7.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 38/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 110/2014,

30. september 2013,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (1) eriti selle artiklit 209,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis põhineb määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) artikli 185 kohaselt liidu asutustena institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerlustest saadud kogemustel, võeti kasutusele avaliku ja erasektori partnerluse lisakategooriad, et suurendada vahendite valikut ja kaasata asutused, kelle eeskirjad on võrreldes liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate eeskirjadega paindlikumad ja erasektori partnerite jaoks hõlpsamini täidetavad. Lisakategooriad hõlmavad määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutusi, millele on usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine (edaspidi „PPP-asutused”).

(2)

Selleks et tagada liidu vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimaldada PPP-asutustel võtta vastu oma finantseeskirjad, on vaja vastu võtta nende asutuste näidisfinantsmäärus.

(3)

PPP-asutused peaksid koostama ja täitma oma eelarvet vastavalt eelarve ühtsuse ja õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetele.

(4)

Selleks et tagada PPP-asutuste ülesannete täitmine ja tegevuste rakendamine, peaks neil olema võimalus sisestada vastava aasta kasutamata assigneeringud kuni kolme järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestusse.

(5)

Kuna PPP-asutuste käsutusse antavaid liidu vahendeid rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 60, peaksid finantsjuhtimist ja aruandlust käsitlevad sätted olema kooskõlas kaudse eelarve täitmise korraga. Eelarve täitmise heakskiitmine seoses PPP-asutustele liidult antava rahalise toetusega peab moodustama osa heakskiidust, mille Euroopa Parlament annab komisjoni tegevusele Euroopa Liidu eelarve täitmisel. Seetõttu tuleks kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 esitada asjakohased iga-aastased aruanded, sh vahendite haldaja kinnitus, mis võimaldab komisjonil paremini täita oma kohustusi seoses eelarve täitmise heakskiitmisega.

(6)

Peaarvepidaja ja eelarvevahendite käsutajate volitused ja kohustused on vaja kindlaks määrata, võttes arvesse PPP-asutuste avalikku ja erasektorit ühendavat olemust. Eelarvevahendite käsutajad peaksid vastutama kõikide tulu- ja kulutoimingute eest, mis sooritatakse nende järelevalve all, ja nad peaksid oma tegevusest aru andma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse raames.

(7)

Siseauditi ja sisekontrolli tegevus tuleb muuta täpsemaks ning aruandlusnõudeid on vaja lihtsustada. PPP-asutuste siseauditi peaks korraldama komisjoni siseaudiitor, kes peaks seda tegema juhul, kui konkreetsed riskid seda õigustavad. Kehtestada tuleb siseauditi üksuste loomise ja toimimise sätted.

(8)

Tagamaks, et iga asutus vastutab nii oma eelarve kui ka asutuse loomise ajal püstitatud eesmärkide täitmise eest, tuleks PPP-asutustel lubada neile usaldatud ülesannete täitmisel kasutada väliseid erasektori asutusi ainult vajaduse korral ja mitte nende ülesannete täitmiseks, mis hõlmavad avaliku teenuse osutamist või kaalutlusõiguse kasutamist.

(9)

Kehtestada tuleb põhimõtted, mida tuleb järgida PPP-asutuste tulu- ja kulutehingute puhul.

(10)

Arvestades PPP-asutuste avalikku ja erasektorit ühendavat iseloomu ning eelkõige erasektori rahalist osalust PPP-asutuse eelarves, tuleks hankelepingute sõlmimisel võimaldada paindlikke menetlusi. Asjakohaste menetluste puhul tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning kalduda osaliselt kõrvale komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 sätetest (3). PPP-asutuste liikmete vahelise tugevdatud koostöö abil on vaja tagada parem ja odavam kaupade pakkumine ja teenuste osutamine ning hankemenetluste haldamise liigsete kulude vältimine. PPP-asutustel peaks seega olema samuti võimalus ilma avaliku hankemenetluseta sõlmida oma liikmete, välja arvatud Euroopa Liiduga, lepinguid selliste kaupade tarneks, teenuste osutamiseks või tööde tegemiseks, mida liikmed tarnivad, osutavad või teevad vahetult, ilma kolmandate isikute abi kasutamata.

(11)

Kulutõhususe suurendamiseks tuleks anda võimalus teenuseid jagada või kanda neid üle teisele asutusele või komisjonile, eelkõige usaldades komisjoni peaarvepidajale kõik või osa PPP-asutuse peaarvepidaja ülesannetest.

(12)

Toetusetaotluste, projektide ja pakkumuste hindamiseks ning arvamuste ja nõuannete esitamiseks erijuhtudel peaks PPP-asutustel olema võimalik kasutada väliseksperte. Eksperdid tuleb valida kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtetega.

(13)

Toetuste ja auhindade andmisel tuleks kohaldada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 sätteid, võttes siiski arvesse PPP-asutuse asutamisaktis või programmi põhiõigusaktis sisalduvaid võimalikke erisätteid, mille rakendamine PPP-asutusele on usaldatud, et tagada nende rakendamine kooskõlas otseselt komisjoni hallatavate meetmetega.

(14)

Kui PPP-asutuste raamatupidamisaruandeid tuleb konsolideerida kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadega, siis peaksid PPP-asutuste kohaldatavad raamatupidamiseeskirjad seda võimaldama.

(15)

Käesolev määrus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et alates 1. jaanuarist 2014 oleks võimalik õigeaegselt võtta vastu PPP-asutuste muudetud finantseeskirjad, et tagada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks ühtsed eeskirjad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse olulised põhimõtted, mille alusel avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevad asutused (edaspidi „PPP-asutused”) võtavad vastu oma finantseeskirjad. PPP-asutuse finantseeskirjad ei tohi kalduda kõrvale käesolevast määrusest, välja arvatud juhul, kui nende erivajadused seda nõuavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 209 neljandale lõigule.

Iga PPP-asutus võtab vastu üksikasjalikud sätted nende põhimõtete kehtestamiseks oma finantseeskirjades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „juhatus”– PPP-asutuse peamine siseüksus, mis vastutab otsuste tegemise eest finants- ja eelarveküsimustes, olenemata nimetusest, mis sellele PPP-asutuse asutamisaktiga on antud;

—   „direktor”– isik, kes eelarvevahendite käsutajana vastutab juhatuse otsuste ning PPP-asutuse eelarve täitmise eest, olenemata nimetusest, mis talle PPP-asutuse asutamisaktiga on antud;

—   „liige”– PPP-asutuse liige selle asutamisakti kohaselt;

—   „asutamisakt”– Euroopa Liidu õigusakt, millega reguleeritakse PPP-asutuse loomise ja tegevuse peamisi tahke;

—   „PPP-asutuse eelarve”– vahend, millega prognoositakse ja kiidetakse heaks PPP-asutuse iga eelarveaasta vajalikud tulud ja kulud.

Artikkel 3

Eelarve sisu

PPP-asutuse eelarve hõlmab järgmist:

a)

PPP-asutuse tulud, sealhulgas:

i)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

ii)

liikmete rahaline osalus tegevuskulude katteks;

iii)

tulud, mis on assigneeritud konkreetsete kulude katteks;

iv)

PPP-asutuse teenitud tulu;

b)

PPP-asutuse kulud, sealhulgas halduskulud.

2.   PEATÜKK

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 4

Eelarvepõhimõtete austamine

PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

Artikkel 5

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

1.   Tulusid ei nõuta sisse ja kulusid ei maksta enne, kui need on kantud PPP-asutuse eelarvereale.

2.   Kulukohustusi, mis ületavad PPP-asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3.   PPP-asutuse eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4.   PPP-asutuse eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid ei kuulu tasumisele PPP-asutusele.

Artikkel 6

Aastasuse põhimõte

1.   PPP-asutuse eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

2.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust.

3.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnenud eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4.   Haldusassigneeringute puhul ei tohi kulud ületada eelarveaasta eeldatavat tulu, millele on osutatud artikli 3 punkti a alapunktis i.

5.   Arvestades PPP-asutuse vajadusi, võib kasutamata assigneeringud kanda tulude ja kulude eelarvestusse kuni kolme järgmise eelarveaasta jooksul. Neid assigneeringuid tuleb kasutada esimesena.

6.   Lõiked 1–5 ei takista mitut eelarveaastat hõlmavate meetmete eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks, kui asutamisaktis on nii ette nähtud või kui need on seotud halduskuludega.

Artikkel 7

Tasakaalu põhimõte

1.   Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada asjaomast iga-aastast liidu rahalist toetust, nagu on sätestatud komisjoniga sõlmitud vahendite iga-aastase ülekandmise lepingus, ning lisaks sellele teistelt liikmetelt saadavat iga-aastast rahalist osalust, mis tahes muud artiklis 3 osutatud tulusid ja artikli 6 lõikes 5 osutatud kasutamata assigneeringuid.

3.   PPP-asutus ei tohi võtta laenu PPP-asutuse eelarve raames.

4.   Kui eelarve täitmise tulemus on positiivne, siis kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse tuluna.

Kui eelarve täitmise tulemus on negatiivne, kantakse see järgmise eelarveaasta eelarvesse maksete assigneeringuna.

Artikkel 8

Arvestusühiku põhimõte

PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning selle raamatupidamisaruandlus toimub eurodes. Rahavoogude puhul võib peaarvepidaja teha tehinguid PPP-asutuse finantseeskirjades sätestatust erinevates vääringutes.

Artikkel 9

Kõikehõlmavuse põhimõte

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, katab kogutulu maksete assigneeringute kogusumma. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kohaldades PPP-asutuse finantseeskirjade erisätteid juhtudel, kui maksetaotlusest, mis sel juhul tuleb maksta netosummas, võib teha mahaarvamisi.

2.   Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kasutatakse konkreetsete kululiikide rahastamiseks.

3.   Direktor võib vastu võtta kõik PPP-asutusele tehtud annetused, eelkõige fondid, toetused, kinked ja annakud.

Selliste annetuste vastuvõtmise, millega võib kaasneda märkimisväärne rahaline tasu, peab eelnevalt heaks kiitma juhatus, kes teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui juhatus selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse annetus vastuvõetuks.

Summa, millest suuremat rahalist tasu peetakse märkimisväärseks, määratakse juhatuse otsusega.

Artikkel 10

Sihtotstarbelisuse põhimõte

1.   Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena vähemalt jaotiste ja peatükkide kaupa.

2.   Direktor võib paigutada assigneeringuid ümber ühest peatükist teise ilma piiranguteta ning ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse.

Esimeses lõigus nimetatud piirmäära ületamise korral võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku juhatusele. Juhatusel on nimetatud ümberpaigutuste vaidlustamiseks aega kolm nädalat. Selle perioodi möödumisel loetakse ümberpaigutused heakskiidetuks.

Direktor teavitab juhatust niipea kui võimalik kõikidest esimese lõigu alusel tehtud ümberpaigutustest.

Artikkel 11

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

1.   Assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, milleks on säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.

2.   Säästlikkuse põhimõte tähendab, et vahendid, mida PPP-asutus oma tegevuses kasutab, tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja nende hind võimalikult soodne.

Tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Tulemuslikkuse põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3.   PPP-asutuse eelarvega hõlmatud kõikidele tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse iga tegevuse tulemuslikkuse näitajate abil ning direktor esitab juhatusele asjaomase teabe kord aastas ja hiljemalt PPP-asutuse eelarveprojektile lisatavates dokumentides.

4.   Juhul kui asutamisaktis ei ole ette nähtud, et hindamise teeb komisjon, teeb PPP-asutus otsustamisprotsessi kiirendamiseks ise märkimisväärseid kulusid hõlmavate programmide ja tegevuste hindamise, sealhulgas järelhindamise, ning saadab hindamistulemused juhatusele.

Artikkel 12

Eelarve täitmise sisekontroll

1.   PPP-asutuse eelarvet täidetakse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades.

2.   PPP-asutuse eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

a)

tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b)

aruandluse usaldusväärsus;

c)

varade ja teabe säilimine;

d)

pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine ning pettuste ja eeskirjade eiramise kõrvaldamise suhtes võetavad järelmeetmed;

e)

raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, arvestades programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi.

3.   Tulemuslik ja tõhus sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab eelkõige määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 32 lõigetes 3 ja 4 sätestatud elemente, võttes arvesse PPP-asutuse struktuuri ja suurust, talle usaldatud ülesannete laadi, asjaomaseid summasid ning finants- ja tegevusriske.

Artikkel 13

Läbipaistvuse põhimõte

1.   PPP-asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   PPP-asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja paranduseelarved ning artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohandused avaldatakse vastuvõetud kujul PPP-asutuse veebisaidil nelja nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist ning edastatakse komisjonile ja kontrollikojale.

3.   PPP-asutus avaldab standardesitusviisi järgides oma veebisaidil hiljemalt järgneva eelarveaasta 30. juunil teabe tema eelarvest eraldatud vahendite saajate kohta vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 21 lõigetele 2, 3 ja 4.

Avaldatud teave peab olema hõlpsalt leitav, läbipaistev ja terviklik. Teabe avaldamisel tuleb lähtuda konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõuetest, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevatest nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (4).

4.   Ekspertide nimed, kellega on sõlmitud leping vastavalt käesoleva määruse artiklile 34, avaldatakse Euroopa Liidu veebisaidil.

3.   PEATÜKK

FINANTSPLANEERIMINE

Artikkel 14

Tulude ja kulude eelarvestus

1.   PPP-asutus saadab komisjonile ja teistele liikmetele hiljemalt PPP-asutuse eelarve täitmise aastale eelneva aasta 31. jaanuariks tulude ja kulude eelarvestuse ning selle aluseks olevad üldsuunised koos artikli 31 lõikes 4 osutatud tööprogrammi kavandiga.

2.   PPP-asutuse tulude ja kulude eelarvestus peab sisaldama:

a)

eelarveassigneeringute kohaselt lubatud alaliste ja ajutiste ametikohtade hinnangulist arvu jaotatuna tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa, samuti lepinguliste töötajate ning riiklike lähetatud ekspertide hinnangulist arvu väljendatuna täisajaekvivalendina;

b)

uute ametikohtade loomise taotluse põhjendust, kui ametikohtade arv muutub;

c)

sularahamaksete ja -laekumiste kvartalikalkulatsiooni.;

d)

teavet tegevustele seatud eesmärkide täitmise kohta;

e)

eesmärke eelarveaastaks, millega hinnang on seotud, näidates ära kõik konkreetsed eelarvega seotud vajadused nende eesmärkide saavutamiseks;

f)

PPP-asutuse eelmise eelarveaasta halduskulusid ja täidetud eelarvet;

g)

liikmete, väljaarvatud liidu rahalise osaluse suurust ja mitterahalise osaluse väärtust;

h)

teavet kasutamata assigneeringute kohta, mis on kirjendatud iga aasta tulude ja kulude eelarvestuses vastavalt artikli 6 lõikele 5.

Artikkel 15

Eelarve koostamine

1.   Kooskõlas PPP-asutuse asutamisaktiga võtab juhatus vastu PPP-asutuse eelarve ja ametikohtade loetelu, mis sisaldab tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa jaotatud alaliste ja ajutiste ametikohtade arvu ning mida täiendab lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täisajaekvivalendina. Üksikasjalikud sätted võidakse kehtestada PPP-asutuse finantseeskirjades. PPP-asutuse eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks tuleb võtta vastu PPP-asutuse paranduseelarve, kasutades sama menetlust kui PPP-asutuse esialgse eelarve puhul. PPP-asutuse eelarvet ja vajaduse korral paranduseelarveid kohandatakse eesmärgiga võtta arvesse Euroopa Liidu eelarves sätestatud liidu rahalise toetuse suurust.

2.   PPP-asutuse eelarve koosneb tulude eelarvestusest ja kulude eelarvestusest.

3.   PPP-asutuse eelarves märgitakse:

a)

tulude eelarvestuses:

i)

PPP-asutuse tulude eelarvestus asjaomasel eelarveaastal (eelarveaasta n);

ii)

eelmise eelarveaasta tulude eelarvestus ja eelarveaasta n-2 tulud;

iii)

asjakohased märkused iga tulude rea kohta;

b)

kulude eelarvestuses:

i)

eelarveaasta n kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

ii)

eelmise eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud ning eelarveaastal n-2 võetud kulukohustused ja makstud kulud, kusjuures viimast väljendatakse ka protsendina PPP-asutuse eelarvest aastal n;

iii)

järgmistel eelarveaastatel tehtavate nende maksete ajakava kokkuvõte, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks;

iv)

asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

4.   Ametikohtade loetelus esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv. Sama teave esitatakse lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide kohta.

4.   PEATÜKK

FINANTSJUHTIMISES OSALEJAD

Artikkel 16

Eelarve täitmine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt

1.   Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor. Direktor täidab PPP-asutuse eelarvet nii tulude kui ka kulude osas PPP-asutuse finantseeskirjade ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires. Direktor vastutab seaduslikkuse ja korrektsuse nõuete täitmise tagamise eest.

PPP-asutus osaleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pettustevastases võitluses, ilma et see piiraks eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmist pettuste ja rikkumiste ennetamise ja tuvastamise valdkonnas.

2.   Kooskõlas PPP-asutuse finantseeskirjades sätestatud tingimustega võib direktor delegeerida eelarve täitmisega seotud volitused Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade alusel töötavatele PPP-asutuse töötajatele, kui neid kohaldatakse PPP-asutuse töötajate suhtes. Volitatud isikud võivad tegutseda ainult neile selgesõnaliselt antud volituste piires.

Artikkel 17

Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded

1.   Direktor täidab PPP-asutuse eelarvet tema alluvusse kuuluvate talituste abil.

2.   Tehnilised erialased ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või abiülesanded, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega kaalutlusõiguse kasutamist, võib lepinguga anda asutusevälistele erasektori üksustele või asutustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

3.   Vastavalt juhatuses vastuvõetud miinimumnõuetele ja võttes asjakohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske, kehtestab direktor oma ülesannete täitmiseks sobiliku organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemid. Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust.

Direktor võib oma talitustes määrata ametisse spetsialiste ja nõustajaid, kelle ülesanne on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

4.   Eelarvevahendite käsutaja säilitab teostatud toimingutega seotud tõendavaid dokumente viis aastat pärast selle otsuse kuupäeva, millega antakse heakskiit komisjoni tegevusele Euroopa Liidu eelarve täitmisel asjaomasel aastal. Tõendatavates dokumentides sisalduvad isikuandmed kustutatakse võimaluse korral juhul, kui need andmed ei ole vajalikud kontrolli ja auditite tegemiseks. Andmeliikluse andmete säilitamise suhtes kohaldatakse igal juhul määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.

Artikkel 18

Eelkontroll

1.   Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis põhineb dokumentaalsel kontrollil ning toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega seoses juba tehtud kontrollide kättesaadavatel tulemustel.

Eelkontroll hõlmab toimingu algatamist ja kontrolli.

Toimingu algatamine ja kontroll on eraldiseisvad ülesanded.

2.   Toimingu algatamise all mõistetakse kõiki tegevusi, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja valmistab ette eelarve täitmise toimingut.

3.   Toimingu eelkontrolli all mõistetakse kõiki eelkontrolle, mille vastutav eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud toimingu teostus- ja finantsaspektide kontrollimiseks.

4.   Eelkontrolli käigus kontrollitakse nõutavate tõendavate dokumentide ja muu kättesaadava teabe ühtsust.

Eelkontrolli sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks vastutav eelarvevahendite käsutaja, võttes arvesse riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase makse tõendamise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada eelkontrolli raames piisav kindlus.

Eelkontrolli eesmärk on kindlaks teha, et

a)

kulud on nõuetekohased ja kooskõlas kohaldatavate sätetega;

b)

kohaldatud on artiklis 11 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Kontrolli eesmärgil võib vastutav eelarvevahendite käsutaja käsitada ühe tehinguna mitut sarnast üksikut tehingut, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega.

Artikkel 19

Järelkontroll

1.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrolli, et kontrollida eelkontrolli järel juba heakskiidetud toiminguid. Kõnealust kontrolli võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt.

Järelkontrolli võib teha dokumentide alusel ja vajaduse korral kohapeal.

2.   Järelkontrolli teevad eelkontrolli eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrolli eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrolli eest vastutavate töötajate alluvad.

Finantstoimingute haldamise kontrolli eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused.

Artikkel 20

Iga-aastane aruandlus

Eelarvevahendite käsutaja esitab igal aastal juhatusele aruande oma ülesannete täitmise kohta. Sel eesmärgil esitab eelarvevahendite käsutaja hiljemalt järgneva eelarveaasta 15. veebruariks juhatusele ja komisjonile:

a)

aruande PPP-asutuse aasta tööprogrammi rakendamise, eelarve täitmise ja personali kasutamise kohta;

b)

PPP-asutuse esialgse raamatupidamisaruande, sealhulgas artiklis 39 osutatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande;

c)

vahendite haldaja kinnituse selle kohta, et kui reservatsioonidega ei ole teisiti määratud, on eelarvevahendite käsutaja piisavalt kindel, et:

i)

asjaomane teave on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne (tõene ja erapooletu ülevaade);

ii)

kulusid on kasutatud ettenähtud otstarbel;

iii)

kehtestatud kontrollisüsteemid tagavad piisaval määral raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

d)

lõplike auditiaruannete ja tehtud kontrollide kokkuvõtte, sealhulgas süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed.

Aruandes esitatakse tegevuse tulemused võrreldes seatud eesmärkidega, nende tegevustega seotud riskid, kirjeldatakse kasutatud vahendeid ning sisekontrollisüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust ning see peaks olema proportsionaalne volitatud ülesannete laadi ja asjaomaste summadega.

Direktor saadab komisjonile hiljemalt iga aasta 1. juuliks esimese lõigu punktides c ja d nimetatud dokumendid ja nendele juhatuse antud hinnangu, heakskiidetud iga-aastase tegevusaruande ja raamatupidamise lõpparuande koos juhatuse artikli 43 lõike 2 kohase kinnitusega. Komisjon saadab need dokumendid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 21

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Kui finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises osalev töötaja leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjadevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest kirjalikult direktorile, kes vastab sellele samuti kirjalikult. Kui direktor ei võta meetmeid või kinnitab algse otsuse või juhise ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei ole mõistlik vastus tema murele, teavitab töötaja sellest kirjalikult asjaomast toimkonda, nagu on osutatud artikli 23 lõikes 3. Artikli 23 lõikes 3 osutatud toimkond teavitab sellest viivitamata juhatust.

2.   Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada PPP-asutuse või selle liikmete huve, teatab asjaomane töötaja sellest kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele. PPP-asutuse finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes tuleb sätestada välisaudiitori kohustus teavitada volitatud eelarvevahendite käsutajat mis tahes kahtlasest ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada PPP-asutuse või selle liikmete huve.

Artikkel 22

Peaarvepidaja

1.   Juhatus määrab ametisse peaarvepidaja, kes töötab personalieeskirjade alusel, kui neid kohaldatakse PPP-asutuse töötajate suhtes, ja kes on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel. Peaarvepidaja vastutab PPP-asutuses järgmise eest:

a)

nõuetekohane maksete tegemine, tulude kogumine ja kindlaksmääratud saadaolevate summade sissenõudmine;

b)

raamatupidamisarvestuse pidamine ning raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine vastavalt 8. peatükile;

c)

raamatupidamiseeskirjade ning kontoplaani täitmine vastavalt 8. peatükile;

d)

raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks; selles osas on peaarvepidajal õigus igal ajal kontrollida heakskiitmise kriteeriumide järgimist;

e)

sularahahaldus.

2.   Kaks või enam PPP-asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja.

PPP-asutused võivad ka komisjoniga kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka PPP-asutuse peaarvepidajana.

Samuti võivad nad kulutõhususe kaalutlustel anda komisjoni peaarvepidajale täita osa PPP-asutuse peaarvepidaja ülesannetest.

Käesolevas lõikes osutatud juhtudel teevad nad vajalikud korraldused, et vältida mis tahes huvide konflikti.

3.   Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu teabe, mis on vajalik PPP-asutuse finantsseisundit ja eelarve täitmist täielikult ja täpselt kajastava raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

4.   Enne direktoripoolset heakskiitmist allkirjastab peaarvepidaja raamatupidamisaruanded, tõendades seega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamisaruanded annavad PPP-asutuse finantsolukorrast täieliku ja täpse ülevaate.

Esimese lõigu kohaldamisel peaarvepidaja kontrollib, et raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas artiklis 38 osutatud raamatupidamisarvestuse korraga ning et kõik tulud ja kulud on raamatupidamises kajastatud.

Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja teha mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamise aastaaruande allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajaduse korral teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on üksnes peaarvepidajal õigus hallata sularaha ja sularaha ekvivalente. Peaarvepidaja vastutab nende turvalise hoidmise eest.

5.   Peaarvepidaja võib juhul, kui see on hädavajalik tema kohustuste täitmiseks kooskõlas PPP-asutuse finantseeskirjadega, delegeerida teatavad ülesanded personalieeskirjade alusel töötavatele töötajatele, kui PPP-asutuse töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6.   Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib juhatus igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada peaarvepidaja ametivolitused. Sellisel juhul nimetab juhatus ametisse ajutise peaarvepidaja.

Artikkel 23

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1.   Artiklid 16–25 ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusaktide ja selliste kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa Liidu ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

2.   Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust personalieeskirjades sätestatud tingimustel. Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada PPP-asutuse huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusaktides määratud asutustele või organitele, eelkõige OLAFile.

3.   Finantsrikkumiste uurimise toimkonnal, mille komisjon on loonud või milles komisjon osaleb kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 73 lõikega 6, on PPP-asutuse suhtes samad volitused, mis tal on komisjoni talituste suhtes, välja arvatud juhul, kui juhatus otsustab luua sõltumatu toimkonna või osaleda mitme asutuse loodud ühistoimkonnas. PPP-asutuste esitatud juhtumite puhul peab üks PPP-asutuse töötaja kuuluma finantsrikkumiste uurimise toimkonda, mille komisjon on loonud või milles komisjon osaleb.

Esimeses lõigus osutatud toimkonna arvamuse alusel otsustab direktor, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta selle kohta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale. Kui arvamuses peetakse asjaga seotuks direktorit, saadab toimkond aruande juhatusele ja komisjoni siseaudiitorile. Direktor viitab oma artikli 20 kohases aruandes anonüümses vormis toimkonna arvamusele ning nimetab võetud järelmeetmed.

4.   Igalt töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mis ta on PPP-asutusele tekitanud raske eksimuse tõttu oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega. Pärast kohaldatavate õigusaktidega distsiplinaarküsimuste puhuks ettenähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus põhjendatud otsuse.

Artikkel 24

Huvide konflikt

1.   Kõigil finantsjuhtimises osalejatel artiklite 16–25 tähenduses ja teistel isikutel, kes on seotud eelarve, sh selle ettevalmistavate aktide täitmise ja haldamise ning auditeerimise või kontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Euroopa Liidu huvidega.

Huvide konflikti esinemisel hoidub asjaomane isik sellistest meetmetest ja suunab asja direktorile, kes kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikt esineb või mitte. Asjaomane isik teavitab ka oma otsest ülemust. Kui kõnealuseks isikuks on direktor, peab ta küsimuse suunama juhatusele.

Kui on tuvastatud huvide konflikt, lõpetab asjaomane isik kogu oma tegevuse kõnealuses asjas. Direktor või juhatus (juhul kui huvide konflikt puudutab direktorit) võtab asjakohased meetmed.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esineb huvide konflikt siis, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad kõnealuse isiku ja vahendite saaja ühistest huvidest.

Artikkel 25

Ülesannete lahusus

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded seisavad üksteisest lahus ja need on üksteist välistavad.

5.   PEATÜKK

SISEAUDIITOR

Artikkel 26

Siseaudiitori nimetamine, volitused ja kohustused

1.   PPP-asutus näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

2.   Siseauditi ülesannet peab täitma komisjoni siseaudiitor. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

3.   Siseaudiitor nõustab PPP-asutust riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning andes soovitusi toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

a)

hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b)

hinnata kõigi eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust.

4.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid PPP-asutuse kõigi toimingute ja talituste suhtes. Siseaudiitoril peab olema täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

5.   Siseaudiitor tutvub aruandega, mille eelarvevahendite käsutaja koostas artikli 20 kohaselt, ja muude üksikasjalike andmetega.

6.   Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru juhatusele ja direktorile.

Siseaudiitor annab aru ka järgmistel juhtudel:

—

tõsised riskid ja soovitused on käsitlemata;

—

esineb pikki viivitusi eelmistel aastatel tehtud soovituste rakendamisel.

Juhatus ja direktor tagavad auditi käigus esitatud soovituste rakendamise korrapärase järelevalve. Juhatus vaatab läbi artiklis 20 osutatud teabe ning kontrollib, kas soovitused on täielikult ja õigeaegselt rakendatud.

7.   PPP-asutus teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

8.   Siseaudiitori aruanded ja leiud tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

Artikkel 27

Siseaudiitori sõltumatus

Siseaudiitori sõltumatus, tema vastutus töökohustuste täitmisel võetud meetmete eest ja tema õigus esitada hagi Euroopa Liidu kohtusse määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 100.

Artikkel 28

Siseauditi üksuse loomine

1.   Juhatus võib kulutasuvust ja lisandväärtust arvesse võttes luua siseauditi üksuse, mis täidab oma ülesandeid vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele.

Siseauditi üksuse eesmärk, volitused ja vastutus nähakse ette siseauditi hartas ja juhatus peab need heaks kiitma.

Siseauditi üksuse iga-aastase auditeerimiskava koostab siseauditi üksuse juht, võttes muu hulgas arvesse direktori koostatud PPP-asutuse riskihinnangut.

Auditeerimiskava vaatab läbi ja kinnitab juhatus.

Siseauditi üksus annab juhatusele ja direktorile aru oma leidude ja soovituste kohta.

Kui PPP-asutuse siseauditi üksus ei ole kulutõhus või ei suuda täita rahvusvahelisi standardeid, võib PPP-asutus otsustada jagada siseauditi üksuse ülesandeid teiste sama poliitikavaldkonna PPP-asutustega.

Sellistel juhtudel lepivad asjaomaste PPP-asutuste juhatused kokku ühise siseauditi üksuse toimimise üksikasjad.

Siseauditi üksuse liikmed teevad tõhusat koostööd, vahetades teavet ja auditiaruanded, ja kui see on asjakohane, koostavad ühiseid riskianalüüse ja korraldavad ühisauditeid.

2.   Juhatus ja direktor tagavad siseauditi üksuse soovituste rakendamise korrapärase järelevalve.

6.   PEATÜKK

TULU- JA KULUTEHINGUD

Artikkel 29

Tulude haldamine

1.   Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, sissenõutavate nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. Samuti sisaldab see võimalust kindlaksmääratud nõuetest loobuda, kui see on asjakohane.

2.   Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

Kui ettenähtud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seaduses ette nähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse, või kui see ei ole võimalik, sundtäitmise kaudu.

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Loobumisotsuses märgitakse, milliseid meetmed on sissenõudmiseks võetud, ning õiguslikud ja faktilised asjaolud, millel otsus põhineb.

Peaarvepidaja peab sissenõudmisele kuuluvate summade loetelu. PPP-asutuse nõuded on loetelus rühmitatud vastavalt sissenõudekorralduse väljastamise kuupäevale. Peaarvepidaja esitab selles ka otsused loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud summadest. Loetelu lisatakse PPP-asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

3.   Võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmise korral nõutakse võlateatises märgitud tähtajaks tasumata võlgnevustelt intressi vastavalt delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012.

4.   PPP-asutuse kolmandatele isikutele esitatavate nõuete ja PPP-asutusele kolmandatelt isikutelt esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

Artikkel 30

Liikmete rahaline osalus

1.   PPP-asutus esitab oma liikmetele maksetaotlused rahalise osaluse osaliseks või täielikuks tasumiseks vastavalt tingimustele ja ajavahemikele, mis on sätestatud asutamisaktis või mis on nendega kokku lepitud.

2.   PPP-asutuse liikmetelt rahalise osalusena saadud vahenditelt teenitud intress läheb PPP-asutuse eelarvesse.

Artikkel 31

Kulude haldamine

1.   Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

2.   Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja kinnitab finantstehingu.

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, annab peaarvepidajale käsu maksta välja tõendatud kulud.

3.   Iga meetme puhul, mis võib põhjustada PPP-asutuse eelarvest makstava kulutuse, võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

4.   PPP-asutuse iga-aastases tööprogrammis nähakse ette, et PPP-asutuse tegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste täitmiseks tehtavate kulude puhul on vaja juhatuse luba, tingimusel et käesolevas lõikes kindlaks määratud elemendid on selgelt määratletud.

Iga-aastases töökavas esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemuslikkuse näitajad. Samuti peab see sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust ning igale meetmele eraldatud summat.

Iga-aastase tööprogrammi oluline muudatus võetakse vastu sama korra järgi nagu esialgne tööprogramm vastavalt asutamisakti sätetele.

Juhatus võib delegeerida volitused teha tööprogrammi mitteolulisi muudatusi PPP-asutuse eelarvevahendite käsutajale.

Artikkel 32

Tähtajad

Kulude maksmine peab toimuma kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 ning nendes määratud tähtaegade jooksul.

7.   PEATÜKK

PPP-ASUTUSE EELARVE TÄITMINE

Artikkel 33

Hanked

1.   Hangete puhul kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 V jaotist ja delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012 vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3–6.

2.   PPP-asutus osaleb ühises keskandmekogus, mille komisjon on loonud ja mida ta haldab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 108.

3.   Lepingute puhul, mille maksumus jääb 60 000 euro ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 118 sätestatud künniste vahele, võib alla 60 000 euro suuruse maksumusega lepingute sõlmimiseks kasutada delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 kehtestatud menetlust.

4.   PPP-asutus võib taotleda õigust osaleda hankijana komisjoni või institutsioonide lepingute ning Euroopa Liidu teiste asutuste ja PPP-asutuste lepingute sõlmimisel.

5.   Ilma avaliku hankemenetluseta võib PPP-asutus sõlmida lepingu komisjoni, institutsioonidevaheliste büroode ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 (5) asutatud Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusega ning teiste PPP-asutustega nende poolt pakutavate kaupade, osutatavate teenuste ja tehtavate tööde hankimiseks.

PPP-asutus võib oma liikmetega, välja arvatud Euroopa Liit, sõlmida ilma avaliku hankemenetluseta lepingu selliste kaupade tarneks, teenuste osutamiseks või tööde tegemiseks, mida liikmed tarnivad, osutavad või teevad vahetult, ilma kolmandate isikute abi kasutamata.

Esimese ja teise lõigu kohaselt tarnitud kaupu, osutatud teenuseid või tehtud tööd ei käsitata osana liikmete osalusest PPP-asutuse eelarvesse.

6.   PPP-asutus võib oma haldusvajaduste katmiseks kasutada ühist hankemenetlust koos vastuvõtva liikmesriigi hankijaga või liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide või Euroopa Liidu kandidaatriikide selliste hankijatega, kes on asutuse liikmed. Sel juhul kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 133 esimest lõiku mutatis mutandis.

PPP-asutus võib kasutada ühist hankemenetlust koos tema liikmeteks olevate erasektori osalejatega või siis liidu programmides osalevate riikide hankijatega, kes on tema liikmed. Sellistel juhtudel kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 133 mutatis mutandis.

Artikkel 34

Eksperdid

Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 287 kohaldatakse mutatis mutandis, kui valitakse eksperte, kelle suhtes kohaldatakse PPP-asutusele rakendada usaldatud programmi põhiõigusaktis sätestatud erimenetlusi. Sellistele ekspertidele makstakse tasu eelnevalt kindlaksmääratud summas ja neid valitakse kutsealase suutlikkuse alusel.

PPP-asutus võib kasutada komisjoni või muude liidu või PPP-asutuste koostatud nimekirju.

PPP-asutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel valida sobivate oskustega nimekirjavälise isiku.

Väliseksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks sobilike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel ning kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõttega.

Artikkel 35

Toetused

Toetuste suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotist ja delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012 vastavalt asutamisakti erisätetele.

Artikkel 36

Auhinnad

1.   Auhindade suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VII jaotist ja delegeeritud määrust (EL) nr 1268/2012 vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

2.   Teateid, mille auhindade ühikuväärtus on 1 000 000 eurot või rohkem, võib avaldada ainult siis, kui need on sätestatud tööprogrammi kavandis, millele on osutatud artikli 14 lõikes 1.

Artikkel 37

Õiguskaitsevahenditele osutamine

1.   Kui eelarvevahendite käsutaja menetlusdokumendiga vähendatakse taotleja või pakkuja, toetusesaaja või töövõtja õigusi, osutatakse dokumendis selle dokumendi vaidlustamiseks ettenähtud halduslikele ja/või õiguslikele kaitsevahenditele.

2.   Eelkõige esitatakse teave õiguskaitsevahendi laadi ja asutuse või asutuste kohta, kelle poole õiguskaitsevahendi kasutamiseks pöörduda, ning õiguskaitsevahendite kasutamiseks ettenähtud tähtajad.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse arvesse PPP-asutusele rakendada usaldatud programmi põhiõigusaktis sätestatud erimenetlusi.

8.   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 38

Raamatupidamisarvestust reguleerivad eeskirjad

PPP-asutus loob raamatupidamissüsteemi, milles esitatakse õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet.

PPP-asutuse raamatupidamisarvestus peab olema vastavuses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadega.

Artikkel 39

Raamatupidamisarvestuse struktuur

PPP-asutuse raamatupidamisarvestus hõlmab järgmist:

a)

PPP-asutuse finantsaruanded;

b)

PPP-asutuse eelarve täitmise aruanded (aruanne eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta).

PPP-asutus koostab aruande, milles käsitletakse eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel eelarveaastal. Aruandes esitatakse nii absoluutarvuna kui ka protsendina andmed vähemalt assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

Kui PPP-asutuse raamatupidamisarvestust tuleb konsolideerida vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadele, saadab PPP-asutus eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

Artikkel 40

Raamatupidamispõhimõtted

Finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas teave arvestusmeetodite kohta sellisel viisil, et see oleks asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selgesti arusaadav. Finantsaruanded koostatakse vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mis on esitatud raamatupidamiseeskirjades vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 143 või rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (edaspidi „IPSAS”) põhinevale tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele.

Artikkel 41

Finantsaruanded

1.   Finantsaruanded koostatakse eurodes ja need sisaldavad:

a)

bilanssi ja tulemiaruannet, milles kajastatakse kõiki varasid ja kohustusi, finantsseisundit ning majandustulemusi eelneva eelarveaasta 31. detsembri seisuga. Need esitatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadega või IPSASil põhineva tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetega;

b)

rahavoogude aruannet, milles on näidatud eelarveaasta jooksul laekunud ja väljamakstud summad ning sularaha seis aasta lõpus;

c)

netovara muutuste aruannet, milles esitatakse ülevaade eelarveaasta jooksul toimunud reservide muutustest ning kumulatiivsed tulemused.

2.   Finantsaruande lisades täiendatakse ja kommenteeritakse lõikes 1 nimetatud aruannetes esitatud teavet ning antakse rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistavadega ette nähtud täiendavat teavet, kui see on PPP-asutuste tegevuse puhul asjakohane.

Artikkel 42

Eelarve täitmise aruanded

Eelarve täitmise aruanded koostatakse eurodes. Need sisaldavad:

a)

aruandeid, millesse on koondatud kõik eelarve tulu- ja kulutoimingud asjaomasel eelarveaastal;

b)

seletuskirju, milles täiendatakse ja selgitatakse aruannetes esitatud teavet.

Eelarve täitmise aruannete struktuur on samasugune kui eelarve oma.

Artikkel 43

Esialgsed raamatupidamisaruanded ja lõplike aruannete heakskiitmine

1.   Kui PPP-asutuse raamatupidamisarvestust tuleb konsolideerida vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadele, saadab PPP-asutuse peaarvepidaja esialgsed raamatupidamisaruanded kontrollikojale järgmise aasta 15. veebruariks.

Esimeses lõigus osutatud juhul saadab PPP-asutuse peaarvepidaja ka komisjoni peaarvepidajale järgmise aasta 15. veebruariks aruandluspaketi tüüpvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil kehtestanud.

2.   Peaarvepidaja koostab PPP-asutuse lõplikud raamatupidamisaruanded. Direktor saadab need hiljemalt 15. märtsiks koos artiklis 46 osutatud välisaudiitori arvamusega juhatusele heakskiitmiseks.

Kui PPP-asutuse raamatupidamisarvestust tuleb konsolideerida kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadega, saadab peaarvepidaja lõplikud raamatupidamisaruanded koos artiklis 46 osutatud välisaudiitori arvamuse ja juhatuse heakskiiduga kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmise eelarveaasta 1. juuliks. Sellisel juhul saadab PPP-asutuse peaarvepidaja samuti 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale aruandluspaketi tüüpvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil kehtestanud.

Kui PPP-asutuse raamatupidamisarvestust tuleb konsolideerida vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadele, saadab PPP-asutuse peaarvepidaja lõplike raamatupidamisaruannete esitamisega samaks tähtajaks ka kontrollikojale asjaomaseid finantsaruandeid käsitleva esitiskirja, mille koopia edastatakse komisjoni peaarvepidajale.

Lõplikele raamatupidamisaruannetele lisatakse peaarvepidaja deklaratsioon, milles viimane kinnitab, et lõplikud raamatupidamise aastaaruanded on koostatud kooskõlas käesoleva peatükiga ning kohaldatavate raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

PPP-asutus avaldab lõplikud kinnitatud raamatupidamisaruanded oma veebisaidil ühe kuu jooksul pärast nende heakskiitmist.

Artikkel 44

Raamatupidamissüsteem

1.   Kui PPP-asutuse raamatupidamisarvestust tuleb konsolideerida vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadele, võtab komisjoni peaarvepidaja vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 152 vastu PPP-asutuses kohaldatava ühtlustatud kontoplaani.

2.   Raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3.   Üldisesse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad PPP-asutuse majanduslikku ja rahalist seisundit ning tema varasid ja kohustusi.

4.   Eelarve raamatupidamisarvestuses antakse üksikasjalik ülevaade PPP-asutuse eelarve täitmisest. Seal dokumenteeritakse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud.

Artikkel 45

Vara

PPP-asutus peab inventarinimestikke, kus on kirjas asutuse või Euroopa Liidu varana käsitatava materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus. Kui PPP-asutuse raamatupidamisarvestust tuleb konsolideerida vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 143 osutatud raamatupidamiseeskirjadele, peab PPP-asutus kõnealust nimestikku vastavalt komisjoni peaarvepidaja koostatud näidisele. PPP-asutus kontrollib, et inventarinimestiku kanded vastaksid tegelikule olukorrale.

9.   PEATÜKK

VÄLISAUDIT JA PETTUSEVASTANE VÕITLUS

Artikkel 46

Välisaudit

PPP-asutustes tehakse sõltumatu välisaudit, mille viib läbi sõltumatu auditeeriv asutus kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Välisaudiitori arvamuses märgitakse, kas raamatupidamisaruanded annavad täieliku ja täpse ülevaate, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse ka seda, kas audit seab kahtluse alla vahendite haldaja kinnituses esitatud väited, millele on osutatud artiklis 20. Arvamus esitatakse juhatusele. See edastatakse komisjonile koos PPP-asutuse lõpliku raamatupidamisaruandega hiljemalt 15. märtsiks.

Artikkel 47

Raamatupidamisaruannete läbivaatamine kontrollikojas

1.   Kui PPP-asutuse asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti, kontrollib Euroopa Kontrollikoda PPP-asutuse raamatupidamisaruandeid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287. Kontrollimise käigus võib kontrollikoda arvesse võtta käesoleva määruse artiklis 46 osutatud sõltumatu välisaudiitori koostatud auditit ja selle põhjal võetud järelmeetmeid.

2.   Kontrollikoja teostatav kontroll on reguleeritud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 158–163.

Artikkel 48

Komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapealsed kontrollid

1.   Ilma et see piiraks määruse 47 lõike 1 kohaldamist, annab PPP-asutus komisjoni töötajatele ja muudele volitatud isikutele ning samuti kontrollikojale auditi läbiviimiseks vajaliku juurdepääsu oma territooriumile ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   OLAF võib korraldada muu hulgas uurimisi ja kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) 883/2013 (6) ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (7) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetusega või PPP-asutuse rahastatud lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad PPP-asutuse kokkulepped ja otsused sätteid, millega selgesõnaliselt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja uurimisi.

10.   PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 49

Infonõue

Komisjon ja PPP-asutuse liikmed, välja arvatud Euroopa Liit, võivad PPP-asutuselt nõuda neile vajalikku teavet ja selgitusi eelarveküsimuste kohta oma pädevusvaldkonna raames.

Artikkel 50

PPP-asutuse finantseeskirjade vastuvõtmine

Iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus võtab vastu uued finantseeskirjad, pidades silmas nende jõustumist 1. jaanuaril 2014 või igal juhul üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil PPP-asutus kuulub nimetatud määruse artikli 209 reguleerimisalasse.

Artikkel 51

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. september 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(7)  Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).