8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 118/2014,

30. jaanuar 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõiget 5, artikli 8 lõiget 6, artikli 16 lõiget 4, artikli 21 lõiget 3, artikli 22 lõiget 3, artikli 23 lõiget 4, artikli 24 lõiget 5, artikli 29 lõikeid 1 ja 4, artikli 31 lõiget 4, artikli 32 lõikeid 1 ja 5 ning artikli 35 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1560/2003 (2) võeti vastu mitu nõukogu määruse (EÜ) nr 343/2003 (3) rakendamiseks vajalikku üksikasjalikku eeskirja.

(2)

2013. aasta juunis võeti vastu määrus (EL) nr 604/2013, millega sõnastatakse uuesti määrus (EÜ) nr 343/2003. Määruse (EL) nr 604/2013 tõhusaks rakendamiseks tuleks vastu võtta mitu täiendavat üksikasjalikku eeskirja.

(3)

Selleks et suurendada süsteemi tõhusust ja parandada siseriiklike ametiasutuste vahelist koostööd, on vaja muuta eeskirju, mis käsitlevad vastuvõtmis- ja tagasivõtmispalvete edastamist ja menetlemist, teabesaamispalveid, koostööd perekonnaliikmete ja teiste sugulaste taasühendamisel saatjata alaealiste ja ülalpeetavate puhul ning üleandmiste teostamist.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1560/2003 ei ole ette nähtud ühist Dublini/Eurodaci teabelehte, eraldi teabelehte saatjata alaealiste jaoks, tüüpvormi asjakohase info vahetamiseks saatjata alaealiste kohta, ühetaolisi tingimusi alaealisi ja ülalpeetavaid isikuid käsitleva teabega tutvumiseks ning selle vahetamiseks, enne üleandmist toimuva teabevahetuse standardvormi, ühist tervisetõendit, ühetaolisi tingimusi ega praktilist korda isikute terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist. Sellest tulenevalt tuleks lisada uued sätted.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (4) asendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000 (5) ning sellega tehakse muudatused Eurodac-süsteemis. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1560/2003 kohandada, et kajastada korrektselt määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud menetluste ja määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamise vastastikust mõju.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008 (6) on ette nähtud eeskirjad määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamise hõlbustamise kohta. Sellest tulenevalt tuleks muuta ühetaolisi tingimusi taotlejate vastuvõtmise palvete koostamiseks ja esitamiseks, et lisada eeskirjad viisainfosüsteemi andmete kasutamise kohta.

(7)

Tehnilised kohandused on vajalikud, et reageerida kohaldatavate standardite ja määrusega (EÜ) nr 1560/2003 määruse (EL) nr 604/2013 rakendamise hõlbustamiseks loodud elektroonilise andmeedastusvõrgu kasutamise praktilise korra arengule.

(8)

Kõnealuse määruse kohaselt teostatava läbivaatamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (7).

(9)

Määrust (EL) nr 604/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes. Määruse (EL) nr 604/2013 täieliku kohaldamise võimaldamiseks peaks käesolev määrus jõustuma niipea kui võimalik.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 604/2013 artikli 44 lõike 2 alusel loodud komitee arvamusega.

(11)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1560/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1560/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1560/2003 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui palve põhineb kokkulangevusel, millest viisainfosüsteem (VIS) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (*1) artikli 21 kohaselt teatanud pärast seda, kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi on võrreldud varem võetud ja VISile nimetatud määruse artikli 9 kohaselt saadetud ning nimetatud määruse artikli 21 kohaselt kontrollitud sõrmejälgedega, sisaldab palve ka VISi poolt edastatud teavet.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).”"

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Tagasivõtmispalvete koostamine

Tagasivõtmispalve koostatakse tüüpvormil vastavalt III lisas esitatud näidisele ja selles märgitakse palve laad ja põhjused ning palve aluseks olevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (*2) sätted.

Palve sisaldab vajaduse korral ka:

a)

koopiat kõigist otsestest ja kaudsetest tõenditest, mis näitavad, et palve saajaks olev liikmesriik vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ja sellele vajaduse korral lisatud märkusi, mis käsitlevad tõendite saamise asjaolusid ja tõendusjõudu, mille palve esitajaks olev liikmesriik on neile omistanud määruse (EL) nr 604/2013 artikli 22 lõikes 3 osutatud otseste ja kaudsete tõendite loendite põhjal, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas;

b)

kokkulangevust, millest Eurodac-süsteemi kesküksus on määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 4 lõike 5 kohaselt teatanud pärast seda, kui taotleja sõrmejälgi on võrreldud varem võetud ja kesküksusele nimetatud määruse artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt saadetud ning nimetatud määruse artikli 4 lõike 6 kohaselt kontrollitud sõrmejälgedega.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).”"

3)

Artiklile 8 lisatakse uus lõige:

„3.   VI lisas esitatud tüüpvormi kasutatakse vastutavale liikmesriigile selliste andmete saatmiseks, mis on olulised üleantava isiku õiguste ja esmavajaduste tagamise seisukohast. Seda tüüpvormi käsitatakse teatena lõike 2 tähenduses.”

4)

Artiklile 9 lisatakse uus lõige:

„1a.   Kui üleandmine on edasi lükatud üleandva liikmesriigi taotlusel, peavad üleandev ja vastutav liikmesriik jätkama suhtlemist, et uus üleandmine kooskõlas artikliga 8 korraldataks niipea kui võimalik ja hiljemalt kahe nädala jooksul alates hetkest, mil asutused said teada viivituse või edasilükkamise tinginud asjaolude äralangemisest. Sellisel juhul saadetakse üleandmise eel VI lisas esitatud ajakohastatud tüüpvorm andmete edastamiseks enne üleandmist.”

5)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriik, kes ei saa teostada üleandmist ühel määruse (EL) nr 604/2013 artikli 29 lõikes 2 sätestatud põhjustest tavapärase kuuekuulise tähtaja jooksul asjaomase isiku vastuvõtmise või tagasivõtmise palve rahuldamisest või kaebuse või uuesti läbivaatamise suhtes tehtud lõplikust otsusest, kui sellel on peatav toime, teatab sellest vastutavale liikmesriigile enne selle tähtaja lõppu. Vastasel juhul jääb vastutus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ja muude määruse (EL) nr 604/2013 kohaste kohustuste täitmise eest palve esitajaks olevale liikmesriigile kooskõlas kõnealuse määruse artikli 29 lõikega 2.”

6)

Artiklile 11 lisatakse uus lõige:

„6.   Kui taotleja viibib teise liikmesriigi territooriumil kui see riik, kus viibib määruse (EL) nr 604/2013 artikli 16 lõikes 1 osutatud laps, vend või õde või vanem, konsulteerivad kaks liikmesriiki teineteisega ja vahetavad teavet, et teha kindlaks:

a)

tõendatud perekondlikud sidemed taotleja ja lapse, venna või õe või vanema vahel;

b)

sõltuvussuhe taotleja ja lapse, venna või õe või vanema vahel;

c)

asjaomase isiku võime hoolitseda ülalpeetava isiku eest;

d)

vajaduse korral elemendid, mida võtta arvesse, et hinnata suutmatust pikema aja jooksul reisida.

Selleks et vahetada esimeses lõigus osutatud teavet, kasutatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud tüüpvormi.

Palve saajaks olev liikmesriik püüab vastata nelja nädala jooksul pärast palve saamist. Kui veenvad tõendid osutavad sellele, et täiendav uurimine annaks asjakohasemat teavet, teatab palve saajaks olev liikmesriik palve esitajaks olevale liikmesriigile, et vaja on kaht lisanädalat.

Käesolevas artiklis sätestatud teabesaamispalve tuleb täita, järgides täielikult määruse (EL) nr 604/2013 artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 2, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Kõnealune kohustus kehtib, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõike 5 kohaldamist.”

7)

Artiklile 12 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Selleks et hõlbustada saatjata alaealise perekonnaliikmete, vendade või õdede või sugulaste kindlakstegemiseks vajalikku tegevust, otsib ja/või võtab liikmesriik, kellele saatjata alaealine on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, pärast isikliku vestluse pidamist määruse (EL) nr 604/2013 artikli 5 kohaselt kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud esindaja juuresolekul arvesse alaealise esitatud teavet või teavet, mis pärineb mis tahes muult usaldusväärselt allikalt, kes tunneb isiklikku olukorda või alaealise või tema perekonnaliikme, venna või õe või sugulase läbitud teekonda.

Asutused, kes osalevad saatjata alaealise esitatud taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemise protsessis, kaasavad sellesse võimalikult suures ulatuses määruse (EL) nr 604/2013 artikli 6 lõikes 2 osutatud esindaja.

4.   Kui määruse (EL) nr 604/2013 artiklist 8 tulenevate kohustuste kohaldamisel on saatjata alaealise esitatud taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemise protsessis osaleval liikmesriigil teavet, mis võimaldab hakata kindlaks tegema perekonnaliiget, venda või õde või sugulast ja/või tema asukohta, konsulteerib kõnealune liikmesriik vajaduse korral teiste liikmesriikidega ja vahetab teavet, et:

a)

teha kindlaks saatjata alaealise perekonnaliikmed, vennad või õed või sugulased, kes viibivad liikmesriikide territooriumil;

b)

tuvastada tõendatud perekondlike sidemete olemasolu;

c)

hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhul, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, vennad või õed või sugulased viibivad rohkem kui ühes liikmesriigis.

5.   Kui lõikes 4 osutatud teabe vahetamine viitab sellele, et teises liikmesriigis või teistes riikides viibib veel perekonnaliikmeid, vendi või õdesid või sugulasi, teeb liikmesriik, kus saatjata alaealine viibib, koostööd asjaomase liikmesriigi või asjaomaste riikidega, et määrata kindlaks kõige sobivam isik, kellele alaealine usaldatakse, ja eelkõige teha kindlaks:

a)

alaealise ja liikmesriikide territooriumil tuvastatud eri isikute vaheliste perekondlike sidemete tugevus;

b)

asjaomaste isikute võime ja valmisolek hoolitseda alaealise eest;

c)

alaealise parimad huvid iga juhtumi puhul.

6.   Selleks et vahetada lõikes 4 osutatud teavet, kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud tüüpvormi.

Palve saajaks olev liikmesriik püüab vastata nelja nädala jooksul pärast palve saamist. Kui veenvad tõendid osutavad sellele, et täiendav uurimine annaks asjakohasemat teavet, teatab palve saajaks olev liikmesriik palve esitajaks olevale liikmesriigile, et vaja on kaht lisanädalat.

Käesolevas artiklis sätestatud teabesaamispalve tuleb täita, järgides täielikult määruse (EL) nr 604/2013 artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 2, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Kõnealune kohustus kehtib, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõike 5 kohaldamist.”

8)

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Palved, vastused ja kõik liikmesriikidevahelised kirjad, mis on seotud määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamisega, saadetakse elektroonilise sidevõrgu „DubliNet” kaudu, mis on loodud käesoleva määruse II jaotise alusel.”

9)

Lisatakse uus artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Ühetaolised tingimused ja praktiline kord terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist

Terviseandmete vahetamine enne üleandmist ja eelkõige IX lisas sätestatud tervisetõendi edastamine toimub üksnes asutuste vahel, kellest on komisjoni teavitatud kooskõlas määruse (EL) nr 604/2013 artikliga 35, kasutades süsteemi „DubliNet”.

Taotlejat üleandev liikmesriik ja vastutav liikmesriik püüavad enne tervisetõendi edastamist kokku leppida keele, mida kasutatakse kõnealuse tõendi täitmiseks, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, eelkõige kiire tegutsemise vajadust saabumisel.”

10)

Lisatakse uus artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Teabelehed rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks

1.   X lisas on esitatud ühine teabeleht, milles teavitatakse kõiki rahvusvahelise kaitse taotlejaid määruse (EL) nr 604/2013 sätetest ja määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisest.

2.   XI lisas on esitatud eraldi teabeleht saatjata laste jaoks, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset.

3.   XII lisas on esitatud teave kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes on kinni peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega.

4.   XIII lisas on esitatud teave liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele.”

11)

Artikli 18 lõige 2 jäetakse välja.

12)

Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Riiklikud juurdepääsupunktid saadavad üksteisele vorme, mille näidised on esitatud I ja III lisas, ning V, VI, VII, VIII ja IX lisas esitatud teabesaamispalve vorme komisjoni ettenähtud vormingus. Komisjon teatab liikmesriikidele kohaldatavatest tehnilistest normidest.”

13)

Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Igal teatel on viitenumber, mis võimaldab üheselt ära tunda juhtumi, millega see on seotud, ja palve esitajaks oleva liikmesriigi. Kõnealune number peab võimaldama ka kindlaks teha, kas teade on seotud vastuvõtmispalvega (1. liik), tagasivõtmispalvega (2. liik), teabesaamispalvega (3. liik), teabe vahetamisega taotleja lapse, venna või õe või vanema kohta, kui on tegemist ülalpeetavatega (4. liik), teabe vahetamisega saatjata alaealise perekonna, venna või õe või sugulase kohta (5. liik), teabe edastamisega enne üleandmist (6. liik) või ühise tervisetõendi edastamisega (7. liik).”

14)

Artikli 20 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui palve põhineb Eurodac-süsteemi andmetel, lisatakse palve saajaks oleva liikmesriigi Eurodac-süsteemi viitenumber.”

15)

Artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui riiklikust juurdepääsupunktist on saadetud andmeid sellisele riiklikule juurdepääsupunktile, mille toimimises on esinenud katkestusi, tõendatakse saatmiskuupäeva ja -kellaaega saatmislogiga keskse sideinfrastruktuuri tasandil. Riikliku juurdepääsupunkti toimimise katkestuse ajal ei peatata määrusega (EL) nr 604/2013 palve või vastuse saatmiseks ettenähtud tähtaegade kulgemist.”

16)

Lisad asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 180, 29.6.2013, lk 31.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(5)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).


LISA

„I LISA

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

Image 3

Tekst pildi

Image 4

Tekst pildi

„II LISA

(Viidatakse määruse (EL) nr 604/2013 artiklitele)

LOEND A

TÕENDUSVIISID

I.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise menetlus

1.   Taotleja on saatjata alaealine, kelle pereliige või sugulane (isa, ema, laps, õde-vend, tädi, onu, vanavanem, lapse eest vastutav täiskasvanu, eestkostja) viibib mõnes liikmesriigis (artikkel 8)

Otsesed tõendid

muu liikmesriigi kirjalik kinnitus teabe kohta;

registriväljavõtted;

pereliikmele antud elamisload;

tõendid isikute sugulussuhte kohta, kui need on kättesaadavad;

nende puudumisel vajaduse korral DNA- või vereproovide võrdluse tulemus.

2.   Taotleja pereliige, kes on saanud rahvusvahelise kaitse, elab seaduslikult mõnes liikmesriigis (artikkel 9)

Otsesed tõendid

muu liikmesriigi kirjalik kinnitus teabe kohta;

registriväljavõtted;

pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikule antud elamisload;

tõendid isikute sugulussuhte kohta, kui need on kättesaadavad;

asjaomaste isikute nõusolek.

3.   Taotleja pereliige, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole veel esimest sisulist otsust tehtud, viibib mõnes liikmesriigis (artikkel 10)

Otsesed tõendid

muu liikmesriigi kirjalik kinnitus teabe kohta;

registriväljavõtted;

isikule taotluse läbivaatamise ajaks antud ajutised elamisload;

tõendid isikute sugulussuhte kohta, kui need on kättesaadavad;

nende puudumisel vajaduse korral DNA- või vereproovide võrdluse tulemus;

asjaomaste isikute nõusolek.

4.   Kehtivad elamisload (artikli 12 lõiked 1 ja 3) või elamisload, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Otsesed tõendid

elamisluba;

väljavõtted välismaalaste registrist või sarnastest registritest;

elamisloa väljastanud liikmesriigi kinnitus/selgitused teabe kohta.

5.   Kehtivad viisad (artikli 12 lõiked 2 ja 3) või viisad, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kuus kuud tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Otsesed tõendid

väljastatud viisa (kehtiv või aegunud, vastavalt olukorrale);

väljavõtted välismaalaste registrist või sarnastest registritest;

VISi kaudu edastatud andmete kokkulangevus kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 21;

viisa väljastanud liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta.

6.   Seaduslik sisenemine territooriumile välispiiri kaudu (artikkel 14)

Otsesed tõendid

passis olev sissesõidutempel;

liikmesriigiga piirneva riigi väljasõidutempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva;

piletid, mis võimaldavad vormiliselt kindlaks teha sisenemise välispiiri kaudu;

passis olev sissesõidutempel või sarnane märge.

7.   Ebaseaduslik sisenemine välispiiri kaudu (artikli 13 lõige 1)

Otsesed tõendid

kokkulangevus, mis on Eurodaci süsteemi abil kindlaks tehtud taotleja sõrmejälgede võrdlemisel Eurodaci süsteemi käsitleva määruse artikli 14 kohaselt võetud sõrmejälgedega;

võltsitud passis olev sissesõidutempel;

liikmesriigiga piirneva riigi väljasõidutempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva;

piletid, mis võimaldavad vormiliselt kindlaks teha sisenemise välispiiri kaudu;

passis olev sissesõidutempel või sarnane märge.

8.   Vähemalt viie kuu pikkune viibimine mõnes liikmesriigis (artikli 13 lõige 2)

Otsesed tõendid

elamisloataotluse läbivaatamise ajaks antud elamisload;

vähemalt viiekuulise vahega väljastatud ja täitmisele pööramata jäetud väljasõidu- või väljasaatmiskorraldused;

väljavõtted haiglate, vanglate, kinnipidamiskeskuste registritest.

9.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 2)

Otsesed tõendid

väljasõidutempel;

väljavõtted kolmandate riikide registritest (tõendid viibimise kohta);

piletid, mis võimaldavad vormiliselt kindlaks teha väljumise või sisenemise välispiiri kaudu;

selle liikmesriigi selgitused/kinnitus, kust lahkudes väljus rahvusvahelise kaitse taotleja liikmesriikide territooriumilt;

liikmesriigiga piirneva kolmanda riigi tempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva.

II.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustus lubada taotlejal naasta või ta tagasi võtta

1.   Vastutava liikmesriigi määramise menetlus on käimas liikmesriigis, kus esitati rahvusvahelise kaitse taotlus (artikli 20 lõige 5)

Otsesed tõendid

kokkulangevus, mis on Eurodaci süsteemi abil kindlaks tehtud taotleja sõrmejälgede võrdlemisel Eurodaci süsteemi käsitleva määruse artikli 9 kohaselt võetud sõrmejälgedega;

taotleja esitatud vorm;

ametiasutuste koostatud protokoll;

taotlusega seoses võetud sõrmejäljed;

väljavõtted asjakohastest registritest ja toimikutest;

ametiasutuste kirjalik protokoll, mis tõendab, et taotlus on esitatud.

2.   Rahvusvahelise kaitse taotlus on läbivaatamisel või on varem läbi vaadatud (artikli 18 lõike 1 punktid b, c ja d)

Otsesed tõendid

kokkulangevus, mis on Eurodaci süsteemi abil kindlaks tehtud taotleja sõrmejälgede võrdlemisel Eurodaci süsteemi käsitleva määruse artikli 9 kohaselt võetud sõrmejälgedega;

taotleja esitatud vorm;

ametiasutuste koostatud protokoll;

taotlusega seoses võetud sõrmejäljed;

väljavõtted asjakohastest registritest ja toimikutest;

ametiasutuste kirjalik protokoll, mis tõendab, et taotlus on esitatud.

3.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 20 lõige 5; artikli 19 lõige 2)

Otsesed tõendid

väljasõidutempel;

väljavõtted kolmandate riikide registritest (tõendid viibimise kohta);

liikmesriigiga piirneva kolmanda riigi väljasõidutempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva;

asutuste kirjalik tõend selle kohta, et välismaalane on tegelikult välja saadetud.

4.   Väljasaatmine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 3)

Otsesed tõendid

asutuste kirjalik tõend selle kohta, et välismaalane on tegelikult välja saadetud;

väljasõidutempel;

kolmanda riigi kinnitus väljasaatmist käsitleva teabe kohta.

LOEND B

KAUDSED TÕENDID

I.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise menetlus

1.   Saatjata alaealisest taotleja pereliikme (ema, isa, eestkostja) viibimine mõnes liikmesriigis (artikkel 8)

Kaudsed tõendid (1)

taotleja esitatud kontrollitav teave;

asjaomaste pereliikmete avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta.

2.   Taotleja pereliige, kes on pagulane või rahvusvahelise kaitse saaja, elab seaduslikult mõnes liikmesriigis (artikkel 9)

Kaudsed tõendid

taotleja esitatud kontrollitav teave;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta.

3.   Taotleja pereliige, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole veel esimest sisulist otsust tehtud, viibib mõnes liikmesriigis (artikkel 10)

Kaudsed tõendid

taotleja esitatud kontrollitav teave;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta.

4.   Kehtivad elamisload (artikli 12 lõiked 1 ja 3) või elamisload, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

selle liikmesriigi kinnitus/selgitused teabe kohta, kes ei väljastanud elamisluba;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

5.   Kehtivad viisad (artikli 12 lõiked 2 ja 3) või viisad, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kuus kuud tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

selle liikmesriigi kinnitus/selgitused teabe kohta, kes ei väljastanud elamisluba;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

6.   Seaduslik sisenemine territooriumile välispiiri kaudu (artikkel 14)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

liikmesriikide avalike või eraasutuste sissepääsuload;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

7.   Ebaseaduslik sisenemine territooriumile välispiiri kaudu (artikli 13 lõige 1)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

liikmesriikide avalike või eraasutuste sissepääsuload;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

8.   Vähemalt viie kuu pikkune viibimine mõnes liikmesriigis (artikli 13 lõige 2)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

valitsusvälise organisatsiooni, näiteks abivajajatele majutust pakkuva organisatsiooni kinnitus/selgitused teabe kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed;

sõidupiletid;

hotelliarved;

liikmesriikide avalike või eraasutuste sissepääsuload;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

9.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 2)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

artikli 19 lõike 2 kohta: väljasõidutempel, kui asjaomane taotleja on lahkunud liikmesriikide territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid kolmandas riigis;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

II.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustus lubada taotlejal uuesti riiki siseneda või ta tagasi võtta

1.   Vastutava liikmesriigi määramise menetlus on käimas liikmesriigis, kus esitati rahvusvahelise kaitse taotlus (artikli 20 lõige 5)

Kaudsed tõendid

taotleja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta.

2.   Rahvusvahelise kaitse taotlus on läbivaatamisel või on varem läbi vaadatud (artikli 18 lõike 1 punktid b, c ja d)

Kaudsed tõendid

taotleja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta.

3.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 20 lõige 5; artikli 19 lõige 2)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

väljasõidutempel, kui asjaomane taotleja on lahkunud liikmesriikide territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid kolmandas riigis;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

4.   Väljasaatmine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 3)

Kaudsed tõendid

taotleja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

väljasõidutempel, kui asjaomane taotleja on lahkunud liikmesriikide territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

„III LISA

Image 5

Tekst pildi

Image 6

Tekst pildi

„IV LISA

Image 7

Tekst pildi

„V LISA

Image 8

Tekst pildi

„VI LISA

Image 9

Tekst pildi

Image 10

Tekst pildi

„VII LISA

Image 11

Tekst pildi

Image 12

Tekst pildi

„VIII LISA

Image 13

Tekst pildi

Image 14

Tekst pildi

Image 15

Tekst pildi

„IX LISA

Image 16

Tekst pildi

Image 17

Tekst pildi

„X LISA

A   OSA

TEAVE DUBLINI MÄÄRUSE KOHTA RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJATE JAOKS VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 604/2013 ARTIKLILE 4 (2)

Te olete palunud meilt kaitset, kuna Te leiate, et Te olite sunnitud lahkuma oma riigist tagakiusamise, sõja või tõsise kahju ohu tõttu. Õigusaktis nimetatakse seda rahvusvahelise kaitse taotluseks ja Teid taotlejaks. Kaitset taotlevaid isikuid nimetatakse sageli varjupaigataotlejateks.

Asjaolu, et Te taotlesite varjupaika siin, ei taga seda, et me vaatame Teie taotluse läbi siin. Riik, kes vaatab Teie avalduse läbi, määratakse kindlaks menetluse kaudu, mis on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, mida tuntakse Dublini määruse nime all. Selle õigusakti kohaselt vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest ainult üks riik.

Kõnealust õigusakti kohaldatakse 32 riigis (3). Käesolevas teabelehes nimetatakse neid 32 riiki Dublini riikideks.

Kui midagi jääb Teile käesolevas teabelehes arusaamatuks, pöörduge palun meie asutuste poole.

Enne kui Teie varjupaigataotlust on võimalik läbi vaadata, on meil vaja teha kindlaks, kas selle läbivaatamise eest vastutame meie või vastutab teine riik – seda nimetatakse Dublini menetluseks. Dublini menetlus ei käsitle põhjust, miks Te taotlete varjupaika. Selles käsitletakse ainult küsimust, milline riik vastutab otsuse tegemise eest Teie varjupaigataotluse kohta.

Kui kaua läheb aega, kuni otsustatakse, milline riik vaatab läbi minu taotluse?

Kui kaua aega kulub minu taotluse läbivaatamiseni?

Kui asutus otsustab, et Teie varjupaigataotluse kohta otsuse tegemise eest vastutame meie, siis tähendab see, et Te võite jääda sellesse riiki ja Teie taotlus vaadatakse läbi siin. Teie taotluse läbivaatamise protsess algab siis otsekohe.

Kui me otsustame, et Teie taotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, püüame me saata Teid kõnealusesse riiki niipea kui võimalik, et Teie taotlust saaks läbi vaadata seal. Tavapäraste asjaolude korral võib Dublini menetlus kuni Teie üleandmiseni kõnealusele riigile kesta kokku kuni 11 kuud. Teie varjupaigataotlus vaadatakse seejärel läbi vastutavas riigis. See ajavahemik võib olla erinev juhul, kui Te varjate end asutuste eest, Te olete vangistatud või Teid on kinni peetud või Te vaidlustate üleandmisotsuse. Kui Te olete ühes neist olukordadest, antakse Teile täpsemat teavet Teie suhtes kohaldatavate tähtaegade kohta. Kui Teid peetakse kinni, teatatakse Teile kinnipidamise põhjused ja Teile kättesaadavad õiguskaitsevahendid.

Kuidas otsustatakse seda, milline riik vastutab minu taotluse läbivaatamise eest?

Õigusaktis on sätestatud erinevad põhjused, miks võib riik vastutada Teie taotluse läbivaatamise eest. Neid põhjusi on õigusaktis käsitletud tähtsuse järjekorras alates sellest, kas Teie perekonnaliige viibib kõnealuses Dublini riigis, kas Dublini riik on Teile praegu või varem välja andnud viisa või elamisloa, või kas Te olete seaduslikult või ebaseaduslikult reisinud teise Dublini riiki või selle kaudu.

On oluline, et Te teavitaksite meid niipea kui võimalik sellest, et Teie perekonnaliikmed viibivad teises Dublini riigis. Kui Teie abikaasa või laps taotleb varjupaika või talle on antud rahvusvaheline kaitse teises Dublini riigis, võib Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutada kõnealune riik.

Me võime otsustada vaadata Teie taotluse läbi selles riigis isegi juhul, kui me ei vastuta selle läbivaatamise eest Dublini määruses sätestatud kriteeriumite alusel. Me ei saada Teid teise riiki, kui on tehtud kindlaks, et seal võidakse rikkuda Teie inimõigusi.

Mis juhtub, kui ma ei soovi minna teise riiki?

Teil on võimalus öelda, et Te ei nõustu otsusega, mille kohaselt Teid saadetakse teise Dublini riiki, ja Te võite kõnealuse otsuse vaidlustada kohtus. Te võite ka paluda, et Teil lubataks jääda sellesse riiki, kuni tehakse otsus vaidlustamise või läbivaatamise kohta.

Kui Te võtate oma varjupaigataotluse tagasi ja liigute teise Dublini riiki, saadetakse Teid tõenäoliselt tagasi sellesse riiki või vastutavasse riiki.

Seetõttu on oluline, et varjupaiga taotlemise korral jääksite Te siia, kuni me otsustame 1) kes vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest ja/või 2) vaadata Teie varjupaigataotluse läbi selles riigis.

Pange palun tähele, et kui me oleme seisukohal, et Te püüate tõenäoliselt põgeneda meie eest või varjata end meie eest, sest Te ei soovi, et me saadaksime Teid teise riiki, võidakse Teid kinni pidada (suletud keskuses). Sellisel juhul on Teil õigus esindajale ja me teavitame Teid Teie muudest õigustest, sealhulgas õigusest vaidlustada kinnipidamine.

Miks palutakse mul anda sõrmejäljed?

Kui Te esitate varjupaigataotluse ja Te olete vähemalt 14-aastane, võetakse Teilt sõrmejäljed ja edastatakse need sõrmejälgede andmebaasi Eurodac. Te peate tegema koostööd selle protseduuri ajal – Teil on õigusaktist tulenev kohustus anda sõrmejäljed.

Kui Teie sõrmejäljed ei ole nõutava kvaliteediga või kui Te olete tahtlikult vigastanud oma sõrmi, võetakse sõrmejäljed tulevikus uuesti.

Teie sõrmejälgi kontrollitakse Eurodac-süsteemis, et teha kindlaks, kas Te olete kunagi varem taotlenud varjupaika või kas Teilt on varem võetud sõrmejälgi piiril. See aitab kindlaks määrata, milline Dublini riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest.

Teie sõrmejälgi võidakse kontrollida ka viisainfosüsteemis (VIS), mis on Schengeni alal välja antud viisasid käsitlevat teavet sisaldav andmebaas. Kui Teil on praegu teise Dublini riigi viisa või Teil on see olnud varem, võidakse Teid saata sinna Teie rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks.

Kuna Te olete esitanud varjupaigataotluse, hoitakse Teie sõrmejälgede andmeid Eurodac-süsteemis 10 aastat. Kümne aasta möödumisel kustutatakse need automaatselt Eurodac-süsteemist. Kui Teie varjupaigataotlus rahuldatakse, jäävad Teie sõrmejäljed andmebaasi, kuni need kustutatakse automaatselt. Kui Te saate Dublini riigi kodakondsuse, kustutatakse Teie sõrmejäljed pärast seda. Eurodac-süsteemis hoitakse Teie sõrmejälgi ja andmeid Teie soo kohta. Andmeid Teie nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta ning Teie fotot ei saadeta Eurodaci andmebaasi, kuid neid võidakse hoida siseriiklikus andmebaasis.

Te võite tulevikus igal ajal küsida meilt Teid käsitlevate andmete kohta, mis me oleme salvestanud Eurodac-süsteemis. Kui Te leiate, et andmed on ebatäpsed või neid ei tuleks säilitada, võite Te taotleda nende parandamist või kustutamist. Teavet asutuste kohta, kes vastutavad Teie andmete töötlemise (või kontrollimise) eest selles riigis, ja asjaomaste asutuste kohta, kes vastutavad andmekaitse järelevalve eest, võib leida allpool.

Eurodac-süsteemi haldab Euroopa Liidu asutus eu-LISA. Teie andmeid võib kasutada ainult õigusaktiga määratletud eesmärkidel. Teie andmed edastatakse vaid Eurodaci kesksüsteemi. Kui Te taotlete tulevikus varjupaika teises Dublini riigis, saadetakse Teie sõrmejäljed kõnealusesse riiki kontrollimiseks. Eurodac-süsteemis hoitavaid andmeid ei jagata ühegi teise riigi või organisatsiooniga väljaspool Dublini riike.

Alates 20. juulist 2015 võivad Teie sõrmejälgede kohta päringuid teha asutused nagu politsei ja Euroopa Politseiamet (Europol), kes võivad taotleda juurdepääsu Eurodaci andmebaasile raskete kuritegude ning terrorismi ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Millised on minu õigused selle aja jooksul, kui otsustatakse, milline riik vastutab minu varjupaigataotluse läbivaatamise eest?

Teil on õigus jääda sellesse riiki, kui Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutame meie, või kui Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, siis kuni Teie üleandmiseni sinna. Kui see riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest, on Teil õigus jääda siia vähemalt seni, kuni Teie varjupaigataotluse kohta tehakse esmane otsus. Teil on samuti õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, näiteks majutusele, toidule jne, ning esmatasandi arstiabile ja erakorralisele arstiabile. Teile antakse võimalus anda meile teavet oma olukorra ja perekonnaliikmete Dublini riikide territooriumil viibimise kohta suuliselt ja/või kirjalikult oma emakeeles või muus keeles, mida Te valdate hästi (või kasutades vajaduse korral tõlki). Te saate ka kirjaliku koopia otsusest Teie üleandmise kohta teisele riigile. Teil on samuti õigus võtta meiega ühendust lisateabe saamiseks ja/või õigus võtta ühendust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) selles riigis.

Kui me leiame, et Teie taotluse läbivaatamise eest võib vastutada teine riik, saate Te üksikasjalikumat teavet kõnealuse menetluse ning selle kohta, kuidas see mõjutab Teid ja Teie õigusi (4).

Kontaktandmed, eelkõige: (märkida liikmesriigipõhine teave)

varjupaigaasutuse aadress ja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed;

Eurodac-süsteemi vastutava töötleja ja tema esindaja andmed;

vastutava töötleja büroo kontaktandmed;

kohaliku ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti büroo kontaktandmed (juhul, kui see on olemas);

õigusabi pakkujate / pagulaste tugiorganisatsioonide kontaktandmed;

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kontaktandmed.

B   OSA

DUBLINI MENETLUS – TEAVE VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 604/2013 ARTIKLILE 4 RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJATELE, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE DUBLINI MENETLUST (5)

Käesolev teabeleht on Teile antud seepärast, et Te olete taotlenud rahvusvahelist kaitset (varjupaika) selles või teises Dublini riigis ning asutustel on põhjust arvata, et Teie taotluse läbivaatamise eest võib vastutada teine riik.

Me määrame vastutava riigi kindlaks menetluse kaudu, mis on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, mida tuntakse Dublini määruse nime all. Seda menetlust nimetatakse Dublini menetluseks. Käesolevas teabelehes püütakse anda vastused kõige sagedamini esitatavatele küsimustele, mis võivad Teil tekkida kõnealuse menetluse kohta.

Kui midagi jääb Teile käesolevas teabelehes arusaamatuks, pöörduge palun asutuste poole.

Miks kohaldatakse minu suhtes Dublini menetlust?

Dublini määrust kohaldatakse kogu geograafilises piirkonnas, mis hõlmab 32 riiki. Dublini riigid on järgmised: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik ja 4 Dublini süsteemiga ühinenud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein).

Dublini menetlusega määratakse kindlaks, milline üks riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest. See tähendab, et see riik võib Teid anda üle teisele riigile, kes vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest.

Dublini menetlusel on kaks eesmärki:

tagada, et Teie varjupaigataotlus jõuab selle läbivaatamise eest vastutava riigi asutuse kätte;

tagada, et Te ei esita mitu varjupaigataotlust mitmes riigis eesmärgiga pikendada oma viibimist Dublini riikides.

Seni kuni pole otsustatud, milline riik vastutab otsuse tegemise eest Teie taotluse kohta, ei vaata siinsed asutused läbi Teie taotluse üksikasju.

PIDAGE MEELES JÄRGMIST: Te ei tohi minna teise Dublini riiki. Kui Te lähete teise Dublini riiki, saadetakse Teid tagasi siia või riiki, kus Te taotlesite varjupaika varem. Oma taotluse tagasivõtmine siin ei muuda vastutavat riiki. Kui Te varjate end või põgenete, riskite Te ka sellega, et Teid peetakse kinni.

Kui Te viibisite varem ühes Dublini riikidest ja pärast seda Te lahkusite Dublini riikide piirkonnast enne, kui Te saabusite sellesse riiki, peate Te meid sellest informeerima. See on oluline, kuna see võib mõjutada seda, milline riik vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest. Teil võidakse paluda esitada tõendid väljaspool Dublini riike viibitud aja kohta, näiteks passis olev tempel, tagasisaatmis- või väljasaatmisotsus või ametlikud dokumendid, millest nähtub, et Te olete elanud või töötanud väljaspool Dublini riike.

Millist teavet ma peaksin esitama asutustele? Kuidas ma saan seda teavet asutustele selgitada?

On tõenäoline, et Teid küsitletakse selleks, et oleks võimalik määrata kindlaks, milline riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Vestluse käigus selgitame me Dublini menetlust. Te peaksite esitama meile kogu teabe, mis Teil on oma perekonnaliikmete või sugulaste Dublini riigis viibimise kohta, ning mis tahes muu teabe, mis võiks Teie arvates olla asjakohane vastutava riigi kindlakstegemise seisukohast (vt allpool täpsustused selle kohta, milline teave on asjakohane). Te peaksite samuti esitama Teie valduses olevad dokumendid ja paberid, mis sisaldavad asjakohast teavet.

Palun esitage meile kogu asjakohane teave, et aidata määrata kindlaks, milline riik vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest.

Vestlus toimub keeles, millest Te saate aru või olete eeldatavasti võimeline mõistlikul määral aru saama ja milles Te olete võimeline suhtlema.

Te võite paluda tõlgi abi, kui Te ei saa aru kasutatavast keelest. Tõlk peab tõlkima ainult seda, mida ütlete Teie ja ütleb küsitleja. Tõlk ei tohi lisada oma isiklikke seisukohti. Kui Teil on raske tõlgist aru saada, peate Te seda meile ja/või oma kaitsjale ütlema.

Vestlus on konfidentsiaalne. See tähendab, et Teie esitatud teavet, sealhulgas asjaolu, et Te olete taotlenud varjupaika, ei edastata Teie päritoluriigis asuvatele isikutele või asutustele, kes võiksid kahjustada mingil viisil Teid või Teie perekonnaliikmeid, kes asuvad endiselt Teie päritoluriigis.

Teid võidakse jätta ilma õigusest vestlusele ainult juhul, kui Te olete kõnealuse teabe juba esitanud muul viisil pärast seda, kui Teid teavitati Dublini menetlusest ja selle mõjust Teie olukorrale. Kui Teid ei küsitleta, võite Te paluda, et Teile võimaldataks esitada kirjalikus vormis lisateavet, mis on asjakohane vastutava riigi kindlaksmääramise seisukohast.

Kuidas määravad asutused kindlaks minu taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi?

On erinevaid põhjusi, miks võib riik vastutada Teie taotluse läbivaatamise eest. Neid põhjusi kohaldatakse õigusaktis esitatud tähtsuse järjekorras. Kui üks põhjus ei ole asjakohane, kaalutakse järgmist jne.

Põhjused on seotud järgmiste teguritega, mis on esitatud tähtsuse järjekorras:

Teie perekonnaliikmele (abikaasa, alla 18-aastased lapsed) on antud rahvusvaheline kaitse või ta on taotlenud varjupaika teises Dublini riigis;

Seepärast on oluline, et Te teavitaksite meid sellest, et Teie perekonnaliikmed viibivad teises Dublini riigis, enne kui Teie varjupaigataotluse kohta tehakse esmane otsus. Kui Te soovite, et Teid viidaks kokku samas riigis, peate Teie ja Teie perekonnaliikmed väljendama oma soovi kirjalikult.

teine Dublini riik on Teile varem välja andnud viisa või elamisloa;

Teie sõrmejäljed võeti teises Dublini riigis (ja säilitati Euroopa andmebaasis, mida nimetatakse Eurodac-süsteemiks) (6);

on olemas tõendid selle kohta, et Te olete viibinud teises Dublini riigis või reisinud selle kaudu, isegi kui Teilt ei võetud seal sõrmejälgi.

Mis juhtub, kui ma sõltun kellestki või keegi sõltub minust?

Te võite taasühineda samas riigis, kus asub Teie ema, isa, laps, vend või õde, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

nad elavad seaduslikult ühes Dublini riikidest;

üks teie seast on rase või ühel teie seast on vastsündinud laps, raske haigus, raske puue või üks teie seast on vana;

üks teie seast sõltub teise abist, kusjuures teine on võimeline tema eest hoolitsema.

Riik, kus Teie laps, vend või õde või vanem elab, peaks tavaliselt võtma vastutuse Teie taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et Teie perekondlikud sidemed olid olemas Teie päritoluriigis. Teil palutakse ka märkida kirjalikult, et te mõlemad soovite taasühinemist.

Te võite paluda seda võimalust, kui Te viibite juba riigis, kus Teie laps, vend või õde või vanem viibib, või kui Te viibite mõnes muus riigis kui selles riigis, kus elavad Teie sugulased. Viimasel juhul tähendab see, et Te peate reisima kõnelusesse riiki, välja arvatud juhul, kui Teie tervislik seisund ei võimalda Teil pikema aja jooksul reisida.

Lisaks sellele võimalusele võite Te varjupaigamenetluse ajal alati paluda perekonnaga ühinemist humanitaarsetel, perekondlikel või kultuurilistel põhjustel. Kui palve rahuldatakse, peate Te võib-olla minema riiki, kus viibib Teie perekonnaliige. Sellisel juhul palutakse Teil anda selleks ka kirjalik nõusolek. On tähtis, et Te teavitaksite meid humanitaarsetest põhjustest, miks Teie taotlus tuleks läbi vaadata siin või teises riigis.

Kui tekivad suhete või ülalpeetavusega seotud küsimused või humanitaarküsimused, võidakse Teil paluda esitada selgitus või tõendid oma väidete kinnituseks.

Mis juhtub, kui ma olen haige või mul on erivajadused?

Selleks et tagada Teile asjakohane arstiabi või ravi, peavad siinsed asutused teadma Teie erivajadusi, sealhulgas neid, mis on seotud Teie tervisega, eelkõige juhul, kui:

Teil on puue,

Te olete rase,

Te põete rasket haigust,

Te olete langenud piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks.

Kui Te esitate meile oma meditsiinilised andmed ja tehakse otsus Teie saatmise kohta teise riiki, palume me Teilt luba selleks, et jagada Teie meditsiinilisi andmeid riigiga, kuhu Teid saadetakse. Kui Te ei ole sellega nõus, siis meditsiinilisi andmeid ei saadeta, kuid see ei takista Teie üleandmist vastutavale riigile. Pidage meeles, et kui Te ei anna nõusolekut oma meditsiiniliste andmete saatmiseks teisele riigile, ei ole teine riik võimeline võtma arvesse Teie erivajadusi.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et Teie meditsiinilisi andmeid töötlevad spetsialistid, kellel on saladuse hoidmise kohustus, järgides alati rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Kui kaua võtab aega minu taotlust käsitleva riigi otsustamine? Kui kaua aega kulub minu taotluse läbivaatamiseni?

Kui selle riigi asutused otsustavad, et Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutame meie, tähendab see, et Te võite jääda sellesse riiki ja Teie taotlus vaadatakse läbi siin.

Mis juhtub, kui minu taotluse läbivaatamise eest tunnistatakse vastutavaks muu riik kui see riik, kus ma viibin?

Kui me leiame, et Teie taotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, esitame me taotluse, et kõnealune riik võtaks vastutuse 3 kuu jooksul alates Teie taotluse esitamisest selles riigis.

Kui teise riigi vastutus määratakse kindlaks aga Teie sõrmejälgede andmete alusel, saadetakse taotlus teisele riigile 2 kuu jooksul alates hetkest, kui tulemused saadi Eurodac-süsteemist.

Kui Te taotlete esimest korda varjupaika Dublini riigis, kuid on põhjust arvata, et Teie varjupaigataotluse peaks vaatama läbi teine Dublini riik, esitame me taotluse, et kõnealune riik võtaks vastu Teie asja.

Riik, kellele me saadame taotluse, peab vastama 2 kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest. Kui kõnealune riik ei vasta selle ajavahemiku jooksul, tähendab see, et ta on võtnud vastutuse Teie taotluse läbivaatamise eest.

Kui Te olete juba taotlenud varjupaika muus Dublini riigis kui selles riigis, kus Te praegu viibite, esitame me taotluse, et kõnealune riik võtaks Teid tagasi.

Riik, kellele me saadame taotluse, peab vastama 1 kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest või 2 nädala jooksul, kui taotlus põhines Eurodac-süsteemi andmetel. Kui kõnealune riik ei vasta selle ajavahemiku jooksul, tähendab see, et ta on võtnud vastutuse Teie taotluse läbivaatamise eest ja on nõus Teid tagasi võtma.

Kui Te aga ei taotlenud varjupaika selles riigis ja Teie varasem varjupaigataotlus teises riigis on lõpliku otsuse alusel tagasi lükatud, võime me valida, kas saata taotlus vastutavale riigile, et ta võtaks Teid tagasi, või saata Teid tagasi Teie päritoluriiki, alalise elukoha riiki või turvalisse kolmandasse riiki (7).

Kui teine riik on nõus sellega, et ta vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest, teavitatakse Teid meie otsusest:

mitte vaadata läbi Teie varjupaigataotlust siin selles riigis ja

anda Teid üle vastutavale riigile.

Teie üleandmine toimub 6 kuu jooksul alates kuupäevast, mil teine riik võttis vastutuse, või kui Te otsustate vaidlustada otsuse, siis 6 kuu jooksul alates hetkest, kui kohus otsustab, et Teid võidakse saata kõnealusesse riiki. Seda tähtaega võib pikendada, kui Te põgenete siin asutuste eest või Te olete vangistatud.

Kui Dublini menetluse käigus peetakse Teid selles riigis kinni/hoitakse suletud keskuses, kohaldatakse lühemaid tähtaegu (vt lisateabe saamiseks eraldi jagu kinnipidamise kohta).

Vastutav riik käsitleb Teid varjupaigataotlejana ja Te saate kasutada kõiki sellega kaasnevaid õigusi. Kui Te ei ole kunagi varem taotlenud varjupaika kõnealuses riigis, antakse Teile pärast Teie saabumist võimalus seda taotleda.

Mis juhtub, kui ma ei ole nõus otsusega teise riiki saatmise kohta?

Teil on võimalus öelda, et Te ei ole nõus otsusega Teie teise Dublini riiki saatmise kohta. Seda nimetatakse vaidlustamiseks või läbivaatamiseks.

Te võite ka taotleda üleandmise peatamist vaidlustamise või läbivaatamise ajaks.

Teavet asutuste kohta, kelle poole võib pöörduda otsuse vaidlustamiseks selles riigis, võite leida käesoleva teabelehe lõpus.

Kui Te saate asutustelt ametliku üleandmisotsuse, on Teil [x päeva (8)] aega selle vaidlustamiseks [kaebust menetleva asutuse nimi (9)]. On väga oluline vaidlustada otsus (vaidlustamine või läbivaatamine) ettenähtud aja jooksul.

Teie kaebuse või läbivaatamise menetlemise ajal võite Te jääda sellesse riiki. Või (10)

Teie üleandmine peatatakse [y päevaks (11)], kuni kohus otsustab, kas Teil on turvaline viibida vastutavas riigis Teie kaebuse läbivaatamise ajal. Või

Teil on [y päeva (12)] aega taotleda Teie üleandmise peatamist Teie kaebuse läbivaatamise ajaks. Kohus teeb kiiresti otsuse kõnealuse taotluse kohta. Kui ta keeldub Teie üleandmist peatamast, esitatakse Teile selle põhjendused.

Kõnealuse menetluse ajal on Teil õigus saada õigusabi ja vajaduse korral keeleabi. Õigusabi tähendab, et Teil on õigus kasutada kaitsjat, kes valmistab ette Teie dokumendid ja esindab Teid kohtus.

Te võite taotleda, et sellist abi osutataks Teile tasuta, kui Te ei suuda ise kanda sellega seotud kulusid. Teavet õigusabi andvate organisatsioonide kohta võib leida käesoleva teabelehe lõpus.

Kas mind võidakse kinni pidada?

Teid võidakse kinni pidada muudel põhjustel, kuid Dublini menetluse eesmärkidel võidakse Teid kinni pidada ainult juhul, kui meie asutuste arvates on olemas märkimisväärne oht, et Te võite põgeneda, sest Te ei soovi, et Teid saadetaks teise Dublini riiki.

Mida see tähendab?

Kui meie asutused leiavad, et on olemas märkimisväärne oht, et Te võite meie eest põgeneda – näiteks seetõttu, et Te olete juba seda teinud või Te ei täida kohustust korrapäraselt ilmuda ametiasutusse jne –, võivad nad Teid Dublini menetluse ajal mis tahes ajahetkel kinni pidada. Põhjused, miks Teid võidakse kinni pidada, on kirjas õigusaktis. Teid võib kinni pidada ainult õigusaktis sätestatud põhjustel.

Teil on õigus saada kirjalikult teavet Teie kinnipidamise põhjuste ja kinnipidamiskorralduse vaidlustamise võimaluste kohta. Teil on ka õigus saada õigusabi, kui Te soovite vaidlustada kinnipidamiskorraldust.

Kui Teid peetakse Dublini menetluse ajal kinni, on menetluse ajakava Teie jaoks järgmine:

Me esitame 1 kuu jooksul pärast Teie varjupaigataotluse esitamist taotluse, et teine riik võtaks vastutuse.

Riik, kellele me saatsime taotluse, peab vastama 2 nädala jooksul alates meie taotluse kättesaamisest.

Teie üleandmine peaks toimuma 6 nädala jooksul ajast, mil vastutav riik rahuldas taotluse. Kui Te vaidlustate üleandmisotsuse, arvestatakse 6-nädalast tähtaega alates hetkest, mil asutused või kohus teevad otsuse selle kohta, et Teie saatmine vastutavasse riiki Teie kaebuse läbivaatamise ajaks on ohutu.

Kui me ei suuda järgida taotluse saatmiseks või Teie üleandmise rakendamiseks ette nähtud tähtaegu, lõpetatakse Teie kinnipidamine üleandmise eesmärgil Dublini määruse alusel. Sellisel juhul kohaldatakse eespool esitatud tavapäraseid tähtaegu.

Mis saab minu esitatud isikuandmetest? Kuidas ma võin olla kindel, et neid ei väärkasutata?

Dublini riikide asutused võivad vahetada Teie poolt neile Dublini menetluse ajal esitatud andmeid ainult Dublini määrusest ja Eurodaci määrusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Kogu Dublini menetluse ajal on Teil õigus nõuda, et kaitstaks kõiki Teie isikuandmeid ja teavet, mis Te esitate enda, oma perekondliku olukorra jms kohta. Teie andmeid võib kasutada ainult õigusaktiga määratletud eesmärkidel.

Teil on õigus tutvuda:

Teiega seotud andmetega. Teil on õigus taotleda Teiega seotud ebatäpsete andmete, sealhulgas Eurodac-süsteemi andmete, parandamist või Teiega seotud ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist;

teabega, mis selgitab, kuidas taotleda oma andmete, sealhulgas Eurodac-süsteemi andmete, parandamist või kustutamist. See hõlmab Teie Dublini menetluse eest vastutavate pädevate asutuste ja isikuandmete kaitset käsitlevaid taotlusi läbi vaatavate riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmeid.

„XI LISA

TEAVE RAHVUSVAHELIST KAITSET TAOTLEVATE SAATJATA LASTE JAOKS VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 604/2013 ARTIKLILE 4 (13)

Me oleme andnud Sinule selle teabelehe, sest Sa oled väljendanud vajadust kaitse järele ja öelnud meile, et Sa oled alla 18-aastane. Kui Sa oled alla 18-aastane, peetakse Sind lapseks. Ametnikud võivad nimetada Sind ka alaealiseks, see tähendab sama mis laps. Ametnikud on isikud, kes vastutavad otsuse tegemise eest Sinu kaitsetaotluse kohta.

Kui Sa taotled siin kaitset seetõttu, et oma päritoluriigis tundsid Sa hirmu, nimetatakse seda varjupaiga taotlemiseks. Varjupaik on koht, mis pakub kaitset ja turvalisust.

Kui Sa esitad asutusele ametliku taotluse, milles taotled varjupaika, nimetatakse õigusaktis seda rahvusvahelise kaitse taotluseks. Isikut, kes taotleb kaitset, nimetatakse taotlejaks. Mõnikord nimetatakse Sind ka varjupaigataotlejaks.

Sinu vanemad peaksid olema koos Sinuga, aga kui nad ei ole koos Sinuga või kui Sind on teel olles nendest eraldatud, oled Sa saatjata alaealine.

Sellisel juhul TAGAME ME SULLE ESINDAJA, KES ON TÄISKASVANU, KES AITAB SIND MENETLUSE KÄIGUS. TA ABISTAB SIND SEOSES SINU TAOTLUSEGA JA VÕIB SAATA SIND, KUI SA PEAD AMETNIKEGA VESTLEMA. SA VÕID RÄÄKIDA OMA PROBLEEMIDEST JA HIRMUDEST OMA ESINDAJALE. SINU ESINDAJA ÜLESANNE ON TAGADA, ET ESMATÄHTSAKS PEETAKS SINU PARIMAID HUVISID, MIS TÄHENDAB, ET VÕETAKSE ARVESSE SINU VAJADUSI, TURVALISUST, HEAOLU, SOTSIAALSET ARENGUT JA SEISUKOHTI. SINU ESINDAJA VÕTAB ARVESSE KA PEREKONNA TAASÜHINEMISE VÕIMALUSI.

KUI MIDAGI JÄÄB SULLE ARUSAAMATUKS, PALU ABI OMA ESINDAJALT VÕI MEIE AMETNIKELT!

Kuigi Sa taotlesid varjupaika SELLES riigis, on võimalik, et Sinu kaitsetaotluse peab läbi vaatama teine riik.

Ainult üks riik saab vastutada Sinu kaitsetaotluse läbivaatamise eest. See on sätestatud õigusaktis, mida nimetatakse Dublini määruseks. Selles õigusaktis nõutakse meilt, et me teeksime kindlaks, kas Sinu taotluse läbivaatamise eest vastutame meie või vastutab mõni teine riik – seda nimetatakse Dublini menetluseks.

Seda õigusakti kohaldatakse 32 riigis (14). Käesolevas teabelehes nimetatakse neid 32 riiki Dublini riikideks.

ÄRA PÕGENE AMETNIKE EEST VÕI TEISE DUBLINI RIIKI. MÕNED INIMESED VÕIVAD SULLE ÖELDA, ET SEE ON PARIM ASI, MIDA SA VÕID TEHA. KUI KEEGI SOOVITAB SUL PÕGENEDA VÕI LAHKUDA KOOS NENDEGA, RÄÄGI SELLEST VIIVITAMATA OMA ESINDAJALE VÕI AMETNIKELE.

PALUN RÄÄGI AMETNIKEGA NIIPEA KUI VÕIMALIK, KUI:

Sa oled üksi ja Sa arvad, et Su ema, isa, vend või õde, tädi(15) onu(16) vanaema või vanaisa võib viibida ühes teistest 32 Dublini riikidest;

Sellisel juhul, kas Sa tahad elada nendega koos või mitte;

Sa reisisid sellesse riiki koos kellegi teisega ja sellisel juhul, kellega;

Sa oled juba viibinud ühes teistest loetletud 32 Dublini riikidest;

Sinult võeti sõrmejäljed teises Dublini riigis. Sõrmejäljed on Sinu sõrmedelt võetud kujutised, mis aitavad Sind tuvastada;

Sa oled juba taotlenud varjupaika teises Dublini riigis.

ON VÄGA OLULINE, ET SA TEEKSID AMETNIKEGA KOOSTÖÖD JA RÄÄGIKSID NEILE ALATI TÕTT.

Dublini süsteem võib Sind aidata, kui kaitse taotlemisel ei saada Sind Su vanem.

Kui meil on piisavalt teavet Sinu vanemate või sugulaste kohta, siis me otsime neid Dublini riikides. Kui meil õnnestub nad leida, püüame me teid kokku viia riigis, kus viibivad Sinu vanemad või sugulased. See riik vastutab siis Sinu kaitsetaotluse läbivaatamise eest.

Kui Sa oled üksi ja Sinu perekonnaliikmed või sugulased ei viibi teises Dublini riigis, on väga tõenäoline, et Sinu taotlus vaadatakse läbi selles riigis.

Me võime ka otsustada vaadata Su taotluse läbi isegi juhul, kui õigusakti kohaselt võib vastutavaks olla teine riik. Me võime seda teha humanitaarsetel, perekondlikel või kultuurilistel põhjustel.

Selle menetluse ajal tegutseme me alati Sinu parimates huvides ja me ei saada Sind teise riiki, kui on tehtud kindlaks, et seal võidakse rikkuda Sinu inimõigusi.

Mida tähendab see, et me peame tegutsema alati Sinu parimates huvides? See tähendab, et me peame:

kontrollima, kas on võimalik viia Sind Sinu perekonnaga kokku samas riigis;

tagama Sinu ohutuse ja turvalisuse, eelkõige kaitsma Sind isikute eest, kes võivad soovida Sind halvasti kohelda/kahjustada;

tagama, et Sa saad kasvada üles ohutult ja tervislikult ning Sul on olemas toit ja peavari ning Sinu sotsiaalse arengu vajadused on rahuldatud;

võtma arvesse Sinu seisukohti – näiteks selle kohta, kas Sa sooviksid olla koos sugulasega või mitte.

SINU VANUS

Üle 18-aastased isikud on täiskasvanud. Neid koheldakse teisiti kui lapsi ja noorukeid (alaealisi).

Palun räägi tõtt oma vanuse kohta.

Kui Sul on kaasas dokument, millest nähtub Sinu vanus, siis näita seda asutustele. Kui ametnikel on kahtlusi Sinu vanuse suhtes, on võimalik, et arst soovib Sind läbi vaadata, et teha kindlaks, kas Sa oled alla 18-aastane või vanem. Arstliku läbivaatuse toimumiseks pead Sina ja/või peab Sinu esindaja andma kõigepealt selleks eelnevalt nõusoleku.

ALLJÄRGNEVALT PÜÜAME ME VASTATA KÕIGE SAGEDAMINI ESINEVATELE KÜSIMUSTELE, MIS VÕIVAD SUL TEKKIDA DUBLINI MENETLUSE KOHTA, KUIDAS SEE VÕIB SIND AIDATA JA MIDA SA VÕID OODATA JUHTUVAT.

SÕRMEJÄLJED – mis need on? Miks neid võetakse?

Kui Sa taotled varjupaika ja Sa oled vähemalt 14-aastane, võetakse Sinu sõrmedelt kujutis (mida nimetatakse sõrmejäljeks) ja edastatakse see sõrmejälgede andmebaasi, mida nimetatakse Eurodac-süsteemiks. Sa pead tegema koostööd selle protseduuri ajal – kõigil isikutel, kes taotlevad varjupaika, on õigusaktist tulenev kohustus anda sõrmejäljed.

Sinu sõrmejälgi võidakse teatud hetkel kontrollida, et teha kindlaks, kas Sa oled kunagi varem taotlenud varjupaika või kas Sinult on varem võetud sõrmejälgi piiril. Kui tuvastatakse, et Sa oled juba taotlenud varjupaika teises Dublini riigis, võidakse Sind saata sellesse riiki, kui sinna minemine on Sinu parimates huvides. See riik vastutab siis Sinu rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

Sinu sõrmejälgi hoitakse 10 aastat. Kümne aasta möödumisel kustutatakse need automaatselt andmebaasist. Kui Sinu kaitsetaotlus rahuldatakse, jäävad Sinu sõrmejäljed andmebaasi, kuni need kustutatakse automaatselt. Kui Sinust saab hiljem Dublini riigi kodanik, kustutatakse Sinu sõrmejäljed. Eurodac-süsteemis hoitakse ainult Sinu sõrmejälgi ja andmeid Sinu soo kohta. Andmeid Sinu nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta ning Sinu fotot ei saadeta andmebaasi ega hoita selles. Neid üksikasju võidakse hoida meie siseriiklikus andmebaasis. Eurodac-süsteemis hoitavaid andmeid ei jagata ühegi teise riigi või organisatsiooniga väljaspool Dublini riike.

Alates 20. juulist 2015 võivad Sinu sõrmejälgede kohta päringuid teha asutused, näiteks politsei, ning Euroopa Politseiamet (Europol) võib teha päringuid Sinu sõrmejälgede kohta ja taotleda juurdepääsu Eurodaci andmebaasile raskete kuritegude ning terrorismi ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Millist teavet Sa peaksid ametnikele andma oma olukorra kohta?

On tõenäoline, et Sind küsitletakse selleks, et oleks võimalik määrata kindlaks, milline riik vastutab Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Vestluse käigus selgitavad meie ametnikud Sulle Dublini menetlust ja püüavad selgitada välja, kas Sul on võimalik taasühineda oma perekonnaga teises Dublini riigis.

Kui Sa tead, et Sinu vanemad, vennad või õed või sugulased viibivad teises Dublini riigis, siis palun ära unusta mainida seda isikule, kes Sind küsitleb. Selleks et aidata meil leida Sinu perekonda, esita nii palju teavet kui võimalik – nimed, aadressid, telefoninumbrid jne.

Vestluse ajal võidakse Sinult ka küsida, kas Sa oled juba viibinud teistes Dublini riikides. Palun räägi tõtt.

Sinu esindaja võib Sind saata vestluse ajal, et aidata ja toetada Sind ning teha seda, mis on Sinu parimates huvides. Kui Sa mingil põhjusel ei soovi, et esindaja oleks Sinuga seal kaasas, peaksid Sa seda ametnikele ütlema.

VESTLUSE ALGUSES SELGITAVAD KÜSITLEJA JA SINU ESINDAJA SULLE MENETLUSI NING SINU ÕIGUSI. KUI MIDAGI JÄÄB SULLE ARUSAAMATUKS VÕI SUL ON KÜSIMUSI, SIIS PALUN ESITA NEED!

Sul on õigus vestlusele ja vestlus moodustab olulise osa Sinu taotlusest.

Vestlus toimub keeles, millest Sa saad aru. Kui Sa ei saa aru kasutatavast keelest, võid Sa paluda tõlgi abi suhtlemisel. Tõlk peab tõlkima ainult seda, mida ütled Sina ja ütleb küsitleja. Tõlk ei tohi lisada oma isiklikke seisukohti. Kui Sul on raske tõlgist aru saada, pead Sa seda meile ja/või oma esindajale ütlema.

Vestlus on konfidentsiaalne. See tähendab, et Sinu esitatud teavet, sealhulgas asjaolu, et Sa oled taotlenud kaitset meie riigis, ei edastata isikutele või asutustele, kes võiksid kahjustada mingil viisil Sind või Sinu perekonnaliikmeid, kes asuvad endiselt Sinu päritoluriigis.

ON TÄHTIS, ET SINA JA SINU ESINDAJA TEAKSITE DUBLINI MENETLUSE TÄHTAEGU.

Loe allpool esitatud vastuseid.

Kui kaua läheb aega, kuni Sa saad teada, kas Sa pead minema teise riiki või Sa võid jääda siia?

Mis juhtub, kui Sinu taotluse läbivaatamise eest tunnistatakse vastutavaks teine riik?

Kui see on Sinu esimene varjupaigataotlus Dublini riigis, saadetakse Sind teise riiki, sest kõnealuses riigis viibib Sinu ema, isa, vend, õde, tädi, onu, vanaisa või vanaema ning Sa ühined temaga/nendega seal ja te püsite koos Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise ajal (17).

Kui Sa ei taotlenud varjupaika siin, kuid Sa oled varem taotlenud varjupaika teises Dublini riigis, võidakse Sind saata tagasi sellesse riiki, et sealsed asutused saaksid vaadata läbi Sinu varjupaigataotluse (18).
Mõlemal juhul võib otsuse tegemiseni Sinu üleandmise kohta teisele riigile kuluda kuni viis kuud kas alates hetkest, mil Sa taotlesid varjupaika, või hetkest, kui me saime teada sellest, et Sa oled taotlenud rahvusvahelist kaitset teises Dublini riigis. Ametnikud teavitavad Sind sellest otsusest võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist.

Kui Sa ei taotlenud varjupaika selles riigis ja Sinu varasem varjupaigataotlus teises riigis lükati tagasi pärast seda, kui see oli täielikult läbi vaadatud, peame me paluma teisel riigil Sind tagasi võtta või saatma Sind tagasi Sinu päritoluriiki, alalise elukoha riiki või turvalisse kolmandasse riiki.

Kui me otsustame, et Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, ja kui riik, kellel me oleme palunud võtta vastutus, võtab vastutuse, teavitatakse Sind ametlikult asjaolust, et me ei vaata läbi Sinu rahvusvahelise kaitse taotlust ja selle asemel anname me Sinu üle vastutavale riigile.

Sinu üleandmine toimub kuue kuu jooksul alates hetkest, mil teine riik võttis vastutuse Sinu eest, või lõplikust otsusest vaidlustamise või läbivaatamise kohta, kui Sa ei ole otsusega nõus ja otsustad selle vaidlustada (vt allpool jagu, mis selgitab, mida see tähendab!). Seda tähtaega võib pikendada ühe aastani, kui Sa oled vangistatud, või kuni 18 kuuni, kui Sa põgened või jooksed ära.

Mis juhtub, kui Sa ei soovi minna teise riiki?

RÄÄGI SELLEST OMA ESINDAJALE!

Kui me otsustame, et Sa peaksid minema teise riiki, et Sinu taotlus vaadataks läbi seal, ja Sa ei ole sellega nõus, on Sul võimalik üleandmisotsus vaidlustada. Seda nimetatakse vaidlustamiseks või läbivaatamiseks.

Kui Sa saad asutuselt otsuse, on Sul [x päeva (19)] aega selle vaidlustamiseks [kaebust menetlev asutus (20)]. On väga oluline, et Sa vaidlustad otsuse selle aja jooksul. Sinu esindaja peaks Sind selles aitama.

Sinu kaebuse või läbivaatamise menetlemise ajal võid Sa jääda sellesse riiki. Või (21)

Sinu üleandmine peatatakse [y päevaks (22)], kuni kohus otsustab, kas Sul on turvaline viibida vastutavas riigis Sinu kaebuse läbivaatamise ajal. Või

Sul on [y päeva (23)] aega taotleda Sinu üleandmise peatamist Sinu kaebuse läbivaatamise ajaks. Kohus teeb peatselt otsuse kõnealuse taotluse kohta. Kui ta keeldub Sinu üleandmist peatamast, esitatakse Sulle selle põhjendused.

Käesoleva teabelehe tagaküljel on esitatud teave selle kohta, millise asutuse poole võib pöörduda otsuse vaidlustamiseks selles riigis.

Kaebemenetluse ajal tagatakse Sulle juurdepääs õigusabile ja vajaduse korral tõlgi või tõlkija abile. Sa võid taotleda, et õigusabi osutataks Sulle tasuta, kui Sul puudub selle jaoks raha. Käesoleva teabelehe tagaküljel on esitatud selliste organisatsioonide kontaktandmed, kes annavad õigusabi ja võivad Sind aidata seoses Sinu kaebusega.

KINNIPIDAMINE

Isikuid, kes ei saa vabalt reisida sinna, kuhu nad soovivad, ja kes on paigutatud suletud hoonesse, millest nad ei saa lahkuda, nimetatakse kinnipeetavateks.

Kui Sa oled saatjata alaealine, võid Sa elada majutusasutuses, kus kehtivad eeskirjad, mille kohaselt Sa pead selles viibima öösiti või kui väljas on pime või Sa pead teatama enda eest hoolitsevatele isikutele, et Sa lähed välja, ja millal Sa tuled tagasi. Nende eeskirjade eesmärk on kaitsta Sinu ohutust. See ei tähenda, et Sa oleksid kinnipidamiskohas.

LAPSI EI PEETA PEAAEGU KUNAGI KINNI!

Kas Sind on kinni peetud? Kui Sa ei ole kindel selles, kas Sind on kinni peetud, küsi seda ametnikelt, oma esindajalt või õigusnõustajalt (24) niipea kui võimalik. Sa saad siis rääkida nendega oma olukorrast ja kui Sind on kinni peetud, siis võimalusest vaidlustada kinnipidamisotsus!

On olemas oht, et Dublini menetluse ajal võidakse Sinu suhtes kohaldada kinnipidamist. Enamasti juhtub see, kui ametnikud ei usu, et Sa oled alla 18-aastane, ja kardavad, et Sa võid põgeneda või varjata end nende eest, sest Sa kardad, et Sind võidakse saata teise riiki.

Sul on õigus saada kirjalikult teavet põhjustest, miks Sind peetakse kinni, ja sellest, kuidas Sa saad vaidlustada kinnipidamiskorraldust. Sul on ka õigus saada õigusabi, kui Sa soovid vaidlustada kinnipidamiskorraldust, seega räägi oma esindaja või õigusnõustajaga, kui Sa ei ole rahul.

Kui Sind peetakse Dublini menetluse ajal kinni, on menetluse ajakava Sinu jaoks järgmine: me peame esitama ühe kuu jooksul pärast Sinu varjupaigataotluse esitamist taotluse, et teine riik võtaks vastutuse. Taotluse saanud riik peaks vastama kahe nädala jooksul pärast seda. Kui Sind peetakse endiselt kinni, peaks Sinu üleandmine toimuma kuue nädala jooksul ajast, mil vastutav riik rahuldas taotluse.

Kui Sa otsustad vaidlustada üleandmisotsuse kinnipidamise ajal, ei ole riigiasutused kohustatud Sind üle andma kuue nädala jooksul. Ametnikud teavitavad Sind siis Sinu võimalustest.

Kui ametnikud ei järgi teiselt riigilt Sinu eest vastutuse võtmise taotlemiseks ette nähtud tähtaegu või ei teosta Sinu üleandmist õigel ajal, lõpetatakse Sinu kinnipidamine üleandmise eesmärgil Dublini määruse alusel. Sellisel juhul kohaldatakse lõigus „Mis juhtub, kui Sinu taotluse läbivaatamise eest tunnistatakse vastutavaks teine riik?” esitatud tavapäraseid tähtaegu.

Millised on Sinu õigused selle aja jooksul, kuni me otsustame, milline riik vastutab Sinu eest?

Sul on õigus jääda sellesse riiki, kui Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutame meie, või kui Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, siis kuni Sinu üleandmiseni kõnealusele riigile. Kui see riik, kus Sa praegu viibid, vastutab Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest, on Sul õigus jääda siia vähemalt seni, kuni Sinu varjupaigataotluse kohta tehakse esmane otsus. Sul on samuti õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, näiteks majutusele, toidule jne, ning esmatasandi arstiabile ja erakorralisele arstiabile. Sul on samuti õigus käia koolis.

Sulle antakse võimalus anda meile teavet oma olukorra ja perekonnaliikmete Dublini riikide territooriumil viibimise kohta suuliselt ja/või kirjalikult oma emakeeles või muus keeles, mida Sa valdad hästi (või kasutades vajaduse korral tõlki). Sa saad ka kirjaliku koopia otsusest Sinu üleandmise kohta teisele riigile. Sul on samuti õigus võtta meiega ühendust lisateabe saamiseks ja/või õigus võtta ühendust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) selles riigis.

Sinu esindaja ja ametnikud selgitavad Sulle täpsemalt Sinu õigusi!

Mis saab Sinu esitatud isikuandmetest? Kuidas Sa võid olla kindel, et neid ei kasutata vääral eesmärgil?

Dublini riikide asutused võivad vahetada Sinu poolt neile Dublini menetluse ajal esitatud teavet ainult Dublini määrusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil.

Sul on õigus tutvuda:

Sinuga seotud andmetega. Sul on õigus taotleda selliste andmete muutmist, kui need on ebatäpsed või valed, või kustutamist, kui neid on ebaseaduslikult töödeldud;

teabega, mis selgitab, kuidas taotleda oma andmete parandamist või kustutamist, sealhulgas Sinu Dublini menetluse eest vastutavate konkreetsete pädevate asutuste ja isikuandmete kaitset käsitlevaid taotlusi läbi vaatavate riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmetega.

KUHU SA VÕID PÖÖRDUDA ABI SAAMISEKS? (Märkida liikmesriigipõhine teave, eelkõige:)

varjupaigaasutuse aadress ja kontaktandmed;

saatjata alaealistele esindust pakkuvate organisatsioonide nimed, aadressid ja kontaktandmed;

lastekaitse eest vastutava siseriikliku asutuse aadress ja kontaktandmed;

Dublini menetluse läbiviimise eest vastutava asutuse aadress ja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed;

Eurodac-süsteemi vastutava töötleja ja tema esindaja andmed;

vastutava töötleja büroo kontaktandmed;

Punane Rist ja selle ülesanded;

kohaliku ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti büroo kontaktandmed (juhul, kui see on olemas) ja selle ülesanded;

õigusabi pakkujate/pagulaste/laste tugiorganisatsioonide kontaktandmed;

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kontaktandmed ja selle ülesanded.

„XII LISA

MÄÄRUSE (EL) NR 603/2013 ARTIKLI 29 LÕIKE 3 KOHANE TEAVE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKELE VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUTELE, KES ON KINNI PEETUD SEOSES VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKU ÜLETAMISEGA

Kui te olete 14-aastane või vanem ja teid on kinni peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, võetakse teilt sõrmejäljed ja need edastatakse sõrmejälgede andmebaasi nimega „Eurodac”. Selles menetluses peate te koostööd tegema – seaduse järgi ei saa te sõrmejälgede andmisest keelduda.

Kui teie sõrmejäljed ei ole selged, kaasa arvatud juhul, kui te olete oma sõrmi tahtlikult kahjustanud, võidakse teilt sõrmejäljed hiljem uuesti võtta.

Kui te tulevikus uuesti varjupaigataotluse esitate, võetakse teilt uuesti sõrmejäljed. Kui te esitate varjupaigataotluse muus riigis kui see, kus teilt esmakordselt sõrmejäljed võeti, võidakse teid tagasi saata riiki, kus teilt esimest korda sõrmejäljed võeti.

Teie sõrmejälgi säilitatakse 18 kuud. Seejärel kustutatakse need andmebaasist automaatselt. Eurodac andmebaasis säilitatakse vaid teie sõrmejäljed ja infot soo kohta. Teie nime, fotot, sünniaega ja kodakondsust ei saadeta andmebaasi ega säilitata.

Te võite tulevikus igal ajal taotleda riigist, kes teie sõrmejäljed võtab, teavet teie kohta Eurodac andmebaasis salvestatud andmete kohta. Võite nõuda andmete parandamist või kustutamist. Teie andmed tuleb andmebaasist kustutada näiteks juhul, kui teile antakse ELi või mõne assotsieerunud riigi kodakondsus või kui teile antakse elamisluba ühes neist riikidest ja kui te ei ole varjupaika taotlenud.

Eurodac andmebaasi haldab Euroopa Liidu amet nimega eu-LISA. Teie andmeid võib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud eesmärkidel. Teie andmed saadetakse ainult Eurodaci kesksüsteemi. Kui te taotlete tulevikus varjupaika muus ELi liikmesriigis või assotsieerunud riigis, (25) saadetakse teie sõrmejäljed sellesse riiki kontrollimiseks. Eurodac andmebaasis säilitatavat teavet ei jagata ühegi muu riigi või organisatsiooniga väljaspool ELi ja assotsieerunud riike.

Alates 20. juulist 2015 võivad teie sõrmejälgi andmebaasist otsida ametiasutused, nagu politsei ja Euroopa Politseiamet (Europol), kes võivad taotleda juurdepääsu Eurodac andmebaasile raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Kontaktandmed (lisada liikmesriigipõhine teave)

Eurodaci vastutav töötleja ja tema esindaja;

vastutava töötleja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed (andmekaitse).

„XIII LISA

MÄÄRUSE (EL) NR 603/2013 ARTIKLI 29 LÕIKE 3 KOHANE TEAVE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKELE VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUTELE, KES VIIBIVAD EBASEADUSLIKULT LIIKMESRIIGIS

Kui te viibite ebaseaduslikult nn Dublini määrust kohaldavas riigis, (26) võivad ametiasutused võtta teilt sõrmejäljed ja edastada need sõrmejälgede andmebaasi nimega Eurodac. Selle eesmärk on ainult kontrollida, kas te olete varem varjupaika taotlenud. Teie sõrmejälgi ei säilitata Eurodac andmebaasis, kuid kui te olete varem muus riigis varjupaika taotlenud, võidakse teid sellesse riiki tagasi saata.

Kui teie sõrmejäljed ei ole selged, kaasa arvatud juhul, kui te olete oma sõrmi tahtlikult kahjustanud, võidakse teilt sõrmejäljed hiljem uuesti võtta.

Eurodac andmebaasi haldab Euroopa Liidu amet nimega eu-LISA. Teie andmeid võib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud eesmärkidel. Teie andmed saadetakse ainult Eurodaci kesksüsteemi. Kui te taotlete tulevikus varjupaika muus Dublini määrust kohaldavas riigis, võetakse teie sõrmejäljed ka eesmärgiga edastada need Eurodac andmebaasi. Eurodaci andmebaasis säilitatavat teavet ei jagata ühegi muu riigi või organisatsiooniga väljaspool ELi ja assotsieerunud riike.

Kontaktandmed (lisada liikmesriigipõhine teave)

Eurodaci vastutav töötleja ja tema esindaja;

vastutava töötleja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed (andmekaitse).

Kui ELi ametiasutused leiavad, et te võite olla taotlenud rahvusvahelist kaitset muus riigis, kes on vastutav käesoleva taotluse läbivaatamise eest, antakse teile täiendavat teavet järgneva menetluse ning selle mõju kohta teile ja teie õigustele (27).

(1)  Neile kaudsetele tõenditele peab alati olema lisatud loendis A määratletud otsene tõend.

(2)  Käesolev teabeleht on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse taotlejatele asjakohast teavet Dublini menetluse kohta. See ei loo ega too endaga kaasa õigusi või juriidilisi kohustusi. Riikide ja isikute õigused ning kohustused Dublini menetluse raames on sätestatud määruses (EL) nr 604/2013.

(3)  Dublini riikide hulka kuuluvad 28 Euroopa Liidu riiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ja 4 Dublini määrusega ühinenud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein)..

(4)  Esitatav teave on ette nähtud käesoleva lisa B osas.

(5)  Käesolev teabeleht on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse taotlejatele asjakohast teavet Dublini menetluse kohta. See ei loo ega too endaga kaasa õigusi või juriidilisi kohustusi. Riikide ja isikute õigused ning kohustused Dublini menetluse raames on sätestatud määruses (EL) nr 604/2013.

(6)  Lisateave Eurodac-süsteemi kohta on esitatud A osas jaos „Miks palutakse mul anda sõrmejäljed?”.

(7)  Käesolevat lõiku ei avaldata eraldi teabelehes liikmesriikide jaoks, kes ei osale tagasisaatmisdirektiivis.

(8)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(9)  Täidab iga liikmesriik.

(10)  Iga liikmesriik valib ühe kolmest võimalusest sõltuvalt sellest, millise tõhusa õiguskaitsevahendite süsteemi ta valib.

(11)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(12)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(13)  Käesolev teabeleht on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse taotlejatele asjakohast teavet Dublini menetluse kohta. See ei loo ega too endaga kaasa õigusi või juriidilisi kohustusi. Riikide ja isikute õigused ning kohustused Dublini menetluse raames on sätestatud määruses (EL) nr 604/2013.

(14)  Dublini riikide hulka kuuluvad 28 Euroopa Liidu riiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ja 4 Dublini määrusega ühinenud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein)..

(15)  Ema või isa õde

(16)  Ema või isa vend

(17)  Seda võidakse nimetada vastuvõtmiseks.

(18)  Seda võidakse nimetada tagasivõtmiseks.

(19)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(20)  Täidab iga liikmesriik.

(21)  Iga liikmesriik valib ühe kolmest võimalusest sõltuvalt sellest, millise tõhusa õiguskaitsevahendite süsteemi ta valib.

(22)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(23)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(24)  Isik, keda asutused tunnustavad Sinu huvide esindajana õiguslikes küsimustes. Sinu esindaja ja/või asutused peaksid andma Sulle nõu, kas Sa vajad õigusnõustajat, kuid Sa võid ka paluda määrata endale õigusesindaja. Käesoleva teabelehe tagaküljel on märgitud organisatsioonid, kes võivad pakkuda Sulle esindamist õiguslikes küsimustes.

(25)  Teie sõrmejälgede andmeid võidakse õigusaktidega lubatud juhtudel jagada ELi 28 liikmesriigiga ja lisaks nelja assotsieerunud riigiga: Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga.

(26)  Määrus hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ja nelja Dublini määrusega assotsieerunud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits).

(27)  Esitatud teave on ette nähtud vastavalt X lisa B osale.