millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 4,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, (2) eriti selle artikli lõike 8 lõike 2 teist lõiku,

Määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

Komisjon loob elektroonilise andmevahetussüsteemi kogu ametliku teabevahetuse jaoks liikmesriikide ja komisjoni vahel.

1. Elektrooniline andmevahetussüsteem (edaspidi „SFC2014-süsteem”) peab sisaldama vähemalt nendes näidistes, vormingutes ja vormides esitatud teavet, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013, määrusega (EL) nr 1299/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (5) ning liidu tulevase õigusaktiga, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020 (edaspidi „EMKFi määrus”).

2. SFC2014-süsteemi manustatud elektronblankettidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed”) ei või asendada struktureerimata andmetega, sealhulgas ei saa kasutada hüperlinke ega muud liiki struktureerimata andmeid, näiteks lisada dokumente või pilte. Kui liikmesriik edastab sama teabe struktureeritud ja struktureerimata andmete kujul, kasutatakse vastuolude korral struktureeritud andmeid.

1. Komisjon, liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) artikli 59 lõike 3 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 lõike 2 kohaselt määratud asutused ning organid, kellele kõnealuste asutuste ülesanded on delegeeritud, sisestavad SFC2014-süsteemi edastamiseks teabe, mille eest nad vastutavad, ning kõik selle teabe muudatused.

2. Iga komisjonile tehtavat teabeülekannet kontrollib ja selle edastab muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas. Ülesannete lahushoidmist toetavad SFC2014-süsteem või liikmesriigi infotehnoloogilised juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis on SFC2014-süsteemiga automaatselt ühendatud.

3. Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul või mõlemal tasandil isiku või isikud, kelle ülesandeks on hallata SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid:

4. Andmeülekanded ja tehingud peavad kandma elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (7) tähenduses. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad SFC2014-süsteemis kasutatud elektroonilise allkirja õiguslikku jõudu ja selle tõendina vastuvõetavust kohtumenetlustes.

Teabe töötlemisel SFC2014-süsteemis tagatakse üksikisikute privaatsuse ja isikuandmete kaitse ja juriidiliste isikute puhul ärisaladus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1995/46/EÜ (10) ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Tõhusa ja tulemusliku elektroonilise teabevahetuse tagamiseks peavad SFC2014-süsteemil olema järgmised omadused:

1. Liikmesriigid ja komisjon saavad SFC2014-süsteemi kasutada kas otse interaktiivse kasutajaliidese (veebirakendus) või tehnilise liidese kaudu (veebiteenused) kasutades eelnevalt kindlaksmääratud protokolle, mis võimaldab liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2014-süsteemi vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

2. Teabe liikmesriigilt komisjonile või vastupidi elektroonilise edastamise kuupäeva loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks.

3. Vääramatu jõu, SFC2014-süsteemi talitlushäire või SFC2014-süsteemiga ühenduse puudumise korral kauem kui ühe tööpäeva jooksul viimasel nädalal enne teabe edastamiseks ette nähtud tähtaega, või ajavahemikul 23.–31. detsember, või viie tööpäeva jooksul muudel juhtudel, võivad liikmesriigid ja komisjon kasutada teabe vahetamiseks paberkandjat, kasutades käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud näidiseid, vorminguid ja vorme.

Kui elektroonilise andmevahetussüsteemi rike kõrvaldatakse, ühendus sellega taastatakse või vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, kannab asjaomane osaline paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata ka SFC2014-süsteemi.

4. Lõikes 3 osutatud juhtudel loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks postitempli kuupäeva.

1. Komisjon kehtestab SFC2014-süsteemi jaoks arvutiturbestrateegia (edaspidi „SFC-süsteemi arvutiturbestrateegia), mida kohaldatakse SFC2014-süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjakohastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele K(2006) 3602 (11) ja selle rakenduseeskirjadele. Komisjon määrab ühe või mitu isikut, kes vastutavad SFC2014-süsteemi arvutiturbestrateegia määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2. Liikmesriigid ja muud Euroopa institutsioonid (v.a komisjon), kes on saanud SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigused, peavad järgima SFC2014-süsteemi portaalis avaldatud arvutiturbe tingimusi ning meetmeid, mida komisjon andmeülekannete turvalisuse tagamiseks SFC2014-süsteemis rakendab, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kasutamisega.

3. Liikmesriigid ja komisjon rakendavad nende poolt SFC2014-süsteemis salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagavad nende tõhususe.

4. Liikmesriigid võtavad vastu riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia, milles käsitletakse juurdepääsu SFC2014-süsteemile ja sellesse andmete automaatset sisestamist, tagades minimaalsed turvanõuded. Kõnealune riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia võib osutada muudele turvadokumentidele. Iga liikmesriik tagab, et kõnealuseid arvutiturbestrateegiaid kohaldatakse kõigile asutustele, kes kasutavad SFC2014-süsteemi.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel käsitletakse vajaduse korral järgmisi aspekte:

6. Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia põhineb riskianalüüsil ja kirjeldatud meetmed on proportsionaalsed tuvastatud riskidega.

7. Dokumendid, milles riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia sätestatakse, tehakse komisjonile tema taotluse korral kättesaadavaks.

8. Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul tasandil ühe või mitu isikut, kes vastutavad riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia säilitamise ja kohaldamise eest. Kõnealune isik (isikud) tegutseb (tegutsevad) kontaktisiku(te)na komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud isiku või isikute vahel.

9. Nii SFC-süsteemi arvutiturbestrateegiat kui ka asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke arvutiturbestrateegiaid ajakohastatakse tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral. Arvutiturbestrateegiad vaadatakse igal juhul läbi kord aastas, et tagada nende jätkuv nõuetekohane toimimine.

(Volitamine määruse (EÜ) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel)

Sekkumiskategooriate jaoks vajalik nomenklatuur, millele on osutatud määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teises lõigus, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ, 25. november 2009, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1995/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11) Komisjoni otsus K(2006) 3602, 16. august 2006, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni kasutatavate infosüsteemide turvalisust.

LISA

Euroopa Regionaalarengu Fondi sekkumiskategooriate nomenklatuur Euroopa territoriaalse koostöö raames

TABEL 1: SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

1. SEKKUMISVALDKOND
I. Tootlik investeering:
001	Üldine tootlik investeering väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)
002	Teadusuuringud ja innovatsioon suurtes ettevõtetes
003	Tootlik investeering suurtesse ettevõtetesse seoses vähese CO2-heitega majanduse edendamisega
004	Tootlik investeering, mis on seotud suurte ettevõtete ja VKEde vahelise koostööga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) toodete ja teenuste, e-kaubanduse ja sellealase nõudluse edendamiseks
II. Põhiteenuste osutamiseks vajalik taristu ja sellega seotud investeering:
	Energiataristu
005	Elektrienergia (salvestamine ja ülekanne)
006	Elektrienergia (TEN-E salvestamine ja ülekanne)
007	Maagaas
008	Maagaas (TEN-E)
009	Taastuvenergia: tuul
010	Taastuvenergia: päike
011	Taastuvenergia: biomass
012	Muu taastuvenergia (sealhulgas hüdroelekter, geotermiline ja mereenergia) ning taastuvenergia integreerimine (sealhulgas salvestamine, elektrienergia muundamine gaasiks ning taastuvvesiniktehnoloogia taristu)
013	Riikliku taristu energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed
014	Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed
015	Keskmisel ja madalpingel töötavad arukad energiajaotussüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid)
016	Suure tõhususega koostootmine ning kaugküte
	Keskkonnataristu
017	Olmejäätmete käitlemine (sh meetmed olmejäätmete miinimumini vähendamiseks, sorteerimiseks, ringlussevõtuks)
018	Olmejäätmete käitlemine (sh mehhaanilis-bioloogilise töötlemise, termilise töötlemise, põletamise ja prügilasse ladestamise meetmed)
019	Kaubandus-, tööstus- või ohtlike jäätmete käitlemine
020	Inimtarbeks vajalik veevarustus (kaevandamise, töötlemise, ladustamise ja jaotamise taristu)
021	Veemajandus ja joogivee kaitse (sh vesikonna majandamine, veevarustus, konkreetsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, veearvestite lugemine piirkonna- ja tarbija tasandil, tasude kogumise süsteemid ja lekete vähendamine)
022	Reovee puhastamine
023	Keskkonnameetmed, mille eesmärk on vähendada ja/või vältida kasvuhoonegaaside heidet (sh metaani töötlemine ja ladustamine ning kompostimine)
	Transporditaristu
024	Raudteed (TEN-T põhivõrk)
025	Raudteed (TEN-T üldvõrk)
026	Muud raudteed
027	Raudteeveerem
028	TEN-T kiirteed ja maanteed — põhivõrk (uued)
029	TEN-T kiirteed ja maanteed — üldvõrk (uued)
030	Kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega (uued)
031	Muud riiklikud ja piirkondlikud maanteed (uued)
032	Kohalik teedevõrk (uus)
033	Taastatud või täiustatud TEN-T maanteed
034	Muu taastatud või täiustatud tee (kiirtee, riiklik, piirkondlik või kohalik tee)
035	Mitmeliigiline transport (TEN-T)
036	Mitmeliigiline transport
037	Lennujaamad (TEN-T) (1)
038	Muud lennujaamad (1)
039	Meresadamad (TEN-T)
040	Muud meresadamad
041	Siseveeteed ja sadamad (TEN-T)
042	Siseveeteed ja sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)
	Säästev transport
043	Puhta linnatranspordi taristu ja edendamine (sh seadmed ja veerem)
044	Arukad transpordisüsteemid (sh nõudluse juhtimise, teemaksusüsteemide, IT seire-, kontrolli- ja teabesüsteemide kehtestamiseks)
	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu
045	IKT: Tuum-/tagasiühenduse võrk
046	IKT: Kiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 30 Mbps)
047	IKT: Ülikiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 100 Mbps)
048	IKT: Muud liiki IKT taristu/suuremahulised arvutisüsteemid/seadmed (sh e-taristu, andmekeskused ja sensorid; ka siis, kui need on integreeritud muu taristuga, näiteks uurimisasutused, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna taristu)
III. Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusevaldkonna taristu ja sellega seotud investeering:
049	Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu
050	Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu
051	Koolihariduse (põhi- ja keskharidus) jaoks vajalik taristu
052	Väikelaste hariduse ja hoiu jaoks vajalik taristu
053	Tervishoid
054	Eluasemed
055	Muu sotsiaalvaldkonna taristu, mis aitab kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule
IV. Sisemise potentsiaali arendamine:
	Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
056	Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse VKEdes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga
057	Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse suurtes ettevõtetes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga
058	Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (avalik sektor)
059	Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (erasektor, sh teaduspargid)
060	Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine
061	Teadus- ja innovatsioonialane tegevus erasektori uurimiskeskustes, sh võrgustike loomine
062	Tehnosiire ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö, mis toetab eelkõige VKEsid
063	Klastrite toetamine ja ärivõrgustikud, mis toetavad eelkõige VKEsid
064	Teadusuuringud ja innovatsioon VKEdes (sh innovatsiooniosakute süsteem, protsessi, kujunduse, teenuste ja sotsiaalvaldkonnaga seotud innovatsioon)
065	Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu, protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele
	Ettevõtete areng
066	Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)
067	VKEde äritegevuse arendamine, ettevõtluse ja inkubatsiooni toetamine (sh toetus kõrvalettevõtetele (spin-offs ja spin-outs)
068	Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed
069	Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes
070	Energiatõhususe edendamine suurtes ettevõtetes
071	Selliste teenuste pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtete arendamine ja edendamine, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse arendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele (sh toetus sellistele teenustele)
072	VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)
073	Toetus sotsiaalsetele ettevõtetele (VKEd)
074	Turismialaste väärtuste arendamine ja edendamine VKEdes
075	Turismialaste teenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks
076	Kultuuri- ja loomevara arendamine ja edendamine VKEdes
077	Kultuuri- ja loometeenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks
	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) — nõudluse stimuleerimine, rakendused ja teenused
078	E-valitsuse teenused ja rakendused (sh e-riigihanked, IKT meetmed, millega toetatakse avaliku halduse reformi, küberjulgeolek, usaldust ja eraelu puutumatust käsitlevad meetmed, e-õigus ja e-demokraatia)
079	Juurdepääs avaliku sektori teabele (sh avaandmed, e-kultuur, digitaalraamatukogud, digitaalne infosisu ja e-turism)
080	E-kaasatuse, e-juurdepääsetavuse, e-õppe ja e-hariduse teenused ja rakendused, digitaaloskused
081	IKT lahendused tervislikuks ja aktiivseks vananemiseks ning e-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus ja ühiskava „Intelligentne elukeskkond”)
082	IKT teenused ja rakendused VKEdele (sh e-kaubandus, e-äri ning võrgustikupõhised äriprotsessid), eluslaborid, veebiettevõtlus ja IKT idufirmade loomine
	Keskkond
083	Õhukvaliteedi meetmed
084	Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)
085	Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja suurendamine, looduskaitse ja roheline taristu
086	Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine
087	Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide (nt erosioon, tulekahjud, üleujutused, tormid ja põud) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud
088	Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nt tehnoloogiaalased õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud
089	Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine
090	Jalgratta- ja jalakäijateed
091	Looduslike alade turismivõimaluste arendamine ja edendamine
092	Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine
093	Riigi turismiteenuste kaitse, arendamine ja edendamine
094	Riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine
095	Riigi kultuuripärandiga seotud teenuste arendamine ja edendamine
	Muud
096	ERFi rakendamisega seotud riiklike haldusasutuste institutsiooniline suutlikkus ja avalikud teenused või meetmed ESFi institutsioonilist suutlikkust käsitlevate algatuste toetamiseks
097	Kogukondlikult juhitud kohaliku arengu algatused linna- ja maapiirkondades
098	Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine
099	Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks
100	Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks
101	Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)
V. Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamine:
102	Tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu
103	Eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseerunud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid
104	Töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine, sealhulgas innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ning mikroettevõtted
105	Meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine
106	Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega
107	Aktiivse ja tervena vananemine
108	Tööturuasutuste (nt avalikud ja eraõiguslikud tööhõivetalitused) moderniseerimine ning tööturu vajaduste parem rahuldamine, sealhulgas meetmed töötajate riikidevahelise liikuvuse parandamiseks liikuvuskavade ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel
VI. Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine:
109	Aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet
110	Marginaliseerunud kogukondade (nt romad) sotsiaal-majanduslik integreerimine
111	Võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ja võrdsete võimaluste edendamine
112	Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele
113	Sotsiaalse ettevõtluse edendamine ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi
114	Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad
VII. Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks:
115	Koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas (formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse
116	Kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi
117	Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuse suurendamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine karjäärinõustamise ja omandatud oskuste tunnistamise kaudu
118	Haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, õpingutelt tööle siirdumise hõlbustamine, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud kaheosalise õppe süsteemid ja praktikaskeemid
VIII. Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine:
119	Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava
120	Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava
IX. Tehniline abi:
121	Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
122	Hindamine ja uuringud
123	Teave ja teabevahetus

TABEL 2: RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID

2. RAHASTAMISVIIS
01	Tagastamatu abi
02	Tagastatav abi
03	Toetus rahastamisvahendite kaudu: riski- ja omakapital või samaväärne vahend
04	Toetus rahastamisvahendite kaudu: laen või samaväärne vahend
05	Toetus rahastamisvahendite kaudu: tagatis või samaväärne vahend
06	Toetus rahastamisvahendite kaudu: intressitoetus, tagatistasu toetus, tehniline abi või samaväärne vahend
07	Preemia

TABEL 3: TERRITOORIUMI LIIKI KÄSITLEVAD KOODID

3. TERRITOORIUMI LIIK
01	Suured linnapiirkonnad (tihedalt asustatud, rahvaarv > 50 000)
02	Väikesed linnapiirkonnad (keskmise asustustihedusega, rahvaarv > 5 000)
03	Maapiirkonnad (hõredalt asustatud)
04	Makropiirkondlik koostööpiirkond
05	Koostöö riiklike ja piirkondlike programmipiirkondade vahel siseriiklikus kontekstis
06	ESFi riikidevaheline koostöö
07	Ei kohaldata

TABEL 4: TERRITORIAALSEID RAKENDUSMEHHANISME KÄSITLEVAD KOODID

4. TERRITORIAALSED RAKENDUSMEHHANISMID
01	Integreeritud territoriaalsed investeeringud – linnapiirkonnad
02	Muud terviklikud lähenemisviisid linnade säästvale arengule
03	Muud integreeritud territoriaalsed investeeringud
04	Muud terviklikud lähenemisviisid maapiirkondade säästvale arengule
05	Muud terviklikud lähenemisviisid linna- ja maapiirkondade säästvale arengule
06	Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu algatused
07	Ei kohaldata

TABEL 5: TEMAATILISI EESMÄRKE KÄSITLEVAD KOODID

5. TEMAATILINE EESMÄRK (ERF ja Ühtekuuluvusfond)
01	Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine
02	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine
03	Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine
04	Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites
05	Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine
06	Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine
07	Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine
08	Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine
09	Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlemine vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu
010	Investeerimine haridusse, koolitusse, oskuste omandamisega seotud kutseõppesse ja elukestvasse õppesse
011	Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ning tõhus avalik haldus
012	Ei kohaldata (ainult tehniline abi)

TABEL 6: MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID

6. MAJANDUSTEGEVUS
01	Põllumajandus ja metsandus
02	Kalapüük ja vesiviljelus
03	Toiduainete ja jookide tootmine
04	Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine
05	Transpordivahendite tootmine
06	Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine
07	Muu mujal liigitamata tootmine
08	Ehitus
09	All- ja pealmaakaevandamine (sh energeetiliste maavarade kaevandamine)
10	Elektrienergia, gaas, aur, kuum vesi ja õhu konditsioneerimine
11	Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
12	Veondus ja ladustamine
13	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane tegevus, sh telekommunikatsioon, infoalane tegevus, arvutiprogrammide programmeerimis-, nõustamis- ja nendega seotud teenused
14	Hulgi- ja jaekaubandus
15	Turism, majutus ja toitlustus
16	Finants- ja kindlustustegevus
17	Kinnisvara, rentimine ja äritegevus
18	Avalik haldus
19	Haridus
20	Tervishoid
21	Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus
22	Keskkonna ja kliimamuutustega seotud tegevused
23	Kunst, meelelahutus, loomemajandus ja vaba aeg
24	Mujal liigitamata teenused

TABEL 7: ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID

7. ASUKOHT (2)
Kood	Asukoht
	Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (2) lisas.

(1) Üksnes investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega või millega kaasnevad lennujaamade keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalikud investeeringud.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).