 24 lõike 2 tähenduses;

h)

määramaks kuupäeva, mil muudatus jõustub;

i)

kehtestamaks käesoleva määruse alusel kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise taotluse esitamise ja heakskiitmise tingimused, kui selline taotlus ei hõlma muudatusi artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendis.

4.   Selleks et tagada piisav kaitse, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad kaitstud nimetustele seatavaid piiranguid.

Artikkel 29

Rakendamisvolitused

1.   Komisjon võib rakendusaktiga võtta vajalikud meetmed, mis seonduvad käesoleva peatükiga ning käsitlevad

a)

tootespetsifikaadis esitatavat teavet geograafilise piirkonna ja lõpptoote vahelise seose kohta, millele on osutatud artikli 2 punktis 3;

b)

artiklis 16 osutatud kaitse andmise või tagasilükkamise otsuste avalikkusele kättesaadavaks tegemise viise;

c)

piirüleste taotluste esitamist;

d)

liikmesriikide tehtavaid kontrolle, sealhulgas analüüsid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon võib rakendusaktiga võtta kõik vajalikud meetmed, mis seonduvad käesoleva peatükiga ning käsitlevad geograafilise tähise kaitse või muutmise taotluste läbivaatamise menetlust, sealhulgas vastuvõetavuse tingimused, samuti vastuväidete, kehtetuks tunnistamise ja muutmise taotluste menetlust, sealhulgas vastuvõetavuse tingimused, ning olemasolevate kaitstud geograafiliste tähiste puhul esitatavat teavet, eelkõige seoses

a)

näidisdokumentide ja edastamisvormidega;

b)

tähtaegadega;

c)

faktide, tõendite ja tõendavate dokumentide üksikasjadega, mis tuleb esitada koos taotluse või nõudega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 30

Vastuvõetamatu taotlus või nõue

Kui käesoleva peatüki kohaselt esitatud taotlust või nõuet käsitatakse vastuvõetamatuna, otsustab komisjon selle kui vastuvõetamatu tagasi lükata artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu võetud rakendusaktiga.

IV   PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Aromatiseeritud veinitoodete kontrollimine

1.   Aromatiseeritud veinitoodete kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid. Nad võtavad käesoleva määruse sätete järgimiseks vajalikud meetmed ja eelkõige määravad nad ühe pädeva asutuse, mis vastutab, või pädevad asutused, mis vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.

2.   Komisjon võtab vajaduse korral rakendusaktiga vastu käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmise üle liikmesriikide tehtava haldus- ja kohapealse kontrolli eeskirjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 32

Teabevahetus

1.   Liikmesriigid ja komisjon teevad üksteisele teatavaks käesoleva määruse kohaldamiseks ja aromatiseeritud veinitooteid käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajaliku teabe. Kõnealust teavet võib vajaduse korral edastada või kättesaadavaks teha kolmanda riigi pädevatele asutustele ning selle võib avalikustada.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks kiirelt, tõhusalt, täpselt ja kulutõhusalt antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada

a)

esitatava teabe laad ja liik;

b)

teavitamise viis;

c)

eeskirjad seoses juurdepääsuõigustega kättesaadavaks tehtud teabele või teabesüsteemidele;

d)

teabe avaldamise tingimused ja vahendid.

3.   Komisjon kehtestab rakendusaktiga

a)

eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks vajaliku teabe esitamise kohta;

b)

esitatava teabe haldamise korra, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;

c)

teabe või dokumentide liikmesriikidele, kolmandate riikide pädevatele asutustele ja avalikkusele edastamise ja kättesaadavaks tegemise kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 33

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõikes 2, artiklis 28, artikli 32 lõikes 2 ja artikli 36 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 27. märtsist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2, artiklis 28, artikli 32 lõikes 2 ja artikli 36 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4 lõike 2, artikli 28, artikli 32 lõike 2 ja artikli 36 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 34

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab aromatiseeritud veinitoodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee ei esita artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 29 lõike 1 punktis b osutatud rakendusaktide puhul oma arvamust, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 1601/91 tunnistatakse kehtetuks alates 28. märtsist 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse käesoleva määruse III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 36

Üleminekumeetmed

1.   Et hõlbustada üleminekut määruses (EMÜ) nr 1601/91 sätestatud eeskirjadelt käesolevas määruses sätestatutele, antakse komisjonile vajaduse korral õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse meetmed käesoleva määruse muutmiseks või sellest erandite tegemiseks, mis jäävad kehtima kuni 28. märtsini 2018.

2.   Käesoleva määruse nõuetele mittevastavate, kuid kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 1601/91 enne 27. märtsi 2014 valmistatud aromatiseeritud veinitoodete turule laskmist võib jätkata kuni varude ammendumiseni.

3.   Aromatiseeritud veinitooteid, mis vastavad käesoleva määruse artiklite 1–6 ja artikli 9 nõuetele ning mis on valmistatud enne 27. märtsi 2014, võib turule lasta kuni varude ammendumiseni, eeldusel et need tooted vastavad määrusele (EMÜ) nr 1601/91 kõigis punktides, mida ei ole reguleeritud käesoleva määruse artiklite 1–6 ja artikliga 9.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 28. märtsist 2015. Artikli 36 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse siiski alates 27. märtsist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

president

D. KOURKOULAS

(1)  ELT C 43, 15.2.2012, lk 67.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. jaanuari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni 25. jaanuari 1994. aasta määrus (EÜ) nr 122/94, milles sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirju käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 21, 26.1.1994, lk 7).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

(8)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

(14)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

I LISA

TEHNILISED MÕISTED, NÕUDED JA PIIRANGUD

1)   Maitsestamine

a)

Aromatiseeritud veinitoodete maitsestamiseks lubatakse kasutada järgmisi tooteid:

i)

määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides c ja d määratletud looduslikud lõhna- ja maitseühendid ja/või lõhna- ja maitsepreparaadid;

ii)

määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud lõhna- ja maitseained, mis on

—

vanilliiniga samased;

—

mandli lõhna ja/või maitsega;

—

aprikoosi lõhna ja/või maitsega;

—

muna lõhna ja/või maitsega, ning

iii)

maitsetaimed ja/või vürtsid ja/või maitsestavad toiduained;

b)

aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinitootekokteilide maitsestamiseks lubatakse kasutada järgmisi tooteid:

i)

määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktides b ja d määratletud lõhna- ja maitseühendid ning lõhna- ja maitsepreparaadid;

ii)

maitsetaimed ja/või vürtsid ja/või maitsestavad toiduained.

Selliste ainete lisamine annab lõpptootele organoleptilised omadused, mis erinevad veini omadest.

2)   Magustamine

Aromatiseeritud veinitooteid on lubatud magustada järgmiste saadustega:

a)

poolvalge suhkur, valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoossiirup, vedel suhkur, vedel invertsuhkur, invertsuhkrusiirup, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 2001/111/EÜ (1);

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 10, 13 ja 14 määratletud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre ja rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre;

c)

kõrvetatud suhkur, mis on saadud ainult sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;

d)

mesi, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ (2);

e)

jaanileivapuusiirup;

f)

muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel.

3)   Alkoholi lisamine

Mõne aromatiseeritud veinitoote ja mõne aromatiseeritud veinijoogi valmistamisel on lubatud kasutada järgmisi saadusi:

a)

määruse (EÜ) nr 110/2008 I lisa punktis 1 määratletud põllumajanduslikku päritolu, sh viinamarjadest valmistatud etüülalkohol;

b)

veinialkohol või kuivatatud viinamarjadest valmistatud alkohol;

c)

veinidestillaat või kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud destillaat;

d)

määruse (EÜ) nr 110/2008 I lisa punktis 2 määratletud põllumajanduslikku päritolu destillaat;

e)

määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa punktis 4 määratletud veinipiiritus;

f)

määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa punktis 6 määratletud viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook;

g)

fermenteeritud kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjoogid.

Etüülalkohol, mida kasutatakse aromatiseeritud veinitoodete valmistamisel vajalike värvilisandite, maitseainete ja kõigi teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema põllumajanduslikku päritolu ja seda tuleb kasutada täpselt nii palju, kui on vaja, ning seda ei käsitata aromatiseeritud veinitoodete valmistamise eesmärgil lisatud alkoholina.

4)   Lisandid ja värvained

Aromatiseeritud veinitoodete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1333/2008 sätestatud eeskirju toidu lisaainete (sh värvained) kohta.

5)   Vee lisamine

Aromatiseeritud veinitoodete valmistamiseks on lubatud lisada vett tingimusel, et seda kasutatakse niipalju, kui on vaja

—

maitse- ja lõhnaessentsi valmistamiseks,

—

värv- ja magusainete lahustamiseks,

—

toote lõppkoostise viimistlemiseks.

Lisatava vee kvaliteet peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ (3) ja nõukogu direktiiviga 98/83/EÜ (4) ning see ei tohiks muuta toote laadi.

Vesi võib olla destilleeritud, demineraliseeritud, permuteeritud või pehmendatud.

6)   Aromatiseeritud veinitoodete valmistamisel võib kasutada süsinikdioksiidi.

7)   Alkoholisisaldus

„Alkoholisisaldus mahuprotsentides” – kõnealuses tootes sisalduva puhta alkoholi mahu ja kogu toote mahu suhe temperatuuril 20 °C.

„Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides” – 100 mahuühikus tootes sisalduv puhta alkoholi mahuühikute hulk temperatuuril 20 °C.

„Potentsiaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – mahuprotsentides väljendatud puhta alkoholi sisaldus 20 °C juures, mis võiks tekkida toote 100 mahuühikus sisalduva suhkru täielikul kääritamisel mõõdetuna samal temperatuuril.

„Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

(1)  Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/111/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 53).

(2)  Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

(4)  Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ joogivee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

II LISA

AROMATISEERITUD VEINITOODETE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

A.   AROMATISEERITUD VEINIDE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

1)   Aromatiseeritud vein

Tooted, mis vastavad artikli 3 lõikes 2 antud määratlusele.

2)   Veiniaperitiiv

Aromatiseeritud vein, millele võib olla lisatud alkoholi.

Mõiste „aperitiiv” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

3)   Vermut

Aromatiseeritud vein,

—

millele on lisatud alkoholi ja

—

mille iseloomulik maitse saadakse puju (Artemisia) liikidest saadud vajalikke aineid lisades.

4)   Mõru aromatiseeritud vein

Aromatiseeritud vein, millele on lisatud alkoholi ja millel on iseloomulik mõru maitse.

Müüginimetusele „mõru aromatiseeritud vein” järgneb põhilise mõruaine nimi.

Müüginimetust „mõru aromatiseeritud vein” võib täiendada või asendada järgmiste terminitega:

—

quinquina wine, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik hiniin;

—

bitter vino, kui veini põhiliseks maitsekomponendiks on looduslik emajuur ja see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värviga; sõna bitter kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks;

—

americano, kui veinile annavad maitse looduslikud koirohu- ja emajuurepõhised maitseühendid ning kui see on värvitud lubatud kollase ja/või punase värviga.

5)   Aromatiseeritud munavein

Aromatiseeritud vein,

—

millele on lisatud alkoholi;

—

millele on lisatud kvaliteetset munarebu või selle ekstrakti;

—

mis sisaldab üle 200 grammi suhkrut invertsuhkrus väljendatuna ning

—

mille valmistamisel on segus kasutatud vähemalt 10 grammi munakollast liitri kohta.

Müüginimetusega „aromatiseeritud munavein” võib kaasneda termin cremovo, kui selline toode sisaldab kaitstud päritolunimetusega veini Marsala vähemalt 80 %.

Müüginimetusega „aromatiseeritud munavein” võib kaasneda termin cremovo zabaione, kui selline toode sisaldab kaitstud päritolunimetusega veini Marsala vähemalt 80 % ja vähemalt 60 grammi munakollast liitri kohta.

6)   Väkevä viiniglögi / Starkvinsglögg

Aromatiseeritud vein,

—

millele on lisatud alkoholi ja

—

mille iseloomulik maitse on saadud nelgi ja/või kaneeli abil.

B.   AROMATISEERITUD VEINIJOOKIDE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

1)   Aromatiseeritud veinijook

Tooted, mis vastavad artikli 3 lõikes 3 antud määratlusele.

2)   Aromatiseeritud kangendatud veinijook

Aromatiseeritud veinijook,

—

millele on lisatud alkoholi;

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 7 mahuprotsenti;

—

mis on magustatud;

—

mis on saadud valgest veinist;

—

millele on lisatud kuivatatud viinamarjade destillaati ning

—

mida on aromatiseeritud ainult kardemoniekstraktiga

või

—

millele on lisatud alkoholi;

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 7 mahuprotsenti;

—

mis on magustatud;

—

mis on saadud punasest veinist ning

—

millele on lisatud lõhna- ja maitsepreparaate, mis on eranditult valmistatud vürtsidest, ženšennist, pähklitest, tsitrusviljade essentsidest ja aromaatsetest maitsetaimedest.

3)   Sangría/Sangria

Aromatiseeritud veinijook,

—

mis on valmistatud veinist;

—

mida on aromatiseeritud tsitrusviljade looduslike ekstraktide või essentsidega, mis võib, kuid ei pruugi sisaldada nende puuviljade mahla;

—

millesse võib olla lisatud vürtse;

—

mis võib olla gaseeritud;

—

millele ei ole lisatud värvainet;

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti, kuid alla 12 mahuprotsendi, ning

—

mis võib sisaldada tsitrusviljade viljaliha- või kooretükke ja mille värv peab tulenema eranditult üksnes kasutatud toorainest.

Müüginimetusena võib märget Sangría või Sangria kasutada ainult siis, kui toode on valmistatud Hispaanias või Portugalis. Kui jook on valmistatud teistes liikmesriikides, võib märget Sangría või Sangria kasutada ainult müüginimetuse „aromatiseeritud veinijook” lisandina, tingimusel et järgneb sõna „valmistatud …”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või konkreetse piirkonna nimi.

4)   Clarea

Aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud valgest veinist samade tingimuste kohaselt kui Sangría/Sangria.

Müüginimetusena võib märget Clarea kasutada ainult siis, kui toode on valmistatud Hispaanias. Kui jook on valmistatud teistes liikmesriikides, võib märget Clarea kasutada ainult müüginimetuse „aromatiseeritud veinijook” lisandina, tingimusel et järgneb sõna „valmistatud …”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või konkreetse piirkonna nimi.

5)   Zurra

Aromatiseeritud veinijook, mille valmistamiseks lisatakse Sangríale/Sangriale ja Clareale määruse (EÜ) nr 110/2008 kohaselt brändit või veinipiiritust ja millele võib lisada puuviljatükke. Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 9 mahuprotsenti, aga alla 14 mahuprotsendi.

6)   Bitter soda

Aromatiseeritud veinijook,

—

mis on valmistatud joogist bitter vino, mida peab lõpptootes olema vähemalt 50 mahuprotsenti;

—

mis on gaseeritud või millele on lisatud karboniseeritud vett ja

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 8 mahuprotsenti, kuid alla 10,5 mahuprotsendi.

Sõna bitter kasutamine sellises kontekstis ei piira selle sõna kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

7)   Kalte Ente

Aromatiseeritud veinijook,

—

mille valmistamisel on vein, poolvahuvein või gaseeritud poolvahuvein segatud vahuveini või gaseeritud vahuveiniga;

—

millele on lisatud looduslikke sidruniaineid või sidruniekstrakte ning

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

Vahuveini või gaseeritud vahuveini peab lõpptootes olema vähemalt 25 %.

8)   Glühwein

Aromatiseeritud veinijook,

—

mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

—

mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga ning

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

Ilma et see piiraks I lisa punkti 2 kohaldamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust Glühwein täiendada sõnaga, mis viitab valgele veinile, nagu sõna „valge”.

9)   Viiniglögi / Vinglögg / Karštas vynas

Aromatiseeritud veinijook,

—

mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

—

mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga ning

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust Viiniglögi / Vinglögg / Karštas vynas täiendada omadussõnaga, mis viitab valgele veinile, nagu sõna „valge”.

10)   Maiwein

Aromatiseeritud veinijook,

—

mis on valmistatud veinist, millele on lisatud lõhnava madara (Asperula odorata L.) taimi või nende ekstrakti, et tagada lõhnava madara (Asperula odorata L.) domineeriv maitse, ning

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

11)   Maitrank

Aromatiseeritud veinijook,

—

mis on valmistatud valgest veinist, milles on leotatud lõhnava madara (Asperula odorata L.) taimi või millele on lisatud nende ekstrakti, samuti lisatud apelsine ja/või muid puuvilju, ka mahla, kontsentraadi või ekstraktina, ja mis sisaldab magusainena kõige enam 5 % suhkrut, ning

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

12)   Pelin

Aromatiseeritud veinijook,

—

mida valmistatakse valgest või punasest veinist ja erilisest maitsetaimetinktuurist,

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 8,5 mahuprotsenti ja

—

mille suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 45–50 grammi liitri kohta ja üldine happesus väljendatud viinhappena on vähemalt 3 grammi liitri kohta.

13)   Aromatizovaný dezert

Aromatiseeritud veinijook,

—

mida valmistatakse valgest või punasest veinist, suhkrust ja desserdimaitseainete segust;

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 9 mahuprotsenti, kuid alla 12 mahuprotsendi, ning

—

mille suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkrus on 90–130 grammi liitri kohta ja üldine happesus väljendatud viinhappena on vähemalt 2,5 grammi liitri kohta.

Müüginimetusena võib Aromatizovaný dezert kasutada ainult siis, kui toode on valmistatud Tšehhi Vabariigis. Kui toode on valmistatud teistes liikmesriikides, võib märget Aromatizovaný dezert kasutada ainult müüginimetuse „aromatiseeritud veinijook” lisandina, tingimusel et järgneb sõna „valmistatud …”, millele järgneb tootjaliikmesriigi või konkreetse piirkonna nimi.

C.   AROMATISEERITUD VEINIKOKTEILIDE MÜÜGINIMETUSED JA KIRJELDUSED

1)   Aromatiseeritud veinikokteil

Toode, mis vastab artikli 3 lõikes 4 sätestatud määratlusele.

Mõiste „kokteil” kasutamine sellises kontekstis ei piira selle mõiste kasutamist käesoleva määrusega hõlmamata toodete määratlemiseks.

2)   Veinipõhine kokteil

Aromatiseeritud veinitootekokteil,

—

milles kontsentreeritud viinamarjavirde osakaal ei ületa 10 % lõpptoote kogumahust;

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on alla 7 mahuprotsendi ning

—

mille suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on väiksem kui 80 grammi liitri kohta.

3)   Viinamarjade baasil valmistatud aromatiseeritud poolvahuveinikokteil

Aromatiseeritud veinitootekokteil,

—

mis on valmistatud eranditult viinamarjavirdest;

—

mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on alla 4 mahuprotsendi ning

—

mis sisaldab eranditult ainult kasutatud toodete kääritamisel tekkinud süsinikdioksiidi.

4)   Vahuveinikokteil

Aromatiseeritud veinitootekokteil, mis on segatud vahuveiniga.

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 1601/91

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 lõiked 1–4

Artikkel 3 ja II lisa

Artikli 2 lõige 5

Artikli 6 lõige 1

Artikli 2 lõige 6

Artikli 6 lõige 2

Artikli 2 lõige 7

—

Artikkel 3

Artikli 4 lõige 1 ja I lisa

Artikli 4 lõiked 1–3

Artikli 4 lõige 1 ja I lisa

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 3

Artikkel 5

Artikli 4 lõige 2

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõike 2 punkt b

Artikli 20 lõige 1

Artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõige 5

Artikli 6 lõige 4

Artikkel 9

Artikli 7 lõiked 1 ja 3

—

Artikli 7 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 8 lõige 1

—

Artikli 8 lõige 2

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

—

Artikkel 7

Artikli 8 lõike 4 esimene ja teine lõik

—

Artikli 8 lõike 4 kolmas lõik

I lisa punkti 3 teine lõik

Artikli 8 lõige 4a

—

Artikli 8 lõiked 5–8

Artikkel 8

Artikli 8 lõige 9

—

Artikli 9 lõiked 1–3

Artikkel 31

Artikli 9 lõige 4

Artikkel 32

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 10a

Artikli 2 punkt 3 ja artiklid 10–30

Artikkel 11

Artikli 1 lõige 3

Artiklid 12–15

Artiklid 33 ja 34

—

Artikkel 35

Artikkel 16

Artikkel 36

Artikkel 17

Artikkel 37

I lisa

I lisa punkti 3 alapunkt a

II lisa

—