29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/141

(1)

Euroala praegust majanduskeskkonda iseloomustab aeglane, kuid endiselt habras majanduse elavnemine. 2013. aastal ja 2014. aasta alguses vähenes euroalal inflatsioon märkimisväärselt ning eeldatavalt peaks inflatsioon prognoosiperioodi jooksul suurenema väga aeglaselt; see kajastab praegust loidust euroalal ning suhteliste hindade jätkuvat kohandumist haavatava majandusega riikides ja euro vahetuskursi varasemat tugevnemist. Kuigi majanduse elavnemine muutub laiapõhjalisemaks, püsivad eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide (edaspidi „euroala liikmesriigid”) vahel suured erinevused.

(2)

Euroala on rohkem kui lihtsalt oma liikmete summa. Majandus- ja finantskriis paljastas selgelt euroala liikmesriikide vahelise tiheda seotuse ning tõstis esile vajaduse tugevdada eelarve-, finants- ja struktuuripoliitika koordineerimist euroala liikmesriikide vahel, et tagada sidus poliitika euroalal tervikuna. Euroala liikmesriigid kirjutasid 2. märtsil 2012 alla majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule, võttes sellega endale kohustuse ellu viia ulatuslikke poliitilisi reforme ja koordineerida oma poliitikat. 2013. aastal jõustusid nn teise majanduse juhtimise paketi määrused (3), mis on veelgi süvendanud eelarve- ja majanduspoliitika koordineerimist euroalal. Euroala liikmesriikidel on konkreetne vastutus juhtimise uue raamistiku tulemusliku rakendamise eest. See eeldab suuremat vastastikust survet riiklike reformide rakendamise ja konservatiivse eelarvepoliitika toetamiseks, riiklike reformide tõhusamaks hindamiseks euroala seisukohast, võimalike ülekanduvate mõjude arvessevõtmiseks ja hästi toimiva majandus- ja rahaliidu seisukohast oluliste poliitikasuundade soodustamiseks. See nõuab ka euroala strateegia nõuetekohast tutvustamist.

(3)

Kuna euroala liikmesriikide vahel on suur vastastikune sõltuvus, võib struktuurireformide rakendamisega kaasneda suur ülekanduv mõju, mida tuleb arvesse võtta, et tagada poliitikameetmete optimaalne kavandamine ja rakendamine euroala üksikute liikmesriikide ja euroala kui terviku jaoks. Näiteks kooskõlastatum tegevus reformide rakendamisel aitaks kaasa liikmesriikide vajalikule lähenemisele. Selle puhul on määrava tähtsusega euroala liikmesriikide reformikavade arutelu varajases etapis, mis tugineb olemasolevatele tavadele, ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemuslik rakendamine.

(4)

Euroala üks peamine eesseisev poliitiline ülesanne on vähendada valitsemissektori võlga, viies ellu diferentseeritud, majanduskasvu soodustavat eelarvepoliitikat, ning samal ajal suurendada euroala kasvupotentsiaali ja tegeleda kriisi sotsiaalsete tagajärgedega. Euroala eelarvepositsioon on paranenud tänu eelarve konsolideerimisele eelmistel aastatel, kuid mitu euroala liikmesriiki peavad veel jätkama eelarve kohandamist, et vähendada oma väga kõrget võla taset. Kõik euroala liikmesriigid peaksid parandama riigi rahanduse kvaliteeti tootlikkuse ja tööhõive suurendamise eesmärgil.

(5)

Kriisi algetapis vähenesid euroalal oluliselt investeeringud ning need ei ole veel taastunud oma pikaajalisel keskmisel tasemel. Investeeringute loid suurenemine on põhjustatud erasektori finantsvõimenduse vähenemise, finantssektori killustatuse ja riiklike investeeringute vähendamise tinginud vajaliku eelarvekonsolideerimise koosmõjust. Infrastruktuuri ja oskustesse tehtavate investeeringute suurendamine on määrava tähtsusega majanduse elavdamise jätkumiseks ja potentsiaalse majanduskasvu suurendamiseks. Suur osa investeeringutest peab tulema erasektorist, kuid ametiasutustel saab olla oluline roll investeeringuid toetavate tingimuste loomisel.

(6)

Euroalal püsib laenuandmine reaalmajandusele jätkuvalt madal ning finantsturu killustatus on endiselt suur, hoolimata riigi võlakohustustega seotud surve vähenemisest. Rahastamisvõimalused, eelkõige VKEde jaoks on jätkuvalt probleemiks mitmes liikmesriigis ning see võib kahjustada majanduse elavdamist. Seepärast on vaja algatusi, mille eesmärk on taastada krediidivood, tugevdada kapitaliturgusid ning suurendada majanduse pikaajalist rahastamist. Sellised meetmed nagu pankade bilansside parandamise lõpuleviimine, vajaduse korral omakapitalipuhvrite edasine tugevdamine, varade kvaliteedi läbivaatamine ja stressitestid aitavad välja selgitada allesjäänud nõrku kohti ning seega tugevdada usaldust sektori kui terviku suhtes. Olulisi edusamme on tehtud seoses pangandusliiduga: eelkõige ühtse järelevalvemehhanismi loomisel ja kokkuleppe saavutamisel ühtse kriisilahendusmehhanismi kohta.

(7)

Finantskriis on esile toonud puudusi majandus- ja rahaliidu ülesehituses. Komisjon esitas 28. novembril 2012 tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava, et algatada üleeuroopaline arutelu. 5. detsembril 2012 esitas Euroopa Ülemkogu eesistuja tihedas koostöös Euroopa Komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja Euroopa Keskpanga presidendiga aruande, milles käsitleti mitut komisjoni tegevuskavas esitatud ideed ning mis sisaldas ajakava ja etappe majandus- ja rahaliidu väljakujundamise lõpuleviimiseks. Euroopa Parlament esitas oma seisukoha 20. novembri 2012. aasta resolutsioonis. Alates sellest on võetud olulisi meetmeid. Euroopa Ülemkogu esitas 2013. aasta detsembris oma edasised seisukohad. Majandus- ja rahaliidu edasiarendamine eeldab järkjärgulist lähenemisviisi, milles on ühendatud distsipliin ja solidaarsus. Nn esimese (4) ja teise majanduse juhtimise paketi õigusaktide kohaselt vaadatakse nende rakendamine esimest korda läbi 2014. aasta lõpuks,

1.

Edendada ja jälgida tihedas koostöös komisjoniga struktuurireformide rakendamist neis valdkondades, mis on kõige olulisemad euroala sujuvaks toimimiseks, et soodustada majanduskasvu ja lähenemist ning sisemiste ja väliste tasakaalustamatuste kohandamist. Hinnata ja edendada reformilubaduste täitmisel tehtud edusamme euroala liikmesriikides, kus esineb ülemäärane tasakaalustamatus, ning reformide elluviimisel tehtud edusamme euroala liikmesriikides, kus tasakaalustamatus nõuab otsustavat tegutsemist, et piirata negatiivsete mõjude ülekandumist ülejäänud euroalale. Soodustada asjakohast poliitikat suure jooksevkonto ülejäägiga riikides, et aidata kaasa positiivse mõju ülekandumisele. Korraldada regulaarselt temaatilisi arutelusid selliste töö- ja tooteturu struktuurireformide üle, millel võib olla suur ülekanduv mõju, keskendudes tööjõu suure maksukiilu vähendamisele ja teenusteturu reformimisele.

2.

Koordineerida tihedas koostöös komisjoniga euroala liikmesriikide eelarvepoliitikat, eelkõige eelarvekavade hindamise käigus, et tagada kogu euroalal sidus ja majanduskasvu soodustav eelarvepoliitika. Parandada riigi rahanduse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust, seades prioriteediks materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud riiklikul ja ELi tasandil. Tagada riiklike eelarveraamistike, sealhulgas riiklike eelarvenõukogude tugevus.

3.

Tagada pangandussüsteemi vastupanuvõime, eelkõige võttes varade kvaliteedi läbivaatamise ja stressitestide puhul vajalikke järelmeetmeid ning rakendades pangandusliidu määrusi ja jätkates täiendavat tööd, mis on ette nähtud ühtse kriisilahendusmehhanismi üleminekuperioodil. Stimuleerida erasektori investeeringuid ja suurendada krediidivoogusid majandusse meetmete abil, millega parandatakse laenusaamise võimalusi VKEde jaoks, tugevdatakse kapitaliturge ja taaskäivitatakse väärtpaberistamise turg vastavalt Euroopa majanduse pikaajalist rahastamist käsitlevas komisjoni teatises esitatud ettepanekutele ja ajakavale.

4.

Jätkata tööd majandus- ja rahaliidu tihendamiseks ning aidata kaasa majandusjärelevalve raamistiku parandamisele läbivaatamiste raames, mis on kavandatud 2014. aasta lõpuks.