14.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 74/8

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 241/2014,

7. jaanuar 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti artikli 26 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 27 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 28 lõike 5 kolmandat lõiku, artikli 29 lõike 6 kolmandat lõiku, artikli 32 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 36 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 41 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 52 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 76 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 78 lõike 5 kolmandat lõiku, artikli 79 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 83 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 481 lõike 6 kolmandat lõiku ja artikli 487 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel osutavad need krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite nõuete elementidele ja samadest omavahendite elementidest mahaarvamistele. Selleks et tagada kooskõla selliste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda neid kohustusi täitvatele isikutele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid omavahendite kohta ühes määruses.

(2)

Selleks et kogu liidus ühtlustada seda, kuidas prognoositavad dividendid tuleb maha arvata vahe- või aastakasumist, on vaja kehtestada mahaarvamiste hindamise viiside hierarhia: esimesel kohal asjaomase organi otsus väljamaksete kohta, teisel dividendipoliitika ja kolmandal varasem väljamaksete tegemise määr.

(3)

Lisaks üldistele omavahendite nõuetele, mida täiendatakse või muudetakse kõnealust tüüpi krediidiasutuste või investeerimisühingute omavahendite suhtes kehtestatud erinõuetega, tuleb täpsustada tingimusi, mille kohaselt pädevad asutused võivad otsustada, et kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatud ettevõtja tüüpi käsitatakse omavahendite osas vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna, et maandada riski, et mis tahes krediidiasutus või investeerimisühing võiks tegutseda vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühingu eristaatuse alusel, millele võivad kehtida spetsiifilised omavahendite nõuded, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul puuduvad tunnused, mis on omased liidu ühistupangandussektori asutustele.

(4)

Krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul, mida käsitatakse kohaldatava siseriikliku õiguse alusel vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna, on teataval juhul asjakohane eristada krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmetest, kuna liikmed üldiselt peavad hoidma kapitaliinstrumente, et neil oleks õigus dividendidele, samuti õigus osale kasumist ja reservidest.

(5)

Üldiselt on vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühingu ühine tunnus, et äri tehakse krediidiasutuse või investeerimisühingu klientide ja liikmete kasuks ning avalikkusele teenuste osutamiseks. Esmane eesmärk ei ole saada finantstulu ja maksta seda välistele kapitali andjatele nagu aktsiaseltside aktsionärid. Seepärast on kõnealuste krediidiasutuste või investeerimisühingute kasutatud kapitaliinstrumendid erinevad aktsiaseltside emiteeritud kapitaliinstrumentidest, mis üldiselt annavad omanikele ettevõtte tegevuse kestmise ja likvideerimise korral täieliku juurdepääsu reservidele ja kasumile ning mis on ülekantavad kolmandale isikule.

(6)

Ühistute puhul on üldiselt ühiseks tunnuseks, et liikmed saavad loobuda ning seega nõuda nende hoitavate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate kapitaliinstrumentide tagasivõtmist. See ei takista ühistuid emiteerimast instrumente, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate kapitaliinstrumentidena, mille puhul omanikel puudub võimalus tagastada instrumendid krediidiasutusele või investeerimisühingule, tingimusel et kõnealused instrumendid vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 29. Kui krediidiasutus või investeerimisühing emiteerib kõnealuse määruse artikli 29 alusel eri tüüpi instrumente, ei peaks ainult mõnel kõnealusel tüübil olema muid eeliseid kui need, mis on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 29 lõikega 4.

(7)

Hoiuasutused on üldiselt fondi struktuuriga, kuna puudub kapitali omanik, st mitte keegi ei osale kapitalis ega saa kasu kõnealuse asutuse kasumist. Vastastikuste seltside põhitunnus on, et üldiselt liikmed ei osale selliste asutuste kapitalis ega saa tavapärase äritegevuse käigus kasu reservide otsesest jaotamisest. See ei peaks takistama kõnealuseid krediidiasutusi või investeerimisühinguid oma äri arendamise eesmärgil emiteerimast esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente investoritele või liikmetele, kes võivad osaleda kapitalis ja saada teataval määral kasu reservidest ettevõtte tegevuse jätkumise ja likvideerimise korral.

(8)

Kõik kohaldatava siseriikliku õiguse alusel enne 31. detsembrit 2012 juba asutatud ja vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste ning samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingutena tunnustatud krediidiasutused või investeerimisühingud klassifitseeruvad jätkuvalt sellistena määruse (EL) nr 575/2013 teise osa kohaldamisel, sõltumata nende juriidilisest vormist, kui nad jätkuvalt vastavad kriteeriumidele, mille alusel neid tunnustati kohaldatava siseriikliku õiguse alusel ühe kõnealuse ettevõttena.

(9)	Määratledes olukordi, mis kvalifitseeruks kaudse rahastamisena kõigi kapitaliinstrumentide liikide puhul, on praktilisem ja kõikehõlmavam teha seda, määratledes vastupidise kontseptsiooni, st otserahastamise tunnused.

(10)

Selleks et kohaldada omavahendite eeskirju vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste ning samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, tuleb kõnealuste asutuste eripära asjakohasel viisil arvesse võtta. Tuleks kehtestada eeskirjad, et muu hulgas tagada, et kõnealused krediidiasutused või investeerimisühingud suudavad vajaduse korral piirata oma kapitaliinstrumentide tagasivõtmist. Seepärast, kui kohaldatava siseriikliku õiguse alusel on kõnealust liiki asutustel keelatud keelduda instrumentide tagasivõtmisest, on oluline, et instrumente reguleerivate sätetega on sellistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele antud võimalus lükata tagasivõtmist edasi ja piirata selle mahtu. Peale selle, võttes arvesse tagasivõtmise piiramise või edasilükkamise võimaluse olulisust, peaks pädevatel asutustel olema õigus piirata ühistuosakute tagasivõtmist ning krediidiasutused või investeerimisühingud peaksid dokumenteerima kõik tagasivõtmise piiramise otsused.

(11)

Tuleb määrata kindlaks võimendusest saadava müügitulu käsitus seoses väärtpaberistamisega ja ühtlustada see rahvusvaheliste tavadega (nagu tavad, mille on määratlenud Baseli pangajärelevalve komitee) ning tagada, et tagasivõetavat müügitulu ei arvata krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite hulka, kuna see ei ole piisavalt püsiv.

(12)

Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja tagada kapitalinõudeid käsitlevate eeskirjade ühtne kohaldamine liidus, on oluline tagada, et teatavate kirjete, nt jooksva majandusaasta kahjumi, tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara ja kindlaksmääratud hüvitusega pensionifondi vara omavahenditest mahaarvamiste käsitlus on ühtne.

(13)

Selleks et tagada kogu liidus tagasivõtmise ajendite hindamise ühtsus, on vaja kirjeldada juhtusid, kus prognoositakse, et instrument võetakse tõenäoliselt tagasi. Samuti on vaja kehtestada eeskirjad, mis viivad kahjude katmise mehhanismi õigeaegse käivitamiseni hübriidinstrumentide puhul, et seeläbi suurendada kõnealuste instrumentide kahju katmise võimet tulevikus. Võttes peale selle arvesse, et kõnealused eriotstarbeliste ettevõtjate emiteeritud instrumendid pakuvad usaldatavusnõuete seisukohast väiksemat kindlust kui otse emiteerinud instrumendid, peab eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahendite kaudseks emiteerimiseks olema piiratud ja rangelt kindlaks määratud.

(14)	Vaja on saavutada tasakaal vajaduse vahel tagada krediidiasutuste või investeerimisühingute indeksipõhistest osalustest tuleneva kaudse osaluse positsiooni usaldatavusnõuete kohane arvutamine ning vajaduse vahel tagada, et see ei muutuks neile liiga koormavaks.

(15)

Arvatakse, et pädevatel järelevalveasutustel on vaja üksikasjalikku ja põhjalikku menetlust, mille alusel anda luba vähendada omavahendeid. Omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisest, vähendamisest ja tagasiostmisest ei tuleks omanikele teatada enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud asjaomaselt pädevalt asutustelt eelneva heakskiidu. Krediidiasutused või investeerimisühingud peaksid esitama elementide üksikasjaliku loetelu, et pädeval asutusel oleks kogu oluline teave enne heakskiidu kohta otsuse tegemist.

(16)	Ette on nähtud ajutised erandid omavahendite kirjetest mahaarvamiste tegemiseks, et vajaduse korral oleks võimalik ja lubatud kohaldada rahalise abi tegevuskavu. Seepärast ei tohiks sellise erandi kestus ületama rahalise abi tegevuskavade kestust.

(17)

Selleks et eriotstarbelised ettevõtjad vastaksid täiendavate esimese taseme ja teise taseme omavahendite kirjete hulka arvamise kriteeriumidele, peaksid eriotstarbeliste ettevõtjate varad, mis ei ole investeeritud omavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse, mille on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing, olema minimaalsed ja ebaolulised. Selle saavutamiseks tuleks kehtestada kõnealusele varade summale ülempiir, mis on väljendatud suhtena eriotstarbelise ettevõtja keskmisesse koguvarasse.

(18)

Üleminekusätete eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele õigusraamistikule ning seepärast on filtrite ja mahaarvamiste suhtes üleminekusätete kohaldamisel oluline, et kõnealust määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud üleminekukäsitlust kohaldataks järjepidevalt, kuid viisil, millega võetakse arvesse algset lähtekohta, mis nähti ette siseriiklike eeskirjadega, millega võeti üle eelmine liidu õiguskord, mida esindavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2006/48/EÜ (2) ja 2006/49/EÜ (3).

(19)

Selliste esimese taseme põhiomavahenditesse või täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ülejäägi, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 üleminekusätetele varasemalt kehtinud nõudeid, võib kõnealuste sätete alusel arvata madalama taseme omavahendite alla, võttes arvesse selliste kapitaliinstrumentide puhul kehtestatud piiranguid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud sätteid. See siiski ei saa muuta nende instrumentide madalamale tasemele arvamise piiranguid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, seepärast peaks madalamale tasemele mis tahes arvamine olema võimalik üksnes kuni kõnealuse madalama taseme lubatud määrani. Lõpetuseks, kuna need on kõrgema taseme ülejäävad instrumendid, peaks olema võimalik kõnealused instrumendid hiljem ümber liigitada kõrgema taseme omavahendite alla.

(20)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(21)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud üldsusega konsulteerimise käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(22)

Euroopa Pangandusjärelevalve peaks läbi vaatama käesoleva määruse ning eelkõige vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmise lubamise menetlusi käsitlevate eeskirjade kohaldamise ja vajaduse korral esitama muudatusettepanekud.

(23)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 3 alusel pidas Euroopa Pangandusjärelevalve Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsultatsioone kolmandate riikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitaliinstrumentide käsitlemise kohta ning selliste ettevõtjate kapitaliinstrumentide käsitlemise kohta, kes jäävad välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (5) reguleerimisalast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

a)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikele 4, „prognoositavuse” mõiste, mida kasutatakse selle kindlakstegemisel, kas mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid on omavahenditest maha arvatud;

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõikele 2 tingimused, mille kohaselt pädevad asutused võivad kindlaks määrata, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse kapitalinõuete määruse teise osa (omavahendid) kohaldamisel vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna;

c)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõikele 5 kohaldatav kapitaliinstrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;

d)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 29 lõikele 6 tagasivõtmise piirangute laad, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on keelatud keelduda omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisest kohaldatava siseriikliku õiguse alusel;

e)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 32 lõikele 2 müügitulu tähenduse täpsustamine;

f)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 2 esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamiste ja muude mahaarvamiste kohaldamine esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete puhul;

g)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 41 lõikele 2 kriteeriumid, mille kohaselt pädevad asutused lubavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varasid;

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõikele 2 tagasivõtmise ajendite vorm ja laad, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist ning protseduurid ja ajakava seoses käivitavate sündmuste ja instrumentide tunnusjoontega, mis võivad takistada rekapitaliseerimist ja eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamist;

i)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõikele 4 konservatiivsuse määr, mida nõutakse hinnangutes, mida kasutatakse alternatiivina indeksipõhistest osalustest tuleneva kaudse osaluse aluspositsiooni arvutamisele;

j)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõikele 5 teatavad üksikasjalikud tingimused, mis peavad olema täidetud enne, kui järelevalveasutus saab anda loa omavahendite vähendamiseks, ning asjaomased protsessid;

k)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõikele 2 omavahenditest mahaarvamiste puhul ajutise erandi tegemise tingimused;

vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 83 lõikele 2 varade liigid, mis võivad olla seotud eriotstarbelise ettevõtja tegevusega, ning mõisted „minimaalne” ja „ebaoluline” kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme ja teise taseme omavahendite kindlaksmääramiseks, mille on eriotstarbeline ettevõtja emiteerinud;

m)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 481 lõikele 6 omavahendite korrigeerimiste üksikasjalikud tingimused üleminekusätete alusel;

n)	vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõikele 3 tingimused selliste kirjete käsitlemiseks, mis on välja jäetud varasemate nõuete ajutisest kohaldamisest esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete suhtes.

II PEATÜKK

OMAVAHENDITE ELEMENDID

1. JAGU

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed ja instrumendid

1. alajagu

Prognoositavad dividendid ja väljamaksed

Artikkel 2

„Prognoositavuse” tähendus prognoositavate dividendide puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punkti b kohaldamisel

1. Prognoositavate dividendide summa, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad maha arvama vahekasumist või aastakasumist, nagu sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikes 2, määratakse kindlaks vastavalt lõigetele 2–4.

2. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan on teinud ametliku otsuse või ettepaneku otsuse tegemiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomasele organile seoses jaotatavate dividendide summaga, arvatakse see summa maha vastavast vahe- või aastakasumist.

3. Kui makstakse vahedividende, vähendatakse lõikes 2 sätestatud arvutusest tulenevat vahekasumi jääksummat, mis tuleb lisada esimese taseme põhiomavahendite kirjetele, võttes arvesse lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõudeid, mis tahes prognoositavate dividendide summa võrra, mille puhul prognoositakse selle väljamaksmist kõnealusest jääkvahekasumist koos kogu majandusaasta lõplike dividendidega.

4. Enne, kui juhtorgan on teinud ametliku otsuse või otsuse ettepaneku asjaomasele organile dividendide jaotamise kohta, peab prognoositavate dividendide summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing peab maha arvama vahe- või aastakasumist, võrduma vahe- või aastakasumi summaga korrutatuna dividendide väljamaksemääraga.

5. Dividendide väljamaksmise määr määratakse kindlaks dividendipoliitika alusel, mille on asjaomaseks ajavahemikuks heaks kiitnud juhtorgan või muu asjaomane organ.

6. Kui dividendipoliitikaga on kindla väärtuse asemel ette nähtud väljamaksmise vahemik, kasutatakse lõike 2 kohaldamisel vahemiku ülemist piiri.

7. Heakskiidetud dividendipoliitika puudumise korral või juhul, kui pädeva asutuse arvates on tõenäoline, et krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda dividendipoliitikat või et see poliitika ei ole usaldusväärne alus, mille põhjal määrata kindlaks mahaarvamise summa, põhineb dividendide väljamaksmise määr järgmistest suurimal:

a)	asjaomasele aastale eelneva kolme aasta keskmine dividendide väljamaksmise määr;

b)	asjaomasele aastale eelneva aasta dividendide väljamaksmise määr.

8. Pädev asutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada dividendide väljamaksmise määra arvutamist, nagu kirjeldatud lõike 7 punktides a ja b, et arvata välja perioodi jooksul makstud erakorralised dividendid.

9. Prognoositavate dividendide summa, mis tuleb maha arvata, määratakse kindlaks, võttes arvesse mis tahes õiguspiiranguid dividendide jaotamise kohta, eriti piiranguid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) artiklile 141. Kasumi summa pärast prognoositavate väljamaksete mahaarvamist vastavalt kõnealustele piirangutele võib täielikult lisada esimese taseme põhiomavahendite kirjetele, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punkti a tingimus on täidetud. Kui kõnealuseid piiranguid kohaldatakse, põhinevad mahaarvatavad prognoositavad dividendid kapitali säilitamise kaval, mille on pädev asutus heaks kiitnud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 142.

10. Prognoositavaid dividende, mis tuleb maksta vormis, mis ei vähenda esimese taseme põhiomavahendite kirjeid (nt aktsiate kujul makstavad dividendid ehk nn aktsiadividendid (scrip-dividends)) ei arvata maha vahe- või aastakasumist, mida tuleb arvesse võtta esimese taseme põhiomavahendite kirjetes.

11. Enne kui pädev asutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul lisada vahe- või aastakasumi esimese taseme põhiomavahendite kirjetesse, peab ta veenduma, et kõik vajalikud mahaarvamised vahe- või aastakasumist ja kõik prognoositavate dividendidega seotud mahaarvamised on tehtud kas kohaldatava raamatupidamistava alusel või mis tahes muu korrigeerimise alusel.

Artikkel 3

„Prognoositavuse” tähendus prognoositavate väljamaksete puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punkti b alusel

1. Arvesse võetav prognoositavate väljamaksete summa hõlmab järgmist:

a)	maksude summa;

mis tahes kohustuste summa või asjaolud, mis tekivad asjaomasel aruandlusperioodil ning mis tõenäoliselt vähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumit ning millega seoses pädev asutus ei ole veendunud, et kõik vajalikud väärtuse korrigeerimised, nt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 34 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised, on tehtud või eraldised on tehtud.

2. Prognoositavad väljamaksed, mida ei ole juba võetud arvesse kasumiaruandes, määratakse sellesse vaheperioodi, mil need tekkisid, nii et iga vaheperiood hõlmab mõistlikku summat kõnealustest väljamaksetest. Olulised või ühekordsed sündmused kajastatakse täielikult ja viivitamata vaheperioodil, mil need toimuvad.

3. Enne kui pädev asutus lubab krediidiasutusel või investeerimisühingul lisada vahe- või aastakasumi esimese taseme põhiomavahendite kirjetesse, peab ta veenduma, et kõik vajalikud mahaarvamised vahe- või aastakasumist ja kõik prognoositavate väljamaksetega seotud mahaarvamised on tehtud kas kohaldatava raamatupidamistava alusel või mis tahes muu korrigeerimise alusel.

2. alajagu

Ühistud, hoiuasutused, vastastikused seltsid või samalaadsed krediidiasutused või investeerimisühingud

Artikkel 4

Ettevõtja tüüp, mida vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel ühistuna

1. Pädevad asutused võivad otsustada, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 teise osa kohaldamisel ühistuna, kui kõik lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Selleks et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks lõike 1 kohaldamisel käsitada ühistuna, peab krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiline staatus kuuluma ühte järgmistest kategooriatest:

a)	Austrias: asutused, mis on registreeritud kui „eingetragene Genossenschaft (e.Gen.)” või „registrierte Genossenschaft” vastavalt seadusele „Gesetz über Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaften (GenG)”;

b)	Belgias: asutused, mis on registreeritud kui „Société Coopérative/Cooperative Vennostchap” ja mis on kiidetud heaks, kohaldades 8. jaanuari 1962. aasta kuninglikku dekreeti, milles on kindlaks määratud tingimused riiklike ühistu gruppide ja ühistute heakskiitmiseks;

c)	Küprosel: asutused, mis on registreeritud kui „Συνεργατικό Πιστωτικό Ίδρυμα ή ΣΠΙ” ja asutatud 1985. aasta ühistuseaduse alusel;

d)	Tšehhi Vabariigis: asutused, mis on saanud tegevusloa kui „spořitelní a úvěrní družstvo” vastavalt seadusele „zákon upravující činnost spořitelních a úvěrních družstev”;

e)	Taanis: asutused, mis on registreeritud kui „andelskasser” või „sammenslutninger af andelskasser” Taani finantstegevuse seaduse alusel;

Soomes: asutused, mis on registreeritud kui üks järgmistest:

1)	„Osuuspankki” või „andelsbank” vastavalt seadusele „laki osuuspankeista ja muista osuuskuntamuotoisista luottolaitoksista” või „lag om andelsbanker och andra kreditinstitut i andelslagsform”;

2)	„Muu osuuskuntamuotoinen luottolaitos” või „annat kreditinstitut i andelslagsform” seaduse alusel „laki osuuspankeista ja muista osuuskuntamuotoisista luottolaitoksista” või „lag om andelsbanker och andra kreditinstitut i andelslagsform”;

3)	„Keskusyhteisö” või „centralinstitutet” vastavalt seadusele „laki talletuspankkien yhteenliittymästä” või „lag om en sammanslutning av inlåningsbanker”;

Prantsusmaal: asutused, mis on registreeritud kui „sociétés coopératives” vastavalt seadusele „Loi no47-1775 du 10 septembre 1947 portant statut de la coopération” ja mis on saanud loa tegutsemiseks nimetuse „banques mutualistes ou coopératives” all vastavalt seadusele „Code monétaire et financier, partie législative, Livre V, titre Ier, chapitre II”;

h)	Saksamaal: asutused, mis on registreeritud kui „eingetragene Genossenschaft (eG)” vastavalt seadusele „Gesetz betreffend die Erwerbs- und Wirtschaftsgenossenschaften (Genossenschaftsgesetz –GenG)”;

i)	Kreekas: asutused, mis on registreeritud kui „Πιστωτικοί Συνεταιρισμοί” ühistuseaduse 1667/1986 alusel ning mis tegutsevad krediidiasutustena ja võivad pangandusseaduse 3601/2007 kohaselt kanda nimetust „Συνεταιριστική Τράπεζα”;

j)	Ungaris: asutused, mis on registreeritud kui „Szövetkezeti hitelintézet” vastavalt 1996. aasta seadusele CXII krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kohta;

Itaalias: asutused, mis on registreeritud kui üks järgmistest:

1)	„Banche popolari”, millele on osutatud 1. septembri 1993. aasta dekreedis nr 385;

2)	„Banche di credito cooperativo”, millele on osutatud 1. septembri 1993. aasta dekreedis nr 385;

3)	„Banche di garanzia collettiva dei fidi”, millele on osutatud 30. septembri 2003. aasta dekreedi nr 269 artiklis 13, muudetud 24. novembril 2003. aastal seaduseks nr 326;

l)	Luksemburgis: asutused, mis on registreeritud kui „Sociétés coopératives”, nagu määratletud 10. augusti 1915. aasta seaduse (äriühingute kohta) VI jaos;

m)	Madalmaades: asutused, mis on registreeritud kui „coöperaties” või „onderlinge waarborgmaatschappijen” tsiviilseadustiku „Burgerlijk wetboek” 2. osa „Rechtspersonen” 3. jaotise alusel”;

n)	Poolas: asutused, mis on registreeritud kui „bank spółdzielczy” vastavalt seadusele „Prawo bankowe”;

o)	Portugalis: asutused, mis on registreeritud kui „Caixa de Crédito Agrícola Mútuo” või „Caixa Central de Crédito Agrícola Mútuo” vastavalt seadusele „Regime Jurídico do Crédito Agrícola Mútuo e das Cooperativas de Crédito Agrícola”, kinnitatud seadusega Decreto-Lei n.o 24/91, de 11 de Janeiro;

p)	Rumeenias: asutused, mis on registreeritud kui „Organizații cooperatiste de credit” vastavalt valitsuse erakorralisele määrusele nr 99/2006 krediidiasutuste ja kapitali adekvaatsuse kohta, kinnitatud muudatuste ja täiendustega seadusega nr 227/2007;

q)	Hispaanias: asutused, mis on registreeritud kui „Cooperativas de Crédito” vastavalt seadusele „Ley 13/1989, de 26 de mayo, de Cooperativas de Crédito”;

r)	Rootsis: asutused, mis on registreeritud kui „Medlemsbank” vastavalt seadusele „Lag (1995:1570) om medlemsbanker” või kui „Kreditmarknadsförening” vastavalt seadusele „Lag (2004:297) om bank- och finansieringsrörelse”;

s)	Ühendkuningriigis: asutused, mis on registreeritud kui „cooperative societies” vastavalt seadustele „Industrial and Provident Societies Act 1965” ja „Industrial and Provident Societies Act (Northern Ireland) 1969”.

3. Selleks et kvalifitseeruda ühistuna lõike 1 kohaldamisel seoses esimese taseme põhiomavahenditega võib krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele või äriühingu põhikirjale emiteerida juriidilise isiku tasandil üksnes kapitaliinstrumente, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 29.

4. Selleks et kvalifitseeruda ühistuna lõike 1 kohaldamisel, kui lõikes 3 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikud, kes võivad olla krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmed või mitte, võivad kohaldatava siseriikliku õiguse alusel loobuda, võib neil olla ka õigus anda kapitaliinstrumendid krediidiasutusele või investeerimisühingule tagasi, kuid ainult juhul, kui järgitakse kohaldatava siseriikliku õiguse, äriühingu põhikirja, määruse (EL) nr 575/2013 ja käesoleva määrusega kehtestatud piiranguid. See ei takista krediidiasutust või investeerimisühingut kohaldatava siseriikliku õiguse alusel emiteerimast liikmetele ja mitteliikmetele esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 29 ja millega ei kaasne õigust anda kapitaliinstrumendid krediidiasutusele või investeerimisühingule tagasi.

Artikkel 5

Ettevõtja tüüp, mida vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaldamisel hoiuasutusena

1. Pädevad asutused võivad otsustada, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 teise osa kohaldamisel hoiuasutusena, kui kõik lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud:

2. Selleks et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks lõike 1 kohaldamisel käsitada hoiuasutusena, peab krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiline staatus kuuluma ühte järgmistest kategooriatest:

a)	Austrias: asutused, mis on registreeritud kui „Sparkasse” vastavalt seaduse „Bundesgesetz über die Ordnung des Sparkassenwesens (Sparkassengesetz – SpG)” paragrahvi 1 lõikele 1;

b)	Taanis: asutused, mis on registreeritud kui „Sparekasser” Taani finantstegevuse seaduse alusel;

c)	Soomes: asutused, mis on registreeritud kui „Säästöpankki” või „Sparbank” vastavalt seadusele „Säästöpankkilaki” või „Sparbankslag”;

Saksamaal: asutused, mis on registreeritud kui „Sparkasse” järgmiselt:

1)	„Sparkassengesetz für Baden-Württemberg (SpG)”;

2)	„Gesetz über die öffentlichen Sparkassen (Sparkassengesetz – SpkG) in Bayern”;

3)	„Gesetz über die Berliner Sparkasse und die Umwandlung der Landesbank Berlin – Girozentrale – in eine Aktiengesellschaft (Berliner Sparkassengesetz – SpkG)”;

4)	„Brandenburgisches Sparkassengesetz (BbgSpkG)”;

5)	„Sparkassengesetz für öffentlich-rechtliche Sparkassen im Lande Bremen (Bremisches Sparkassengesetz)”;

6)	„Hessisches Sparkassengesetz”;

7)	„Sparkassengesetz des Landes Mecklenburg-Vorpommern (SpkG)”;

8)	„Niedersächsisches Sparkassengesetz (NSpG)”;

9)	„Sparkassengesetz Nordrhein-Westfalen (Sparkassengesetz – SpkG)”;

10)	Sparkassengesetz (SpkG) für Rheinland-Pfalz”;

11)	„Saarländisches Sparkassengesetz (SSpG)”;

12)	„Gesetz über die öffentlich-rechtlichen Kreditinstitute im Freistaat Sachsen und die Sachsen-Finanzgruppe”;

13)	„Sparkassengesetz des Landes Sachsen-Anhalt (SpkG-LSA)”;

14)	„Sparkassengesetz für das Land Schleswig-Holstein (Sparkassengesetz – SpkG)”;

15)	„Thüringer Sparkassengesetz (ThürSpkG)”;

e)	Hispaanias: asutused, mis on registreeritud kui „Cajas de Ahorros” vastavalt seadusele „Real Decreto-Ley 2532/1929, de 21 de noviembre, sobre Régimen del Ahorro Popular”;

f)	Rootsis: asutused, mis on registreeritud kui „Sparbank” vastavalt seadusele „Sparbankslag (1987:619)”.

3. Selleks et kvalifitseeruda hoiuasutusena lõike 1 kohaldamisel seoses esimese taseme põhiomavahenditega, võib krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele või äriühingu põhikirjale emiteerida juriidilise isiku tasandil üksnes kapitaliinstrumente, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 29.

4. Selleks et kvalifitseeruda hoiuasutusena lõike 1 kohaldamisel, ei ole vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele lubatud kapitali, reservide ning vahe- või aastakasumi summat välja maksta esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele. Kõnealune tingimus loetakse täidetuks isegi juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing emiteerib esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis annavad omanikele ettevõtte tegevuse jätkumise korral õiguse osale kasumist ja reservidest, kui see on lubatud siseriikliku õigusega, tingimusel et see osa on proportsionaalne nende osaga kapitalis ja reservides, või kui see on lubatud kohaldatava siseriikliku õigusega, vastavalt alternatiivsele korrale. Krediidiasutus või investeerimisühing võib emiteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis annavad omanikule krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral õiguse reservidele, mis ei pea olema proportsionaalsed nende osaga kapitalis ja reservides juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 29 lõigete 4 ja 5 tingimused on täidetud.

Artikkel 6

Ettevõtja tüüp, mida vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaldamisel vastastikuse seltsina

1. Pädevad asutused võivad otsustada, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 teise osa kohaldamisel vastastikuse seltsina, kui kõik lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Selleks et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks lõike 1 kohaldamisel käsitada vastastikuse seltsina, peab krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiline staatus kuuluma ühte järgmistest kategooriatest:

Taanis: assotsiatsioonid („Foreninger”) või fondid („Fonde”), mis on tekkinud kindlustusandjate („Forsikringsselskaber”), hüpoteegikrediidiasutuste („Realkreditinstitutter”), hoiupankade („Sparekasser”), ühistuhoiupankade („Andelskasser”) ja ühistuhoiupankade tütarettevõtjate („Sammenslutninger af andelskasser”) muutmise teel osaühinguteks, nagu määratletud Taani finantstegevuse seaduses;

b)	Iirimaal: asutused, mis on registreeritud kui „building societies” vastavalt seadusele „Building Societies Act 1989”;

c)	Ühendkuningriigis: asutused, mis on registreeritud kui „building societies” vastavalt seadusele „Building Societies Act 1986”; asutused, mis on registreeritud kui „savings bank” vastavalt seadusele „Savings Bank (Scotland) Act 1819”.

3. Selleks et kvalifitseeruda vastastikuse seltsina lõike 1 kohaldamisel seoses esimese taseme põhiomavahenditega võib krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele või äriühingu põhikirjale emiteerida juriidilise isiku tasandil üksnes kapitaliinstrumente, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 29.

4. Selleks et kvalifitseeruda vastastikuse seltsina lõike 1 kohaldamisel omavad kapitali ja reservide summat kokku või osa sellest krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmed, kellele ei tehta tavapärase äritegevuse käigus reservide otseseid väljamakseid, eelkõige dividendide maksmise teel. Kõnealused tingimused loetakse täidetuks isegi juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing emiteerib esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis annavad õiguse kasumile ja reservidele, kui see on lubatud kohaldatava siseriikliku õigusega.

Artikkel 7

Ettevõtja tüüp, mida vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaldamisel samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna

1. Pädevad asutused võivad otsustada, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse määruse (EL) nr 575/2013 teise osa kohaldamisel ühistute, vastastikuste seltside ja hoiuasutustega samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna, kui kõik lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Selleks et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks lõike 1 kohaldamisel käsitada ühistute, vastastikuste seltside ja hoiuasutustega samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna, peab krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiline staatus kuuluma ühte järgmistest kategooriatest:

a)	Austrias: „Pfandbriefstelle der österreichischen Landes-Hypothekenbanken” vastavalt seadusele „Bundesgesetz über die Pfandbriefstelle der österreichischen Landes-Hypothekenbanken (Pfandbriefstelle-Gesetz – PfBrStG)”;

b)	Soomes: asutused, mis on registreeritud kui „Hypoteekkiyhdistys” või „Hypoteksförening” vastavalt seadusele „Laki hypoteekkiyhdistyksistä” või „Lag om hypoteksföreningar”;

3. Selleks et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks lõike 1 kohaldamisel seoses esimese taseme põhiomavahenditega käsitada ühistute, vastastikuste seltside ja hoiuasutustega samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna võib krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele või äriühingu põhikirjale emiteerida juriidilise isiku tasandil üksnes kapitaliinstrumente, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 29.

4. Selleks et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks lõike 1 kohaldamisel käsitada ühistute, vastastikuste seltside ja hoiuasutustega samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühinguna, peab olema täidetud ka üks või mitu järgmistest tingimustest:

kui lõikes 3 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikud, kes võivad olla krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmed või mitte, võivad kohaldatava siseriikliku õiguse alusel loobuda, võib neil olla ka õigus anda kapitaliinstrumendid krediidiasutusele või investeerimisühingule tagasi, kuid ainult juhul, kui järgitakse kohaldatava siseriikliku õiguse, äriühingu põhikirja, määruse (EL) nr 575/2013 ja käesoleva määrusega kehtestatud piiranguid. See ei takista krediidiasutust või investeerimisühingut kohaldatava siseriikliku õiguse alusel emiteerimast liikmetele ja mitteliikmetele esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 29 ja millega ei kaasne õigust anda kapitaliinstrumendid krediidiasutusele või investeerimisühingule tagasi;

kapitali, reservide ning vahe- või aastakasumi summat ei ole vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele lubatud välja maksta esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele. Kõnealune tingimus loetakse täidetuks isegi juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing emiteerib esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis annavad omanikele ettevõtte tegevuse jätkumise korral õiguse osale kasumist ja reservidest, kui see on lubatud siseriikliku õigusega, tingimusel et see osa on proportsionaalne nende osaga kapitalis ja reservides, või kui see on lubatud kohaldatava siseriikliku õigusega, vastavalt alternatiivsele korrale. Krediidiasutus või investeerimisühing võib emiteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis annavad omanikule krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral õiguse reservidele, mis ei pea olema proportsionaalsed nende osaga kapitalis ja reservides juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 29 lõigete 4 ja 5 tingimused on täidetud;

c)	kapitali ja reservide summat kokku või osa sellest omavad krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmed, kellele ei tehta tavapärase äritegevuse käigus reservide otseseid väljamakseid, eelkõige dividendide maksmise teel.

3. alajagu

Kaudne rahastamine

Artikkel 8

Kapitaliinstrumentide kaudne rahastamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti b, artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 63 punkti c kohaldamisel

1. Kapitaliinstrumentide kaudseks rahastamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti b, artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 63 punkti c alusel loetakse rahastamist, mis ei ole otsene.

2. Lõike 1 kohaldamisel osutab otsene rahastamine olukordadele, kus krediidiasutus või investeerimisühing on andnud investorile mis tahes vormis laenu või muid vahendeid, mida kasutatakse tema kapitaliinstrumentide ostmiseks.

3. Otsene rahastamine hõlmab ka vahendeid, mis on antud muuks eesmärgiks kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide ostmiseks mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on krediidiasutuses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 36 osutatud oluline osalus, või keda loetakse olevat seotud osapool rahvusvahelise raamatupidamisstandardi 24 (Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine) paragrahvi 9 mõistete tähenduses, nagu kohaldatud liidus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002, (7) võttes arvesse pädeva asutuse kõiki kindlaks määratud lisasuuniseid, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda tõendada kõike järgmist:

a)	tehing sooritatakse sarnastel tingimustel nagu kolmandate isikutega tehtud muude tehingute puhul;

b)	füüsiline või juriidiline isik või seotud pool ei pea vastutama väljamaksete eest või kapitaliinstrumentide müügi eest, mida on hoitud, et toetada intressimakseid ja vahendite tagasimaksmist.

Artikkel 9

Kohaldatav kapitaliinstrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28 lõike 1 punkti b, artikli 52 lõike 1 punkti c ja artikli 63 punkti c kohaldamisel

1. Krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide ostu kaudse rahastamise rakendatavad vormid ja laad hõlmavad järgmist:

krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide emiteerimisel või pärast seda investori ostu rahastamine mis tahes üksuse poolt, kelle üle krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne kontroll või üksuste poolt, keda hõlmab mis tahes järgmine punkt:

1)	krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

3)	krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendava järelevalve ulatus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/87/EÜ, (8) milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet;

krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide emiteerimisel või pärast seda investori ostu rahastamine väliste üksuste poolt, keda kaitseb garantii või krediidituletisinstrumentide kasutamine või kes on tagatud mõnel muul viisil, nii et krediidirisk kantakse üle krediidiasutusele või investeerimisühingule või mis tahes muudele üksustele, kelle üle krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne kontroll või mis tahes üksustele, keda hõlmab mis tahes järgmine punkt:

1)	krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

3)	krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendava järelevalve ulatus vastavalt direktiivile 2002/87/EÜ;

c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide emiteerimisel või pärast seda sellise laenuvõtja rahastamine, kes annab raha edasi ostu lõplikule investorile.

2. Selleks et rahastamist saaks käsitada kaudse rahastamisena lõike 1 kohaldamisel, peavad vajaduse korral olema täidetud ka järgmised tingimused:

investorit ei hõlma ükski järgmistest punktidest:

1)	krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

krediidiasutuste või investeerimisühingute kaitseskeemi või asutuste võrgustiku poolt, kes alluvad keskorganile, ning mis ei ole organiseeritud grupina, millesse krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, koostatud konsolideeritud bilansi või laiendatud agregeeritud arvestuse (kui see on samaväärne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktis iv osutatud konsolideeritud raamatupidamisaruannetega) ulatus. Investorit peetakse kuuluvaks laiendatud agregeeritud arvestuse ulatusse, kui asjaomast kapitaliinstrumenti võetakse konsolideerimisel või laiendatud agregeeritud arvestuses vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 punkti a alapunktile iv arvesse viisil, millega välistatakse omavahendite kirjete mitmekordne kasutamine ning omavahendite mis tahes loomine krediidiasutuse või investeerimisühingu kaitseskeemi liikmete vahel. Kui pädev asutus ei ole andnud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 osutatud luba, peetakse see tingimus täidetuks, kui nii lõike 1 punktis a osutatud üksused kui ka krediidiasutus või investeerimisühing on sama krediidiasutuse või investeerimisühingu kaitseskeemi liikmed ning üksused arvavad krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide ostmiseks antud vahendid maha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktidele f–i, artikli 56 punktidele a–d ja artikli 66 punktidele a–d;

3)	krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendava järelevalve ulatus vastavalt direktiivile 2002/87/EÜ;

välist üksust ei hõlma ükski järgmistest punktidest:

1)	krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisliku või usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatus;

3)	krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendava järelevalve ulatus vastavalt direktiivile 2002/87/EÜ.

3. Tehes kindlaks, kas kapitaliinstrumendi ost hõlmab otsest või kaudset rahastamist vastavalt artiklile 8, jäetakse aluseks olevast summast välja väärtuse langusest tulenenud allahindlused.

4. Selleks et vältida otsese või kaudse rahastamise kvalifitseerumist vastavalt artiklile 8 ning kui laenu või muus vormis rahalisi vahendid või garantiisid antakse mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on oluline osalus krediidiasutuses või keda loetakse olevat lõikes 3 osutatud seotud isik, tagab krediidiasutus või investeerimisühing tegevuse jätkumise eeldusel, et ta ei ole andnud laenu või muus vormis rahalisi vahendeid või garantiisid krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumentide otseseks või kaudseks märkimiseks. Kui laenu või muus vormis rahalisi vahendeid või garantiisid on antud muud liiki osapooltele, kontrollib krediidiasutus või investeerimisühing seda võimaluste piires.

5. Vastastikuste seltside, ühistute ja samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul, kui siseriikliku õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja alusel on kliendil laenu saamiseks kohustus märkida kapitaliinstrumente, ei käsitata kõnealust laenu otsese või kaudse rahastamisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	pädev asutus peab märgitud summat ebaoluliseks;

b)	laenu eesmärk ei ole osta laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitaliinstrumente;

c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu ühe või mitme kapitaliinstrumendi märkimine on vajalik, et laenusaaja saaks vastastikuse seltsi, ühistu või samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmeks.

4. alajagu

Piirangud kapitaliinstrumentide tagasivõtmisele

Artikkel 10

Piirangud vastastikuste seltside, hoiuasutuste, ühistute ning samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud kapitaliinstrumentide tagasivõtmisele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 29 lõike 2 punkti b ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 3 kohaldamisel

1. Krediidiasutus või investeerimisühing võib emiteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente tagasivõtmise võimalusega üksnes juhul, kui kõnealune võimalus on ette nähtud kohaldatava siseriikliku õigusega.

2. Krediidiasutuse või investeerimisühingu õigus piirata tagasivõtmist kapitaliinstrumente reguleerivate sätete alusel, nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 29 lõike 2 punktis b ja artikli 78 lõikes 3, peab hõlmama nii õigust keelduda tagasivõtmisest kui ka õigust piirata tagasivõetavat summat. Krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema õigus keelduda tagasivõtmisest või piirata tagasivõetavat summat piiramata ajaks vastavalt lõikele 3.

3. Instrumente reguleerivate sätetega kindlaks määratud tagasivõtmise piirangute ulatuse määrab kindlaks krediidiasutus või investeerimisühing usaldatavusnõuete täitmise olukorra alusel mis tahes ajal, võttes eelkõige, kuid mitte ainult, arvesse järgmist:

a)	krediidiasutuse või investeerimisühingu üldine finants-, likviidsus- ja maksevõimeseisund;

esimese taseme põhiomavahendite, esimese taseme omavahendite ja koguomavahendite summa võrrelduna riskipositsiooni kogusummaga arvutatuna vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele, direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud omavahendite erinõuded ja kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõue.

Artikkel 11

1. Instrumente reguleerivate lepingutingimustega või õigussätetega ette nähtud tagasivõtmise piirangud ei takista pädevatel asutustel veelgi piiramast instrumentide tagasivõtmist asjakohasel alusel, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 78.

2. Pädevad asutused hindavad instrumente reguleerivate lepingutingimustega või õigussätetega ette nähtud tagasivõtmise piirangute alust. Nad nõuavad, et krediidiasutused või investeerimisühingud muudavad vastavaid lepingutingimusi, kui nad ei ole veendunud, et piirangute alus on asjakohane. Kui instrumente reguleeritakse lepingutingimuste puudumise korral siseriikliku õigusega, peavad seadused võimaldama krediidiasutustel või investeerimisühingutel piirata tagasivõtmist, nagu osutatud artikli 10 lõigetes 1–3, et instrumendid kvalifitseeruks esimese taseme põhiomavahenditena.

3. Mis tahes otsus piirata tagasivõtmist dokumenteeritakse ettevõtte siseselt ning krediidiasutus või investeerimisühing teatab sellest ja samuti põhjusest, miks tagasivõtmisest kas täielikult või osalised keelduti või miks seda edasi lükati, kirjalikult pädevale asutusele, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud kriteeriume.

4. Kui samal ajal tehakse mitu otsust piirata tagasivõtmist, võivad krediidiasutused või investeerimisühingud dokumenteerida need ühes dokumentide paketis.

2. JAGU

Usaldatavusfiltrid

Artikkel 12

Müügitulu tähendus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 32 lõike 1 punkti a kohaldamisel

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud müügitulu tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes kajastatud müügitulu, mis on kajastatud omavahendite mis tahes elemendi suurenemisena ning on seotud võimendusest saadava tuluga, mis tuleneb väärtpaberistatud varade müügist, kui need kõrvaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansist seoses väärtpaberistamise tehinguga.

2. Kajastatud müügitulu on määratletud kui erinevus järgmiste punktide a ja b vahel, nagu on kindlaks määratud asjakohase raamatupidamistava kohaselt:

a)	saadud varade netoväärtus, sealhulgas mis tahes saadud uus vara miinus mis tahes teine antud vara või mis tahes võetud uus kohustus;

b)	väärtpaberistatud varade või selle osa, mille kajastamine lõpetatakse, bilansiline väärtus.

3. Kajastatud müügitulu, mis on seotud võimendusest saadava tuluga, peab selles kontekstis osutama prognoositavale tulevasele ületulule, nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 242.

3. JAGU

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Artikkel 13

Jooksva majandusaasta kahjumi mahaarvamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti a kohaldamisel

1. Selleks et arvutada oma esimese taseme põhiomavahendid aasta jooksul ja sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing sulgeb iga vaheperioodi lõpus finantskontod, koostab krediidiasutus või investeerimisühing kasumiaruande ja arvab mis tahes tuleneva kahju selle tekkimise korral maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.

2. Krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruande koostamisel vastavalt lõikele 1 määratakse tulud ja kulud kindlaks sama protsessi alusel ja samade raamatupidamisstandardite alusel kui need, mida järgiti aasta finantsaruande koostamisel. Tulusid ja kulusid hinnatakse kaalutletult ja need määratakse nende tekkimise vaheperioodile, nii et iga vaheperiood kannab mõistlikku osa eeldatavatest aasta tuludest ja kuludest. Olulised või ühekordsed sündmused kajastatakse täielikult ja viivitamata vaheperioodil, mil need toimuvad.

3. Kui jooksva majandusaasta kahjud on esimese taseme põhiomavahendite kirjetest vahe- või aasta finantsaruande tulemusena juba maha arvatud, ei ole vaja mahaarvamist teha. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab finantsaruanne, et kasum ja kahjum on kindlaks tehtud pärast vahe- ja aastakontode sulgemist vastavalt raamatupidamistavale, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) ja nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (9) (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) alusel.

4. Lõikeid 1–3 kohaldatakse samal viisil kasumi ja kahjumi suhtes, mida hõlmab muu akumuleeritud koondkasum.

Artikkel 14

Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara mahaarvamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti c kohaldamisel

1. Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara mahaarvamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti c alusel tehakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2. Edasilükkunud tulumaksu vara ja seonduvad edasilükkunud tulumaksu kohustused saldeeritakse iga maksustatava üksuse kohta eraldi. Seonduvad edasilükkunud tulumaksu kohustused piirduvad nendega, mis tulenevad edasilükkunud tulumaksu varaga sama jurisdiktsiooni maksuõigusest. Konsolideeritud tasemel edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustuste arvutamiseks hõlmab maksustatav ettevõte mis tahes arvu üksuseid, kes on sama maksustatava grupi liikmed, fiskaalkonsolideerimisse, maksuüksusesse või konsolideeritud maksustamisbaasi kohaldatava siseriikliku õiguse alusel.

3. Seonduvate edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mida võib saldeerida edasilükkunud tulumaksu varaga, mis põhineb tulevasel kasumlikkusel, võrdub punktis a ja punktis b esitatud summa vahega:

a)	edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, nagu kajastatud kohaldava raamatupidamistava alusel;

b)	seonduvate edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mis tuleneb immateriaalsest varast ja kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varast.

Artikkel 15

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamine määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti e ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 41 lõike 1 punkti b kohaldamisel

1. Pädev asutus annab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 41 lõike 1 punktis b nimetatud eelneva loa, kui piiramatu võimalus kasutada vastavat kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara hõlmab kohest ja takistamatut juurdepääsu varadele, st kui varade kasutamist ei takista mis tahes piirang ja puuduvad kolmandate isikute mis tahes nõuded kõnealustele varadele.

2. Takistamatu juurdepääs varadele peaks tõenäoliselt olema tagatud, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei pea taotlema ja saama eriluba pensionifondi valitsejalt või pensionisaajatelt iga kord, kui ta tahaks kasutada skeemi vabu vahendeid.

Artikkel 16

Prognoositavate maksude mahaarvamised määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti l ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 56 punkti f kohaldamisel

1. Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab raamatupidamistava ja -põhimõtteid, millega on ette nähtud bilansis või kasumiaruandes kajastatud tehingute ja muude sündmustega seotud praeguste ja edasilükkunud maksukohustuste täielik kajastamine, võib krediidiasutus või investeerimisühing olla seisukohal, et prognoositavad maksud on juba arvesse võetud. Pädev asutus peab veenduma, et kõik vajalikud mahaarvamised on tehtud kas kohaldatavate raamatupidamisstandardite või mis tahes muude korrigeerimiste alusel.

2. Kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma esimese taseme põhiomavahendeid finantsaruannete alusel, mis on koostatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002, loetakse lõike 1 tingimus täidetuks.

3. Kui lõikes 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud, vähendab krediidiasutus või investeerimisühing oma esimese taseme põhiomavahendite kirjeid selliste praeguste ja edasilükkunud maksude hinnangulise summa võrra, mida ei ole veel kajastatud bilansis ja kasumiaruandes ning mis on seotud tehingute ja muude sündmustega, mis on kajastatud bilansis ja kasumiaruandes. Praeguste ja edasilükkunud maksude hinnanguline summa määratakse kindlaks, kasutades lähenemisviisi, mis vastab ühele määruses (EÜ) nr 1606/2002 sätestatud lähenemisviisile. Edasilükkunud maksude hinnangulist summat ei või saldeerida edasilükkunud tulumaksu varaga, mida ei ole kajastatud finantsaruannetes.

4. JAGU

Muud mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest ja teise taseme omavahenditest

Artikkel 17

Muud finantseerimisasutuste kapitaliinstrumentide mahaarvamised määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 3 kohaldamisel

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 punktis 26 määratletud finantseerimisasutuste osalused kapitaliinstrumentides arvatakse maha järgmise arvutuse kohaselt:

kõik instrumendid, mis kvalifitseeruvad need emiteerinud finantseerimisasutuse suhtes kohaldatava äriühinguõiguse alusel ning juhul kui finantseerimisasutuse suhtes kohaldatakse maksevõimenõudeid, ning mis kuuluvad kõrgeimasse regulatiivsete omavahendite tasemesse ilma igasuguste piiranguteta, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

kõik instrumendid, mis kvalifitseeruvad emitendi suhtes kohaldatava äriühinguõiguse alusel kapitalina ning juhul kui finantseerimisasutuse suhtes kohaldatakse maksevõimenõudeid, ning mis on tähtajatud, katavad esimese ja proportsionaalselt kõige suurema osa kahjust selle tekkimise korral, liigitatakse maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku ning neil puuduvad eelis- või eelnevalt kindlaksmääratud väljamaksed, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

mis tahes allutatud instrumendid, mis katavad kahju tegevuse jätkuvuse korral, sealhulgas kaalutlusõigus tühistada kupongimakseid, arvatakse maha täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest. Kui kõnealuste allutatud instrumentide summa ületab täiendavate esimese taseme omavahendite summa, arvatakse ülejääv summa maha esimese taseme põhiomavahenditest;

kõik muud allutatud instrumendid arvatakse maha teise taseme omavahendite kirjetest. Kui kõnealuste allutatud instrumentide summa ületab teise taseme omavahendite summa, arvatakse ülejääv summa maha täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest. Kui täiendavate esimese taseme omavahendite summa on ebapiisav, arvatakse ülejääv summa maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

kõik muud asjaomase kohaldatava usaldatavusraamistiku kohaselt finantseerimisasutuse omavahenditesse kuuluvad instrumendid või mis tahes muud instrumendid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda tõendada, et need vastavad punktides a, b, c või d sätestatud tingimustele, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.

2. Lõikega 3 ettenähtud juhtudel kohaldavad krediidiasutused või investeerimisühingud mahaarvamisi, nagu on määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud seoses osalustega kapitaliinstrumentides vastava mahaarvamist käsitleva lähenemisviisi alusel. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab vastav mahaarvamist käsitlev lähenemisviis lähenemisviisi, millega kohaldatakse mahaarvamist kapitali sama komponendi suhtes, mille alla kapital kvalifitseeruks, kui selle oleks emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise.

3. Lõikes 1 osutatud mahaarvamisi ei kohaldata järgmistel juhtudel:

kui krediidiasutusele või investeerimisühingule on tegevusloa andnud ja tema üle teostab järelevalvet pädev asutus usaldatavusnõuete kohaselt, mis on samaväärsed nendega, mida kohaldatakse krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes määruse (EL) nr 575/2013 alusel. Kõnealust lähenemisviisi kohaldatakse kolmanda riigi finantseerimisasutuste suhtes üksnes juhul, kui asjaomase kolmanda riigi usaldatavusnõuete samaväärsust on kõnealuse määruse alusel hinnatud ja kui on jõutud järeldusele, et asjaomase kolmanda riigi usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega;

b)	kui finantseerimisasutus on e-raha asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110 (10) artikli 2 tähenduses ega saa kasu kõnealuse direktiivi artikliga 9 kehtestatud valikulistest eranditest;

c)	kui finantseerimisasutus on makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64EÜ (11) artikli 4 tähenduses ega saa kasu kõnealuse direktiivi artikliga 26 kehtestatud erandist;

d)	kui finantseerimisasutus on alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (12) artikli 4 tähenduses või fondivalitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (13) artikli 2 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 18

Kolmandate riikide kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitaliinstrumendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 3 kohaldamisel

1. Osalused kolmanda riigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitaliinstrumentides, mille suhtes kohaldatakse solventsusrežiimi, mida on vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 227 sätestatud menetlusele hinnatud samaväärseks režiimiga, mis on kehtestatud kõnealuse direktiivi I jaotise VI peatükiga, või mida ei ole hinnatud, arvatakse maha järgmiselt:

kõik instrumendid, mis kvalifitseeruvad need emiteerinud kolmanda riigi kindlustus- ja edasikindlustusandja suhtes kohaldatava äriühinguõiguse alusel ning mis kuuluvad kõrgeimasse regulatiivsete omavahendite tasemesse ilma igasuguste piiranguteta kolmanda riigi režiimi alusel, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

kõik muud allutatud instrumendid arvatakse maha teise taseme omavahendite kirjetest. Kui kõnealuste allutatud instrumentide summa ületab teise taseme omavahendite summa, arvatakse ülejääv summa maha täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest. Kui kõnealune ülejääv summa ületab täiendavate esimese taseme omavahendite summa, arvatakse allesjäänud ülejääv summa maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja puhul, kelle suhtes kohaldatakse maksevõime usaldatavusnõudeid, kõik muud asjaomase kohaldatava solventsusrežiimi kohaselt kolmanda riigi kindlustus- või edasikindlustusandja omavahenditesse kuuluvad instrumendid või mis tahes muud instrumendid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda tõendada, et need vastavad punktides a, b, c või d sätestatud tingimustele, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.

2. Kui kolmanda riigi solventsusrežiimi, sealhulgas omavahendeid käsitlevaid eeskirju, on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 227 sätestatud menetlusele hinnatud samaväärseks režiimiga, mis on kehtestatud kõnealuse direktiivi I jaotise VI peatükiga, käsitatakse osalusi kolmanda riigi kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitaliinstrumentides osalustena selliste kindlustus- ja edasikindlustusandjate kapitaliinstrumentides, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 14.

3. Käesoleva artikli lõikega 2 ettenähtud juhtudel kohaldavad krediidiasutused või investeerimisühingud mahaarvamisi, nagu ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 44 punktiga b, artikli 58 punktiga b ja artikli 68 punktiga b, vajaduse korral kindlustuse omavahendite kirjetes olevate osaluste suhtes.

Artikkel 19

Ettevõtjate kapitaliinstrumendid, mis jäävad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 3 kohaldamisel välja direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalast

Osalused ettevõtjate kapitaliinstrumentides, mis on arvatud välja direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalast vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4, arvatakse maha järgmiselt:

a)	kõik instrumendid, mis kvalifitseeruvad need emiteerinud ettevõtja suhtes kohaldatava äriühinguõiguse alusel ning mis kuuluvad kõrgeimasse regulatiivsete omavahendite tasemesse ilma igasuguste piiranguteta, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest;

kõik muud allutatud instrumendid arvatakse maha teise taseme omavahendite kirjetest. Kui kõnealuste allutatud instrumentide summa ületab teise taseme omavahendite summa, arvatakse ülejääv summa maha täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest. Kui kõnealune summa ületab täiendavate esimese taseme omavahendite summa, arvatakse allesjäänud ülejääv summa maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

kõik muud asjaomase kohaldatava solventsusrežiimi kohaselt ettevõtja omavahenditesse kuuluvad instrumendid või mis tahes muud instrumendid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda tõendada, et need vastavad punktides a, b, c või d sätestatud tingimustele, arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.

III PEATÜKK

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

1. JAGU

Tagasivõtmise ajendite vorm ja laad

Artikkel 20

Tagasivõtmise ajendite vorm ja laad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti g ja artikli 63 punkti h kohaldamisel

1. Tagasivõtmise ajendid tähendavad kõiki tunnuseid, mis emiteerimise kuupäeval annavad alust arvata, et kapitaliinstrument võetakse tõenäoliselt tagasi.

2. Lõikes 1 osutatud ajendid hõlmavad järgmisi vorme:

a)	tagasiostuõigus kombineerituna instrumendi krediidiriski marginaali suurenemisega, kui tagasiostmist ei rakendata;

b)	tagasiostuõigus kombineerituna nõudega või investori õigusega konverteerida instrument esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks, kui tagasiostmist ei rakendada;

c)	tagasiostuõigus kombineerituna viitemäära muutusega, kui krediidiriski marginaal teise viitemäära puhul on suurem kui algne maksumäär miinus vahetustehingute intressimäär;

d)	tagasiostuõigus kombineerituna tagasivõtmise summa suurenemisega tulevikus;

e)	uuesti turustamise õigus kombineerituna instrumendi krediidiriski marginaali suurenemise või viitemäära muutusega, kui krediidiriski marginaal teise viitemäära puhul on suurem kui algne maksumäär miinus vahetustehingute intressimäär, kui instrumenti ei turustata uuesti;

f)	instrumendi turustamine viisil, mis viitab investoritele, et instrument ostetakse tagasi.

2. JAGU

Põhisumma konverteerimine või allahindamine

Artikkel 21

Põhisumma üleshindamise laad pärast allahindamist määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti n ja artikli 52 lõike 2 punkti c alapunkti ii kohaldamisel

1. Põhisumma allahindamist kohaldatakse proportsionaalselt kõigi nende esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanike suhtes, mis hõlmavad sarnast allahindamise mehhanismi ja sama käivitavat taset.

2. Allahindamist käsitatakse ajutisena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	kõik pärast allahindamist tehtavad väljamaksed põhinevad vähendatud põhisummal;

b)	üleshindamised põhinevad kasumil pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on teinud lõpliku kasumi kinnitamiseks ametliku otsuse;

instrumendi mis tahes üleshindamine või vähendatud põhisumma kohta kupongide maksmine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu täielikul oma äranägemisel, sõltuvalt punktidest d–f tulenevatest piirangutest ning krediidiasutusel või investeerimisühingul puudub kohustus teatavate asjaolude korral teostada üleshindamine või kiirendada seda;

d)	üleshindamine teostatakse proportsionaalselt sarnaste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel, mille suhtes kohaldati allahindamist;

instrumendi üleshindamise ja vähendatud põhisummalt kupongi maksmise maksimaalne summa võrdub krediidiasutuse või investeerimisühingu kasum korrutatuna punktides 1 ja 2 määratletud summade jagatisega:

1)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvate instrumentide nimiväärtuse summa enne allahindamisele kuuluvate instrumentide allahindamist;

2)	krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid kokku;

mis tahes üleshinnatavate summade ja vähendatud põhisummalt kupongide maksete summat käsitatakse maksena, mille tulemusena vähenevad esimese taseme põhiomavahendid ja mille suhtes koos muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksetega kehtivad piirangud, mis on seotud väljamaksete maksimumsummaga, nagu osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 141 lõikes 2, ning mis on üle võetud siseriiklikesse õigusnormidesse.

3. Lõike 2 punkti e kohaldamisel tehakse arvutus üleshindamise hetkel.

Artikkel 22

Käivitava sündmuse kindlakstegemise menetlused ja ajastus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti n kohaldamisel

1. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on teinud kindlaks, et esimese taseme põhiomavahendite määr on langenud alla taseme, mis käivitab instrumentide konverteerimise või allahindamise määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotises sätestatud nõuete kohaldamise tasemel, otsustab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan või mis tahes teine asjaomane organ, et käivitav sündmus on toimunud ning et on tagasivõetamatu kohustus hinnata instrument alla või konverteerida.

2. Allahinnatav või konverteeritav summa määratakse kindlaks võimalikult kiiresti ja kuni ühe kuu jooksul alates hetkest, mil tehti otsus, et käivitav sündmus on lõike 1 kohaselt toimunud.

3. Pädev asutus võib nõuda, et lõikes 2 osutatud ühe kuu pikkust tähtaega vähendatakse juhul, kui ta leiab, et piisava kindlusega on tuvastatud allahinnatav või konverteeritav summa või juhul, kui ta on seisukohal, et vaja on kohest konverteerimist või allahindamist.

4. Kui vastavalt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivatele sätetele on nõutud allahinnatava või konverteeritava summa sõltumatu hindamine või kui pädev asutus nõuab sõltumatut hindamist allahinnatava või konverteeritava summa kindlakstegemiseks, tagab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan või mis tahes teine asjaomane organ, et seda tehakse viivitamata. Kõnealune sõltumatu hindamine viiakse läbi võimalikult kiiresti ja see ei takista krediidiasutust või investeerimisühingut täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvat instrumenti alla hindamast või konverteerimast ning käesoleva lõike punktide b ja c nõudeid täitmast.

3. JAGU

Instrumentide tunnused, mis võivad takistada rekapitaliseerimist

Artikkel 23

Instrumentide tunnused, mis võivad takistada rekapitaliseerimist määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti o kohaldamisel

Tunnused, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist, on seotud sätetega, millega nõutakse, et krediidiasutus või investeerimisühing kompenseerib olemasolevatele kapitaliinstrumentide omanikele uue kapitaliinstrumendi emiteerimise.

4. JAGU

Eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks

Artikkel 24

Eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punkti p ja artikli 63 punkti n kohaldamisel

1. Kui määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritav krediidiasutus või investeerimisühing või üksus emiteerib kapitaliinstrumendi, mille märgib eriotstarbeline ettevõtja, ei kajastata kõnealust kapitaliinstrumenti krediidiasutuse või investeerimisühingu või eespool nimetatud üksuse tasandil kõrgema kvaliteediga kapitalina kui eriotstarbelisele ettevõtjale emiteeritud madalaima kvaliteediga kapital ja eriotstarbelise ettevõtja poolt kolmandale isikule emiteeritud kapital. Kõnealust nõuet kohaldatakse usaldatavusnõuete kohaldamisel konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel.

2. Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud instrumentide omanike õigused ei ole soodsamad õigustest, mis oleksid juhul, kui instrumendi oleks emiteerinud konsolideerimise alla kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing või üksus otse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile.

IV PEATÜKK

ÜLDNÕUDED

1. JAGU

Indeksipõhistest osalustest tulenevad kaudsed osalused

Artikkel 25

Konservatiivsuse määr, mida nõutakse aluspositsiooni hinnangutes, mida kasutatakse alternatiivina aluspositsiooni arvutamisele määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõike 2 kohaldamisel

1. Hinnang on piisavalt konservatiivne, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

kui indeksi investeerimisvolitusega on ette nähtud, et finantssektori ettevõtja kapitaliinstrument, mis on osa indeksist, ei või ületada indeksis maksimaalset osakaalu, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust osakaalu osaluse sellise väärtuse hinnanguna, mis arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest vastavalt artikli 17 lõikele 2 või esimese taseme põhiomavahenditest juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa kindlaks teha osaluse täpset laadi;

kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda kindlaks teha punktis a osutatud maksimaalset osakaalu ja kui indeks hõlmab investeerimisvolituse või muu asjakohase teabe kohaselt finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumente, arvab krediidiasutus või investeerimisühing indeksipõhiste osaluste kogusumma maha esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest vastavalt artikli 17 lõikele 2 või esimese taseme põhiomavahenditest juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa kindlaks teha osaluse täpset laadi.

2. Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a)	indeksipõhisest osalusest tulenev kaudne osalus tähendab osakaalu indeksis, investeerituna indeksisse kuuluvate finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvatesse instrumentidesse;

b)	indeks hõlmab, kuid ei ole nendega piiratud, indeksifonde, aktsia- või võlakirjaindekseid või mis tahes muud skeemi, kus alusinstrument on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrument.

Artikkel 26

Mida tähendab „tegevuslikult koormav” määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõike 3 kohaldamisel

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 76 lõike 3 kohaldamisel tähendab „tegevuslikult koormav” olukordi, mille korral aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alaline kohaldamine finantssektori ettevõtjates olevate kapitaliosaluse suhtes on pädevate asutuste hinnangul põhjendamatu. Tegevuslikult koormavate olukordade laadi hindamisel võtavad pädevad asutused arvesse kõnealuste positsioonide väheolulisust ja lühikest hoidmisperioodi. Lühikese hoidmisperioodi korral peab krediidiasutus või investeerimisühing tõendama, et indeksi likviidsus on tugev.

2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse positsiooni väheoluliseks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	indeksipõhistest osalustest tulenev individuaalne neto riskipositsioon, mõõdetuna enne mis tahes aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamist, ei ületa 2 % esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, nagu arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõike 1 punktis a;

b)	indeksipõhistest osalustest tulenev agregeeritud neto riskipositsioon, mõõdetuna enne mis tahes aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamist, ei ületa 5 % esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, nagu arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõike 1 punktis a;

indeksipõhistest osalustest tulenev agregeeritud neto riskipositsioonide summa, mõõdetuna enne mis tahes aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamist, ja mis tahes muu osalus, mis tuleb maha arvata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktile h, ei ületa 10 % esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, nagu arvutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 46 lõike 1 punktis a.

2. JAGU

Järelevalve luba omavahendite vähendamiseks

Artikkel 27

„Jätkusuutlikkuse” tähendus krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1punkti a kohaldamisel

„Jätkusuutlik” krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punkti a alusel tähendab, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumlikkus pädeva asutuse hinnangul on jätkuvalt kindlal alusel või puuduvad märgid negatiivsest muutusest pärast instrumendi asendamist samade või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega sellel kuupäeval ja lähitulevikus. Pädeva asutuse hinnangus võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumlikkust stressiolukorras.

Artikkel 28

Sellise taotluse menetluskord ja käsitlemise aeg, mille krediidiasutus või investeerimisühing esitab instrumentide tagasivõtmiseks, vähendamiseks ja tagasiostmiseks – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 kohaldamisel

1. Omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisest, vähendamisest ja tagasiostmisest ei tuleks omanikele teatada enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on selleks saanud asjaomaselt pädevalt asutustelt eelneva heakskiidu.

2. Kui tagasivõtmine, vähendamine ja tagasiostmine peaks prognooside kohaselt toimuma piisava kindlusega, ja kui on saadud pädeva asutuse luba, arvab krediidiasutus või investeerimisühing maha vastava summa, mis tuleb tagasi võtta, vähendada või tagasi osta oma omavahendite vastavatest elementidest enne tagasivõtmise, vähendamise või tagasiostmise tegelikku toimumist. Piisav kindlus loetakse olemasolevaks eelkõige juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on teatanud kavatsusest tagasi võtta, vähendada või tagasi osta omavahenditesse kuuluv instrument.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vajaduse korral usaldatavusnõuete kohaldamise konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel.

Artikkel 29

Taotluse esitamine krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt instrumentide tagasivõtmiseks, vähendamiseks ja tagasiostmiseks määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 77 ja 78 kohaldamisel ning instrumentide tagasiostmise piiramine asjakohasel alusel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 3 kohaldamisel

1. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab pädevale asutusele taotluse enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamist või tagasiostmist või täiendavatesse esimese taseme või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmist, lunastamist või tagasiostmist.

2. Taotlus võib hõlmata kava määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 77 loetletud tegevuste läbiviimiseks piiratud ajavahemikul seoses mitme kapitaliinstrumendiga.

3. Esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmise korral turutegemise eesmärgil võivad pädevad asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 78 sätestatud kriteeriumidele anda eelnevalt loa kõnealuse määruse artiklis 77 loetletud tegevuste jaoks teatava eelnevalt kindlaksmääratud summa ulatuses.

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ületa kõnealune summa madalamat järgmistest summadest:

1)	3 % asjaomase emissiooni summast;

10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaste esimese taseme põhiomavahendite nõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kõnealuse direktiivi artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude summat.

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ületa kõnealune eelnevalt kindlaksmääratud summa madalamat järgmistest summadest:

1)	10 % asjaomase emissiooni summast;

2)	vajaduse korral 3 % tagasimaksmata täiendavatesse esimese taseme põhiomavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogusummast.

4. Pädevad asutused võivad samuti anda eelneva loa tegevusteks, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 77, kui omavahenditesse kuuluvad seotud instrumendid on edastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajatele osana nende töötasust. Krediidiasutused või investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi omavahenditesse kuuluvate instrumentide ostmisest kõnealustel eesmärkidel ja arvavad kõnealused instrumendid maha omavahenditest vastavalt mahaarvamist käsitlevale lähenemisviisile selleks ajaks, mil neid hoiab krediidiasutus või investeerimisühing. Vastaval alusel mahaarvamine ei ole enam vajalik, kui käesoleva lõike kohase mis tahes tegevuse seotud kulud on juba arvatud omavahenditesse vahe- või aastafinantsaruande tulemusena.

5. Pädev asutus võib vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 78 sätestatud kriteeriumidele anda eelneva loa tegevusteks, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 77, seoses teatava eelnevalt kindlaksmääratud summaga, kui tagasivõetavate, lunastatavate või tagasi ostetavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa on väheoluline võrreldes vastava emissiooni jääksummaga pärast seda, kui tagasivõtmine, lunastamine või tagasiostmine on sooritatud.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral usaldatavusnõuete kohaldamise konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasemel.

Artikkel 30

Krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatava taotluse sisu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 kohaldamisel

1. Artiklis 29 osutatud taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)	põhjendatud selgitus ühe artikli 29 lõikes 1 osutatud toimingu sooritamiseks;

b)	teave kapitalinõuete ja kapitalipuhvrite kohta vähemalt kolme aasta lõikes, sealhulgas omavahendite tase ja koosseis enne ja pärast toimingu sooritamist ning toimingu mõju regulatiivsetele nõuetele;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 punktis a täpsustatud kapitaliinstrumendi asendamise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumlikkusele;

d)	nende riskide hinnang, millele krediidiasutus on või võib olla avatud ning selle kohta, kas omavahendite tase tagab kõnealuste riskide piisava katte, sealhulgas stressitestid peamiste riskide kohta, andes tunnistust võimaliku kahju kohta eri stsenaariumide korral;

e)	mis tahes muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et hinnata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 kohase loa andmise asjakohasust.

2. Pädev asutus loobub lõikes 2 osutatud teabest teatava osa nõudmisest, kui ta on veendunud, et kõnealune teave on talle juba kättesaadav.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse vajaduse korral usaldatavusnõuete kohaldamise individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud tasemel.

Artikkel 31

Krediidiasutuse või investeerimisühingu taotluse esitamise aeg ja taotluse töötlemine pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 kohaldamisel

1. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab täieliku taotluse ja artiklites 29 ja 30 osutatud teabe pädevale asutusele vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, kui instrumentide omanikele antakse teada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 77 loetletud toimingutest.

2. Pädev asutus võib lubada krediidiasutustel või investeerimisühingutel juhtumipõhiselt ja eriolukorras esitada lõikes 1 osutatud taotluse vähem kui kolm kuud enne kõnealust kuupäeva.

3. Pädev asutus töötleb taotlust kas lõikes 1 või lõikes 2 osutatud aja jooksul. Pädevad asutused võtavad arvesse kõnealusel perioodil saadud uut teavet, kui see saab teatavaks ja kui nad peavad seda oluliseks. Pädevad asutused alustavad taotluse töötlemisega üksnes juhul, kui nad on veendunud, et artikli 28 kohane teave on krediidiasutuselt või investeerimisühingult saadud.

Artikkel 32

Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute taotlused instrumentide tagasivõtmiseks, vähendamiseks ja tagasiostmiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 kohaldamisel

1. Seoses vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisega esitatakse artikli 29 lõigetes 1, 2 ja 6 osutatud taotlus ja artikli 30 lõikes 1 osutatud teave pädevale asutusele sama sageli, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev organ kontrollib tagasivõtmisi.

2. Pädevad asutused võivad anda eelnevalt loa määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 77 loetletud toiminguteks teatava eelnevalt kindlaksmääratud tagasivõetava summa jaoks, millest on kuni ühe aasta jooksul maha arvatud makstud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate uute instrumentide märkimise summa. Kõnealune eelnevalt kindlaksmääratud summa võib olla kuni 2 % esimese taseme põhiomavahenditest, kui pädevad asutused on veendunud, et see ei sea ohtu krediidiasutuse või investeerimisühingu praegust või tulevast maksevõimeseisundit.

3. JAGU

Omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest ajutine loobumine

Artikkel 33

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitletavate sätete kohaldamisest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõike 1 kohaldamisel

1. Ajutise loobumise kestus ei ületa rahalise abi andmise tegevuskava kavandatud kestust. Kõnealust erandit ei tehta kauem kui viis aastat.

2. Erandit kohaldatakse ainult seoses uute osalustega finantssektori ettevõtjate instrumentides seoses rahalise abi andmise toiminguga.

3. Selleks et kehtestada ajutine erand omavahenditest mahaarvamise suhtes, võib pädev asutus käsitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 lõikes 1 osutatud ajutiste osaluste hoidmist rahalise abi toiminguna, mille eesmärk on finantssektori ettevõtja saneerida ja päästa, kui toiming sooritatakse kava alusel ja selle on heaks kiitnud pädev asutus, ning kui kavas on selgelt esitatud etapid, ajakava ja eesmärgid ning täpsustatud ajutise osaluse ja rahalise abi toimingute suhe.

V PEATÜKK

VÄHEMUSOSALUSED NING TÜTARETTEVÕTJATE EMITEERITUD TÄIENDAVATESSE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE JA TEISE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID

Artikkel 34

Varade liigid, mis võivad olla seotud eriotstarbeliste ettevõtjate tegevusega ning mõistete „minimaalne” ja „ebaoluline” tähendus seoses eriotstarbeliste ettevõtjate emiteeritud kvalifitseeruvate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 83 lõike 1 kohaldamisel

1. Eriotstarbelise ettevõtja varasid käsitatakse minimaalsete ja ebaolulistena, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)	eriotstarbelise ettevõtja varad, mis ei kuulu seotud tütarettevõtja omavahenditesse tehtud investeeringutesse, on piiratud rahaliste varadega, mis on mõeldud kupongide maksmiseks ja maksmisele kuuluvate omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmiseks;

b)	eriotstarbelise ettevõtja muude kui punktis a osutatud varade summa ei ületa 0,5 % eriotstarbelise ettevõtja koguvarade keskmisest viimase kolme aasta jooksul.

2. Lõike 1 punkti b kohaldamisel võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada suuremat osakaalu juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)	suuremat osakaalu on vaja, et võimaldada üksnes katta eriotstarbelise ettevõtja jooksvad kulud;

b)	vastav nimisumma ei ületa 500 000 eurot.

VI PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 575/2013 ÜLEMINEKUSÄTETE TÄPSUSTAMINE SEOSES OMAVAHENDITEGA

Artikkel 35

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised määruse (EL) nr 575/2013 artikli 481 lõike 1 kohaldamisel

1. Esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete korrigeerimine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 481 toimub vastavalt lõigetele 2–7.

2. Kui direktiivi 2006/48/EÜ ja direktiivi 2006/49/EÜ ülevõtmismeetmete alusel tulenevad kõnealused mahaarvamised ja filtrid omavahendite kirjetest, nagu osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a, b ja c, korrigeeritakse esimese taseme põhiomavahendite kirjeid.

3. Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel ja kui direktiivi 2006/48/EÜ ja direktiivi 2006/49/EÜ ülevõtmismeetmete alusel on kõnealuseid mahaarvamisi ja filtreid kohaldatud kõigi kirjete suhtes, nagu osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a–ca, võttes arvesse kõnealuse direktiivi artiklit 154, korrigeeritakse täiendavaid esimese taseme omavahendite kirjeid.

4. Kui täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summa on väiksem kui asjaomane korrigeerimine, korrigeeritakse ülejäänud osa esimese taseme põhiomavahendite kirjetes.

5. Muudel kui lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ja kui direktiivi 2006/48/EÜ ja direktiivi 2006/49/EÜ ülevõtmismeetmete alusel on kõnealuseid mahaarvamisi ja filtreid kohaldatud omavahendite kirjete suhtes, nagu osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides d–h, või koguomavahendite suhtes, nagu osutatud direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, korrigeeritakse teise taseme põhiomavahendite kirjeid.

6. Kui teise taseme omavahendite kirjete summa on väiksem kui asjaomane korrigeerimine, korrigeeritakse ülejäänud osa täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetes.

7. Kui teise taseme omavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summa on väiksem kui asjaomane korrigeerimine, korrigeeritakse ülejäänud osa esimese taseme põhiomavahendite kirjetes.

Artikkel 36

Sellised omavahendite muude elementide kirjed, mis on välja jäetud varasemate nõuete ajutisest kohaldamisest kapitaliinstrumentide suhtes, mis ei ole riigiabi, esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel

1. Kui omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes lubatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2021 kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 487 lõigetes 1 ja 2 sätestatud käsitlust, võib instrumente käsitleda sel viisil tervikuna või osaliselt. Mis tahes selline käsitlus ei mõjuta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 486 lõikes 4 määratletud ülempiiri arvutamist.

2. Lõikes 1 osutatud omavahenditesse kuuluvaid instrumente võib taas käsitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõikes 3 osutatud kirjetena, tingimusel, et need on kõnealuse määruse artikli 484 lõikes 3 osutatud kirjed ja et nende summa ei ületa enam kõnealuse määruse artikli 486 lõikes 2 osutatud vastavat ettenähtud osa (%).

3. Lõikes 1 osutatud omavahenditesse kuuluvaid instrumente võib taas käsitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 484 lõikes 4 osutatud kirjetena, tingimusel, et need on kõnealuse määruse artikli 484 lõigetes 3 ja 4 osutatud kirjed ja et nende summa ei ületa enam kõnealuse määruse artikli 486 lõikes 3 osutatud vastavat ettenähtud osa (%).

Artikkel 37

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. jaanuar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ, 14. juuni 2006, investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(9) Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).