28.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 257/186

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (3) tuleks muuta, et võtta arvesse turu arengut ja turuosaliste ja järelevalveasutuste seniseid kogemusi, selleks et tegeleda eelkõige tasustamist, depositooriumide kohustusi ja vastutust ning karistusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide erinevusega.

(2)

Et vähendada halvasti kavandatud tasustamisstruktuuride võimalikku negatiivset mõju usaldusväärsele riskijuhtimisele ja üksikisikute riskikäitumise kontrollimisele, tuleks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) valitsejatele (edaspidi „fondivalitseja”) panna selge kohustus kehtestada selliste töötajate kategooriatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt nende valitsetavate eurofondide riskiprofiile, usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tavad ning neid rakendada. Sellised töötajate kategooriad peaksid hõlmama kõiki otsuseid tegevaid fondi või allfondi tasandi töötajaid, fondivalitsejaid ja tegelikult investeerimisotsuseid tegevaid isikuid, isikuid, kellel on võimalik selliseid töötajaid mõjutada, sealhulgas investeerimisnõustajaid ja analüütikuid, kõrgemat juhtkonda ja kõiki töötajaid, kelle kogutöötasu kuulub kõrgema juhtkonna ja otsuste tegijatega samasse töötasuvahemikku. Kõnealused õigusnormid peaksid laienema ka tegevusluba omavatele äriühinguna asutatud fondidele, kes ei ole määranud direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat (edaspidi „äriühinguna asutatud fondid”). Nimetatud tasustamispoliitikat ja -tavasid tuleks proportsionaalselt kohaldada kõigi kolmandate isikute suhtes, kes teevad eurofondi riskiprofiili mõjutavaid investeerimisotsuseid tulenevalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 13 kohaselt edasi antud ülesannetest.

(3)

Tingimusel et eurofondide valitsejad ja äriühinguna asutatud fondid kohaldavad kõiki tasustamispoliitikat reguleerivaid põhimõtteid, peaks neil olema võimalik kohaldada tasustamispoliitikat erinevalt, lähtudes nende enda ja nende valitsetavate eurofondide suurusest, sisestruktuurist ning tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest.

(4)

Kui mõningaid meetmeid peab võtma juhtorgan, tuleks tagada, et kui fondivalitsejal või äriühinguna asutatud fondil on vastavalt siseriiklikule õigusele konkreetsete ülesannetega erinevad organid, siis tuleks juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani suhtes kehtestatud nõudeid kohaldada ka kõnealustele organitele, näiteks üldkoosolekule, või juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani asemel kõnealustele organitele.

(5)

Käesolevas direktiivis sätestatud usaldusväärset tasustamispoliitikat ja -tava käsitlevate põhimõtete kohaldamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse komisjoni soovituses 2009/384/EÜ (4) esitatud põhimõtteid ning finantsstabiilsuse nõukogu tööd ja G-20 kohustusi seoses riski leevendamisega finantsteenuste sektoris.

(6)

Tagatud tulemustasu peaks olema erandlik, sest see ei ole kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ega töötulemustele vastava tasustamise põhimõttega, ning see peaks piirduma esimese tööaastaga.

(7)

Usaldusväärset tasustamispoliitikat käsitlevaid põhimõtteid tuleks kohaldada ka eurofondist fondivalitsejatele või äriühinguna asutatud fondidele tehtud maksete suhtes.

(8)

Komisjonil palutakse analüüsida, millised on jaeinvesteerimistoodete tavalised kulud liikmesriikides ja kas kõnealuste kulude edasine ühtlustamine on vajalik, ning esitada oma analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(9)

Selleks et edendada tasustamispoliitika ja -tavade hindamisega seotud järelevalvetegevuse lähendamist, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) tagama, et vara valitsemise sektori jaoks oleksid olemas usaldusväärsed tasustamispoliitika ja -tavade suunised. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (6) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”) peaks aitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel kõnealuseid suuniseid välja töötada. Tasustamisalastest sätetest kõrvalehoidumise vältimiseks tuleks kõnealustes suunistes anda ka täiendavaid juhiseid isikute kohta, kelle suhtes tasustamispoliitikat ja -tavasid kohaldatakse, ning selle kohta, kuidas kohandada tasustamispõhimõtteid fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi suurusega, nende valitsetava eurofondi suurusega ning nende sisemise korralduse ja nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega. Tasustamispoliitikat ja -tavu käsitlevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunised tuleks vajaduse korral ühtlustada võimalikult suures ulatuses suunistega fondide kohta, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL (7).

(10)

Tasustamist käsitlevad sätted ei tohiks piirata Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping), Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (harta) tagatud põhiõiguste täielikku kasutamist, siseriiklikke lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, kohaldatavaid õigusakte seoses aktsionäride õiguste ja osaluse ning asjaomase äriühingu haldus- ja järelevalveorganite üldiste kohustustega, samuti, kui see on kohaldatav, tööturu osapoolte õigust sõlmida ja panna maksma kollektiivlepinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale.

(11)

Selleks et tagada asjaomaste regulatiivsete nõuete vajalik ühtlustamine eri liikmesriikides, tuleks vastu võtta lisanormid, milles sätestatakse depositooriumide ülesanded ja kohustused, määratakse juriidilised isikud, mida saab nimetada depositooriumideks, ning selgitatakse depositooriumide vastutust juhul, kui eurofondi vara kaob hoiule võtmise käigus või seetõttu, et depositoorium ei täida oma järelevalveülesandeid nõuetekohaselt. Ülesannete nõuetevastase täitmise tulemuseks võib olla vara kaotus, aga ka vara väärtuse vähenemine, kui depositoorium näiteks ei võta meetmeid investeeringute puhul, mis ei vasta eurofondi tingimustele.

(12)

Vaja on selgitada, et eurofond peaks määrama üheainsa depositooriumi, kes teostab üldist järelevalvet eurofondi vara üle. Ühe depositooriumi nõue peaks tagama, et depositooriumil on ülevaade eurofondi kogu varast ning nii fondivalitsejatel kui ka investoritel on üks koht, kuhu pöörduda probleemide tekkimisel seoses vara hoidmise või järelevalveülesande täitmisega. Vara hoidmine hõlmab vara hoiule võtmist, või sellist laadi vara puhul, mida ei ole võimalik hoiule võtta, kõnealuse vara omandiõiguse tõendamist, samuti kõnealuse vara kohta andmete säilitamist.

(13)

Depositoorium peaks oma ülesandeid täites tegutsema ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning eurofondi ja eurofondi investorite huvides.

(14)

Selleks et tagada kõigis liikmesriikides ühtlustatud lähenemisviis depositooriumide kohustuste täitmisele sõltumata eurofondi juriidilisest vormist, on vaja koostada järelevalvekohustuste ühtne loetelu, mis kehtib nii äriühingu vormis eurofondi (äriühinguna asutatud fond) kui ka lepingulises vormis eurofondi depositooriumile.

(15)

Depositoorium peaks vastutama eurofondi rahavoogude nõuetekohase järelevalve eest ja eelkõige tagama, et investorite raha ja eurofondile kuuluv raha oleks kajastatud õigesti eurofondi nimel või eurofondi nimel tegutseva fondivalitseja nimel või eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel avatud kontodel kohtades, millele on osutatud komisjoni direktiivi 2006/73/EÜ (8) artikli 18 lõike 1 punktis a, b või c. Seepärast tuleks vastu võtta üksikasjalikud sätted rahavoo järelevalve kohta, et tagada investorite tõhus ja samal tasemel kaitse. Tagades, et investori raha on kajastatud sularahakontodel, peaks depositoorium võtma arvesse selle direktiivi artiklis 16 sätestatud põhimõtteid.

(16)

Selleks et hoida ära raha petturlikke ülekandeid, ei tohiks ilma depositooriumi teadmata avada ühtegi eurofondi tehingutega seotud sularaha kontot.

(17)

Vara, mis võetakse hoiule eurofondi ülesandel, peaks olema eristatav depositooriumi enda varast ning igal ajal peaks saama tuvastada, et see kuulub kõnealusele eurofondile. Selline nõue peaks pakkuma investorile lisakaitset juhul, kui depositoorium ei suuda oma kohustusi täita.

(18)

Lisaks praegusele kohustusele hoida eurofondile kuuluvat vara peaks vara, mida saab võtta hoiule, eristama varast, mida ei ole võimalik hoiule võtta, kuid mille puhul kohaldatakse selle asemel andmete säilitamise ja omandiõiguse tõendamise nõudeid. Varaliigid, mida saab võtta hoiule, tuleks sõnaselgelt eristada, kuna kohustus tagastada kaotatud vara peaks kohalduma ainult kõnealuse spetsiifilise varaliigi suhtes.

(19)

Depositooriumisse hoiule võetud vara ei tohiks ei depositoorium ega kolmas isik, kellele hoiule võtmise ülesanne on edasi antud, oma arvel uuesti kasutada. Vara uuesti kasutamisele eurofondi arvel tuleks seada teatavad tingimused.

(20)

Vaja on sätestada depositooriumipoolse vara hoidmise ülesande kolmandale isikule edasi andmise tingimused. Ühe- ja mitmekordne edasi andmine peaksid olema objektiivselt põhjendatud ja sõltuma edasi antud ülesande täitmiseks kolmanda isiku sobivusele seatud rangetest nõuetest ning vilumuse, hoolikuse ja ettevaatlikkuse nõuetest, millest depositoorium peaks lähtuma kõnealuse kolmanda isiku valikul, nimetamisel ja tema üle järelevalve teostamisel. Ühtsete turutingimuste ja ühtlaselt kõrgel tasemel investorikaitse saavutamiseks tuleks kõnealused tingimused viia kooskõlla nendega, mida kohaldatakse vastavalt direktiivile 2011/61/EL. Vastu tuleks võtta sätted, millega tagatakse, et kolmandatel isikutel, kellele on edasi antud vara hoidmise ülesanne, on vajalikud vahendid oma kohustuste täitmiseks ning et nad eraldavad eurofondi vara.

(21)

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (9) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium või kolmanda riigi väärtpaberite keskdepositoorium osutab väärtpaberiarveldussüsteemi korraldamise ning vähemalt esmase väärtpaberite registreerimise teenust registreeritud väärtpaberite süsteemis esmase krediteerimise teel, või väärtpaberikontode pakkumise ja hoidmise teenust kõige kõrgemal tasandil, nagu on sätestatud selle määruse lisa A jaos, ei tuleks hoiule võtmise ülesande edasiandmisena käsitada neid väärtpaberite keskdepositooriumi osutatud teenuseid, mis on seotud eurofondi väärtpaberite esmase registreerimisega selle väärtpaberite keskdepositoorium poolt väärtpaberite süsteemis esmase krediteerimise teel. Sellegipoolest tuleks eurofondi väärtpaberite hoiule võtmise usaldamist väärtpaberite keskdepositooriumile või kolmanda riigi väärtpaberite keskdepositooriumile käsitada hoiule võtmise ülesande edasiandmisena.

(22)

Kolmandal isikul, kellele vara hoidmise ülesanne edasi antakse, peaks olema võimalik omada omnibus-kontot ühise kontona, kus mitme eurofondi vara on üksteisest eraldatud.

(23)

Kui hoiule võtmise ülesanne on edasi antud kolmandale isikule, on samuti vaja tagada, et kolmanda isiku suhtes kohaldatakse erinõudeid seoses tõhusate usaldatavusnormatiivide ja järelevalvega. Veel tuleks korrapäraselt teha välisauditid, et tagada, et finantsinstrumendid on selle kolmanda isiku valduses, kellele hoiule võtmine edasi anti.

(24)

Et tagada investorikaitse ühtlaselt kõrge tase, tuleks vastu võtta tegevusnormid ja huvide konfliktide lahendamist käsitlevad õigusnormid ning kohaldada neid igas olukorras, sealhulgas hoidmise kohustuse edasi andmise korral. Kõnealuste eeskirjadega tuleks eelkõige tagada ülesannete ja funktsioonide selge jaotus depositooriumi, eurofondi ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi vahel.

(25)

Selleks et tagada investorite kaitse kõrge tase ning asjakohased usaldatavusnormatiivid ja pidev kontroll, on vaja koostada selliste isikute ammendav loetelu, kes võivad tegutseda depositooriumidena. Nendeks isikuteks peaksid olema üksnes liikmesriikide keskpangad, krediidiasutused ning muud juriidilised isikud, kellel on liikmesriikide õiguse kohaselt luba tegeleda käesoleva direktiivi kohaste depositooriumi tegevustega, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusjärelevalvet ja kapitali adekvaatsuse nõudeid, mis ei ole väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (10) artikli 315 või 317 kohaselt valitud meetodist sõltuvalt arvutatud nõuetest ning kelle omavahendid ei ole väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (11) artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapitalist, ning kelle registrijärgne asukoht või filiaal on eurofondi päritoluliikmesriigis.

(26)

Vaja on täpsustada ja selgitada eurofondi depositooriumi vastutust juhul, kui hoiule võetud finantsinstrument kaotatakse. Depositoorium peaks olema hoiule võetud finantsinstrumendi kaotuse korral kohustatud tagastama eurofondile sama liiki finantsinstrumendi või vastava summa. Vara kaotuse korral ei tuleks ette näha kohustuse täitmise viisi, välja arvatud juhul, kui depositoorium suudab tõendada, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest neid ära hoida. Sellega seoses ei tohiks depositooriumil olla võimalik tugineda vastutusest hoidumise eesmärgil oma siseolukorrale, näiteks töötaja toime pandud pettusele.

(27)

Kui depositoorium annab vara hoiule võtmise ülesande edasi ja kolmanda isiku poolt hoiule võetud vara kaotatakse, peaks depositoorium selle eest vastutama. Hoiule võetud finantsinstrumendi kaotuse korral peaks depositoorium tagastama sama liiki finantsinstrumendi või vastava summa, isegi kui kaotajaks on kolmas isik, kellele vara hoiule võtmise ülesanne on edasi antud. Depositoorium peaks vastutusest vabanema üksnes juhul, kui ta on võimeline tõendama, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudus mõistlik kontroll ning mille tagajärjed olid vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest neid ära hoida. Sellega seoses ei tohiks depositooriumil olla võimalik tugineda vastutusest hoidumise eesmärgil oma siseolukorrale, näiteks töötaja toime pandud pettusele. Vara kaotuse korral depositooriumi või kolmanda isiku poolt, kellele vara hoiule võtmine on edasi antud, ei peaks saama vastutusest vabastada ei seaduse ega lepingu alusel.

(28)

Iga eurofondi investor peaks saama esitada nõudeid, tuginedes depositooriumi vastutusele, otse või kaudselt läbi fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi. Nõude esitamine depositooriumi vastu ei peaks sõltuma eurofondi juriidilisest vormist (äriühing või lepinguline) ega depositooriumi, fondivalitseja ja osakuomanike suhte juriidilisest laadist. Osakuomanike õigus esitada nõudeid, tuginedes depositooriumi vastutusele, ei tohiks kaasa tuua topelthüvitisi ega osakuomanike ebavõrdset kohtlemist.

(29)

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist, ei tohiks depositooriumi takistada tegemast korraldusi eurofondile või eurofondi osakuomanikele tekitatud kahju ja kaotuste hüvitamiseks. Eelkõige ei tohiks sellised korraldused tähendada depositooriumi vastutusest vabanemist, tuua kaasa depositooriumi vastutuse üleandmist või muutmist ega mõjutada investorite õigusi, sealhulgas hüvitise nõudmise õigust.

(30)

Komisjon tegi 12. juulil 2010 ettepaneku muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ (12), et tagada eurofondide investoritele kõrgetasemeline kaitse juhul, kui depositoorium ei suuda täita oma kohustusi. Nimetatud ettepanekut täiendab eurofondi depositooriumi ja sellise kolmanda isiku kohustuste ja vastutuse ulatuse selgitamine käesolevas direktiivis, kellele on edasi antud vara hoidmise ülesanne.

(31)

Komisjonil palutakse analüüsida, millises olukorras võib eurofondi depositooriumi ja sellise kolmanda isiku maksejõuetus, kellele on edasi antud vara hoidmise ülesanne, põhjustada eurofondi osakuomanikele kaotusi, mida käesoleva direktiivi alusel ei hüvitata, ja samuti analüüsida, millised meetmed oleksid piisavad, et tagada investorikaitse kõrge tase sõltumata investori ja maksejõuetusest mõjutatud vabalt võõrandatavate väärpaberite vahelisest vahendusketist, ning esitada analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(32)

Vaja on tagada, et depositooriumide suhtes kehtiksid samad nõuded sõltumata eurofondi juriidilisest vormist. Nõuete ühtsus peaks suurendama õiguskindlust, parandama investorikaitset ja toetama ühtsete turutingimuste loomist. Komisjon ei ole saanud teavet, et ükski äriühinguna asutatud fond oleks kasutanud erandit üldisest kohustusest usaldada vara depositooriumile. Seepärast tuleks direktiivi 2009/65/EÜ nõudeid seoses äriühinguna asutatud fondi depositooriumiga käsitada liigsetena.

(33)

Kuigi käesolev direktiiv täpsustab miinimumõigused, mis pädevatel asutustel peaksid olema, tuleb neid õigusi kasutada siseriikliku õiguse terviklikus süsteemis, mis tagab põhiõiguste, sealhulgas eraelu puutumatuse austamise. Kuna nende õiguste kasutamine võib tõsiselt riivata õigust kodu, era- ja perekonnaelu puutumatusele ning sõnumite saladust, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kaitsemeetmed kuritarvituste vastu, muu hulgas, kui see on asjakohane, nõude taotleda eelnev luba asjaomase liikmesriigi õigusasutustelt. Liikmesriigid peaksid võimaldama pädevatel asutustel selliseid sekkuvaid õigusi kasutada määral, mis on vajalik tõsiste juhtumite nõuetekohaseks uurimiseks, kui puuduvad muud samaväärsed vahendid, millega saavutada sama tulemus.

(34)

Eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, depositooriumide või muude käesoleva direktiiviga reguleeritavate üksuste valduses olevad telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed ning telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevad telefonikõnede andmed ja andmeliiklusandmed on ülitähtsad ja vahel ainsad tõendid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise avastamiseks ja tõendamiseks ning selle kontrollimiseks, kas eurofondid, fondivalitsejad, äriühinguna asutatud fondid, depositooriumid või muud käesoleva direktiiviga reguleeritavad üksused täidavad käesolevas direktiivis ja selle alusel võetud rakendusmeetmetes sätestatud investorikaitse ja muid nõudeid. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, depositooriumide või muude käesoleva direktiiviga reguleeritavate üksuste valduses olevaid telefonikõnede ja elektrooniliste sõnumite andmeid ja andmeliiklusandmeid.

Juurdepääs telefonikõnedele ja andmeside andmetele on vajalik käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete nõuete rikkumise avastamiseks ja õigusrikkumiste eest karistamiseks. Selleks et tagada liidus võrdsed tingimused seoses juurdepääsuga telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele või eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, depositooriumide või muude käesoleva direktiiviga reguleeritavate üksuste valduses olevatele telefonikõnede andmetele ja andmeliiklusandmetele, peaks pädevatel asutustel kooskõlas siseriiklike õigusaktidega olema õigus nõuda siseriiklikus õiguses lubatud piirides telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevaid telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid ning eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, depositooriumide või muude käesoleva direktiiviga reguleeritavate üksuste valduses olevaid telefonikõnede andmeid ja andmeliiklusandmeid juhtudel, kui on mõistlikult alust kahtlustada, et sellised kontrolli või uurimise objektiga seotud andmed võivad olla olulised selleks, et tõendada käesolevas direktiivis või selle rakendusmeetmetes sätestatud nõuete rikkumist. Juurdepääs telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevatele telefonikõnede ja andmeliikluse andmetele ei tohiks hõlmata telefoni teel peetud häälkõnede sisu.

(35)

Finantssektori usaldusväärne usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja tegevusraamistik peaks tuginema tugevale järelevalve, uurimise ja karistuste kohaldamise korrale. Sel eesmärgil peaksid pädevatel asutustel olema tegutsemiseks piisavad õigused ning käesoleva direktiivi rikkumise puhul peaksid nad saama tugineda võrdsele, tugevale ja hoiatavale karistuste kohaldamise korrale. Komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatises sanktsioonide tõhustamise kohta finantsteenuste sektoris vaadati läbi kehtiv karistuste mõistmise senine pädevus ja karistuste kohaldamine praktikas, et edendada karistuste lähendamist eri järelevalvetoimingute puhul. Pädevatel asutustel peaks olema õigus määrata rahatrahve, mis on piisavalt suured, et olla tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed, et ületada käesoleva direktiivi nõuete rikkumisest loodetavat kasu.

(36)

Kuigi miski ei takista liikmesriike kehtestamast sama õigusrikkumise puhul halduskaristusi ja kriminaalkaristusi, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda käesoleva direktiivi rikkumiste puhul halduskaristusi käsitlevate õigusnormide kehtestamist, kui sellistele rikkumistele kohaldatakse siseriiklikku kriminaalõigust. Kooskõlas siseriikliku õigusega ei tuleks liikmesriike kohustada kehtestama sama õigusrikkumise puhul nii halduskaristusi kui ka kriminaalkaristusi, kuid nad peaksid saama seda teha, kui nende siseriiklik õigus seda lubab. Pigem kriminaalkaristuste kui halduskaristuste ettenägemine käesoleva direktiivi rikkumise puhul ei peaks aga siiski vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet teha käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, või pääseda ligi nende pädevate asutuste teabele või vahetada nende pädevate asutustega õigel ajal teavet, sealhulgas pärast asjaomasest rikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalmenetluse alustamise eesmärgil. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada mitte sätestada selliste õigusrikkumiste puhul halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme, millele liikmesriigis kohaldatakse kriminaalõigust. Liikmesriikidele jäetud valikuvõimalust kehtestada pigem kriminaalkaristused kui halduskaristused või halduskaristustele lisaks kriminaalkaristused ei tohiks kasutada käesoleva direktiivi kohasest karistuste kohaldamise korrast kõrvalehoidmiseks.

(37)

Karistuste ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikides peaksid liikmesriigid olema halduskaristuste või -meetmete tüübi ja haldustrahvide suuruse kindlaksmääramisel kohustatud tagama, et nende pädevad asutused võtavad arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

(38)

Selleks et tugevdada karistuste hoiatavat mõju üldsusele laiemalt ning teavitada neid õigusrikkumisest, mis võib kahjustada investorikaitset, tuleks karistused avaldada, välja arvatud teatavatel täpselt kindlaks määratud asjaoludel. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks tuleks karistused avaldada anonüümselt, kui avaldamine põhjustaks asjaosalistele ebaproportsionaalset kahju.

(39)

Selleks et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010 järelevalvetulemuste sidusust veelgi suurendada, tuleks kõigist avalikustatud karistustest samal ajal teavitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kes peaks kõikide määratud karistuste kohta avaldama ka aastaaruande.

(40)

Pädevatel asutustel peaks olema vajalik uurimispädevus ning nad peaksid kehtestama tõhusa korra, et toetada võimalikest või tegelikest õigusrikkumistest teatamist. Võimalikke või tegelikke õigusrikkumisi käsitlev teave peaks samuti aitama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel tõhusalt täita oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010. Seetõttu peaks ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve looma sellistest võimalikest või tegelikest õigusrikkumistest teatamise kanalid. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastatud võimalikke või tegelikke õigusrikkumisi käsitlevat teavet peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutama vaid oma ülesannete täitmiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

(41)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus.

(42)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Eelkõige peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist: asjaolud, mis tuleb esitada standardlepingus depositooriumi ja fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi vahel; tingimused depositooriumi ülesannete täitmiseks, sealhulgas finantsinstrumendid, mida depositooriumi hoiule võtmise kohustus peaks hõlmama; mis tingimustel depositoorium võib hoiule võtta keskdepositooriumis registreeritud finantsinstrumente ning mis tingimustel võib ta hoida nimelistena emiteeritud ja emitendi või registripidaja registreeritud finantsinstrumente; depositooriumide hoolsuskohustused; eraldamiskohustus; mis olukorras ja millistel tingimustel tuleks hoiule võetud finantsinstrumendid lugeda kaduma läinuks; mida lugeda välissündmusteks, mille üle asjaosalisel puudub mõistlik kontroll ja mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud vaatamata kõigile mõistlikele pingutustele nende ärahoidmiseks. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega sätestatud investorikaitse tase peaks olema vähemalt sama kõrge kui direktiivi 2011/61/EL kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega sätestatud investorikaitse tase. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(43)

Direktiivi 2009/65/EÜ toimimise üldise läbivaatamise osana vaatab komisjon, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 (13), läbi tuletisinstrumentide tehingute suhtes kohaldatavad vastaspoolte riskide kontsentreerumise piirangud, võttes arvesse vajadust kehtestada selliste piirangute asjakohased kategooriad, et tagada samalaadsete riskinäitajatega tuletisinstrumentide ühetaoline kohtlemine.

(44)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (14) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(45)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt investorite usalduse suurendamine eurofondide vastu, muutes rangemaks depositooriumide kohustusi ja vastutust ning fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud fondide tasustamispoliitikat käsitlevad nõuded, samuti töötades käesoleva direktiivi olulisemate sätete rikkumiste jaoks välja ühtsed karistuste mõistmise standardid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (15) ning 23. novembril 2012 esitas Euroopa andmekaitseinspektor arvamuse (16).

(47)

Seepärast tuleks direktiivi 2009/65/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„s)   „juhtorgan”– fondivalitseja, äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi lõpliku otsustusõigusega organ, mis hõlmab järelevalve- ja juhtimisülesandeid või üksnes juhtimisülesandeid, kui kõnealused kaks ülesannet on teineteisest eraldatud. Kui fondivalitsejal, äriühinguna asutatud fondil või depositooriumil on siseriikliku õiguse järgi eriomaste ülesannetega erinevad organid, siis kohaldatakse käesolevas direktiivis juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani suhtes sätestatud nõudeid ka fondivalitseja, äriühinguna asutatud fondi või depositooriumi muude organite nendele liikmetele, kellele vastav ülesanne on kohaldatava siseriikliku õigusega määratud, või juhtorgani või järelevalveülesannet täitva juhtorgani asemel kõnealustele liikmetele;

t)   „finantsinstrument”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (17) I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendid.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).”"

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 14a

1.   Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestaksid tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda ning mis ei erguta võtma riske, mis ei ole kooskõlas nende valitsetavate eurofondide riskiprofiili, tingimuste või põhikirjaga, ega kahjusta fondivalitseja kohustust tegutseda eurofondi parimates huvides, ning rakendaksid sellist tasustamispoliitikat ja -tavu.

2.   Tasustamispoliitika ja -tavad hõlmavad töötasu põhi- ja tulemustasu osa ja vabatahtlikke pensionihüvitisi.

3.   Tasustamispoliitika ja -tavad kehtivad nendele töötajate kategooriatele, sealhulgas kõrgema juhtkonna liikmetele, riskide võtjatele, kontrolli teostajatele ja kõikidele töötajatele, kelle kogutöötasu kuulub samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 pädevatele asutustele või finantsturu osapooltele suuniseid, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud isikuid ning artiklis 14b osutatud põhimõtete kohaldamist. Nendes suunistes võetakse arvesse usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid, mis on esitatud komisjoni soovituses 2009/384/EÜ, (18) fondivalitsejate ja nende valitsetavate eurofondide suurust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Suuniste väljatöötamisel teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tihedalt koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (19) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalvega) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), et tagada ühtsus teiste finantsteenuste sektorite (eelkõige krediidiasutused ja investeerimisühingud) jaoks välja töötatud nõuetega.

Artikkel 14b

1.   Artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel järgib fondivalitseja järgmisi põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis on vastavuses tema suuruse ja sisemise korralduse ning tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega:

2.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35 võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt teavet käesoleva direktiivi artiklis 14a osutatud tasustamispoliitika kohta.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega tasustamispoliitikat käsitlevatesse suunistesse sätted selle kohta, kuidas kohaldada eri valdkondade tasustamispõhimõtteid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL (20) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (21) sisalduvaid põhimõtteid, kui töötajad või muu personal osutavad teenuseid, mille suhtes kohaldatakse eri valdkondade tasustamispõhimõtteid.

3.   Lõikes 1 sätestatud põhimõtteid kohaldatakse fondivalitseja makstud igasuguste hüvitiste, eurofondi poolt otse makstud summade, sealhulgas tulemustasude, ning eurofondi osakute või aktsiate mis tahes ülekandmise suhtes, mille puhul on kasusaajaks need töötajate kategooriad, sealhulgas kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrolli teostajad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu kuulub samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt fondivalitseja või tema valitsetavate eurofondide riskiprofiili.

4.   Oma suuruse või valitsetava eurofondi suuruse, oma sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest olulised fondivalitsejad moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et tal oleks võimalik teha pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riskijuhtimiseks loodud stiimulite kohta.

Töötasukomisjon, mis on asjakohasel juhul loodud kooskõlas artikli 14a lõikes 4 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistega, vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, mis mõjutavad asjaomase fondivalitseja või asjaomase eurofondi riski ja riskijuhtimist ning mille peab tegema järelevalveülesannet täitev juhtorgan. Töötasukomisjoni juhib juhtorgani liige, kes ei tegele asjaomases fondivalitsejas igapäevase juhtimisega. Töötasukomisjoni liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei tegele asjaomases fondivalitsejas igapäevase juhtimisega.

Kui siseriikliku õigusega on ette nähtud töötajate esindatus juhtorganis, kuulub töötasukomisjoni üks või mitu töötajate esindajat. Oma otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi.

(18)  Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitus 2009/384/EÜ palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (ELT L 120, 15.5.2009, lk 22)."

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12)."

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1)."

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).”"

3)

Artikli 20 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

4)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1.   Äriühinguna asutatud fond ja iga valitsetava lepingulise fondi puhul fondivalitseja tagavad ühe depositooriumi nimetamise vastavalt käesolevale peatükile.

2.   Depositooriumi nimetamist tõendab kirjalik leping.

Lepinguga reguleeritakse muu hulgas teabevoogu, mida peetakse vajalikuks, et võimaldada depositooriumil vastavalt käesolevas direktiivis ja muudes asjakohastes õigus- ja haldusnormides sätestatule täita oma ülesandeid selle eurofondi heaks, mille depositooriumiks ta on nimetatud.

3.   Depositoorium:

4.   Depositoorium tagab, et eurofondi rahavooge jälgitakse nõuetekohaselt, ja tagab eelkõige selle, et kõik eurofondi osakute märkimise käigus investorite poolt või nende nimel tehtud maksed on vastu võetud ja et kogu kõnealuse eurofondi raha on kantud sularahakontodele, mis vastavad järgmistele tingimustele:

Kui sularahakontod avatakse eurofondi nimel tegutseva depositooriumi nimel, ei kajastata sellistel kontodel esimese lõigu punktis b osutatud üksuse rahalisi vahendeid ega depositooriumi enda rahalisi vahendeid.

5.   Eurofondi vara antakse depositooriumile hoidmiseks järgmiselt:

6.   Depositoorium esitab fondivalitsejale või äriühinguna asutatud fondile korrapäraselt põhjaliku inventuuri eurofondi kogu vara kohta.

7.   Depositooriumis hoiule võetud vara ei tohi depositoorium ega ükski kolmas isik, kellele hoiule võtmise ülesanne on edasi antud, oma arvel uuesti kasutada. Uuesti kasutamine hõlmab igasugust tehingut hoiule võetud varaga, sealhulgas, kuid mitte ainult, üleandmist, pantimist, võõrandamist ja laenamist.

Depositooriumis hoiule võetud vara on lubatud uuesti kasutusele võtta üksnes tingimusel, et:

Tagatise turuväärtus peab igal ajal ulatuma vähemalt uuesti kasutatava vara turuväärtuseni, millele lisandub ülekurss.

8.   Liikmesriigid tagavad, et sellise depositooriumi ja/või liidus asuva kolmanda isiku maksevõimetuse korral, millele eurofondi vara hoiule võtmise ülesanne on edasi antud, ei saa hoiule võetud eurofondi vara jaotada sellise depositooriumi ja/või sellise kolmanda isiku võlausaldajate vahel ega nende kasuks realiseerida.

(22)  Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).”"

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

1.   Depositoorium ei tohi artikli 22 lõigetes 3 ja 4 osutatud ülesandeid kolmandatele isikutele edasi anda.

2.   Depositoorium võib kolmandatele isikutele artikli 22 lõikes 5 osutatud ülesandeid edasi anda üksnes tingimusel, et:

3.   Artikli 22 lõikes 5 osutatud ülesandeid võib depositoorium edasi anda üksnes sellisele kolmandale isikule, kes vastab talle edasi antud ülesannete täitmise ajal alati järgmistele tingimustele:

Olenemata esimese lõigu punkti b alapunktist i, kui kolmanda riigi õiguse kohaselt peab teatavaid finantsinstrumente hoiule võtma kohalik üksus ja nimetatud punktis sätestatud edasiandmise nõuetele vastavad kohalikud üksused puuduvad, võib depositoorium oma ülesanded edasi anda sellisele kohalikule üksusele üksnes nimetatud kolmanda riigi õigusega nõutud määral ja ainult seni, kuni puuduvad edasiandmise nõuetele vastavad kohalikud üksused, ning üksnes juhul kui:

Kolmas isik võib need ülesanded omakorda edasi anda, tingimusel et täidetakse samu nõudeid. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomaste isikute suhtes artikli 24 lõiget 2 mutatis mutandis.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata hoiule võtmise ülesande edasiandmisena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/26/EÜ (23) sätestatud teenuste osutamist väärtpaberiarveldussüsteemide poolt nimetatud direktiivi tähenduses või samalaadsete teenuste osutamist kolmandate riikide väärtpaberiarveldussüsteemide poolt.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).”"

6)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

1.   Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab eurofondi ja eurofondi osakuomanike ees kaotuse eest depositooriumis või kolmanda isiku poolt, kellele hoiule võetud finantsinstrumentide hoiule võtmise ülesanne on edasi antud artikli 22 lõike 5 punkti a kohaselt.

Hoiule võetud finantsinstrumendi kaotuse korral tagavad liikmesriigid, et depositoorium tagastab eurofondile või selle nimel tegutsevale fondivalitsejale viivitamata sama tüüpi finantsinstrumendi või sellele vastava summa. Depositoorium ei vastuta, kui ta suudab tõendada, et kaotuse põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontroll ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud hoolimata kõigist mõistlikest pingutustest nende ärahoidmiseks.

Liikmesriigid tagavad, et depositoorium vastutab eurofondi ja eurofondi investorite ees ka igasuguse muu neile tekitatud kahju eest, mis tuleneb depositooriumi poolt käesoleva direktiivi kohaste kohustuste hooletust täitmisest või tahtlikult täitmata jätmisest.

2.   Depositooriumi vastutust, nagu osutatud lõikes 1, ei mõjuta artiklis 22a osutatud edasiandmine.

3.   Depositooriumi vastutust, nagu osutatud lõikes 1, ei saa välistada või piirata kokkuleppega.

4.   Kõik lõikega 3 vastuolus olevad kokkulepped on õigustühised.

5.   Eurofondi osakuomanikud võivad nõuda depositooriumilt tekitatud kahju hüvitamist otse või kaudselt fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi kaudu, tingimusel et see ei too kaasa topelthüvitisi ega osakuomanike ebavõrdset kohtlemist.”

8)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

1.   Ükski äriühing ei tohi tegutseda nii fondivalitseja kui ka depositooriumina. Ükski äriühing ei tohi tegutseda nii äriühinguna asutatud fondi kui ka depositooriumina.

2.   Fondivalitseja ja depositoorium tegutsevad oma vastavate ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning üksnes eurofondi ja selle investorite huvides. Äriühinguna asutatud fond ja depositoorium tegutsevad oma vastavate ülesannete täitmisel ausalt, õiglaselt, professionaalselt, sõltumatult ning üksnes eurofondi investorite huvides.

Depositoorium ei tegele eurofondi või selle nimel tegutseva fondivalitsejaga seoses tegevusega, mis võib põhjustada huvide konflikti eurofondi, selle investorite, fondivalitseja ja depositooriumi enda vahel, välja arvatud juhul, kui depositoorium on funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldanud oma depositooriumi ülesanded muudest potentsiaalselt huvide konflikti põhjustavatest ülesannetest ning võimalikke huvide konflikte tuvastatakse, lahendatakse, jälgitakse ja need avalikustatakse eurofondi investoritele nõuetekohasel viisil.”

9)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

1.   Õigusaktides ja lepingulise fondi fonditingimustes sätestatakse fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.

2.   Õigusaktides ja äriühinguna asutatud fondi põhikirjas sätestatakse fondivalitseja ja depositooriumi asendamise tingimused ning eeskirjad, mis tagavad osakuomanike kaitse sellise asendamise puhul.”

10)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 26a

Depositoorium annab oma pädevatele asutustele nende taotluse korral kogu teabe, mille ta on saanud oma kohustuste täitmisel ja mis võib olla tema pädevate asutuste või eurofondi või fondivalitseja pädevate asutuste jaoks vajalik.

Kui eurofondi või fondivalitseja pädevad asutused ei ole samad, mis on depositooriumil, jagavad depositooriumi pädevad asutused saadud teavet viivitamata eurofondi ja fondivalitseja pädevate asutustega.

Artikkel 26b

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112a vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse järgmist:

11)

Artikli 30 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artikleid 13 kuni 14b kohaldatakse mutatis mutandis nende äriühinguna asutatud fondide suhtes, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi alusel tegevusloa saanud fondivalitsejat.”

12)

V peatüki 3. jagu jäetakse välja.

13)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 78 muudetakse järgmiselt:

15)

Artikli 98 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

16)

Artikkel 99 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 99

1.   Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi, millele on osutatud artiklis 98, ja liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, sätestavad liikmesriigid käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest äriühingutele ja füüsilistele isikutele kohaldatavaid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.

Kui liikmesriigid otsustavad mitte sätestada halduskaristusi, sest õigusrikkumistele kohaldatakse liikmesriigi kriminaalõigust, edastavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Hiljemalt 18. märtsiks 2016 teatavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus- ja haldusnormid, millega võetakse üle käesolev artikkel, sealhulgas asjaomased kriminaalõiguse sätted. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist kõnealuste õigus- ja haldusnormide hilisematest muudatustest.

2.   Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas lõikega 1 näha nimetatud lõikes osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused teha nende jurisdiktsioonis koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva direktiivi võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta, ja edastada seda teavet teistele pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustust teha käesoleva direktiivi kohaldamisel üksteisega ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd.

Pädevad asutused võivad teha koostööd ka muude liikmesriikide pädevate asutustega, et hõlbustada rahatrahvide sissenõudmist.

3.   Käesoleva direktiivi toimimise üldise läbivaatamise osana vaatab komisjon hiljemalt 18. septembriks 2017 läbi haldus- ja kriminaalkaristuste kohaldamise ning eelkõige vajaduse käesoleva direktiivi nõuete rikkumise eest sätestatud halduskaristuste edasise ühtlustamise järele.

4.   Pädev asutus võib keelduda teabetaotluse või uurimisalase koostöötaotluse korral tegutsemast üksnes järgmistel erandjuhtudel, nimelt kui:

5.   Liikmesriigid tagavad, et kui kohustusi kohaldatakse eurofondide, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide või depositooriumide suhtes, võib käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldada siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel halduskaristusi või muid haldusmeetmeid juhtorgani liikmete suhtes ning teiste füüsiliste isikute suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad õigusrikkumise eest.

6.   Järgides siseriiklikku õigust, tagavad liikmesriigid, et kõigil lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võidakse kohaldada, vähemalt järgmist:

7.   Liikmesriigid võivad siseriiklikus õiguses anda pädevatele asutustele õiguse kohaldada lisaks lõikes 6 osutatud karistustele muud liiki karistusi või määrata rahatrahve, mis ületavad lõike 6 punktides e, f ja g osutatud summasid.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).”"

17)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 99a

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormides on ette nähtud karistused eelkõige järgmistel juhtudel:

Artikkel 99b

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad oma ametlikul veebisaidil kõik otsused halduskaristuste või -meetmete kohta, mis on mõistetud või võetud käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, tehes seda viivitamata pärast seda, kui vastavast otsusest on teatatud isikule, kellele karistus mõisteti või kelle suhtes meede võeti. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning vastutavate isikute andmed. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, millega võetakse uurivat laadi meetmeid.

Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks, või kui nende andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused teevad ühte järgmisest:

Kui karistuse mõistmine või muu meetme võtmise otsus otsustatakse avaldada anonüümselt, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümse avaldamise põhjused kaovad.

2.   Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kõikidest mõistetud, kuid lõike 1 teise lõigu punkti c kohaselt avaldamata jäetud halduskaristustest, sh nende edasikaebamisest ja edasikaebamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõplikest otsustest ning et nad esitavad kõnealuse teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Kõnealusele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste esitatud teabe põhjal.

3.   Kui karistuse mõistmise või meetme võtmise otsuse saab asjakohasele õigusasutusele või muule asutusele edasi kaevata, avaldavad pädevad asutused viivitamata oma ametlikul veebisaidil ka sellise teabe ja hilisema teabe kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused karistuse mõistmise või meetme võtmise varasema otsuse tühistamise kohta.

4.   Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates nende avaldamisest. Avaldatud isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes sellise aja jooksul, mis on vajalik vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

Artikkel 99c

1.   Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme liigi ja haldustrahvi suuruse kindlaksmääramisel tagavad pädevad asutused, et need on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning võtavad arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

2.   Pädevad asutused teevad artikli 99 kohaste karistuste mõistmise õigust kasutades tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimispädevus ning halduskaristused annaksid käesoleva direktiiviga taotletud tulemusi. Lisaks kooskõlastavad nad oma tegevust, et vältida võimalikku dubleerimist ja kattumist järelevalve- ja uurimispädevuste ning halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral kooskõlas artikliga 101.

Artikkel 99d

1.   Liikmesriigid kehtestavad tõhusa ja usaldusväärse korra, et soodustada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest teatamist pädevatele asutustele, sealhulgas turvalised sidekanalid sellistest õigusrikkumistest teatamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab vähemalt ühe turvalise sidekanali käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumistest teatamiseks. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et kõnealused sidekanalid vastavad lõike 2 punktides a kuni d sätestatule.

4.   Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud õigusrikkumistest teatamist äriühinguna asutatud fondi, fondivalitseja ja depositooriumi töötajate poolt ei käsitata lepingu või õigus- ja haldusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning õigusrikkumisest teatanud isikule ei panda teatamisega seoses vastutust.

5.   Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejatel, äriühinguna asutatud fondidel ja depositooriumidel oleks kehtestatud asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teatavad õigusrikkumistest asutusesiseselt sõltumatu ja autonoomse erikanali kaudu.

Artikkel 99e

1.   Pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 99 kohaselt kehtestatud karistuste ja võetud meetmete kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes.

2.   Kui pädev asutus on halduskaristused või -meetmed avalikustanud, teeb ta need halduskaristused või -meetmed samal ajal teatavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Kui avaldatud karistus või meede on seotud fondivalitsejaga või äriühinguna asutatud fondiga, lisab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viite avaldatud karistusele või meetmele artikli 6 lõike 1 kohaselt avaldatud fondivalitsejate nimekirjas.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesolevas artiklis osutatud teabe esitamise kord ja vormid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. septembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).”"

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 104a

1.   Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi alusel liikmesriikides toimuva isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ nõudeid.

2.   Käesoleva direktiivi kohaselt isikuandmete töötlemisele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (27).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”"

19)

Artikli 12 lõikes 3, artikli 14 lõikes 2, artikli 43 lõikes 5, artikli 51 lõikes 4, artikli 60 lõikes 6, artikli 61 lõikes 3, artikli 62 lõikes 4, artikli 64 lõikes 4, artikli 75 lõikes 4, artikli 78 lõikes 7, artikli 81 lõikes 2, artikli 95 lõikes 1 ja artiklis 111 asendatakse sõnad „vastavalt artikli 112 lõigetele 2, 3 ja 4 ning artiklites 112a ja 112b sätestatud tingimustel” sõnadega „kooskõlas artikliga 112a”.

20)

Artiklis 50a asendatakse sõnad „vastavalt artiklile 112a ning artiklites 112b ja 112c sätestatud tingimustel” sõnadega „kooskõlas artikliga 112a”.

21)

Artikli 52 lõike 4 kolmandas lõigus asendatakse viide artikli 112 lõikele 1 viitega artiklile 112.

22)

Artikkel 112 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 112

Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ. (28)

(28)  Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).”"

23)

Artikkel 112a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 112a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 12, 14, 43, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 4. jaanuarist 2011.

Artiklis 26b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 17. septembrist 2014.

Artiklis 50a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 21. juulist 2011.

Artiklis 51 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 20. juunist 2013.

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 14, 26b, 43, 50a, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artiklite 12, 14, 26b, 43, 50a, 51, 60, 61, 62, 64, 75, 78, 81, 95 ja 111 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme jooksul pärast õigusakti teatatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.”

24)

Artikkel 112b jäetakse välja.

25)

I lisa A loendis asendatakse punkt 2 järgmisega: